Wikipedia: Hello jaɓɓorgo https://ff.wikipedia.org/wiki/Hello_ja%C9%93%C9%93orgo Fulfulde Wikipedia Articles with hAudio microformatshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hAudio_microformats Tiimtorde Hello Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tiimtorde_Hello_Ja%C9%93%C9%93orgo Wikipedia: Ndimaagu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndimaagu Ndimaagu Fulɓe no yiɗaa, ina fooɗanee ina haɓanee. Pullo ina fottani hoore mum ndimaagu haa seettanaa e nder leydi Mali hee. Footojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndimaagu#Footoji Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndimaagu#Nassiji Wikipedia: Maali https://ff.wikipedia.org/wiki/Maali |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#Demography Seeɗa e taariika Maalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#Seeɗa_e_taariika_Maali Seeɗa e wertaango Maalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#Seeɗa_e_wertaango_Maali Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#Hiimoɓe Wikipedia: Leydi https://ff.wikipedia.org/wiki/Leydi Lesdi Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leydi#Hiimobe Wikipedia: Gine https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine Gine (e Fulfulde Maasina, Lagine; e faransiire République de Guinée) ko leydi e Afirik Hirnaangeeri. Hindi kernidi e leyɗe ɗee ɗoo: Sarliyon, Labiriyaa, Koddiwaar, Maali, Senegal e Gine-Bisaawo. Gine Konaakiri: Maanditaare Jaambareeɓe menhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Gine_Konaakiri:_Maanditaare_Jaambareeɓe_men Awa hay gooto nyaawaakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Awa_hay_gooto_nyaawaaka Men yuɓɓinay cofte pineyankooje (cultural events) fii tokkitagol e teddino ɓeen jaambareeɓe waraaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Men_yuɓɓinay_cofte_pineyankooje_(cultural_events)_fii_tokkitagol_e_teddino_ɓeen_jaambareeɓe_waraaɓe Joogarafiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Joogarafii Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Himobe Wikipedia: Alfaya https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaya Alfaya no wai wamo inni parti demokrat, maa repubiliken. Ko fedde ɗaɓɓaynoonde laamu fewndo dawla alsilamaaku Fuuta Jaloo. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaya#Hiimobe Wikipedia: Senegaal https://ff.wikipedia.org/wiki/Senegaal Senegal ko leydi e Afirik Hiirnaange. Laamorde (kapital) leydi Senegal yo Dakaar. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegaal#Nassiji Wikipedia: Muritani https://ff.wikipedia.org/wiki/Muritani |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muritani#Demography Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muritani#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muritani#Gallery Wikipedia: Aamadu Tumani Tuure https://ff.wikipedia.org/wiki/Aamadu_Tumani_Tuure thumb|300px|Ahmadu Tumaani Tuuree hino yeewta e nder njannju uddital fillitannde 37ɓere koolol Smithsonian Folklife Festival to [[Washington, DC|Washington e lewru morso 2003.]] Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aamadu_Tumani_Tuure#Hiimoɓe Wikipedia: Afirik https://ff.wikipedia.org/wiki/Afirik Afirik laatike duungal (e faransiire maa enngeleere: continent).https://www. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afirik#Hiimobe Wikipedia: Fulfulde https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde == fulfulde == fulfuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#fulfulde Caltuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Caltuɗe Alkulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Alkule Alkule lateŋhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Alkule_lateŋ Adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Adlam Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Internet Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Hiimobe Wikipedia: Maanditorde https://ff.wikipedia.org/wiki/Maanditorde right|thumb|300px|Maanditorde. Wikipedia: Bahai https://ff.wikipedia.org/wiki/Bahai Bahai Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Diina Stubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Wikipeediya https://ff.wikipedia.org/wiki/Wikipeediya Wikipedia insakulfidiya motterde anndal ɓe Aadama ngal kewta ngal jimmy wales heebeti nder dumngal duniiyaaru e hiitande ndunngu alif 2001 jimmy wales ɓeeɗo lesdi Aamirka e jihar sanfirasinko hakko e larry senger too ndaatal winndande muqalaje e wooɓena,go,ohttps://en.m. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wikipeediya#Hiimoɓe Wikipedia: Almaami https://ff.wikipedia.org/wiki/Almaami Almaami ko jammoore takketeende e innde hooreeɓe dawlaaji Fulɓe fewndo alsilamaaku, dawlaaji adiiɗi fuɗɗagol laamu kolonaaku. Almaamiiɓe ɓen laatino hooreeɓe ka baŋŋe diina e ka baŋŋe laamu sabu almaami ko juulnoowo, ardiiɗo juulooɓe. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaami#Hiimoɓe Wikipedia: Kamerun https://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun |- Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Taariihawol Horeeɓe/Laamuɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Horeeɓe/Laamuɓe Leyyi e demgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Leyyi_e_demgal Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Diina Diihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Dii nahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#na Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Hiimoɓe Wikipedia: Aameerik https://ff.wikipedia.org/wiki/Aameerik right|frameless Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aameerik#Hiimoɓe Wikipedia: Alfaa Yaayaa https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Yaayaa Alfaa Yaayaa Jallo ko lamɗo diiwal Labe, Gammbi wonnoo, fewndo dawla alsilamaaji too fulbe Fuuta Jaloo. Diiwal Labe ngal laatino fayda feccere Fuuta Jaloo, hakkee ko ngal yaajunoo, tentii ɓaawo dahugol leyɗeele janane wano leydi Seɓɓe (Manndinkooɓe) Ngaabu. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Yaayaa#Himobe Wikipedia: Konaakiri https://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri |- Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri#Taariika Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri#Yimɓe Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri#Faggudé Wikipedia: Labe https://ff.wikipedia.org/wiki/Labe 300px|right|thumb|Labe Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#Yimɓe Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#Taariika Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#Faggudé Iniwersitéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#Iniwersité Ehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#E Wikipedia: Buubakar Biro https://ff.wikipedia.org/wiki/Buubakar_Biro Buubakar Biro maa Boukar Biro ko almaamiijo sakkitoro on Fuuta Jaloo. Ko o geɗaljo Almaami Umaru e Neene Jaarii'u. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buubakar_Biro#Hiimoɓe Wikipedia: Egilis Haqiiqaajo mo Iisaa Almasiihu https://ff.wikipedia.org/wiki/Egilis_Haqiiqaajo_mo_Iisaa_Almasiihu «Egilis Haqiiqaajo mo Iisaa Almasiihu» ko egilis jeyɗo hoore mu’um, sincaaɗo e hitaande 1917 Beyjin leydi Siini. Ko egilis laatiiɗo catal siininkewal jeyaangal e fedde nasaarankaaku porotestan’en feenyunoonde hedde hitaande 1900. Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Diina Wikipedia: Nyawndiigu https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyawndiigu Anndal nyawndugol yimɓe, tuugiingal e gannde fewndiiɗe, e tasakuyeeji, ko aldaa e mbilehu maa nyanneyaagal. Wikipedia: Uetersen https://ff.wikipedia.org/wiki/Uetersen |- Almaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Almaanya Wikipedia: Naajeeriya https://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya https://en.wikipedia. Finnande Inde Lesdi Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Finnande_Inde_Lesdi_Naajeeriya Lawol tokkingo Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Lawol_tokkingo_Laamu Sifaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Sifaaji Lasgi E Ɗemlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Lasgi_E_Ɗemle Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Natal Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Hiimoɓe Wikipedia: Duungal https://ff.wikipedia.org/wiki/Duungal 300px|right Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duungal#Himmoɓe Wikipedia: UNESCO https://ff.wikipedia.org/wiki/UNESCO Ka wowlugol: Yunesco, nyoggal innde enngele United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation firiraande e faransi Organisation des Nations unies pour l'éducation, la science et la culture, si waylitaama e fulfude wona: fedde Ngenndiije Dentuɗe (moftondiral leyɗeele adunaaru ndun) wonande needi e ganndal e pinal. Wikipeediyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wikipeediya Wikipedia: Ndenndaandi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndenndaandi Ndenndaandi (e faransi république, e engele republic) ko noone dawla renndaaɗo, dawla mo yimɓe leysɗi ɓen fow hawtiti jeyi. E liddu, si ko laamuuji finaa-tawaaji ko neɗɗo gooto e ɓeynguure mu’um, lamɗo on, jeyi leydi ndin fow. Ndenndaandi e demokaraasi (fewjodal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndenndaandi#Ndenndaandi_e_demokaraasi_(fewjodal) Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndenndaandi#Hiimoɓe Wikipedia: Almazán https://ff.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1n |- Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya Soriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Soriya Wikipedia: Curitiba https://ff.wikipedia.org/wiki/Curitiba |- Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Barazil Stubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Gine-Bisaawo https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo Gine-Bisaawo (pt. Guiné-Bissau, maa Gine Bisaawo, ko aldaa e pocal ngal) ko leydi e Afirik Hirnaangeeri, keernundi e Gine (Konaakiri) ka funnaange e Senegal ka nano. Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo#Demography Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo#Gallery Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo#Hiimoɓe Wikipedia: Lansana Konte https://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_Konte Lansana Konte O jibinaa heedde 1934 e hoɗo no wi'ee Buraamayaa (woɓɓe no wi'a ko Lummbayaa) e nder diiwal Dobirikaa, leydi daande baharu ndin. Ko ɗon o janngi e duɗal Alqur'aana o naati kadi lekkol kono no sikkaa o feƴƴaali duɗal aranal ngal. Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_Konte#Laamu Maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_Konte#Maayde Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_Konte#Hiimobe Wikipedia: Fuuta Jaloo https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo thumb|right|200px Jooghttps://www.google.com/search?qfuuta+jaloo&oq=fuuta+jaloo&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIHCAEQABiABDIHCAIQABiABDIGCAMQRRg8MgYIBBBFGDwyBggFEEUYPDIHCAYQABiABDIHCAcQABiABDIHCAgQABiABDIHCAkQABiABNIBCTIwNDE5ajBqN6gCALACAA&client=ms-android-transsion-infinix-rev1&sourceid=chrome-mobile&ie=UTF-8#ip=1arafi==https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo#Jooghttps://www.google.com/search?qfuuta+jaloo&oq=fuuta+jaloo&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIHCAEQABiABDIHCAIQABiABDIGCAMQRRg8MgYIBBBFGDwyBggFEEUYPDIHCAYQABiABDIHCAcQABiABDIHCAgQABiABDIHCAkQABiABNIBCTIwNDE5ajBqN6gCALACAA&client=ms-android-transsion-infinix-rev1&sourceid=chrome-mobile&ie=UTF-8#ip=1arafi== Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo#Yimɓe Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo#Taariika Wikipedia: Soriya https://ff.wikipedia.org/wiki/Soriya Fedde Soriya (maa Soriyaa) ko fedde tawanoonde e pooɗotiral fii laamu fewndo Almaamiiɓe ɓen Fuuta Jaloo. Ko Alfaayaaʼen wonunoo foolotirteeɓe maɓɓe ɓen. Ginehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gine Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya Wikipedia: Entrena https://ff.wikipedia.org/wiki/Entrena Entrena ko galluure nder La Rioja. Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya Wikipedia: Sarliyon https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarliyon Sarliyon maaɗum Sara Lon ko leydi leydi tokosun wonndi e fuɗnaange Afrik marndi falde 71740㎢ (ujune cappanɗe jeɗɗi e go'o temeɗɗe jeɗɗi e cappanɗe nay, feppital kilomeeter). Laamorde nden ko Firiton (Freetown e Enngele), hindi kernidi e Gine ka nano fuɗnaange, ka ñaamo fuɗnaange ko ton Labiriyaa hikkori. Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarliyon#Lenyol Footoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarliyon#Footoo Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarliyon#Faɗɗitaa Wikipedia: Labiriyaa https://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa#Demography Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa#Gallery Wikipedia: Gammbi https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi |- Jubbannde e taariixa leydi ndiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#Jubbannde_e_taariixa_leydi_ndii Leƴƴi e ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#Leƴƴi_e_ɗemɗe Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#Gallery Wikipedia: Gana https://ff.wikipedia.org/wiki/Gana Gana (en. Ghana) ko/e nder leysɗi Afirik. soundcloud.com/dingotop1https://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#soundcloud.com/dingotop1 Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#Gallery Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#Nassiji Wikipedia: Yuroopu https://ff.wikipedia.org/wiki/Yuroopu Yuroopu laatike duungal (e faransiire maa enngeleere: Europe) Duungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Duungal Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Faransi https://ff.wikipedia.org/wiki/Faransi |- Faransihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Faransi Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Kurów https://ff.wikipedia.org/wiki/Kur%C3%B3w right|250px Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Alqur'aana https://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aana Alqur’aana ko konngol aarabeyankewol seekaangol e ‘Alqiraa’ah’ janngugol. Defteere Diina Lislaamu Bollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aana#Bolle Keerolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aana#Keerol Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aana#Hiimbe Wikipedia: Đồng Hới https://ff.wikipedia.org/wiki/%C4%90%E1%BB%93ng_H%E1%BB%9Bi 125px Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Jara Tarawore https://ff.wikipedia.org/wiki/Jara_Tarawore Jara Tarawore ko 1935 jibinaa. Lenyol makko ko Manndinke. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Qin Shi Huang https://ff.wikipedia.org/wiki/Qin_Shi_Huang Qin Shi Huang(秦始皇,259 BCE – 210 BCE) ko amansɛm e Ciina. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Jojjanɗe neɗɗo maa hakkeeji neɗɗo https://ff.wikipedia.org/wiki/Jojjan%C9%97e_ne%C9%97%C9%97o_maa_hakkeeji_ne%C9%97%C9%97o Jojjanɗe neɗɗo (no wi’ee kadi hakkeeji maa foddeeji neɗɗo) ko alhaali yowitiiɗo e "jojjanɗe yummaaje e ndimaaku ngu kala Banii-Aadama hanndi e mum". E ko woowi kon, ko ɗee ɗoo geɗe ndimaaku limtetee nde haala jojjanɗe neɗɗo umminaa: jojjanɗe e baŋŋe ɓii-leydiyaagal (siwil) kanyum e dawro (polotigi), e piide misal jojjannde nguurndam e ndimaaku, heɓtaare anndingol miijo mum, fotondiral yeeso sariya. Wikipedia: Laam-Tooro https://ff.wikipedia.org/wiki/Laam-Tooro Dawla Fulɓe arano on, ɓurɗo neeɓude on kadi Hiirnaange Afirik. Laam-Tooro ko hedde teeminannde 800 aɓere feenyi, takko Laamateeri Gana, ka daande Maayo Senegal, nokkuure anndiraande hannde Fuuta Tooro. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam-Tooro#Hiimoɓe Wikipedia: Ngaluuji leydi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi __NOTOC__ Ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#A Bhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#B Chttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#C Dhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#D Ehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#E Fhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#F Ghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#G Hhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#H Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#I Jhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#J Khttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#K Lhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#L Mhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#M Nhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#N Ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#O Phttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#P Qhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#Q Rhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#R Shttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#S Thttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#T Uhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#U Vhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#V Whttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#W Yhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#Y Zhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#Z Wikipedia: Pigazzano https://ff.wikipedia.org/wiki/Pigazzano right|200px Italiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Italiya Wikipedia: Burkina Faso https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso Burkina Faso yo ngenndi rimɓe ndii leydi gorgal Afirik woni. Mbertudi leydi ndin ko 274. Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#Demography Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#Gallery Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#Internet Wikipedia: Lituwaniya https://ff.wikipedia.org/wiki/Lituwaniya |- Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Montehermoso https://ff.wikipedia.org/wiki/Montehermoso |- Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya Wikipedia: Kodduwaar https://ff.wikipedia.org/wiki/Kodduwaar == Koddiwaar == Koddiwaarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kodduwaar#Koddiwaar Liens externeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kodduwaar#Liens_externes Wikipedia: Nowy Dwór Królewski https://ff.wikipedia.org/wiki/Nowy_Dw%C3%B3r_Kr%C3%B3lewski Nowy Dwór Królewski (Nowy Dwór Królewski) ko galluure nder Poloonya. Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Poloonya Wikipedia: Nouakchott https://ff.wikipedia.org/wiki/Nouakchott thumb|right|200px|Nouakchott Muritanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Muritani Wikipedia: Wiyetnam https://ff.wikipedia.org/wiki/Wiyetnam |- Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Coronel Fabriciano https://ff.wikipedia.org/wiki/Coronel_Fabriciano |} Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Barazil Stubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Esperanto https://ff.wikipedia.org/wiki/Esperanto Esperanto ("lingvo internacia") ko ɗemngal. Esperantohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esperanto#Esperanto Wikipedia: Botswana https://ff.wikipedia.org/wiki/Botswana Botswana Haa Jaamhuuriyah Botswana leydi on haa fombina wakkare Afrik. Bostwana ɗon be e ti wala tondire wala ka’e kombi der geɓe sappo e jee ɗiɗi wakkare maako nɗum wonii hader hamada kalahari. Adadu yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Botswana#Adadu_yimɓe Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Botswana#Himobe Wikipedia: Kenya https://ff.wikipedia.org/wiki/Kenya |- Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Kenyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kenya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Fonnye https://ff.wikipedia.org/wiki/Fonnye thumb|right|260px|Fonnye Nyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nyaamndu Wikipedia: Paggiri https://ff.wikipedia.org/wiki/Paggiri Paggiri (Fulɓe goʼo no inna pagguri maa jaajee) ko nooneeji kuɗooli heewɗi ɗi aawetaake innetee non. Wikipedia: Kappe https://ff.wikipedia.org/wiki/Kappe thumb|right|260px|Kappe Nyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nyaamndu Wikipedia: Pullo https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo Pullo (keewal mum ko Fulɓe) ko lenñol aynooɓe (durooɓe) hoɗuɓe e diiwaanuuji Sahel takko jeereende Sahara. Hiɓe tawee hannde e leyɗe 15 Afirik Hiirnaange, yoga e majje ko Maali, Senegal, Gine haa leyɗe Afirik Hakkundeeri yeru Chadi, Ndenndaandi Santrafirik e Sudaan. Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#Natal Iwdi Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#Iwdi_Fulɓe Ɗemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#Ɗemngal Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#Hiimoɓe Wikipedia: Limle https://ff.wikipedia.org/wiki/Limle Limle Go’o - Sappohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Go’o_-_Sappo Sappo e go’ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Sappo_e_go’o Cappanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Cappanɗe Teemeɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Teemeɗɗe Boorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Booro Wikipedia: Go’o https://ff.wikipedia.org/wiki/Go%E2%80%99o Go’o, limle 1. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Ɗiɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Ai%C9%97i Ɗiɗi, limle 2. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Tati https://ff.wikipedia.org/wiki/Tati Tati, limle 3. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Nayi https://ff.wikipedia.org/wiki/Nayi Nayi / Nay , limle 4. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Jowi https://ff.wikipedia.org/wiki/Jowi Jowi, limle 5. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Joweego https://ff.wikipedia.org/wiki/Joweego Joweego, limle 6. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Joweeɗiɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Jowee%C9%97i%C9%97i Joweeɗiɗi, limle 7. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Joweetati https://ff.wikipedia.org/wiki/Joweetati Joweetati, limle 8. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Joweenayi https://ff.wikipedia.org/wiki/Joweenayi Joweenayi / Joweenay , limle 9. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Sappo https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo Sappo, limle 10. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Sappo e go’o https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_go%E2%80%99o Sappo e go’o , limbe 11. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Sappo e ɗiɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_%C9%97i%C9%97i Sappo e ɗiɗi , limle 12. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Sappo e tati https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_tati Sappo e tati , limle 13. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Sappo e nay https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_nay Sappo e nay , limle 14. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Sappo e jowi https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_jowi Sappo e jowi , limle 15. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Sappo e joweego https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_joweego Sappo e joweego , limle 16. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Sappo e joweeɗiɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_jowee%C9%97i%C9%97i Sappo e joweeɗiɗi, limle 17. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Sappo e joweetati https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_joweetati Sappo e joweetati , limle 18. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Sappo e joweenay https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_joweenay Sappo e joweenay , limle 19. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Noogas e go’o https://ff.wikipedia.org/wiki/Noogas_e_go%E2%80%99o Noogas e go’o , limle 21. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Noogas e ɗiɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Noogas_e_%C9%97i%C9%97i Noogas e ɗiɗi, limle 22. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Noogas https://ff.wikipedia.org/wiki/Noogas Noogas (Noogay , Cappanɗe ɗiɗi , Lasooru) , limle 20. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Booro sappo https://ff.wikipedia.org/wiki/Booro_sappo Booro sappo , limle 10.000. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Cappanɗe tati https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_tati Cappanɗe tati (Cappantati), limle 30. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Cappanɗe nayi https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_nayi Cappanɗe nayi (Cappanɗe nay, Debe) , limle 40. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Cappanɗe jowi https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_jowi Cappanɗe jowi (Debe e sappo) , limle 50. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Cappanɗe joweego https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_joweego Cappanɗe joweego (Mallihemre) , limle 60. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Cappanɗe joweeɗiɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_jowee%C9%97i%C9%97i Cappanɗe joweeɗiɗi (Mallihemre e sappo) , limle 70. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Cappanɗe joweetati https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_joweetati Cappanɗe joweetati (Hemre) , limle 80. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Cappanɗe joweenayi https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_joweenayi Cappanɗe joweenayi (Cappanɗe joweenay , Hemre e sappo) , limle 90. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Booro https://ff.wikipedia.org/wiki/Booro Booro (Ujunerre , Ujunere) , limle 1000. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Teemerre https://ff.wikipedia.org/wiki/Teemerre Teemerre , limle 100. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Teemeɗɗe ɗiɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_%C9%97i%C9%97i Teemeɗɗe ɗiɗi , limle 200. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Teemeɗɗe tati https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_tati Teemedde tati , limre 300. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Teemeɗɗe nayi https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_nayi Teemeɗɗe nayi , limle 400. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Teemeɗɗe jowi https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_jowi Teemeɗɗe jowi limle 500. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Teemeɗɗe joweego https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_joweego Teemeɗɗe joweego , limle 600. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Teemeɗɗe joweeɗiɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_jowee%C9%97i%C9%97i Teemeɗɗe joweeɗiɗi , limle 700. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Teemeɗɗe joweetati https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_joweetati Teemeɗɗe joweetati , limle 800. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Teemeɗɗe joweenayi https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_joweenayi Teemeɗɗe joweenayi , limle 900. Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle Wikipedia: Kudaku https://ff.wikipedia.org/wiki/Kudaku thumb|right|260px|Kudaku Nyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nyaamndu Wikipedia: Masarji https://ff.wikipedia.org/wiki/Masarji thumb|250px|Masarji Nyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nyaamndu Wikipedia: Cirgu https://ff.wikipedia.org/wiki/Cirgu Cirgu (Panthera pardus), dabbaji ladde. Dabbajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dabbaji Wikipedia: Miliyonji https://ff.wikipedia.org/wiki/Miliyonji == Miliyonji == Miliyonjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miliyonji#Miliyonji Wikipedia: Osasco https://ff.wikipedia.org/wiki/Osasco |- Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Barazil Pages with broken file linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_broken_file_links Stubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Njuɓɓudi naangeyankoori https://ff.wikipedia.org/wiki/Nju%C9%93%C9%93udi_naangeyankoori Yuɓɓo naange Joomiraaɗo tagii Winndere ndee o waɗii e Mayre Kaawisaaji mawɗi, e Gunndooji (sirluuji) peeñɗi e Cuuɗiiɗi, Yoga (won) e Majji ɗii o newnani neɗɗo yiitude ɗumen, woon heen ko o newnanaani neɗɗo anndude ɗumen. Ina jeyaa heen njuɓɓudi naangeyankeeri, walla mbi’en naange e ɓesngu mum. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nju%C9%93%C9%93udi_naangeyankoori#Hiimoɓe Wikipedia: Lewru https://ff.wikipedia.org/wiki/Lewru Tagoore kammu Alla ɓurnde fof ɓadtaade Leydi ko Lewru. Ngoɗɗeeki hakkunde lewrue leydi ko 384. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lewru#Hiimoɓe Wikipedia: Monzón https://ff.wikipedia.org/wiki/Monz%C3%B3n |- Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya Huescahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Huesca Wikipedia: Naange https://ff.wikipedia.org/wiki/Naange Naange Ko Koodal Moolanaangal, Hakkundewal e nder yuɓɓo tagopeeje ngo Wonu-ɗen ngon e muuɗum, inneteengo kadi yuɓɓo naangeyankeewo maa sato naangeyankeewo. E finaa-tawaaji men kañum e haala men, en wiʼay naange fuɗay bimmbi (puɗal naange) yiiloo haa kiikiiɗe si muta (mutal naange) kono tippude e gannde kese ɗen, naange sottataa hay nii e ɗaa, ko tagopeeje ɗen, e maanaa leydi men ndin, woni e sottude tawa enen hiɗen sikka ko naage ngen. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naange#Hiimoɓe Wikipedia: Nelaaɗo Muhammadu https://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_Muhammadu Nelaaɗo maa Nulaaɗo Muhammadu ko annabiijo cakkito on e giiɗo juulɓe. kaŋko Allah nuli fii feññingol diina lislaamu. Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_Muhammadu#Taariihawol Jibineede Nelaaɗo sallal-laahu alayhi wasallam (s.a.w)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_Muhammadu#Jibineede_Nelaaɗo_sallal-laahu_alayhi_wasallam_(s.a.w) Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_Muhammadu#Nassiji Wikipedia: Burunndi https://ff.wikipedia.org/wiki/Burunndi Burunndi ko leydi e Afirik. Mbertudi leydi ndin ko 27. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Burunndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Burunndi Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gabon https://ff.wikipedia.org/wiki/Gabon Gabon ko leydi e Afirik. Mbertudi leydi ndin ko 267. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabon#Nassiji Wikipedia: Adradas https://ff.wikipedia.org/wiki/Adradas |- Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya Soriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Soriya Wikipedia: Arenillas https://ff.wikipedia.org/wiki/Arenillas |- Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya Soriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Soriya Wikipedia: Koli Teŋella https://ff.wikipedia.org/wiki/Koli_Te%C5%8Bella Koli Teŋella ko laamɗo Pullo lolluɗo e teeminannde 15ɓere. Hino sikkaa ko kanko sinci suudu laamu Deniyankooɓe Fuuta Tooro. Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93e Wikipedia: Laamateeri Adamaawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa Laamateeri Adamaawa laatino dawla Afirik taarixiyankeejo e Lesɗi Najeeriya, Kamarun e Caadi hannde.http://www. Iwdi innde ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Iwdi_innde_nden Fuɗɗoode Laamateeri Adamaawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Fuɗɗoode_Laamateeri_Adamaawa Yirbugol Laamateeri Adamaawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Yirbugol_Laamateeri_Adamaawa Leƴƴi e ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Leƴƴi_e_ɗemɗe Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Hiimobe Wikipedia: Buford https://ff.wikipedia.org/wiki/Buford thumb|right|250px|Buford Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i Wikipedia: Roosiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya thumb|right|250px|Roosiya Arannde Inde Roosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#Arannde_Inde_Roosiya Neesujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#Neesuji Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#Hiimobe Wikipedia: Skolkovo https://ff.wikipedia.org/wiki/Skolkovo thumb|right|250px|Skolkovo Roosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Roosiya Wikipedia: Dowlaaji Dentuɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Dowlaaji_Dentu%C9%97i thumb|Dowlaaji Dentuɗi Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Lacuna Coil https://ff.wikipedia.org/wiki/Lacuna_Coil thumb|right|250px|Lacuna Coil Wikipedia: Italiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Italiya thumb|right|250px|Italiya HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italiya#HIIMOƁE Wikipedia: Poloonya https://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#Demography Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#Gallery Wikipedia: Nawru https://ff.wikipedia.org/wiki/Nawru thumb|right|255px|Nawru Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Nawruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nawru Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya Wikipedia: Sinngapuur https://ff.wikipedia.org/wiki/Sinngapuur thumb|right|250px|Sinngapuur Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Sinngapuurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sinngapuur Wikipedia: Ho Chi Minh City https://ff.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City 155px|vignette|droite|Ho Chi Minh City Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Paltoga https://ff.wikipedia.org/wiki/Paltoga Paltoga ko galluure nder Roosiya. Roosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Roosiya Wikipedia: Maayo Jaaliba https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jaaliba thumb Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jaaliba#Nassiji Wikipedia: Maayo Niil https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Niil Maayo Niil (e arabuure: النيل‎, An Nīl, misrankoore aranere: Iteru walla Ḥ'pī, kiɓiɗiyankoore: ⲫⲓⲁⲣⲱ Piaro walla Phiaro, ɗemngal amharik Ecoppi: ዓባይ?; ɗum wonta e binndol lateŋ: ʿAbbai) hino ƴettiraa hono maayo ɓurngo juutude ngoo e nder aduna on. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Niil#Nassiji Wikipedia: Banovci (Nijemci) https://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci) thumb|Banovci Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Trpinja https://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja Trpinja ko galluure nder Korowaasiya. Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Aasiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Aasiya frameless|right Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aasiya#Hiimoɓe Wikipedia: Islannda https://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda thumb|right|250px|Islannda Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Anndoora https://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Demography Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Gallery Wikipedia: Holannda https://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda thumb|right|250px|Holannda Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Fiiji https://ff.wikipedia.org/wiki/Fiiji thumb|right|250px|Fiiji Fiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Fiiji Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya Wikipedia: Saggitorde fulfulde https://ff.wikipedia.org/wiki/Saggitorde_fulfulde a,ɗa,ɗo,nda,ndo,ndi,nga,ngo,nge nagge,nagge nge Wikipedia: Vũng Tàu https://ff.wikipedia.org/wiki/V%C5%A9ng_T%C3%A0u thumbnail|right|250px Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Peru https://ff.wikipedia.org/wiki/Peru |- Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Peruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Peru Wikipedia: Almaanya https://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#Demography Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#Gallery Wikipedia: Belaruusiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#Demography Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#Gallery Wikipedia: Estoniya https://ff.wikipedia.org/wiki/Estoniya |- Estoniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Estoniya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Bosniya e Herzegovina https://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovina thumb|right|250px|Bosniya Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovina#Hiimobe Wikipedia: Bulgariya https://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya Bulgariya jaamhuuriya Bulgariya leddi’on haa fombina waladu fuuna Yuroopu.https://www. Ɗuɗugo yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya#Ɗuɗugo_yimɓe Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya#Faɗɗitaa Wikipedia: Ca Mau https://ff.wikipedia.org/wiki/Ca_Mau 255px|right|thumb|Ca Mau Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Nha Trang https://ff.wikipedia.org/wiki/Nha_Trang 155px|right|thumb|Nha Trang Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Biên Hòa https://ff.wikipedia.org/wiki/Bi%C3%AAn_H%C3%B2a 155px|right|thumb|Bien Hoa Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Đà Nẵng https://ff.wikipedia.org/wiki/%C4%90%C3%A0_N%E1%BA%B5ng 165px|right|thumb|Da Nang Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Aéroport de Dong Hoi https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Dong_Hoi 200px|right|thumb| Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Aéroport de Tan Son Nhat https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Tan_Son_Nhat 200px|right|thumb| Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Alfaa Moolo https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo alfaa Moolo So tawii won jaambareeɓe njejjitaa nder daartol Senegaal, Alfaa Yaayaa Moolo Balde e ɓiyi mum Muusaa Moolo Balde ko heen njeyaa. Gadano o ko baaba mum ɗiɗaɓo o. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo#Hiimobe Taanobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo#Taanobe Saana,ajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo#Saana,aji Kowngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo#Kowngal Firojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo#Firoji Wikipedia: Dewgal https://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal Dewgal (maa desal) ko gondigal debbo e gorko aadanaangal, humeteengal e yeeso sariya. Si gorko humanii debbo, ɗum no wi'ee kadi o resii debbo maa o ɓaŋii maa o dewlii. Fuuta Jaloohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Fuuta_Jaloo Fuuta Toorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Fuuta_Tooro Kumalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Kumal Kurtunguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Kurtungu Piyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Piye Cuuɗoygol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Cuuɗoygol_jommbaajo Lootgol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Lootgol_jommbaajo Duwaawu jignaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Duwaawu_jignaaɓe Baɗɗingolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Baɗɗingol Wiseede koondihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Wiseede_koondi Lelndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Lelnde Njeenaarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Njeenaari Ñaam gawrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Ñaam_gawri Woli boombihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Woli_boombi Bula boombihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Bula_boombi Dammborduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Dammbordu Guppulihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Guppuli Moorol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Moorol_jommbaajo Calminoygol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Calminoygol_jommbaajo Keɓgol hiraandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Keɓgol_hiraande Wikipedia: Aéroport de Cam Ranh https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Cam_Ranh 200px|right|thumb| Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Bà Rịa https://ff.wikipedia.org/wiki/B%C3%A0_R%E1%BB%8Ba 255px|right|thumb|Ba Ria Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Aéroport de Da Nang https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Da_Nang 200px|right|thumb| Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Hunngariya https://ff.wikipedia.org/wiki/Hunngariya == Danemark == Danemarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hunngariya#Danemark Wikipedia: Aéroport de Ca Mau https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Ca_Mau Aéroport de Ca Mau (Ca Mau Airport) ko aéroport nder Ca Mau, Wiyetnam. Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Ido https://ff.wikipedia.org/wiki/Ido Ido ko ɗemngal caltungal e ɗemngal esperanto (ido firti, e ɗemngal esperanto walla «esperantide», ko «ɓiy, iwdi»). A ngal ƴoogi kadi e Idion Neutral. Idohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ido#Ido Wikipedia: Moldowa https://ff.wikipedia.org/wiki/Moldowa Moldowa ko leydi e Yuroopu. Laamorde (kapital) leydi Moldowa yo Chișinău. Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: East Timor https://ff.wikipedia.org/wiki/East_Timor |- Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya East Timorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:East_Timor Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Faransinkoore https://ff.wikipedia.org/wiki/Faransinkoore Faransinkoore (maa Faransiŋkoore maa Faransiire maa ɗemngal Faransi ; Faransinkoore: Français; Engelenkoore: French) ko ɗemngal Faransi, Beljik e Suwis ley Yuroopu. Ngal ana haalee ley leyɗe woɗɗe ley Afriik duu. Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97e Wikipedia: Almankoore https://ff.wikipedia.org/wiki/Almankoore Almankoore (Almankoore: Deutsch; Faransinkoore: Allemand; Engelenkoore: German) ko ɗemngal Almaanya, Otiris e Suwis ley Yuroopu. Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97e Wikipedia: Riisinkoore https://ff.wikipedia.org/wiki/Riisinkoore Riisinkoore (Riisiinkoore: ру́сский язы́к [russkij jazyk]) ko ɗemngal Roosiya (Riisii). Ngal ana haalee duu ley Belaruusiya, Ukrayiina, Kasakstan, e leyɗe woɗɗe. Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97e Wikipedia: Ciifol Gaaza https://ff.wikipedia.org/wiki/Ciifol_Gaaza thumb|300px|Ciifol Gaaza Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Wikipedia: Ahmed Seeku Tuuree https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Seeku_Tuuree Ahmed Seeku Tuuree. Laamɗo arano leydi Gine ɓaawo jeytal-hoore mayri e hitaande 1958. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Seeku_Tuuree#Hiimoɓe Wikipedia: Aañam-Goli https://ff.wikipedia.org/wiki/Aa%C3%B1am-Goli thumb|right|Araraay Wuro Aañam-Goli Gure Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gure_Senegal Maatamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Maatam Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Senegal Wikipedia: Misiide Ɓamtaare https://ff.wikipedia.org/wiki/Misiide_%C6%81amtaare Misiide Ɓamtaare, ko lowre ɓamtal diina e pinal ka ɗemngal pulaar/fulfulde, nde sincaa ko ñannde/Duuɓii 01/01/2013 nde fuɗɗii golle e lewru Fabraa’iru (Colte) ndun. Wikipedia: Kartal Nelaaɗo Muhammadu (yo O his) https://ff.wikipedia.org/wiki/Kartal_Nelaa%C9%97o_Muhammadu_(yo_O_his) Innde nden : Muhammad (SAW) Wikipedia: Ceerno Mo neenembo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_Mo_neenembo Ceerno Moneenembo ko jibinannde Lesdi Gine e nder Fuuta Jaloo hitaande 1947, jooɗiiɗo ka njananiri gila 1969 haa 2013, ko o dokteer e biyoshimi, o jannginii ɗum Aljeri e Marok ko ɓooyi. Wikipedia: Paramore https://ff.wikipedia.org/wiki/Paramore thumb|right|300px|Paramore Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i Wikipedia: Koorka https://ff.wikipedia.org/wiki/Koorka Koorka hino wi'ee hoorugol kadi walla suumayee e Fulfulde fuuta Jaloo. Lewru suumayee walla koorka ndun non si hewtii, julɗo on ñaamataa, yarataa, renndataa (yiidataa e sonna mun mbaldi), e ko nanndi e haɗaaɗi; gila ka peeral fajiri haa ka mutal naange (futuroo). Wikipedia: Albaniya https://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya Albaniya, Haa Hukuma be Jaamhuuriiya Albaniya leydi on haa waladu fuuna Yuroopu. Woɗon ɓe e ti do o mayo Adriatic be mayo fere Lonian je hautibe mayo Rum o waɗi kerol be leddi man be montenegro hedi wakkera mako woyla waladu hirna, Kosovo gada woyla waladu fuuno, woyla lisde Macedonia gada fuuna be Girka, gada fuuna. Sufoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#Sufoore Joogarafiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#Joogarafii Ɗuɗugo yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#Ɗuɗugo_yimɓe Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#Galluure Suurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#Suura Wikipedia: Armaaniya https://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya Armaaniya e lamgu Jamhuriwal Armaaniya un lesdi e hirna lardu Yuroopu e Aasiya e ɗi waaɗi keerol e Turkie gaɗa hirna Georgia gaɗa woyla ɗenbo e lachin corridor (les mobgal balloɓe jonɗe jam ɓe Russian) hauti e Azarɓe jan gaɗa fuuna hai Iran e Azarbaijan e gongal geɓal Nakhchiiran gaɗa fombina. Yerevan kanje woni gelle mauɗe ɗe lesdi ɗin ɗembo gelle ɓurɗe ɗuwɗirka yimɓe. Faslu Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Faslu_Leydi Laamu e Siyasajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Laamu_e_Siyasaje Larduujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Larduuji Ɗuɗuugo Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Ɗuɗuugo_Yimɓe Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Galluure Footohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Footo Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Faɗɗitaa Wikipedia: Romaniya https://ff.wikipedia.org/wiki/Romaniya Romaniya (ro. România) ko leydi e Yuroopu. Innde artudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Romaniya#Innde_artude Wikipedia: Hispaanya https://ff.wikipedia.org/wiki/Hispaanya thumb|right|250px|Hispaanya Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Ukrayiina https://ff.wikipedia.org/wiki/Ukrayiina |- HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ukrayiina#HIIMOƁE Wikipedia: Portokeesi https://ff.wikipedia.org/wiki/Portokeesi thumb|right|250px|Portokeesi Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Korowaasiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Korowaasiya thumb|right|250px|Korowaasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Watikan https://ff.wikipedia.org/wiki/Watikan thumb|right|250px|Watikan Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Beljik https://ff.wikipedia.org/wiki/Beljik thumb|right|250px|Beljik Beljikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Beljik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Luksammbuur https://ff.wikipedia.org/wiki/Luksammbuur thumb|right|250px|Luksammbuur Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Suwed https://ff.wikipedia.org/wiki/Suwed thumb|right|250px|Suwed Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Suwis https://ff.wikipedia.org/wiki/Suwis thumb|right|250px|Suwis Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Norwees https://ff.wikipedia.org/wiki/Norwees Norwees ko leydi e Yuroopu.Un leydi eta faaroo wayla yuroopu gebbal mawngal leydi lattigal gal gebbe haa hirnah e wayla burgal mawngu gal [Scandinavian peninsula]. Référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norwees#Références Wikipedia: Irlannda https://ff.wikipedia.org/wiki/Irlannda thumb|right|250px|Irlannda Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Suloweniya https://ff.wikipedia.org/wiki/Suloweniya thumb|right|250px|Suloweniya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Sulowakiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Sulowakiya thumb|right|250px|Sulowakiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Sulowakiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sulowakiya Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Serbiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Serbiya thumb|right|250px|Serbiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Masedoniya https://ff.wikipedia.org/wiki/Masedoniya thumb|right|250px|Arewa Masedoniya Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masedoniya#Galluure Wikipedia: Somaaliya https://ff.wikipedia.org/wiki/Somaaliya thumb|right|280px|Somaaliya Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Somaaliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Somaaliya Wikipedia: Eritereya https://ff.wikipedia.org/wiki/Eritereya thumb|right|250px|Eritereya Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Eritereyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Eritereya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Namibiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Namibiya |- Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Namibiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Namibiya Wikipedia: Aljeri https://ff.wikipedia.org/wiki/Aljeri Aljeri ko leydi e Afirik. Laamorde (kapital) leydi Aljeri yo Alger. Maandingolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aljeri#Maandingol Geɓere Lesdi Aljeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aljeri#Geɓere_Lesdi_Aljeriya Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aljeri#Nassiji Wikipedia: Anngolaa https://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa Anngolaa ko leydi e Afirik. Laamorde (kapital) leydi Anngolaa yo Luanda. Taariikuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#Taariiku Keɓe Leddi Anngolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#Keɓe_Leddi_Anngola Suurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#Suura Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#Faɗɗitaa Wikipedia: Mozammbik https://ff.wikipedia.org/wiki/Mozammbik right|250px Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Mozammbikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Mozammbik Wikipedia: Gine Ekwatoriyal https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine_Ekwatoriyal |- Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Gine Ekwatoriyalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gine_Ekwatoriyal Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Kapu Werde https://ff.wikipedia.org/wiki/Kapu_Werde |- Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Kapu Werdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kapu_Werde Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Ndiyam https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyam Ndiyam (e ganndal kimiiyu H2O) Ko memtinaari (maceer) Sariindi e dow leydi haa e boowal Leydi, teeŋti noon e nder ko Wuuri, gam alaa ko Wuurata nguurndam ɗam ngannduɗen ɗam tawa ndiyam heƴaani heen. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyam#Nassiji Wikipedia: Benen https://ff.wikipedia.org/wiki/Benen Benen ko leydi e Afirik. Laamorde (kapital) leydi Benen yo Porto Novo. Sufoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#Sufoore Keɓe Lesdi Benenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#Keɓe_Lesdi_Benen Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#Natal Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#Nassiji HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#HIIMOƁE Wikipedia: Niiser https://ff.wikipedia.org/wiki/Niiser Niiser ko leydi e Afirik. Mbertudi leyɗi ndin ko 1. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niiser#Hiimoɓe Wikipedia: Togo https://ff.wikipedia.org/wiki/Togo Togo ko kawtugo Togo (e wolde Faransako’en Republique Togoloise), lesdi e der lesde de lardi Afrik kayri ndi heeɓi ardungal maari e dumngu 1960 less Faransi. Togo haa nɗi woodi (mari) nJayri ɗudɗi bano kilomita 56,785km be adadu yimɓe yahri banoo 7,552,318 e faro lingal 2015. Keɓe Lesdi Anngolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togo#Keɓe_Lesdi_Anngola Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togo#Natal Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togo#Hiimobe Wikipedia: Ba Đồn https://ff.wikipedia.org/wiki/Ba_%C4%90%E1%BB%93n Ba Đồn laamorde leydi Wiyetnam. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam Wikipedia: Medford (Oregon) https://ff.wikipedia.org/wiki/Medford_(Oregon) thumb|right|250px|Medford Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i Wikipedia: Nelson Manndelaa https://ff.wikipedia.org/wiki/Nelson_Manndelaa Nelson Rolihlahla Manndelaa lollirɗo Madibaa mo winndere ndee kala woyata hannde oo, pollunooɗo laamuyel paltoor to Afrik worgo, welditini ɓesngu mum, jibinaa ko ñyalde 18 Morse 1918; o faatii ko ñyalde 5 Bowte 2013 to Johanesburg, woni o wuurii duuɓi 95 (heen 27 e lebbi 6 e balɗe 6 ko e kasoo.) O ɓuri lollirde ko darnde makko ngam rimɗinde e haɓaade senndindiral leƴƴi to Afrik Worgo hono ko anndiraa apartaayd woni njuɓɓudi politik tuugiindi e ceerndugol eddaaji leƴƴi. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Wikipedia: Carl Friedrich Gauss https://ff.wikipedia.org/wiki/Carl_Friedrich_Gauss Kiisowo buri mawndo. Jibinaa he Braunschweig he 30/4/1777, mayi he Göttingen he 23/2/1855. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Taali https://ff.wikipedia.org/wiki/Taali Gila 2004, Winndere nden fof haalduno fotti suɓugol ñalaande noogaas (20) lewru Maarasi (Mbooye) ndun ngam mawningol Taali. E hitaande kala non tiitoonde hesere suɓete e innde ñalaande nden, wano 2014 on hikka, ko "Monstres et Dragons" woni ko suɓaa, ɓe wi'a ɗum fuuta Jaloo; “Bono e Sari”, maa "Sari e Bono", ekn. Wikipedia: Trojany https://ff.wikipedia.org/wiki/Trojany Trojany ko galluure nder Poloonya. Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Poloonya Wikipedia: Ronald Reagan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ronald_Reagan thumb|Ronald Reagan Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Sung Jae-gi https://ff.wikipedia.org/wiki/Sung_Jae-gi Sung Jae-gi(Koreere:성재기 成在基, 1967 - 2013) ko Human right activist, liberalism philosopher Koreere. Koreerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Koreere Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Facciro https://ff.wikipedia.org/wiki/Facciro Facciro Qur-aanil kariim Simoore Huudi waɗi en suɓaade ndeeɗo simoore ko sabu mayre heewde qiissaaji Annabaaɓe e leƴƴi mum, ende addi qiissaaji Annabaaɓe njeeɗiɗo AAW, Wikipedia: Turkiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Turkiya == lesdi turkiya == lesdi turkiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Turkiya#lesdi_turkiya Wikipedia: Danemark https://ff.wikipedia.org/wiki/Danemark == Danemark == Danemarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danemark#Danemark Wikipedia: Liechtenstein https://ff.wikipedia.org/wiki/Liechtenstein thumb|right|250px|Liechtenstein Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Latvia https://ff.wikipedia.org/wiki/Latvia thumb|right|250px| Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Kibris https://ff.wikipedia.org/wiki/Kibris thumb|right|250px|Kibris Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Malta https://ff.wikipedia.org/wiki/Malta thumb|right|250px|Malta Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Finland https://ff.wikipedia.org/wiki/Finland thumb|right|250px|Finland Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Finland#Galluure Wikipedia: San Marino https://ff.wikipedia.org/wiki/San_Marino thumb|right|250px|San Marino Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Biritaani-Mawndi https://ff.wikipedia.org/wiki/Biritaani-Mawndi thumb|right|250px|Biritaani-Mawndi Biritaani-Mawndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Biritaani-Mawndi Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Otiris https://ff.wikipedia.org/wiki/Otiris thumb| Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Alahajji Umaru Taal https://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal Alhajji Umaru Taal (ou daayaama hiitande dowgu alif 1797 mayde:yande 12 lewru colte 1864)https://www.jstor. Jihaadi ndinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Jihaadi_ndin Timmoode makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Timmoode_makko Battane laamateeriwal Alahajji Umar ngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Battane_laamateeriwal_Alahajji_Umar_ngal Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Nassiji Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Faɗɗitaa Wikipedia: Toɓo https://ff.wikipedia.org/wiki/To%C9%93o Toɓo Ko adii nde kaalaten haala toɓo, eɗen njaafnoo musiɗɓe annduɓe ko fayti e meteyoo (météo), ko nanndi e Umar Abdalla Wele en, Maamuudu Bah en, Alasan Kaaliidu Bah en (Taagutalla) e woɗɓe ɓe en nganndaa tawi ko haralleeɓe majjum … Winndannde ndeeɗoo wallifaa ko e hitaande 1981. Nde yaltiino e tonngoode 5 Fooyre Ɓamtaare (oktoobar, noowammbar, desammbar) e tonngoode 7 (abriil, mee, suwee 1982). Geɗe teeŋtuɗe potɗe arde nde toɓo aaɓnoo ko ɗeeɗoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/To%C9%93o#Geɗe_teeŋtuɗe_potɗe_arde_nde_toɓo_aaɓnoo_ko_ɗeeɗoo Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/To%C9%93o#Hiimoɓe Wikipedia: Femmbugal https://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal Femmbugal, ko wi'etee kadi innde boobo maa dennaboo e fulfulde Fuuta Jaloo, maa kadi locital e fulfulde Fuuta Tooro, lamru e Maasinakoore maa inndeeri e adamawankoore, ko denndaangal kuuɗe e welo-welooji finaa-tawaa ɗi innde boobo jibinaaɗo suɓetee e mum. Si wonii Fulɓe Fuuta Jaloo, ko nii innde boobo laatorta to maɓɓe: Fottanaaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#Fottanaaɗun Jibingol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#Jibingol_ngol Hebilanagol innde booboo ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#Hebilanagol_innde_booboo_nden Ñannde haaju onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#Ñannde_haaju_on Wikipedia: Ebola https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebola ==Hol ko woni ñawu Ebola?== Hol ko woni ñawu Ebola?https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebola#Hol_ko_woni_ñawu_Ebola? Maandeeji Ebolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebola#Maandeeji_Ebola Wikipedia: Stary Dwór https://ff.wikipedia.org/wiki/Stary_Dw%C3%B3r Stary Dwór ko galluure nder Poloonya. Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Poloonya Wikipedia: Ciile https://ff.wikipedia.org/wiki/Ciile |- Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Ciilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ciile Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Cekiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya#Demography Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya#Gallery Wikipedia: Magoum sy https://ff.wikipedia.org/wiki/Magoum_sy Alhamdou lil lahi on njaraama ko weltaare mawnde ndanmi nga naatde wikipedia Wikipedia: Montenegro https://ff.wikipedia.org/wiki/Montenegro Montenegro (Crna Gora) ko leydi e Yuroopu. Mbertudi leydi ndin ko 13. Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Limlebbi https://ff.wikipedia.org/wiki/Limlebbi = Limlebbi : hitaande, lebbi e ñalɗi = Limlebbi : hitaande, lebbi e ñalɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limlebbi#Limlebbi_:_hitaande,_lebbi_e_ñalɗi Wikipedia: Seek umar taal https://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_umar_taal Seek Umar Taal jibinaa ko 1794 to Halwaar, saraaji Podoor. O naati Tijjanaagal law, tee alaa ɗo o ɗannanaaki ngam ɗaɓɓude ganndal. Ɗo o jibinaa, pele makko gadanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_umar_taal#Ɗo_o_jibinaa,_pele_makko_gadane Fellannde diinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_umar_taal#Fellannde_diine Wikipedia: Saydu Nuuru Taal https://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal Asko Saydu Nuuru Taal to bannge duhol. Asko Saydu Nuuru Taal to bannge kosamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Asko_Saydu_Nuuru_Taal_to_bannge_kosam Ɓoggee haa Kaasohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Ɓoggee_haa_Kaaso Jannginoowo mo tampataa, biɗtoowo ŋeeñɗuɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Jannginoowo_mo_tampataa,_biɗtoowo_ŋeeñɗuɗo Ballal haa jam e kisal ñiiɓahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Ballal_haa_jam_e_kisal_ñiiɓa Neɗɗo Alla, neɗɗo muñalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Neɗɗo_Alla,_neɗɗo_muñal Cukaagu makko e jaŋde makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Cukaagu_makko_e_jaŋde_makko Kilifaagal makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Kilifaagal_makko Wikipedia: Łobez https://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez#Demography Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez#Internet Wikipedia: Rio de Janeiro https://ff.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Janeiro thumb|Rio de Janeiro Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Barazil Stubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Jost Gippert https://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_Gippert Jost Gippert ko nyannde 12 mars 1956 e nokku wi’eteeɗo Hattingen jibinaa. Nden nokkuure hari ko Winz-Niederwenigern wietenoo. Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_Gippert#Taariki_maako Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_Gippert#Hiimobe Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_Gippert#Faɗɗitaa Wikipedia: Sayku Usmaan Ɓii Fooduye https://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_Fooduye Sayku Usmaan Ɓii Fooduye ko o Lollirɗo kadi Usmaan Dan Fojoo (Hawsare; Shehu Usmanu Ɗan Fodiyo ) maa e ɗemɗe Janane Osman Dan Fodio (1754-1817).Hunwick, John O. Nguurndam Usmaan Ɓii Fooduyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_Fooduye#Nguurndam_Usmaan_Ɓii_Fooduye Battingol Sayku Usmaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_Fooduye#Battingol_Sayku_Usmaan Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_Fooduye#Nassiji Wikipedia: Bouna https://ff.wikipedia.org/wiki/Bouna ague de peul Wikipedia: Monako https://ff.wikipedia.org/wiki/Monako thumb|right|200px|Monako Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Aserbayjan https://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan#Demography Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan#Gallery Wikipedia: Oseyaaniya https://ff.wikipedia.org/wiki/Oseyaaniya thumb|200px|right|Oseyaaniya Duungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Duungal Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Laos https://ff.wikipedia.org/wiki/Laos 250px|right|thumb|Vientiane Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Ciina https://ff.wikipedia.org/wiki/Ciina == Ciina == Ciinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ciina#Ciina Wikipedia: Kammbooja https://ff.wikipedia.org/wiki/Kammbooja 250px|right |thumb|Vientiane Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Kammboojahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kammbooja Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Tailannde https://ff.wikipedia.org/wiki/Tailannde 250px|right |thumb|Bangkok Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Nepal https://ff.wikipedia.org/wiki/Nepal 250px |right|thumb|Katmandou Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Michael Jackson https://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Jackson thumb|Jackson, 2003 Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Barazil https://ff.wikipedia.org/wiki/Barazil left|thumb|300px|Barazilia Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Barazil Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Jorjiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Jorjiya |- Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Jorjiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Jorjiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Yunan https://ff.wikipedia.org/wiki/Yunan |- Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Ελλάδαhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%CE%95%CE%BB%CE%BB%CE%AC%CE%B4%CE%B1 Wikipedia: Warsaw https://ff.wikipedia.org/wiki/Warsaw |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warsaw#Demography Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warsaw#Internet Wikipedia: Berlin https://ff.wikipedia.org/wiki/Berlin |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berlin#Internet Wikipedia: Tirana https://ff.wikipedia.org/wiki/Tirana |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tirana#Internet Wikipedia: Andorra la Vella https://ff.wikipedia.org/wiki/Andorra_la_Vella |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andorra_la_Vella#Internet Wikipedia: Yerevan https://ff.wikipedia.org/wiki/Yerevan |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yerevan#Internet Wikipedia: Baku https://ff.wikipedia.org/wiki/Baku Baku (aze. Bakı) - laamorde (kapital) leydi Aserbayjan. Gallurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baku#Gallure Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baku#Internet Wikipedia: Minsk https://ff.wikipedia.org/wiki/Minsk |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minsk#Internet Wikipedia: Sarayevo https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarayevo |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarayevo#Internet Wikipedia: Brussels https://ff.wikipedia.org/wiki/Brussels |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brussels#Internet Wikipedia: London https://ff.wikipedia.org/wiki/London |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/London#Internet Wikipedia: Sofia https://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia#Demography Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia#Internet Wikipedia: Sankii e hitaande 2017 https://ff.wikipedia.org/wiki/Sankii_e_hitaande_2017 * Sankii e saawiyee 2017 Wikipedia: Prague https://ff.wikipedia.org/wiki/Prague |- Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prague#Yimɓe Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prague#Internet Wikipedia: Ouagadougou https://ff.wikipedia.org/wiki/Ouagadougou |- Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouagadougou#Gallery Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouagadougou#Internet Wikipedia: Bannjulu https://ff.wikipedia.org/wiki/Bannjulu |- Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bannjulu#Gallery Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bannjulu#Internet Wikipedia: Akra https://ff.wikipedia.org/wiki/Akra |- Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akra#Gallery Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akra#Internet Wikipedia: Maayo filtiingo Atalantika https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_filtiingo_Atalantika Atalantik Baharu Atalantik (Oseyan Atilanti) (en. Atlantic Ocean): 106. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_filtiingo_Atalantika#Hiimoɓe Wikipedia: Bisaawo https://ff.wikipedia.org/wiki/Bisaawo |- Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisaawo#Gallery Wikipedia: Monrovia https://ff.wikipedia.org/wiki/Monrovia |- Labiriyaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Labiriyaa Wikipedia: Bamako https://ff.wikipedia.org/wiki/Bamako |- Maalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Maali Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Šiprage https://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage |- Climathttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Climat Populationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Population Galleriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Galleria Webnethttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Webnet Wikipedia: Tappirde https://ff.wikipedia.org/wiki/Tappirde Tappirde ko dendangal alkule dendinaaɗe e nder alluwal ngam waawde windirde ɗum he ordinateere walla noddirgel Wikipedia: Roubaix https://ff.wikipedia.org/wiki/Roubaix 300px|right|thumb|Roubaix Faransihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Faransi Wikipedia: Pari https://ff.wikipedia.org/wiki/Pari |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pari#Internet Wikipedia: Rom https://ff.wikipedia.org/wiki/Rom |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rom#Internet Wikipedia: Donald Trump https://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_Trump thumb|Donald Trump Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Yéesu Kristaa https://ff.wikipedia.org/wiki/Y%C3%A9esu_Kristaa thumb|right|250px|Yéesu Kristaa Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Abdul Kariim Watt https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt == jibinande == jibinandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#jibinande Askohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Asko jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#jaŋde seeremɓe makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#seeremɓe_makko Almuuɓe makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Almuuɓe_makko Meccalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Meccal Miijooji makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Miijooji_makko Golle makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Golle_makko Wikipedia: Duye https://ff.wikipedia.org/wiki/Duye {{Infobox Localité Taariik mayrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duye#Taariik_mayre Fooɓre inde Duyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duye#Fooɓre_inde_Duye Nguurndam renndoyankooruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duye#Nguurndam_renndoyankooru Wikipedia: Seek Anta Joop https://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop |lieu de naissance=Thieytou, Afrique-Occidentale française (AOF)|date de décès=|âge au décès=62|lieu de décès=Dakar|nationalité=|pays de résidence=|profession=historienanthropologueégyptologue|formation=doctorat en sciences sociales (Université de Paris)spécialisation en chimie nucléaire (laboratoire de chimie nucléaire du Collège de France)|hommage=|activités autres=|famille=|notes=}} Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop#Golle Notes et référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop#Notes_et_références Noteshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop#Notes Wikipedia: Ndar https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndar ndar ko nokku e senegaal Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Senegal Wikipedia: Suleymaan basiir jaañ https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1 Catégorie:Page utilisant P27 Suleymaane Basiir ( Souleymane Bachir Diagne ) jaañ ko filosof senegaalnaajo , jibinaaɗo hitaande 1955 to Ndar. Ko o ceerno ɗemngal Farayse to jaaɓi haatirde kolombiya Columbia. Nguurndam https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1#Nguurndam Golle https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1#Golle Hiimoɓe https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1#Hiimoɓe Wikipedia: Carte fii bamgal andougol hakeedji mo kaala neddo e der leydi anassara https://ff.wikipedia.org/wiki/Carte_fii_bamgal_andougol_hakeedji_mo_kaala_neddo_e_der_leydi_anassara thumb|vignette| hakedjidin wonni hondihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carte_fii_bamgal_andougol_hakeedji_mo_kaala_neddo_e_der_leydi_anassara#hakedjidin_wonni_hondi Notehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carte_fii_bamgal_andougol_hakeedji_mo_kaala_neddo_e_der_leydi_anassara#Note Wikipedia: Ius soli https://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_soli vignette|Lo ius soli nel mondo: Ordinamentihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_soli#Ordinamenti Franciahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_soli#Francia Sariye https://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_soli#Sariye Wikipedia: Siligo https://ff.wikipedia.org/wiki/Siligo |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siligo#Internet Wikipedia: 2018 NFL Draft https://ff.wikipedia.org/wiki/2018_NFL_Draft == Selection order == Selection orderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2018_NFL_Draft#Selection_order Wikipedia: Gryfice https://ff.wikipedia.org/wiki/Gryfice 250px|vignette|droite|Gryfice Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Poloonya Wikipedia: David Woodard https://ff.wikipedia.org/wiki/David_Woodard thumb|right|250px|Woodard, 2020 Notes et référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Notes_et_références Référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Références Lien externehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Lien_externe Wikipedia: Madiina Gunaas https://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas Eɓɓo hello Madiina Gunaas e ɗemngal Pulaar-Fulfulde wonngo e hebleede e ballal Goomu Wikipedia mo Madiina Gunaas, Senegaal. Wertaangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Wertaango Tolnordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Tolnorde Lesdiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Lesdiwal Wiimolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Wiimol Ɗowguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Ɗowgu Ɗowgu laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Ɗowgu_laamu Meerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Meeri Perefeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Perefee Ɗowgu Diine e aadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Ɗowgu_Diine_e_aada Daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Daartol Alhajji Muhammadu Said Bah (RTA)https://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Alhajji_Muhammadu_Said_Bah_(RTA) Galle ceernohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Galle_ceerno Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Diina Daakaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Daakaa Jaŋde e Nehdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Jaŋde_e_Nehdi Cellalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Cellal Fagguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Faggudu Gure catiiɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Gure_catiiɗe Renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Renndo Wikipedia: Offenbach https://ff.wikipedia.org/wiki/Offenbach |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offenbach#Internet Wikipedia: Japan https://ff.wikipedia.org/wiki/Japan == Japan == Japanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Japan#Japan Wikipedia: People's Republic of China https://ff.wikipedia.org/wiki/People%27s_Republic_of_China People's Republic of China(中华人民共和国) ko leydi e Aasiya. Mbertudi leydi ndin ko 9,600,000 km2, jamaa hoɗuɗo e mayri no hewtaynoo fewndo hitaande 2018 yimɓe 140. Wikipedia: Pulaagu https://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu === GURE AAÑAM 11 TO FUUTA TOORO === GURE AAÑAM 11 TO FUUTA TOOROhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#GURE_AAÑAM_11_TO_FUUTA_TOORO JAŊDE PULAAR E PINAL PULAAGUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#JAŊDE_PULAAR_E_PINAL_PULAAGU HOLI IBRAAHIIMA UMAR KAN - KATANTE LEÑOL ?https://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#HOLI_IBRAAHIIMA_UMAR_KAN_-_KATANTE_LEÑOL_? GERNGAL JANYANTE HE CEŊƊE NGUURNDAMhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#GERNGAL_JANYANTE_HE_CEŊƊE_NGUURNDAM Wikipedia: Gatonet https://ff.wikipedia.org/wiki/Gatonet In Brasilië is gatonet 'n term wat verwys na ongemagtigde ontvangs van die betaaltelevisie-sein. Net in daardie land het ongeveer 7 miljoen mense in Augustus 2013 kabel-TV gekyk sonder om maandelikse fooie te betaal, net onder NET, destyds die markleier met bykans 9 miljoen intekenare, maar bo die derde plek, Sky Brasil, dan met vyf miljoen. modaliteitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gatonet#modaliteite Wikipedia: Bul Muttaar (Bou El Mogdad) https://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad) Al Hajji Buu El Mogdaad Sek (1826-1880) ko mawɗo firooɓe ɗemɗe e waggiyaŋke goferneeruji ɗowgu njiimaandi to Senegaal, tuggi e Auguste-Léopold Protet e hitaande 1853 haa Louis Brière de l'Isle e 1880, kam e Louis Faidherbe mo o wonnoo keedoowo mum koolaaɗo. Ciimtol Nguurmdamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Ciimtol_Nguurmdam Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Ciife_e_duttorɗe Yiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Yiy_ɗee Binndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Binndanɗe_nannduɗe Ciimtoordamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Ciimtoordam Jokkorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Jokkorɗe Wikipedia: Bul Muttaar (Buu El Mogdaad) https://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad) vignette|Natal Ciimtol Nguurmdamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Ciimtol_Nguurmdam Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Ciife_e_duttorɗe Yiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Yiy_ɗee Binndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Binndanɗe_nannduɗe Ciimtoordamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Ciimtoordam Jokkorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Jokkorɗe Wikipedia: Moodibbo Adama https://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_Adama Moodibbo Adama Kanko Woni Adama ɓii Arɗo Hasan maa Moodibbo Adama o ɗanyaama hitaande 1786 haa hoɗannde wi'eteende Wuro Cekke o wurtii ibgo leñol Ba'en nder leƴƴi Fulɓe o laatake aahiijo tilimɗo. Moye wi'ete Moodibbo Adama?https://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_Adama#Moye_wi'ete_Moodibbo_Adama? yaljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_Adama#yalji Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_Adama#Faɗɗitaa Wikipedia: Ngigili https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngigili vignette|Gijile (ɓiɓɓe ngigili) Wikipedia: Colombia https://ff.wikipedia.org/wiki/Colombia |- Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Bogotá https://ff.wikipedia.org/wiki/Bogot%C3%A1 thumb|Bogotá Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bogot%C3%A1#Hiimbe Wikipedia: Kanada https://ff.wikipedia.org/wiki/Kanada Kanada (en. Canada) ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Kanadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kanada Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Tsai Ing-wen https://ff.wikipedia.org/wiki/Tsai_Ing-wen thumb|Tsai Ing-wen in 2016 Taiwanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Taiwan Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Sariif Muhammad Aliyyu Haydara https://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara Sariif Muhammad Aliyyu Haydara (Faranse: Chérif Mohamed Aly Aïdara), heɓaama e hitaande 1959, to Saare Daarul Hijrati, nde ko Baaba mum cincinde ko oon woni: Sariif Hasan Haydara, to worgo Senegaal.https://www. Golle makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Golle_makko Njencudi miijohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Njencudi_miijo Ina jeyaa ko ɓuri himmude ko Sariif Muhammadu Aliyyu Haydara yaltini e ballifaaɗe haa jooni:https://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Ina_jeyaa_ko_ɓuri_himmude_ko_Sariif_Muhammadu_Aliyyu_Haydara_yaltini_e_ballifaaɗe_haa_jooni: Yiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Yiy_ɗee Binndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Binndanɗe_nannduɗe Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Mujdahir https://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir Njuɓɓudi Mujdahir dowliyankoori (Faranse: Institut Mozdahir International), ko njuɓɓudi ndi wonah laamuyakoori, ndi faandaaki nganyaari (tono) ndi sinca ko 2000.PORTRAIT – Chérif Aïdara, guide des Chiites : Globe trotter. Wondiiɓe (partineeruuji)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Wondiiɓe_(partineeruuji) Parlamaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Parlamaan Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Ciife_e_duttorɗe Yiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Yiy_ɗee Binndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Binndanɗe_nannduɗe Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Internet Wikipedia: Ñaalal https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91aalal Ñaalal ko sonndu raneeru, e wonnde hindu jogii hoore woɗeere maa hunnduko woɗeewo. Fulɓe no anndi ñaalal moƴƴa moƴƴa sabu ngal seedataa e na'i nde tawnoo ko ɓuri kon ngal jooɗoto e dow na'i ngal hocca kulloy tampinoohoy ɗi ngal ñaama. Wikipedia: Laamateeri Maasina https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Maasina Seeku Aamadu laatii gardiiɗo laamateeri Fulɓe Maasina: Laamɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Maasina#Laamɓe Wikipedia: Jallo Teli https://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli Ko ñalnde Mawbaare (Talaata) 1 Mbooye (Duujal) 1977, he saanga beetawe, Koolaaɗo Kuuɓal Fedde Ngootaagu Afrik garwaniijo o maayi he nder dummbirdu 52 to Camp Boiro, Konaakiri leydi Lagine (la Guinée). Holmo Woni Bubakar Teli Jallo?https://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Holmo_Woni_Bubakar_Teli_Jallo? Jeytaare Lagine e Ruttanaade Ngenndi mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Jeytaare_Lagine_e_Ruttanaade_Ngenndi_mum Kulhuli Seyku Tuure e Hoolkisaare mum he Jallo Telihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Kulhuli_Seyku_Tuure_e_Hoolkisaare_mum_he_Jallo_Teli Darnde Bubakar Jallo Teli he Cañgol Ngootaagu Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Darnde_Bubakar_Jallo_Teli_he_Cañgol_Ngootaagu_Afrik Ngaanummahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Ngaanumma Jaagorɗo halfinaaɗo Ñaawoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Jaagorɗo_halfinaaɗo_Ñaawooje Complot Peul (Jamfa Fulɓe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Complot_Peul_(Jamfa_Fulɓe) Maayde to Camp Boiro (Dummbirdu Buwaaro)https://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Maayde_to_Camp_Boiro_(Dummbirdu_Buwaaro) Wikipedia: Emma Watson https://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson Emma Watson Prononciation en anglais britannique retranscrite selon la norme API., née le à Paris, en France, est une actrice britannique. Tariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson#Tariihawol Jeunesse et formationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson#Jeunesse_et_formation Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson#Hiimoɓe Wikipedia: Alfaa Yaayaa/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Yaayaa/adlam Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam Wikipedia: Burkina Faso/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam ‮𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴 ‮𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫 ‮ 𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#_𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴 ‮ 𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#_𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼 Wikipedia: Aamadu Tumani Tuure/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Aamadu_Tumani_Tuure/adlam Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam Wikipedia: Fulfulde/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam ‮𞤕𞤢𞤤𞤼𞤵𞤯𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤕𞤢𞤤𞤼𞤵𞤯𞤫 ‮𞤀𞤤𞤳𞤵𞤤𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤀𞤤𞤳𞤵𞤤𞤫 ‮𞤀𞤣𞤤𞤢𞤥https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤀𞤣𞤤𞤢𞤥 ‮𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼 Wikipedia: Pullo/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam ‮𞤋𞤱𞤣𞤭 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam#𞤋𞤱𞤣𞤭_𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 ‮𞤍𞤫𞤥𞤲'𞤺𞤢𞤤https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam#𞤍𞤫𞤥𞤲'𞤺𞤢𞤤 ‮𞤂𞤭𞤴𞤫𞤲 𞤫𞤿𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam#𞤂𞤭𞤴𞤫𞤲_𞤫𞤿𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼 Wikipedia: Gine/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine/adlam Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam Wikipedia: Leydi/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Leydi/adlam Wikipedia: Maali/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Maali/adlam ‮𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Maali/adlam#𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴 Wikipedia: Ndimaagu/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndimaagu/adlam Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam Wikipedia: Maanditorde/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Maanditorde/adlam left|thumb|300px|𞤃𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤭𞤼𞤮𞤪𞤣𞤫. Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam Wikipedia: Wikipeediya/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Wikipeediya/adlam left|thumb|320px| Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam Wikipedia: Gammbi/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam |- ‮𞤔𞤵𞤦𞥆𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤫 𞤼𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤿𞤢 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤲'𞤣𞤭𞥅https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤔𞤵𞤦𞥆𞤢𞤲𞤣𞤫_𞤫_𞤼𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤿𞤢_𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭_𞤲'𞤣𞤭𞥅 ‮𞤂𞤫𞤰𞥆𞤭 𞤫 𞤯𞤫𞤥𞤯𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤂𞤫𞤰𞥆𞤭_𞤫_𞤯𞤫𞤥𞤯𞤫 ‮𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫 ‮𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴 Wikipedia: Fuuta Jaloo/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlam thumb|left|200px ‮𞤔𞤮𞥅𞤺𞤢𞤪𞤢𞤬𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlam#𞤔𞤮𞥅𞤺𞤢𞤪𞤢𞤬𞤭 ‮𞤒𞤭𞤥𞤩𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlam#𞤒𞤭𞤥𞤩𞤫 ‮𞤚𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤳𞤢https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlam#𞤚𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤳𞤢 Wikipedia: Gine-Bisaawo/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam |- ‮𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam#𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴 ‮𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫 ‮𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴 Wikipedia: Meksiko https://ff.wikipedia.org/wiki/Meksiko vignette|Pwebla Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Meksikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Meksiko Wikipedia: Monngoliya https://ff.wikipedia.org/wiki/Monngoliya thumb|right|100px|flag Gaalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monngoliya#Gaalluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monngoliya#Gallery Wikipedia: Montenegoro https://ff.wikipedia.org/wiki/Montenegoro Montenegoro ko leydi e Yuroopu. Mbertudi leydi ndin ko 13. Wikipedia: Bing Crosby https://ff.wikipedia.org/wiki/Bing_Crosby vignette|299x299px|Bing Crosby Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Siegfried & Roy https://ff.wikipedia.org/wiki/Siegfried_%26_Roy thumb|Siegfried & Roy, 2012 Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Veliko Tarnovo https://ff.wikipedia.org/wiki/Veliko_Tarnovo |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veliko_Tarnovo#Demography Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veliko_Tarnovo#Internet Wikipedia: Wodondirugol https://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol == Iwdi ndin == Iwdi ndinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Iwdi_ndin Fason no ñawu robbowo yi'iirtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Fason_no_ñawu_robbowo_yi'iirte Wondondirugol maa" distanciation physique"https://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Wondondirugol_maa"_distanciation_physique" Afrique du Sud- royuwaay ci wall wihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Afrique_du_Sud-_royuwaay_ci_wall_wi Ci tenkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Ci_tenk Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#References Wikipedia: Nawnaare korona hitande 2019 https://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019 Nawnaare Korona hitande 2019 (COVID-19) nde anduda hino wawi rabude si ontigi on battike jogiido biddo Nawnaare den(Dupu e korona 2) o rabora WobbeWorld Health Organisation. Naming the Coronavirus disease (COVID-19) and the virus that causes it. Ko honto nawnaare den iwiiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Ko_honto_nawnaare_den_iwiii Afrik du Sudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Afrik_du_Sud Findeeji e ñawndugol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Findeeji_e_ñawndugol_ngol Watangol yillihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Watangol_yilli Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Hiimoɓe Wikipedia: Gafakon (Maskuuji) yeeso paddorkon mboros koronawirus 2019-2020 https://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020 = Jamirooje laamu = Jamirooje laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_laamu Sababuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Sababuuji Sifaaji «maskuuji»https://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Sifaaji_«maskuuji» Jamirooje Pelle Cellalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_Pelle_Cellal Jamirooje Fedde Huuɓtindinnde Cellal (OMS)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_Fedde_Huuɓtindinnde_Cellal_(OMS) Jamirooje bornude maskuuje e nder leydelle Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_bornude_maskuuje_e_nder_leydelle_Afrik Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#References Wikipedia: Ñabbu carotooɗo e hendu https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu Ñabbu carotooɗo e hendu sabobinta ɗum ko bikkon tokoson gonooɗi e hendu te ne mbaawi yahde to woɗɗi, ne mbaawi kadi wuurde ko ɓóóyi.Siegel JD, Rhinehart E, Jackson M, Chiarello L, Healthcare Infection Control Practices Advisory Committee. Teskinaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#Teskinaade No Raabirtahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#No_Raabirta Reentaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#Reentaade Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#References Wikipedia: Winndannde fahtunde e mboros https://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros Mboros ( e pulaar) ko helmere eggaande e haala geregnaabe. Mboros noon ko ñaw bonndo, jaawdo haytaade e leydi walla diiwaan. Ko woni mboros holdum haajirtahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Ko_woni_mboros_holdum_haajirta Daranaade cellalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Daranaade_cellal Mboros ngondaado ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Mboros_ngondaado_o HIV/AIDShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#HIV/AIDS Koronawirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Koronawiris Raboo-raboohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Raboo-raboo Paawre jontinoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Paawre_jontinooje Mabbo Españolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Mabbo_Español Kulòl e ñabbuuji garòojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Kulòl_e_ñabbuuji_garòoji Bakteriiji Cuusɗi lékkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Bakteriiji_Cuusɗi_lékki Ñabbu Jaggoowo Terɗe keewɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Ñabbu_Jaggoowo_Terɗe_keewɗe Zika Wirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Zika_Wiris Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#References Wikipedia: Maamun https://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun Maamun ko innde laaɓunde waawaynde heɓude ruttorde ka : Nokkuuje-maandorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun#Nokkuuje-maandorɗe Innde-caangolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun#Innde-caangol Yettoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun#Yettoore Wikipedia: Kinndiyaa https://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa vignette|Kinndya geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#geography Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#Yimɓe Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#Taariika Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#Faggudé Doudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#Doudal Wikipedia: Zerekore https://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore vignette|zerekore Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#Yimɓe geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#geography Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#Taariika Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#Faggudé Doudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#Doudal Wikipedia: Kankan https://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan Kankan konoo saare e Gine ka funnaange, ko perefektiir kadi, e maanaa ko noone diiwal. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Yimɓe Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Taariika Footojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Footoji Joogarafiwaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Joogarafiwaal Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Faggudé Doudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Doudal Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Nassiji Wikipedia: Farana https://ff.wikipedia.org/wiki/Farana vignette|Farana Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#Yimɓe geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#geography Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#Taariika Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#Faggudé Doudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#Doudal Wikipedia: Boke https://ff.wikipedia.org/wiki/Boke alt=|vignette|Gine - Boke Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#Yimɓe geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#geography Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#Taariika Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#Faggudé Doudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#Doudal Wikipedia: Tefugol ngol https://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngol E bannge cellal Wadde Wisit ko fii anndude ňaw holmo nangi neddo o. Ko buri heewde wisit e galle doktoor labbintaa fof. No dum yaaratahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngol#No_dum_yaarata Test wiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngol#Test_wiral Ko gite waawi yiidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngol#Ko_gite_waawi_yiide Wikipedia: Pikiri https://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri Pikiri ko lekki fewnaaki fii nawndugol ñawu. Ko burii kon pikiri hino marii ko nandii e ko innirtee"micro-organisme pathogene". Moyyugol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Moyyugol_ngol Ko ñaagaaki e mun konhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Ko_ñaagaaki_e_mun_kon Sifaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Sifaaji Ko alla e meminaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Ko_alla_e_meminaade Duytaadohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Duytaado Anatoxinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Anatoxine Wonudi ley dinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Wonudi_ley_din Winugongolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Winugongol Ebbugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Ebbugol Fandugongolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Fandugongol Sifaaji duudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Sifaaji_duudi Wowtugol nawnaare denhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Wowtugol_nawnaare_den Fereeji e ko fotaa wadeedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Fereeji_e_ko_fotaa_wadeede Paranugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Paranugol Tarika onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Tarika_on Patantihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Patanti Ko hono jonirtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Ko_hono_jonirte HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#HIIMOƁE Wikipedia: Korona (Covid-19) https://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19) Korona E hakunde 2019-2020 aduna o fof jiibiima Sabu Musiba korona dum noon Waylii no Feewi Cellal taarinde nde e Kilimaa o( jamaanu)."Earth Observatory". Taariinde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Taariinde_nde Henndu bonnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Henndu_bonngu Laawi ndiyam e ngurndam e nder ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Laawi_ndiyam_e_ngurndam_e_nder_ndiyam Witto e bamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Witto_e_bamtaare Politik munhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Politik_mun Ko ko bettihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Ko_ko_betti External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#External_links Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Hiimoɓe Wikipedia: Ñabbe sattude https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude Patogen ko pihun tokosun kun andandaa waawataake yiheede e gitte- hino wawi jonnude naw. Hino wawii taweede kadi e kunloy innetekoy parasit sabu ko maa di heba kadi wuura. Sifaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Sifaaji Ko yihoto e ko yihotaakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Ko_yihoto_e_ko_yihotaako Raabugol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Raabugol_ngol Fuddagol kanun e heugol feerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Fuddagol_kanun_e_heugol_feere Fuddagol e hebugol feerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Fuddagol_e_hebugol_feere Bibbe nabbe attiidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Bibbe_nabbe_attiide Bibbe nabbe subay wernoowo mabbe.https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Bibbe_nabbe_subay_wernoowo_mabbe. Nawnaare adiinde e newnaare ndimerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Nawnaare_adiinde_e_newnaare_ndimere Signs & Symptomshttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Signs_&_Symptoms Fii bakteri maa viralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Fii_bakteri_maa_viral Nawndugongolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Nawndugongol Référencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Référence Wikipedia: Mariyaama Ba https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariyaama_Ba Mariyaama Ba, jibinaaɗo ñande sappo e jeeɗiɗi le wuru awril hitaande 1929 to Dakar,sanki e nder ngoon wuro ñande sappo e jeeɗiɗi le wuro ut hitande 1981, ko debbo windiyanke senegaalnaajo. E nder defte makko, omo haɓɓo waasde potal hakunde worɓe e rewɓe mo aadaaji afriknaaɓe saabi. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Paraguwaay https://ff.wikipedia.org/wiki/Paraguwaay |- Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Muhammadu Buhari https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari Muhammadu Buhari hanko Woni ardiiɗo leysɗi Niseriya jooniijo ɓaawo o Suɓaama ardaaki leydi ndin nder cuɓol hitaande 2015 ngol o jaalii ardiiɗo Nijeeriya ɓooymaajo Goodluck Jonathan.http://www. Ndimuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Ndimu Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Janngirde Ardungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Ardungal Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Diina Fillagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Fillago Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Lencitaaki Wikipedia: Faatu Jom https://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom Faatu Jom Jibinaado e 1968 to Ñodior e Senegaal, Faatu Jom ko debbo windiyanke senegaalnaajo heen francenaajo heen. Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Nguurndam Katantaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Katantaagal Darnde ñiiɓndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Darnde_ñiiɓnde Deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Defte Mbindanteerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Mbindanteeri Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Hiimoɓe Wikipedia: Aadama Njaay https://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay Aadama Njaay walla Aadama Amandaa Njaay gandiraaɗo Adama Paris, innde maantorde nde o fenti, jibinaa ko to Kinshasa. Ko o senegaalnaajo cañoowo, pentoowo ɓoornanteeri. Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Nguurndam Katantaagal e golle ñiiɓɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Katantaagal_e_golle_ñiiɓɗe Sirluuji e karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Sirluuji_e_karallaagal Pila mbeñaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Pila_mbeñaa Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Hiimoɓe Wikipedia: Taytu Betul https://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul Taytu Betul (ge'ez : ጣይቱ ብጡል), inniraanooɗo Wälättä Mikael ko debbo dimo ecopinaajo jibinaaɗo hedde 1851 nder to Semien, sara Tigray, o sankii ñande 11 colte 1918 to Entoto. Ko o laamiyaŋke jiimnooɗo e laamanteeri ndi Ecopi tuggude 1889 haa 1913. Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Nguurndam Cukaaku e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Cukaaku_e_jaŋde Dewgal makko e Sahle Maryamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Dewgal_makko_e_Sahle_Maryam Debbo laamuyanke o e jiimgol e Ecopihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Debbo_laamuyanke_o_e_jiimgol_e_Ecopi Coobagol makko e laamorgol Ménélik IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Coobagol_makko_e_laamorgol_Ménélik_II Njanŋgu makko caggal maayde gorko laamuyaŋke ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Njanŋgu_makko_caggal_maayde_gorko_laamuyaŋke_o Golle e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Golle_e_ndonu E ooɗo sahahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#E_ooɗo_saha Caate e tuumnorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Caate_e_tuumnorɗe Ɓeyditorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Ɓeyditorɗe Daarti nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Daarti_nguurndam Wikipedia: Mame Diarra Bousso https://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso Sokhna Maama Diarra Ɓousso jibinaa koy hitaande 1833, o mayi ko hitaade 1866.Ko kanko wonno tataɓel ceerno Momar Anta Sali Mbacke. Mbiindi e tuunordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#Mbiindi_e_tuunorde Yi kaadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#Yi_kaadi Deeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#Deefte Tuunorde goddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#Tuunorde_godde Wikipedia: LONTAAD https://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD Kawtal Leyɗeele Winndere Keɓɓal Kuuɓtinngal Ganni tawa ko e enteernet ko Eɓɓaande yowetiinde e ballal maŋngal e sirlu. Anniiya o ko weeɓnude keɓal ɗereeji ummiiɗi e faawru ganni ndu. Faawru Gannihttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#Faawru_Ganni Njuɓɓudi Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#Njuɓɓudi_Golle Fandaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#Fandaare Hol Do Tuugnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#Hol_Do_Tuugna Wikipedia: Jimmie Johnson https://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmie_Johnson thumb|Jimmie Johnson, 2018 Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Banngladesh https://ff.wikipedia.org/wiki/Banngladesh vignette Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Afganistan https://ff.wikipedia.org/wiki/Afganistan Afganistan ko ɓia Dawlaji Julɓe ɗun Afganistan un leydi e inɗe hakkuɗe fombina geɓal Aasiya. E ɗun noddiradi e inɗe ɓerɗe Aasiya. Ɗemle e lasgihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afganistan#Ɗemle_e_lasgi Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afganistan#Nassiji Wikipedia: Mikheil Saakashvili https://ff.wikipedia.org/wiki/Mikheil_Saakashvili Mikheil Saakashvili (1967) President of Jorjiya (2004-2007, 2008-2013) Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Barack Obama https://ff.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama Barack Hussein Obama II(1961)President Dowlaaji Dentuɗi (2009-2017) etillaji American-African shugabajjo nder Leysdi Kenyahttps://www.youtube. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama#Himobe Wikipedia: Kaliningrad https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaliningrad Kaliningrad (Калининград) ko galluure nder Roosiya. Roosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Roosiya Wikipedia: Gigi Ugulava https://ff.wikipedia.org/wiki/Gigi_Ugulava Giorgi (Giga) Ugulava (1975) Politician. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Arjentiina https://ff.wikipedia.org/wiki/Arjentiina Arjentiina ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Arjentiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Arjentiina Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Bahamas https://ff.wikipedia.org/wiki/Bahamas Bahamas ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Bahamashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Bahamas Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Boliwiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Boliwiya Boliwiya ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Boliwiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Boliwiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Ekwadoor https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekwadoor Ekwadoor ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Ekwadoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ekwadoor Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: El Salwador https://ff.wikipedia.org/wiki/El_Salwador El Salwador ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik El Salwadorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:El_Salwador Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Guyaana https://ff.wikipedia.org/wiki/Guyaana Guyaana ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Guyaanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Guyaana Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Hayti https://ff.wikipedia.org/wiki/Hayti Hayti ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Haytihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hayti Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Jamayka https://ff.wikipedia.org/wiki/Jamayka Jamayka ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Jamaykahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Jamayka Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Wenesuwela https://ff.wikipedia.org/wiki/Wenesuwela Wenesuwela ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wenesuwelahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wenesuwela Wikipedia: Uruguwaay https://ff.wikipedia.org/wiki/Uruguwaay Uruguwaay ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Uruguwaayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Uruguwaay Wikipedia: Tirinidad e Tobago https://ff.wikipedia.org/wiki/Tirinidad_e_Tobago Tirinidad e Tobago ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Tirinidad e Tobagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tirinidad_e_Tobago Wikipedia: Nikaraaguwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Nikaraaguwa Nikaraaguwa ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Nikaraaguwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nikaraaguwa Wikipedia: Kosta Rika https://ff.wikipedia.org/wiki/Kosta_Rika Kosta Rika ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Kosta Rikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kosta_Rika Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Aarabe Sawdiyanke https://ff.wikipedia.org/wiki/Aarabe_Sawdiyanke Aarabe Sawdiyanke laamurde a,arabeya yimmbe leydi hiirna Aasiya.howtoobe lisde arabiya peninsula bee maare jaajirkaa lisde km 2150000km mi)bee go,onde too jutturde huuna Asia bee go,onde haa too maayu red Sea taa hiirna liyde Jardan iraq haa Kuwait to faarow hoobbena Persian gulf Qatar haa too kawtal liyde laamurde arabiya taa huuna liyde Oman foobbena howna lisde Yemen taa howbiina wurngo,o bhrain Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aarabe_Sawdiyanke#Hiimobe Wikipedia: Miyammar https://ff.wikipedia.org/wiki/Miyammar Miyammar ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Miyammarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Miyammar Wikipedia: Butan https://ff.wikipedia.org/wiki/Butan Butan ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Butanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Butan Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Filipiin https://ff.wikipedia.org/wiki/Filipiin Filipiin ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Filipiinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Filipiin Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Hinndi https://ff.wikipedia.org/wiki/Hinndi Hinndi ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Hinndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hinndi Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Imaaraatuuji Aarabe Dentuɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Imaaraatuuji_Aarabe_Dentu%C9%97i Imaaraatuuji Aarabe Dentuɗi ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Imaaraatuuji Aarabe Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Imaaraatuuji_Aarabe_Dentu%C9%97i Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Inndonesiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Inndonesiya Inndonesiya ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Inndonesiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Inndonesiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Irak https://ff.wikipedia.org/wiki/Irak Irak ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Irakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Irak Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Iran https://ff.wikipedia.org/wiki/Iran Iran ko leydi e Aasiya. dina leydi iran ko shia. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Iran Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Israa’iila https://ff.wikipedia.org/wiki/Israa%E2%80%99iila Israa’iila ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Israa’iilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Israa%E2%80%99iila Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Kasakstan https://ff.wikipedia.org/wiki/Kasakstan Kasakstan ko leydi eii Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Kasakstanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kasakstan Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Katar https://ff.wikipedia.org/wiki/Katar Katar ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Katarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Katar Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Kirgistan https://ff.wikipedia.org/wiki/Kirgistan Kirgistan ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Kirgistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kirgistan Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Kuwayti https://ff.wikipedia.org/wiki/Kuwayti Kuwayti ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Kuwaytihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kuwayti Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Malaysiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Malaysiya Malaysiya ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Malaysiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Malaysiya Wikipedia: Oman https://ff.wikipedia.org/wiki/Oman Oman ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Omanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oman Wikipedia: Pakistan https://ff.wikipedia.org/wiki/Pakistan Pakistan ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Pakistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pakistan Wikipedia: Sirlanka https://ff.wikipedia.org/wiki/Sirlanka Sirlanka ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Sirlankahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sirlanka Wikipedia: Tajikistan https://ff.wikipedia.org/wiki/Tajikistan Tajikistan ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Tajikistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tajikistan Wikipedia: Turkmenistan https://ff.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan Turkmenistan ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Turkmenistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Turkmenistan Wikipedia: Kubaa https://ff.wikipedia.org/wiki/Kubaa Kubaa ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Kubaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kubaa Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Caadi https://ff.wikipedia.org/wiki/Caadi Caadi ko leydi e Afirik.too huuna Naajeeriya Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Caadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Caadi Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Ecoppi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ecoppi Ecoppi ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Ecoppihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ecoppi Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Jibuuti https://ff.wikipedia.org/wiki/Jibuuti Jibuuti ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Jibuutihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Jibuuti Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Komoor https://ff.wikipedia.org/wiki/Komoor Komoor ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Komoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Komoor Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Konngo (Ndenndaandi Demokaraasiyankeeri Konngo) https://ff.wikipedia.org/wiki/Konngo_(Ndenndaandi_Demokaraasiyankeeri_Konngo) Konngo (Ndenndaandi Demokaraasiyankeeri Konngo) ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Konngo (Ndenndaandi Demokaraasiyankeeri Konngo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Konngo_(Ndenndaandi_Demokaraasiyankeeri_Konngo) Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Konngo (Ndenndaandi Jamaa Konngo) https://ff.wikipedia.org/wiki/Konngo_(Ndenndaandi_Jamaa_Konngo) Konngo (Ndenndaandi Jamaa Konngo) ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Konngo (Ndenndaandi Jamaa Konngo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Konngo_(Ndenndaandi_Jamaa_Konngo) Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Lesoto https://ff.wikipedia.org/wiki/Lesoto Lesoto ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Lesotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Lesoto Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Libiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Libiya Libiya ko leydi e Afirik. Geɓere Leysdi Libyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Libiya#Geɓere_Leysdi_Libya Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Libiya#Hiimobe Wikipedia: Madagaskar https://ff.wikipedia.org/wiki/Madagaskar == Madagaskar == Madagaskarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madagaskar#Madagaskar Wikipedia: Malawi https://ff.wikipedia.org/wiki/Malawi Malawi ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Malawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Malawi Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Misra https://ff.wikipedia.org/wiki/Misra Misra ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Misrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Misra Wikipedia: Moriis https://ff.wikipedia.org/wiki/Moriis Moriis ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Moriishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Moriis Wikipedia: Morooku https://ff.wikipedia.org/wiki/Morooku vignette Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Morookuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Morooku Wikipedia: Ruwannda https://ff.wikipedia.org/wiki/Ruwannda Ruwannda ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Ruwanndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ruwannda Wikipedia: Sammbiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Sammbiya Sammbiya ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Sammbiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sammbiya Wikipedia: Seysel https://ff.wikipedia.org/wiki/Seysel Seysel ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Seyselhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Seysel Wikipedia: Simmbaabuwe https://ff.wikipedia.org/wiki/Simmbaabuwe Simmbaabuwe ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Simmbaabuwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Simmbaabuwe Wikipedia: Sudan https://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan Sudaan ko leydi e Afirik. Leydi Sudan ɗi go’o eder lesde yeɓere woyla e ta fuuna Afirika edi e kerol e lesde jewenayi. Bolle Lesdi ndiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Bolle_Lesdi_ndii Ɗemngal laawɗinaangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Ɗemngal_laawɗinaangal Inaje Yilaru Omtukigitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Inaje_Yilaru_Omtukigite Inaje Leysdi Ɗinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Inaje_Leysdi_Ɗin Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Natal Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Himobe Wikipedia: Tansaniya https://ff.wikipedia.org/wiki/Tansaniya Tansaniya ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Tansaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tansaniya Wikipedia: Tuniisi https://ff.wikipedia.org/wiki/Tuniisi Tuniisi ko leydi e Afirik. Faro Daɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tuniisi#Faro_Daɗol Wargo Juldaku Tunusiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tuniisi#Wargo_Juldaku_Tunusiya Wikipedia: Ugannda https://ff.wikipedia.org/wiki/Ugannda Ugannda ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Uganndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ugannda Wikipedia: Santarafirik https://ff.wikipedia.org/wiki/Santarafirik Santarafirik ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Santarafirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Santarafirik Wikipedia: Sawdafirika https://ff.wikipedia.org/wiki/Sawdafirika Sawdafirika ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Sawdafirikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sawdafirika Wikipedia: Sawo Tome https://ff.wikipedia.org/wiki/Sawo_Tome Sawo Tome ko leydi e Afirik. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Sawo Tomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sawo_Tome Wikipedia: Osterliya https://ff.wikipedia.org/wiki/Osterliya Osterliya ko leydi e Oseyaaniya. Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya Osterliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Osterliya Wikipedia: Niw-Zilannda https://ff.wikipedia.org/wiki/Niw-Zilannda Niw-Zilannda ko leydi e Oseyaaniya. Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Niw-Zilanndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Niw-Zilannda Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya Wikipedia: Kiribaati https://ff.wikipedia.org/wiki/Kiribaati Kiribaati ko leydi e Oseyaaniya. Kiribaatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kiribaati Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya Wikipedia: Fanuwatu https://ff.wikipedia.org/wiki/Fanuwatu Fanuwatu ko leydi e Oseyaaniya. Fanuwatuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Fanuwatu Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya Wikipedia: Tonnga https://ff.wikipedia.org/wiki/Tonnga Tonnga ko leydi e Oseyaaniya. Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya Tonngahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tonnga Wikipedia: Tuwalu https://ff.wikipedia.org/wiki/Tuwalu Tuwalu ko leydi e Oseyaaniya. Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya Tuwaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tuwalu Wikipedia: Ndenndaandi Dominikaana’en https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndenndaandi_Dominikaana%E2%80%99en Ndenndaandi Dominikaana’en ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Ndenndaandi Dominikaana’enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ndenndaandi_Dominikaana%E2%80%99en Wikipedia: Gerenaada https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerenaada Gerenaada ko leydi e Aameerik. Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik Gerenaadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gerenaada Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Wikipedia: Suriya https://ff.wikipedia.org/wiki/Suriya Suriya (Ndenndaandi Aarabe Suriya) ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Suriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Suriya Wikipedia: Yaman https://ff.wikipedia.org/wiki/Yaman Yaman ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yamanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yaman Wikipedia: Liban https://ff.wikipedia.org/wiki/Liban Liban ko leydi e Aasiya. Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Libanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Liban Wikipedia: George W. Bush https://ff.wikipedia.org/wiki/George_W._Bush thumb|George W. Bush Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Joe Biden https://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden thumb|Joe Biden Nguurndam makko e ɗatal makko baŋŋe meccalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden#Nguurndam_makko_e_ɗatal_makko_baŋŋe_meccal Ɗatal makko baŋŋe ɗowoodihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden#Ɗatal_makko_baŋŋe_ɗowoodi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden#Himobe Wikipedia: Guillermo Lasso https://ff.wikipedia.org/wiki/Guillermo_Lasso thumb|Lasso (2017) Ekwadoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ekwadoor Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Chicago https://ff.wikipedia.org/wiki/Chicago thumb|right|250px|Chicago Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i Wikipedia: Kendall Jenner https://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jenner thumb|right|250px|Jenner, 2019 Notes et référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jenner#Notes_et_références Référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jenner#Références Lien externehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jenner#Lien_externe Wikipedia: Atiku Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_Abubakar Atiku Abubakar hanko Wonii ballo ardiiɗow Naajeeriya ɓoymaajo nder ardungal Laamu Olusegun Obasanjo. gila hitaande 1999 wadduki hitaande 2007. Dañyeeki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_Abubakar#Dañyeeki_Maako Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_Abubakar#Kuugal Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_Abubakar#Hiimoɓe Wikipedia: Olusegun Obasanjo https://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo Olusegun Obasanjo Ardido leysdi mo denno Naajeeriya. Tariha maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Tariha_maako Siyasaje maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Siyasaje_maako Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Hiimobe Wikipedia: Adamawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa Diiwal Adamawa ko Aadamaawa iga fulfulde dow nder Lesdi Naajeeriya ta fuuna faaroo nwoilaah Lesdi din.https://www. Hukuma pamaren e Diiwal Adamawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa#Hukuma_pamaren_e_Diiwal_Adamawa Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa#Hiimobe Wikipedia: Pagamri https://ff.wikipedia.org/wiki/Pagamri PagamriBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pagamri#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Jaabi https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaabi JaabiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaabi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gulum jaabe https://ff.wikipedia.org/wiki/Gulum_jaabe Gulum jaabeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulum_jaabe#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kurnaahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kurnaahi KurnaahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kurnaahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ndayewu huɗowu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndayewu_hu%C9%97owu Ndayewu huɗowuBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndayewu_hu%C9%97owu#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ɓowre https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81owre ƁowreBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81owre#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Bambuhi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bambuhi BambuhiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambuhi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kilikaynawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Kilikaynawa KilikaynawaBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kilikaynawa#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Citta boɗeeje https://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_bo%C9%97eeje Citta boɗeejeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_bo%C9%97eeje#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Balli nyiwi https://ff.wikipedia.org/wiki/Balli_nyiwi Balli nyiwiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balli_nyiwi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Haako ndiyam https://ff.wikipedia.org/wiki/Haako_ndiyam Haako ndiyamBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haako_ndiyam#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Jigareehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Jigareehi JigareehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jigareehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Onima https://ff.wikipedia.org/wiki/Onima OnimaBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onima#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Bugulli https://ff.wikipedia.org/wiki/Bugulli BugulliBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bugulli#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gamari bodeeri https://ff.wikipedia.org/wiki/Gamari_bodeeri Gamari bodeeriBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gamari_bodeeri#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Wicco tenemeje https://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_tenemeje Wicco tenemejeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_tenemeje#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Nyarki https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyarki NyarkiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyarki#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ganyi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ganyi GanyiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganyi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Nammaareehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Nammaareehi NammaareehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nammaareehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kuri pallaaɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kuri_pallaa%C9%97i Kuri pallaaɗiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuri_pallaa%C9%97i#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Makku rumbu https://ff.wikipedia.org/wiki/Makku_rumbu Makku rumbuBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makku_rumbu#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Feso https://ff.wikipedia.org/wiki/Feso FesoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Feso#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Cawkitiningel https://ff.wikipedia.org/wiki/Cawkitiningel CawkitiningelBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cawkitiningel#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Anzagi https://ff.wikipedia.org/wiki/Anzagi AnzagiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗe/Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anzagi#Ciife_e_duttorɗe/Nassiji Wikipedia: Gawrare https://ff.wikipedia.org/wiki/Gawrare GawrareBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gawrare#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Interere https://ff.wikipedia.org/wiki/Interere InterereBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Interere#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Baadeho https://ff.wikipedia.org/wiki/Baadeho BaadehoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baadeho#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kokobi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kokobi KokobiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kokobi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Banngo https://ff.wikipedia.org/wiki/Banngo BanngoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banngo#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ngumi daleewi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngumi_daleewi Ngumi daleewiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngumi_daleewi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ganki https://ff.wikipedia.org/wiki/Ganki GankiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganki#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Pidalli https://ff.wikipedia.org/wiki/Pidalli PidalliBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pidalli#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Marorehe https://ff.wikipedia.org/wiki/Marorehe MaroreheBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marorehe#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Sanganaare https://ff.wikipedia.org/wiki/Sanganaare SanganaareBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanganaare#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Giito gertogalhi https://ff.wikipedia.org/wiki/Giito_gertogalhi Giito gertogalhiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giito_gertogalhi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Magiraahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Magiraahi MagiraahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magiraahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gubuwol https://ff.wikipedia.org/wiki/Gubuwol GubuwolBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gubuwol#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gaadal ceembal https://ff.wikipedia.org/wiki/Gaadal_ceembal Gaadal ceembalBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gaadal_ceembal#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kinaski ciile https://ff.wikipedia.org/wiki/Kinaski_ciile Kinaski ciileBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinaski_ciile#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Korle jigaahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Korle_jigaahi Korle jigaahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korle_jigaahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ganjigagaaji https://ff.wikipedia.org/wiki/Ganjigagaaji GanjigagaajiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganjigagaaji#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gumumi https://ff.wikipedia.org/wiki/Gumumi GumumiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gumumi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Uppurwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Uppurwa UppurwaBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uppurwa#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Waalwaalnde https://ff.wikipedia.org/wiki/Waalwaalnde WaalwaalndeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waalwaalnde#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Maama laalo https://ff.wikipedia.org/wiki/Maama_laalo Maama laaloBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maama_laalo#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Lalo https://ff.wikipedia.org/wiki/Lalo LaloBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lalo#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Dengere https://ff.wikipedia.org/wiki/Dengere DengereBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dengere#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Baba huum https://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_huum Baba huumBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_huum#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Rima jogoohi https://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_jogoohi Rima jogoohiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_jogoohi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Tamba naange https://ff.wikipedia.org/wiki/Tamba_naange Tamba naange / tsakutsakuBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamba_naange#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gerlalhi https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerlalhi GerlalhiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerlalhi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Bummaleehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bummaleehi BummaleehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bummaleehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Agugu https://ff.wikipedia.org/wiki/Agugu AguguBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agugu#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Woƴre https://ff.wikipedia.org/wiki/Wo%C6%B4re WoƴreBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wo%C6%B4re#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kayarlaahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kayarlaahi KayarlaahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayarlaahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Konkeehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Konkeehi KonkeehiBlench, Roger. 2006. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konkeehi#Hiimobe Wikipedia: Caski https://ff.wikipedia.org/wiki/Caski CaskiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caski#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Yewa settoje https://ff.wikipedia.org/wiki/Yewa_settoje Yewa settojeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewa_settoje#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Cidi https://ff.wikipedia.org/wiki/Cidi CidiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cidi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Dibeehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Dibeehi DibeehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dibeehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Citta Afo https://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_Afo Citta AfoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_Afo#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Bakureehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakureehi BakureehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakureehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Talakiri https://ff.wikipedia.org/wiki/Talakiri TalakiriBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talakiri#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kareehi gori https://ff.wikipedia.org/wiki/Kareehi_gori Kareehi goriBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kareehi_gori#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Nyone sule https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyone_sule Nyone suleBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyone_sule#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kermowol https://ff.wikipedia.org/wiki/Kermowol KermowolBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kermowol#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Sufuwel https://ff.wikipedia.org/wiki/Sufuwel SufuwelBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufuwel#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ciiɓooli https://ff.wikipedia.org/wiki/Cii%C9%93ooli CiiɓooliBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cii%C9%93ooli#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Fitaaho https://ff.wikipedia.org/wiki/Fitaaho FitaahoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fitaaho#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Tukurra https://ff.wikipedia.org/wiki/Tukurra TukurraBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tukurra#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Uringe https://ff.wikipedia.org/wiki/Uringe UringeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uringe#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Wicco falandu https://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_falandu Wicco falanduBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_falandu#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Wiccu sondu https://ff.wikipedia.org/wiki/Wiccu_sondu Wiccu sonduBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wiccu_sondu#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ganjanji https://ff.wikipedia.org/wiki/Ganjanji GanjanjiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganjanji#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gududal https://ff.wikipedia.org/wiki/Gududal GududalBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gududal#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Buubiho https://ff.wikipedia.org/wiki/Buubiho BuubihoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buubiho#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Karereyo https://ff.wikipedia.org/wiki/Karereyo KarereyoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karereyo#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Nyanyare gaduuru https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanyare_gaduuru Nyanyare gaduuruBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanyare_gaduuru#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ayabaaje https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayabaaje AyabaajeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayabaaje#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Manda mbaala https://ff.wikipedia.org/wiki/Manda_mbaala Manda mbaalaBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manda_mbaala#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Urngol https://ff.wikipedia.org/wiki/Urngol UrngolBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Urngol#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kacuke https://ff.wikipedia.org/wiki/Kacuke KacukeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kacuke#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Yamoyn ngari https://ff.wikipedia.org/wiki/Yamoyn_ngari Yamoyn ngariBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamoyn_ngari#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Paɗe annabiijo https://ff.wikipedia.org/wiki/Pa%C9%97e_annabiijo Paɗe annabiijoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pa%C9%97e_annabiijo#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Maaroori ladde https://ff.wikipedia.org/wiki/Maaroori_ladde Maaroori laddeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maaroori_ladde#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Maaroori https://ff.wikipedia.org/wiki/Maaroori MaarooriBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maaroori#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Naanaare https://ff.wikipedia.org/wiki/Naanaare NaanaareBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naanaare#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Burungu https://ff.wikipedia.org/wiki/Burungu BurunguBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burungu#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Layol gora https://ff.wikipedia.org/wiki/Layol_gora Layol goraBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Layol_gora#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kewal https://ff.wikipedia.org/wiki/Kewal KewalBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kewal#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kahi KahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gillaahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Gillaahi GillaahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gillaahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kogiri https://ff.wikipedia.org/wiki/Kogiri KogiriBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kogiri#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kaaɗe kaɗɗe https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaa%C9%97e_ka%C9%97%C9%97e Kaaɗe kaɗɗeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaa%C9%97e_ka%C9%97%C9%97e#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Faruhi https://ff.wikipedia.org/wiki/Faruhi FaruhiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruhi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Yawdeho https://ff.wikipedia.org/wiki/Yawdeho YawdehoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yawdeho#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Jaralhe https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaralhe JaralheBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaralhe#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Lapsur https://ff.wikipedia.org/wiki/Lapsur LapsurBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapsur#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Rubbundehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Rubbundehi RubbundehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rubbundehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Tursuuhi https://ff.wikipedia.org/wiki/Tursuuhi TursuuhiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tursuuhi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Bummere baaɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bummere_baa%C9%97i Bummere baaɗiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bummere_baa%C9%97i#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gerohi https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerohi GerohiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerohi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Katambaahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Katambaahi KatambaahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katambaahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Selekiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Selekiya SelekiyaBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selekiya#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Follere https://ff.wikipedia.org/wiki/Follere FollereBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Follere#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Nyiiwahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyiiwahi NyiiwahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyiiwahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Fetinari https://ff.wikipedia.org/wiki/Fetinari FetinariBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fetinari#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Yemuwel debbo https://ff.wikipedia.org/wiki/Yemuwel_debbo Yemuwel debboBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemuwel_debbo#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Geene caɓɓal https://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_ca%C9%93%C9%93al Geene caɓɓalBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_ca%C9%93%C9%93al#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Cambawal https://ff.wikipedia.org/wiki/Cambawal CambawalBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cambawal#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Jimfihu https://ff.wikipedia.org/wiki/Jimfihu JimfihuBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimfihu#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ndiyamhi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyamhi NdiyamhiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyamhi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ɓoore https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81oore ƁooreBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81oore#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Dale baali https://ff.wikipedia.org/wiki/Dale_baali Dale baaliBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dale_baali#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ɗadeppure https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aadeppure ƊadeppureBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aadeppure#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kubaahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kubaahi KubaahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kubaahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Iware https://ff.wikipedia.org/wiki/Iware IwareBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iware#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Silabo https://ff.wikipedia.org/wiki/Silabo SilaboBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silabo#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Geene saabeere https://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_saabeere Geene saabeereBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_saabeere#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Dakumbehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Dakumbehi DakumbehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakumbehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Boɗeehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bo%C9%97eehi BoɗeehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bo%C9%97eehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Pagguri https://ff.wikipedia.org/wiki/Pagguri PagguriBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pagguri#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Taagol https://ff.wikipedia.org/wiki/Taagol TaagolBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taagol#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gingillal https://ff.wikipedia.org/wiki/Gingillal GingillalBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gingillal#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Koko https://ff.wikipedia.org/wiki/Koko KokoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koko#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Cargaari https://ff.wikipedia.org/wiki/Cargaari Cargaari / cergeeriBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cargaari#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Faɗo waanduuhi https://ff.wikipedia.org/wiki/Fa%C9%97o_waanduuhi Faɗo waanduuhiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fa%C9%97o_waanduuhi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Budo mboju https://ff.wikipedia.org/wiki/Budo_mboju Budo mbojuBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Budo_mboju#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ride bara https://ff.wikipedia.org/wiki/Ride_bara Ride baraBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ride_bara#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gurumbal https://ff.wikipedia.org/wiki/Gurumbal GurumbalBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gurumbal#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Agwaje https://ff.wikipedia.org/wiki/Agwaje AgwajeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agwaje#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Borooje https://ff.wikipedia.org/wiki/Borooje BoroojeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Borooje#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ndottiyel https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndottiyel NdottiyelBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndottiyel#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ibbi gorki https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibbi_gorki Ibbi gorkiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibbi_gorki#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ceekeehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ceekeehi CeekeehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceekeehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Dundeehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Dundeehi DundeehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dundeehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Bijaahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bijaahi BijaahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bijaahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Rima becehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_becehi Rima becehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_becehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gelobahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Gelobahi GelobahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gelobahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Alkamaari https://ff.wikipedia.org/wiki/Alkamaari AlkamaariBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkamaari#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Mijingooro https://ff.wikipedia.org/wiki/Mijingooro MijingooroBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mijingooro#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Diingaali debbi https://ff.wikipedia.org/wiki/Diingaali_debbi Diingaali debbiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diingaali_debbi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Gerorohe https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerorohe GeroroheBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerorohe#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Saɓeri https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93eri SaɓeriBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93eri#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Nawarre baaɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Nawarre_baa%C9%97i Nawarre baaɗiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawarre_baa%C9%97i#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Nareehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Nareehi NareehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nareehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Caran labbi https://ff.wikipedia.org/wiki/Caran_labbi Caran labbiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caran_labbi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Wuuluunde https://ff.wikipedia.org/wiki/Wuuluunde WuuluundeBlench, Roger. 2006. Wuumrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wuumre Wikipedia: Bakambi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakambi BakambiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakambi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Fura pucci https://ff.wikipedia.org/wiki/Fura_pucci Fura pucciBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fura_pucci#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Dibinoohi https://ff.wikipedia.org/wiki/Dibinoohi DibinoohiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dibinoohi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Barkeehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Barkeehi BarkeehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barkeehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Citta mosooro https://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_mosooro Citta mosooroBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_mosooro#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Pettoohi https://ff.wikipedia.org/wiki/Pettoohi PettoohiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pettoohi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Aalali danci https://ff.wikipedia.org/wiki/Aalali_danci Aalali danciBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aalali_danci#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Leggal jawli https://ff.wikipedia.org/wiki/Leggal_jawli Leggal jawliBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leggal_jawli#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Boodi https://ff.wikipedia.org/wiki/Boodi BoodiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boodi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Cawayki https://ff.wikipedia.org/wiki/Cawayki CawaykiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cawayki#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Burugashi https://ff.wikipedia.org/wiki/Burugashi BurugashiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burugashi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Fugore https://ff.wikipedia.org/wiki/Fugore FugoreBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fugore#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Nyanaare gaduuru https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanaare_gaduuru Nyanaare gaduuruBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanaare_gaduuru#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kawlewol https://ff.wikipedia.org/wiki/Kawlewol KawlewolBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawlewol#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Siwaakeehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Siwaakeehi SiwaakeehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siwaakeehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Tidingiho https://ff.wikipedia.org/wiki/Tidingiho TidingihoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tidingiho#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Dupuhi https://ff.wikipedia.org/wiki/Dupuhi DupuhiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dupuhi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Aalali https://ff.wikipedia.org/wiki/Aalali AalaliBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aalali#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Camal https://ff.wikipedia.org/wiki/Camal CamalBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camal#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ubulo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ubulo UbuloBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubulo#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Noomeeri https://ff.wikipedia.org/wiki/Noomeeri NoomeeriBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noomeeri#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Noomeeri baroɗe https://ff.wikipedia.org/wiki/Noomeeri_baro%C9%97e Noomeeri baroɗeBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noomeeri_baro%C9%97e#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Bishebadi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bishebadi BishebadiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bishebadi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kosabere https://ff.wikipedia.org/wiki/Kosabere KosabereBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kosabere#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Shabalaho https://ff.wikipedia.org/wiki/Shabalaho ShabalahoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shabalaho#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Bei rihi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bei_rihi Bei rihiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bei_rihi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Yaaloore https://ff.wikipedia.org/wiki/Yaaloore YaalooreBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaaloore#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Cimcim https://ff.wikipedia.org/wiki/Cimcim CimcimBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cimcim#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Huytaare bagarmi https://ff.wikipedia.org/wiki/Huytaare_bagarmi Huytaare bagarmiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huytaare_bagarmi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Huytaare https://ff.wikipedia.org/wiki/Huytaare HuytaareBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huytaare#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Dakwumbehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Dakwumbehi DakwumbehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakwumbehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Fayrare https://ff.wikipedia.org/wiki/Fayrare FayrareBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fayrare#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Caɓɓulli Makka https://ff.wikipedia.org/wiki/Ca%C9%93%C9%93ulli_Makka Caɓɓulli MakkaBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ca%C9%93%C9%93ulli_Makka#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Huɗo mbujo https://ff.wikipedia.org/wiki/Hu%C9%97o_mbujo Huɗo mbujoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hu%C9%97o_mbujo#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Sabadije nyiwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabadije_nyiwa SabadijenyiwaBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabadije_nyiwa#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Nguraare https://ff.wikipedia.org/wiki/Nguraare NguraareBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nguraare#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Asurahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Asurahi AsurahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asurahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Duɓɓi waandu https://ff.wikipedia.org/wiki/Du%C9%93%C9%93i_waandu Duɓɓi waanduBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du%C9%93%C9%93i_waandu#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Aslahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Aslahi AslahiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aslahi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Birji ndiyam https://ff.wikipedia.org/wiki/Birji_ndiyam Birji ndiyamBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birji_ndiyam#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Cakuncaku https://ff.wikipedia.org/wiki/Cakuncaku CakuncakuBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cakuncaku#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Isirko https://ff.wikipedia.org/wiki/Isirko IsirkoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isirko#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Ngalbiihi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalbiihi NgalbiihiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalbiihi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kimbaare https://ff.wikipedia.org/wiki/Kimbaare KimbaareBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kimbaare#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Kapappi daneehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kapappi_daneehi Kapappi daneehiBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kapappi_daneehi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Toloore https://ff.wikipedia.org/wiki/Toloore TolooreBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toloore#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Eedi https://ff.wikipedia.org/wiki/Eedi EediBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eedi#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Damaliiliiho https://ff.wikipedia.org/wiki/Damaliiliiho DamaliiliihoBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaliiliiho#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Saɓɓulere https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93%C9%93ulere SaɓɓulereBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93%C9%93ulere#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Aguugu https://ff.wikipedia.org/wiki/Aguugu AguuguBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aguugu#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Mbelametta https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbelametta MbelamettaBlench, Roger. 2006. Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbelametta#Ciife_e_duttorɗe Wikipedia: Rahama Sadau https://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau Rahama Sadau be ɗanyii mou yende 7 Bowte hitaande 1993), dum danyiimo e Diiwal Kaduna, o kastado haa Kannywood ɓe Bollywood e Naajeeriya, o latakebo odon taskido yorde (bedi) fijirde gembitali, Raham Sadau waɗi Fijirde Subteki gami wakkati obiddo debbo bo odon jannga,ndembo owadi inde ragare 2013 bawo onasti harka fijirde gembitali e kannywood be fijirde mako arandere(KOHEBI GODDO),https://www.premiumtimesng. Sikan Yankihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Sikan_Yanki Jangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Jangirde Kugal fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Kugal_fim Kyaututtukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Kyaututtuka Fim dunmo wurtoyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Fim_dunmo_wurtoyi Footoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Footoo Darudohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Darudo Fillagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Fillago Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Hiimobe Wikipedia: The Carpenters https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Carpenters vignette Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i Wikipedia: Firiton https://ff.wikipedia.org/wiki/Firiton vignette Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Wikipedia: Amadou Hampâte Bah https://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_Hamp%C3%A2te_Bah Amadou Hampâté Bâ maa e mbinndiin fulfulde Aamadu Hampaate Baa (* 1900/1901 to Bañagara maa e mbinndiin faransaare Bandiagara, Mali; † 15 lewru maayuhu/duujal 1991 to Abidjan, Côte d’Ivoire) laatino winndiyanke jeyaaɗo leydi Mali, o golliduno e fedde UNESCO hakkunde 1960 e 1970. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Interlingue https://ff.wikipedia.org/wiki/Interlingue Interlingue ("Occidental") ko ɗemngal. Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97e Wikipedia: Diiwal Katsína https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna Diiwal Katsina un Diiwal Geɓal Woila Faa Hirna Naajeeriya. Ɗun tiggi Diiwal Katsina e ɗungu 1987, Wakkatire ɗe ɗun henɗita gada https://en. Joogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Joogaraafi Lasgiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Lasgii Diinaajiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Diinaajii Hukumaaji pamarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Hukumaaji_pamari Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Ilmu Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Hiimobe Wikipedia: Diiwal Zamfara https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara == Diiwal Zamfara == Diiwal Zamfarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Diiwal_Zamfara https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeJooɗorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeJooɗorɗe Hukumaji Pamarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Hukumaji_Pamari Lasgihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Lasgi Demlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Demle Ilmu (Famgo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Ilmu_(Famgo) Diinahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Diinah Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Hiimoɓe Wikipedia: Niger https://ff.wikipedia.org/wiki/Niger Diiwal Niger Neja diiwal dow e Niiseriya Wikipedia: Sakkwatoɓe https://ff.wikipedia.org/wiki/Sakkwato%C9%93e Sokoto diiwal Dow e leysɗi Niiseriya. Sokoto mauɗun boɗɗe gonɗun enare woyla yidde hirna Naajeeriya jiki hawtaki maayo wurgo Sokoto e rima nonnoɗun 2006. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakkwato%C9%93e#Hiimobe Wikipedia: Diiwal Jigawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa Jigawa doum Diiwal nder leysdii Naajeeriya. Jigawa e der Diiwal gondi wayla bo hirna leysdi Naajeeriya. Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa#Lenyol Hukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa#Hukuma_Pamarun Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa#Hiimobe Wikipedia: Diiwal Gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe Diiwal Gombe e faddi haa Wayla no Fuuna Leydi Naajeeriya, Jajirka lesdi Gombe Yahrii 18,768km yimbe Diiwal Gombe yahri 2000,353,000 e Limgal gaɗaangal duuɓi 2016. hoore laamorde diiwal Kadi Hukuumawa Pamare mawɓe hawtirde hayrene Gombe. https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeSufoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeSufoore Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#Lenyol Hukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#Hukuma_Pamarun Janngirlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#Janngirle Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#Nassiji Wikipedia: Diiwal Kebbi https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kebbi Diiwal Kebbi diiwal dow e leysɗi https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeNaajeeriya gada yahri woila toe Fommbina Naajeeriya eii makko Diiwal Sakkwatoɓe toe Diiwal Niger. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kebbi#Himobe Wikipedia: Abdullay Dikko https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullay_Dikko Abdullay Dikko naatii aduna yande 27 Juliye hiitade alif 1989 ley ngeenndi Jammbakuru, laamu Mooti, leydi Mali. Caggal ko mo heɓi CEP (2000) e DEF (2003) o janngoyi Lisde Hammadun Dikko Sewaare iwde hiitande 2003 yaade faa 2006, hitaannde nden mo heɓii Bak. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullay_Dikko#Hiimoɓe Wikipedia: Abdraman Dikko https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdraman_Dikko Abdraman Dikko yii aduna ɲennden 21 lewru marsi hitaande 1989 nokku bi'eteeɗo Moribaabugu ley laamorde Kulikoro, leydi Mali. Caggal ko o heɓi CEP 2002 e DEF 2005, o wari janngude liise Kanku Muusa iwde 2005 yaade 2008, hitaande ndee o heɓi Bak. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdraman_Dikko#Hiimobe Wikipedia: Kunngal Manngal https://ff.wikipedia.org/wiki/Kunngal_Manngal Kunngal Manngal Wikipedia: Julde Jommbente https://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_Jommbente Julde Jommbente ko ñannde jeenay (9) lewru jommbente waɗetee. Juldeere nden ko jemma waɗirta. Wikipedia: YouTube https://ff.wikipedia.org/wiki/YouTube |date de disparition=|dates-clés= : rachat par Google|fondateur=Steve Chen, Chad Hurley et Jawed Karim|personnages-clés=|drapeau=USA|siège (ville)=901 Cherry Ave. San Bruno, Californie 94066|siège (pays)=États-Unis|direction actuelle=Susan Wojcicki|secteurs d'activités=Internet|produits=Hébergeur de vidéo en ligne|société mère=Google (Alphabet Inc. Article utilisant une Infoboxhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Article_utilisant_une_Infobox Wikipedia: Ngaynaako https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaynaako Ko ne'oowo maa aynoowo daabeeji nodditirtee ndee innde. No wi'ee kadi duroowo. Wikipedia: Keenguyaagal https://ff.wikipedia.org/wiki/Keenguyaagal Keenguyaagal ko si jom galle feƴƴinii walla waasii futtaandu mum, rewɓe makko ɓen heynoo, no iwtiraa wattinngol mo. Ɗum hawrondira ɓe ño'anaama conci heynorɗi, taƴaaɗi e kasannge ko moodi maɓɓe naɓiraa kon. Wikipedia: Abubakar Tafawa Balewa https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa Abubakar Tafawa Balewa be danyee Mou haa nder Lewru Bowte Hitaande inudinere be caffan denai be duɓi saffo ɗiɗi 1912 Woyla Waladufuna deer Niiseriya babel Bauchi inaani. Jangugo/Andalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Jangugo/Andal Siyasa/Fartihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Siyasa/Farti Kugal Lamo Man/Kugal Gubarnamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Kugal_Lamo_Man/Kugal_Gubarnama Firayin Ministahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Firayin_Minista Wailigo Lamohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Wailigo_Lamo Ɓe Mauninmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Ɓe_Mauninmo Teegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Teegal Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Hiimobe Wikipedia: Janngirɗe Kimiyya be Fasahaje Kano https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_Kano Janngirɗe Kimiyya be Fasahaji, Kano Janngirɗe mauunde haa nder Kano,ɓe Mahii Janngirɗe ha gelle Wudil, Kano ha Naajeeriya. Taariki Fuɗɗugo Wuromanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_Kano#Taariki_Fuɗɗugo_Wuroman Nukkure-Nukkure Jangirɗe Manhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_Kano#Nukkure-Nukkure_Jangirɗe_Man Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_Kano#Hiimoɓe Wikipedia: Janngirɗe Neja Delta https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Neja_Delta Jaangiirde Niger Delta (Niger Delta University, NDU) en Jaangiirɗe Laamorde Bayelsa de en yiɓi nder Willberforce Diiwal Bayelsa e lesdi Naajeeriya.https://www. Inaje Jande Fere Ferehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Neja_Delta#Inaje_Jande_Fere_Fere Fadditaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Neja_Delta#Fadditaa Wikipedia: Diiwal Yobe https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe Yobe Yo Diiwal nokka haa nder Diiwal Borno, Lesdi Yobe, e nder diiwal gon nde nder Woyla bo Fuhna leysɗi Naajeeriya, Diiwal Yobe e woodi jajirka e a ɗuuduki koyahri 45,502km. E ɗukki yimɓe bo ewodi lenyol yimɓe 1,411,481 e limgal badngal denno dungu 1991. Diiwal Yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Diiwal_Yobe Hukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Hukuma_Pamarun Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Lenyol Yimɓe Anɗaaɓe be Yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Yimɓe_Anɗaaɓe_be_Yobe Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Hiimobe Wikipedia: Tontoh Dikeh https://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh Tontoh Dikeh (ɓe danyimo yende je 9 lewru Yuni hitaade 1985) ɓengel fijirje ikkitigo ha Naajeeriya, yiimuwo’on bindo’on. https://web. Ɗime On Habar Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Ɗime_On_Habar_Mako Andal/Jangugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Andal/Jangugo Teegal Bee Bukkwaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Teegal_Bee_Bukkwai Firmiji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Firmiji_maako Banndira binndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Banndira_binndi Gimolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Gimol Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Faɗɗitaa Wikipedia: Diiwal Borno https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno Diiwal Borno gelle diiwal Borno e heddi e Wayla Faro Fuuna, Hautugo Naajeeriya. Diiwal Borno e Wodii mangu leddi/lesdi jaaraiɗum Kilomitaje 57,799km, den diiwal ngal e wodi ɗuɗuki yimɓe/yimmɓe jaaraiɓe adadu yimɓe 5,925,668 e wurtinki limgal yimbe leddi di duɓi 2006. Hukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Hukuma_Pamarun Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Lenyol Janngirɗe Mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Janngirɗe_Mawɗe Jannguɓe hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Jannguɓe_hiiɓe Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Hiimobe Wikipedia: Ibrahim Geidam https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Geidam Ibrahim Geidam Gomnaajo Diiwal Yobe mo ɗenno jippiɗo jonnta boo haannko ne wakiiliijo ɗotti'en garije Diiwal Yobe fuuhnaje e laamorde leydi Naajeeriya.http://nggovernorsforum. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Geidam#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmed Lawan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Lawan Ahmed Ibrahim Lawan daayaama hiitade dowgu alif 1956 Wokilijo dotti,en gonde Woila bo hirna lisde Yobe ila abli e jowe nain e jowe nain e go'o 1991 kowaddi hande, hanko woni maudo wokilijow dotti,en lesdi Naajeeriya. Hanko woni moo jewenayejo . Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Lawan#Hiimobe Wikipedia: Bukar Abba Ibrahim https://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Abba_Ibrahim Bukar Abba Ibrahim o daayaama hiitande dowgu alif 19450 - 2024) e lesdi jihar Yobe moo arduujow gamnate Diiwal Yobe modenno haa too o teefiite ardungal lesdi Naajeeriya hiitande duwgu 2017 e nder arduwgal kungiyawal jammiyawol Leysdi hawtugal NNPP.https://saharareporters. Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Abba_Ibrahim#Himoɓe Wikipedia: Cuule Rewɓe https://ff.wikipedia.org/wiki/Cuule_Rew%C9%93e Cuule rewɓe ko teddinngol paykoy doyoy. Si ko teelal, ko sunningol. Wikipedia: Diiwal Taraba https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Taraba == Diiwal Taraba == Diiwal Tarabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Taraba#Diiwal_Taraba https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Taraba#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHiimobe Wikipedia: Hadiza Gabon https://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon Hadiza Aliyu O daññaama bana Hadiza Gabon mou danyamo ñalde 1 Lewru Korse duuɓi hutaande 1989. de Lesdi Gabon. https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHabaru jonde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHabaru_jonde_maako Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Ilmu Mofuddi filmi yenmitkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Mofuddi_filmi_yenmitki Ko mo lahati monyami yeesohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Ko_mo_lahati_monyami_yeeso Filmi dun mo wurtoyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Filmi_dun_mo_wurtoyi Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Hiimoɓe Wikipedia: Jangirɗe Maude Diiwal Rivers https://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_Rivers Jaangiirɗe Maude Diiwal Rivers Habaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_Rivers#Habaru Inaje de in jangataahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_Rivers#Inaje_de_in_jangataa Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_Rivers#Hiimoɓe Wikipedia: Diiwal Niger https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger Diiwal Niger e wayla bo cakaare leysɗi Naajeeriya. Diiwal Niger iwodi dar nde lesdi koyahri 76,363km yoda e len'yol kohayri 3,954,772 e limgal 2006. https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHukuma_Pamarun Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#Lenyol Footoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#Footoo Janngirɗe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#Janngirɗe_mawɓe Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#Hiimobe Wikipedia: Diiwal Kogi https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kogi https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeDiiwal Dow e leysɗi Niiseriya. Hukuma pamaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kogi#Hukuma_pamaru Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kogi#Himobe Wikipedia: Diiwal Kwara https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kwara Diiwal Kwara Dow e leysɗi Naajeeriya https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kwara#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHimobe Wikipedia: Maiduguri https://ff.wikipedia.org/wiki/Maiduguri Maiduguri un ɗe kapital e ɗe gelle mawɗe ɗun Diiwal Borno nder woyla fuuna Naajeeriya. Ɓe gelle ɗen jottori e haade fotti ɗe hutaadewal ngaɗɗa maayo majjuugo e ɗer ɗe firki nutsiigo nder ɗe ariyawal e ɗawde weeɗu Chad (Lake Chad). Taarihawol (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Maiduguri#Taarihawol_(Distinore) Finnuɗum artuɗumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiduguri#Finnuɗum_artuɗum Jihaadi Islaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiduguri#Jihaadi_Islaama Wikipedia: Tsakiyajee https://ff.wikipedia.org/wiki/Tsakiyajee Shole dunm godunm hunde ko innira en a bera en gatta gobe amajum ta aedunm wada tegal koh mangal ta dunm yarai debbo sudu gorikoh sai dunm watanamo adade mako dun kambo goga mada Wikipedia: Muhammadu Faalil Sih https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Faalil_Sih Doftooru Muhammadu Faalil Sih ko Moritaninaajo jibinaaɗo ñannde 23 siilo 1990 e wuro e nder Fuuta Tooro ene wi'ee Beelinaaɓe e diiwal Boosoyaa, maaɗum si tawii ko to feccere njiilgu Moritani ɗo ngo jeyaa hanndeɗoo, wi'en diiwal Gorgol. Ko ɗon o fuɗɗii janngude, ɓaawo o timminnde ganndal leswal makko, o yahi Kayhayɗi, laamorgo diiwal Gorgol o jokkoyi ton jannde makko hakkundeere haa o heɓi bakaloreyaa C (fannu Hiisawal). Wikipedia: Leydi Jordan https://ff.wikipedia.org/wiki/Leydi_Jordan Leydi Jordan e di der leyde larabanko en, Wikipedia: Pullo to wadai bangal https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo_to_wadai_bangal To pullo wadai bangal artai yara gaddeh, dagadonn dun yahai innadaridoo e are luttude wuro surbajo. Wikipedia: Noora https://ff.wikipedia.org/wiki/Noora Hay jooni eɗen njokki e nder yewteere kulle muumuteeje Wikipedia: Ɗemngal https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal Ɗemngal ko hito ngo neɗɗo yaltinta e hunnduko mum fii ɓannginngol faale. Ko haala ka yimɓe huutorta fii yewtugol hakkunde mum. Wikipedia: Ngendiyanke https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngendiyanke Ngenndiyanke, ɗoofaa ko he wowlaandu « ngenndi ». So a nanii ngenndi noon, nganndaa ko wertaango leydi waɗanaango keeri, heftinaago heftiniraa innde e laamu keeriingu, waɗde renndooji yimɓe. Wikipedia: Julde suumayee https://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_suumayee Julde Suumayee, ko nyalannde hiwrondi- ral e welowelo Mawngo wonani julɓe hooruɓe ɓen. Nden juldeere no humii e sunna Nulaaɗo o Muhammadu. Wikipedia: Lesdi Indonesia https://ff.wikipedia.org/wiki/Lesdi_Indonesia Lesdi Indonesia galleji Maudeji din. Wikipedia: Ndumsa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndumsa vignette|Ndumsa Wikipedia: Mamudo https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamudo Mamudo dun gelle der hukuma pamarun Pataskumo. E nder Diiwal Yobe inde Lamiɗo gellel gel hanko woonii Mohammed Yelwa e mo doon e nder gellel gel faro wayla Barwal e ta hirna gelle denn. Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamudo#Lencitaaki Wikipedia: Diiwal Benuwe https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Benuwe Diiwal Benue ɗun diiwal ɗer hawtugo Naajeeriya. E gal woodi mangu lesdi kamani kilomita 34,059km e ɗuuɗuki yimɓe 4,253,641 e limgal ɗuuɗirka yimɓe gal nduungu 2006. Hukumaji Pamariihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Benuwe#Hukumaji_Pamarii Wikipedia: Lesdi Togo https://ff.wikipedia.org/wiki/Lesdi_Togo == lesdi Togo == lesdi Togohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lesdi_Togo#lesdi_Togo Wikipedia: Ibrahim Badamasi Babangida https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Badamasi_Babangida Ibrahim Badamasi Babangida GCFR O dañama 17 ɓe Juko ɗumngu 1941) mo janarjo nɗembo kadi giamɗo cubtal (siyasaje) mo gaɗɗo ritaya e tadugal sojien Naajeeriya, molattake ardiɗo lamu ɗun soji ɗun baawo aajeeriya gada 1984 haa yahri jippaaki maako be 1993. O waaɗi jogago mawɗo hafsajo sojien iga 1984 yahri 1985 mowaaɗi ko faago Yeeso be waadgo tetukii laamu be goɗɗun wayluki laamu nɗun ndun wanni Muhammadu Buhari be jodorde mu. Danyeki Mako E Mangu Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Badamasi_Babangida#Danyeki_Mako_E_Mangu_Mako Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Badamasi_Babangida#Hiimobe Wikipedia: Shelleng https://ff.wikipedia.org/wiki/Shelleng Shelleng Doum Hukuma Pamarun (LGA) ɗen Diiwal Adamawa Woila Faro Fuuna Naajeeriya. Hukuma Pamaren ɗun eɗun Waadii Kerol e Hukuma Pamaren Guyuk e Girel ɗen ɗun Mari gelleji e Sareji Baana Kiri, Boɗwai, Gundo, Jambul, Shelleng Limbu, Ketembere, Dunge, Boburo, e Tallum. Habaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelleng#Habaru Hautude Jaudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelleng#Hautude_Jaudi Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelleng#Faɗɗitaa Wikipedia: Kukawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Kukawa Kukawa (e ɗenno kuka) Doum gelle nDenbo Doum Hukuma Pamaren e Diiwal Borno eta Wayla Faro Fuuna Naajeeriya jiki haade e weeɗuu Chad. Ɗun tiggi gelle nɗen nɗer hitaande ɗungu 1814 gam hatirde dawlaaji kanem-Bornu e mawɗo Moddibo julɓe ɗenbo Ardiɗo konu Muhammad Al-Amin Al-kanemi Gaɗa dooaaki mauɗo gelle shaiiɗo Ngazargamu. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kukawa#Hiimoɓe Wikipedia: Abadam https://ff.wikipedia.org/wiki/Abadam Abadam Doum Hukuma Pamaren nder Diiwal Borno Naajeeriya Doum Fuuna Weɗuu ɓela Chadi. Hautirɗe ɗen eɗa ɗer gelle Malum Fatori. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abadam#Hiimobe Wikipedia: Chibok https://ff.wikipedia.org/wiki/Chibok Chibok Doum Hukuma Pamaren Diiwal Borno Naajeeriya gonɗun Fombina Diiwal. Hawtirde Magal e ɗer gelle Chibok egal woodii geɓeɗe 1,350km2 e ɗuuɗirka yimmɓe 66,105 e limgal 2006. Boko Haramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibok#Boko_Haram Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibok#Hiimobe Wikipedia: Diiwal Akwa Ibom https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_Ibom Akwa Ibom ɗun diiwal dow leysɗe Naajeeriya. E gal wodii yajirka leyɗi kamani kilomita 7,081km e ɗuɗirka yimɓe 5,450758 limgal yimɓe gal ɗungu 2016. Huɗeji Akwa Ibomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_Ibom#Huɗeji_Akwa_Ibom Hukumaji Pamariihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_Ibom#Hukumaji_Pamarii Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_Ibom#Hiimoɓe Wikipedia: Diiwal Ebonyi https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ebonyi Diiwal Ebonyi ɗun diiwal gongal ta fombina faro funnaa hautugo Naajeeriya. E gal woddi ɗuɗirka jairi faandaade kilomita 5,533km e ɗuɗirka yimɓe kamani 2,476,947 gun limgal ɗuɗirka duniyaru (yimɓe) gal dungu 2006. Olumoo e Ebonyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ebonyi#Olumoo_e_Ebonyi Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ebonyi#Hiimoɓe Wikipedia: Pataskumo https://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo Potiskum (Pataskuumo) ɗun go’o e ɗer hukumaji pamarii ɗi ɗer Diiwal Yobe, ɓurɓe ɗuɗuki joɗiɓe gelle ɗen ɗun Karai-Karai en e goɗɗen bolle fere-fere e ɗen hawtuɓe e Ngzim, Kanuri, Bolewa, fulɓe, Ngamo, ɗen e goɗɗe bolle ɗuɗɗe Pataskumo hanjun wonii ɓurɗun yimɓe ɗuɗɓe e ɗer diiwal Yobe. Gelle ɗe yimmɓe ɗer muɗun anɗira sore-sore (luɓe) turotoɓe motaji, wayilɓo e remoɓe. Jangirle mawɗe ɗe hukuma pamarun Potiskumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#Jangirle_mawɗe_ɗe_hukuma_pamarun_Potiskum Konoonii Luumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#Konoonii_Luumo Inare E Girgiinal Dau Jippoto Potiskumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#Inare_E_Girgiinal_Dau_Jippoto_Potiskum Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#Nassiji Wikipedia: Madagali https://ff.wikipedia.org/wiki/Madagali Madagali (e ko madagali) Doum Galle e Hukuma Pamaran nder Diiwal Adamawa nɗun Naajeeriya faro e ɗaw keerol haa leysdi Kamerun ɗun tiggi hukuma pamarun ɗun e ɗungu lagi wakkatire ɗe ɗun hebni Diiwal Taraba ɗer Diiwal Gangola. Eɗun waɗii keerol e Michika e ta wayla Askira Uba ta hirna, hukuma pamarun awoza ta fembina e jamhiriyar Kamerun eta funaa. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madagali#Hiimoɓe Wikipedia: Michika https://ff.wikipedia.org/wiki/Michika Michika (mwe-cika) Doum Galle Boɗen Doum Hukuma Pamarun eta Diiwal Adamawa Doum Naajeeriiya, Hanjun Lati Hautirɗe ɗe Hukuma Pamarun(2) Eɗun nɗer Woila Diiwal ɗenɓo. E gal ɗau ƙeroti dari ɗau eta anɗaɗe inare yilaki umtuki gite ɗun mcedigyi ta vecemwe Rhumsiki ta Kameerun mwecika (Michika) hange goni gelleɗe nayi ɓurɗe maugu ɗer Diiwal Adamawa. Distiinore michikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#Distiinore_michika Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#Laamu Tagabellegyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#Tagabellegyi Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#Hiimoɓe Wikipedia: Akko https://ff.wikipedia.org/wiki/Akko Akko doum hukuma pamaren nɗer Diiwal Gombe nder Naajeeriya. https://www. Arɗugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akko#Arɗugal Yalde luumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akko#Yalde_luumo Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akko#Hiimoɓe Wikipedia: Ɓilliri https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81illiri Ɓilliri (ko Ɓiliri) e doum go’o nɗer hukuuma pamaren sappo e go’o ɗun Diiwal Gombe nɗer lesdi Naajeeriya kerol mangol e hukuma pamarun Akko ta woila, e ta fombina e fuuna e shangom bo ɗen woila fero funaa e Kaltungo. Billiri yo inare hiɗe ɗe Tangale’en wonɓe ta fombina Gombe. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81illiri#Hiimobe Wikipedia: Funakaye https://ff.wikipedia.org/wiki/Funakaye Funakaye hukuuma Pamaru e nder Diiwal Gombe haa nder Naajeeriya. Gelle mawɗe ɗen ede nɗer gelle Bajoga. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funakaye#Hiimoɓe Wikipedia: Lasgol Ngizimen https://ff.wikipedia.org/wiki/Lasgol_Ngizimen Lasgol Ngizim en (Ngizimawa,Ngezzim) e ɓe joɗi e ta diiwal Yobe gongal woila fara fuma Naajeeriya. Ko yari dungu 1993 ɗun yumi ɗuɗuki maɓɓe e wiki ɓe yarai 80,000. Distinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lasgol_Ngizimen#Distinore Wikipedia: Onitsha https://ff.wikipedia.org/wiki/Onitsha Onitsha doum Hukuma Pamaren nɗer Diiwal Ebonyi e nɗer Naajeeriya. E ɗe godii inare yaruɗe mangu 476km² kamma e ɗe wodii ɗuɗirka yimɓe 236,828km les limgal 2006. hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onitsha#hiimoɓe Wikipedia: Balanga https://ff.wikipedia.org/wiki/Balanga Balanga e go’o eɗer hukumaji pamari e der Diiwal Gombe doum Naajeeriya. E ɗun les hautugo yimɓe mawɓe ta fombina diiwal mawɗun inare yahirde majun e ɗun ɗer gelle Talasse. Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balanga#Faɗɗitaa Wikipedia: Girei https://ff.wikipedia.org/wiki/Girei Girei ɗun gelle Adamawa ɗer Naajeeriya. Gel ɓurduri e juggol Benue yimɓe ɓurɓe ɗuɗurki einare hamɓe goni Fulɓe ko Fulani, ha’e non goɗɗun madi ɗuɗɗun ɗun Greng, Ntabo e labondo e ɗer hukuma pamarun Girei den un wuro ngo padio gotal. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Girei#Hiimobe Wikipedia: Mohammed Indimi https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Indimi Mohammed Indimi OFR (O dañama 12 gu Augusta 1947) un ɓiyi ɓe luɓe Naajeeriya ɗembo un ɓiyii walloɓe. Hanko woni tigguɗo ardugal Oriental Energy Resources (OER) un goɗɗun kampani joɗoriɗun haremun ɗun kampani irtojun nebbam ɗun Naajeeriya. Dayago Artugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Indimi#Dayago_Artugo Lumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Indimi#Lumo Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Indimi#Himoɓe Wikipedia: Askira https://ff.wikipedia.org/wiki/Askira Askira/Uba doum Hukuma Pamarun gal Diiwal Borno Naajeeriya Hautirde den eɗe ɗer Gelle ɗen Askira. Lamba Wuro Noddirgo go Gebbal Gal Hango Wonii 601. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Askira#Hiimoɓe Wikipedia: Biu https://ff.wikipedia.org/wiki/Biu Biu Doum gelle ɗen Doum Hukuma Pamara ɗen (LGA) ta Fombina Diiwal Borno Naajeeriya. Gelle ɗen dai Hanjeke Wudu Yaduki Lamu e Hukuma Pamaren ɗenbo ɗun Meɗi ɗun Lattii Joɗaki gello Mauɗe Lamorde Biu. Yimbu/Leyyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#Yimbu/Leyyi Njodirde E Hautugo Jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#Njodirde_E_Hautugo_Jawdi Leyyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#Leyyi Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#Faɗɗitaa Wikipedia: Jere https://ff.wikipedia.org/wiki/Jere Jere ɗun hukuma pamarun e Diiwal Borno, haa Naajeeriya. Hautorde Magal e nder gelle khaddamari. Mangu Gellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#Mangu_Gelle Ɗuɗirkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#Ɗuɗirka Habaru Gellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#Habaru_Gelle Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#Hiimoɓe Wikipedia: Itas Gadau https://ff.wikipedia.org/wiki/Itas_Gadau Itas/Gadau un hukuma pamarun gal Diiwal Bauchi gal Naajeeriya. Hautirde magal eta ɗer gelle Itas iteswaju. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itas_Gadau#Hiimoɓe Wikipedia: Italy https://ff.wikipedia.org/wiki/Italy droite|vignette|250x250px Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu Wikipedia: Saudi Arabia https://ff.wikipedia.org/wiki/Saudi_Arabia Saudi Arabia un lesdi keedodi taa huunare faaro caaka duuniiyaru lisde saudiya diilaatake nder daulaje asiya [lesde] larabankoen gelle [Riyadh]kanje ngonii njoodorde lamido lesdi saudiya too ndiina musulunci Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saudi_Arabia#Hiimoɓe Wikipedia: Aisha Aliyu Tsamiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya Aisha Aliyu Tsamiya uo daayaama hiitade dowgu alif 1992 anda dow be Aisha Tsamiya dow nder Fijoɓe je burdii Haa nder kugal man, Wato Fijirde Hawsaare Filmi haa nder kannywood.https://hausa. Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Taariihawol Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Kuugal Dimgol Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Dimgol_Maako Tegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Tegal Fiilmiji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Fiilmiji_maako Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Faɗɗitaa HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#HIIMOƁE Wikipedia: Hausare https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausare == Hausare == Hausarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausare#Hausare Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausare#Hiimobe Wikipedia: Kwasam Nagge https://ff.wikipedia.org/wiki/Kwasam_Nagge KWASAM NAGGE kwasam Nagge ɗum kwasam on belɗamm majin wobbe wii wala bana man haa welugo ma. Dum ɗoh mari ndakam (sweetness), dum doh mari nafu boh haa balli himɓe majin nafu man yotti on je baa nasara ma wii wala ko kwasam acci haa nafu nder balli himɓe. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwasam_Nagge#Hiimoɓe Wikipedia: Qatar https://ff.wikipedia.org/wiki/Qatar Qatarˈkætɑːr/ , [10] /ˈkɑːtɑːr/ ( listen ), / ˈkɑːtər/ or / kəˈtɑːr/( listen ); [11] Arabic: ﻗﻄﺮ , romanized : Qaṭar [ˈqatˤar] ; un lesdi nder lesɗe larabankoen, Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Barkindo Mustafa https://ff.wikipedia.org/wiki/Barkindo_Mustafa Alhaji Muhammadu Barkindo Aliyu Mustafa en ñalde 14 ndun lewru colite ndungu 1944 der gelle Yola ngonde Diiwal Adamawa nde njoni. Lamurjje nde njornii Adamawa Naajeeriya. Jande makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barkindo_Mustafa#Jande_mako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barkindo_Mustafa#Hiimoɓe Wikipedia: Bandol https://ff.wikipedia.org/wiki/Bandol Bandol (koo Balli) ta ndunyima bandol hala gota Kenyan ta ndunyima Balli boh halaji dudi Kenyan Wikipedia: Kabiru Isyaku https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Isyaku Dr Kabiru Isyaku mni mo ɗanyama ɗer leuru seltembaru ƴalde 23 ɗu 1953 ɗer Diiwal Jigawa hukuma pamarun Ndun Kazaure.https://allafrica. Kuudee Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Isyaku#Kuudee_Maako Jahalejii Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Isyaku#Jahalejii_Maako Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Isyaku#Hiimobe Wikipedia: Sir Ahmadu Bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Ahmadu_Bello Sir Ahmadu Bello Hambe teetii Lesdi Niseeriya gadda njuungo Wikipedia: Mansa Muusaa https://ff.wikipedia.org/wiki/Mansa_Muusaa Mansa Musaa wuurno ko tuggude 1280 haa 1337, o laamiima joomaandu Maali duuɓi 25 (1312-1337). Himo lolliri laataade neɗɗo ɓurɗo jogaade jawdi, teeŋtinii kaŋŋe, e jamaanu makko. Wikipedia: Robert Boyle https://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Boyle Robert Boyle un gimdo ballutudoo eko nooni kemister Wikipedia: Zariya https://ff.wikipedia.org/wiki/Zariya == Zariya == Zariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zariya#Zariya Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zariya#Hiimobe Wikipedia: Diiwal Filato https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Filato Jos diiwal e dow leysɗi Niiseriya Un diiwal haa cakaare lesdi ɗin ngal ɗoon jokkidiri be diiwal nasarawa,beniwee eko lutti fof Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Nassarawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Nassarawa Nassarawa diiwal e dow leysɗi Niiseriya Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Jaaruɗe Asaweeji https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaaru%C9%97e_Asaweeji Jaaruɗe asaweeji Joweeɗiɗi Wikipedia: Adamu chiroma https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_chiroma Kinnaɗo adamu chiroma un gimɗo lesdi Naaseeriya Wikipedia: Nuhu Ribaɗo https://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Riba%C9%97o thumb|Dokkowoo caawoori hooreejo [[Naajeeriya Wikipedia: Adamu Maina Waziri https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Maina_Waziri Adamu Maina Waziri daayadow hiitade dowgu alif 1955 liiyru silto un beenɗo nder laayal bole too lamurde pataskumu hukumar famarum too leyde jihar Yobe woyla huuna Naajeeriya ɓeeɗow laayal bole Fika own janngi jangirde ahmadu Bello University zariya own laatakee moodibbo jangiinowo jaangerde haa too University maiduguri hiitade dowgu alif 1979 moo ardaake arduwgal ministakow police too hiitande dowgu alif 2010 Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Maina_Waziri#Himmoɓe Wikipedia: Madagaska https://ff.wikipedia.org/wiki/Madagaska Madagaska ɗun leydi nɗer leyde Afrik cakaare jottori dow caggal lesɗe Wikipedia: Lislaamu https://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu == Lislamu == Lislamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu#Lislamu Tarihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu#Tarihawol Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu#Hiimobe Wikipedia: Rotimi Amaechi https://ff.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Amaechi Chibuike Rotmi Amechi (be ɗanyeemo 27 Duujal duuɓi 1965) un gimɗo daƴaɗo Diiwal Rivers, Amechi e beɗiiɗo ministaajo sufuri gada hitaande 2015 - 2022 ɗoo ko laamorinkaaku Ardiiɗo Muhammadu Buhari. Sabbungo ei Amaechihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Amaechi#Sabbungo_ei_Amaechi Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Amaechi#Hiimoɓe Wikipedia: Musaddam Idriss Musa https://ff.wikipedia.org/wiki/Musaddam_Idriss_Musa Musaddam Idriss Musa un gimɗo daƴaɗo e hukuma pamarun Nangere nɗer Diiwal Yobe e Hautuugo Naajeeriya Wikipedia: Sadio Mane https://ff.wikipedia.org/wiki/Sadio_Mane Sadio mane o daayaama yande 10 liiyru bowtal hiitade dowgu alif 1992 ei nder lisde bambali Senegal taa hirnaari lisde https://simple.m. fijirde kwallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadio_Mane#fijirde_kwallo Wikipedia: Ahmed Musa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Musa Ahmed Musa Un Daƴaɗo nɗer Hawtugo Naajeeriya too lisde kano Ahmed Musa fiijowo fiijiede boll too naajeeriya super Engle Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Musa#Hiimobe Wikipedia: Jime Saleh https://ff.wikipedia.org/wiki/Jime_Saleh Jime Saleh un kuuwowa e suuduu Radiyo [BBC] Ɗun ɗemgal Hausare Wikipedia: Abdulrasheed bawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrasheed_bawa Abdulrasheed Bawa un daayaama yande 3 liiyru seedto hiitade alif 1980 taagu gonɗo nɗer Naajeeriya lattiɗo kaɗowo ko haana anɗuɗo koononi shari'a jaabe janngerde usumanu Dan fodiyo University kanko wooni jogiɗo joɗorgal arduwgal EFCC Gada 24 Colite hitaandee 2021 lattiɗo ciyama. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrasheed_bawa#Hiimoɓe Wikipedia: Abdulrahman Bello Dambazau https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Bello_Dambazau Abdulrahman Bello Dambazau un ginɗo daƴaɗo nɗer gelle kano Woyla Maso hiirna hawtugow leydi Naajeeriya Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Bello_Dambazau#Hiimoɓe Wikipedia: Ibrahim Talba https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Talba Ibrahim Talba own taagujow nɗer hukuma pamarun Nangere too leydi diiwal yobe wayla haa fuuna Naajeeriya hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Talba#hiimoɓe Wikipedia: Asiwaju Bola Ahmed Tinubu https://ff.wikipedia.org/wiki/Asiwaju_Bola_Ahmed_Tinubu Asiwaju Bola Ahmed Tinubu uñ gimɗo naƴaɗo Diiwal osun ɗer Hautugo lesdi Naajeeriya kanko Woonii ardiiɗow arduwgal laamu leydi Naajeeriya too jammieyawol APC ngal lisde Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asiwaju_Bola_Ahmed_Tinubu#Hiimobe Wikipedia: Idriss David https://ff.wikipedia.org/wiki/Idriss_David [Idriss David] un arduujo laydi[ chad Republic] Wikipedia: Malam Aminu Kano https://ff.wikipedia.org/wiki/Malam_Aminu_Kano malam Aminu Kano inda lamiiɗo Kano kinnaɗo lamiiɗo haa ko yahri Duuɓi 43 daw laamou diiwal aamorde diiwal kano Kano. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malam_Aminu_Kano#Himobe Wikipedia: Turkish https://ff.wikipedia.org/wiki/Turkish Turkiyya un Leydi ɗer yuroopu gelle mauɗe Leydi ɗin kanje ngonii [Istanbul] . Un Leydi ngooduuɗi inare deemal ɗen eko aweetee un Leydi anɗiraɗi inɗe [Anatalia]e Hirna aasiiya hautii e goɗɗe geɓɓe ɗe [Bulkansa]fombina faaro fuuna leyɗe yuroopu. Wikipedia: Norway https://ff.wikipedia.org/wiki/Norway Norway un leydi eɗer lesɗe yuroopu eta woila geɓɓal maugal ngal Hirna e wayla ɓurgal maugu ngal [Scandinavian peninsula]. Yuutuuɗe nɗe Kennan kamma footiiɗe ɗe [Artic] e lugguɗe [Svalbard] kanjee maa ɗe lattake gaɗɗe geɓɓe ɗe Norway . Wikipedia: Ngenndiije Dentuɗe https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngenndiije_Dentu%C9%97e [of the United Nations.svg|thumb|Mutiɗa innde] Wikipedia: Diiwal Enugu https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Enugu Enugu Diiwal Hombina hunange e leysɗi Naajeeriya Enugu wodii jama,are 82000 kankoo diwal Enugu manko eii igbo enu ma,ana tukuu. https://web. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Enugu#Hiimobe Wikipedia: Aishatu Musa Dalil https://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil Aishatu Musa Dalil mo pullo usil ɓiɗɗo lisde Diiwal Adamawa gonɗun geɓɓol woyla faro fuuna e hautugo Naajeeriya amma ɗun danyimo ɗenbo o mauni e gelle Kaduna.https://theeagleonline. Distinore Mangu Maako E Janɗe Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Distinore_Mangu_Maako_E_Janɗe_Maako Andiragohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Andirago Binɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Binɗi Lattaki Maako Bindowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Lattaki_Maako_Bindowo Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Hiimoɓe Wikipedia: Yakubu Mohammed https://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed Yakubu Mohammed (duuɓi daygo maako; 25 duujal, 1973) e mo go’o eɗer anɗabe jarumi'en filmiji e Woyla Naajeeriya.https://punchng. Distinirgo maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Distinirgo_maako Nastugo Filmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Nastugo_Filmi Filmiji maako e Nollywoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Filmiji_maako_e_Nollywood Filmiji maako e Kannywoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Filmiji_maako_e_Kannywood Gimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Gimi Jagorɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Jagorɗo Lammbaji Managohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Lammbaji_Manago Ijjitingohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Ijjitingo Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Hiimoɓe Wikipedia: Zee Pretty https://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty Zulaihat Ibrahim moɗun ɓuri anɗirki e inde Zee Pretty e moɗer go’o ɓe yimɓe woyla Naajeeriya mo anɗirama faro ƙoraki fooje wawuki gamol eɗenbo siryaki fimji dammuɗi jalnoji.https://tribuneonlineng. Distinorde Margomaakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#Distinorde_Margomaako Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#Janɗe Kuugal fimjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#Kuugal_fimji Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#Hiimoɓe Wikipedia: Abubakar Mohammed https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Mohammed Sa’ad Abubakar Mohammed down sootti Sanatajow Wakiltiɗo subtirɗe Gombe shakare e Diiwal Gombe liyde Naajeeriya e liiyru Afrilu too hiitande ɗowgu 2003 e les subtugal PDP. Mo jogake manguɗun gaɗa liiyru dujjal 2003 haa yaari 2007 liiyru dujjal . Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Mohammed#Hiimoɓe Wikipedia: Mariama Jalloh https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh == Mariama Jallo == Mariama Jallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Mariama_Jallo Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Taariki_maako Artigo Gimohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Artigo_Gimo Gimi takkunɗirɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Gimi_takkunɗirɗe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Hiimoɓe Wikipedia: Maryam Yahaya https://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya Maryam Yahaya (ɗuubii daygo maako; 17 Morse, 1997) ko fijiwou fimji Naajeeriya nder kisal Kannywood O heɓii anndal ngam o waɗi nder taraddadi, film mo Elnass Ajenda waɗi.[1] Ngam kuugal maako, Yahaya noddinaaɗo no actress best promising by City People Entertainment Awards e hitaande dowgu 2017. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Kuugal Distinorde Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Distinorde_Margo Fuɗɗuki Wadgo Fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Fuɗɗuki_Wadgo_Fim Dokkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Dokke Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Hiimoɓe Wikipedia: Halima Atete https://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete Halima Yusuf Atete anndiraa kadi Halima Atete (duubii daygo 26 jolal 1988) ko filmisɗo Naajeeriya e filmisɗo, jibinaaɗo e mawninaama e Maiduguri, Borno.https://saharareporters. Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle Jaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Jaɓɓorgo_Ganndal Fuɗɗugo filmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Fuɗɗugo_filmi Filmi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Filmi_maako Nasrujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Nasruji Manajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Manaje Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Fijooji Wikipedia: Safiyyah Jibril https://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_Jibril Safiyyah Jibril Abubakar mo ɗun ɓuri anɗirki Ummu Abdoul un janginowo e sakandare ɗenbo un binɗowo yamuɗo fiijo Hikayata nge BBC Hausare 2018. Ɗun ɗanyi Ummu Abdoul on e gelle Zariya, Diiwal Kaduna e hautugo Najeeriyaa. Distinorɗe margo maako e jande maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_Jibril#Distinorɗe_margo_maako_e_jande_maako Yamgo fiijop BBChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_Jibril#Yamgo_fiijop_BBC Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_Jibril#Lencitaaki Wikipedia: Mohammed Sunusi Barkinɗo https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sunusi_Barkin%C9%97o Mohammed Sunusi Barkinɗo ( Afrilie 1959 - 2022) un gimɗo subtule Naajeeriya’en. Ha gada i ɗun Auguste 2016 mo lattake sakatarejo jaanar ɗun OPEC. Margu artugo e janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sunusi_Barkin%C9%97o#Margu_artugo_e_janɗe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sunusi_Barkin%C9%97o#Hiimoɓe Wikipedia: Tijjani Mohammed Bande https://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande Tijjani Mohammed Bande, OFR (be danyiimou 7 ɗun lewru Bowte 1957) un gillotodo e Naajeeriya on, moddibbo ɗenbo anɗuɗo konomi margo siyasaje. https://www. Distinorɗe margo maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Distinorɗe_margo_maako Famgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Famgo Kuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Kuɗe Margo yalji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Margo_yalji_maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Hiimoɓe Wikipedia: Sakina Lawan https://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Lawan Sakina Lawan un binɗowo mo Naajeeriya o joɗiɗo e gelle Kaduna ɗer Diiwal Kaduna hawtugo Naajeriya. Distonorɗe Dayargohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Lawan#Distonorɗe_Dayargo Nasru maako e BBChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Lawan#Nasru_maako_e_BBC Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Lawan#Hiimoɓe Wikipedia: Momee Gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe Maimuna Gombe Abubakar o janja momee Gombe (duuɓi daigo; 28 Korse, 1997) ɗun ɓuri anɗirki Mou Momee Gombe e Mou ɗer sirgitoɓe filmi e Kannywood latido mo kode muɗun ɗaari e nduungu 2020.https://www. Distinorde Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Distinorde_Margo Nastuki maako kuugal filmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Nastuki_maako_kuugal_filmi Gimi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Gimi_maako Asaluu inde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Asaluu_inde_maako Film,onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Film,on Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Hiimoɓe Wikipedia: Aisatu N’jie-Saidy https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy Aisatu N’jie-saidy (ɓe ɗon binda inde maako be Aisatu N’jie-said) (O ɗanyaama nder yinde jebire liiyru Silto hitaande dowgu alif 1964) ɓi tufleeji leddi Gammbi. O meɗi joɗugo ballitigo jamu laamu haa leddi Gammbi daga yanɗe Logas liiyru Mbooy hitaande dowgu alif 1997 yahugo sappo e jowetati liiyru silto hitaande dowgu 2017. Taariihawol maako be anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#Taariihawol_maako_be_anndal Sungulla tufleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#Sungulla_tufleeji Tegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#Tegal Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#Hiimoɓe Wikipedia: Halima Buba https://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Buba Halima Buba mou pullo ɓiyi Naajeeriya un godowo lumo ɗen kumowo e banki lattiɗo gurtoyiɗo gada Diiwal Adamawa e kononi jonii e mo huwa e ɗau mawɗo bankiwal Sun Trust Bank Plc. https://www. Distinorɗe Jandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Buba#Distinorɗe_Jande Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Buba#Hiimoɓe Wikipedia: Aishatu Dahiru Ahmed https://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Dahiru_Ahmed Aishatu Dahiru Ahmed (O daayaama yande 11 ei hiitade dowgu hiitade 1971) mo ɗun ɓou anɗirki Binani o pullo ɓiyi Naajeeriya ɗan bo un moo beenɗo siyasajo e les shubtugal jaameeyawal All Progressive Congress (APC). https://www. Distinore Margo/Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Dahiru_Ahmed#Distinore_Margo/Janɗe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Dahiru_Ahmed#Hiimoɓe Wikipedia: Buba Yero https://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero == Buba yaro == Buba yarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero#Buba_yaro Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero#Hiimoɓe Wikipedia: Boubou Cisse https://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse Boubou Cisse (ɗun dayi mo e ɗungu gu 1971) un mo siyasa lesɗi Maali en gonɗo lattiɗo firaministajo Maali gada Bannjaaru Aranndu (April) 2019 yaari jippaki maako gaɗa waylutugo lamu Maali ɗun 2020 e lewru Jawjawngel (August) mo ɗenbo lattake ministajo hautugo jaudi e cede e ɗenbo minista kowoni ɗer leydi e luuɓe teɓe. https://www. Distinorɗe margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#Distinorɗe_margo Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#Kuuɗe Ɓeddugo Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#Ɓeddugo_Kuuɗe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#Hiimoɓe Wikipedia: Muhammad Banaru Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar Kiiɗo kuuwoɗo hukumaji e hautugo Naajeeriya Distinorde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Distinorde_maako Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Kuugal Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Laamu Maide maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Maide_maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Hiimoɓe Wikipedia: Abubakar Shehu Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar Abubakar Shehu Abubakar (be ɗanyimo nder nyalɗe 17 nder Liiyru Bowte, dowgo 1977) e gelle Gombe e hawtugo Naajeeriya. Ɗun laamiiɗo cuuɗi finaato'en e nɗer Naajeeriya mo ɗun Laammini Laamiiɗo Gombe mo sappo e go’o 11 e liiyru Morse, hitannde dowgo 2014. Distinorde margo maako e jannde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Distinorde_margo_maako_e_jannde_maako Kuugal maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Kuugal_maako Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Laamu Yi'a boohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Yi'a_boo Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Hiimoɓe Wikipedia: Shehu Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar Shehu Usman Abubakar (ou daayaama hiitade dowgu alif. 1938 – 27 Duujal, 2014) un Lamɗo cuuɗi finaatawaaji gal Naajeeriya lattaɗo jogiɗo laamu lamorde Gombe nɗun 10 iga Siilo 1984 yaari haa mayde maako lewru Mayie 2014. Distinorde maargu maako e Janɗe maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Distinorde_maargu_maako_e_Janɗe_maako Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Kuugal Mayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Mayde_maako Yi'a boohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Yi'a_boo Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Hiimoɓe Wikipedia: Sa’idu Kumo https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo Sa’idu Kumo (5 Nuwamba 1959-27 Disamba 2020) o gimɗo Shubtal Naajeeriya moɗun subti e sanatajo wakitiɗo Gombe shakajun e Diiwal Gombe e Naajeeriya e artuɗun publisher e ta naya ɗun e ta Naajeeriya moɗarake tefgo e shuuɓal All Peoples Party (APP) hanjun gaɗaɗon latti All Nigerian Peoples Party (ANPP) mo fuɗɗi kuugal e yalde 29 ɗun mayu 1999. http://psephos. Siyasaji (shubtule)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#Siyasaji_(shubtule) Asal (Furtuu)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#Asal_(Furtuu) Maiɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#Maiɗe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#Hiimoɓe Wikipedia: Muhammad Inuwa Yahaya https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya Muhammad Inuwa Yahaya(be ɗanyiimou e yalde 9 ɗun lewru Yarkooma duuɓi 1961) un gimɗo luumo e Naajeeriya ɗen un gimɗo siyasajo. Han ko woni arɗujo Diiwal Gombe e jonde ngomnajo mo ɗun subti e yalɗe 9 ɗun lewru Sedto, duuɓi 2019 e les subtugo APC. Distinorde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Distinorde_maako Jandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Jande Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Kuugal Hauteji Sanaa’ajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Hauteji_Sanaa’aji shubtuje/Siyasajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#shubtuje/Siyasaje Bangal e yaljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Bangal_e_yalji Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Hiimoɓe Wikipedia: Mahmood Yakubu https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu Farfesojo Mahmoud Yakubou ONN DOUN Farfesojo Mohmood Yakubu eriminmoo 1962 e Diiwal Bauchi gongal Woyla faaro fuuna Naajeeriya, Ardiiɗo Hukumaji INEC, tun daga February 2015 eii Don toe jornii Jandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#Jande Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#Kuugal Jogago Manguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#Jogago_Mangu Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#Hiimoɓe Wikipedia: Ibrahim Hassan Ɗanƙwambo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo Ibrahim Hassan Ɗanƙwambo be danyee mou (e yalɗe 4 Aprilie 1962) mo gimɗo siyasa,en lysidi Naajeeriya me medgo lattaki ngomnaajjo Diiwal Gombe e hautugo Naajeeriya. https://www. Distinorde Maako E Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Distinorde_Maako_E_Kuugal Subtuugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Subtuugo Ngomnajo (arɗiɗo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Ngomnajo_(arɗiɗo) Ungiiyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Ungiiyaaji Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Hiimoɓe Wikipedia: Halima Kyari Joda https://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda Hajja Halima Kyari Joda (Alkaman Gudi) hanko ke debbo artuɗo mowoonii fuɗɗuɗo lamaki hukuma pamarun e ɗer jajirka Diiwal Yobe latti emo jogii mangu mawɗo hukuma pamarun ɗun Fika e jonii ɗo. Distinorɗe Margo Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Distinorɗe_Margo_Maako Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Janɗe Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Kuugal Nasrujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Nasruji Huttudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Huttude Mobgijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Mobgiji HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#HIIMOƁE Wikipedia: Mohammed Danjuma Goje https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_Goje Mohammed Danjuma Goje (be danyiimou e gal longu lewru Octoba 1952) un arɗujo Diiwal Gombe kiiɗo go hautugo Naajeeriya e les ɗoudi subtugo PDP inare e mo jaɓi laamu e yalɗe e 29 nga lewru Mayie 2001 e wakkatire subtugo Diiwal Gombe ɗun 2003. https://thenationonlineng. Distinore maako e Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_Goje#Distinore_maako_e_Kuugal Teefuuki mawngu majalisu Dottienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_Goje#Teefuuki_mawngu_majalisu_Dottien Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_Goje#Hiimoɓe Wikipedia: Amina Bashir https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir Farfesajo Amina Bashir be ɗañee mou e nɗer gelle Pataskumo gonɗe ɗer Diiwal Yobe, Naajeeriya e ñalɗe yande jeewenyi 9 nde liiyru Morse ɗun hiitade dowgu alif 1960, mo wurtoike gada Daya e hukuma pamarun ɗun Fika. Mo lattake farfesajo e ɗungu 2009 lati e destinore diiwal Yobe kanko woni debbo artuɗo yaki jonɗe farfesajo debbo lattiɗo bano Ngorko e fanuu tefgo ilmu e janginki ɗun. Danyowo maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Danyowo_maako Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Janɗe Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Kuugal Ballitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Ballital Komoandirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Komoandira Mauninago (Awards)https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Mauninago_(Awards) Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Hiimoɓe Wikipedia: Bola Tinubu https://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu Bola Ahmed Adekumle Tinubu (be ɗanyiimou e yalɗe 29 Mbooye duuɓi 1952) hanko wooni ardiiɗo leddi Naajeeriya. Un accountajo ɗenbo un gimɗo siyasajo ɗun Naajeeriya. Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ilmu Kuugal Artugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Kuugal_Artugal Ɓangal E Yaljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ɓangal_E_Yalji Mangu Laamorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Mangu_Laamorɗe Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Hiimobe Wikipedia: Bilkisu Muhammad Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_Abubakar Bilkisu Muhammad Abubakar un binɗowo e woyla Najeeriya mo laati inɗema anɗa gaɗa mo waari tata e baɗal Hikayata 2018 ɗun BBC wadata. Distinorde margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_Abubakar#Distinorde_margo Nasru maako e BBChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_Abubakar#Nasru_maako_e_BBC Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_Abubakar#Lencitaaki Wikipedia: Abubakar Habu Hashidu https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu Abubakar Habu Hashidu Un kiiɗo arɗiɗo mo Diiwal Gombe ɗun howtugo NaajeeriyaAlhaji Abubakar Habu Hashidu (daayaama ƴande10 setto hiitadee 1944 – 27 morso 2018) un gimɗo Subtuugo e Naajeeriya ɗenbo un kiiɗo arɗiɗo Diiwal Gombe gonɗun shiyawal woyla faaro fuuna hautugo Naajeeriya gada liiyru dujjal 1999 yaari dowgo 2003.https://www-vanguardngr-com. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#Kuugal Siyasaje E Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#Siyasaje_E_Laamu Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#Faɗɗitaa Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#Hiimobe Wikipedia: Alhaji Muhammad Adamu Dankabo https://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo Alhaji Muhammad Adamu Dankabo up daayaama yalɗe 4 liiyru Afril dowgu silto 1942 too Hukuma pamaren kabo Diiwal liyde Kano.woylo leydi naajeeriya jaayndiwol woyla Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Janɗe Kabɗugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Kabɗugal Lamorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Lamorɗe Andaki Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Andaki_Mako Maide Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Maide_Mako HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#HIIMOƁE Wikipedia: Luumo Sabon Gari https://ff.wikipedia.org/wiki/Luumo_Sabon_Gari Ɗun nyiɓii gongon hamo ngo sabon gari e gelle Kano e ɗungu 1914 ammanbo ngo fuɗɗayi kuugal nangugal hai e ɗer 1915. Inare Maagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luumo_Sabon_Gari#Inare_Maago Nyiptaki Ngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luumo_Sabon_Gari#Nyiptaki_Ngo Wikipedia: Yacine Diallo https://ff.wikipedia.org/wiki/Yacine_Diallo Yacine Diallo (hitadee ɗanyigoy: lewru oktoba 18-1897 hitadee mayugu lewru Aprilie 14, 1954) goɗɗor siyasa ha leydi Gine goɗɗa mahuyi ha majaalisa je Faransi daga hitadee 1946 yahugo hitadee 1954. http://www. Taariki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacine_Diallo#Taariki_Maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacine_Diallo#Hiimoɓe Wikipedia: Hindou Oumarou Ibrahim https://ff.wikipedia.org/wiki/Hindou_Oumarou_Ibrahim Hindou Oumarou Ibrahim ɓi lesdi Caadi fullo'on woɗontefa faɗɗugo fellel anɗiɗo numugo leddi kanko'on ɗon laara koyaal. Rouɓe je Association of Peul Women and Autochthonous People of Chad (AFPAT) ohuyi kugal mangal woɗon yacceɓe ko ɓe huwata je pavillion of the world indegeneous people’s initiative ɓe pavillion je COP21, COP22 ɓe COP23. Waɗon Hafda Anɗirgoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hindou_Oumarou_Ibrahim#Waɗon_Hafda_Anɗirgoɓe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hindou_Oumarou_Ibrahim#Hiimoɓe Wikipedia: Khady Diallo https://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Diallo Khadi Diallo (ɓe ɗanyimo ha hitadee 1955) ɓi leydi Kodduwaar o wodi andal al’adaji Faransi. Taariki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Diallo#Taariki_Maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Diallo#Hiimoɓe Wikipedia: Fatumata Djau Balde https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatumata_Djau_Balde Fatumata Djau Balde kanko’on woni ministajo sungullaji yaaci nder leddi Gine-Bisaawo saida ɓe wai litima ha lewru Septemba hitandee 2003. O jangi nder leɗe ɗuɗɗum ha gurbarnama leddi Gine-Bisaawo. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatumata_Djau_Balde#Hiimoɓe Wikipedia: Muhammadu Sa’ad Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar Ɗun ɗañii Sultan Muhammadu Sa’ad Abubakar e nyalɗe 24 ɗun lewru Juko duuɓi 1956 ɗen un ɓiɗɗo mo lamiɗo julɓe mo 17 Modibbo Abubakar mo tataɓo 111 gaɗɗo lamu jaraɗun njutirka duɓi 50.https://web. Marga Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Marga_Mako Elenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Elenyol Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Janɗe Manguji Dimo Jogihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Manguji_Dimo_Jogi Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Kuugal Wakiltagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Wakiltago Algo Kuugal (Ritaya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Algo_Kuugal_(Ritaya) Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Laamu Diiwal Sokotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Diiwal_Sokoto Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Hiimoɓe Wikipedia: Alpha Oumar Barry https://ff.wikipedia.org/wiki/Alpha_Oumar_Barry Alpha Oumar Barry (ou daayaama hiitande dowgu alif 1925-1977) ɓi siyasa ha leydi Gine ɓi majalisa minista jagwarɗo Ahmed Sekou Toure jamhuriya Gine je arande ɓawo nungugamo o mayii je camp boyro.https://web. Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alpha_Oumar_Barry#Taariki_maako Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alpha_Oumar_Barry#Faɗɗitaa Wikipedia: Ousmane Balde https://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Balde Ousmane Balde (omayi hitadee 1971) anɗuɗo horerisku ha leydi Gine ɓi siyasa. Kanko’on jaagorɗo mawɗo banki je leydi Gine hitadee 1963-1964, o waɗi minista horerisku be ceede. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Balde#Hiimoɓe Wikipedia: Amsatou Sow Sidibe https://ff.wikipedia.org/wiki/Amsatou_Sow_Sidibe Amsatou Sow Sidibe (o daayaama hitaande ɗowgu alif 1953) Maalamijow jo’on bo lauya’on ei siyasa ɓi’on ha leydi Senegaal. Hitaande dowgu 2012 kanko’on debbo arnɗe woɗon deer yimɓe wurti beesuɓaɓe cubol mu’ar dantaɓe ha leddi. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amsatou_Sow_Sidibe#Hiimoɓe Wikipedia: Ousmane Sow https://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow Ousmane Sow Cehoowo haa Senegal (10 Octoba – 1 Decemba 2016) goɗɗo leydi Senegaal woɗon safa yimɓe dudɓe. Tariha Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#Tariha_Maako Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#Kuugal Nasaru Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#Nasaru_Maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#Hiimoɓe Wikipedia: Aminata Diallo Glez https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_Glez Aminata Diallo Glez Neddo filmi ha Burkina Faso ɓe purodusa Aminata Diallo Glez (hitadee danyigo dowgu alif 1972) ɓe danyimo haa dori Burkina Faso, Bingel filmi be purodusa moɓeɓuri andigo inde makko Kadi Jolie.https://lefaso. Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_Glez#Taariki_maako Filmi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_Glez#Filmi_maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_Glez#Hiimoɓe Wikipedia: Khadidiatou Diallo https://ff.wikipedia.org/wiki/Khadidiatou_Diallo Khadidiatou Diallo danyaɗo leydi Senegaal bindiwo un Pulaar kanko’on tiggi kautal man Groupe de Femmes Pour l’Abolition de mutilations Sexuelles (GAMS) ha liddi Beljik. Taariha maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadidiatou_Diallo#Taariha_maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadidiatou_Diallo#Hiimoɓe Wikipedia: Djaili Amadou Amal https://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_Amal Dajaili Amadou Amal binndoowo’on leydi Kamerun o wurti der Fulɓe woweɗtefa faddigo hakke rewɓe. Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_Amal#Taariki_maako Manurɗe/Omanaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_Amal#Manurɗe/Omanaɗo Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_Amal#Hiimoɓe Wikipedia: Mohammed Inuwa Bawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_Bawa Kanal Mohammed Inuwa Bawa rtd (6 Aprilie 1954 – 26 Mayie 2017) ɗun ɓiliimo lamminaago e jahiroowo Diiwal Ekiti, Naajeeriya e wakkatire laamu solja ɗun janarjo Sani Abatcha Gada ɗen hai ɗun ɓilimo e dau jahirowo e Diiwal Gombe gada lewru Augustare 1998 yaari Mayie 1999 inare e mo likaani shiɓa mo humnere ranere e artuɗun jamhun nayaɓun ɗun Naajeeriya. Distinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_Bawa#Distinore Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_Bawa#Kuugal Siyasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_Bawa#Siyasaji Wikipedia: Jaangirɗe Laagos https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangir%C9%97e_Laagos Jaangirɗe Laagos nɗe ɗun ɓun anɗireka e UNILAG un janngirɗe e gelle Lagos, laamorde Diiwal Laagos, Naajeeriya. E ɗe golo eɗer janngirɗe ƙarnuwal artugal e Naajeeriya ɗen bo ɗun tiggigal e ɗungu 1962. Jannguɓe hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangir%C9%97e_Laagos#Jannguɓe_hiiɓe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangir%C9%97e_Laagos#Hiimoɓe Wikipedia: Janngirɗe Bayero Kano https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_Kano Janngirɗe Bayero Kano nɗe ɗun ɓun anɗireka e BUK un jaangirɗe nɗer gelle Kano, ɗer Diiwal Kano, Naajeeriya. Dun tiggigal e ndumngu 1962 e gal wodi jangoɓe 37,747. Guttuli jannginkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_Kano#Guttuli_jannginki Jannguɓe maagal hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_Kano#Jannguɓe_maagal_hiiɓe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_Kano#Hiimoɓe Wikipedia: Audu Idriss Umar https://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Idriss_Umar Audu Idriss Umar be danyiimou e ñalde 28 gal lewru Decemba 1959) ɗun subtimo sanajo wakiltiido Gombe shakajun e Naajeeriya. Inare e mo jaɓi laamu e yalɗe 29 ɗun lewru Mayie 2007 ɓiyi subta All Progressive Congress (APC) ɗun. Distinore maako e janndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Idriss_Umar#Distinore_maako_e_jannde Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Idriss_Umar#Hiimoɓe Wikipedia: Janngirde Ahmadu Bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Ahmadu_Bello Janngirde Ahmadu Bello ɗe ɗun ɓuuri annɗirkii ABU un janngirde Gomnaatiiwal e ɗer hawtugo Naajeeriya gonɗum Zaariyaa e ɗer Diiwal Kaduna ɗun tiggigal e ñalɗe 4 ɗun lewru juldandu 1962 duuɓi ɗiɗii ɓaawo hebtuuki hoore Naajeeriya. Artuɗun ɗun waaɗii janngirde wayla Naajeeriya. Jannguɓe hiiɓeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Ahmadu_Bello#Jannguɓe_hiiɓee Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Ahmadu_Bello#Hiimoɓe Wikipedia: Janngirde Maiduguri https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maiduguri Jaangirde Maiduguri e andira e in nde UNIMAID, Jami'are Maiduguri Jaangiirde den e Lamurde Maiduguri Diiwal Borno nder lesdi Naajeeriya. Doum tiggi Jami'are den nder ndungu ngu 1975 hauti e muraduuji janngirle den be letto go’o nder mawde mawɗe janngirle leydi Naajeeriya. Guttuli jannginkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maiduguri#Guttuli_jannginki Jannguɓe hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maiduguri#Jannguɓe_hiiɓe Habre Boko haramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maiduguri#Habre_Boko_haram Wikipedia: Nasir El-Rufai https://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_El-Rufai Nasir El'Rufai o neddo Naajeeriya dimaande Kaduna goɗɗo siyasajo Naajeeriya, Ardiiɗo Diiwal Kaduna. Hiibobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_El-Rufai#Hiibobe Wikipedia: Rabiu Musa Kwankwaso https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_Kwankwaso Rabiu Musa Kwankwaso Rimande Kano nɗer dungu/duuɓi abli e jowe nain e sappande jowi e jowe go'o (1956) nder lewru sappo (October). Habaru Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_Kwankwaso#Habaru_Maako Janndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_Kwankwaso#Jannde Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_Kwankwaso#Hiimobe Wikipedia: Janngirɗe Joseph Ayo Babalola https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Joseph_Ayo_Babalola Jangirde Joseph Ayo Babalola un jangirde joɗoriɗe hoore muɗun gonɗe Naajeeriya ngonɗe ikeji-Arekeji Diiwal Osun, Naajeeriya ɗe ɓe mallakiwal churwal [Apostolic Christ] (CAC) Tiggi e ɗunmgu 2004 e jonɗe magal e Duuniiyaru. Inɗe jangirde ɗen un inɗe mauɗo churwal Apostolic Christ Joseph Ayo Babalola (1904-1959); Eɗe ɗon e inare njomirawo e noddi lilaɗo mo faɗɗa ogobungo ogre e 1928. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Joseph_Ayo_Babalola#Hiimobe Wikipedia: Stefania Turkewich https://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_Turkewich Stefania Turkewich-Lukianovych yo debbo dimado nyande sappande ɗiɗi e jowi nder lewru afrilu dungu abli jowe tati e sappande jowe nain e jowe tati (12th Colte, 1898) bo o mayi jowetati nder lewru afrilu dungu afli jowe nain e sappande jowe didi e jowe didi no Holli do ninnan. (25 Sedto, 1898 - 8 Sedto, 1977) Tariha Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_Turkewich#Tariha_Maako Njangirde Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_Turkewich#Njangirde_Maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_Turkewich#Hiimoɓe Wikipedia: Magaji Abdullahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_Abdullahi Magaji Abdullahi (dannya mo 22 lewru Noowamba 1947 - 24 lewru Luulde 2016) ko politikal lesdi Naajeeriya. O laati mawɗo Diiwal Kano diga 2003 haa 2007. Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_Abdullahi#Maayi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_Abdullahi#Firooji Wikipedia: Adamu Aliero https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Aliero Muhammadu Adamu Aliero un daayaama ƴande go,o liiyru silo hiitade dowgu alif 1957 ngomnajo Diiwal Kebbi kiiɗo.lisde Woyla naajeeriya Muhammadu adamu aliero ou jannge janngirdee Ahmadu Bello University zariya beenɗo siiyaasajo jammieyawol pdp Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Aliero#Lencitaaki Wikipedia: Ahmed Abdullah https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Abdullah Ahmed Abdullah, OON ministajo kiiɗo mo demal e marowol sareji. Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Abdullah#Lencitaaki Wikipedia: Zaynab Alkali https://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Alkali Zaynab Alkali farfesajo modibbo janngirɗe den bo dindowo debbo artuɗe e ta woyla Naajeeriya. Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Alkali#Lencitaaki Wikipedia: Zuwaira Gambo https://ff.wikipedia.org/wiki/Zuwaira_Gambo Zuwaira Gambo komishinajo harkaji rouɓe e lagguki (hanuuki) shiiya e Diiwal Borno Wikipedia: Saude Abdullahi Aliyu https://ff.wikipedia.org/wiki/Saude_Abdullahi_Aliyu Saude Abdullahi Aliyu jannginoowo e janngirɗe HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saude_Abdullahi_Aliyu#HIIMOƁE Wikipedia: Mary Akpobome https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Akpobome Mary Akpobome darektajo bankiwal Heritage Banking Company Limited of Nigeria (HBCL) Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Akpobome#Hiimoɓe Wikipedia: Morawyia https://ff.wikipedia.org/wiki/Morawyia Morawiya (cek. Morava), (de. Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morawyia#Galluure Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morawyia#Gallery Wikipedia: Yemi Alade https://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_Alade Yemi Alade gimowo Naajeeriya anɗaɗo ɗen bo dokkaɗo lambaji jamminaki ɗuɗɗi. Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_Alade#Lencitaaki Wikipedia: Akinwunmi Ambode https://ff.wikipedia.org/wiki/Akinwunmi_Ambode Akinwunmi Ambode daayaama ƴande 14 liiyru korso hiitade dowgu alif 1963 bolle dangal yarbaakore ngomnajo Diiwal Laagos hiirnaree lisde Naajeeriya kiiɗow. Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinwunmi_Ambode#Lencitaaki Wikipedia: Funke Akindele https://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele Funke Akindele jami’ajo filmiji ɗen bo keɓuɗo jamminago ɗen furodusajo. Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Lencitaaki Wikipedia: Faruk Kperogi https://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_Kperogi Farook Kperogi bindowo ɗenbo farfesajo e kuugal hokkaku habaru jannginowo Janngirɗe Diiwal Kennasaawo. Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_Kperogi#Lencitaaki Wikipedia: Khadija Bukar Abba Ibrahim https://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Bukar_Abba_Ibrahim Khadija Bukar Abba Ibrahim kore Bukar Abba Ibrahim hankone ardujo wakiljo jama'aje fuhnaje haa jonnta ma o wokiljo baatowo gite dowko watta e der lesdi yaasi jonnta booles arɗugal Muhammadu Buhari, wakiljo jama'aje fuuhnaje Yobe, leydi Naajeeriya.https://www. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Bukar_Abba_Ibrahim#Nassiji Wikipedia: Gbenga Adeyinka https://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeyinka Gbenga Adeyinka un fijowo jalnuki e Naajeeriya denbo dokkowo habaru e rediyoji e Telebijinje. Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeyinka#Lencitaaki Wikipedia: Isa Ali Ibrahim pantami https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Ali_Ibrahim_pantami Isa Ibrahim Ali pantami mo dañƴama 20 oktobeer 1972,anɗiraɗo Isa Ali pantami un gimɗo modibbo janginowo diina Islama hanko Woonii ministaajo hawtuki Bolle e jawdi ɗun Naajeeriya. Un daarektaajo mo ɗun gollital habbaruji leydi ( NITDA) ɗun Naajeeriya gada 26 septembeer 2016 yaari 20 Augusteer 2019 eɗun hokkori mo ministajo hawtuki Bolle e jawdi mo nasti offiswal eɗer 21 Augusteer 2019. Wikipedia: Buba marwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_marwa Buba marwa ɗun danyi Mohammed buba marwa ñalɗe jeenayii ɗer lewru September duubi 1953 ɗer gelle kaduna,Diiiwal Kaduna Naajeeriya. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_marwa#HIIMOƁE Wikipedia: Lisbon https://ff.wikipedia.org/wiki/Lisbon Lisbon galle leydi [Portugal]ɗer yuroopu ('lɪzbən/; [Portuguese][liʒˈboɐ] ( liste,un gelle mawɗe leydi portigal ɗen e gelle ɓurɗe jajirka e portigal ɗun ƙiyastake adadu ɗuɗirka yimɓe haa bano ko yahri 544,851 hawti be no hutirde jooɗori kamani100.05 km 2. Wikipedia: Moscow https://ff.wikipedia.org/wiki/Moscow Moscow Wikipedia: Abdou Achouba https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Achouba Abdou Achouba (daayaama hiitade dowgu alif 1950 too gelle Rabat) ɓi filmije leydi Moroko be Italiya ɓi jarida’on, be numugo filmi be furodusa. O ardanikita filmi dammude ha ɓanga filmi je leydi Moroka. Filmiji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Achouba#Filmiji_maako Wikipedia: Mohammed Dikko Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Dikko_Abubakar Mohammed Dikko Abubakar, CFR, NPM, Mni (Rtd) ɗansanndaajo Naajeeriya’on be neyejo’on bo sufeto’on janarjo ‘yansanndaa’on ɓe lammini mo ha hitande 2014. Jotta kanko’on Pro Chamcellor kanko’on jagwarɗo majalisa haa Janngirɗe Al-Hikma, Ilorin. Taarihiwol maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Dikko_Abubakar#Taarihiwol_maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Dikko_Abubakar#Hiimoɓe Wikipedia: Haliru Dantoro https://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dantoro Haliru Ɗantoro Ƙitoro III (1938 – Yarkooma 30, 2015) o mari laamu ɓoi ma goɗɗo siyasa ha Naajeeriya. Yalade man 26 lewru Colite, hitannde 2020. Lorna fofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dantoro#Lorna_fofa Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dantoro#Hiimoɓe Wikipedia: Lome https://ff.wikipedia.org/wiki/Lome Lome un hautirde gelle mauɗe der lesdi [Togo]. Eɗi woodi ɗuɗirka yimɓe haa bano 837,437 ɗen e jooɗiɓe kamani1,477,660 hisaago ɗungu 2010 Wikipedia: Dutse https://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse Dutse woni laamorgo Diiwal Jigawa to woyla lesdi Naajeeriya. O ɗon jooɗodi Fedde Ɓamtaare, Dute tiggi nder lewru Noofambar 2011. Joogaraafiwol e Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse#Joogaraafiwol_e_Leydi Dental Diiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse#Dental_Diiwal Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse#Nassiji Wikipedia: Gusau https://ff.wikipedia.org/wiki/Gusau Gusau un Birniwol gonɗe wayla- hirna Naajeeriya kanje ke gelle mauɗe Diiwal Zamfara. Non ɗenbo inɗe hukuma pamarun (LGA) goduugal jajirka leydi kilomita 3,364 e ɗuuɗirka yimɓe 383,162 e limgal duuɓi 2006. Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gusau#Distinorɗe Ngomnatiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gusau#Ngomnatiwal Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gusau#Hiimoɓe Wikipedia: Mai Mala Buni https://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni Mai Mala Buni ou daayaama ƴande 19 liiyru jolal hiitade dowgu alif 1967) un gimɗo subtuugo Naajeeriya (siyasajo) ɗun ɗanyimo e gelle Buni Yadi, Hukuma Pamaren Gujba e Diiwal Yobe Wayla haa too Faaro Fuuna Naajeeriya Kanko Wooni ngomnajo Diiwal Yobe, Naajeeriya https://dailytrust.com/gov-buni-celebrating-a-quintessential-leader53|access-date=2020-12-07|website=Daily Trust|language=en}} ɗenbo mawɗo jogiɗo tummuɗe ɗun shubtal All Progressives Congress (APC). Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#Jannɗe Luumoji (Luuɓe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#Luumoji_(Luuɓe) cubtal (siyasaje)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#cubtal_(siyasaje) Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#Hiimoɓe Wikipedia: Janngirde Diwal lokoja https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Diwal_lokoja Janngirɗe Laamu, Lokoja e janngirɗe mawnde won nde ha nder gelle Lokoja, ɓurnde andirego Fulokoja (Federal University Lokoja) woni wuro mawgo  der Diiwal  Kogi Hindi funa Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Janngirɗe Ndemri, Zuru https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Ndemri,_Zuru Janngirɗe Ndemri, Zuru un janngirɗe mawɗe wonde Zuru, Diiwal Kebbi, Naajeeriya.  kayre ne arandere janngirde demal. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Ndemri,_Zuru#HIIMOƁE Wikipedia: Janngirɗe Gashua https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Gashua Janngirɗe Laamu, Gashua e ɗum no diraɗe be (FUGA), won nde haa nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Janngirɗe Laamu, Gashua e der Gashua ta funaa gelle ɗem ɓemahinde e dau dalila shiya ilmu bacci lardi Yobe gam hamɓema ɓekeɓa ilmu mauɗum, ɗum ɓemahinde wakkati Janngirɗe ɗen wakkati lamiɗo Naajeeriya mo nane godlock jhona than. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Tiimtorde:Databox generic https://ff.wikipedia.org/wiki/Tiimtorde:Databox_generic Wikipedia: Edmund Doukoru https://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_Doukoru Edmund Maduabebe Doukoru (O ɗanyiimou yande 13 lewru Oktoba 1943) neyejo’on kanko’on fetel hiite ha Naajeeriya ɗenbo kanko’on mawɗo sakatare kautal hore lesɗe mari risku yaɓɓan fetur (OPEC) ha hitanɗe 2006. Owarti Amayanabo, ko bo lamɗo ɓoima mo lamurɗe nembe ha hitanɗe 2008. Taariki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_Doukoru#Taariki_Maako Siyaasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_Doukoru#Siyaasaji Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_Doukoru#Hiimobe Wikipedia: David Ejoor https://ff.wikipedia.org/wiki/David_Ejoor David Akpode Ejoor RCDS, PSC, (10 Silto duuɓi 1932-10 Fabrairu 2019) bindiwo’on mawɗo soja Naajeeriya kanko’on huyi ɗer ɗe manga mauɗo hafsa soja’en (COAS). O bindi ɗefte ɗiɗi bakko o maya ha hitaande 1975. Waɗon Lorna Fofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Ejoor#Waɗon_Lorna_Fofa Defte maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Ejoor#Defte_maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Ejoor#Hiimoɓe Wikipedia: Anna Banner https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Banner Anna Ebiere Banner (Ɓe ɗanyii ɗebbo haa yanɗe 18 lewru haaram ɗiɗaabru 1995) ɓi fim’on o medi tahugo gasa Sarauniya boɗugo je Naajeeriya. http://www. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Banner#Hiimobe Wikipedia: Ayo Adesanya https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya Ayo Adesanya (Ɓeɗanyi debbo haa yanɗe lewru juko 1969) ɓi fijigo fim ɓe Naajeeriya director’on ɓe furadusa’on. https://punchng. Kofɗe maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Kofɗe_maako Fiiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Fiilu Ɓe hauti Yiiɗelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Ɓe_hauti_Yiiɗel Fim maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Fim_maako Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Hiimobe Wikipedia: Bimbo Akintola https://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola Bimbo Akintola (Ɗum ɗanyii debbo man nyalnɗe 5 haa lewru Duujal 1970) ɓi fim’on haa Naajeeriya http://www.punchng. Taarihi Balɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Taarihi_Balɗe Yiiɗelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Yiiɗel Fuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Fulu Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Hiimobe Wikipedia: Fred Amata https://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata Fred Amata ɓii ikkitiwo fijirɗe je Naajeeriya furodusa be darakta. http://news. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#Hiimobe Wikipedia: Lilin Baba https://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_Baba Shu’aibu Ahmed Abbas (Ɓe ɗañiimo haa ñalɗe lewru 1992) O ɓe ɓurii anɗigo be inɗe Maako Lilin Baba gimoowo haa Naajeeriya, bindiwo’on, banbaɗo’on, ɓi fijigo fim beɗi bo ɓi luumo. https://dailytrust. Fulu maako je Aranɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_Baba#Fulu_maako_je_Aranɗe O fuɗɗi Gimolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_Baba#O_fuɗɗi_Gimol Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_Baba#Hiimobe Wikipedia: Kyiv https://ff.wikipedia.org/wiki/Kyiv Gelle [kyiv] koˈkiːjɪv/ KEE-yiv , [10] / kiːv/ KEEV ; [11] [Ukrainian]: Київ, Wikipedia: Mamman ahmadu Ali https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_ahmadu_Ali Mamman Ahmadu Ali Was born in 05 May 1996 in Dumshe town potiskum Local Governmenthttps://www.google. EDUCATIONhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_ahmadu_Ali#EDUCATION Referencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_ahmadu_Ali#Reference Wikipedia: Cape verde https://ff.wikipedia.org/wiki/Cape_verde Cape verde ˈvɜːrd( i)/ ( listen )) ko Cabo Verde (/ ˌkɑːboʊ Wikipedia: Bala Mohammed https://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed Sen. Bala Mohammed un ɗanyaama ɗer 5 ɗun lewru duubi 1958 un gimɗo cuuɓal ɗen bo kannko ke ngomnaajjo Diiwal Bauchi gonɗo daw jooɗorgal. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed#Hiimoɓe Wikipedia: Inde Leɓɓi https://ff.wikipedia.org/wiki/Inde_Le%C9%93%C9%93i == inde lebbi == inde lebbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inde_Le%C9%93%C9%93i#inde_lebbi Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inde_Le%C9%93%C9%93i#Hiimoɓe Wikipedia: Sule Lamiɗo https://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_Lami%C9%97o Sule lamido un ɗanyiima nder (30 Juko 1948) meɗuuɗo jokaaki ministaajo leyɗe yaasii ɗun Naajeeriya diga 1999 Duɓi 2003. O cubtaama Gobnaajo Diiwal Jigawa nder seɗto 2007. Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_Lami%C9%97o#Fauree Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_Lami%C9%97o#Hiimoɓe Wikipedia: Peter Obi https://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi Peter Obi O, danyaama nyalɗe (19 Morse 1961) un gimɗo luumo e cuuɓal ɗun Naajeeriya. O meeɗuugp wattugo Gobnaajo Diiwal Anambra gada marchie lewru Jolal 2006,febrie lewru Duujal 2007,e gada Korse 2007 lewru Mbooye 2014. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Hiimoɓe Wikipedia: Balde Nyalande https://ff.wikipedia.org/wiki/Balde_Nyalande Balde Nyalande Balde nyalande nder Fulfulde yo Jowe didi.https://www. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balde_Nyalande#Hiimoɓe Wikipedia: Tripoli https://ff.wikipedia.org/wiki/Tripoli Tripoli un gelle der leydi libie e dungal wayla afik Wikipedia: Doha https://ff.wikipedia.org/wiki/Doha Doha larabanko'e (ﺍﻟﺪﻭﺣﺔ) Romanko'e: ad dawha [ad"dawha] ko ad-Doha un gelle Hore hautirde leydi Qatar ɗen e galliol ɓurgal ɗuuɗirka yimmɓe ɗer leysdi ɗin haa yaaruɓe ɗuɗirka yimmɓe ɗun 2,382,000. Footohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doha#Footo Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doha#Hiimoɓe Wikipedia: Aba https://ff.wikipedia.org/wiki/Aba Aba un gelle ɗer fombina fuuna ɗun Naajeeriya ɗen e luumorɗe caaka Diiwal Abia. Tiggal tigguɗe diiwal Abia nɗer 1991 Aba henɗa ma hasiɗiɗi hukumaji pamari inɗe maaji Aba fombina Aba wayla. Distinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Distinore Jaudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Jaudi Sababu Ɗun Hiite Nepajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Sababu_Ɗun_Hiite_Nepaji Diinahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Diinah Jannde (elto)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Jannde_(elto) Jahaalejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Jahaaleji Fiijoo (Fijoo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Fiijoo_(Fijoo) Huuɗe Dufaaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Huuɗe_Dufaaɗun Gaɗaɗun Nɗer Aba Sorete Ɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Gaɗaɗun_Nɗer_Aba_Sorete_Ɗun Daaru Haa Joauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Daaru_Haa_Joau Bayanu Kakki Lanaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Bayanu_Kakki_Lanaɗun Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Nassiji Wikipedia: Abakaliki https://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki Abakaliki donw gelle mawɗe nɗer Diiwal Ebonyi too nɗer foobiinare faaro fuuna lisde Naajeeriya joɗorɗe kilomita 64 (40mi) gonɗun etaa fombina bo fuuna Enugu. Ɓe joɗerɗe un anɗaaɗe yimɓe unɓe ummatore Igbo leydi ɗun jipporɗe ɗeɓe Ogoja gaɗɗi koɗuum heeɓina diiwal foobiina eɓo fuuna nɗer hiitadee dowgu alif 1967. Furtuuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Furtuu Distinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Distinore Jauɗiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Jauɗii Ɗuuɗirkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Ɗuuɗirka Ɗemmografiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Ɗemmografiwal Areejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Areeji Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Janɗe Diinahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Diinah Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Hiimoɓe Wikipedia: Abeokuta https://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta Abeokuta un gelle own miidi hiitadee 1815 joɗerɗe mawɗe nɗe Diiwal Ogun ɗer fombina faaro hirna Naajeeriya. Eɗe un jooɗori eɗau fuuna bankiwal ngalɓe dallol Ogun haaɗe e hawtirɗe nɗer hayre wortoɗe aure nɗer e ledde jaayal (savannah) kilomiitaji 77 (48mi) woyla e Legas e laawol ndiyam ko 130kilomita (81mi) e diyam. E baano 2006, Abekuuta e ɓee ko futuniɗun inaje ɓe goodi ɗuuɗirka 449,088.=https://web.archive.org/web/20220929004145/https://www.globalfuturecities.org/federal-republic-nigeria/cities/abeokuta |access-date=2022-09-25 |website=www.globalfuturecities.org}} Joogaarafi e Jawɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Joogaarafi_e_Jawɗi Jahaleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Jahaleeji Ɗistinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Ɗistinore Tsanuwal Kollingan Abeokuta 1929https://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Tsanuwal_Kollingan_Abeokuta_1929 Nyible Anɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Nyible_Anɗaaɗe Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Nassiji Wikipedia: Kaula Lumpur https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaula_Lumpur Kaula Lumpur un (eeragol Malaysia: [ˈkualə, -a ˈlumpo HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaula_Lumpur#HIIMOƁE Wikipedia: Islamabad https://ff.wikipedia.org/wiki/Islamabad Islamabad / ɪzˈlɑːməbæd( listen )9] Urdu : ﺍﺳﻼﻡ ﺁﺑﺎﺩ ,romanized : Islām ābād ) un gelle mawɗe Hore hautirde leydiPakistan , e ɗenbo laamorde leydi Pakistani hautirde ho'ukumare wuttudu ɗu ɗe Wikipedia: Damascus https://ff.wikipedia.org/wiki/Damascus Damascus dəˈmæskəs/ də-MASS-kəs , UK kanbo / də Wikipedia: Ladde Yankari https://ff.wikipedia.org/wiki/Ladde_Yankari Ladde Yankari Latake babal Mangal jei Siutare dabbaji ladde latinde fombina shakantare nɗer Diiwal Bauchi, woila leysdi Naajeeriya. Maunuki ladde mai heutai babal 2,244 (square kilometers) (866sq ml) nden bo ɗum sibore ha ndiyam nguldam bulata, be gene marde pindii fefere. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladde_Yankari#Hiimoɓe Wikipedia: Halliru Ɗantoro https://ff.wikipedia.org/wiki/Halliru_%C6%8Aantoro Halliru Ɗantoro Ƙitoro III (1938 - Yarkooma 30, 2015) O mari laamu ɓoyma goɗɗo siyasa haa Naajeeriya. Yalade man 26 lewru Colite, hitaandee 2020. Lorna fofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halliru_%C6%8Aantoro#Lorna_fofa Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halliru_%C6%8Aantoro#Hiimoɓe Wikipedia: Chidinma Leilani Aaron https://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_Leilani_Aaron Chidinma Leilani Aaron ɓe danyimo: 16 ha lewru Afrilu hitannde 1993 ɓi Naajeeriya’on ɓi luumo defowo’on, andowo’on, dabareji wa ɗon huwa dauran gwaɓe saatal koffi. Jutal balɗe arande be andalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_Leilani_Aaron#Jutal_balɗe_arande_be_andal Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_Leilani_Aaron#Nassiji Wikipedia: Joseph Adetunji Adefarasin https://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Adetunji_Adefarasin Mawɗo alkali Joseph Adetunji Adefarasin (1921 – 28 Maris 1989) lauya Naajeeriya’on mawɗo’on alkalijo’on hasuda kita gondal. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Adetunji_Adefarasin#Nassiji Wikipedia: Kema Chikwe https://ff.wikipedia.org/wiki/Kema_Chikwe Kemafo Nonyerem “Kema” Chikwe kiɗɗo ministajo yadu feroji kautal liddi Naajeeriya. Jotta no ɗin woni wo ɗon joggi mango jagwardo roɓe ha liddi ha shubtugo Naajeeriya mo PDP. Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kema_Chikwe#Lencitaaki Wikipedia: Ibrahim Shekarau https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Shekarau Ibrahim Shekarau (o ɗanyaama 5 Jolal 1955) un ministajo ilmu leysdi Naajeeriya kiiɗo ɗembo ngomnajo Kano nɗer Hautugo Naajeeriya o cubtaama ngomnajo Diiwal Kano haa nɗe ɗiɗi o cubtaama ɗer Sedto 2003 ɗen o fuu'utugo cubteeki ɗer Sedto ɗungu 2007. O mambaajo partie keesun biaɗun New Nigeria People Party (NNPP). Taarihiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Shekarau#Taarihiwol Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Shekarau#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmadu Umaru Fintiri https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_Fintiri Ahmadu Umaru Fintiri o ɗanyaama nyalɗe (27 ɗebe Yarkoma hiitade dowgu alif 1967), un gimɗo cuuɓal nɗer kanko Woonii ɗe hanɗe arduujow jonɗe Govnaajo Diiwal Adamawa.https://www. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_Fintiri#Hiimoɓe Wikipedia: Abba Kabir Yusuf https://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir_Yusuf Abba Kabir Yusuf o dañaama ñalde joowi liiyru siilo hiitadee dowgu alif 1963 eii Siyasa, en lysdi Naajeeriya mo ɓe sooɓi moo ngomnaanjow gelle Kano nder liiyru Mboy too hiitande dowgu 2023. O waɗi darnde komisaaru nder kawtal Fulɓe nder Kano hakkunde hitaande dowgu 2011 e 2015. Ɓiɗɗo E Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir_Yusuf#Ɓiɗɗo_E_Janngirde Wikipedia: Liz Truss https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Truss Marry Elizabeth Truss Iriminmo (26 Korse 1975) inmuu siyaasaje leydi Inngila inmoo huwa ba arɗoju jam'iyyaji Conservative gada 6 Siilto 2020. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Truss#Hiimoɓe Wikipedia: Laamu Gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_Gombe Laamu Gombe shiree fulɓe, Laamu Diiwal Gombe,Gelle Gombe shandakee nukkuje banooni, jawyo go'on (Laamu Dukku, Deba, Akko, Yamaltu, Pindiga, Nafada e Funakaye). Lamiɗo Gombe mo jornii hankoo Alhaji Abubakar Shehu Abubakar III, gaɗuuɗo laamu yande aa 6 lewru Korse duuɓi 2014. Laamlamɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_Gombe#Laamlamɓe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_Gombe#Hiimoɓe Wikipedia: Sudu Gandal https://ff.wikipedia.org/wiki/Sudu_Gandal Sudu Gandal e nder ngoɗɗo hello ene tawe hen gande keewɗe ko faate diine e istuwar e golal e laamɓe nden be ekn. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudu_Gandal#Hiimoɓe Wikipedia: Real Madrid https://ff.wikipedia.org/wiki/Real_Madrid Real Madrid un kongol fiijo ball ɗin leydi Sipaniya ngonɗum ɗer Yuroopu. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Real_Madrid#Nassiji Wikipedia: Barcelona https://ff.wikipedia.org/wiki/Barcelona Barcelona un kongol fiijo ball nɗer hukumaare famarde de lisde suufaniya too faarow wudduto lisde Yuroopu Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barcelona#Hiimoɓe Wikipedia: Damaturu https://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu Damaturu Doum Hukuma Pamarun ɗen eɗe gelle mauɗe Hawtirde Diiwal Yobe nɗer Wayla kadi Haa Fuuna Naajeeriya Hawre Hawtirde nɗen e nde un Laamorde Damaturu. Location & Facts Britannica|url=https://www. Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#Distinorɗe Boko Haramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#Boko_Haram Joogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#Joogaraafi Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#Nassiji Wikipedia: Athens https://ff.wikipedia.org/wiki/Athens Athens hens (/ ˈæθɛnz/ ATH-enz ; [5] Greek : Αθήνα, Wikipedia: Conaakiri https://ff.wikipedia.org/wiki/Conaakiri konaakiri ˈkɒnəkri/ ; noddirde faransi: ​[kɔnakʁi] ; Susu: Wikipedia: Bucharest https://ff.wikipedia.org/wiki/Bucharest Bucharest (UK : / ˌbuːkəˈrɛst/ BOO-kə-REST , US : / ˈbuːkərɛst/ -⁠ Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bucharest#Firooji Wikipedia: Vienna https://ff.wikipedia.org/wiki/Vienna Vienna (/ viˈɛnə/ ( listen ) vee-EN-ə ; [7][8] German: Wien [viːn] (heitina); Austro-Bavarian : Wean [veɐ̯n]) Un lamorde, gelle mawɗe e go'o ɗum ɗer diiwe jowee nayi ɗun Austriyya. Vienna un galliol Gasol ɓorgol ɗuuɗuki hauti e baano miliyanji ɗiɗi [9](2. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Hamburg https://ff.wikipedia.org/wiki/Hamburg Hamburg (German: [ˈhambʊʁk] ( listen ), [ˈhambʊɪ̯ç] ( heitingo ); Low Saxon : Hamborg [ˈhambɔːç] ( Heitina)), keeɓaaɗet ɗi friiwal e Hanseatikwal gelle ɗum Hamburg (Jaaman:freie e Hanseatikwal Hamburg;pamaral Saxon:friee un Hanseatikwal Hamborg. Un gelle ɗiɗije ɓurɗe maugu nder jaarmaani ɓaawo [Berlin] ɗen boo e galliol Gasol jowee tatiwol e maugol non Capitalji galluje yuroopu ɗen hauti e ɗuuɗirka yimmɓe kamani haaba 1. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamburg#Nassiji Wikipedia: Budapest https://ff.wikipedia.org/wiki/Budapest Budapest ( UK: /ˌb( j)uːdəˈpɛst, ˌbʊd-, ˈb( j)uːdəpɛst, ˈbʊd-/ , Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Budapest#Hiimoɓe Wikipedia: Munich https://ff.wikipedia.org/wiki/Munich Munich ( /ˈmjuːnɪk/ MEW-nik ; German: München [ˈmʏnçn̩] ( Wikipedia: Mogadishu https://ff.wikipedia.org/wiki/Mogadishu mogadishu mogadishu ( /ˌmɒɡəˈdiːʃuː, - ˈdɪʃ-/ , also US : / ˌmoʊɡ-, Wikipedia: Adis Ababa https://ff.wikipedia.org/wiki/Adis_Ababa Addis Ababa ( /ˌædɪs ˈæbəbə/ ; [5] Amharic: አዲስ አበባ, Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adis_Ababa#Hiimobe Wikipedia: Nairobi https://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi Nairobi ( /naɪˈroʊbi/ ny-ROH-bee ) un laamorde e kapital ɗem e gelle mawɗe ɗe leydi Kenya . Innde ɗen heeɓaama e ɗe ɓe massiwal gollid. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi#Nassiji Wikipedia: Abidjan https://ff.wikipedia.org/wiki/Abidjan Abidjan ( /ˌæbɪˈdʒɑːn/ AB-ih-JAHN , French: [abidʒɑ̃] ; N’ko : Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abidjan#Hiimoɓe Wikipedia: Khartoum https://ff.wikipedia.org/wiki/Khartoum Khartoum ko Khartum (/kɑːrˈtuːm/ kar-TOOM ; [5][6] Arabic: ﺍﻟﺨﺮﻃﻮﻡ, romanized: Al-Khurṭūm) un lamorde den kapital leydi Suudan. Hauti e ɗuuɗirka yimɓe koyahri ɗun 5,274,321, ɗun kanje ngooni gelle mawɗe ɓurɗe jajirka leydi ɗer Suudan. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Cape Town https://ff.wikipedia.org/wiki/Cape_Town Cape Town (Afrikaans:Kaapstad;[ˈkɑːpstat] , Xhosa:iKapa) un go'o eɗer tati ɗi laamorde leydi fombinaare Afrik joddigal e joɗorde siyasa e ngu galluje fombinaare Afrik. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gumel https://ff.wikipedia.org/wiki/Gumel Gumel hukuma pamarun e hautirɗe diiwal ɗer Diiwal Jigawa, Naajeeriya. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gumel#Nassiji Wikipedia: Eket https://ff.wikipedia.org/wiki/Eket Eket un gootun eɗer hukumaji 31 ɗi ɗer Diiwal Akwa Ibom, Naajeeriya. Innde Eket ko Ekid eɗe hollina e ɓe usli lasgo kongol ɗunɓe wuttuɗu ɗun ɗen e wolde. Destinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eket#Destinorɗe Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eket#Nassiji Wikipedia: Enugu https://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu Enugu (einu;gu/heitinago) ay-noogoo;Igbo (Enugu) ) un hore hautirɗe Diiwal Enugu ɗer Naajeeriya. Eɗe joɗori ɗungal ɗer fombina fuuna Naajeeriya gelle ɗen eɗe ngooɗi ɗuɗirka yimɓe haba 722,664 e limgal (hisaago) Naajeeriya ngal 2006. https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeDistinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeDistinorde Innuɗe distinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu#Innuɗe_distinorde Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu#Nassiji Wikipedia: Gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe Gombe (Fula gelle/wuro Gombe) un gelle mawɗe e hare hautirɗe Diiwal Gombe wayla fuunaa Naajeeriya hauti e ƙiyastago ɗuɗirka yimɓe ɗun 261,536.Gelle ɗen ɗun hore hautirɗe laamu diiwal Gombe. https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeƊuɗirka Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeƊuɗirka_Yimɓe Siyaasaje (cuɓii)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#Siyaasaje_(cuɓii) Diiwal gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#Diiwal_gombe Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#Nassiji HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#HIIMOƁE Wikipedia: Touci Lamu Dukku https://ff.wikipedia.org/wiki/Touci_Lamu_Dukku lamu toukocil Dukku eii ɗo Diiwal Gombe Naajeeriya toudin walata touden garee Dukku,cangol Gongola imo toukii gorgal eii woila toucil lamu,emou woudi harton 3,815 km2 andi doudii jama,are 207,190 eii limi 2006, sirree dukku houkaen musilmi, en, doun ewodi kahiri'en. moaudu yaree ein fulbe ɗun hun batatuu fulfulde eii lamu mawdun yaree toe  gundi ingilishi hiiri-weti batuu, Lamba worou yeree 760. Laamlamɓe Lamou Dukkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Touci_Lamu_Dukku#Laamlamɓe_Lamou_Dukku Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Touci_Lamu_Dukku#Hiimoɓe Wikipedia: Ibadan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan Ibadan (/ibadan/) unɗe gelle hautirɗe diiwal Oyo e gelle ɓurɗe mauge diiwal ngal, ɗer Naajeeriya. Un gelle tatauje ɓurɗe ɗuɗuki ɗun yimɓe e ɗer Naajeeriya gaɗa Laagos e Kano hauti e ɗuɗirka yimɓe ɗun 3,649,000 un e 2021 e adadu ɗuɗirka yimɓe millianji taati (3) hauti futinɓe gelle ɗai un gelle ɓurɗe jaajirka leydi eɗer lesdi ɗin ɗun eta geografiwal geɓɓal. Distinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan#Distinorde Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan#Nassiji Wikipedia: Olamilekan Adegbite https://ff.wikipedia.org/wiki/Olamilekan_Adegbite Olamilekan Adegbite ministajo ko woni nɗer leydi ɗun jamɗe Wikipedia: Ndị Hausa https://ff.wikipedia.org/wiki/Nd%E1%BB%8B_Hausa  Hausa kingdom Wikipedia: Rilwan Akiolu https://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwan_Akiolu Rilwan Akiolu laamiiɗo Laagos mo jooni. Wikipedia: Ernest Afiesimama https://ff.wikipedia.org/wiki/Ernest_Afiesimama Ernest Afiesimama arɗiiɗo tayaaku waylutugo e Naajeeriya Wikipedia: Kunle Adeyemi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kunle_Adeyemi Kunle Adeyemi mawɗe NLE didowo nyimbe nyimle faslata gelle den bo e sareji Amsterderm. Wikipedia: Ayo Aderinwale https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Aderinwale Ayo Aderinwale jami’ajo dufulomasiyyajo mo Naajeeriya. Wikipedia: Wale Adenuga https://ff.wikipedia.org/wiki/Wale_Adenuga Wale Adenuga wallafotoɗo ɗen bo siryotoɗe filmiji Wikipedia: Oladipupo Olatunde Adebutu https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu Oladipupo Olatunde Adebutu un gimɗo shubtule Naajeeriya HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#HIIMOƁE Wikipedia: Niyi Adebayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Niyi_Adebayo Niyi Adebayo ngomnajo Diiwal Ekiti artuɗo ɗen bo ministajo luuɓeji e sufuki juude luumture ɗun jooni.https://guardian. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niyi_Adebayo#Hiimoɓe Wikipedia: Diiwal Ekiti https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ekiti Ekiti (e Nodda e Yoruba Ìpínlẹ̀ Èkìtì':) ɗum Diiwal e nder diiwe e nɗon leydi Naajeeriya, Diiwal ngal e tawe e fombina hirnannge Naajeeriya, Gaɗa e Diiwal Kwara ɓo woyla, Wayla ɓo Funaange Diiwal Kogi, Diiwal Ondo Fombina, e Fombina Hirna, e Hirnaannge Diiwal Osun.https://www. Hiimoɓehttps://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ekiti#Hiimoɓehttps://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombe Wikipedia: Ede https://ff.wikipedia.org/wiki/Ede Ede un gelle ɗer Diiwal Osun, fombina-hirna, Naajeeriya. E ɗun haaɗe faaro maayo Osun eta haaɗe wuttuɗu laawol girgije ndiiyam gaɗa laago 180km (110mi) fombina-hirna ɗen e kenɗuuɗe ɗun laawi gaɗa Oshogbo, Oshogbo e Ile-ife ɗe hukumaje paamaare geɓɓa ɗer Ede un Ede fombina e Ede woila. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede#Nassiji Wikipedia: Yaounde https://ff.wikipedia.org/wiki/Yaounde Yaoundé (UK : /jɑːˈʊndeɪ, - ˈuːn-/ ; [2] US : / ˌjɑːʊnˈdeɪ/ , French Noddira: ​[ja.unde]) un kapital leydi kameroun e Hautugo ɗuuɗirka haano ɓuuri ba 2. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaounde#Hiimoɓe Wikipedia: Casablanca https://ff.wikipedia.org/wiki/Casablanca Casablanca, no andiira ɗer ababankoore ba Dar Dar al-Bayda (Arabic: Wikipedia: Alexandria https://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandria Alexandria (/ ˌælɪɡˈzændriə/ or /- ˈzɑːnd-/ ; [6] Arabic: Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandria#Hiimoɓe Wikipedia: Kampala https://ff.wikipedia.org/wiki/Kampala Kampala (UK : /kæmˈpɑːlə/ , [3][4] US : / kɑːmˈ-/ )[3][5] un de kapital e gelle maawnde ɗe [Uganda]. Gelle ɗen no haa marii ɗuuɗiirka yimmɓe koyahri haa bano 1,680,000[6] e Un henndii haa no henndii haa bano joowi henndaago siyasa ɗun [Kampala] [kawempe], [makindye],[Nakawa]e [Rubaga]. Wikipedia: Giza https://ff.wikipedia.org/wiki/Giza [Giza] (/ ˈɡiːzə/ ; Wonnde wakkitire no winndira Gizah , Geeza; misrankoore Wikipedia: Antananarivo https://ff.wikipedia.org/wiki/Antananarivo Antananarivo( French: Tananarive , noddira [tananaʁiv] ),ɗen bo andiraa eno laamu Boɗejo so dammitinaaɗum fomwal Tana un kapital leydi [Madagascar]. Ɗebe huutirde geɓɓal gelle ɗen andiraa Antananarivo-Renivohitra Wikipedia: Kumasi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kumasi Kumasi (taarikuuji winndira Comassie ko coomassie, huutirde winndina der Twi) [3] un gelle der de Ashanti di de ɗer galluje mawde ɗer leydi Gaana. Kumasi un di jottori ɗer innaare tooɓo haade beelel [Bosomtwe] ,e un innaare gallure luumooji e yaartaji kapital ɗun de taarikuuji lamorde Ashanti. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Ali Modu Sharif https://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Modu_Sharif Ali Modu Sharif Un daayaama hiitade dowgu silto 1956 gimɗo cuuɓal (siyasaji) mo Naajeeriya.mo hannko na artuuɗo waɗuuki Gomnaa ha nde ɗiɗi e Borno daga ɗer gimnaa'en Diiwal ngal o gaɗɗo daga der duuɓi 2003-2011 Nasijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Modu_Sharif#Nasiji Wikipedia: Hiisira jeergol jangirle mawɗe ɗer Diiwal Yobe, Naajeeriya https://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya Yewteere muƙalawal Diiwal Yobe Un gootal ɗer di 36 diiwe dun Naajeeriya jootiriiɗun deta woyla-fuunare ɓannɗu Naajeeriya hawti Damaturu ede kapital Diiwal ngal. Ɗo'o un hisaago jeergol ɗun jangirle mawɗe ɗer Diiwal Yobe kawtuɗe ɗe hukuma e jioɗiirde Hore kabba univastiije e politeknik e kolechji. Jergol jangirle mawɗe ɗer federasiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#Jergol_jangirle_mawɗe_ɗer_federasio Jergol jangirle mawɗe mallaka Diiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#Jergol_jangirle_mawɗe_mallaka_Diiwal Jergol jangirle mawɗe jooɗooride koo'e munhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#Jergol_jangirle_mawɗe_jooɗooride_koo'e_mun Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#Hiimoɓe Wikipedia: Diiwal Ondo https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ondo Diiwal Ondo e Diiwal e ɗum diiwal e nɗer leysɗi Naajeeriya fonbina hiirnaange Naajeeriya.https://www. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ondo#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmad Sulaiman Ibrahim https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Sulaiman_Ibrahim Ahmad suleiman Ibrahimo onn don moudow bourin andouki eii Alaramma ahmad suleima daayaama eii nyalde 26 hiitade dowgu alif 1966, mouwadii hadda Alqur'aana kariimi eii biidoo Naajeeriya. Malami addina Musulunci'en eii mouwadadii Andikoo Alqur'ani mangoo eii donmah lamba mantukuo doodii toe yajikou duniiyaru, gan banjoo fanni Aqur'ani'en eii mangoo. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Sulaiman_Ibrahim#Hiimoɓe Wikipedia: Mustapha Badamasi Naburaska https://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Badamasi_Naburaska Mustapha Badamasi Idris on ɗon moudun bori andekuu Naburaska koh nabaraska biddo fiijun kwaikwayo e keriiɗum banye kannywood. Be ɗanyimou e duuɓi 1984 ɗou Diiwal Kano, Naajeeriya. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Badamasi_Naburaska#Hiimoɓe Wikipedia: Truss Mary Elizabeth https://ff.wikipedia.org/wiki/Truss_Mary_Elizabeth Mary Elizabeth Truss. Eriminmo (26 July 1975) inmuu siyasar lidi England inmoo huwa a matsayin ardoju jam,iyar Conservative tun daga 6 satumber 2020. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Truss_Mary_Elizabeth#Hiimoɓe Wikipedia: Diiwal Osun https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Osun Osun e Diiwal nder leysdi Naajeeriya. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Osun#Hiimoɓe Wikipedia: Diiwal Aanambaara https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Aanambaara Aanambaara wodii Lamiɗo to laamu handikee gatal horeejo e Diiwal Peter obi. To gooren laamu Naajeeriya to diya, an Aanambaara hanko iwarna'en diiwal. Hukuma pamarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Aanambaara#Hukuma_pamare Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Aanambaara#Himobe Wikipedia: Abuko https://ff.wikipedia.org/wiki/Abuko Abuko un ɗi nɗer laamurde hiirnaawo kennɗiigo,ɗer wuttudow dii taa hirnaare lesdi Gammbi.https://www. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abuko#Nassiji Wikipedia: Yahaya Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar Yahaya Abubakar Etsu Nupe doon eriminmo yanlde 12 eii Silto , 1952. Eii Bida Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#Fauree Darɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#Darɗe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#Hiimoɓe Wikipedia: Mu'azu Babangida Aliyu https://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%27azu_Babangida_Aliyu Mu'azu Babangida Aliyu ooon ɗon lamourde coori Gomnaatii moi,en Ngwamnajo Diiwal Niger, Naajeeriya eiii Sedto duuɓi 2007.http://nggovernorsforum. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%27azu_Babangida_Aliyu#Hiimoɓe Wikipedia: Abdullahi Umar Ganduje https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Umar_Ganduje Abdullahi Umar Ganduje OFR (own daayaama yande 25 liiyru Bowte, hiitadee dowgu alif 1949) goɗɗo siyasaji on hanko on Ngomnajo Kano Kaadi jonta hooreejo arduwgal partiwal lamatoongal Lesdi Naajeeriya. Ojaɓi lamu hiidetade dowgu 2015 fahin hanko on ballowo Rabi'u Kwankoso nde ɗiɗi bee dowgu alif 1999 faago 2003 be 2011 faago 2015. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Umar_Ganduje#Hiimoɓe Wikipedia: Aminu Ibrahim Daurawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ibrahim_Daurawa Sheikh Aminu Ibrahim Daurawa (o dañaama yalde 1, liiyru silo dowgu alif 1969) toe doon woru wodii lamba en 39 fawree mazugal feya en laamou Daala toon ɗon Diiwal Kano Naajeeriya. O seeni jangirɗe Diina Silaama e toen diiwal kano woyla lisde naajeeriya ee wurnaaye guggal diiwal Kano naajeeriya daga toon har Toroonto,en Naajeeriya Sheikh Aminu Daurawa lamu Hisbah on doun kano e seeni lamou ungogo. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ibrahim_Daurawa#Hiimoɓe Wikipedia: Abubakar Malami https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami Abubakar Malami SANhttps://www.ripplesnigeria. Taariku Daygo Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Taariku_Daygo_Maako Kuugal Siyasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Kuugal_Siyasaji Ministaa Dookaji (Shari'a)https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Ministaa_Dookaji_(Shari'a) Abubakar Malamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Abubakar_Malami Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Himobe Wikipedia: Abubakar Sani Bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sani_Bello Abubakar Sani Bello oon daayaama yande 7 hiitadee dowgu Alif 1967 too liiyru bowtal don Lolo bandirawoo lysidi siyasa'en Naajeeriya jornii en gwamnajjo Diiwal Niger,foobeenari lysde Naajeeriya kuma eii don jamm'iya APC makko.. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sani_Bello#Hiimoɓe Wikipedia: Godwin Obaseki https://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki ... Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#Hiimobe Wikipedia: Nasir Ahmed El'rufai https://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_Ahmed_El%27rufai Nasir Ahmed El-Rufai(o danƴaama nyalɗe 16 nde lewru Colite ɗun hitaaɗe 1960) O danƴaama ɗer Diiwal Katsina daga lasngol Hausa'en .a Baba maako maayi duuɓi maako jowee tati e duniyaru haano laati danƴoo maako debbo wato dada Kannko eltimo waati jangirde hoosi tadduɗum jannɗe maako tu daga dukaaku maako haa yaari moheeñi ƙoraaki ɓurɗum e Woyla Naajeeriya e naare e emo heeɓi manaago mawngo hawti e nasru timminki jannɗe maako e jonnɗe jannguuɗo mawɗo , Nasir El-rufai O heeɓi halartaaki jangirde Ahmadu Bello gonɗe Zaria inaare emo wati digiri mo dinngiri e fanu laaruki leydi inaare bo emo haaɓi nasru hebgo ɓurɗo kowa ilmu ngarɗo go'o e lambaawal noddiraɗum first class e turankoore El-Rufa’io heeɓi halartaaki jangirde Harvard ɗen'e Georgetown. Wikipedia: Abdulkadir Kure https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Kure Abdulkadir Kure oon doon gwamna hiitande 26 liiyru colte 1956 kowhooti 1958 eii liyde Naajeeriya haa too gwamna Diiwal Niger, Naajeeriya 29 liiyru dujjal hiitande alif 1999 toe 29 may 2007. https://books. Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Kure#Fauree Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Kure#Hiimoɓe Wikipedia: Henry Dickson https://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Dickson Seriake Henry Dickson (ɗun danƴiimo e nyalɗe 28 siilo hutaade 1966). Un gimɗo cuuɓal siyasa Naajeeriya. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Dickson#Hiimoɓe Wikipedia: Bello Mohammed Matawalle https://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Mohammed_Matawalle Bello Muhammad Matawalle (Ou danƴaama ei nyalɗe 12 liiyru cholte hutande dowgu alif 1969), ɗemmbo mo Ngomnaajo diiwal eɗun wannamo laƙabi e dodo wato ɓe ngalaa gonnga e kulaymo kanjum wani o noddirte dodo Gomnaajo diiwal Zamfara woylare lisde Naajeeriya. Ɗemmbo O heɓi nyaama e les cuɓal lis ardungal patiwal jamieyawal People Democratic party (PDP) Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Mohammed_Matawalle#Hiimoɓe Wikipedia: Abdullahi Sule https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule Abdullahi Sule (O danƴaama de hitaade dowgu alif 1959 nɗer chi'on Gudi) Un too liyde naasaarawa Woyla lisde Naajeeriya Daga dowgu 2019 (ɓawo Umaru Tanko Al-makura). Abdullahi Sule nyalɗe Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule#Nassiji Wikipedia: Kayode Fayemi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Fayemi John Olukayode Fayemi , (O danƴaama 16 nde ɗiɗi lewru Yarkuma duuɓi 1965, un ɓiɗɗo hukuma pomarum Oye ɗun Diiwal Ekiti, Naajeeriya Kannko wooni Gomnaajo diiwal Ekiti tun de hitaade ɗumngu 2010 ha yari 2014. O jippi e dow muƙamiwal maako ngal ministaajo kakkilanɗo kowani nder lesdi e faago Yeeso inndanaadum ((solid minerals development)e nyalɗe (30) ɗun lewru Mbooye e duuɓi 2018 e tefuuki njooɗorgal Govnaajo e wakkitire w ɗiɗire,obo heeɓi nasru subteeki o latti NGomnaajo. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Fayemi#Hiimobe Wikipedia: Umaru Bago Tafida III https://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_III Umaru Bago Tafida Darɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_III#Darɗe Laamlamɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_III#Laamlamɓe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_III#Hiimoɓe Wikipedia: Willie obiano https://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_obiano Willie Obiano(o dañaama nder lewru cholte hitaade ɗumngu 1955)o gimmɗo Naajeeriya ɗembo neddo o siyasa. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_obiano#Hiimoɓe Wikipedia: TAARIHI FULƁE https://ff.wikipedia.org/wiki/TAARIHI_FUL%C6%81E Fulɓe koo Fula (gootel: pullo Ko fullo) Un yimmɓe jottori ɓe dunngal hirna faro woylare Afrik tun wakkitiire neeɓude. Ko ɗum ɓuuri annɗirki fulɓe un ndurngol dabbaji maɓɓe ɗemmbo e ɓiiruki kosam e soora ɗam,fulɓe un woɓɓe yimmɓe wooduɓe fahimmta baɗɗum, kanjum wati mbe njoodi e ko ɗime lasngi jam ɗemmbo haa ɓe kakkilani mbanngal e hakkude maɓɓe. Ɗemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TAARIHI_FUL%C6%81E#Ɗemngal Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TAARIHI_FUL%C6%81E#Nassiji Wikipedia: Jfk https://ff.wikipedia.org/wiki/Jfk Many of you may not know is that JFK didn't die at the first time he got shot the he didn't die he died the second time in the theater. Wikipedia: Kamboodiyya https://ff.wikipedia.org/wiki/Kamboodiyya Kambodiya Un leydi jottori di ɗe dunnggal fombina yari faro fuuna asiyya ɗembo edi mari ɗuudirka yimmɓe koyahri miliyanji sappo e tati (13). Innnde gelle mawɗe leydi ɗin Phnom Penh. Wikipedia: Jangirdee Diiwal Adamawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Jangirdee_Diiwal_Adamawa Jangirɗe Diiwal Adamawa jangirɗee maan dow Les gwamnati je Diiwal Adamawa don haa hukuma pamaren je Mubi,hirna sanata,en adamawa wakkere Woila, Diiwal Adamawa, Naajeeriya.Be woodna haa duuɓi 2002. Wikipedia: Pandogari https://ff.wikipedia.org/wiki/Pandogari Pandogari e wurooku nder Kagara mangou toci laamu Rafi haa Diiwal Niger, Naajeeriya, ewodi mangou o Noodo'on Kongomaje e fulfulde, haka fahin ewodi fulfulde toe litugal pandogari. goɗɗon ɗon daga Minna toe pandogari e sherre kilomita 156. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pandogari#Hiimoɓe Wikipedia: Jangirɗee Diiwal Adamawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97ee_Diiwal_Adamawa Jangirɗe Diiwal Adamawa jangirɗee maan dou Les gwamnati je Diiwal Adamawa don haa hukuma pamaren je Mubi, hirna sanatan Adamawa wakkere Woyla, Diiwal Adamawa, Naajeeriya. Be woodna haa duuɓi 2002. Wikipedia: Fedara Lekkiiji Mooborde, Gusau https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedara_Lekkiiji_Mooborde,_Gusau Fedara Lekkiiji Mooborde Gusau, Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedara_Lekkiiji_Mooborde,_Gusau#Hiimoɓe Wikipedia: Janngirɗee Diiwal Adamawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97ee_Diiwal_Adamawa Jangirɗe Diiwal Adamawa jangirɗee maan dou les ardungal je Diiwal Adamawa haa Hukuma pamaren je Mubi, hirna sanatan Adamawa wakkere Wayla, Diiwal Adamawa, Naajeeriya. Be woodna haa 2002. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97ee_Diiwal_Adamawa#Hiimoɓe Wikipedia: Lapai https://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai Lapai shiree eii derr Lapai touci lamou Diiwal Niger nderNaajeeriya oon don funaayee Abuja eii mangou lapai toh houn lituggal, A124 eii woila houn eii 90300N. fawrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#fawre Laamlamɓe Lamou lapaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#Laamlamɓe_Lamou_lapai Gurel Lapaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#Gurel_Lapai Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#Hiimoɓe Wikipedia: Yola Fombina https://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Fombina Yola Fombina, Doum Touci Laamujee Wakkere Diiwal Adamawa, Naajeeriya, ae Wadee Biwal Lituggal Mubi toh Fombina Yola.https://fombinafmyola. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Fombina#Hiimoɓe Wikipedia: David adedeji adeleke https://ff.wikipedia.org/wiki/David_adedeji_adeleke == David Adedeji Adeleke == David Adedeji Adelekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_adedeji_adeleke#David_Adedeji_Adeleke Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_adedeji_adeleke#Fauree Wikipedia: Abuja https://ff.wikipedia.org/wiki/Abuja Abuja oun ɗon funaayee Birniwol,en Naajeeriya kankoo eii lesdi woyla Diiwal Niiger eii litugal Diiwal Benue toe Diiwal Nassaraawa HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abuja#HIIMOƁE Wikipedia: Yola Woila https://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Woila == Yola woila == Yola woilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Woila#Yola_woila Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Woila#Hiimoɓe Wikipedia: Andrew Johnson https://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Johnson ndrew Johnson (29 ngu Bowtal 1808-31 ngu Jolal 1875) 1875) hannko wooni ballitowo arduujo mo 16 e arduujo mo 17 di leydi Amerika.Hannko wooni arduujo artuuɗo mo ɗun jippini dow laamu amma ɗun jippinayimo dow iko. Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Johnson#Fauree Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Johnson#Hiimoɓe Wikipedia: Zainab Abdulkadir kure https://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abdulkadir_kure Zainab Abdulkadir Kure eriminmonaye nyalde lewru 24 Nuwamba 1959 eii firee lamurajje sanata,en lamou niger wayla diiwal Niger, Naajeeriya oon don mulki lysdi 29 leuro 29 mayu 2007 eii jam'iyyar PDP. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abdulkadir_kure#Hiimoɓe Wikipedia: Muhammad Bello Yabo https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bello_Yabo Muhammad Bello Yabo, Mou be andii beii Bello Yabo ( be danyee mou haa nder nyalawmaare 1, nder lewru janayru nder duubii 1962). O, Mallumjo diinaa Lislaamu haa nder Lysdii Naajeeriya o, doun nder Mawbe Mallum'en Naajeeriya . Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bello_Yabo#Hiimoɓe Wikipedia: Kabir Gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabir_Gombe Kabiru gombe, oon doon Kabiru Gombe be Danyee Mou Haa Nder Wourou Kuri'a Haa Hukuma Pamaren Yamaltu Deba, doum doun nder Diiwal Gombe, Naajeeriya. Kabiru Gombe O, Mallumjo Dina Lislaamu. Faurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabir_Gombe#Faure Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabir_Gombe#Hiimoɓe Wikipedia: Mbarek Bekkay https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbarek_Bekkay Mbarek Bekkay ([Arab]] : ﻣﺒﺎﺭﻙ ﺍﻟﺒﻜﺎﻱ ; aprie 18, 1907 [1] ɗer Barkane, [Morocco] - Aprie 12, 1961) [2][3] un de attuuɗo firaministaajo dun lesdi [Morocco] hakkude Bowtal 7,e aprie 15,1958.[4] [Bekkay] jogaake mawngu ɗer laamu boɗejo ɗun ɗer faransi dun jandarmaa'en. HIIMOBEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbarek_Bekkay#HIIMOBE Wikipedia: Ahmed Balafrej https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Balafrej Ahmed Balafrej ( Arabi: ﺃﺣﻤﺪ ﺑﻼﻓﺮﻳﺞ;liiyru silto yande 5, hiitade dowgu alif 1908, ɗer gelle Rabat- liiyru setto ƴande 14,hiitande alif 1990 [1] un firaministaajo ɗi Morocco hakkuɗe liiyru Duujal yande 12,1958 e lewru Bowtal yande 2,hiiitade alif 1958.[2] O go'o ɗer ballital heptuugo hoore lesdi Morocco. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Balafrej#Hiimobe Wikipedia: Abdallah Ibrahim https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_Ibrahim Abdallah Ibrahim ( Arabi: ﻋﺒﺪ ﺍﻟﻠﻪ ﺇﺑﺮﺍﻫﻴﻢ ; 24 Juko 1918, Tameslouht- 11 Jolal 2005 ɗer Casablanca) un neɗɗo cuɓal e hoodere ɗer lusingo lesdi e keɓdo nasru firaministaajo ɗun Morocco hakkuɗe Bowtal 16 1985,e Duujal 20 1960.http://www. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_Ibrahim#Hiimoɓe Wikipedia: Mohammed Bin Yusef https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bin_Yusef Mohammed al-Khamis bin Yusef bin Hassan al-Alawi kanoomma anndira bano sidi Mohammed Bin Yusef ( Arabi: ﺳﻴﺪﻱ ﻣﺤﻤﺪ ﺑﻦﻳﻮﺳﻒ ) ko Mohammed Khamis ([Arabi]: ﻣﺤﻤﺪ ﺍﻟﺨﺎﻣﺲ‏) ‏( 10 Juko 1909 – 26 Cholte 1961), un Sultanjo dun Morocco daga 1927 yari 1953; O ɓuuri annditireeki de Sultan haiko non dedow wartugo daga jaddadaki ɗer 1955, e laamido daga de mayde baaba maako, 1957 waddi 1961. Yusef bin Hassan , O ronii ede dokkal. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bin_Yusef#Nassiji Wikipedia: Bashir tofa https://ff.wikipedia.org/wiki/Bashir_tofa Bashir tofa Eriminmo 20 lewru juni mangou 1947 a lysdi Siyasa,en Naajeeriya. Tofa eii kanuri toe Lislaamu Diiwal kano Naajeeriya, ewodi jamm,iya NRC lamurajje ton hoon Ibrahim Badamasi Babangida. Wikipedia: Agaie https://ff.wikipedia.org/wiki/Agaie https://www.britannica. Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agaie#Tarihi,en Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agaie#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmed Bahnini https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Bahnini Ahmed Bahnini ( [Arabi]: ﺃﺣﻤﺪ ﺑﺤﻨﻴﻨﻲ daayaama hiitade dowgu alif 1909 ; , Fes – ƴande 10 liiyru Morso dowgu alif 1971, [Rabat] ) un taagu lattiɗo kaaja kuuɗe Siyaasaaji suɓal lesdi [Morocco] hanko njoogi firaministaajo nayooɓo ɗun [Morocco] daga 1963 kowyaari alif 1965 les laamu lamido Hassan II. [1][2] O Ha ɗen ardaake arduungal mawɗo kootuuji. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Bahnini#Hiimoɓe Wikipedia: Mohamed Benhima https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Benhima Mohamed Benhima ( Arabi: ﻣﺤﻤﺪ ﺑﻨﻬﻴﻤﺔ ; Korso 25, 1924 – Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Benhima#Fauree Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Benhima#Hiimoɓe Wikipedia: Jangirdee diiwal Taraba https://ff.wikipedia.org/wiki/Jangirdee_diiwal_Taraba Jangirɗee Diiwal Taraba wonetega nder hukumawa pamara (jalingo) Taraba Naajeeriya. Jangirɗe wonetega hukumawa pamara (jalingo) Gomnatiwa Diiwal Taraba mei, ga nyibi ha nder (ndubu ujune didi a jowetati 2008) ha mautinki jangirde hander jihawa mei, gam andal nowancoro ha nder lesdi mei, ndenbo dabbora economiwa no nafira lesdi Nigeria mofgalmari ndifumari. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangirdee_diiwal_Taraba#Hiimoɓe Wikipedia: Isah Ali Ibrahim Pantami https://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Ali_Ibrahim_Pantami Isa Ali Ibrahim Pantami oon doon ee saikhu pantami makko koh mallumjo Pantami e ya'ee Diina Islaamu. Pantami e ɗanyimo 20 leuru Yarkooma, duuɓi 1972 haa Diiwal Gombe, Naajeeriya. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Ali_Ibrahim_Pantami#Hiimoɓe Wikipedia: Abubakar Rimi https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Rimi Alhaji Muhammadu Abubakar Rimi oun daayaama mountain has nder hiitade dowgu alif 1940 Nder lewru sedto. O, Laamorinkeejum Naajeeriya oon. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Rimi#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmed Laraki https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Laraki Ahmed Moulay Laraki (Arabi: ﺃﺣﻤﺪ ﺍﻟﻌﺮﺍﻗﻲ ; daygo yande 15 liiyru Yorkuma hiitade alif 1931 – 2 liiyru Jolal dowgu 2020) Profile of Ahmed Moulay Laraki un gimɗo cuuɓal leydi Morooku e tuufere dun de farude yeeso Morooku e firaministaajo ɗun Morooku hakkuɗe Yorkuma 6,1969 e Cholte 6,1971 O jowee go'o jo firaministaajo di Morooku e jogiiɗo arduungal les arduungal laamido Hassan II. MapNews |url=https://www. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Laraki#Nassiji Wikipedia: Mohammed Karim Lamrani https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Karim_Lamrani Mohammed Karim Lamrani (Arabi: ﻣﺤﻤﺪ ﻛﺮﻳﻢ ﺍﻟﻌﻤﺮﺍﻧﻲ ; 1 Duujal Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Karim_Lamrani#Hiimoɓe Wikipedia: Goodluck Jonathan https://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan G Juutal Baldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Juutal_Balde Elto/Guggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Elto/Guggal Tufleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Tufleeji Aalamjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Aalamji Cigaadumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Cigaadum Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmed Osman https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman Ahmed Osman (Aarabre: ﺃﺣﻤﺪ ﻋﺼﻤﺎﻥ ; ɗaayaama yande 3 lewru Silo hiitade nduungu alif 1930)Profile of Ahmed OsmanRulers un gimɗo cuuɓal leydi Morooku lattido firaministaajo de hitaade hakkuɗe yande 2 liiyru Jolal 1972 e 22 Cholte 1979. O firaministaajo jowee tato de ɗistinore Taariku laamiɗo hitaade nder arduwgal laamu Hassan II. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman#Nassiji Wikipedia: Sani Abacha https://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Abacha Sani Abacha GCFR Jonarjo taadungal o dañyaama 20 eii lewru silto, duuɓi 1943 yaari 8 korse 1998 soojiijo jonarjo lesdi Naajeeriya toe lesdi siyasa,en eii lamurje Ardiiɗo soji'en dega 1993 yahri habra 1998. eii Ardiiɗo 17 silto duuɓi 1993 toe bar,en lamou tarihi,en sojein Naajeeriya. Ngeendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Abacha#Ngeendam Iyaaluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Abacha#Iyaaluuji Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Abacha#Hiimoɓe Wikipedia: Umaru Musa Yar'adua https://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27adua Umaru Musa Yar'Adua GCFR.16 Juko 1951 Yahri 5 Duujal 2010) eii Leysdi siyasa,en Naajeeriya diga 2007 yahri 2010. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27adua#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmed Idris https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Idris Ahmed Idris (ou daayaama ƴande 25 liiyru jolal hiitade dowgu alif 1960) Eii lisdi Naajeeriya ardiddo Shede,en Makko Naajeeriya.eii funayee ardiddo shede yande 25 lewru Morso mangou 2015, oon doon bandirawoo Jonah ogunniyi Otunla madda ardiddo muhammadu Buhari faasiki gada shede lamurajje har Bilyan,en 2. Suddu shede,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Idris#Suddu_shede,en Majja shede,en 106bnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Idris#Majja_shede,en_106bn Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Idris#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmadu Bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello Mo Allah bagi darajamako Sir Ahmadu Muhammadu Bello (Ahmadu Bello un daayaama nder liiyru Korse hiitade dowgu (1910 Hukuma pamara wietega Raba nder Leysdi sakkwato) KBE ko Sardauna hanko on Pirimiyajo Kiddo ha lesdi Naajeeriya ndenbo ojogi lamu wietedum Sardaunajo jiha Sokkwato, be ndaayiimo Sir Ahmadu Bello Sardaunajo ha wuro Raba, wongo nder larde Sokkwato, naajeeriya ha nder ndubu ujunere gotel be temerre gotel e go'o (1910). Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#Hiimoɓe Wikipedia: Dulton Adams https://ff.wikipedia.org/wiki/Dulton_Adams Dulton Keith Adams un gimɗo cuuɓal lesdi Afrik fombinaari. O lattake membaajo dummbe dokkal Gauteng kuutiral tun hutaaɗe 22 Duujal 2019. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dulton_Adams#Hiimoɓe Wikipedia: Bongani Baloyi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bongani_Baloyi Bongani Michael Baloyi (daygo nyalɗe 28 lewru cholte hitaade 1987) un gimɗo cuuɓal lesdi Afrik fombinaari. Ɗer hitaade 2013, O subtaama arduujo mawdo de ɓe mawngo dun be famarde gallure midvaal. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bongani_Baloyi#Hiimoɓe Wikipedia: Henry Barrington https://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Barrington Henry Frederick Francis Adair Barrington (28 Morso 1808 Beckett Hall ɗe Shrivenham nder Berkshire - 25 Mboy 1882 Knysna ), O lawyaajo mo lesdi Afrik fombinaari, kiiɗo maikacijo e membaajo dummbe boldal.The Peerage Koowal e Iyaaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Barrington#Koowal_e_Iyaalu Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Barrington#Nassiji Wikipedia: Japie Basson https://ff.wikipedia.org/wiki/Japie_Basson Jacobus "Japie" Basson (25 Morso 1918 – 8 Juko 2012) un gimɗo cuuɓal lesdi Afrik fombinaari puddu do kuugal hawti de partiwal lesdi, Amma ɓaawo o wurrti daga maagal,e latti a sembiddo gabdoowo e gomnaatiwal lesdi edow membaajo, eɗe soo'al, ɗun ɓe kawtal partiwal, progressive federal party,e mo de neebaayi nder kawtal leydi.[1][2] O hollinaama edow_fierijo" kalaaji lawnuuji e mo raa'ayi e de ɓe"chameleon"ɗun Afrik fombinaari cuuɓe ɗun mo luusini partisan allegiance. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Japie_Basson#Hiimoɓe Wikipedia: Hendrietta Bogopane Zulu https://ff.wikipedia.org/wiki/Hendrietta_Bogopane_Zulu Hendrietta Bogopane-Zulu un ballitowo ministaajo leydi Afrik fombinaari de wuttudu dungal faago Yeeso adunaaru Afrik fombinaari. O membaajo dummbe ginndal huutira tunde hitaade 1999 e jooni. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hendrietta_Bogopane_Zulu#Hiimoɓe Wikipedia: Mohammed Musa Bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_Bello Mohammed Musa Bello ( O danñƴaama de lewru Silo, hitaande ɗumngu 1959) O goɗɗo Huuwana Bankiwal e Naajeeriya lattiɗo jonnta ministaajo gelle mawɗe Naajeeriya ɗe Abuja eja hitaade ɗumngu 2015. Finannde Daygohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_Bello#Finannde_Daygo Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_Bello#Kuugal Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_Bello#Hiimoɓe Wikipedia: Wudil https://ff.wikipedia.org/wiki/Wudil Wudil eii doum hukuma pamarum nɗer Diiwal Kano Naajeeriya litugal gelle,en wudil toe A237 titi,en, ewodi 362 km2 kankoo wodii 185,189. jama,aree makko. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wudil#Hiimoɓe Wikipedia: Mukhtar Ramalan Yero https://ff.wikipedia.org/wiki/Mukhtar_Ramalan_Yero Alhaji Mukhtar Ramalan Yero (ou daayaama ƴande 1 liiyru dujjal hiitande dowgu alif 1968) O, Laamorinkeejum Naajeeriya oon, O, Laatiinou koomicinajow Finance Hitaande dowgu silto 2007 kowyaari liiyru Duujal 2010 Saa'inde Patrick Ibrahim Yakowa nyonii Mou Ayyinaado Gomnaa Baawo O, hebii Nasarakou Namadi Sambo O, Laata Luuta ardiidou Lesdii Naajeeriya. Hitaande dowgu alif 2012, ei liiyru bowte O, Laatiinou Ngomna je Kaduna Baawo Maayde Patrick Ibrahim Yakowa Haa nder Helicopter Diiraango. Laamorinkeejum Kuugal/Kuudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mukhtar_Ramalan_Yero#Laamorinkeejum_Kuugal/Kuude Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mukhtar_Ramalan_Yero#Hiimoɓe Wikipedia: Mohammed Abba Gana https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Abba_Gana ... Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Abba_Gana#Hiimoɓe Wikipedia: Ibrahim Bunu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Bunu Ibrahim Bunu un neddo anɗuuɗo harkaawal mahol nyible e ministaajo gelle mawɗe leydi Naajeeriya Abuja e jamhuuriyaawal nayaaɓal , jogiiɗo ofiswal daga ndede Duujal 1999 haa say Cholte 2001 ɗer hitaade laamu arduujo leydi Naajeeriya Olusegun Obasanjo. Wakkitire Mohammed Abba Gana jaɓaanimo ,nden boo ɗun diiwal Borno, nder ɗe lammgal gurtal ɗer Cholte 2001. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Bunu#HIIMOƁE Wikipedia: Mamman Kontagora https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Kontagora Mamman Kontagora (Setto 20, 1944 – Duujal 29, 2013) um daakaare kuugal taaduungal ɗun hawtugo birniwal kapital leydi Naajeeriya Abuja yaake ɗe wakkitire hakkilango arduungal mawɗo Abdulsalami Abubakar,dokkuɗomo hakkilannki yimmɓe ɗer hitaade Duujal 1999. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Kontagora#Hiimoɓe Wikipedia: Jeremiah Tinbut Useni https://ff.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Tinbut_Useni Jeremiah Timbut Useni (Daygo 16 Colite 1943)un tagu taaduungal kiiɗo mo solji'en laatiiɗo lieutenant mawɗo janarjo, lattido ministaajo gollitoowo eɗe huutirde ɗun de kapital hawtude gelle mawɗe leydi Naajeeriya Abuja,les arduungal mawɗo Sani Abacha soljiijo junta. O waadi kuugal ɗuuɗungal eder lesdi Naajeeriya hawti e ministaajo jahaleeji e kotaajo mastaajo mawɗo ɗun taaduungal solji'en Naajeeriya. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Tinbut_Useni#Hiimoɓe Wikipedia: Gado Nasko https://ff.wikipedia.org/wiki/Gado_Nasko Muhammad Gado Nasko (Daygo 1941) un soljiijo Gomnaajo mo diiwal Sakkwotoɓe, Naajeeriya hakkuɗe 1978 eii 1979. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gado_Nasko#Hiimoɓe Wikipedia: Hamza Abdullahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Hamza_Abdullahi Hamza Abdullahi (2 MBOY1945 – 3 Silo 2019) un dannyaaɗo lesdi Naajeeriya nden e mawɗo kuuɗo soljiijo lattiɗo de Gomnaajo diiwal Kano daga 1984 yaahi 1985;e ministaajo gelle mawɗe Naajeeriya Abuja daga 1986 yaahi 1989. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamza_Abdullahi#Hiimoɓe Wikipedia: Mamman Jiya Vatsa https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Jiya_Vatsa Mamman Jiya Vatsa Eriminmo 5 Bowte duubi 1940 eii janarajo toe lysidi siyasa'en Naajeeriya eii kankoo minista,en toe supreme military council. Ngeendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Jiya_Vatsa#Ngeendam Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Jiya_Vatsa#Hiimobe Wikipedia: Iro Abubakar Dan Musa https://ff.wikipedia.org/wiki/Iro_Abubakar_Dan_Musa Iro Abubakar Dan Musa Un gimɗo laatiiɗinistaajo hawtude kapital leydi Naajeeriya Abuja nebdo. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iro_Abubakar_Dan_Musa#HIIMOƁE Wikipedia: Nafisat Abdullahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdullahi Nafisat Abdulrahman Abdullahi e mo andira e inde Nafisat Abdullahi koh bo Nafisat Sai wata Rana. Mou danyama nyalde 23 siilo duubi 1991... Boljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdullahi#Bolji Filmijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdullahi#Filmiji Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdullahi#Hiimoɓe Wikipedia: Ali Nuhu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu Ali Nuhu mohammed o jannja Ali nuhu mou danñyaɗo nñalde 15 lewru Dujjal hiitade dowgu alif 1974, ei jihar gombe woylare lisde Naajeeriya fim yentike eii fimji don haa daraktaajow,ardiiɗo kannywood mada eii fiilm yentike Igbo toe yarba,en (Nollywood)toe Hausare fim yentike (kannywood) bandirawoo dillo yari jama,are hausare fim yentike. Ngeendam/Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Ngeendam/Ilmu Fim yenkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Fim_yenke Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Hiimoɓe Wikipedia: Alaska https://ff.wikipedia.org/wiki/Alaska Alaska un gelle mawɗe ɗer yuroopu taa woodowdu lisde amirka ei Canada Wikipedia: Islander https://ff.wikipedia.org/wiki/Islander Iskandar , Iskander÷ , Askander, Eskinder, koe Scandar (Arabi : Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islander#Hiimoɓe Wikipedia: Kuwait https://ff.wikipedia.org/wiki/Kuwait Kuwait (/ kʊˈweɪt/ ( heytina ); [7][8] Arabi: ﺍﻟﻜﻮﻳﺖ al-Kuwayt , Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuwait#Hiimoɓe Wikipedia: Laamlaamateeri Mali https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali Laamlaamateeri Maali a na jeyaa e dawlaaji Afirik hiirnaangeeri mawɗi, feeñunooɗi e jamaanu ngu annduɓe taariika innirta jamaanu hakkundeewu maa yontaaji hakkundeeji. Duttorɗe binndaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Duttorɗe_binndaaɗe Aadaaji jangtaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Aadaaji_jangtaaɗi Wiɗtooji biilleeji keewaanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Wiɗtooji_biilleeji_keewaani Iwdeyaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Iwdeyaagal Hol to laamorgo Mali wonnoo ?https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Hol_to_laamorgo_Mali_wonnoo_? Ƴoogirɗe keewɗe, ceertuɗe ina kaala haala laamorgo ngoo. Tee ɗe kawraani e haala. (…)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Ƴoogirɗe_keewɗe,_ceertuɗe_ina_kaala_haala_laamorgo_ngoo._Tee_ɗe_kawraani_e_haala._(…) Ñaani laamorgo Mali (1923-1958)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Ñaani_laamorgo_Mali_(1923-1958) Oorle biilleeje to Ñaani (1965-1973)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Oorle_biilleeje_to_Ñaani_(1965-1973) Dakoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Dakoor Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Nassiji Wikipedia: Muhammad Haji Ibrahim Egal https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal Mohammad Haji Ibrahim Egal (Somaali: Maxamed Xaaji Ibrahim agal, Aarabre cholte 15, 1928-mboy 3,2002) un gimɗo cuɓal Somaaliya lattiɗo arɗuujo lesdi Somaaliya nebɗo kiiɗo daga 1992 yari haa mayɗe mako daw artuɗo gaɗdo priministaajo jamhuriyawal Somaaliya ɗun balɗe sappo e go’o ɗer 1960 e haajooni daga 1967 yari 1969. Margo E Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Margo_E_Jannɗe Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Kuuɗe Kuugal ngomnaatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Kuugal_ngomnaati Priministaajo Jamhuriyawal Somaaliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Priministaajo_Jamhuriyawal_Somaaliya Arɗuujo Lesdi Somaaliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Arɗuujo_Lesdi_Somaaliya Mayɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Mayɗe Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Nassiji External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#External_links Wikipedia: Mohamed Yusuf Abdirahman https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Yusuf_Abdirahman Mohamed Yusuf Abdirahman kaanoobo anndiraaɗo Murad un gimɗo tufleeji (siyaasaji) cuɓal leydi Somaali, e ɓe ɗi mawɗe jogiiɗo laamɗo Burao, ɗi laamorde e de gelle mawɗe ɗe Togdheer lardu ɗun Somaali, jogiiɗo daga 2012 woddi 2021. O wurtoyke daga der yalji ɗiɓe Reer Biniin, Ahmed Farah hawtel lenyol be ɗun Habr Je’lo Isaaq. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Yusuf_Abdirahman#Nassiji Wikipedia: Abdirashid Haji Duale https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirashid_Haji_Duale Abdirashid Haji Duale Qambi (Somaali: ) un gimɗo cuɓol tufleeji leydi Somaali hannko jooni jogi. Arɗunngal ministaajo kuuɗe yaasi e Guure ɗun Somaali. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirashid_Haji_Duale#Nassiji Wikipedia: Abdirisaq Ibrahim Abdi https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirisaq_Ibrahim_Abdi Ahmed Aden Ducale seetoore maako Riwaayo (Somaali: Ahmed Aden Duale) un gimɗo huude cuɓal lesdi Somaaliya ɗen e joonii mawɗo arɗuujo ɗun Buurawo, ɗe laamorde hawtirde e mawɗe gelle ɗun Togdheer lardu dun Somaali too liiyru Korso ƴande 20, 2021. O rooni Mohammed Yusuf Abdirahman ɗe hitaande 20 liiyru Korso hiitande 2021 ɓaawo ɗowgu,e 2021 cubal bataangal lesdi Somaali. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirisaq_Ibrahim_Abdi#Hiimoɓe Wikipedia: Yahaya Adoza Bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Adoza_Bello Yahaya Adoza Bello mou dayanmo nalde 18 lewru sedto duubi 1975 eii doon lumou lysidi Naajeeriya toe lysidi siyasa'en gwamna Diiwal Kogi gada yari duubi 2016.jamiya,en (APC) bandirawoo Bello eii funaree gwamnajjo Naajeeriya. Ngeendam/jangirdeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Adoza_Bello#Ngeendam/jangirdee Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Adoza_Bello#Hiimoɓe Wikipedia: Abdiweli Sheikh Abdillah https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiweli_Sheikh_Abdillah Abdiweli Sheikh Abdillahi Soufi (Somaali: abdiweli Shiikh Cabdillaahi Suufi) un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaali lattiɗow e jooni jonta jogiiɗo arɗuwgal ministaakow too lisde Somaaliya lilal e kaɓaarowji gollitee ɗun leydi Somaali. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiweli_Sheikh_Abdillah#Himobe Wikipedia: Abdullahi Abdi Omar https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Abdi_Omar Abdullahi Abdi Omar Jawaan (Somaali: Cabdullaahi Cabdi Cumar Jawaan, Arabre: عبد الله عبدي عمر; dannyimo hiitande alif 1949) un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya e hannko wami kollinddo gabatanaaki ɓee Somaaliya ɓi’al leydi kuɓɓal ba’lal noodiraa National Emblem ɗer lookkatire hitaande 1996. Omar haa nobo lattake artuɗow arduujow hukuuma cubal nɗer leydi Somaaliya. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Abdi_Omar#Nassiji Wikipedia: Hamse Mohamed Abdi https://ff.wikipedia.org/wiki/Hamse_Mohamed_Abdi Hamse Mohamed Abdi (Somaali: ) un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaali, latti hannko eɗe jonni jogiiɗo arɗuungal ngomnaajo ɗu lardu Togdheer ɗum Somaali tun Silo (January) 2018. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamse_Mohamed_Abdi#Nassiji Wikipedia: Aɗan Ahmed Elmi https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C9%97an_Ahmed_Elmi Ministaajo kuuɗe ndeemal somali. Ɗistinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C9%97an_Ahmed_Elmi#Ɗistinorɗe Wikipedia: MUHAMMAD HAJI IBRAHIM EGAL https://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL Arɗuujo lesdi somali ɗiɗaɗo 2nd (1993-2002) Margo E Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Margo_E_Jannɗe Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Kuuɗe Kuugal Gomnaatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Kuugal_Gomnaati Priministaajo Jamhuriyawal Somalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Priministaajo_Jamhuriyawal_Somali Arɗuujo Lesdi Somalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Arɗuujo_Lesdi_Somali Mayɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Mayɗe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Hiimoɓe Wikipedia: Dahir Riyale Kahin https://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin Dahir riyale kahin Arduujow lesdi somali tataaɓo 3th (2000-2010) Banninkeehum Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#Banninkeehum_Margo Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#Kuuɗe Arɗuujo Lesdi Somalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#Arɗuujo_Lesdi_Somali Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#Hiimoɓe Wikipedia: Abdulrahman Ahmed Ali https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ahmed_Ali Abdulrahman Ahmed Ali (somali: cabdurrahman Ahmed calli) un gimɗo cuɓal siyasa lesdi somali hannko wooni un jonni edow arɗungal jonnde gomnaaajo lardu ɗun awɗal ɗi lesdi somali ɗun lewru silo too dowgu 2018. De hitaanɗe saaliɗe arɗuujo diina larɗuɗun sekimo e huɗugo ɗun diina (Islama) ɗu’un bo ɗun wooɗa (haram) eɗe shari’a tsariwal lesdi ɗembo gomnaajo o jaɓaayi edow o huudi wiigo o wala hujja o huɗu julɓe gaaru hanko ma o julɗo. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ahmed_Ali#Hiimoɓe Wikipedia: Abdulrahman Mahmoud Aidiid https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Mahmoud_Aidiid Abdulrahman Mahmoud Aidiid (somali: Cabdulrahman Maxmuud Caydiid, Arabe) on woni gimɗo cuɓal siyasaaji lesdi somali. o neddo aslu ɗanyaago mayar ɗun hargeisa ko asaali to hiitande 2013 yari 2021 nder gelle mawɗe e kapital hawtirɗe ɗe somali o lortori ɗeɓe Sa’ad Musa lengol ɓe ɗun Habr Awal Isaaq lasngol. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Mahmoud_Aidiid#Kuugal Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Mahmoud_Aidiid#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmed Haji Ali Adami https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Haji_Ali_Adami Ahmed Haji Ali Hanko oun woni gimɗo cuɓal siyasaaji lesdi somali Ahmed Haji Ali Adami (somali: Axaamed Xaayi Cali Caɗami) on gimɗo cuɓal lesdi somali hanko jogi arɗungal ministaajo reenuki lesdi ɗun somali ko saali liiyru morso hiitade dowgu 2010 kowyari liiyru yarkuma too dowgu 2015. O medgo waɗugo chiajo ɗun hukuma cuɓal ko sali taa dowgu 2002-2007. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Haji_Ali_Adami#Hiimobe Wikipedia: Suleiman Mohamoud Adan https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Mohamoud_Adan Gimɗo cuɓal somali Hiimoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Mohamoud_Adan#Hiimoobe Wikipedia: Zamzam Abdi Adan https://ff.wikipedia.org/wiki/Zamzam_Abdi_Adan Un cuɓal siyasa lesdi somaliya Zamzam Abdi Adan (somaliya: Zamzam Cabdi Aadan) un gimɗo deɓbo kuwowo haaje siyasa nɗer somali o gaɗɗo ministaajo ɗun jannɗe e tayaaka ɗun lesdi somali daga morso 2010 waddi silto 2015, lattiɗo deɓbo artuɗo jogiiɗo jonnɗe ngaal joɗergal o hollinaama ministaajo cede lattiɗo jogiiɗoɗer haa sai ɗe timmingo laamu ɗun si’lanyo’s. O go’o ɗer ministaa’en nayo fuɗɗuɗaɓe e timmude ɗun silanyo’s laamu daga 2010 yari 2015 luttuɓe hamɗe ke Sa’ad Ali Shire Mohamoud Hashi Abdi e Kalil Abdillahi Ahmed. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamzam_Abdi_Adan#Hiimoɓe Wikipedia: Khalil Abdillahi Ahmed https://ff.wikipedia.org/wiki/Khalil_Abdillahi_Ahmed Gimɗo cuuɓal siyasaaji lesdi somali Wikipedia: Mustafe Mohamoud Ali https://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafe_Mohamoud_Ali Gimɗo cuɓal lesdi somali Wikipedia: Suleiman Ali Yusuf https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Ali_Yusuf Gimɗo cuɓal siyasa lesdi somali Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Ali_Yusuf#Hiimoɓe Wikipedia: Mohamoud Hashi Abdi https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamoud_Hashi_Abdi Mohamoud Hashi Abdi (Somaali: Maxamuud Xaashi Cabdi), ɓurɗo anndireeki eno Ina Xaashi un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya, lattiɗo jogiiɗo ministaajo ɗum huutirɗe yimɓe e jahaleeji piirooje ɗun Somaali daga Morso 2010 waddi yarkuma 2015. Ɗer yarkuma 2015, ɓaawo o jippaka daga ɗe e kuuɗeji miniista, o hollinaama ministaarjo ɗun arɗuujo leydi eta kollingal arɗuujo Ahmed Mohamed Mahamoud (Siilaanyo). Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamoud_Hashi_Abdi#Nassiji Wikipedia: Abdikarim Adan Haji Diriye https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdikarim_Adan_Haji_Diriye Abdikarim Adan Haji Diriye daayaama hiitade alif 1975 too lesdi Somaaliya: Cabdikariim Adan Xaaji Diiriye) un gimɗo neɗɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya e jogiiɗo arɗuwgal e jooni ngomnajo ɗun lardow sool ɗun leydi Somaaliya. O lamminaama o hokkama ngomnajo e hokkuɗe arɗuwjo leydi Somaaliya e Hemse Bihi Abdi ɗe 2 liiyru Jolal dowgu 2021. Dannyorde margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdikarim_Adan_Haji_Diriye#Dannyorde_margo Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdikarim_Adan_Haji_Diriye#Nassiji Wikipedia: Ahmed Mohamed Mohamoud https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud Ahmed Mohamed Mohamoud Silanyo (Somaaliya: ) un gimɗo tufleeji cuɓal Somaaliya ɗannyaaɗo hitaande dowgu alif 1938 lattiɗo hooreejo leydi Somaaliya daga 2010 kowyaari 2017. O neɓɗo eɗer hukuma membaajo leydi Somaaliya, o wati ministaajo sanaa’aji ɗun jamhuriyawol Somaaliya e goɗɗe arɗule leydi: yaake de 1980s kadima o lattake ciajo ɗun ɓe lusingo leydi Somaaliya noɗɗira, Somaaliya National Movement. Moginahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#Mogina Bannikeejum margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#Bannikeejum_margo Janndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#Jannde Hemobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#Hemobe Wikipedia: Abdirahman Ahmed Ali Tuur https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur Abdirahman Ahmed Ali Tuur daayaama ƴande 4 liiyru seelto hiitande alif 1931 to lisde Somaaliya: Cabdiraxmaan Axmed Cali Tuur, Aarabre: عبد الرحمن أحمد علي الطور) (Tur ko Tour maana “ganco ɓaawo gaɗa” Issue Paper: SOMALIA, UPDATE ON THE SITUATION IN THE NORTH (SOMALILAND), Research Directorate of the Immigration and Refugee Board of Canada, January 1995) liiyru Jolal yande 6, 1931 –liiyru Jolal 8, 2003) un mo gimɗo cuɓol siyaasaji hannko latti hooreejo arduwgal leydi Somaaliya artuɗo taa hiitande dowgu 1991 haa too 1993. tow haa no boo lattake wadgo chiajo ɗun de Somaaliya National Movement daga hiitade dowgu 1990 yaari 1991. Moginahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#Mogina Bannikeejum margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#Bannikeejum_margo Maydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#Mayde Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#Nassiji Wikipedia: Abdillahi Abokor Osman https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdillahi_Abokor_Osman Abdillahi Abokor Osman (Somaaliya: Cabdillaahi Abokor Cismaan) un gimɗo neɗɗo ngadoowo siiyaasa je tufleeji leydi Somaaliya, un mo jooni jogiiɗo jannde ɗe memba ɗun kowngal leydi huutirde biagwal National Contracting Authority e ballitowoo ministaajo mo nɗer leydi ministaajo ɗun jahaleeji e kaajal faago yeeso laawii liyde Somaaliya. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdillahi_Abokor_Osman#Himobe Wikipedia: Abdullahi Mohammed Dahir https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mohammed_Dahir Abdullahi Mohammed Dahir (Somaaliya:Cabdillaahi Maxamed Daahir) haanoo anndiraaɗo e ɗe cukuse un o gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya hannko latti wooni ministaajo jawdi e ndeemal ɗun Somaaliya daga Colte 2016 yari Bowtal 2017. Haa ɓaawo o ministaajo ɗun anndinnki lilal e deenal leydi ɗun Somaaliya daga Morso 2013 yaari Colte 2016. Hemobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mohammed_Dahir#Hemobe Wikipedia: Omar Ali Abdillahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_Ali_Abdillahi Omar Ali Abdillahi (Somaaliya: Cumar Cali Cabdillaahi) un neɗɗo gimɗo tufleeji leydi Somaaliya nyalde Setto 2019, o Rokkaama ministaajo ɗun nyaamu ɗun leydi Somaaliya. CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en) Wikipedia: Abdiqani Mohamoud Ateye https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiqani_Mohamoud_Ateye Abdiqani Mohamoud Ateye taawgujow liyde Somaaliya: ) un mo biimɗo daayadow cuɓal leydi Somaaliya fuunare Afrik hannko wooni ministaajo helaanngo (defence) ɗun leydi Somaaliya tun ko ɗun lamminimo nɗer 2019.haa too hiitande 2024 Un mo kiiɗo meeɗuɗo wadgo ministaajo Sharia ɗun leydi Somaaliya daga 2007. CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en) Wikipedia: Abdirahim Ali Isma’il https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahim_Ali_Isma%E2%80%99il Abdirahim Ali isma,il Neɗɗo cuɓol tufleeji Somaaliya seetore liyde (Somaaliya: ) un gimɗo tufleeji leydi Somaaliya e ɗe jonni jonntaɗo’o laamɗo ɗun Las Anod ɓe laamorde kawtal e ɗe mawɗe gelle ɗun sool lardu ɗun Somaaliya tunnɗe yande 20 liiyru Morso 2021. O Rooni Abdil’aziz Hussein Hassan no yamde 20 too liiyru Morso 2021 ɓaawo cuuɓal bataangal leydi Somaaliya hiitande dowgu 2021. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahim_Ali_Isma%E2%80%99il#Hiimobe Wikipedia: Nnewi https://ff.wikipedia.org/wiki/Nnewi Nnewi un ɗe laamorde e sanaa’aji gelle nder Diiwal Aanambaara fombina fuuna Naajeeriya. Anambra State, Nigeria |language=en-US}} Ɗum un ɗe ɗiɗire njaajirka e mawgu de ɗuuɗuki gelle ɗer ɗe fombina ɗe ɗun wuttudu fombina lesdi. Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnewi#Taariihawol Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnewi#Himobe Wikipedia: Nsukka https://ff.wikipedia.org/wiki/Nsukka Nsukka un berniwol e hukuuma pamarun geɓɓal nɗer Diiwal Enugu, Naajeeriya. Nsukka henndi keeri annɗaaɗi e no gallure hawti Edem, Opi carchailogi wutti, Eɗe-oballa e obino. Taarihiwol (Distinorɗe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nsukka#Taarihiwol_(Distinorɗe) Nsukka Beɗuɓe Konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nsukka#Nsukka_Beɗuɓe_Konu Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nsukka#Nassiji Wikipedia: Ikot-Abasi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-Abasi Ikot-Abasi un ɗe jooɗori ɗer ɗi fombina hirna jokkal ɗum Diiwal Akwa Ibom, Naajeeriya. E ɗum jokkiɗiri keerol e ɗe Oruk Anam hukuma pamaare ɗum ta ɗen ngo ɗi woyla, hukumaaje pamaare ɗe Mkpat Enin e fuunaawal Ebolo jokkal fuuna ɗer ɗi haa e fuuna Maayo filtiingo Atalantika e ɗer ɗi fombina maayo Diiwal Imo roodi yaake hola keerol ɗer kendii ɗe daga ɗum Diiwal Ribaas. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-Abasi#Yimɓe Edemayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-Abasi#Edemaya Gelle dow Ikpa Ibekwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-Abasi#Gelle_dow_Ikpa_Ibekwe Wikipedia: Ikot Ekpene https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekpene Ikot Ekpene andira ɗe ɗi Raffia gelle un ɗistinorde gallure ɗer fomɓinare diiwal ngal Akwa Ibom. Un ɗe laamorinkeejum e finnuji laamorde ngal ɗi lasgi kongol Annang nder Naajeeriya (Nair, 1972). Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekpene#Nassiji Wikipedia: Ilorin https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin Ilorin un kapital (hawtirde laamorde) Diiwal Kwara nder hirnare Naajeeriya.. Retrieved 18 February 2007E limgal hisaago 2006 e ɗi woodi mawngu ɗuuɗirka yimɓe 777,667 laatinɗumɓe ɗe 7th mawnɗe gelle e ɗudirka nder Naajeeriya. Taarihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#Taarihawol Fiijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#Fiijooji Tigaaraajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#Tigaaraaji Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#Nassiji Wikipedia: Iwo https://ff.wikipedia.org/wiki/Iwo Iwo un gelle nder Diiwal Osun, Naajeeriya yimɓe Iwo kamaano woɓɓe yimɓe ɗun ɓe Yarbanko’en laamorde, wi’ooɓe e goodi aslu deega ille-ife woɗɓe egguɓe wonde wakkatire ɗer ƙarniwal 14th e hollingo ɗe Alade momi kanyon e Prince Adelegan Adegbola (2009). Di nanka gurtindi leydi hauti e Alaamaaji ɗum ɗe parrots (Kairi kollinii ɗi jooderɗe ɗun ɗe alkawal leydi). Jergol Ciaaman’en ɗun ɗi hukumaare Iwo gada 1989 haa hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iwo#Jergol_Ciaaman’en_ɗun_ɗi_hukumaare_Iwo_gada_1989_haa_hannde Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iwo#Nassiji Wikipedia: Jalingo https://ff.wikipedia.org/wiki/Jalingo Jalingo un ɗe laamorde gelle kapital Diiwal Taraba ɗer woylla – fuunaa Naajeeriya, haa ɗun ƙiyaastake hawti e ɗuuɗirka ɗun 118,000 e ɗi gelle un Fulɓe e goɗɗe pamaare lasgi kongi. Gurtinirgal jokkalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jalingo#Gurtinirgal_jokkal Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jalingo#Nassiji Wikipedia: Shehu ahmadu musa https://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_ahmadu_musa shehu ahmadu musa eriminmo lewru sedto 1985 eii lysidi siya,en najeeriya,ewodi Wikipedia: Jama'are https://ff.wikipedia.org/wiki/Jama%27are Jama'are un hukuma pamaarum nder Diiwal Bauchi, Naajeeriya. Hedkwatare e nder gelle jama'are e ɗe wonde jaajirka lesdi 493km2 e nduɗirka yimmɓe too nder kidayaje hiitande nduungu 2006 e wondi lambawal waya taa fannu 751 e margo,o yimmɓe Fulɓe waaduɓe hijira diga dulawal nder tafkire Chadi e jamhuriyar Chadihttps://en. MiAnnditolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama%27are#MiAnnditol Destinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama%27are#Destinore Wikipedia: Dukku https://ff.wikipedia.org/wiki/Dukku Dukku hukuuma pamara nder diiwal Gombe Naajeeriya ewoodi jama'are 207,190https://en.m. Wikipedia: Jebba https://ff.wikipedia.org/wiki/Jebba Gallure Jebba un ɗe Yorubanko'en e Nupe gellure nder Diiwal Kwara, Naajeeriya. Ɗum haa kollingal ɗun ɗe maayo Neeja e haa ƙiyaastago ɗuuɗirka ɗun 22,411 e ɗun 2007. Galleriwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jebba#Galleriwol Wikipedia: Jimeta https://ff.wikipedia.org/wiki/Jimeta == Jimeta == Jimetahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimeta#Jimeta Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimeta#Hiimobe Wikipedia: Jos https://ff.wikipedia.org/wiki/Jos Jos un peeta gallure nɗer ɗi woyla caaka ɓanngeere lardu Naajeeriya. Gelle ɗen haa e ɗuuɗiri ɗun kamano 900,000 jooɗiiɓe e ɗun e no hisaago 2006. Taarihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos#Taarihawol Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos#Nassiji Wikipedia: Lokoja https://ff.wikipedia.org/wiki/Lokoja Lokoja unɗe galluwol nder Naajeeriya. Ɗum jottarde ɗeta haajawol ɗun ɗe Naijeer e Benuwe maayilleji e unɗe kapital ɗun Diiwal Kogi. Kollingalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Kollingal Taariku (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Taariku_(Distinore) Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Hiimoɓe Wikipedia: Suleiman Hassan Haddi https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi 9th e 11th lamɗo ɗun Ɓorama Ɗer Offiswalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi#Ɗer_Offiswal Ngaamu, Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi#Ngaamu,_Maako Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi#Nassiji Wikipedia: Hassan Mohammed Ali https://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Mohammed_Ali Gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Mohammed_Ali#Nassiji Wikipedia: Abdi’aziz Hussein Hassan https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi%E2%80%99aziz_Hussein_Hassan Abdi,Aziz Hussein Hassan Gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi%E2%80%99aziz_Hussein_Hassan#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmed Osman Hassan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_Hassan Ahmed Usman hassan Gimmɗo cuɓal harkaaji siyaasa lesdi somali. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_Hassan#Hiimoɓe Wikipedia: Farxaan Aadan Hayɓe https://ff.wikipedia.org/wiki/Farxaan_Aadan_Hay%C9%93e Gimɗo hukuma cuɓal siyaasa lesdi somali. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farxaan_Aadan_Hay%C9%93e#Hiimoɓe Wikipedia: Hinda Jama Harsi https://ff.wikipedia.org/wiki/Hinda_Jama_Harsi Gimɗo cuɓal lesdi somali Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinda_Jama_Harsi#Hiimoɓe Wikipedia: Hussein Mohamed Mohamoud https://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Mohamed_Mohamoud Gimɗo cuɓal lesdi somali Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Mohamed_Mohamoud#Hiimoɓe Wikipedia: Abdishakur Iddi https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdishakur_Iddi Abdishakur Mohamoud Hassan Iddi (somali: Cabɗishakuur Maxamed Xasan Ciɗɗin Arab) un gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali hanko wooni jooni jogiiɗo mawngu ɗun Berbera, lesdi somali Iddin nasaaba muuɗum yahi ɗe Issa Musa leeyol ɗow nɗe Habr Awal Issaq lasngol.http://karinnews. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdishakur_Iddi#Hiimoɓe Wikipedia: Shukri Haji Ismail https://ff.wikipedia.org/wiki/Shukri_Haji_Ismail Gimɗo cuɓal lesdi somali Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shukri_Haji_Ismail#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmed Osman Hassan Elmi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_Hassan_Elmi Ahmed Osman hassan elmi Gimɗo cuɓal lesdi somali.Ahmed Osman Hassan Elmi (somali: Axmed Cismaan Xasan Cilmi) https://m. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_Hassan_Elmi#Nassiji Wikipedia: Mohammed Hashi Elmi https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Hashi_Elmi Gimɗo cuɓal lesdi somali Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Hashi_Elmi#Hiimoɓe Wikipedia: Essa Kayɗa https://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97a Gimɗo cuɓal lesdi somali Finnannde Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97a#Finnannde_Margo Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97a#Kuugal HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97a#HIIMOƁE Wikipedia: Bashe Mohammed Farah https://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Mohammed_Farah Bash Mohammed Farah Gimɗo cuɓal siyasa lesdi somali Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Mohammed_Farah#Kuugal Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Mohammed_Farah#Hiimobe Wikipedia: Khadra Haji Ismail Geid https://ff.wikipedia.org/wiki/Khadra_Haji_Ismail_Geid Gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali Khadra Haji Ismail Geid (somali; Khadra Xaaji Ismaaaciil Geydhi Arabi) un gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali. Ɗer 2011 o lattake ɗe mayer ɗun gelle Gabley lattiɗo ɗeɓɓo artuuɗo mayargo ɗa somali jonnta jooni hanko woni ballitoowo ɗun arɗuujo maagor Gaɓiley. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadra_Haji_Ismail_Geid#Kuugal Wikipedia: Mohammed Ahmed Alin https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Ahmed_Alin Gimɗo cuɓal Somali Wikipedia: Mohammed Nour Arale https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Nour_Arale Gimɗo cuɓal lesdi somali Wikipedia: Abdirahman Aw Ali Farrah https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Aw_Ali_Farrah Abdirahman Aw Ali Farrah seefoore innɗe tolwaa (somali) un gimɗo cuɓal lesdi somali. Abdirahman Aw Ali Farrah seetoore innɗe tolwa (somali; Caɓɗirahman Aw Cali Faarax) un gimɗo cuɓal lesdi somali hanko woni ballitoowo tataaɓo ɗun somali daga mboy 1995 yaari cholte alif 1997. Taariihiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Aw_Ali_Farrah#Taariihiwal Wikipedia: Bashe Awil Omar https://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Awil_Omar bashe awil Omar Gimɗo cuɓal lesdi somali Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Awil_Omar#Distinorɗe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Awil_Omar#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmed Mohammed Diriye https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohammed_Diriye Ahmed Mohammed diriye Gimɗo cuɓal siyasa lesdi somali Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohammed_Diriye#Hiimobe Wikipedia: Mohammed Musa Ɗiriye https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_%C6%8Airiye Gimɗo cuɓal siyasa lesdi somali Wikipedia: Hussein Abdi Dualeh https://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Abdi_Dualeh Gimɗo cuɓal e annɗannɗo neɓɓan Biografiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Abdi_Dualeh#Biografiwal Wikipedia: Jamal Haji Ahmed https://ff.wikipedia.org/wiki/Jamal_Haji_Ahmed Gimɗo cuɓal siyaasaji lesdi somali Wikipedia: Honadu Gawakuke https://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_Gawakuke Ɗe Honaɗe ngaɗaaɗe ɗe ɗun ɗumraji nayi hakkuɗe di khalifajo sokoto e mo diiwal gobiranko’en ɗer Gawakuke ɗer woylare lesdi Naajeeriya nyalɗe 9 mboy 1836. Aslihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_Gawakuke#Asli Bunnda (Hona)https://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_Gawakuke#Bunnda_(Hona) Gaɗa (Ɓaawo) Honaadu (Konu)https://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_Gawakuke#Gaɗa_(Ɓaawo)_Honaadu_(Konu) Wikipedia: Haaliifaare Sokoto https://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_Sokoto Diiwal Islaama nɗer hirna Afrik (1804-1903) Taariki (Anndal Kiinngal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_Sokoto#Taariki_(Anndal_Kiinngal) Hawre Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_Sokoto#Hawre_Fulɓe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_Sokoto#Hiimoɓe Wikipedia: Tukur Yusuf Buratai https://ff.wikipedia.org/wiki/Tukur_Yusuf_Buratai Tukur Yusuf Buratai Laftanar Janarjo mawɗo nden arduujo mobgal solji'en Naajeeriya ɗun Les eejooni laminaagu ngu arduujo Leysdi Naajeeriya Muhammadu Buhari ɓiliimo tun nde hitaade 2015. O dañyaama e gellel Buratai gonnɗum hukuma pamarum Biu nder diiwal Borno e nyalɗe 24 dun lewru Juko hitaade ɗumngu 1960 . Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tukur_Yusuf_Buratai#Hiimoɓe Wikipedia: Miyetti Allah https://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah Miyetti Allah Kongol mobgal woynaaɓe ɗun Naajeeriya Wonnde wakkitire dun noddira MACBAN seno ba (cattle breeders association of Nigeria) Un Kongol mobgal durooɓe woynaaɓe haa nder cakaare nde faago Yeeso adunaaru Fulɓe kawtal leydi nder Naajeeriya [1] Organaciowal ngal tiggama nder nde Finannde 1970s hawti hoore jooɗorde nder diiwal Kaduna. Ɗum laatake halal maɓɓitirgal nder 1979 e mooɓuugo mawɗum jabgo edow Kongol dokkal nder 1987. Innndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#Innnde Taarihihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#Taarihi Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#Hiimoɓe Wikipedia: Rafael Orozco Maestre https://ff.wikipedia.org/wiki/Rafael_Orozco_Maestre Rafael Orozco Maestre (1954 – 1992). Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Wikipedia: Futa Tooro https://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro Futa Toro (Wolof e Fula : Fuuta Tooro Billehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#Bille Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#Joogaraafiwol Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#Taariihawol Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#Hiimoɓe Wikipedia: Ife https://ff.wikipedia.org/wiki/Ife Ife (Yorubankoɓe: Ife; ko boo Ile-Ife) un