Wìkìpedia: Uwu https://ann.wikipedia.org/wiki/Uwu Onu! Wìkìpedia: A Grammar of Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/A_Grammar_of_Obolo A Grammar of Obolo ìre ikpa usọ usem eyi ogwu usọ ikpa Nikolas Faraclas ogebe me acha 198x isa ikpa iwele ike usem Obolo okupbe, igọọk me ubọk iwọlọ-usem ebi usọ usem. Ikpa yi ore adasi ikpa eyi ogwu usọ usem ogebe ibak usem Obolo. Ikpahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ikpa Wìkìpedia: AO https://ann.wikipedia.org/wiki/AO AO ìkeke inyi "Acha Ogwukaan̄-ene." Ekisa ifuk acha bene me mgbọ Okaan̄-ene Jisọs omanbe fo isi. Òfuk-achahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:%C3%92fuk-acha Wìkìpedia: Abia https://ann.wikipedia.org/wiki/Abia Abia ìre agan̄-mkpulu me agan̄ osiki mbum-ura me ido Naijiria. Agan̄-mkpulu echi òtatap ikana ọmọ ìre Enugu me agan̄ inyọn̄ mè agan̄ inyọn̄ mbum-ura kan̄, Kurọs Riva me agan̄ mbum-ura kan̄, mè Rivas me agan̄ osiki kan̄. Ama-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Abichi https://ann.wikipedia.org/wiki/Abichi Abichi (òrere alphabet me Ebeke) ìre ebi kè iman̄ egege (egwenbe nkwukwuuk ikọ) òkeke inyi ebi kè ida òkup me usem. Îre otu-oniin̄ ekisa ige usem, mè onineen̄ ebi kè iman̄ ekisa ige, eyi iman̄ cha ekekebe inyi ida. Oniin̄ Ige-inuhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Oniin%CC%84_Ige-inu Wìkìpedia: Abichi Otutuuk Naijiria https://ann.wikipedia.org/wiki/Abichi_Otutuuk_Naijiria Abichi Otutuuk Naijiria ìre abichi òkaan̄ nkwukwuuk 33 me emen, eyi uwu ikwaan̄ òkikpọ chieen̄ me lek usem me Naijiria òrere Ebon Otutuuk Usem Naijiria [National Language Centre] enen̄ebe isun̄ me emen 1980 cha. Ǹkeek ebi ìsasan̄a abichi yi isibi ìre ke mêkọt isa ikige otutuuk usem Naijiria me ekatapge nkwukwuuk mgban-iba me lek okwukwut ige-inu. Nkwukwuuk ikọhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Abichi_Otutuuk_Naijiria#Nkwukwuuk_ikọ Wìkìpedia: Abuja https://ann.wikipedia.org/wiki/Abuja Abuja ìre ama-ibot mè ama-ile òmimin ichit me ido Naijiria. Geography, Development, & Population Britannica |url=https://www. Ama-ilehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-ile Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Wìkìpedia: Acha https://ann.wikipedia.org/wiki/Acha Acha ìre usen 365 (îtata mè ìre acha ile). Acha ìre okike mgbọ linyọn̄ okisa ije me akpat kan̄ ikana ura okokop mgbọ ge. Wìkìpedia: Acha ile https://ann.wikipedia.org/wiki/Acha_ile Acha ile (òrere leap year me usem Ebeke) ìre acha etapbe urot usen ge isọkọ me lek Òfuk-acha kè Giregọri. Acha ikike ìkaan̄ usen 365, ire, acha ile ìkaan̄ usen 366. Òfuk-achahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:%C3%92fuk-acha Wìkìpedia: Achimedis https://ann.wikipedia.org/wiki/Achimedis Achimedis (òrere Ἀρχιμήδης me usem Giris, mè ire Archimedes me usem Uket-chieen̄; ogwu eriọọn̄be kire Achimedis ogwu Sirakọs; iman: iò. 278 – iò. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Adamawa https://ann.wikipedia.org/wiki/Adamawa Adamawa ìre agan̄-mkpulu me agan̄ inyọn̄ mbum-ura me ido Naijiria. Agan̄-mkpulu echi òtatap ikana ọmọ ìre Bọrọnu me agan̄ inyọn̄ ichep-ura, Gombe me agan̄ ichep-ura, Taraba me agan̄ osiki ichep-ura mè ido kamerun me agan̄ mbum-ura kan̄. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Afirika https://ann.wikipedia.org/wiki/Afirika Afirika ìre ge me lek ebi kè kọntinenti (ikpele lek ijọn̄) cha òkup me linyọn̄. Afirikahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Afirika Kọntinentihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:K%E1%BB%8Dntinenti Wìkìpedia: Afirika Osiki https://ann.wikipedia.org/wiki/Afirika_Osiki Afirika Osiki ìre ido ge òkup me Afirika agan̄ Osiki. Ọmọ okup me agan̄ osiki ichit me Afirika. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Afirika agan̄ Etete https://ann.wikipedia.org/wiki/Afirika_agan%CC%84_Etete Afirika agan̄ Etete ìre agan̄ me agan̄ etete me lek ijọn̄ Afirika. Ido òkup me emen agan̄ yi ìre: Angola, Kamerun, Ido Afirika Etete, Chad, Kongo Burazavilu, Kongo Kinshasa, Gini Ikwetọ, Gabọn̄, mè Sawo Tome Pirinsipe. Agan̄ me Afirikahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84_me_Afirika Wìkìpedia: Afirika agan̄ Ichep-ura https://ann.wikipedia.org/wiki/Afirika_agan%CC%84_Ichep-ura Afirika agan̄ Ichep-ura ìre agan̄ me Afirika òkup ifo agan̄ Ichep-ura ichit. Ebi UN etumu ibe ke îre ido akọp mè gweregwen kechi ekup me agan̄ yi: Bènè, Bukina Faso, Kabo Vede, Gambia, Ganà, Gini Kọnakiri, Gini Bisawu, Kot Divuwa, Laiberia, Mali, Mọritania, Nijê, Naijiria, Senegal, Siera Leyon mè Togo mèlek si St Elina-Ascension-Tiristan da Kuna. Ido Ìkup Me Afirika Agan̄ Ichep-urahttps://ann.wikipedia.org/wiki/Afirika_agan%CC%84_Ichep-ura#Ido_Ìkup_Me_Afirika_Agan̄_Ichep-ura Wìkìpedia: Afirika agan̄ Mbum-ura https://ann.wikipedia.org/wiki/Afirika_agan%CC%84_Mbum-ura Afirika agan̄ Mbum-ura ìre agan̄ òkup me otu-utọn̄ lek ijọn̄ Afirika me agan̄ mbum-ura. Ire egọọk me lek inu ebi Agan̄ Ndọmọ-ifuk me Ogbo Mgba-mbọp Ido egebe, otu-ifuk ido 18 òkup me agan̄ yi. Agan̄ me Afirikahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84_me_Afirika Wìkìpedia: Afrika agan̄ Osiki Sayara https://ann.wikipedia.org/wiki/Afrika_agan%CC%84_Osiki_Sayara Afirika agan̄ Òsiki Sayara (mè ìre Agan̄ Òsiki Sayara) ìre agan̄ mè ido cha òkup me agan̄ òsiki me lek Èwê Sayara me Afirika. Afirika agan̄ Etete, Afirika agan̄ Mbum-ura, Afirika agan̄ Osiki mè Afirika agan̄ Ichep-ura, otutuuk ekup me emen Afirika agan̄ Òsiki Sayara. Agan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84 Wìkìpedia: Agan̄ Ama-ibot Ido (Naijiria) https://ann.wikipedia.org/wiki/Agan%CC%84_Ama-ibot_Ido_(Naijiria) Agan̄ Ama-ibot Ido (òrere Federal Capital Territory me usem Uket-chieen̄) ìre agan̄-mkpulu eyi òkup inyi mkpulu ido [Federal govt], òkup me agan̄ etete me Naijiria. Abuja òrere ama-ibot Naijiria, ìkup me agan̄ yi. Mfufukhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Agan%CC%84_Ama-ibot_Ido_(Naijiria)#Mfufuk Agan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Agan%CC%84_Ama-ibot_Ido_(Naijiria)#Agan̄ Usemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Agan%CC%84_Ama-ibot_Ido_(Naijiria)#Usem Wìkìpedia: Agan̄-mkpulu me Naijiria https://ann.wikipedia.org/wiki/Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Naijiria ìre òkaan̄ agan̄-mkpulu 36 mè Agan̄ Ama-ibot ge. Geelek me lek agan̄-mkpulu chi ìkeke me lek kan̄ me usini inu [semi-autonomous] mè iche unye mèlek mkpulu ido [federal govt] ike Ikpa Ikan Ido Naijiria onyibe irek. Ike Agan̄-mkpulu cha Ebenebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria#Ike_Agan̄-mkpulu_cha_Ebenebe Wìkìpedia: Agan̄-mkpulu usaba okwaan̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Agan%CC%84-mkpulu_usaba_okwaan%CC%84 Agan̄-mkpulu usaba okwaan̄ ìre agan̄-mkpulu [region, territory] òkup me irak mkpulu ofifi ido, ire, ìkakup me lek ijọn̄ yaage mèlek ido òkikpulu ọmọ ya. Wìkìpedia: Agwut Ikpa https://ann.wikipedia.org/wiki/Agwut_Ikpa Agwut ikpa ìre uwu enamabe isa itap ikpa mè ebi kè ofifi lek inu echi òbekọt inyi ene etip. Ene môkọt ibọkọ etip cha sa me imọmọnọ ikpa ifuk mè ìre me isasa akpatan̄ nden̄ ifuk. Agwut Ikpahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agwut_Ikpa Wìkìpedia: Agwut Ikpa Alikisendira https://ann.wikipedia.org/wiki/Agwut_Ikpa_Alikisendira Ikpele Agwut Ikpa eyi Alikisendira ìre ikpele Agwut Ikpa òsisibi isi enenen me linyọn̄ mgbọ ukot ikaan̄. Echili me Alikisendira mè Ijipiti. Wìkìpedia: Ailan https://ann.wikipedia.org/wiki/Ailan Ailan (òrere Ireland me Ebeke) ìre achọ me emen Atilantik agan̄ Inyọn̄ me Yurop. Ido iba okup me lek achọ yi – Ripọbilik Ailan mè Ailan agan̄ Inyọn̄. Wìkìpedia: Aisik Newtọn https://ann.wikipedia.org/wiki/Aisik_Newt%E1%BB%8Dn Aisik Newtọn (ngwen-nsibi: [Niyutọn]; òrere Isaac Newton me usem Uket-chieen̄; iman: 25 Disemba 1642 – 20 Mâchi 1726 me Ò.J. Ibebene ugwem kan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Aisik_Newt%E1%BB%8Dn#Ibebene_ugwem_kan̄ Wìkìpedia: Aisilan https://ann.wikipedia.org/wiki/Aisilan Iṣilan ìre ido achọ òkup me etete Amerika Inyọn̄ mè Yurop. Me agan̄ orọmijọn̄ mè ifit-mkpulu, efuk ọmọ itap me Yurop. Ido me Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido_me_Yurop Wìkìpedia: Akpalek https://ann.wikipedia.org/wiki/Akpalek Akpalek ìre inu ya òkichit lek anam me agan̄ oyet. Îkaan̄ ikwaan̄ iwa. Wìkìpedia: Akpatan̄ nden̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Akpatan%CC%84_nden%CC%84 Akpatan̄ nden̄ ìre okwukwut ikwaan̄ òkisa ibọkọ nkwukwuuk-etip [data] itap, mè ikisi ikwaan̄ me lek, mè isun̄ inwọn mè ìre isan̄a isibi ijeen̄. Nkwukwuuk-etip ìre asabọn inu òkigbaan̄ irọ etip, kubọk ifuk [numbers], ikọ, mè onineen̄ inu [list]. Wìkìpedia: Akum https://ann.wikipedia.org/wiki/Akum Akum ìre orukan̄ òkijijaka nniniin̄ lek ebilene. Îre orie-ikanyi [parasite] okirọ orukan̄ yi, sa mkpuk eyi orie-ikanyi yi okupbe me emen okichon orukan̄ yi mgbọ îkifiik ene. Orukan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Orukan%CC%84 Wìkìpedia: Akwa Ibom https://ann.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom Akwa Ibom ire agan̄-mkpulu me agan̄ osiki me ido Naijiria. Agan̄-mkpulu echi òtatap ikana ọmọ ìre Kurọs Riva me agan̄ mbum-ura, Rivas mè Abia me agan̄ ichep-ura, mè Emen-awaji Atilantik me agan̄ osiki. Mkpulu Ijahttps://ann.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom#Mkpulu_Ija Usemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom#Usem Ukot Mbọmhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom#Ukot_Mbọm Wìkìpedia: Akwọọk https://ann.wikipedia.org/wiki/Akw%E1%BB%8D%E1%BB%8Dk Akwọọk ìre mwuwu òkiwuwulu. Otu-ifuk lek akwọọk òkukup môso 20,000. Mwuwuhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mwuwu Wìkìpedia: Akọn̄ Ofiik https://ann.wikipedia.org/wiki/Ak%E1%BB%8Dn%CC%84_Ofiik Akọn̄ ofiik (1947-1991) ìre emen mgbọ cha etim okupbe me etete Mgbanriaak Amerika mè ebi ìkirọ ọmọ inye me agan̄ ge; mè Mgbanriaak Sọviet mè ebi ìkiro ọmọ inye me agan̄ keyilọ. Inu yi ìmono irek me mgbọ Akọn̄ Linyọn̄ 2 otabe, mè mgbọ Mgbanriaak Sọviet orọn̄be. Akọn̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ak%E1%BB%8Dn%CC%84 Wìkìpedia: Alata https://ann.wikipedia.org/wiki/Alata Alata ìre inu ònyenye mè ikaan̄ eru kechi: Wìkìpedia: Alibania https://ann.wikipedia.org/wiki/Alibania Alibania ìre ido me Yurop agan̄ osiki mbum-ura. Ama-ibot kan̄ ìre Tirana. Ido me Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido_me_Yurop Wìkìpedia: Aliferedi Ogwu Ilile https://ann.wikipedia.org/wiki/Aliferedi_Ogwu_Ilile Aliferedi Ogwu Ilile (òrere Alfred the Great me usem Ebeke) ìre ogwu mgbọ òre ubọọn̄ me Sakisọn agan̄ Ichep-ura bene me acha 871 re 886, mè ire ubọọn̄ Angilo Sakisọn bene me acha 886 mege îkwube me acha 889. Ọmọ ìre òta gwun̄ enerieen̄ ogwu ubọọn̄ Aethelwulf, me owot adasi ogwu nwa, Osburh, ogwu òkwukwu mgbọ Aliferedi orebe ijija. Wìkìpedia: Aligọ https://ann.wikipedia.org/wiki/Alig%E1%BB%8D Aligọ ìre anam ekimalek isa isi ije me emen èwê. Ebi kè aligọ ekisa me esese esese oniin̄ igat ugwem. Anamhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Anam Wìkìpedia: Alikisenda Ogwu Ilile https://ann.wikipedia.org/wiki/Alikisenda_Ogwu_Ilile Alikisenda ìre ogwu mgbọ òrere ubọọn̄ me Mesidọn, òrere ido ebi Giris me ukot mgbọ keyilọ. Eman ọmọ me acha 356 SK (Sabum Karais) me Pela, òrere ama ibot me ido Mesidọn. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Alikisenda Pushkin https://ann.wikipedia.org/wiki/Alikisenda_Pushkin Alikisenda Pushkin (ogwu òman me 6 Onyan̄-gweregwen [òrere 26 Onyan̄-go me Oka ifuk] 1799 me Mosikowu, mè ikwu me 10 Onyan̄-iba 1837 [òrere 29 Onyan̄-ge me Aya ifuk] me St Petersburg) ìre ogwu Rọṣia òre ogwu usọ ukọt, mè òge nọvelu, mè òge ifit mè òge mgbidim urọk. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Alikisendira https://ann.wikipedia.org/wiki/Alikisendira Alikisendira ìre ama-ile me Ijipiti. Ọmọ ore òso ama-ile iba òmimin ichit me Ijipiti, mè ire si ama-ile òmimin ichit me etete ama-ile echi òkup me atasuk Okwaan̄ Ile Mediterenia. Ama-ilehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-ile Wìkìpedia: Aljeria https://ann.wikipedia.org/wiki/Aljeria Aljeria (òrere Algeria me Uket-chieen̄) ìre ido me Afirika agan̄ Inyọn̄. Ama-ibot kan̄ ìre Algiers. Ifit-mkpuluhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Aljeria#Ifit-mkpulu Unen Ebilenehttps://ann.wikipedia.org/wiki/Aljeria#Unen_Ebilene Mbubekhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Aljeria#Mbubek Wìkìpedia: Ama-ubọọn̄ Mgba-mbọp https://ann.wikipedia.org/wiki/Ama-ub%E1%BB%8D%E1%BB%8Dn%CC%84_Mgba-mb%E1%BB%8Dp Ama-ubọọn̄ Mgba-mbọp (òrere Ama-ubọọn̄ Mgba-mbọp eyi Biriten mè Ailan agan̄ Inyọn̄ me igwegwen iso, mè ichieek si Biriten) ìre ido me Yurop agan̄ Ichep-ura. Îre ido ini – Ingilan, Skọtilan, Weelis mè Ailan agan̄ Inyọn̄. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Amazaaba https://ann.wikipedia.org/wiki/Amazaaba Amazaaba (mèlek si Ibot Ama Zaaba me igwegwen iso) ìre gwun̄ ama me Obolo agan̄ Mbum-ura. Egwen ikeya mije asabọn ama jaaba egbaan̄ irọ ama yi. Ama me Obolohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama_me_Obolo Wìkìpedia: Amerika Inyọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Amerika_Iny%E1%BB%8Dn%CC%84 Amerika Inyọn̄ ìre ge me lek kọntinenti (ikpele lek ijọn̄) jaaba echi òkup me linyọn̄. Ìkup me Ìkike-iba agan̄ Inyọn̄ mè Ìkike-iba agan̄ Osiki. Kọntinentihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:K%E1%BB%8Dntinenti Wìkìpedia: Amerika Osiki https://ann.wikipedia.org/wiki/Amerika_Osiki Amerika Òsiki: Egwen ikeyi inyi ikatap wọlọwọlọ me mgbọ ekitumu ikọ ifolek Amerika agan̄ Osiki. Kọntinentihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:K%E1%BB%8Dntinenti Wìkìpedia: Anam eririeen̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Anam_eririeen%CC%84 Anam eririeen̄ ìre anam echi òkirọ inu kiban̄ me eririeen̄. Ema ekibọm urie mè ikirie inorie me eririeen̄, mè ilaak isiki efuuk me ikarek. Wìkìpedia: Anambira https://ann.wikipedia.org/wiki/Anambira Anambira (òrere Anambra me ubọk ige-inu eyi Uket-chieen̄) ìre agan̄-mkpulu ge òkup me agan̄ osiki mbum-ura me ido Naijiria. Echili agan̄-mkpulu yi me 27 Ọgọs 1991. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Ebi kè akpọk ugọbọ ogbemebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ebi_k%C3%A8_akp%E1%BB%8Dk_ug%E1%BB%8Db%E1%BB%8D_ogbemebe Wìkìpedia: Anatolia https://ann.wikipedia.org/wiki/Anatolia Anatolia (eyi eriọọn̄be me emen mfufuk kire Esia Ijija, mè ire Asia Minor me Ebeke) ìre ikpele me Esia agan̄ Ichep-ura, mè ire lek ijọn̄ òfofo agan̄ ichep-ura ichit me kọntinenti Esia. Lek ijọn̄ Anatolia ore agan̄ ilile me lek ijọn̄ ido Tọki òkup mgbọ keyi. Ido me Esiahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido_me_Esia Wìkìpedia: Andurọid https://ann.wikipedia.org/wiki/Andur%E1%BB%8Did Andrọid ìre òkpulu-ikwaan̄ eyi okpọk-etip ubọk [mobile operating system] eyi Gugulu enamabe. Enama ọmọ inyi okwukwut echi ekitoto ubọk me isi [touchscreen devices] kire okpọk-etip òriọọn̄-inu mè okpọk-etip uwele lek [tablets]. Okwukwut andrọid ìre okwukwut geelek òkisa òkpulu-ikwaan̄ ekigwen Andrọid irọ esese chieen̄ ikwaan̄ iborọ. Òkpulu-ikwaan̄ okijeen̄ okwukwut ike iborọ inu mè iyaka ikikpulu si ubọk ibosa irọ inu cha. Okwut-isi Andurọidhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Andur%E1%BB%8Did#Okwut-isi_Andurọid Wìkìpedia: Andọni https://ann.wikipedia.org/wiki/And%E1%BB%8Dni Andọni (òrere Andoni me ubọk ige-inu ebi Ebeke) ìre ama ebi Obolo òkup me agan̄ osiki me ido Naijiria mè ikup me agan̄ ichep-ura me ido Obolo (eya orọ ekigwen ọmọ si Obolo agan̄ Ichep-ura). Îre ge me lek mkpulu-ija 774 òkup me ido Naijiria. Ama me Obolohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama_me_Obolo Wìkìpedia: Angola https://ann.wikipedia.org/wiki/Angola Angola (òrere Republic of Angola me Uket-chieen̄; mè ire República de Angola me usem Pọtugalu) ìre ido òkup me agan̄ ichep-ura me lek Afirika agan̄ Osiki. Ọmọ ore òso ido jaaba òmimin ichit me Afirika. Akpọk echi ugọbọ ogbemebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Akp%E1%BB%8Dk_echi_ug%E1%BB%8Db%E1%BB%8D_ogbemebe Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Ido me Afirikahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido_me_Afirika Wìkìpedia: Antatika https://ann.wikipedia.org/wiki/Antatika Antatika (òrere Antartica mè Antarctica me usem Ebeke) ìre ge me lek kọntinenti (ikpele lek ijọn̄) jaaba òkup me linyọn̄. Ọmọ ore eyi òfofo agan̄ osiki ichit me etete kọntinenti jaaba cha. Kọntinentihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:K%E1%BB%8Dntinenti Wìkìpedia: Antiọk https://ann.wikipedia.org/wiki/Anti%E1%BB%8Dk Antiọk (òrere Antioch me ubọk ige-inu eyi Ebeke) ìre ama-ile ebi Giris eyi Seleucus I Nicator ochilibe me acha 300 SK. Ama-ile yi ama-ibot me Ijọn̄-ubọọn̄ Selusidi [Seleucid]; ike mgbọ okiraka, inenire ama-ibot me Ijọn̄-ubọọn̄ Rom mè Ijọn̄-ubọọn̄ Bizantain. Ama-ilehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-ile Wìkìpedia: Antoni Ntedeng https://ann.wikipedia.org/wiki/Antoni_Ntedeng Antoni Ntedeng (òrere Anthony Emmanuel Ntedeng me igwegwen iso me ubọk ige-inu eyi Ebeke; ogwu eriọọn̄be si kire Tony Nted; iman: 1 Ọkitoba 1960) ìre ogwu Naijiria ge òrere ogwu usọ mbubek, ogwu ogbo ikwaan̄ [unionist] mè ogwu usọ uwu-nrom [industrialist]. Ọmọ okore ogwu ibot Maritime Workers Union of Nigeria (MWUN) me acha 2009. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Anyiaan̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Anyiaan%CC%84 Anyiaan̄ ìre mfuuk òkitibi njijọn̄ njijọn̄ echi òkimalek itibi me agba mun̄ mè ijọn̄ ere òkup ndek ndek. Mîkisa mfuuk yi irọ owuwa inu kubọk utikpa ekisabe ige inu me oka mgbọ, mè oga ekisabe ichit inyọn̄ uwu. Wìkìpedia: Arare https://ann.wikipedia.org/wiki/Arare Arare (òrere Harare me ubọk ige-inu ebi ido ya) ìre ama-ibot mè ama-ile òmimin ichit me ido Zimbabuwe. Ama-ibothttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-ibot Wìkìpedia: Aristọtulu https://ann.wikipedia.org/wiki/Arist%E1%BB%8Dtulu Aristọtulu ìre ogwu uga ifuk-ibot ge ònan̄a me ido Giris Ukot Ikaan̄. Ọmọ ochili Laisiọm [Lyceum] mè ire si ogwu ibot me otu-ogbo ebi uga ifuk-ibot "Peripatetik"; ọmọ si oyaka isa "orọmijọn̄ ke Aristọtulu" inu. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Ata Etip https://ann.wikipedia.org/wiki/Ata_Etip Ata Etip ìre ikọ Awaji. Adasi ikpa ini echi òkukup me emen Ikpa Mbuban ke ekigwen si Ata Etip. Wìkìpedia: Ataba https://ann.wikipedia.org/wiki/Ataba Ataba ìre ge me lek ama Obolo. Ìkup me Obolo agan̄ Ichep-ura. Ama me Obolohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama_me_Obolo Wìkìpedia: Atat https://ann.wikipedia.org/wiki/Atat Atat ìre mwuwu òkigbaan̄ iluk me ogbọn̄ [colonies]. Wìkìpedia: Atọ https://ann.wikipedia.org/wiki/At%E1%BB%8D Atọ (eyi erieen̄ ifuk-ibot nrom kan̄ orebe Giraffa Camelopardalis) ìre anam ge òkiluk me Afirika. Ọmọ ojọn̄ọ ichit me etete otutuuk anam ijọn̄. Ike îkupbehttps://ann.wikipedia.org/wiki/At%E1%BB%8D#Ike_îkupbe Wìkìpedia: Atọm https://ann.wikipedia.org/wiki/At%E1%BB%8Dm Atọm ìre atalek sọntitiik okpọkọ me lek matà. Otutuuk matà (inu geelek òkaan̄ okpukpuk), îre atọm ogbaan̄ iriaak irọ inu cha. Wìkìpedia: Awaji https://ann.wikipedia.org/wiki/Awaji Awaji (mèlek si Okumugwem) ìre, igọọk me nchieek ebi Kiristien, ogwu ya òrorom inyọn̄ mè ijọn̄ mè ikaan̄ si unye me lek inu geelek. Ekigwen ọmọ si Okumugwem mije mîchieek ibe ke ìkakwu mege ire chereyi, ubọk geelek îrebe ke kpunu ogwu geege òrọriọọn̄ mgbọ iman kan̄. Wìkìpedia: Awala https://ann.wikipedia.org/wiki/Awala Awala (mèlek si vala) ìre inu ekitataba ikam esabe ekwut mè ìre ofifi lek inu òkup mmeen̄ mmeen̄ [membrane material] irọ. Awala ìkisa unye eyi efet isa ikọp uji. Ikọp-ujihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ik%E1%BB%8Dp-uji Wìkìpedia: Aya Ifuk Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/Aya_Ifuk_Obolo Aya Ifuk Obolo ìre aya otu-oniin̄ ekisa ifuk inu me usem Obolo. Esan̄a ubọk ifuk-inu yi isibi me acha 1985, ebi Obolo ebebene si ikisa ifuk inu me usem kiban̄. Asabọn Ifukhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Aya_Ifuk_Obolo#Asabọn_Ifuk Akọphttps://ann.wikipedia.org/wiki/Aya_Ifuk_Obolo#Akọp Efithttps://ann.wikipedia.org/wiki/Aya_Ifuk_Obolo#Efit Obophttps://ann.wikipedia.org/wiki/Aya_Ifuk_Obolo#Obop Efiehttps://ann.wikipedia.org/wiki/Aya_Ifuk_Obolo#Efie Egohttps://ann.wikipedia.org/wiki/Aya_Ifuk_Obolo#Ego Ngwugwuhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Aya_Ifuk_Obolo#Ngwugwu Nrọ-njeen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Aya_Ifuk_Obolo#Nrọ-njeen̄ Wìkìpedia: Bawobap https://ann.wikipedia.org/wiki/Bawobap Bawobap (òrere Adansonia digitata me erieen̄ ifuk-ibot nrom, mè ire African baobab me Ebeke) ìre uti ge òkitibi me lek ijọn̄ Afirika mè <Peninsula> Arebia (me Yemen mè Omaan). Uti yi îkiluk ugwem ifiin̄ enenen. Okop Ogugohttps://ann.wikipedia.org/wiki/Bawobap#Okop_Ogugo Wìkìpedia: Bawuchi (Agan̄-mkpulu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Bawuchi_(Agan%CC%84-mkpulu) Bawuchi (òrere Bauchi State me usem Uket-chieen̄) ìre agan̄-mkpulu me agan̄ inyọn̄ mbum-ura me Naijiria. Agan̄-mkpulu echi òcheche okike ijọn̄ mèlek kan̄ ìre Kano mè Jigawa me agan̄ inyọn̄, Taraba mè Pilatu me agan̄ osiki, Gombe mè Yobe me agan̄ mbum-ura, mè Kaduna me agan̄ ichep-ura. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Bayelisa https://ann.wikipedia.org/wiki/Bayelisa Bayelisa (òrere Bayelsa me Ebeke) ìre agan̄-mkpulu ge me lek echi òkup me agan̄ osiki me ido Naijiria. Ìkup me agan̄ Ebon Okwaan̄ Naija. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Akpọk echi ugọbọ ogbemebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Akp%E1%BB%8Dk_echi_ug%E1%BB%8Db%E1%BB%8D_ogbemebe Wìkìpedia: Belarọs https://ann.wikipedia.org/wiki/Belar%E1%BB%8Ds Belarọs (òrere Belarus me usem Uket-chieen̄) ìre ido me Yurop. Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Benuwe https://ann.wikipedia.org/wiki/Benuwe Benuwe (òrere Benue usem uket-chieen̄) ìre agan̄-mkpulu ge òkup me agan̄ Inyọn̄-Etete me ido Naijiria. Me orirọ ifuk-ene eyi acha 2006, otu-ifuk ene ìluluk me agan̄-mkpulu ya ìre 4,253,641. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Wìkìpedia: Bitovin https://ann.wikipedia.org/wiki/Bitovin Bitovin (òrere Ludwig van Beethoven me igwegwen iso; egwookbe mun̄ me 17 December 1770 me Bonn – 26 March 1827 me Vienna) ìre ogwu usọ òtitiin̄ okwà ònan̄a me Jameni. Îge esese esese inyi mè esese esese ọgbọn̄ nkwukwak. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Bosinia Ezegovina https://ann.wikipedia.org/wiki/Bosinia_Ezegovina Bosinia Ezegovina ìre ido me Yurop agan̄ osiki mbum-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Botsuwana https://ann.wikipedia.org/wiki/Botsuwana Botsuwana (òrere Republic of Botswana me Uket-chieen̄) ìre ido eyi kpunu Emen-awaji mè ìre okwaan̄ ile, òkup me Afirika agan̄ Osiki. Ijọn̄ ido Botsuwana ìre ola ijọn̄; inu môsobe akọp irek jaaba me efit (70%) me lek ijọn̄ kiban̄ ìkup me Èwê Kalayari. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Bukina Faso https://ann.wikipedia.org/wiki/Bukina_Faso Bukina Faso (òrere Burkina Faso me ubọk-ige-inu ebi Furench) ìre ìdo ìkakaan̄ emen-awaji òkup me Afirika agan̄ Ichep-ura. Okìke ìjọn̄ kan̄ ìre 274, 200 km² ikat ikana. Mfufuk Erieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Bukina_Faso#Mfufuk_Erieen̄ Wìkìpedia: Buligaria https://ann.wikipedia.org/wiki/Buligaria Buligaria ìre ido me Yurop. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Burazilu https://ann.wikipedia.org/wiki/Burazilu Barazilu ìre ido me Amerika Osiki. Wìkìpedia: Burundi https://ann.wikipedia.org/wiki/Burundi Burundi (òrere Republic of Burundi me Uket-chieen̄, mè ire Repubulika y'u Burundi me usem Kirundi, mè ire Jamuhuri ya Burundi me Suwayili, mè ire République du Burundi me Furenchi) ìre ido kpunube emen-awaji, òkup me Ikpele Iteke Rifti [Great Rift Valley] me ere Ikpele Oyô Afirika mè Afirika agan̄ Mbum-ura echichinibe. Ido ìtatap ikana ọmọ ìre Ruwanda me agan̄ inyọn̄, Tanzania me agan̄ mbum-ura mè osiki-mbumura, Kongo Kinshasa me agan̄ ichep-ura; sà Oyô Tanganyika okup me okike ijọn̄ kan̄ me agan̄ osiki-ichepura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Bènè https://ann.wikipedia.org/wiki/B%C3%A8n%C3%A8 Bènè (òrere Bénin me Furenchi; igwegwen iso kan̄ orere Republic of Benin me Uket-chieen̄, mè ire Républic du Bénin me Furenchi) ìre ido me Afirika agan̄ Ichep-ura. Me adasi mgbọ, ekigwen ido ya Dahomey. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Bọrọnu https://ann.wikipedia.org/wiki/B%E1%BB%8Dr%E1%BB%8Dnu Bọrọnu (òrere Borno State me usem Uket-chieen̄ ) ìre agan̄-mkpulu òkup me agan̄ inyọn̄ mbum-ura me Naijiria. Agan̄-mkpulu ìtatap ikana ọmọ ìre Gombe me osiki ichep-ura, Adamawa me osiki, sà ido Kamerun okup me agan̄ mbum-ura, ido Nijê okukup me agan̄ inyọn̄ kan̄, Chad okukup me agan̄ inyọn̄ mbum-ura kan̄. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Chad https://ann.wikipedia.org/wiki/Chad Chad mè ìre Chadi (òrere Republic of Chad me usem Uket-chieen̄; mè ire République du Tchad me usem Furenchi, mè ire Jumhūriyyat Tšād me usem Arabu) ìre ido ijọn̄-ijọn̄ (kpunu emen-awaji) òkup me Afirika agan̄ Inyọn̄-etete [North-central]. Ido ìtatap ikana ọmọ ìre by Libia me agan̄ inyọn̄, Sudan me agan̄ mbum-ura, Ido Afirika Etete me agan̄ osiki, Kamerun me agan̄ osiki ichep-ura, Naijiria me agan̄ osiki ichep-ura (me Oyô Chad), mè Nijê me agan̄ ichep-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Chesika https://ann.wikipedia.org/wiki/Chesika Chesika (òrere Czech mè Czech Republic mèlek Czechia me usem Uket-chieen̄, mè ire Česká me usem ebi ido ya) ìre ido kpunube emen-awaji, òkup me Yurop agan̄ Etete. Me oka mgbọ, ekigwen ido yi Boyemia (Bohemia me usem Uket-chieen̄). Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Chieen̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Chieen%CC%84 Chieen̄ ìre òkup ofot ofot me lek ene, eyi ekisa inọ utoon̄ mè anam ikọt imun̄ inu. Me etete otutuuk anam òkup me linyọn̄, akọp irek onaan̄ge mè jaaba me efit (97%) mîkaan̄ chieen̄. Nriro Emen Chieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Chieen%CC%84#Nriro_Emen_Chieen̄ Wìkìpedia: Daimọn https://ann.wikipedia.org/wiki/Daim%E1%BB%8Dn Daimọn ìre ewuuk unye-isi. Ọmọ onye ichit me etete otutuuk inu. Wìkìpedia: Damasikọs https://ann.wikipedia.org/wiki/Damasik%E1%BB%8Ds Damasikọs ìre ama-ibot eyi ido Siria. Ọmọ ore ama-ibot òkakan ichit me linyọn̄. Wìkìpedia: Delita https://ann.wikipedia.org/wiki/Delita Delita (òrere Delta me usem Ebeke) ìre agan̄-mkpulu me Osiki agan̄ Osiki me Naijiria. Egwen ibak Otu Okwaan̄ Naija, eyi agan̄ ilile kan̄ okupbe me emen agan̄-mkpulu yi. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Denimàk https://ann.wikipedia.org/wiki/Denim%C3%A0k Denimàk ìre ido me Yurop agan̄ Inyọn̄. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Dijibuti https://ann.wikipedia.org/wiki/Dijibuti Dijibuti (òrere Republic of Djibouti me usem uket-chieen̄) ìre ido òkup me Otu-utọn̄ Afirika. Ido ìkukup ikana ọmọ ìre Somalia me agan̄ osiki, Etiopia me agan̄ osiki mbum-ura, Eritireya me agan̄ inyọn̄, Okwaan̄ Anyiaan̄ mè Ọfọ Okwaan̄ Aden me agan̄ mbum-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Dimitiri Mendelievì https://ann.wikipedia.org/wiki/Dimitiri_Mendeliev%C3%AC thumb|Ikwaan̄ òkifo isi: Ge me lek òkpa-otu [early] kè Mendelievì eyi egebe ubọk ubọk igọọk me okputuk atọm [atomic mass] mè . D. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Dinasọ https://ann.wikipedia.org/wiki/Dinas%E1%BB%8D Dinasọ ìre ebi kè anam ile eyi usini okibet lek ofut sà usini okibet lek asakwun. Ọmọ ore anam ònyenye lek ichit me etete ebi kè anam ìkije me ijọn̄ echi ìkup me emen mgbọ ukot ukot. Wìkìpedia: Ebi Ju https://ann.wikipedia.org/wiki/Ebi_Ju Ju ìre erieen̄ ekisa ìgwen ebi inan̄a me ido Ijeren. Erieen̄ keyi ìnan̄a me ike ema ekigwen lek kiban̄ me otu usem kiban̄. Wìkìpedia: Ebi Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/Ebi_Obolo Ebi Obolo ìre ebi ife ge ìkiluk me agan̄ osiki me ido Naijiria igbet lek Emen-awaji Atilantik. Ema ere ife ge ìsisibi esese me etete otutuuk ebi ìluluk ikana ema. Mfufuk Erieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Ebi_Obolo#Mfufuk_Erieen̄ Wìkìpedia: Ebi Obolo me Ujọn̄ọ Ere https://ann.wikipedia.org/wiki/Ebi_Obolo_me_Uj%E1%BB%8Dn%CC%84%E1%BB%8D_Ere Ebi Obolo Me Ujọn̄ọ Ere mè ìre Obolo ìkup me ujọn̄ọ ere ìre ebi Obolo kpeluk me lek ijọn̄ Obolo. Usini kiban̄ mîrak iluk me mgbọ òraraka, ire, mgbọ keyi kpeyaka iluk. Wìkìpedia: Ebi Suwayili https://ann.wikipedia.org/wiki/Ebi_Suwayili Ebi suwayili ìre ife ge ebi me oka mgbọ ìkiluk me atasuk Afirika agan̄ Mbum-ura me achọ cha ìkup igbet atasuk ya, mè Zanziba, orere okpọkọ me lek Tanzania mgbọ keyi. Ebi Suwayili ekup me Tanzania, Kenya mè Mozambik agan̄ inyọn̄. Wìkìpedia: Ebi Ọrọn https://ann.wikipedia.org/wiki/Ebi_%E1%BB%8Cr%E1%BB%8Dn Ido Ọrọn ìre otoko ge òkup me Agan̄-mkpulu Akwa Ibom me ido Naijiria. Ema enan̄a me esese asabọn ama mè ikitumu usem yaage. Wìkìpedia: Ebon Okwaan̄ Naija https://ann.wikipedia.org/wiki/Ebon_Okwaan%CC%84_Naija Ebon Okwaan̄ Naija (òrere Niger Delta me usem Ebeke) ìre Ebon okwaan̄ eyi Okwaan̄ Naijà òkup me Ọfọ-okwaan̄ Ginì me Emen-awaji Atilantik me Naijiria. Ekifuk ibe ke ìwele ire lek ama-mkpulu onaan̄ge me agan̄ osiki Naijiria: ama-mkpulu gweregwen me Osiki agan̄ Osiki, ge (Ondo) me Osiki agan̄ Ichep-ura, mè Abia mè Imo me Osiki agan̄ Mbum-ura. Agan̄ me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84_me_Naijiria Wìkìpedia: Ebọnyi https://ann.wikipedia.org/wiki/Eb%E1%BB%8Dnyi Ebọnyi (òrere Ebonyi State me usem Ebeke) ìre agan̄-mkpulu me agan̄ Osiki mbum-ura me Naijiria. Agan̄-mkpulu echi òkukup ikana ọmọ ìre Benuwe me agan̄ inyọn̄ me inyọn̄ mbum-ura, Enugu me agan̄ ichep-ura, Kurọs Riva me agan̄ mbum-ura mè osiki mbum-ura, Abia me agan̄ osiki ichep-ura. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Edo https://ann.wikipedia.org/wiki/Edo Edo ìre agan̄-mkpulu òkup me agan̄ osiki me Naijiria. Agan̄-mkpulu echi òtatap ikana ọmọ ìre Kogi me agan̄ inyọn̄ mbum-ura, Anambira me agan̄ mbum-ura, Delita me agan̄ osiki mbum-ura mè osiki, Ondo me agan̄ ichep-ura. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Pages using the Kartographer extensionhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_using_the_Kartographer_extension Wìkìpedia: Eferen̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Eferen%CC%84 Eferen̄ ìre arakinid [arachnid] ge òkaan̄ ukot jeeta mè ikaan̄ ìwot me lek. Ema ekaan̄ ujọn̄ọ lek mè ujọn̄ọ edim òkaan̄ inu îkisa isook ene. Wìkìpedia: Egbe ngwuwat-lek https://ann.wikipedia.org/wiki/Egbe_ngwuwat-lek Egbe ngwuwat-lek (eyi erieen̄ ifuk-ibot nrom kan̄ orebe panthera tigris) ìre anam ge òkup me ọgbọn̄ ebi kè onyinya. Ọmọ omimin ichit me etiti otutuuk anam òkup me ọgbọn̄ ebi kè onyinya. Wìkìpedia: Egop https://ann.wikipedia.org/wiki/Egop Egop ìre okpọkọ ekwut efieekbe mè irọ me esese ngwugwat mè unwen. Ekisa irọ kire iman̄ òriọọn̄, ikisa inu, ikisa inyi ulook [signalling] me ere inyinyi etip ìkakup mfufet, mè ikisa ibala [decorate] ere. Wìkìpedia: Egop Ido Naijiria https://ann.wikipedia.org/wiki/Egop_Ido_Naijiria Egop ido Naijiria, eyi etobobe mè ibene ifo inyọn̄ me adasi usen me Akọp-onyan̄ me acha 1960, ekerom me acha 1959. Egop yi ìkaan̄ ekwut irek ita egbaan̄be iriak me onineen̄: geren̄geren̄, okuket mè geren̄geren̄. Wìkìpedia: Egop Ubọọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Egop_Ub%E1%BB%8D%E1%BB%8Dn%CC%84 Egop ubọọn̄ ìre inu ge òkimọnọ irek me emen efet sa me ukut utoon̄ ikekebe igwu ikom, inwunwunu iwene oniin̄ mè ìre ikpọkpọk ichon mgbọ îchichinibe nchọi mun̄ me emen efet. Egop-ubọọn̄ ìkisibi me isinyọn̄ mgbọ ibot isiborep, mgbọ ibot orepbe ifieek mè ìre mgbọ oduku inyọn̄ isigbaan̄ ititiin̄. Wìkìpedia: Egwijo ntitaak https://ann.wikipedia.org/wiki/Egwijo_ntitaak Egwijo ntitaak (mè ire si Egwijo ntọn̄) ìre inu ge òkimalek imọnọ irek me lek ijọn̄ agan̄ emen èwê cha, mè me lek ijọn̄ ìkup èwê èwê. Egwijo ntọn̄ ìkimọnọ irek mgbọ unye efet isiwut mè ikpulu ntitaak mè ntọn̄ isan̄a me lek nchat ijọn̄. Wìkìpedia: Eje https://ann.wikipedia.org/wiki/Eje Eje ìre inu mun̄ mun̄ òkikup me emen lek ebilene mè ìkup si me emen lek owuwa anam. Îre ejit okisook eje ìkana otutuuk lek anam. Inu ògbabaan̄ irọ ejehttps://ann.wikipedia.org/wiki/Eje#Inu_ògbabaan̄_irọ_eje Pilasimahttps://ann.wikipedia.org/wiki/Eje#Pilasima Nniniin̄ eje eyi njiikhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Eje#Nniniin̄_eje_eyi_njiik Nniniin̄ eje eyi okukethttps://ann.wikipedia.org/wiki/Eje#Nniniin̄_eje_eyi_okuket Òtọbọhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Eje#Òtọbọ Ere eje okinan̄ahttps://ann.wikipedia.org/wiki/Eje#Ere_eje_okinan̄a Wìkìpedia: Ejit https://ann.wikipedia.org/wiki/Ejit Ejit ìre nriro ge òkup me lek ene mè otutuuk anam òkaan̄ ukwuuk udun̄. Îre ufuk unye ufuk unye ogbaan̄ irọ ejit. Wìkìpedia: Ejòòk https://ann.wikipedia.org/wiki/Ej%C3%B2%C3%B2k Ejòòk ìre mfufet okwukwut ikwaan̄ ekisa itap me etete inu inyi ikup mfufet ibebieen̄ ema ida ibọkọ ge me lek ge. Nsa-njeen̄ ìre otuban, otu oge mè isi ubuja. Wìkìpedia: Ekiti https://ann.wikipedia.org/wiki/Ekiti Ekiti ìre agan̄-mkpulu me Naijiria agan̄ osiki ichep-ura. Agan̄-mkpulu ìtatap ikana ọmọ ìre Kwara]- me agan̄ inyọn̄, [[Kogi me agan̄ inyọn̄ mbum-ura, Ondo me agan̄ osiki mè osiki mbum-ura, sà Oṣun okup me agan̄ ichep-ura kan̄. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Akpọk echi ugọbọ ogbemebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Akp%E1%BB%8Dk_echi_ug%E1%BB%8Db%E1%BB%8D_ogbemebe Wìkìpedia: Elisinki https://ann.wikipedia.org/wiki/Elisinki Ḥesinki ìre ama-ibot mè ama-ile òmimin ichit me ido Finlan. Finilanhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Finilan Wìkìpedia: Emen Inyọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Emen_Iny%E1%BB%8Dn%CC%84 Mîyaka ìkigwen si Ama Ubọọn̄ Awaji. Mîkibe si Mkpulu eyi Awaji isibetumu ikọ ifolek. Wìkìpedia: Emen-awaji https://ann.wikipedia.org/wiki/Emen-awaji Emen-awaji (òrere Ocean me usem Uket-chieen̄) ìre ikpele okwaan̄ òmimin enenen. Ọmọ ore lek mun̄ òmimin ichit me etete ebi kè okwaan̄ ìkup me linyọn̄. Pàsifikhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Emen-awaji#Pàsifik Àtilantikhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Emen-awaji#Àtilantik Indiahttps://ann.wikipedia.org/wiki/Emen-awaji#India Osikihttps://ann.wikipedia.org/wiki/Emen-awaji#Osiki Atìkhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Emen-awaji#Atìk Wìkìpedia: Eniin̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Eniin%CC%84 Eniin̄ ìre anam ile òkakaan̄ akpa òkup ntọn̄ ntọn̄ [grey] mè ikpele utọn̄, ujọn̄ọ inwọm mè okuket oduuk. Eniin̄ ire anam òmimin ichit me etete anam òkije me ijọn̄ me linyọn̄ mgbọ keyi. Wìkìpedia: Enugu (Agan̄-mkpulu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Enugu_(Agan%CC%84-mkpulu) Enugu (òrere Énugwú me usem Igbo) ìre ama-mkpulu me agan̄ osiki mbum-ura me Naijiria. Ama-mkpulu ìtatap ikana ọmọ ìre Benuwe mè Kogi me agan̄ inyọn̄, Ebọnyi me agan̄ mbum-ura mè agan̄ osiki mbum-ura, Abia me agan̄ osiki, sà Anambira okup me agan̄ uchep-ura kan̄. Ama-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Epele ubọọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Epele_ub%E1%BB%8D%E1%BB%8Dn%CC%84 Epele ubọọn̄ ìre ifit idọmọ-inu eyi ekifit me inyọn̄ uwot. Ifit yi ìkup karake akat. Ifithttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ifit Wìkìpedia: Eritireya https://ann.wikipedia.org/wiki/Eritireya Eritireya (òrere Eritrea me uket-chieen̄) ìre ido me agan̄ Otu-utọn̄ Afirika me Afirika agan̄ Mbum-ura. Ama-ibot kan̄, mè ama ile òmimin ichit, ìre Asimara [Asmara]. Mfufuk Erieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Eritireya#Mfufuk_Erieen̄ Wìkìpedia: Erumfaka Orọmijọn̄ Afirika https://ann.wikipedia.org/wiki/Erumfaka_Or%E1%BB%8Dmij%E1%BB%8Dn%CC%84_Afirika Erumfaka Orọmijọn̄ Afirika (òrere African Traditional Religion me usem Ebeke) ìre esese esese òjelek nchieek [beliefs] mè ubọk irọ-inu ebi Afirika, echi ògbaan̄ me lek ike ema ekisa ifaka mfaka mè iriaak awaji kiban̄. Ubọk irọ-inu me emen erumfaka chi îwene me otoko re otoko; owuwa kiban̄ si ìre erumfaka otoko [ethnic religions]. Erumfakahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Erumfaka Wìkìpedia: Erumfaka eyi Ebireyam https://ann.wikipedia.org/wiki/Erumfaka_eyi_Ebireyam Erumfaka eyi Ebireyam ìre erumfaka cha ìkitọbọ ebum Awaji kè Ebireyam (ogwu ema etumube ibe ìchili lek kan̄ ijeen̄ Ebireyam). Erumfaka chi ìre <Judaism>, Erumfaka Kiristien mè Isilam. Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Wìkìpedia: Erwin Schrọdinger https://ann.wikipedia.org/wiki/Erwin_Schr%E1%BB%8Ddinger Erwin Schrọdinger (12 Ọgọs 1887 – 4 Jenuwari 1961) ìre ogwu Ọstiria ogwu usọ fisiksi mè . Ọmọ ore ge me lek ebi ìbebene . Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Esia https://ann.wikipedia.org/wiki/Esia Esia ìre ge me lek ebi kè ikpele lek ijọn̄ jaaba ìkukup me linyọn̄. Ọmọ omin ichit me etete ijọn̄ cha, ọmọ si ke ebi ene ewa me emen ichit. Kọntinentihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:K%E1%BB%8Dntinenti Wìkìpedia: Esitọnia https://ann.wikipedia.org/wiki/Esit%E1%BB%8Dnia Ọgbọn̄:Yurop Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Esuwatini https://ann.wikipedia.org/wiki/Esuwatini Esuwatini (òrere Kingdom of Eswatini me usem uket-chieen̄) ìre ido kpunu emen-awaji, òkup me Afirika agan̄ Osiki. Me adasi mgbọ, ekigwen ido yi Suwazilan sabum eninwene erieen̄ ya me acha 2018. Wìkìpedia: Esòp https://ann.wikipedia.org/wiki/Es%C3%B2p Esòp (òrere Αϊσωπος, Aísopos me Girik, mè ire Aesopeæ me Latin, mè ire Esope me Furenchi, mè ire Aesop me uketchieen̄) ìkakire ogwu usọ òkpa urọk (fabulist) mè òtumu mfufuk (story teller) òkonan̄a me ido Giris. Ọmọ ke egwen owuwa urọk eriọọn̄be kire Urọk kè Esòp ibak. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Etete Mbum-ura https://ann.wikipedia.org/wiki/Etete_Mbum-ura Etete mbum-ura ìre ikpele lek ijon̄ òkup me Ìkike iba agan̄ Mbum-ura. Erieen̄ ere yi ìnan̄a me lek ere îkupbe, òrere me agan̄ mbum-ura me lek Yurop mè agan̄ ichep-ura me lek ujọn̄ọ agan̄ mbum-ura [Far East]. Wìkìpedia: Etiopia https://ann.wikipedia.org/wiki/Etiopia Etiopia (òrere Ethiopia me Ebeke, mè ire የኢትዮጵያ ፌዴራላዊ ዴሞክራሲያዊ ሪፐብሊክ — Ye-Ītyōṗṗyā Fēdēralawī Dēmokirasīyawī Rīpebilīk me usem usem Amarik) ìre ido kpunu emen-awaji mè ìre okwaan̄-ile, òkup me Otu-utọn̄ Afirika. Ido ìtatap ikana ọmọ ìre Eritireya me agan̄ inyọn̄, Dijibuti me agan̄ inyọn̄ mbum-ura, Somalia me agan̄ mbum-ura, Kenya me agan̄ osiki, Sudan Osiki me agan̄ ichep-ura, mè Sudan me agan̄ inyọn̄ ichep-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: FIDE https://ann.wikipedia.org/wiki/FIDE FIDE (òrere Fédération Internationale des Echecs me usem Furenchi, mè ire International Chess Federation mèlek si World Chess Federation me usem Ebeke) ìre ntitiin̄ owuwa ido òkup me Siwizalan, òkipkọ chieen̄ me lek epelubọọn̄ me otutuuk ido me linyọn̄. Echili FIDE me Paris, Furans, me 20 Julai, 1924. Akpọk echi ugọbọ ogbemebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Akp%E1%BB%8Dk_echi_ug%E1%BB%8Db%E1%BB%8D_ogbemebe Ntitiin̄ Owuwa Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ntitiin%CC%84_Owuwa_Ido Wìkìpedia: Ferdinand Magellan https://ann.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_Magellan Fredinand Magellan (1480-27 Epuren 1521) ìre usọ òweek-ere, ogwu Pọtugalu. Ọmọ ore adasi ogwu Yurop òkọkọp uji ọfọ isaba Emen-awaji Pasifik mè ire si adasi ogwu òkọkọp me uji ikana linyọn̄. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Fero https://ann.wikipedia.org/wiki/Fero Fero ìre ogwu ubọọn̄ òkikpulu Ijipiti Ukot Ikaan̄. Fero ìre erieen̄ ebi Ijipiti eyi oka mgbọ ekisa igwen ogwu ubọọn̄ kiban̄. Wìkìpedia: Finlan https://ann.wikipedia.org/wiki/Finlan Finlan ìre ido me Yurop. Ama-ibot kan̄ ìre Elisinki. Ido me Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido_me_Yurop Wìkìpedia: Frederick Douglass https://ann.wikipedia.org/wiki/Frederick_Douglass Frederick Douglass (1818-1895) ìre ogwu Ofifit Amerika òluk me emen senturi akọp mè onaan̄ge. Eman ọmọ kire usùn̄ me Merilan. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Furans https://ann.wikipedia.org/wiki/Furans Furans ìre ido me Yurop. Akparalek ijọn̄ kan̄ ìkup me Yurop agan̄ Ichep-ura mè ikaan̄ ebi kè agan̄-mkpulu usaba okwaan̄ me Amerika mè me emen-awaji Atilantik, Pàsifik mè eyi India. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Gabọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Gab%E1%BB%8Dn%CC%84 Gabọn̄ (òrere Gabon me Ebeke mè Furenchi) ìre ido me agba okwaan̄ agan̄ ichep-ura me Afirika agan̄ Etete. Ìkup me lek ikwetọ. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Gambia https://ann.wikipedia.org/wiki/Gambia Gambia (òrere Republic of the Gambia me Uket-chieen̄) ìre ido me Afirika agan̄ Ichep-ura. Ọmọ osip ichit me etete ebi kè ido ìkup me akparalek ijọn̄ Afirika. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Ganà https://ann.wikipedia.org/wiki/Gan%C3%A0 Ganà (òrere Ghana me usem Uket-chieen̄) ìre ido ge òkup me Afirika agan̄ Ichep-ura. Ganà ìkup igbet Ọfọ Okwaan̄ Gini, mè emen-awaji Atilantik, me Afirika agan̄ ichep-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Gaza https://ann.wikipedia.org/wiki/Gaza Gaza (eyi ekigwen si Ama-ile Gaza) ìre ama-ile me Palesia òkup me Okpọkọ-ijọn̄ Gaza. Otu-ifuk ebi ìluluk me ama yi ìre 590,481 (me acha 2017); eya onenirọ ọmọ ire ama-ile òmimin ichit me Ido Palesia. Wìkìpedia: Gini https://ann.wikipedia.org/wiki/Gini Gini (òrere Guinea me usem Uket-chieen̄) ìre ikọ ebi Afirika ekisabe igwen lek ijọn̄ cha ìkup igbet Ọfọ Okwaan̄ Gini. Ire erieen̄ ido, Ginì môkọt ikeke inyi: Wìkìpedia: Gini Bisawu https://ann.wikipedia.org/wiki/Gini_Bisawu Gini Bisawu (òrere Guinea-Bissau me usem Uket-chieen̄) ìre ido me Afirika agan̄ Ichep-ura. Okike ijọn̄ îbenbe ìre 36,125 km². Akpọk echi ugọbọ ogbemebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Akp%E1%BB%8Dk_echi_ug%E1%BB%8Db%E1%BB%8D_ogbemebe Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Pages with template loopshttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_with_template_loops Wìkìpedia: Gini Ikwetọ https://ann.wikipedia.org/wiki/Gini_Ikwet%E1%BB%8D Gini Ikwetọ (òrere Guinea Ecuatorial me usem Sipen; Guinée équatoriale me usem Furans; Guiné Equatorial me usem Pọtugalu; Equatorial Guinea me usem uket-chieen̄) ìre ido me agan̄ ichep-ura me Afirika agan̄ Etete. Erieen̄ kan̄ ìkijeen̄ isibi ike ido yi okupbe igbet Ikwetọ mè Ọfọ Okwaan̄ Gini. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Gini Kọnakiri https://ann.wikipedia.org/wiki/Gini_K%E1%BB%8Dnakiri Gini Kọnakiri (òrere Republic of Guinea mè Guninea-Conakry me usem Uket-cheen̄, mè ire Rèpublique de Guinée me usem Furenchi) ìre ido òkup me agba okwaan̄ me Afirika agan̄ Ichep-ura. Me adasi mgbọ, erìọon̄ ọmọ kire Gini eyi Furans [French Guìnéa, Guinée francaise]. Galeriehttps://ann.wikipedia.org/wiki/Gini_K%E1%BB%8Dnakiri#Galerie Wìkìpedia: Giris https://ann.wikipedia.org/wiki/Giris Giris (Me usem Giris: Ελλάδα, Elláda, mè ìre Ελλάς, Ellas, mè ire Ελληνική Δημοκρατία, Elliniki Dimokratia. Me usem Uket-chieen̄: Greece, Hellenic Republic) ìre ido me Yurop agan̄ Osiki mbum-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Giza https://ann.wikipedia.org/wiki/Giza Giza ìre ama-ile me Ijipiti. Me okike ijọn̄, ọmọ ore òso ama-ile ita òmimin ichit me Ijipiti me mgbọ isifuk Kairo mè Alikisendira isan̄a, mè ire òso ama-ile ini òmimin ichit me Afirika me otu-ifuk ene, me esifuk Kinshasa, Legọs mè Kairo isan̄a. Ijipitihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ijipiti Wìkìpedia: Gombe (Agan̄-mkpulu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Gombe_(Agan%CC%84-mkpulu) Gombe ìre agan̄-mkpulu me Naijiria agan̄ inyọn̄ mbum-ura. Agan̄-mkpulu echi òtatap ikana ọmọ ìre Bọrọnu mè Yobe me agan̄ inyọn̄ mè inyọn̄ mbum-ura, Taraba me agan̄ osiki, Adamawa me agan̄ osiki mbum-ura, mè Bawuchi me agan̄ ichep-ura. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Goodluck Jonatan https://ann.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonatan Goodluck Jonatan (iman: 20 Novemba 1957) ire ogwu ogbo ifit-mkpulu, òkore ogwu ibot mkpulu Naijiria bene me 2010 re 2015. Îtọbọ ilọ me orirọ ibene-ubọk erọbe me 2015. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Gugulu https://ann.wikipedia.org/wiki/Gugulu Gugulu (òrere "Google" me usem Uket-chieen̄) ìre òkukup me owuwa ido. Ema ekirọ mbubek ifolek inyinyi ebiene intanet kire . Wìkìpedia: Ibo https://ann.wikipedia.org/wiki/Ibo Ibo ìre eyi ekisun̄ kire anam ifit mè ìre ikirọ ikwaan̄ me uko mè ìre ikibem ere. Usini ibo, ekpukpo ema inyi ekọt ekenyan̄a ebi ìchechep mè ìre ije ilọ oniin̄ me inyọn̄ ogoon̄ mè ìre emen oron. Wìkìpedia: Ibot Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/Ibot_Obolo Ibot Obolo (òrere si Opolom me usem Ibunọ) ìre ge me lek ama Obolo me agan̄ mbum-ura. Ema ekup ifo agan̄ mbum-ura ichit me etete ama cha ìkitumu usem Obolo. Wìkìpedia: Ibunọ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ibun%E1%BB%8D Ibunọ (òrere si Ibenọ mè Ibọnọ) ìre ge me lek ebi kè mkpulu-ija ìkukup me emen ama-mkpulu ile Akwa Ibom. Mîkige erieen̄ kiban̄ me esese oniin̄: mkpulu ido Naijiria eriọọn̄ ema kire Ibenọ; ebi ìkirọ ǹwèek òfolek esese usem eriọọn̄ ema kire Ibinọ (ubọk geelek îrebe ke ema kpebọkọ eya itap); ebi Obolo ekigwen ema Ifộn mè Ibunọ; sà ema ekigwen lek kiban̄ Ibọnọ. Wìkìpedia: Iburu https://ann.wikipedia.org/wiki/Iburu Iburu (òrere עִבְרִית‎, ʿĪvrīt me usem Iburu, mè ire [ivˈʁit] me IPA) ìre usem ge òkup me ọgbọn̄ usem Semit eyi agan̄ inyọn̄ ichep-ura, ukpa usem Afiro-Esia [Afroasiatic]. Me mfufuk, ọmọ ore ge me lek usem ebi Ijeren ukot ikaan̄ mè ebi owot iman kiban̄ ìkukup inire chereyi ìrere ebi Ju mè ebi Sameria. Wìkìpedia: Ida Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/Ida_Obolo Ida Obolo ìre ikpa etip eyi ebi Otu-ogbo Ikwaan̄ Usem Obolo ekisan̄a isibi me emen 1980 cha. Mîge ida Obolo ire lek òso go sabum enitet ubọk ikaan̄. Ikpahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ikpa Wìkìpedia: Ido Afirika Etete https://ann.wikipedia.org/wiki/Ido_Afirika_Etete Ido Afirika Etete (òrere Central African Republic me usem Uket-chieen̄, mè ire Ködörösêse tî Bêafrîka me usem Sango, mè ire Republique Centrafricaine me usem Furenchi) ìre ido kpunube Emen-awaji geege, òkup me Afirika Etete. Ido ìkukup ikana ọmọ ire Chad me agan̄ inyọn̄, Sudan me agan̄ inyọn̄ mbum-ura, Sudan Osiki me agan̄ osiki ichep-ura, Kongo Kinshasa me agan̄ osiki, Kongo Burazavilu me agan̄ osiki ichep-ura, mè Kamerun me agan̄ ichep-ura. Mfufuk Erieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Ido_Afirika_Etete#Mfufuk_Erieen̄ Wìkìpedia: Ido Emiret Arabu https://ann.wikipedia.org/wiki/Ido_Emiret_Arabu Ido Emiret Arabu (òrere United Arab Emirates me usem Ebeke) ìre ido me Esia agan̄ Ichep-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Ido Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/Ido_Obolo Ido Obolo ìre erieen̄ ama ere ebi Obolo elukbe. Isiberọ inye ibe ke îre ama ke ekitumu ikọ ifolek, mîra ibe Ama Obolo mè ìyaka ire Ido Obolo. Wìkìpedia: Ijeren https://ann.wikipedia.org/wiki/Ijeren Izirel (òrere si Ijeren me otu-usem Obolo, mè ire Israel me usem Ebeke) ìre ido me Esia agan̄ ichep-ura. Ìkup me agan̄ òsiki mbum-ura agba Okwaan̄ Ile Mediterenia, mè iyaka ikup igbet Okwaan̄ Anyiaan̄ agan̄ inyọn̄. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Ijipiti https://ann.wikipedia.org/wiki/Ijipiti Ijipiti ìre ido me Afirika agan̄ Inyọn̄. Îre ido òkup me kọntinenti iba. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Ijipitihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ijipiti Wìkìpedia: Ijipiti Ukot Ikaan̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ijipiti_Ukot_Ikaan%CC%84 Ijipiti Ukot Ikaan̄ ìre ichili-chieen̄ eyi Afirika ntut Inyọn̄ mbum-ura me oka mgbọ. [It was] me agan̄ osiki Okwaan̄ Nali, me ere òrere ido Ijipiti mgbọ keyi. Wìkìpedia: Ijọk Irin̄ Agungu https://ann.wikipedia.org/wiki/Ij%E1%BB%8Dk_Irin%CC%84_Agungu Ijọk Irin̄ eyi Agungu ìre ijọk ekirọ me acha me acha me Agan̄ Mkpulu Kebi. Îre ijọk ekirọ me emen Onyan̄-iba isa inwọọn̄ òta iwop-uko mè ibebene mbọm irin̄. Ijọkhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ij%E1%BB%8Dk Wìkìpedia: Ijọn̄-ubọọn̄ Otoman https://ann.wikipedia.org/wiki/Ij%E1%BB%8Dn%CC%84-ub%E1%BB%8D%E1%BB%8Dn%CC%84_Otoman Ijọn̄-ubọọn̄ Otoman ìre ijọn̄-ubọọn̄ ge òkup bene me 1299 ire 1923. Ọmọ okikpulu bene me Balkan ire Arebia, mè ìkpulu si bene me Okwaan̄ Ofifit ire Afirika agan̄ Inyọn̄. Wìkìpedia: Ikpa Mbuban https://ann.wikipedia.org/wiki/Ikpa_Mbuban Ikpa Mbuban ìre ikpa ògege inu ofolek Awaji. Îre ikpa òkipọk mbum ogwu Awaji orebe ijeen̄ ebilene,"Ikwaan̄ Ukechieen̄ Echi Okaan̄-ene Jisọs Orọbe. Ikpahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ikpa Wìkìpedia: Ikpa Mbuban eyi Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/Ikpa_Mbuban_eyi_Obolo Ikpa Mbuban eyi Obolo ìre Ikpa Mbuban eyi egebe me usem Obolo. Ebene ikwaan̄ me lek ikpa yi me acha 1984. Ikpahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ikpa Wìkìpedia: Ikpoko https://ann.wikipedia.org/wiki/Ikpoko Ikpoko ire inu geelek ebi ene ekisa ilep inu mè . Îre si inu ebi ene ekibọkọ mgbọ ema ekinyam inu kiban̄ inyi ebi ufi ene. Wìkìpedia: Ikpukot inyinya https://ann.wikipedia.org/wiki/Ikpukot_inyinya Ikpukot inyinya ìre inu erọbe inyi ikibem ukot inyinya inyi ikayiaan̄ mè ìre ìsak unan mgbọ inyinya ya okije mè ìre ilibi. Ekigon ikpukot yi ikam me irak ukot inyinya. Wìkìpedia: Ikpọkpọ lek https://ann.wikipedia.org/wiki/Ikp%E1%BB%8Dkp%E1%BB%8D_lek Ikpọkpọ lek ìre igwugwuun̄ chieen̄ ikpọ lek ene sa me eru mè ubọk irọ-inu echi òborọ inyi ene ikup me unyelek mè ikột ikput orukan̄, mè ìre igak orukan̄ mgbọ înube. Ebi ene mêkọt ikpọ lek kiban̄ sa me igogobo inorie itat, irọrọ , ilalaak ilaak mè ikpọkpọ chieen̄ me lek ejeek kiban̄. Wìkìpedia: Ikwaan̄ Ukechieen̄ Jisọs Orọbe https://ann.wikipedia.org/wiki/Ikwaan%CC%84_Ukechieen%CC%84_Jis%E1%BB%8Ds_Or%E1%BB%8Dbe Ike Okaan̄-ene Jisọs Karais okije ikana linyọn̄ ikirọ ata inu, îrọ si owuwa inu ukechieen̄. Îre ukpatu ugwem kan̄ òfolek inu ukechieen̄ cha ke etiten̄e inan̄a me ata etip ini cha, mè isa inige me ere yi inye owu òfuk. Jisọs îgwa owuwa ebihttps://ann.wikipedia.org/wiki/Ikwaan%CC%84_Ukechieen%CC%84_Jis%E1%BB%8Ds_Or%E1%BB%8Dbe#Jisọs_îgwa_owuwa_ebi Efet me okwaan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Ikwaan%CC%84_Ukechieen%CC%84_Jis%E1%BB%8Ds_Or%E1%BB%8Dbe#Efet_me_okwaan̄ Wìkìpedia: Ikwetọ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ikwet%E1%BB%8D Ikwetọ ìre eyi òcheche linyọn̄ itap me okpọkọ iba, okpọkọ agan̄ inyọn̄ mè okpọkọ agan̄ osiki. Îre òkeke me 0° me ìkike iba me lek Ọfọkọ agan̄ inyọn̄ mè Ọfọkọ agan̄ osiki. Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Wìkìpedia: Imanuwen Kant https://ann.wikipedia.org/wiki/Imanuwen_Kant Imanuwen Kant (òrere Emmanuel Kant me Ebeke, 22 Epuren 1724 - 12 Febuwari 1804) ìre ogwu Jameni ogwu usọ ifuk-ibot, emanbe me Kònigsberg me Purusia agan̄ Ichep-ura. Kant ìkween̄ inu ofolek usọ ifuk-ibot me uwu-ikpa ile Kònigsberg, mè inikana ogwu ijejeen̄. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Imo https://ann.wikipedia.org/wiki/Imo Imo ìre agan̄-mkpulu me Naijiria agan̄ osiki mbum-ura. Agan̄-mkpulu ìkukup ikana ọmọ ìre Anambira me agan̄ inyọn̄, Rivas me agan̄ ichep-ura mè agan̄ osiki, mè Abia me agan̄ mbum-ura, Egwen agan̄-mkpulu yi ibak Okwaan̄ Imo eyi òkilibi me okike ijọn̄ agan̄ osiki me agan̄-mkpulu. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: India https://ann.wikipedia.org/wiki/India India (eyi ekigwen si Industan mè Barat me emen ido ya) ìre ido me Esia agan̄ Osiki. Ọmọ ore ido òmimin ichit me linyọn̄ ire efuk otu-ifuk ebi ìluluk me emen, mè ire òso jaaba òmimin ichit me okike ijọn̄. Ido me Esiahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido_me_Esia Wìkìpedia: Ingilan https://ann.wikipedia.org/wiki/Ingilan Ngilan (òrere England me Ebeke) ìre ido me Yurop. Ido yi ìre ge me lek ido ìkup me Ama-ubọọn̄ Mgbanriaak. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Inu òbelek https://ann.wikipedia.org/wiki/Inu_%C3%B2belek Inu òbelek (òrere iò. me mgbidim; mè ire circa mè c. Wìkìpedia: Inwọm https://ann.wikipedia.org/wiki/Inw%E1%BB%8Dm Inwọm ìre nriro akpalek eyi ebilene mè ìre anam okisa inọ olu inu, mè ikisa ifuuk efuuk. Inwọm îkaan̄ nriro kubọk ògban̄-olu [smell receptors] mè eyi òkiria etip ejit nden̄. Nriro akpalek ebilenehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Nriro_akpalek_ebilene Wìkìpedia: Irâk https://ann.wikipedia.org/wiki/Ir%C3%A2k Irâk (òrere Iraq me Ebeke) ìre ido me Esia agan Osiki ichep-ura. Ido òtatap ikana ọmọ ìre Sawudi Arebia mè Kùwet me agan osiki, Wìkìpedia: Isi-ije https://ann.wikipedia.org/wiki/Isi-ije Isi-ije ìre ikpukpulu ebi ene mè inu isa inan̄a me ere ge osi ufi ere. Wìkìpedia: Isilam https://ann.wikipedia.org/wiki/Isilam Isilam (òsisibi "isisiki ibot [inyi Awaji]" me usem Arabu) ìre ge me etete ebi kè Erumfaka eyi Ebireyam, mè erumfaka ìkitọbọ ebum inyi Awaji ge, eyi òkirọ inu igọọk me lek Kùrân, ikpa erumfaka eyi ebi Musilim emọnọbe ibe ìnan̄a me otu Awaji (Alà) ike echilibe ijeen̄ Ogwu nriran Muyamedi. Isifuk erumfaka Kiristien isan̄a, Isilam ore òso erumfaka iba òmimin ichit me linyọn̄; ebi ìkigọọk mîwa iraka ego iba, òrere irek akọp iba mè go me efit (25%) me lek ebi ìluk me linyọn̄. Erumfakahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Erumfaka Wìkìpedia: Itali https://ann.wikipedia.org/wiki/Itali Itali (òrere Italy me usem Uket-chieen̄, mè ire Italia me usem ebi Itali) ìre ido ge òkup me etete Okwaan̄ Ile Mediterenia me Yurop agan̄ osiki. Ama-ibot kan̄ mè ama-ile òmimin ichit me emen ìre Rom. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Iwop-uko https://ann.wikipedia.org/wiki/Iwop-uko Iwop-uko ìre ikpukpukpo anam mè ikiwop mfut ufuna isan̄a inorie isibi inyi ebilene mè anam mè isan̄a inu ǹrom [raw-materias] inyi uwu-ikwaan̄ irom-inu. Ikpukpukpo irin̄ mè ikpọkpọ chieen̄ me lek oka oron ìkup si me emen ìwop-uko. Wìkìpedia: Jameni https://ann.wikipedia.org/wiki/Jameni Jameni (òrere Deutschland me usem Jameni, mè ire Germany me usem Ebeke) ìre ido me Yurop agan̄ Etete. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Jameni ebi Nazi https://ann.wikipedia.org/wiki/Jameni_ebi_Nazi Jameni ebi Nazi (òrere Nazi Germany, German Reich 1933-1943 mèlek si The Greater German Reich 1943-1945) ìre emen mgbọ Adolf Hitler mè ebi otu-ogbo Ifit-mkpulu Nazi ekikpulu Jameni. Mîkigwen si Third Reich (òrere Drittes Reich me usem Jameni), eyi òsisibi 'Ijọn̄-ubọọn̄ òso Ita' (Third Empire', 'Third Realm'). Wìkìpedia: Jemis Watt https://ann.wikipedia.org/wiki/Jemis_Watt Jemis Watt (19 Jenuwari 1736 – 19 Ọgọs 1819) ìre ogwu usọ ifuk mè usọ nrom [engineer] ge òrọriọọn̄ usọk enenen. Ọmọ onwene njini oruk ikpọk nama ijaan̄. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Jeruselem https://ann.wikipedia.org/wiki/Jeruselem Jeruselem (Iburu: יְרוּשָׁלַיִם, Yerushaláyim) ìre ama-ibot me ido Ijeren. Ama-ibot yi îkup akarake akat. Ama-ibot idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-ibot_ido Wìkìpedia: Jigawa https://ann.wikipedia.org/wiki/Jigawa Jigawa ìre agan̄-mkpulu me Naijiria agan̄ inyọn̄. Ama-ibot kan̄ mè ama-ile òmimin ichit ìre Dutse. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Jisọs Karais https://ann.wikipedia.org/wiki/Jis%E1%BB%8Ds_Karais Jisọs Karais (òrere Jesus Christ me ubọk ige-inu eyi Uket-chieen̄) ìre ogwu ijejeen̄ mè ogwu nriran òmaman me Beteleyem mè ikisi ikwaan̄ me Najaret; ugwem kan̄ mè ikọ Awaji îlookbe ore inu eyi erumfaka Kiristien obien̄be me lek.Christ. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Jodan https://ann.wikipedia.org/wiki/Jodan Jodan ìre ido me Esia. Egwen ido yi ibak Okwaan̄ Jodan. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Joyan Sebastian Bâk https://ann.wikipedia.org/wiki/Joyan_Sebastian_B%C3%A2k Joyan Sebastian Bâk (òrere Johann Sebastian Bach me usem Jameni; iman: 31 Mâchi 1685 me Eisenach – 28 July 1750 me Leipzig;) ìre ogwu usọ òtitiin̄ okwà mè usọ òfit . Ọmọ ìluk me utut òta emen mgbọ Barôk. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Joyanis Gutenberg https://ann.wikipedia.org/wiki/Joyanis_Gutenberg Joyanis Gutenberg (òrere Johannes Gutenberg me usem Jameni; iman: emen 1390 cha – 3 Febuwari 1468) ìre ogwu Jameni ge òrere ogwu usọ alata mè òrom-aya-inu [inventor]. Eman ọmọ me Meensi [Mainz] òkup me Jameni. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Juliọs Sisa https://ann.wikipedia.org/wiki/Juli%E1%BB%8Ds_Sisa Juliọs Sisa (òrere Gayọs Juliọs Sisa me igwegwen iso; 12 Julai 100 SK – 15 Mâchi 44 SK) ìre ogwu ibot akọn̄, ogwu ifit-mkpulu, mè òge-ikpa me ntut òta Ripọbilik Rom. Sisa yi ìre ge me lek ebi ibot mkpulu ita ìgbagbaan̄ iriaak ikitap ubọk inyi lek kiban̄ inyi ema ge ge ekekaan̄ unye emin egak adasi mgbọ. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Jupita https://ann.wikipedia.org/wiki/Jupita Jupita ire òmimin ichit me ọgbọn̄ ura. Ọmọ ore òso go mè ire ekifuk ibene me lek ura. Wìkìpedia: Jọjia https://ann.wikipedia.org/wiki/J%E1%BB%8Djia Jọjia (òrere Georgia me usem Ebeke) ìre ido òkup me Yurop agan̄ Mbum-ura mè Esia agan̄ Ichep-ura. Ìkup me agan̄ Kọkọsọs [Caucausus]. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Jọn Brown https://ann.wikipedia.org/wiki/J%E1%BB%8Dn_Brown Jọn Brown (9 Mêe 1800 – 2 Disemba 1859) ìre ogwu Amerika ge òkije ikeme itatap ene me usùn̄ mè ikirọ inyue ibe egwak ubọk irọ-inu ya. Îrọ inye ibe esa me unye (etim mè akọn̄) egwak orọmjọn̄ ya me Amerika. Mkpa kan̄ mè inu òrọrọ igọọkhttps://ann.wikipedia.org/wiki/J%E1%BB%8Dn_Brown#Mkpa_kan̄_mè_inu_òrọrọ_igọọk Wìkìpedia: Jọn Bunyan https://ann.wikipedia.org/wiki/J%E1%BB%8Dn_Bunyan Jọn Bunyan (òrere John Bunyan me ubọk ige-inu eyi Uket-chieen̄) ìre ogwu Ingulan òkore òge-ikpa mè ogwu etip. Ọmọ ìre ge me lek ebi otu-ogbo Puritan. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Jọọji Ferederik Andelu https://ann.wikipedia.org/wiki/J%E1%BB%8D%E1%BB%8Dji_Ferederik_Andelu Jiọji Firedirik Andelù (òrere Georg Friedrich Händel me usem Jameni; mè ire George Frideric Handel me usem Ebeke; iman: 23 Febuwari 1685 – 14 Epuren 1759) ìre ogwu usọ òtitiin̄ okwà [composer] ogwu ònan̄a me Jameni, òsi ìluk me Ingilan mgbọ îrebe nsabọn irieen̄, mè inikana ogwu Biriten sa me îlukbe ifiin̄ [naturalised Briton]. Joyan Sebastian Bâk mè Andelù eman acha yaage. Ibebene ugwem kan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/J%E1%BB%8D%E1%BB%8Dji_Ferederik_Andelu#Ibebene_ugwem_kan̄ Wìkìpedia: Kabo Vede https://ann.wikipedia.org/wiki/Kabo_Vede Kabo Vede (òrere Carbo Verde me usem Pọtugalu mè ire Cape Verde me usem Uket-chieen̄) ìre ido òkup me ọgbọn̄ achọ me agan̄ etete Emen-awaji Atilantik. Achọ akọp ìnan̄a ìman sa me vọlukano egbaan̄ irọ ido yi. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Kaduna (Agan̄-mkpulu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Kaduna_(Agan%CC%84-mkpulu) Kaduna ìre ama-mkpulu me Naijiria agan̄ inyọn̄. Ama-ibot kan̄ ìre Kaduna, òrere òso ama-ile jeeta òmimin ichit me Naijiria me acha 2006. Ama-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Kalivari https://ann.wikipedia.org/wiki/Kalivari Kalvari (òrere Calvary me usem Uket-chieen̄, mè ire Calvariae mè ìre Calvariae locus me usem Latin, mè ire Γολγοθά (Golgotha) me usem Giris) ìre okpurukpu ge, òkup me isisibi itele mgban ama Jeruselem, ere egonbe Jisọs ikpan̄ me inyon̄ uti nkwunrieen̄, ike Ata Etip otumube. Akarake ibebene ukot mgbọ etete [medieval periods], ere yi ìre ere ebi ene ekisi ije mfaka [pilgrimage]. Wìkìpedia: Kamerun https://ann.wikipedia.org/wiki/Kamerun Kamerun (òrere Republic of Cameroon me uketchieen̄ mè ire Repulique du cameroon me Furenchi) ìre ido me Afirika agan̄ Ichep-ura. Ebi kè ido ìkukup ikana ọmọ ìre Naijiria me agan̄ ichep ura mè agan̄ inyon̄; Châdi okup me agan̄ inyon̄ mbum-ura; ido Afirika Etete me agan̄ mbum-ura; Gini Ikwetọ, Gabọn̄ mè Kongo Burazavilu ekup me agan̄ osiki kan̄, sà agan̄ atasuuk kan̄ cha okup me agan̄ Ọfọ Okwaan̄ Gini mè Emen-awaji Atilantik. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Ido me Afirikahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido_me_Afirika Wìkìpedia: Kano (Agan̄-mkpulu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Kano_(Agan%CC%84-mkpulu) Kano mè ìre Agan̄-mkpulu Kano (òrere Jihar Kano me Awusa) ìre ge me etete agan̄-mkpulu 36 òkup me Naijiria. Ìkup me Naijiria agan̄ inyọn̄. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Katsina (Agan̄-mkpulu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Katsina_(Agan%CC%84-mkpulu) Katsina ìre agan̄-mkpulu me Naijiria agan̄ inyọn̄ ichep-ura. Ama-ibot kan̄ ìre Katsina. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Kay Williamson https://ann.wikipedia.org/wiki/Kay_Williamson Kay Williamson (26 Jenuwari 1935 – 3 Jenuwari 2005, ogwu erieen̄ iman kan̄ orebe Ruth Margaret Williamson) ìre ogwu usọ usem ogwu ògwuun̄ chieen̄ me lek iwọwọlọ emen usem ebi Afirika, ògak ge, usem echi òkup me Ebon Okwaan̄ Naija me Naijiria, ere ọmọ olukbe me otu-ifuk acha òsik inen isoso akọp go. Ekigwen ọmọ Nga usọ usem eyi Naijiria. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Kebi https://ann.wikipedia.org/wiki/Kebi Kebi (òrere Kebbi me ubọk ige-inu ebikaan̄ ama) ìre agan̄-mkpulu me agan̄ inyọn̄ ichep-ura me Naijiria. Kebi ìkup igba Sokoto me agan̄ mbum-ura, Zamfara onenikup igba ọmọ me agan̄ inyọn̄, mè ikup igba agan̄-mkpulu Naija me agan̄ osiki, agan̄ ichep-ura kan̄ onenikup igba ido Bènè mè ido Nijê. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Kenya https://ann.wikipedia.org/wiki/Kenya Kenya ìre ido ge me Afirika agan̄ Mbum-ura. Okike ijọn̄ kan̄ ìre 580,367 km². Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Kilogaram https://ann.wikipedia.org/wiki/Kilogaram Kilogaram (òrere kg me mgbidim) ìre achubọk iman̄-ntọ ekisa itọ okpukpuk inu me Ubọk Itọ-inu eyi SI. Me owuwa ido me linyọn̄, îre ọmọ ke ekisa ito okpukpuk me sayensi, engineering mè inyam-ewe. Wìkìpedia: Kineset https://ann.wikipedia.org/wiki/Kineset Kineset (òrere Knesset, הַכְּנֶסֶת me usem Iburu, òsisibi ntitiin̄ mè ìre mgbaan̄-ntitiin̄) ìre uwu inama-ikan eyi agwut ge, eyi ido Ijeren. Kineset yi ore otu-ogbo òkakaan̄ unye ichit me ido ya, mè isa me ikeya ikaan̄ ototuuk unye me lek mkpulu ido Ijeren (isan̄a me lek eyi ebi uwu oyerebet mè ebi kè ama-mkpulu ija [local govts]. Uwu inama-ikanhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Uwu_inama-ikan Wìkìpedia: Kiristien https://ann.wikipedia.org/wiki/Kiristien Ebi Kiristien ìre ebi ìkigọọk ijejeen̄ kè Jisọs Karais ike egebe me agan̄ Ayaya Inyan̄a-ibot me emen Ikpa Mbuban. Ebenebe ikigwen ema ikeya me ama Antiọk mije ugwem kiban̄ ìbelek eyi kè Karais ogwu ema ekigọọk. Mfufuk Erieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Kiristien#Mfufuk_Erieen̄ Wìkìpedia: Kogi https://ann.wikipedia.org/wiki/Kogi Kogi ìre agan̄-mkpulu ge òkup me agan̄ inyọn̄ etete me Naijiria. Okike ijọn̄ Kogi me agan̄ mbum-ura ìkup ìgbaalek Ekiti mè Kwara; me agan̄ inyọn̄, ìkup igba Abuja, òrere ama-ibot Naijiria; me agan̄ inyọn̄ mbum-ura, ikup igbaalek Nasarawa; agan̄ inyọn̄ ichep-ura, ìkup igbaalek Naija; agan̄ osiki ichep-ura ìkup igbaalek Edo mè Ondo; agan̄ osiki mbum-ura ìkup igbaalek Anambira mè Enugu; sà agan̄ ichep-ura kan̄ okup igbaalek Benuwe. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Ebi kè akpọk ugọbọ ogbemebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ebi_k%C3%A8_akp%E1%BB%8Dk_ug%E1%BB%8Db%E1%BB%8D_ogbemebe Wìkìpedia: Komoros https://ann.wikipedia.org/wiki/Komoros Komoros (òrere Comoros me usem Uket-chieen̄ mè ire Komori me usem ebi ido ya) ìre ido ọgbọn̄ achọ [archipelago] òkup me Emen-awaji eyi India me agan̄ inyọn̄ me lek Okwaan̄ Mozambik, ida ibọkọ me atasuk agan̄ mbum-ura me Afirika. Ìche okike eyi okwaan̄ [maritime border] mèlek Madagasika mè Mayọte me agan̄ osiki mbum-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Kongo Burazavilu https://ann.wikipedia.org/wiki/Kongo_Burazavilu Kongo Burazavilu (òrere République du Congo me usem Furenchi, Repubilika ya Kôngo me usem Kituba, Republic of the Congo mè Congo-Brazaville me usem Ebeke) ìre ido òkup me agba okwaan̄ agan̄ ichep-ura me Afirika agan̄ Etete. Ido ìtatap ikana ọmọ ìre Gabọn̄ me agan̄ ichep-ura, Kamerun me agan̄ inyọn̄ ichep-ura, Ido Afirika Etete me agan̄ inyọn̄ mbum-ura, Kongo Kinshasa me agan̄ osiki mbum-ura, Kabinda eyi Angola me agan̄ osiki, sà Emen-awaji Atilantik okup me agan̄ osiki ichep-ura kan̄. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Kongo Kinshasa https://ann.wikipedia.org/wiki/Kongo_Kinshasa Kongo Kinshasa (òrere Democratic Republic of Congo me usem Uket-chieen̄, mè ire République démocratique du Congo me Furenchi, mè iyaka ikichieek si Congo-Kinshasa, Zaire, DR Congo, DRC, Congo) ìre ido òkup me Afirika Etete. Me adasi mgbọ, ekigwen ibe ìre Zaire [zàyê] (1971-1997). Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Kot Divuwa https://ann.wikipedia.org/wiki/Kot_Divuwa Kot Divwua (òrere Côte d'Ivoire me Furenchi, mè ire Ivory Coast me Uket-chieen̄) ìre ido òkup me otu-okwaan̄ agan̄ osiki me Afirika agan̄ Ichep-ura. Ama-ibot kan̄ me agan̄ ifit-mkpulu ìre Yamousoukro òkup me agan̄ etete ido ya; sà ama-ibot me agan̄ mbubek ore ama ngba-uji Abijọn̄ [Abidjan] òkup me agan̄ otu-okwaan̄ agan̄ osiki. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Pages using ISBN magic linkshttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_using_ISBN_magic_links Wìkìpedia: Kunifọm https://ann.wikipedia.org/wiki/Kunif%E1%BB%8Dm Kunifọm (òrere cuneiform me ebeke) ìre ge me lek ebi kè adasi ubọk ige-inu òkup meukot ikaan̄. Me ubọk ige-inu yi, ekisa otu uti-ikpa [stylus] òkup kubọk ezòòk [wedge] itap iman̄ me lek akpọk ige-inu esabe ndek ibat irọ. Ubọk ige-inuhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ub%E1%BB%8Dk_ige-inu Wìkìpedia: Kuresha https://ann.wikipedia.org/wiki/Kuresha Kuresha(Me usem Kuresha: Hrvatska; me usem Uket-chieen̄: Croatia) ìre ido me Yurop Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Kurọs Riva https://ann.wikipedia.org/wiki/Kur%E1%BB%8Ds_Riva Kurọs Riva (òrere Cross River State me usem Uket-chieen̄) ìre agan̄-mkpulu me agan̄ osiki me Naijiria. Egwen agan̄-mkpulu yi ibak Okwaan̄ Kurọs. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Kwara https://ann.wikipedia.org/wiki/Kwara Kwara ìre agan̄-mkpulu me Naijiria agan̄ ichep-ura. Ama-ibot kan̄ ìre Ilọrin. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Akpọk echi ugọbọ ogbemebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Akp%E1%BB%8Dk_echi_ug%E1%BB%8Db%E1%BB%8D_ogbemebe Wìkìpedia: Kàtaa https://ann.wikipedia.org/wiki/K%C3%A0taa Qatar ido Esia Wìkìpedia: Kùwêt https://ann.wikipedia.org/wiki/K%C3%B9w%C3%AAt Qiwaiti Ido Esia. Wìkìpedia: Kọntinenti https://ann.wikipedia.org/wiki/K%E1%BB%8Dntinenti Kọntinenti (òrere continent me ubọk ige-inu ebi uketchieen̄) ìre ikpele lek ijọn̄ owewele isi ichak. Ikpele lek ijọn̄ cha ekup ebicha irek jaaba me linyọn̄ yi. Wìkìpedia: Kọtin https://ann.wikipedia.org/wiki/K%E1%BB%8Dtin Kọtin ìre nseen̄ [natural fibre] òrom ukwuuk uti kọtin itibi (nseen̄ ìsip mè ikup olik olik kire ukut ijeek ). Isititiin̄ nseen̄ ya isan̄a me lek uti ya, mêkọt eri kọtin. Wìkìpedia: Kọ̀fi https://ann.wikipedia.org/wiki/K%E1%BB%8D%CC%80fi Kọ̀fi (òrere coffee me Ebeke) ìre uti [plant] mè ire si inu-nnwọ ekisabe uti yi irọ. Kọ̀fi môkọt itibi ijọn̄ọ ire mita akọp, ire, ekifefieek inyi igbidim igak eya. Wìkìpedia: Laiberia https://ann.wikipedia.org/wiki/Laiberia Laibera (òrere Republic of Liberia me Ebeke) ìre ido me atasuk Afirika agan̄ Ichep-ura. Ido ìtatap ikana ọmọ ìre Siera Leyon me agan̄ inyọn̄ ichep-ura, Gini Kọnakiri me agan̄ inyọn̄, Kot Divuwa me agan̄ mbum-ura, mè Emen-awaji Atilantik me agan̄ osiki mè agan̄ osiki ichep-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Latin https://ann.wikipedia.org/wiki/Latin Latin ìre ge me lek usem ìkup me ọgbọn̄ usem India-Yurop [Indo-European] eyi mgbọ ekitumu me Rom ukot ikaan̄. Mîmun̄ usini inu esabe Latin ige, echi ìkup akarake emen senturi 5 SK. Wìkìpedia: Lativia https://ann.wikipedia.org/wiki/Lativia Lativọna ìre ido me Yurop. Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Legọs https://ann.wikipedia.org/wiki/Leg%E1%BB%8Ds Legọs (òrere Lagos me ubọk ige-inu eyi Uket-chieen̄, mè ire Èkó me usem Yoruba) ìre ama ile me Naijiria. Ọmọ ore ama ile òmimin ichit me Naijiria, mè ire òso ama ile iba ene ewabe me emen ichit me Afirika. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Ama-ilehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-ile Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Pages with reference errorshttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_with_reference_errors Wìkìpedia: Legọs (Agan̄-mkpulu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Leg%E1%BB%8Ds_(Agan%CC%84-mkpulu) Legọs ìre agan̄-mkpulu me Naijiria agan̄ osiki ichep-ura. Me etete agan̄-mkpulu 36 cha, ọmọ ke ene ewa ichit me emen me Naijiria; ọmọ si osip ichit me okike ijọn̄. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Lesoto https://ann.wikipedia.org/wiki/Lesoto Lesoto (òrere Kingdom of Lesotho me usem uket-chieen̄, mè ire Naha ea Lesotho me usem Sotho) ìre ido emen ido eyi Afirika Osiki otapbe ikana. Îre ido ogoon̄ ogoon̄ òkup me Ogoon̄ Maloti. Otoko mè Usemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Lesoto#Otoko_mè_Usem Erumfakahttps://ann.wikipedia.org/wiki/Lesoto#Erumfaka Wìkìpedia: Leva https://ann.wikipedia.org/wiki/Leva Leva ìre mfufet okwukwut ikwaan̄. Mêkọt isa ọmọ irọ ikwaan̄ me esese esese oniin̄. Ọgbọn̄ levahttps://ann.wikipedia.org/wiki/Leva#Ọgbọn̄_leva Wìkìpedia: Libia https://ann.wikipedia.org/wiki/Libia Libia (òrere The State of Libya me usem uket-chieen̄) ìre ido me Afirika agan̄ Inyọn̄. Agan̄ ita echi òkup karake oka mgbọ (òrere Tripolitana, Fezzan mè Cyrenaica) egbaan̄ irọ ido ya. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Ido me Afirikahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido_me_Afirika Wìkìpedia: Linyọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Liny%E1%BB%8Dn%CC%84 Linyọn̄ ìre òso òtìteek [planet] ita me Ọgbọn̄ Ura ire efuk ibene me lek eyi ògbegbet lek ura ichit. Ọmọ gaalek ore òtìteek eriọọn̄be ke môkọt ibeme inu òluluk ugwem. Wìkìpedia: Lita https://ann.wikipedia.org/wiki/Lita Lita (òrere Litre me ebeke) ìre iman̄-ntọ eyi ekisa itọ <Volume>. Ìkare iman̄, îre îman̄. Wìkìpedia: Lituania https://ann.wikipedia.org/wiki/Lituania Lituọna ìre ido me Yurop. Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Luke Skywalker https://ann.wikipedia.org/wiki/Luke_Skywalker Luke Skywalker. Star Wars. Wìkìpedia: Luwis òso 14 (Ogwu Furans) https://ann.wikipedia.org/wiki/Luwis_%C3%B2so_14_(Ogwu_Furans) Luwis òso 14 (1638-1715) ìre ogwu ubọọn̄ me Furans bene me acha 1643 abayaage ire usen mkpa kan̄ me acha 1715. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Luzembọk https://ann.wikipedia.org/wiki/Luzemb%E1%BB%8Dk Luzembọk (òrere Luxemborgue me usem Ebeke) ìre ido kpunube emen-awaji geege, òkup me Yurop agan̄ Ichep-ura. Ido ìkukup ikana ọmọ ìre Belijiọm me agan̄ ichep-ura mè agan̄ inyọn̄, Jameni me agan̄ mbum-ura, mè Furans me agan̄ osiki. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Maas https://ann.wikipedia.org/wiki/Maas Maas ìre òso òtiteek ini ire ebene me elek ura ikifuk. Ọmọ òre òso òtiteek iba òsisip ichit me emen ọgbọn̄ ura. Wìkìpedia: Madagasika https://ann.wikipedia.org/wiki/Madagasika Madagasika (òrere Republic of Madagascar me uket-chieen̄, mè ire Repoblikan 'i Madagasikara me usem Malagasy, mè ire République de Madagascar me Furenchi; eyi mgbọ eriọọn̄be kire Malagasy Republic) ìre ido ge òkup me lek achọ me Emen-awaji India. Ìkup inu òbet efit kilomità ini (400km) ida ibọkọ me lek atasuk Afirika agan̄ Mbum-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Pages using ISBN magic linkshttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_using_ISBN_magic_links Wìkìpedia: Maiken Faraday https://ann.wikipedia.org/wiki/Maiken_Faraday Maiken Faraday (22 Sepitemba 1792 – 25 Ọgọs 1867) ìre ogwu usọ ifuk-ibot nrom ogwu Ingilan. Ọmọ ìre gwun̄ ogwu ikwaan̄ okwukwut ònikana ge me lek ebi usọ ifuk-ibot nrom ìsisibi etip ichit me etete ebi emen òso senturi 19. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Mako Polo https://ann.wikipedia.org/wiki/Mako_Polo Mako Polo (òrere Marco Polo me ebeke, ogwu òman me acha 1254 mè ikwu me òso usen 8 me emen Onyan̄-ge, 1324) ìre ogwu Itali òkore ogwu mbit mè usọ òweek-ere. Ọmọ ore ge me lek adasi ebi Yurop ìwọwọlọ iweek lek-ijọn̄ Esia agan̄ Etete mè Esia agan̄ Mbum-ura. Ibebene Ugwem Kan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Mako_Polo#Ibebene_Ugwem_Kan̄ Wìkìpedia: Malawi https://ann.wikipedia.org/wiki/Malawi Malawi ìre ido kpunube emen-awaji geege, òkup me Afirika agan̄ osiki mbum-ura. Me adasi mgbọ ekigwen Ǹyasalandi [Nyasaland]. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Mali https://ann.wikipedia.org/wiki/Mali Mali (òrere Republic of Mali me uketchieen̄, mè ire République du Mali me Furench, mè ire Mali ka Fasojamana me usem Bambara) ìre ido ikakaan̄ge emen-awaji. Ìkup me Afirika agan̄ Ichep-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Maria ogwu adasi (Ogwu Pọtugalu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Maria_ogwu_adasi_(Ogwu_P%E1%BB%8Dtugalu) Maria I ogwu Pọtugalu (1734-1816) ìkakire ada ogwu ubọọn̄, me mgbọ orakabe inikana nwa ogwu ubọọn̄ Pọtugalu, enenwaan̄ yi ire gwun̄ kè Josè I ogwu pọtugalu me ibat Piteru òso III ke Pọtugalu, emun̄ enenwaan̄ ya kubọk pious nwa ogwu ubọọn̄ mije itele ebi Barazilu enyenye ibot efo ikike. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Marianne Aaron https://ann.wikipedia.org/wiki/Marianne_Aaron Marianne Johanna Aaron ìre ogwu usọ usem mè ogwu nteme me agan̄ ifufuk mè igege. Ọmọ ìre ogwu Nedelan me iman mè ire ogwu Naijiria me ibat-olom. Isi-ikpahttps://ann.wikipedia.org/wiki/Marianne_Aaron#Isi-ikpa Ikwaan̄ Îsibehttps://ann.wikipedia.org/wiki/Marianne_Aaron#Ikwaan̄_Îsibe Ikpa Îgebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/Marianne_Aaron#Ikpa_Îgebe Wìkìpedia: Marie Kurie https://ann.wikipedia.org/wiki/Marie_Kurie Mari Kurie (òrere Maria Salomea Skłodowska Curie me igwegwen iso, mè ire Marie Curie me mgbidim; iman: 7 Nọvemba 1867 – 4 Julai 1934) ìre ogwu Polan, ogwu usọ fisikis mè uso kemistiri. Ọmọ ìro mweek ifolek . Ebi Ifuk-ibot Nromhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ebi_Ifuk-ibot_Nrom Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Martin Luther King Jr https://ann.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther_King_Jr Martin Luther King Jr (Iman: 5 Jenuwari 1929 – 4 Epuren 1968) ìre ogwu Ofifit Amerika òkorere ogwu ikọ Awaji [pastor], ogwu òkirọ inye ibe enwene ubọk irọ-inu me ido [activist], ogwu òkiweek unwọn inyi otutuuk ebilene [humanitarian] mè ogwu ibot me <Civil Rights Movement>. Echubọk iriọọn̄ ọmọ me îrọbe ebi ene ebọkọ unen kiban̄ ekaan̄ sa me esuuk esuuk unye-ibot me ekatimge etim, kpetap ufialek. Wìkìpedia: Matà https://ann.wikipedia.org/wiki/Mat%C3%A0 Matà ìre inu geelek òkakaan̄ mkpùkpùk mè imọnọ irek si. Îre mkpùkpùk okinyi inu geelek ulobo. Wìkìpedia: Mayọte https://ann.wikipedia.org/wiki/May%E1%BB%8Dte Mayọte (òrere Mayotte me usem Furenchi, mè ire Maore me usem Shimaore, mè ire Maori me usem Kibushi) ìre agan̄-mkpulu usaba okwaan̄ eyi Furans [French overseas department] (ido òkup me irak mkpulu Furans, ire, ìkakup me lek ijọn̄ yaage mèlek ido Furans, òrere agan̄ Furans òkup me Yurop). Mayọte ìkup me agan̄ inyọn̄ me lek Okwaan̄ Mozambik me Emen-awaji India, ida ibọkọ me atasuk Afirika agan̄ osiki mbum-ura me etete Madagasika agan̄ inyọn̄ ichep-ura mè Mozambik agan̄ inyọn̄ osiki. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Wìkìpedia: Mbuban Îchaka https://ann.wikipedia.org/wiki/Mbuban_%C3%8Echaka Mbuban Îchaka ìre ikpa eyi Imanuwen Isidore Eneawaji ogebe. Ìge ikpa yi inyi nsabọn uwu-ikpa eyi etete. Ibot Ikọhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Mbuban_%C3%8Echaka#Ibot_Ikọ Wìkìpedia: Mekuri https://ann.wikipedia.org/wiki/Mekuri Mekuri ìre òsisip ichit me ọgbọn̄ ura. Ọmọ ogbet lek ura ichit. Wìkìpedia: Memfis https://ann.wikipedia.org/wiki/Memfis Memfis (mèlek si Men-nefa) ìkakire ama-ibot Inebu-hedji, adasi agan̄-mkpulu me Osiki Ijipiti [Lower Egypt] eyi mgbọ eriọọn̄be kire mḥw (agan̄ inyọn̄). Nriọọn̄ kan̄ ìkup igbet ama Mit Rahina eyi òkup me chereyi. Ijipitihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ijipiti Wìkìpedia: Mesidonia Inyọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Mesidonia_Iny%E1%BB%8Dn%CC%84 Mesidonia Inyọn̄ ìre ido me Yurop. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Michelangelo https://ann.wikipedia.org/wiki/Michelangelo Michelangelo (òrere Michelangelo di Lovodico Buonarroti Simoni me igwegwen iso; ogwu echubọk iriọọn̄be kire Michelangelo; iman: 6 Mâchi 1475 – 18 Febuwari 1564) ogwu usọ ògwook ogugo, òkọ-inu me ewuuk [sculptor], ònama-inu [architect], òge-okwà [poet] mè njinia [engineer] ònan̄a me Itali. Ọmọ mèlek kè Lionado da Vinchi ke ekigbaan̄ igwen Ogwu Renaisans [Renaissance Man], eyi òsibi ibe ke îkaan̄ ifuk-ibot [talent] me owuwa inu [areas]. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Misiọn Afirika https://ann.wikipedia.org/wiki/Misi%E1%BB%8Dn_Afirika Misiọn Afirika (òrere Mission Africa me Ebeke, eyi mgbọ ekigwen Qua Iboe Mission) ìre ogbo ikwaan̄ ikọ Awaji ge eyi ogwu etip Samien Alikisenda Bill ochilibe me acha 1887 me Ibunọ. Uwu-ibot kan̄ okupbe me Belifas, me Ailan. Wìkìpedia: Mita https://ann.wikipedia.org/wiki/Mita Mita (òrere metre me ebeke) ìre isi-isi iman̄-ntọ ekisa itọ ujọn̄ọ (mè udọk mè ubene si). Iman̄ mita ìre m. Wìkìpedia: Mkpuk https://ann.wikipedia.org/wiki/Mkpuk Mkpuk ìre mwuwu [fly]. Echi uman kan̄ ìre òrie-ìkanyi eyi inyon̄ lek [ectoparasite]. Wìkìpedia: Mkpukpe Nọbelù https://ann.wikipedia.org/wiki/Mkpukpe_N%E1%BB%8Dbel%C3%B9 Mkpukpe Nọbelù ìre mkpukpe ekinyi acha geelek isa itap efuuk me emen ebi ìkirọ m̀wèek me isa isan̄a aya inu isibi me ifuk-ibot nrom mè ebi ìkitap ubọk irọ inyi esuuk ikup me linyọn̄. Mkpukpe eyi ifuk-ibot nrom, ekinyi me Nge-inu, Ifuk-ibot nrom mè Nkween̄ ugwun̄. Wìkìpedia: Moroko https://ann.wikipedia.org/wiki/Moroko Moroko (òrere Morocco me usem Uketchieen̄) ìre ido me Agan̄ Magerep me Afirika agan̄ inyọn̄. Ido yi ìkiyaka isi ida Okwaan̄ Ile Mediterenia me agan̄ inyọn̄, mè iyaka ikpọ Emen-awaji Atilantik me agan̄ ichep-ura kan̄; Aljeria onenikup me agan̄ mbum-ura kan̄, sà Sayara Ichep-ura (eyi òkup me ifan̄a mgbọ keyi) okup me agan̄ osiki kan̄. Mfufuk Erieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Moroko#Mfufuk_Erieen̄ Wìkìpedia: Mosis https://ann.wikipedia.org/wiki/Mosis Mosis ìre ene ge ekimalek itumu ikọ ofolek me emen Erumfaka echi Ebireyam. Ọmọ ìre ogwu ibot me erumfaka, ogwu ònyi ikan, mè ogwu nriran, igọọk me Ikpa Mbuban eyi Iburu. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Mozambik https://ann.wikipedia.org/wiki/Mozambik Mozambik (òrere Republic of Mozambique me uketchieen̄, mè ire Rpública de Maçambique me usem Pọtugalu mè ire si Msumbiji me usem Suwayili) ìre ido me Afirika agan̄ Osiki. Tanzania okup me agan̄ inyọn̄ kan̄; Malawi mè Zambia ekukup me agan̄ inyọn̄ ichep-ura; Zimbabuwe okup me agan̄ ichep-ura; Esuwatini (Suwazilan) mè Afirika Osiki ekup me agan̄ osiki ichep-ura; sà Emen-awaji India okup me agan̄ mbum-ura kan̄. Okwaan̄ Mozambik [mozambique channel] oche ido yi isan̄a me lek Komoros, Mayọte mè Madagasika. Ama ibot kan̄ ìre Maputo; eya si ore ama ile òmimin ichit me emen ido ya. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Mozàt https://ann.wikipedia.org/wiki/Moz%C3%A0t Mozàt (òrere Wolfgang Amadeus Mozart me igwegwen iso; òjot òjot erieen̄ igwook-mun̄ kan̄: Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophillus Mozart. Iman: January 27, 1756 – December 5, 1791) ìkakire ogwu usọ òtitiin̄ okwà (òge okwà), òfit nkwukwak [instrumentalist], mè òjeen̄ okwà. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Mun̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Mun%CC%84 Mun̄ ìre inu ge eyi ekimọọn̄ itibi, eyi ìkakaan̄ utop mè olu mè unwen, eyi òchichit irek akọp jaaba mè ge me efit (71%) me lek ijọn̄ òkup me linyọn̄. Wìkìpedia: Mun̄-ikpa https://ann.wikipedia.org/wiki/Mun%CC%84-ikpa Mun̄ ikpa ìre inu ge òkup mun̄ mun̄ mè ìre eyi òtọtọbọ etapbe inu unwen [colourant] me lek, eyi ekisa ige inu mè ìre igwook inu. Ekisa mun̄ ikpa iken me lek ikpa mè ufi inu isa ige inu mè ìre igwook inu. Wìkìpedia: Mọlidova https://ann.wikipedia.org/wiki/M%E1%BB%8Dlidova Mọlidova ìre ido me Yurop Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Mọlita https://ann.wikipedia.org/wiki/M%E1%BB%8Dlita Mọlita ìre ido me Yurop. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Mọnako https://ann.wikipedia.org/wiki/M%E1%BB%8Dnako Mọnako (òrere Monaco me usem Ebeke) ìre ido me Yurop. Ọmọ ore òso ido iba òsisip ichit me linyọn̄, igọọk Vatikan. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Mọntinegiro https://ann.wikipedia.org/wiki/M%E1%BB%8Dntinegiro Mọntinegiro ìre ido me Yurop. Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Mọrisiọs https://ann.wikipedia.org/wiki/M%E1%BB%8Drisi%E1%BB%8Ds Mọrisiọs (òrere Republic of Mauritius) ìre ido okwaan̄ okanabe okokop, me Emen-awaji India. Ido yi ìsa 2000 km, ida ibọkọ me otu mun̄ kontinenti Afirika agan osiki mbum-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Mọritania https://ann.wikipedia.org/wiki/M%E1%BB%8Dritania Mọritania ìre ido òkup me Afirika agan̄ Ichep-ura. Ọmọ ore òso 28 òmimin ichit me etete ebi kè mkpulu kpechubọk ikaan̄ lek òjot òkot me linyọn̄, mè ire si òso 11 òmimin ichit me etete ebi kè ido ìkaan̄ lek me Afirika, mè ire si ido òmimin ichit me etete ebi kè ido otutuuk lek ijọn̄ kiban̄ okupbe me ere ogelebe isiki iraka obop mità ge (1000 m). Akpọk echi ugọbọ ogbemebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Akp%E1%BB%8Dk_echi_ug%E1%BB%8Db%E1%BB%8D_ogbemebe Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Ido me Afirikahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido_me_Afirika Wìkìpedia: NINLAN https://ann.wikipedia.org/wiki/NINLAN NINLAN (òrere National Institute of Nigerian Languages me igwegwen isọ, mè ire Uwu-ikpa Ile eyi Esese Usem Òkup me Naijiria me usem Obolo) ìre uwu-ikpa ile òkikpọ chieen̄ me lek usem cha òkup me Naijiria. Uwu-ikpa ile yi ìkup me Aba me Agan̄-mkpulu Abia. Uwu-ikpa ilehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Uwu-ikpa_ile Wìkìpedia: Naija https://ann.wikipedia.org/wiki/Naija Naijà Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Naijiria https://ann.wikipedia.org/wiki/Naijiria Naijiria (ngwen-nsibi: [Nàìjírìà]; òrere Nigeria me ubọk ige-inu eyi Uket-chieen̄) ìre ido me Afirika. Ọmọ ore ido ebi Obolo ekiluk. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Tempulethttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Tempulet Wìkìpedia: Namibia https://ann.wikipedia.org/wiki/Namibia Namibia ìre ido me Afirika agan̄ Osiki. Ìche okike ijọn̄ mèlek Zambia mè Angola me agan̄ inyọn̄, Botsuwana me agan̄ mbum-ura, Afirika Osiki me agan̄ osiki mè mbum-ura, sà Emen-awaji Atilantik okup me agan̄ ichep-ura kan̄. Mfufuk erieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Namibia#Mfufuk_erieen̄ Wìkìpedia: Napoleon Bonaparte https://ann.wikipedia.org/wiki/Napoleon_Bonaparte Napoleon Bonaparte (1769-1821) (mè ire si Napoleon 1 ogwu Furans) ìre ogwu ubọọn̄ me Furans bene me 1804 isi ire 1815. Ọmọ îgọọk ikup me lek ebi ibot akọn̄ ìsisibi etip ichit me mfufuk. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Nasarawa https://ann.wikipedia.org/wiki/Nasarawa Nasarawa ìre ama-mkpulu me Naijiria agan̄ Inyọn̄ Etete. Ama-mkpulu ìtatap ikana ọmọ ìre Taraba mè Pilatu me agan̄ mbum-ura, Kaduna me agan̄ inyọn̄, Kogi mè Benuwe me agan̄ osiki, mè Agan̄ Ama-ibot Ido me agan̄ ichep-ura. Ama-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Nden̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Nden%CC%84 Nden̄ ìre nriro lek inu ògat ugwem, eyi òkirọ inyi ema ekọt ekeek ekiket. Nden̄ si îkirọ ofifi inu kubọk iteteme nriro lek ene kechilọ inu ema eberọ. Wìkìpedia: Nedelan https://ann.wikipedia.org/wiki/Nedelan Nedelan (òrere Nederland me usem Dọchi, mè ire The Netherlands me usem Ebeke) ìre ido me Yurop agan̄ inyọn̄ ichep-ura, mè ikaan̄ Agan̄-mkpulu usaba okwaan̄ me Karibian. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Ngba Ndiak Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/Ngba_Ndiak_Obolo Ngba Ndiak Obolo (òrere Mgba-ndiaak Obolo me ubọk ige-inu ebi Obolo, mè ire Obolo People's Assembly me usem Ebeke) ìre ntitiin̄ ebi Obolo eyi òkiweek itatap ubọk mè esese ama Obolo kire Obolo agan̄ Ichep-ura, Obolo agan̄ Mbum-ura, Ibunọ, Ọrọn, mè ofifi Ebi Obolo ìkup me ujọn̄ọ ere egba eriaak mè esa me ikeya ekaan̄ njennyisi. Wìkìpedia: Ngelenge https://ann.wikipedia.org/wiki/Ngelenge Ngelenge ìre nkwukwak uti òkup me ọgbọn̄ nkwukwak ekisusulu. Îre gaalek uti ekpukbe me esese esese ujọn̄ọ mè isun̄ me onineen̄. Mfufukhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Ngelenge#Mfufuk Wìkìpedia: Ngo https://ann.wikipedia.org/wiki/Ngo Ama Ngo Wìkìpedia: Ngugi wa Tiọngọ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ngugi_wa_Ti%E1%BB%8Dng%E1%BB%8D Ngugi wa Tiọngọ (òrere Ngũgĩ wa Thiong'o me usem Gikuyu, ogwu adasi erieen̄ îkichieek orebe Jemis Ngugi, ogwu emanbe me 5 Onyan̄-ge, 1938)ìre ogwu usọ òge ikpa mè usọ ifuk-ibot ikpa [academic], ònan̄a me Kenya. Eriọọn̄ ọmọ kire ogwu isi me etete ebi ìge nọvelu me otutuuk Afirika agan̄ Mbum-ura. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Wìkìpedia: Ngwu-nkana eyi Irom-inu https://ann.wikipedia.org/wiki/Ngwu-nkana_eyi_Irom-inu Ngwu-nkana eyi Irom-inu (òrere Industrial Revolution me Ebeke) ìre erieen̄ ekisa igwen emen mgbọ ya mgbọ ikpele unwene onin̄be me ike ekirom inu. Kpan̄asi mêkisa ubọk ubọk irom inu inen mè inen me asabọn uwu-ikwaan̄, enenikisa okwukwut ikwaan̄ irom ema me ogbogbo me emen ikpele uwu irom-inu. Wìkìpedia: Nijê https://ann.wikipedia.org/wiki/Nij%C3%AA Nijê (òrere Niger [Nìjê] me usem Furenchi, mè ire Republic of the Niger [Naija] me usem uket-chieen̄) ìre ido kpunu emen-awaji; ijọn̄ ijọn̄ okana. Ìkup me Afirika agan̄ Ichep-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Nikolas Copernicus https://ann.wikipedia.org/wiki/Nikolas_Copernicus Nikolas Coppernicus, ngwen-nsibi: [Kọ̀panikus] (19 Febuwari 1473 – 24 Mêe 1543) ìre ogwu usọ emen isinyọn̄ [astronomer], ogwu Purusia. Eman ọmọ me acha 1473 me ama-ile Toruń me Purusia. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Nikolas Faraclas https://ann.wikipedia.org/wiki/Nikolas_Faraclas Nikolas Faraclas ìre ogwu usọ-ikpa me agọọk usọ usem me Uwu-ikpa Ile Puerto Rico, me Rio Piedras. Ìbọkọ ikpa-itọn̄ ofia-ikpa me Uwu-ikpa Ile Kalifọnia eyi Berkeley me acha 1989. Faraklas me Obolohttps://ann.wikipedia.org/wiki/Nikolas_Faraclas#Faraklas_me_Obolo Wìkìpedia: Nkarankat https://ann.wikipedia.org/wiki/Nkarankat Nkarankat ìre mwuwu eyi ọgbọn̄. Ema ekigbagbaan̄ iluk mè ikaan̄ ikwaan̄ kiban̄ me anam me anam, kubọk ebi kè atat mè akwọọk mè òsook [wasps]. Wìkìpedia: Nkat ija https://ann.wikipedia.org/wiki/Nkat_ija Nkat ija ìre nkat òkup me etete owot mè nkat ile. Îre me emen kan̄ ke inorie okikpukpuku ita mè inin̄ emen eje. Nriro lek ebilenehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Nriro_lek_ebilene Wìkìpedia: Nkat ile https://ann.wikipedia.org/wiki/Nkat_ile Nkat ile ìre nkat ògbagbaan̄ nkat ija igọbọ me lek rekitum mè edim ifin. Ujọn̄ọ kan̄ ìre 1. Wìkìpedia: Nkek ukwuuk https://ann.wikipedia.org/wiki/Nkek_ukwuuk Nkek ukwuuk ìre inu unye unye ya òchichit nriro òkup me emen lek inu ògat ugwem. Nkek ukwuuk môkọt ikup me emen lek mè ìyaka ire me inyọn̄ lek. Wìkìpedia: Nkube https://ann.wikipedia.org/wiki/Nkube Nkube (òrere si Okube) ìre anam ijon̄ òkup me ọgbọn̄ ge mèlek ebi kè okpọk. Inu ge òsisibi esese me lek kiban̄ ìre esese esese unwen ema ekaan̄be mè irọ si inyi itoon̄ me lek kiban̄. Wìkìpedia: Nkwukwuuk ikọ https://ann.wikipedia.org/wiki/Nkwukwuuk_ik%E1%BB%8D Nkwukwuuk ikọ (mè ìyaka ire gaalek nkwukwuuk) ìre iman̄ òkeke inyi ida me ubọk-ige-inu eyi òkisa iman̄ ijeen̄ ida. Isigbaan̄ otutuuk nkwukwuuk òkup me usem ititiin̄, îra inyi abichi eyi usem ya. Wìkìpedia: Noam Chọmsky https://ann.wikipedia.org/wiki/Noam_Ch%E1%BB%8Dmsky Avram Noam Chọmsky (iman: 7 Disemba, 1928) ìre ogwu Amerika òrere ogwu usọ usem, usọ ifuk-ibot, eyi ifit-mkpuku, òge-ikpa m̀e òjeen̄-inu. Ọmọ ìre ogwu usọ-ikpa mè ogwu usọ-ikpa ogwu ìkayaka ìkijeen̄ inu, me Uwu-ikpa Ile Usọ Ikwaan̄ eyi Massachusetts [Massachusetts Institute of Technology] Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Ntitiin̄ Afirika https://ann.wikipedia.org/wiki/Ntitiin%CC%84_Afirika Ntitiin̄ Afirika (òrere African Union me uketchieen̄) ìre ntitiin̄ ebi kè ido ìkup me kọntinenti Afirika. Otutuuk ido ìkup me Afirika, òrere akọp ido go me go ekup me ntitiin̄ yi. Ntitiin̄ Owuwa Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ntitiin%CC%84_Owuwa_Ido Wìkìpedia: Ntitiin̄ Yurop https://ann.wikipedia.org/wiki/Ntitiin%CC%84_Yurop Ntitiin̄ Yurop " ire mgba ǹriaak eyi ido 27 Yurop]] egbaan̄be ìriaak. Îre mgbaan̄-nchieek eyi Maastricht eyi 1992-1993 ke esa ìchili ntitiin̄ yi . Wìkìpedia: Ntoronyan̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ntoronyan%CC%84 Ntoronyan̄ (mèlek si ntaronyan̄) ìre ikpele bọọlu matà me emen ofok òkitoon̄ mè ikiyok. Matà òkup me emen ntoronyan̄ ìre eyi pilasima. Wìkìpedia: Nọwè https://ann.wikipedia.org/wiki/N%E1%BB%8Dw%C3%A8 Nọwè ìre ido me Yurop. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/Obolo Obolo (ngwen-nsibi: [Òbòlò]) môkọt isibi: Wìkìpedia: Obolo agan̄ Mbum-ura https://ann.wikipedia.org/wiki/Obolo_agan%CC%84_Mbum-ura Obolo agan̄ Mbum-ura (òrere Eastern Obolo me usem Ebeke) ìre mkpulu-ija me Akwa Ibom. Ọmọ ore ge me lek ama Ebi Obolo me ido Naijiria. Ama me Obolohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama_me_Obolo Mkpulu-ija me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mkpulu-ija_me_Naijiria Wìkìpedia: Oduku inyọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Oduku_iny%E1%BB%8Dn%CC%84 Ntọn̄ isinyọn̄ ìre oruk mun̄ òkup me lek efet eyi ògbagbaan̄ ititiin̄ mè ikana asabọn nchọi mun̄, eyi òkikup kire ego ntọn̄ mgbọ ekupbe me ijọn̄ ikikpọ. Wìkìpedia: Ofirikosok https://ann.wikipedia.org/wiki/Ofirikosok Ofirikosok (mè ire si obirikosok, òrere squid me ebeke) ìre anam emen mun̄, òkup me ọgbọn̄ ge mèlek ofirikosok gbọgbọ-otu. Ebi kè ofirikosok ekitaka ofifi anam me emen mun̄, kpekitaka inwan̄, ire, ofifi anam emen mun̄ si mîkitaka ema. Òriọọn̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Ofirikosok#Òriọọn̄ Ijehttps://ann.wikipedia.org/wiki/Ofirikosok#Ije Wìkìpedia: Ofirikosok gbọgbọ-otu https://ann.wikipedia.org/wiki/Ofirikosok_gb%E1%BB%8Dgb%E1%BB%8D-otu Ofirikosok gbọgbọ-otu (mè ire si obirikosok gbọgbọ-otu mè mgbugbọrọ, òrere octopus me Ebeke) ìre anam emen mun̄ òkup me ọgbọn̄ ge mèlek ofirikosok. Ema ekimalek ikaan̄ chieen̄ iba mè ukot jeeta òkaan̄ mfifip ijot irak. Unwenhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Ofirikosok_gb%E1%BB%8Dgb%E1%BB%8D-otu#Unwen Ikput-lekhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Ofirikosok_gb%E1%BB%8Dgb%E1%BB%8D-otu#Ikput-lek Wìkìpedia: Oga https://ann.wikipedia.org/wiki/Oga Oga ìre inu ge ekisa ichit lek uwu mè inyọn̄ uwu. Ekimalek isa inwan̄ ude ichim oga, ire, mîkisa si inwan̄ ichip ebeke ichim. Wìkìpedia: Ogogo https://ann.wikipedia.org/wiki/Ogogo Ogogo ìre inu ekinama isaba mun̄ mè ìre iteke mè ìre ofok. Ekinama ogogo isa irọ inyi ikup mfufet isasaba okwaan̄ mè ìre iteke mè ìre oniin̄. Wìkìpedia: Ogoon̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ogoon%CC%84 Ogoon̄ ìre lek ijọn̄ òbebene ifo inyọn̄ enenen mè isip me agan̄ inyọn̄ kan̄, mè ilibi ikwọọk mè ibene me inyọn̄ si igak okpurukpu. Njelek ijọn̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Njelek_ij%E1%BB%8Dn%CC%84 Wìkìpedia: Ogun https://ann.wikipedia.org/wiki/Ogun Ogun ire agan̄-mkpulu me agan̄ osiki ichep-ura me Naijiria. Efele ijon̄ me lek agan̄-mkpulu yi isana me lek oka Agan̄-mkpulu agan̄ Ichep-ura isa ichili agan̄-mkpulu yi. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Okwaan̄ Anyiaan̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwaan%CC%84_Anyiaan%CC%84 Okwaan̄ Anyiaan̄ ìre otu okwaan̄ [sea inlet] ere mun̄ okinan̄a me Emen-awaji India inin̄. Ìkup me etete Afirika mè Esia. Okwaan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Okwaan%CC%84 Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Wìkìpedia: Okwaan̄ Ile Mediterenia https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwaan%CC%84_Ile_Mediterenia Okwaan̄ Ile Mediterenia ìre okwaan̄ ile ge òkilibi inin̄ Emen-awaji Atilantik. Ìsik sọntiik kè ijọn̄ otap okana omọ okokop. Okwaan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Okwaan%CC%84 Wìkìpedia: Okwaan̄ Jodan https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwaan%CC%84_Jodan Okwaan̄ Jodan (òrere Nahr al-Urdunn, نَهْر الْأُرْدُنّ‎ mè Nahr Al Sharieat, نهر الشريعة‎ me usem Arabu; mè ire Nahar ha-Yarden, נְהַר הַיַּרְדֵּן‎ me Iburu; mè ire ܢܗܪܐ ܕܝܘܪܕܢܢ‎ me Siria ukot ikaan̄) ìre okwaan̄ ge òkup me agan̄ Etete mbum-ura. Ujọn̄ọ kan̄ ìre 251 km (òrere mailu 156). Okwaan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Okwaan%CC%84 Wìkìpedia: Okwaan̄ Kasipian https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwaan%CC%84_Kasipian Okwaan̄ Kasipian ìre iteke mun̄ [basin] eyi mun̄ okilibi inin̄ gaalek. Ọmọ ore oyô mè ìre okwaan̄ ile òmimin ichit me linyọn̄ mè ire eyi òmimin ichit me etete lek mun̄ ijọn̄ otapbe ikana me linyọn̄. Wìkìpedia: Okwaan̄ Kongo https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwaan%CC%84_Kongo Okwaan̄ Kongo (eyi ekigwen si Okwaan̄ Zaiye) ìre okwaan̄ me Afirika. Ọmọ omin ichit me etete okwaan̄ ìkup me Afirika, mè ire òso iba òjọjọn̄ọ ichit (ikigọọk Okwaan̄ Nali). Okwaan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Okwaan%CC%84 Wìkìpedia: Okwaan̄ Misisipi https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwaan%CC%84_Misisipi Okwaan̄ Misisipi (òrere Mississippi me ebeke) ìre okwaan̄ me USA. Ọmọ ore ọso 11 me etete okwaan̄ ijọjọn̄ọ ichit me linyon̄. Wìkìpedia: Okwaan̄ Nali https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwaan%CC%84_Nali Nali (òrere Iteru me usem Ijipiti Ukot Ikaan̄) ìre okwaan̄ me ido Ijipiti. Îre ge me lek ebi kè okwaan̄ òsisibi isi me Afirika agan̄ Inyọn̄ Mbum-ura. Okwaan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Okwaan%CC%84 Wìkìpedia: Okwaan̄ Ofifit https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwaan%CC%84_Ofifit Okwaan̄ Ofifit ìre Okwaan̄ ile òkup me Yuresia, me etete Yurop mè Kọkọsọs me Anatolia. Owuwa okwaan̄ òwa òkilibi inin̄ me emen kan̄. Okwaan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Okwaan%CC%84 Wìkìpedia: Okwaan̄ Uchi https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwaan%CC%84_Uchi Okwaan̄ Uchi (miyaka ire Okwaan̄ Okwûkwu) ìre ge me lek ebi kè okwaan̄. Egwen ọmọ erieen̄ ya mije imalek ilomo uchi me lek. Okwaan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Okwaan%CC%84 Wìkìpedia: Okwaan̄ Zambezi https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwaan%CC%84_Zambezi Okwaan̄ Zambezi (òrere si Zambeze mè Zambesi) ìre okwaan̄ me Afirika agan̄ Osiki. Ọmọ ore òso okwaan̄ ini òjọjọn̄ọ ichit me Afirika, mè ire si okwaan̄ òjọjọn̄ọ ichit me etete ebi kè okwaan̄ ìkilibi ifo agan̄ mbum-ura me Afirika, mè ire si eyi òmimin ichit me etete ebi kè okwaan̄ ìkinan̄a me Afirika ilibi inin̄ Emen-awaji India. Okwaan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Okwaan%CC%84 Wìkìpedia: Okwaan̄ ile https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwaan%CC%84_ile Okwaan̄ ile ìre ikpele èdọ mun̄ ala. Okwaan̄ ile ìkire ala,mè ikinwene oke uyok kan̄ igọọk me lek oke ura òkira me ere mun̄ ya okupbe. Wìkìpedia: Okwukwut ikwaan̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwukwut_ikwaan%CC%84 Okwukwut ikwaan̄ ìre inu òkaan̄ nriro ge mè ìre owuwa nriro, eyi òkisa unye-nrọ [energy] irọ inu eweekbe ibe irọ. Îre inu ebilene erombe inyi ikitap ubọk irọ mè ikwaan̄ ikup mfufet. Asabọn okwukwut ikwaan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Okwukwut_ikwaan%CC%84#Asabọn_okwukwut_ikwaan̄ Wìkìpedia: Ola https://ann.wikipedia.org/wiki/Ola Ola (mèlek si ỌlaUkọọk Uka in Gwun̄ Ogwu Obolo p. 37 OLBTO 2013) ìre anam emen mun̄ òkije me mun̄ mè ikikọt si ije inene inyọn̄. Wìkìpedia: Olaan https://ann.wikipedia.org/wiki/Olaan Olaan (òrere Holland me usem Uket-chieen̄) ìre mè òkup atasuk agan̄ ichep-ura me ido Nedelan. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Olọnjin https://ann.wikipedia.org/wiki/Ol%E1%BB%8Dnjin Olọnjin ìre asabọn anam ge òkup me ọgbọn̄ anam cha òkaan̄ ukot esọsọk, echi òkifuuk efet. Ema ekaan̄ ukot jeeta, mè ikaan̄ otu òkaan̄ ejeek [fang] eyi îkisa isan̄a ìwot [venom] itap me lek inu. Wìkìpedia: Omaan https://ann.wikipedia.org/wiki/Omaan Omaan ìre ido òkup me Esia agan̄ Ichep-ura. Ìkup me atasuk agan̄ osiki mbum-ura me lek Irem Pesia. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Ondo https://ann.wikipedia.org/wiki/Ondo Ondo ìre agan̄-mkpulu me Naijiria agan̄ osiki ichep-ura. Efieek ijọn̄ me lek oka Agan̄-mkpulu agan̄ Ichep-ura isa ichili ọmọ me òso 3 Febuwari 1976. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Oron ngala https://ann.wikipedia.org/wiki/Oron_ngala Oron ngala (orere Mangrove forest me ebeke) ìre agan̄ ya me linyọn̄ ere ngala ngala okitibi ogbogbo. Agan̄ yi ìkup me agan̄ tọrọpik mè agan̄ osiki tọrọpik mije ngala ìkpokọt ikeke ida ofiik eyi òkifiik inu inye. Wìkìpedia: Osiki Ijipiti https://ann.wikipedia.org/wiki/Osiki_Ijipiti Osiki Ijipiti (òrere Lower Egypt me usem Ebeke) ìre agan̄ òfofo agan̄ inyọn̄ ichit [northernmost region] me Ijipiti. Ìbene me otu okwaan̄ Nali [Nile delta] òkinin̄ lek inu ewopbe, òkup me etete Inyọn̄ Ijipiti [Upper Egypt] mè Okwaan̄ Ile Mediterenia, bene me El Aiyat òkup me agan̄ osiki me ama-ile Kairo òkup chereyi, mè Dahshur. Ijipitihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ijipiti Wìkìpedia: Osùkut https://ann.wikipedia.org/wiki/Os%C3%B9kut Osùkut ìre uti mè ire si inu ekisa ìge inu. Wìkìpedia: Otita https://ann.wikipedia.org/wiki/Otita Otita ìre nkwukwak esabe ekwe irom. Ekiwuwut otita. Nkwukwakhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Nkwukwak Wìkìpedia: Otu-ogbo Ikwaan̄ Usem Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/Otu-ogbo_Ikwaan%CC%84_Usem_Obolo Ogbo Ikwaan̄ Usem Obolo ìre uwu-ikwaan̄ eyi òkikpọ chieen̄ me lek irọrọ mè usem Obolo ije inyi isi. Ogbo Ikwaan̄ yi ìbene me acha 1978 sa me ntap-ubọk kè Kay Williamson, ogwu usọ-ikpa me Ọgbọn̄ <Humanities> me Uwu-ikpa-ile Pọt Akọt. Wìkìpedia: Oṣun https://ann.wikipedia.org/wiki/O%E1%B9%A3un Oṣun ìre agan̄-mkpulu me Naijiria agan̄ osiki ichep-ura. Ama-ibot kan̄ ire Oṣogbo. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Akpọk echi ugọbọ ogbemebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Akp%E1%BB%8Dk_echi_ug%E1%BB%8Db%E1%BB%8D_ogbemebe Wìkìpedia: Pilatu (Agan̄-mkpulu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Pilatu_(Agan%CC%84-mkpulu) Pilatu (òrere Plateau State me usem uket-chieen̄) ìre agan̄-mkpulu me agan̄ etete me ido Naijiria. Îsibi esese mije okike ijọn̄ kan̄ òrere ubene okpurukpu [elevated hills] ìtatap ikana Òla-okpurukpu eyi Jọs [Jos Plateau], ama-ibot kan̄ mè otutuuk Òla-okpurukpu yi me lek kan̄. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Pileto https://ann.wikipedia.org/wiki/Pileto Pileto (òrere Plato me Ebeke) ìre ge me lek ebi uga ifuk-ibot me Giris ukot ikaan̄. Ọmọ ìluk bene me 427 SK ire 348 SK. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Pita òso 3 (Ogwu Pọtugalu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Pita_%C3%B2so_3_(Ogwu_P%E1%BB%8Dtugalu) Peter òso III ke Pọtugalu (1717-1785) Ọmọ ore ubọọn̄ me Pọtugalu bene me acha 1776 abayaage usen mkpa kan̄. Ìkana ogwu ubọọn̄ mije îkaan̄be Maria I ogwu Pọtugalu me lek nwa. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Pitom https://ann.wikipedia.org/wiki/Pitom Pitom (òrere Pithom me Ebeke) ìre ama-ile òkup me Ijipiti Ukot Ikaan̄. Owuwa inu egebe òwa egebe me usem Giris ukot ikaan̄, usem Rom mè me emen Ikpa Mbuban Eyi Iburu ofolek ama-ile yi, ire, kpechubọk iriọọn̄ achubọk ere îkupbe. Pitom eyi Ikpa Mbubanhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Pitom#Pitom_eyi_Ikpa_Mbuban Wìkìpedia: Polan https://ann.wikipedia.org/wiki/Polan Polaan ìre ido me Yurop. Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Puli https://ann.wikipedia.org/wiki/Puli Puli ìre mfufet okwukwut ikwaan̄ eyi ekisa ibene inu òlolobo. Ekigbaan̄ puli isun̄ me onineen̄ eyi òborọ inyi unye etapbe me lek ibebene inu ikamalek ìmin. Esese Lek Pulihttps://ann.wikipedia.org/wiki/Puli#Esese_Lek_Puli Wìkìpedia: Pọtugalu https://ann.wikipedia.org/wiki/P%E1%BB%8Dtugalu Pọtugalu ìre ido me Yurop agan̄ osiki ichep-ura. Ido yi îkaan̄ agan̄ òkup me lijọn̄ [lek ijọn̄, continent] mè agan̄ lek achọ. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Pọọlu Ogwu Otuchieen̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/P%E1%BB%8D%E1%BB%8Dlu_Ogwu_Otuchieen%CC%84 Pọọlu ogwu otuchieen̄ (ogwu emanbe kire Pọọlu ogwu Tasọs ) ìre ogwu Ju mè Rom ogwu òge-ikpa mè ogwu ijejeen̄. Ọmọ înwene eru-mfaka kan̄ inin̄ me Kiristien. Wìkìpedia: Rameses https://ann.wikipedia.org/wiki/Rameses Rameses ìre ama isun̄-inu eyi ebi Iburu enamabe inyi ogwu Fero. Ama chi ekup me agan̄ inyọn̄ mbum-ura me lek ebon okwaan̄ Ijipiti [Egyptian delta], igbet Goshen, ere ebi Iburu ekiluk me mgbọ ya. Ijipitihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ijipiti Wìkìpedia: Rev Mkpa https://ann.wikipedia.org/wiki/Rev_Mkpa Rev Mkpa (iman: 19ww, mkpa: 20ww) ìre ogwu etip Awaji, ogwu ònan̄a me Ọkọrutip me Ibunọ. Me mgbọ îkwube, ọmọ okan ichit me etiti ebi Ifọn. Ibebene Ugwem kan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Rev_Mkpa#Ibebene_Ugwem_kan̄ Isi-ikpahttps://ann.wikipedia.org/wiki/Rev_Mkpa#Isi-ikpa Ikwaan̄ îsibehttps://ann.wikipedia.org/wiki/Rev_Mkpa#Ikwaan̄_îsibe Mkpa kan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Rev_Mkpa#Mkpa_kan̄ Wìkìpedia: Reyuniọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Reyuni%E1%BB%8Dn%CC%84 Reyuniọn̄ (òrere Réunion me usem Furenchi) ìre ido achọ òkup me Emen-awaji India. Ido yi ìre Ama-mkpulu usaba okwaan̄ inyi Furans. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Wìkìpedia: Rivas (Agan̄-mkpulu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Rivas_(Agan%CC%84-mkpulu) Agan̄-mkpulu Rivas (òrere Rivers State me usem uket-chieen̄) ìre agan̄-mkpulu mè agan̄ Ebon Okwaan̄ Naija me agan̄ osiki me Naijiria. Echili ọmọ me acha 1967 mgbọ efelebe ọmọ isan̄a me lek oka Agan̄ Mbum-ura [Old Eastern region]. Mfufukhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Rivas_(Agan%CC%84-mkpulu)#Mfufuk Otokohttps://ann.wikipedia.org/wiki/Rivas_(Agan%CC%84-mkpulu)#Otoko Usemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Rivas_(Agan%CC%84-mkpulu)#Usem Wìkìpedia: Romania https://ann.wikipedia.org/wiki/Romania Ọgbọn̄:Ido Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Ruwanda https://ann.wikipedia.org/wiki/Ruwanda Ruwanda (òrere Republic of Rwanda me Uket-chieen̄, Repubulika y'u Rwanda me usem Kinyarwanda, mè ire République du Rwanda me Furenchi, mè ire Jamhuri ya Rwanda me Suwayili) ìre ido kpunube emen-awaji, òkup me Ikpele Iteke Rif [Great Rift Valley], ere agan̄ Ikpele Oyô Afirika mè Afirika Agan̄ Mbum-ura echichinibe. Ọmọ ire ge me lek ebi kè ide ìsisip ichit me akparalek ijọn̄ Afirika [Mainland Afirika]. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Rọbọt https://ann.wikipedia.org/wiki/R%E1%BB%8Db%E1%BB%8Dt Rọbọt ìre okwukwut ikwaan̄ eyi òkikọt ije me lek kan̄ ikirọ ikwaan̄. Inu òkijeen̄ ọmọ inu iborọ mè ike iborọ môkọt ikup me ufi efe, ire, owuwa mgbọ, ìkikup me emen kan̄. Wìkìpedia: Rọṣia https://ann.wikipedia.org/wiki/R%E1%BB%8D%E1%B9%A3ia Rọṣia, mè ìre, Rọsia, mè ìre Rọshia (òrere Russia ubọk-ige-inu ebi uket-chieen̄, mè ire Российская Федерация me ubọk-ige-inu ebi Rọṣia, òkakana Rossiyskaya Federatsiya me inwenwene eririeen̄ ya itap me abichi Latin) ìre ido ge òkup me kọntinenti iba. Ìkup me Yurop agan̄ Mbum-ura mè me Esia agan̄ Inyọn̄. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: SK https://ann.wikipedia.org/wiki/SK SK (isikige igọọk acha) ìsibi "Sabum Karais." Ìkijeen̄ ibe ke inu ekikpabe ikọ ifo me lek ya ìmọnọ irek me otu-ifuk acha ebakbe ya sabum Karais oniman me linyọn̄. Wìkìpedia: Saipọrọs https://ann.wikipedia.org/wiki/Saip%E1%BB%8Dr%E1%BB%8Ds Saipọrọs (òrere Cyprus me usem Ebeke) ìre ido achọ òkup me agan̄ osiki me lek <Peninsular> Anatolia me agan̄ mbum-ura me lek Okwaan̄ Ile Mediterenia. Ìkup me Esia agan̄ Ichep-ura. Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Sairọs Ogwu Ilile https://ann.wikipedia.org/wiki/Sair%E1%BB%8Ds_Ogwu_Ilile Sairọs òso Iba ogwu Pesia (òluluk me inu òbet lek 600 – 530 SK; ogwu emalek ikigwen Sairọs Ogwu Ilile; ebi Girik ekigwen ọmọ Sairọs Ogwu Ugane) ìre ogwu òchichili ijọn̄ ubọọn̄ Achaemenid Empire, òrere adasi ijọn̄ ubọọn̄ eyi Pesia. Mfufuk Erieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Sair%E1%BB%8Ds_Ogwu_Ilile#Mfufuk_Erieen̄ Wìkìpedia: Samien Alikisenda Bill https://ann.wikipedia.org/wiki/Samien_Alikisenda_Bill Samien Alikisenda Bill (òrere Samuel Alexander Bill me usem Ebeke) òman me òso 10 Disemba, 1864 mè ikwu me òso 24 Jenuwari, 1942 (acha 78) ìre ogwu etip ikọ Awaji (Kiristien) ònan̄a me Ailan [Ireland], ogwu usọ òweek-ere [explorer] mè ogwu òchichili [founder] Qua Iboe Mission (eyi enwenebe erieen̄ inikigwen Mission Africa). Ekpukpo ọmọ isibi me Ntitiin̄ Piresbiterian eyi Ballymacarrett me Belfast agan̄ mbum-ura, ire, ọmọ ìkimalek igọọk ebi ntitiin̄ Island Street Belfast City Mission Hall igbaan̄ inu irọ. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: San Marino https://ann.wikipedia.org/wiki/San_Marino Saint Marino ìre ido me Yurop. Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Sawo Tome Pirinsipe https://ann.wikipedia.org/wiki/Sawo_Tome_Pirinsipe Sawo Tome Pirinsipe (òrere São Tomé and Príncipe me ubọk ige-inu ebi ido ya, mè ire Saint Thomas and Prince me Ebeke) ìre ido achọ me Ọfọ-okwaan̄ Ginì, òdada ibọkọ me agba okwaan̄ agan̄ ichep-ura me Afirika agan̄ Etete. Ọgbọn̄ achọ [archipelago] iba, Sawo Tome mè Pirinsipe, egbaan̄ irọ ido yi. Mfufukhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Sawo_Tome_Pirinsipe#Mfufuk Wìkìpedia: Sawudi Arebia https://ann.wikipedia.org/wiki/Sawudi_Arebia Arabia Saudi ìre ido me Esia. Wìkìpedia: Sayọn https://ann.wikipedia.org/wiki/Say%E1%BB%8Dn Sayọn ìre erieen̄ ere me Ikpa Mbuban eyi Iburu ekisa igwen ama Jeruselem mè ikisa igwen si otutuuk ido Ijeren. Mêmun̄ erieen̄ yi me emen ikpa Samien òso iba (2 Samien 5:7), òrere ge me lek ikpa òkup me Ikpa Mbuban eyi Iburu eyi ebebe ke ege me inu òbelek sabum mè ìre etete òso senturi 6 SK. Ama ilehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama_ile Wìkìpedia: Sebia https://ann.wikipedia.org/wiki/Sebia Sebia ìre ido me Yurop. Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Senegal https://ann.wikipedia.org/wiki/Senegal Senegal (òrere Sénégal me usem Furenchi, mè ire Senegaal me usem Wolof) ìre ido me Afirika agan̄ Mbum-ura. Ido ìkukup ikana ọmọ ìre Mọritania me agan̄ inyọn̄, Mali me agan̄ mbum-ura, Gini Kọnakiri me agan̄ osiki mbum-ura, sà Gini Bisawu okup me agan̄ osiki ichep-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Seyichelis https://ann.wikipedia.org/wiki/Seyichelis Seyichelis (òrere Seyichelles me usem Uket-chieen̄) ìre ido òkup me ọgbọn̄ achọ [archipelagic island country] me Emen-awaji India, me agan̄ mbum-ura me lek Okwaan̄ Somalia. Achọ 115 egbaan̄ irọ ido yi. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Wìkìpedia: Siera Leyon https://ann.wikipedia.org/wiki/Siera_Leyon Siera Leyon (òrere Sierra Leone me usem Uket-chieen̄) ìre ido me agan̄ osiki ichep-ura me agan̄ atasuk Afririka agan̄ Ichep-ura. Ido ìtatap ikana ọmọ ire Laiberia me agan̄ osiki mbum-ura, mè Gini Kọnakiri me agan̄ inyọn̄ mbum-ura. Mfufuk Erieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Siera_Leyon#Mfufuk_Erieen̄ Wìkìpedia: Sikisik-ijọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Sikisik-ij%E1%BB%8Dn%CC%84 Sikisik-ijọn̄ ìre mgbọ akpọk ọdọ linyọn̄ isi isiki mè irọ inyi inyọn̄ ijọn̄ linyọn̄ ikije inan̄a me akpat. Sikisik-ijọn̄ ònyenye isimọnọ irek, îkigbugbọ uwu. Wìkìpedia: Sipen https://ann.wikipedia.org/wiki/Sipen Sipen ìre ido òtap isaba kọntinenti [transcontinental]; agan̄ ilile kan̄ ìkup me Yurop agan̄ osiki ichep-ura sà usini agan̄ ekup me emen Emen-awaji Atilantik mè me usaba Okwaan̄ Ile Mediterenia. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Siri Lanka https://ann.wikipedia.org/wiki/Siri_Lanka Siri Lanka (òrere Sri Lanka me usem Ebeke) ìre ido me Esia agan̄ Osiki. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Siwiden https://ann.wikipedia.org/wiki/Siwiden Ziwiden ìre ido me Yurop Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Siwizalan https://ann.wikipedia.org/wiki/Siwizalan Swisa ìre ido me Yurop. Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Skirabulu (Ikan Òkikpulu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu) Skirabulu (òrere Scrabble me usem Uket-cheen̄) ìre ifit ikọ [word game] eyi inyọn̄ akpọk eyi ene iba re ini ekifit. Ema ekibọkọ ofu-ifuk [score points] sa me imọmọnọ ichip-ifit òkaan̄ nkwukwuuk ge ge me lek igwook me onineen̄ me inyọn̄ akpọk ifit ya. Nroon̄ Ifithttps://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu)#Nroon̄_Ifit Ibot Ifit (Inu Ebaakbe me lek Ifit)https://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu)#Ibot_Ifit_(Inu_Ebaakbe_me_lek_Ifit) Sabum Ènebene Ifithttps://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu)#Sabum_Ènebene_Ifit Ifit Ifan̄ahttps://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu)#Ifit_Ifan̄a Achubọk Ifithttps://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu)#Achubọk_Ifit Ikọ Mêkọtbe Ifithttps://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu)#Ikọ_Mêkọtbe_Ifit Igbigbini Ifithttps://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu)#Igbigbini_Ifit Òta Ifithttps://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu)#Òta_Ifit Isusun̄ Otu-ifukhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu)#Isusun̄_Otu-ifuk Nrọ-njeen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu)#Nrọ-njeen̄ Ubọk Ige-ifithttps://ann.wikipedia.org/wiki/Skirabulu_(Ikan_%C3%92kikpulu)#Ubọk_Ige-ifit Wìkìpedia: Sokoto (Agan̄-mkpulu) https://ann.wikipedia.org/wiki/Sokoto_(Agan%CC%84-mkpulu) Sokoto ìre ama-mkpulu me ntut agan̄ ichep-ura me Naijiria. Ìkup me okike ijọn̄ Naijiria mè Nijê. Ama-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Somalia https://ann.wikipedia.org/wiki/Somalia Somalia (òrere Soomaliya me usem Somali, mè ire Federal Republic of Somalia me uketchieen̄) ìre ido me Otu-utọn̄ Afirika. Ido ìkukup ikana ọmọ ìre Etiopia me agan̄ ichep-ura, Ọfọ-okwaan̄ Aden me agan̄ inyọn̄, Okolo Gwadafuyi mè Okwaan̄ Somali me agan̄ mbum-ura, sà Kenya okup me agan̄ osiki mbum-ura kan̄. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Pages using ISBN magic linkshttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_using_ISBN_magic_links Wìkìpedia: Sudan https://ann.wikipedia.org/wiki/Sudan Sudan ìre ido òkup me Afirika agan̄ inyọn̄ mbum-ura. Ijipiti okup me agan̄ inyọn̄ kan̄, Libia me agan̄ inyọn̄ ichep-ura, Chad me agan̄ ichep-ura, Ido Afirika Etete me agan̄ osiki ichep-ura, Sudan Osiki me agan̄ osiki, Etiopia me agan̄ osiki mbum-ura, Eritireya me agan̄ mbum-ura, sà Okwaan̄ Anyiaan̄ okup me agan̄ inyọn̄ mbum-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Sudan Osiki https://ann.wikipedia.org/wiki/Sudan_Osiki Sudan Osiki (òrere Republic of South Sudan me Ebeke) ìre ido kpunube emen-awaji, òkup me Afirika agan̄ Mbum-ura/Etete. Ido ìtatap ikana ọmọ ìre Etiopia me agan̄ mbum-ura, Sudan me agan̄ inyọn̄, Ido Afirika Etete me agan̄ Ichep-ura, Kongo Kinshasa me agan̄ osiki ichep-ura, Yuganda me agan̄ osiki mè Kenya me agan̄ osiki mbum-ura. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Tanzania https://ann.wikipedia.org/wiki/Tanzania Tanzania (òrere Jamhuri ya Muungano wa Tanzania me usem Suwayili) ire ido me Afirika agan̄ Mbum-ura. Ìkup me emen agan̄ Oyô Ile Afirika. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Taraba https://ann.wikipedia.org/wiki/Taraba Taraba ìre ama-mkpulu me agan̄ inyọn̄ mbum-ura me Naijiria. Egwen ibak Okwaan̄ Taraba òlilibi iraka me agan̄ osiki me emen ama-mkpulu yi. Ama-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Teren https://ann.wikipedia.org/wiki/Teren Teren (mè ire si uji ngọm) ìre uji ekitobo igọm ge me lek ge mè ikisa iben ebi ene mè inu inan̄a me ere ge isi ufi ere. Uji yi ìkije me ijọn̄ me inyọn̄ oniin̄ òsibi  esese, enamabe inyi ojelek uji keyi gaalek. Isi-ijehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Isi-ije Wìkìpedia: Togo https://ann.wikipedia.org/wiki/Togo Togo ìre ido me Afirika agan̄ Ichep-ura. Ido ìkukup ikana ọmọ okokop ìre Ganà me agan̄ ichepura, Bènè me agan̄ mbumura mè Bukina Faso me agan̄ inyọn̄. Akpọk echi ugọbọ ogbemebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Akp%E1%BB%8Dk_echi_ug%E1%BB%8Db%E1%BB%8D_ogbemebe Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Wìkìpedia: Tunisia https://ann.wikipedia.org/wiki/Tunisia Tunisia (òrere Republic of Tunisia me usem Uket-chieen̄) ìre ido òkup me Afirika agan̄ Inyọn̄. Ọmọ ofo agan̄ inyọn̄ ichit me etete otutuuk ido òkup me Afirika. Mfufuk Erieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Tunisia#Mfufuk_Erieen̄ Wìkìpedia: Tọmọs Edison https://ann.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dm%E1%BB%8Ds_Edison Tọmọs Alva Edison (òrere Thomas Alva Edison me Ebeke; iman: òsô 11 me Febuwari, 1847 ire òso 18 me Ọkitoba, 1931) ìre ogwu òkirom inu me Amerika, mè ire si ogwu mbubek me Amerika. Tọmọs Edison îrom ogbogbo inu. Wìkìpedia: Ubọk Itọ-inu eyi S.I. https://ann.wikipedia.org/wiki/Ub%E1%BB%8Dk_It%E1%BB%8D-inu_eyi_S.I. Itọ-inu ìre iweweek iriọn̄ okike inu ominbe ikeke. Ire ekitumu ikọ ifolek itọtọ ujọn̄ọ, isibi ibe ke ebeweek iriọọn̄ okike inu ya ojọn̄ọbe ikeke. Wìkìpedia: Ubọk-ige-inu eyi Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/Ub%E1%BB%8Dk-ige-inu_eyi_Obolo Ubọk ige-inu eyi Obolo ìre onineen̄ nkwukwuuk ikọ mè ikan òkikpulu ike ekige inu me usem Obolo. Abichi Obolohttps://ann.wikipedia.org/wiki/Ub%E1%BB%8Dk-ige-inu_eyi_Obolo#Abichi_Obolo Wìkìpedia: Uche Aaron https://ann.wikipedia.org/wiki/Uche_Aaron Uche Aaron (òrere Erọn me ubọk ige-inu ebi Obolo, 19 - chereyi) ìre ogwu Kiristien mè ogwu usọ usem òsibi isi ònan̄a me ido Naijiria. Imanhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Uche_Aaron#Iman Isi-ikpahttps://ann.wikipedia.org/wiki/Uche_Aaron#Isi-ikpa Ikwaan̄ Îsibehttps://ann.wikipedia.org/wiki/Uche_Aaron#Ikwaan̄_Îsibe Ikpa Îgebehttps://ann.wikipedia.org/wiki/Uche_Aaron#Ikpa_Îgebe Wìkìpedia: Ufuk unye https://ann.wikipedia.org/wiki/Ufuk_unye Ufuk unye ìre òkikup me lek ebilene mè anam. Îre tissue òkikọt itaba lek otap mè iyaka ikigbek. Wìkìpedia: Ugbana Oyet https://ann.wikipedia.org/wiki/Ugbana_Oyet Ugbana Oyet (òman me Sepitemba 1976) ìre ogwu usọ nrom [engineer] ge me Biriten emanbe me Naijiria, mè ire si ogwu ibot ebi mbem [Searjent-at-Arms] me Uwu-ikan Ile me Biriten. Ọmọ ore adasi ogwu ofifit òkup me irek ya. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Pages containing cite templates with deprecated parametershttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_containing_cite_templates_with_deprecated_parameters Wìkìpedia: Uji ọfọ https://ann.wikipedia.org/wiki/Uji_%E1%BB%8Df%E1%BB%8D Uji ọfọ (mè ire si uji-ile) ìre ikpele uji ekisa isi ije me inyọn̄ mun̄. Îmin igak ata uji mè uji ubọk mè ikikaan̄ uwu mè agwut me lek. Uji-mun̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Uji-mun%CC%84 Wìkìpedia: Ujijọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ujij%E1%BB%8Dn%CC%84 Ujijọn̄ (mèlek si uji ijọn̄) ìre ge me lek esese otu oniin̄ ebi ene ekisa inan̄a me ere ge isi ofifi ere. Isi-ijehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Isi-ije Wìkìpedia: Ujinyọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ujiny%E1%BB%8Dn%CC%84 Ujinyọn̄ ìre inu isi-ije òkikọp me lek efet. Môkọt iben ebiene mè inu isa inan̄a me ere ge isi ofifi ere. Wìkìpedia: Ukana mun̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ukana_mun%CC%84 Ukana mun̄ ìre ike mun̄ okisa igba iyak ikana me linyọn̄. Esese esese inu òkimọnọ irek mgbọ mun̄ okikana me linyọn̄ ìre ikechi: Wìkìpedia: Unen Ebilene https://ann.wikipedia.org/wiki/Unen_Ebilene Unen ebilene (òrere Human Right me usem uketchieen̄) ìre ikan òtutumu isibi ebi kè eru mè ike ebi ene mêkirọbe inu melek ebi ene ibe kiban̄. Ìkidọmọ oke ebi ene ebekiluk ugwem mè ike ema ebekirọ inu me lek ebilene ibe kiban̄. Wìkìpedia: Unwen https://ann.wikipedia.org/wiki/Unwen Unwen (òrere colour me Ebeke) ìre ike inu okupbe me chieen̄ ene sa me ike inu ya omumenbe utoon̄ òrọrọn̄ ire ọmọ lek. Wìkìpedia: Unyeada https://ann.wikipedia.org/wiki/Unyeada Unyeada ìre ama mè iyaka ire si otu usem. Îre ge me lek ebi kè ama Obolo me agan̄ ichep-ura. Wìkìpedia: Ura https://ann.wikipedia.org/wiki/Ura Ura ìre ntoronyan̄ òkup me etiti [centre] Ọgbọn̄ Ura kiji. Îre ntoronyan̄ òkitoon̄ unwan unwan. Wìkìpedia: Ura Ejit Eririeen̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ura_Ejit_Eririeen%CC%84 Ura ejit Eririeen̄ ìre inu òkimọnọ irek me linyọn̄ me utut agan̄ Okokop Atik mè Okokop Antatik. Ere inu chi okimọnọ irek ekup igbet Ọfọkọ-linyọn̄ iba cha – Ọfọkọ agan̄ Inyọn̄ mè Ọfọkọ agan̄ Osiki. Wìkìpedia: Urọk kè Esòp https://ann.wikipedia.org/wiki/Ur%E1%BB%8Dk_k%C3%A8_Es%C3%B2p Urọk kè Esòp ìre tiin̄tiin̄ [collection] asabọn urọk egwenbe ibak Esòp, ogwu òkore ogwu usun̄ mè usọ òkpa urọk me Giris Ukot Ikaan̄, ogwu òluk ugwem me etete 620 mè 564 SK. Ikpahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ikpa Wìkìpedia: Usem Akat https://ann.wikipedia.org/wiki/Usem_Akat Usem Akat (òrere Akkadian language me uket-chieen̄) ìre Usem ebi Sem agan̄ Mbum-ura [Eastern Semitic language] eyi òchechep (kpeyaka ikitumu chereyi), eyi mgbọ ekitumube me Mesopotemia ukot ikaan̄ (me Akat, Asiria, Isin, Lasa mè Babilọnia) bene me òso mileniọm ita SK mege inire emen òso senturi jeeta SK mgbọ Oka Usem Aram [Old Aramaic] onibọkọ irek usem Akadi yi me etete ebi Mesopotemia. Usemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Usem Wìkìpedia: Usem Obolo https://ann.wikipedia.org/wiki/Usem_Obolo Usem Obolo ìre usem ebi Obolo ekitumu. Ekitumu usem yi me Obolo agan̄ Ichep-ura mè Obolo agan̄ Mbum-ura. Otu usemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Usem_Obolo#Otu_usem Abichi Obolohttps://ann.wikipedia.org/wiki/Usem_Obolo#Abichi_Obolo Wìkìpedia: Usem Suwayili https://ann.wikipedia.org/wiki/Usem_Suwayili Usem suwayili (òrere kiswahili me usem kiban̄) ìre usem ge ekitumu me owuwa ere me Afirika agan̄ Mbum-ura. Usem yi ìkup me ọgbọn̄ usem Bantu. Usemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Usem Wìkìpedia: Usem iman https://ann.wikipedia.org/wiki/Usem_iman Usem iman ìre usem ama ene onan̄abe, ògak ge, usem ebi owot iman ene (nte nte mè nga nga) ekitumu. Eyi ìkare usem ene okween̄be mè ikitumu mè ìyaka ire eyi ebi nte ene mè nga ene ekween̄be iriọọn̄ mè isa ikpukpo ene isibi. Wìkìpedia: Usem Ọrọn https://ann.wikipedia.org/wiki/Usem_%E1%BB%8Cr%E1%BB%8Dn Usem Ọrọn ìre usem ge òkup me ọgbọn̄ usem Agan̄ Òsiki Okwaan̄ Kurọs. Îre Ebi Ọrọn ìkup me Naijiria ekitumu usem yi. Wìkìpedia: Usen https://ann.wikipedia.org/wiki/Usen Usen ìre okike mgbọ linyọn̄ okisa iyaka ikana mgbọ ge me lek ọfọkọ kan̄. Ìbore ikarek me agan̄ linyọn̄ ya òkikpọ ura, mè ire eririeen̄ me udum agan̄ keyilọ ura ikarege lek. Wìkìpedia: Usen-onyan̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Usen-onyan%CC%84 Usen-onyan̄ ìre usen me lek òfuk-acha. Ekigbaan̄ usen mè onyan̄ mè acha iriaak isa ige usen-onyan̄. Wìkìpedia: Usọ usem https://ann.wikipedia.org/wiki/Us%E1%BB%8D_usem Usọ usem ìre ikween̄-inu eyi òkiwọlọ usem igọọk me ubọk irọ-inu ebi ifuk-ibot nrom. Wìkìpedia: Utemun̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Utemun%CC%84 Utemun̄ ìre anam-irin̄ òkiluk me emen-awaji mè Okwaan̄ ile. Ike îkupbe me lek ebi kè ofifi anam-irin̄, ema ekifuuk ọsijin ònan̄a me lek efet, mè ikaan̄ ijeek inen mè inen me akpalek; eje kiban̄ si ìre eyi òkiyoyok. Wìkìpedia: Utikpa https://ann.wikipedia.org/wiki/Utikpa Utikpa ìre inu ge ekitet me ubọk isa ige inu me lek ikpa.Òbum-ikọ Obolo: uti-ikpa Mgbọ ekisa utikpa ige inu, mun̄-ikpa òkigwat lek ichat òkup me emen okpot me emen utikpa ya okisibi igwook me inyọn̄ akpọk ikpa, mè isa me ikeya irọ ibe ikup mfufet igege inu. Ige-inuhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ige-inu Pages using ISBN magic linkshttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_using_ISBN_magic_links Wìkìpedia: Utọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ut%E1%BB%8Dn%CC%84 Uton̄ ìre nriro me lek ebilene mè ìre anam, eyi ekisa inọ ikọ mè ida mè okput. Ebilene mè owuwa anam [mammals] mîkaan̄ uton̄. Wìkìpedia: Uwu utoon̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Uwu_utoon%CC%84 Uwu utoon̄ ìre uwu oket enamabe inyi ikisan̄a utoon̄ isibi sa me lek mkpukan̄ mè ebi kè umọọn̄ ulobo akpọk [lenses] inyi inikup kire inu òjeen̄-ere [beacon] mè ikitap ubọk inyi ikọp-uji mè ebi uji [maritime pilots] ìkup me okwaan̄ ile mè me lek okwaan̄ [inland water ways]. Wìkìpedia: Uwu-ikpoko Linyọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Uwu-ikpoko_Liny%E1%BB%8Dn%CC%84 Uwu-ikpoko Linyọn̄ ìre uwu-ikpoko owuwa ido eyi òkifọọk ikpoko mè inyi esese esese ntap-ubọk inyi ebi kè ido ìkisasa lek ibebene ìgwuun̄, inyi ema esa enama ido kiban̄ ebene egwuun̄. Inu uwu-ikpoko yi okiweek ìre irọrọ inyi ugbọọri igele. Wìkìpedia: Vatikan https://ann.wikipedia.org/wiki/Vatikan Vatichanus ìre ido me Yurop. Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Venus https://ann.wikipedia.org/wiki/Venus Venus ìre òso òtiteek iba bene me lek ura. Ijon̄ kan̄ ìre ewuuk ewuuk mè ichiaak. Wìkìpedia: Violin https://ann.wikipedia.org/wiki/Violin Violin ìre nkwukwak eyi olik òkaan̄ olik ini; ekisa òjọọk ifit. Ekitap me inyọn̄ ukwuuk otu - ejit eyi agan̄ oguga,mè isa irak ebek ikeme imaan̄ mè itet agan̄ olik cha me ubọk ujit mè isa ubọk ulom itet òjọọk ya isa ikijọọk oluk cha, me mgbọ otubọk agan̄ ujit okililin̄ me lek olik cha ikikeme esese esese ere me lek ebek kan̄ isa ikinwene ida mgbọ ekifit. Wìkìpedia: Vọlikano https://ann.wikipedia.org/wiki/V%E1%BB%8Dlikano Vọlikano ìre ogoon̄ eyi mun̄ mun̄ ewuuk ukan̄ ònan̄a me irak ijọn̄ okigbuk isibi me lek. Usini mgbọ, môkọt ire ewuuk ukan̄ ya ìkayaka ìgbuku ìsibi mgbọ keyi, ire îkigbuku ìsibi me mgbọ òraraka. Wìkìpedia: William Shakespeare https://ann.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare William Shakespeare (egwookbe mun̄ me 26 Epuren 1564 – 23 Epuren 1616) ìre ogwu òge-ifit [playwright], ogwu òge-ukọt mè ogwu nrọ-njeen̄ [actor] ònan̄a me Ingilan. Ìge ifit 38 (eyi ìkike iba me lek orebe ifit-imọm [comedy]) mè ujọn̄ọ ukọt iba, me ugwem kan̄. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Wìkìpedia https://ann.wikipedia.org/wiki/W%C3%ACk%C3%ACpedia Wìkìpedia ìre nsaikilopedia (ikpele ikpa ifuk-ibot) eyi ene geelek môkọtbe igọọk ige mè ìre itap inu isọkọ me lek mè ìre inen̄e inu isun̄ me emen. Ọmọ omin ichit me etete otutuuk akpatan̄ etip echi ekisa iweek ifuk-ibot ofolek inu geelek me lek njin-etip [world wide web]. Ikpahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ikpa Wìkìpedia: Yobe https://ann.wikipedia.org/wiki/Yobe Yobe ìre ama-mkpulu me Naijiria agan̄ inyọn̄ mbum-ura. Ama-ibot kan̄ ìre Damaturu. Ama-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Yuganda https://ann.wikipedia.org/wiki/Yuganda Yuganda (òrere Uganda me uketchieen̄, mè ire Jamhuri ya Uganda me usem Suwayili) ìre ido me agan̄ mbum-ura me Afirika agan̄ Etete. Ìkakaan̄ emen-awaji geege. Mfufuk Erieen̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Yuganda#Mfufuk_Erieen̄ Wìkìpedia: Yukeren https://ann.wikipedia.org/wiki/Yukeren Yukren ìre ido me Yurop. Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Yukilidi https://ann.wikipedia.org/wiki/Yukilidi Yukilidi ogwu Alikisendira (òrere Euchid me ubọk igre-inu ebi Ebeke) ìre ogwu usọ ifuk ogwu Giris okokiluk me Alikisendira me Ijipiti mè ìkirọ ikwaan̄ m Agwut Ikpa Alikisendira ìre sọntiik inu gaalek ke eriọọn̄ ofolek ogwu ene yi, ire ebi ene ekeek ibe ke iluk me ere ya mgbọ Pitolemi ogwu adasi orebe Fero. Kperiọọn̄ ere mè mgbọ îmanbe. Wìkìpedia: Yuri Gagarin https://ann.wikipedia.org/wiki/Yuri_Gagarin Yuri Gagarin (òrere Yuri Alexeyevich Gagarin me igwegwen iso me Ebeke, mè ire Юрий Алексеевич Гагарин me usem Rọṣia; iman: 9 Mâchi 1934 – 27 Mâchi 1968) ìre ogwu Rọṣia, ogwu òwulu ujinyọn̄ mè ogwu usọ emen efet [astronaut] Ibene ugwem kan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/Yuri_Gagarin#Ibene_ugwem_kan̄ Wìkìpedia: Yurop https://ann.wikipedia.org/wiki/Yurop Yurop ìre ge me lek kọntinenti (ikpele lek ijọn̄) jaaba ìkukup me linyọn̄. Ìkup me ìkike-iba linyọn̄ agan̄ inyọn̄ mè agan̄ mbum-ura. Kọntinentihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:K%E1%BB%8Dntinenti Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Yurugwai https://ann.wikipedia.org/wiki/Yurugwai Yurugwai (òrere Uruguay me usem ebi ido ya) ire ido me Amerika Osiki. Ama-ibot kan̄ onenire Montevideo, erumfaka kiban̄ ìre Katọlik. Mfufukhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Yurugwai#Mfufuk Wìkìpedia: Zambia https://ann.wikipedia.org/wiki/Zambia Zambia (òrere Republic of Zambia me uketchieen̄) ìre ido kpunu Emen-awaji. Ìkup me agan̄ osiki me lek Afirika agan̄ Etete [south central Africa] "Zambia". Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Pages using ISBN magic linkshttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Pages_using_ISBN_magic_links Wìkìpedia: Zamfara https://ann.wikipedia.org/wiki/Zamfara Zamfara ìre agan̄-mkpulu me Naijiria agan̄ inyọn̄ ichep-ura. Ama-ibot kan̄ ìre Gusau. Agan̄-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Agan%CC%84-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Zimbabuwe https://ann.wikipedia.org/wiki/Zimbabuwe Zimbabuwe (òrere Republic of Zimbabwe me ebeke) ìre ido kpunu emen-awaji. Ìkup me Afirika Agan̄ Òsiki me etete Okwaan̄ Zambezi mè Okwaan̄ Limpopo. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Ido me Afirikahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido_me_Afirika Wìkìpedia: Àkpà https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%80kp%C3%A0 Àkpà ìre mfut òkitibi i me lek uti kan̄. Îre inorie owuwa ene ekima me owuwa ido. Wìkìpedia: Èwê https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%88w%C3%AA Èwê (òrere desert me usem Uket-chieen̄) ìre ijọn̄ òninin̄ ora; ere ibot sà ìre mbat ìkakirep ìgwook, eya onenirọ inyi iyọt uti ititibi mè anam iluluk. Ike uti ìkatibi me èwê, ijọn̄ ere ya ìnikup njak; ura îra ikira itet, efet inu ònokpulu ntitaak, ebi kè orioon̄ mè ogoon̄ ìkup me ere ya mîra ikikpọkọ mè ikisip. Wìkìpedia: Èwê Sayara https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%88w%C3%AA_Sayara Èwê Sayara (òrere Sahara Desert me uketchieen̄) ìre èwê ge òkup me Afirika agan̄ Inyọn̄. Ọmọ ore ge me lek ebi kè èwê ìmimiin̄ ichit me linyọn̄. Wìkìpedia: Ìbot https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%8Cbot Ìbot ìre mun̄ òkinan̄a me emen oduku inyọn̄ me isinyọn̄ irep inigwook me ijọn̄. Ìbot ìre okpọkọ me lek ukana mun̄. Wìkìpedia: Ìbot awo https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%8Cbot_awo Ìbot awo ìre mbet-lek mun̄ ewuuk. Ìkiman mgbọ mun̄ òkup me unyeen̄ efet [atmospshere] isifiik mè igbaan̄ igọm [frozen]. Wìkìpedia: Ìnan̄a Ìkeke Bọn Owot (Okwa-ido Naijiria) https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%8Cnan%CC%84a_%C3%8Ckeke_B%E1%BB%8Dn_Owot_(Okwa-ido_Naijiria) Okwa-ido Naijiria ìre okwa ekikọtbe me emen ido Naijiria Okwa idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Okwa_ido Wìkìpedia: Òfufu https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%92fufu Òfufu ìre irin̄ ge òkikput lek kan̄ sa me iwuwuku ijot. Ekigwen ema òfufu mije ire inu geege itap ema ukpook me lek ema ekiwuwuku (ifuuk) ijot. Wìkìpedia: Òfuk-acha https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%92fuk-acha Òfuk-acha (òrere calendar me usem Ebeke) ìre nroon̄ ikwaan̄ ekisabe ineen̄ usen itap me onineen̄. Ebi ene ekisa òfuk-acha iriọọn̄ mgbọ inu omọnọbe irek, mè ikisa si itọt mè idọmọ mgbọ inu obomọnọ irek. Òfuk-achahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:%C3%92fuk-acha Wìkìpedia: Òfuk-acha eyi Etiopia https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%92fuk-acha_eyi_Etiopia Òfuk-acha eyi Etiopia (Me usem Uket-chieen̄: Ethiopean Calendar) ìre òfuk-acha eyi ebi ido Etiopia ekisa ifuk acha me ido kiban̄. Òfuk-acha yi ìsa acha jaaba mè onyan̄ jeeta ikigọọk Òfuk-acha kè Giregọri me udun̄. Ike Etitiin̄behttps://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%92fuk-acha_eyi_Etiopia#Ike_Etitiin̄be Wìkìpedia: Òfuk-acha kè Giregọri https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%92fuk-acha_k%C3%A8_Gireg%E1%BB%8Dri Òfuk-acha kè Giregọri (òrere Gregorian Calendar me usem Ebeke) ore òfuk-acha ekisabe irọ inu me owuwa ere me linyọn̄ cherekeyi. Ebene isa ọmọ irọ inu me acha 1582. Òfuk-achahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:%C3%92fuk-acha Wìkìpedia: Òfuk-acha kè Juliọs https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%92fuk-acha_k%C3%A8_Juli%E1%BB%8Ds Òfuk-acha kè Juliọs (òrere Julian Calendar me usem Uket-chieen̄) ìre òfuk-acha eyi Juliọs Sisa osan̄abe isibi me acha 46 SK, òrere nnen̄e-nsun̄ [reform] enen̄ebe Òfuk-acha eyi Rom isun̄. Îre me acha 45 SK ke edasi ibene ikisa òfuk-acha yi ikifuk mgbọ. Òfuk-achahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:%C3%92fuk-acha Wìkìpedia: Òfuk-mgbọ https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%92fuk-mgb%E1%BB%8D Òfuk-mgbọ ìre okwukwut ekisa iriọọn̄ mgbọ. Usini òfuk-mgbọ ekijeen̄ mgbọ gaalek, me ere usini mêkọt ijeen̄ ufi inu kire usen-onyan̄ mè okike uyok. Wìkìpedia: Òkwọọk https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%92kw%E1%BB%8D%E1%BB%8Dk Òkwọọk ìre mfufet okwukwut ikwaan̄. Ìkirọ ibe ene isa sọntiik unye gaalek irọ inyi inu òlolobo ije. Wìkìpedia: Ọfọ Okwaan̄ Gini https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cf%E1%BB%8D_Okwaan%CC%84_Gini Ọfọ Okwaan̄ Ginì ìre okpọkọ eyi òfofo inyọn̄ ichit me lek agan̄ Emen-awaji Atilantik òkup me agan̄ tọrọpik, bene me Cape Lopez me Gabọn̄, me agan̄ inyọn̄ mè agan̄ osiki si re Cape Palimas me Laiberia. Ere Ikwetọ mè Adasi Meridian (0° me latitude mè longitude) echichini me emen ọfọ okwaan̄ yi. Okwaan̄https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Okwaan%CC%84 Wìkìpedia: Ọgbọn̄ Ura https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84_Ura Ọgbọn̄ ura ìre Ura mè ebi kè òtiteek mè onyan̄ kiban mè ebi kè mè . Inu chi geelek ekikọp me oniin̄ kiban̄ ikana ura me emen ofok. Wìkìpedia: Ọgọsitọs https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cg%E1%BB%8Dsit%E1%BB%8Ds Ọgọsitọs (23 Sepitemba 63 SK – 19 Ọgọs 14 AO, ogwu ekigwen Ọkitavian me adasi mgbọ) ìre adasi ogwu mperọ Rom, ogwu òkpukpulu bene me 27 SK abayaage inire usen mkpa kan̄ me 14 AO. Ọmọ okpulu Rom mgbọ ebi Rom ekinwene ubọk mkpulu kiban̄ inan̄a me ripọbilik inin̄ me ijọn̄ ubọọn̄ [empire]. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Ọkọrọete https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Ck%E1%BB%8Dr%E1%BB%8Dete Ọkọrọete (òrere Okoroete me ubọk ige-inu eyi Uket-chieen̄) ìre ama-ibot mè ama òmimin ichit me Mkpulu-ija Obolo agan̄ Mbum-ura, me Agan̄-mkpulu Akwa Ibom, me Naijiria. Ama yi îkup karake ujọn̄ọ mgbọ, ire, ìnikana ama-ibot me mgbọ ebi mkpulu ido Naijiria enyibe ebi Obolo agan̄ Mbum-ura mkpulu-ija eyi kiban̄ me emen 4 Disemba acha 1996. Ama me Obolohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama_me_Obolo Wìkìpedia: Ọmà https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cm%C3%A0 Ọmà (òrere Homer me usem uket-chieen̄ Ὅμηρος me ubọk ige-inu eyi Giris) ìre erieen̄ ogwu usọ okwa ge ònan̄a me Giris, ogwu ògege ukọt [epic poems] Iliadi mè Odisi [Odyssey]. Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: Ọn̄ Kọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cn%CC%84_K%E1%BB%8Dn%CC%84 Ḥonge Konge(òrere Hong Kong me usem Uket-chieen̄) ìre mè òkup atasuk agan̄ ichep-ura me ido Xhina.Xhina ìre ido me Esia. Wìkìpedia: Ọn̄gari https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cn%CC%84gari Ọn̄gari (òrere Hungary me usem Ebeke, mè ire Magyarország me usem Ọn̄gari) ìre ido kpunube Emen-awaji, òkup me Yurop agan̄ Etete. Idohttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ido Yurophttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Yurop Wìkìpedia: Ọrọn https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cr%E1%BB%8Dn Ọrọn môkọt ire: Wìkìpedia: Ọrọn (Mkpulu-ija) https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cr%E1%BB%8Dn_(Mkpulu-ija) Ọrọn ìre mkpulu-ija ge òkjp me Agan̄ Mkpulu Akwa Ibom me ido Naijiria. Mkpulu-ija òkukup ikana ọmọ ìre Wìkìpedia: Ọrọsi https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cr%E1%BB%8Dsi Ọrọsi ìre mfut ge òkup me ọgbọn̄ ebi kè àkpà. Îre mbubet òkitibi me nria. Mfut echi inoriehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfut_echi_inorie Wìkìpedia: Ọstirelia https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cstirelia Ọstirelia (Mîkiyaka igwen si Oshenia, Sawuulu, Meganesia, Ọstiralinia. Otutuuk erieen̄ chi, ekisa igwen inyi wọlọwọlọ ikakupge, mije îkaan̄ ido me emen ikpele lek ijọn̄ yi ekigwenbe Ọstirelia si. Wìkìpedia: Ọyọ https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cy%E1%BB%8D Ọyọ (òrere Oyo me usem Uket-chieen̄, mè ire Ọ̀yọ́ me Usem Yoruba) ìre ama-mkpulu òkup me emen ido [inland state] me Naijiria agan̄ osiki ichep-ura. Ama-ibot kan̄ ìre Ibadan òrere òso ama-ile ita ene ewabe me emen ichit me Afirika. Ama-mkpulu me Naijiriahttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Ama-mkpulu_me_Naijiria Wìkìpedia: Myles Munroe https://ann.wikipedia.org/wiki/Myles_Munroe Myles Munroe, OBE (20 Epuren 1954 – 9 Novemba 2014) ìre ogwu ge ònan̄a me Bahamas, òrere ogwu usọ-ikpa, ogwu etip, ogwu òge-ikpa, ogwu usọ ikọ mè ogwu usọ nteme [consultant] me , mbubek mè mkpulu [govt], ogwu eriọọn̄be me owuwa ido. Ọmọ ochili Bahamas Faith Ministries International (BFMI), mè Myles Munroe International (MMI). Mfufuk Ugwemhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfufuk_Ugwem Wìkìpedia: David Woodard https://ann.wikipedia.org/wiki/David_Woodard David James Woodard (iman: 6 Epuren 1964 me Santa Barbara, California) ìre ogwu usọ òtitiin̄ okwà ònan̄a me Amerika.Carpenter, S. Inu-ngehttps://ann.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Inu-nge Wìkìpedia: Türkiye https://ann.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrkiye 300px|right Wìkìpedia: Emen-awaji Atilantik https://ann.wikipedia.org/wiki/Emen-awaji_Atilantik Emen-awaji Atilantik ìre emen-awaji ya òcheche Amerika Inyọn̄ mè Amerika Osiki me agan̄ ichep-ura kan̄ isan̄a me lek Yurop mè Afirika me agan̄ mbum-ura kan̄. Ọmọ ore òso emen-awaji iba òmimin ichit me linyọn̄. Emen-awajihttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Emen-awaji Wìkìpedia: Mwuwu https://ann.wikipedia.org/wiki/Mwuwu Mwuwu ìre asabọn anam cha echi lek kiban̄ ochebe irek ita: agan̄ ibot, agan̄ ejit mè agan̄ owot. Usini kiban̄ mîkikaan̄ uwop, ire, usini kpekikaan̄. Mwuwuhttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mwuwu Wìkìpedia: Ọfọkọ agan̄ Osiki https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cf%E1%BB%8Dk%E1%BB%8D_agan%CC%84_Osiki Ọfọkọ agan̄ Osiki ìre ere ya òkukup me agan̄ osiki ichit me linyọn̄. Ìkup me òso iman̄ m̀fọ̀tọ akọp onaan̄ge me agan̄ osiki (90°S). Wìkìpedia: Ikpọ̀n̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Ikp%E1%BB%8D%CC%80n%CC%84 Ikpọ̀n̄ ìre mfut uko òkitibi mè ito lek me emen ijọn̄. Îre mfut eyi acha ge. Mfut echi inoriehttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfut_echi_inorie Wìkìpedia: Ọfọkọ agan̄ Inyọn̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cf%E1%BB%8Dk%E1%BB%8D_agan%CC%84_Iny%E1%BB%8Dn%CC%84 Ọfọkọ agan̄ Inyọn̄ ìre ere òfofo agan̄ inyọn̄ ichit me linyọn̄. Ìkup me iman̄ m̀fọ̀to akọp onaan̄ge (90°N). Wìkìpedia: Ude https://ann.wikipedia.org/wiki/Ude Ude Wìkìpedia: Ichip ebeke https://ann.wikipedia.org/wiki/Ichip_ebeke Ichip ebeke ìre uti ge òkup me ọgbọn̄ ge mèlek kook. Mfuthttps://ann.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgb%E1%BB%8Dn%CC%84:Mfut Wìkìpedia: Akwaan̄ https://ann.wikipedia.org/wiki/Akwaan%CC%84 Akwaan̄ ìre inu ekisa ikwọkọ ijeek.Obolo Dictionary » Search Results  »  akwaan̄. Mfufukhttps://ann.wikipedia.org/wiki/Akwaan%CC%84#Mfufuk Wìkìpedia: Èfie https://ann.wikipedia.org/wiki/%C3%88fie Èfie ìre anam emen mun̄ òkaan̄ ikpọk òkichili iba.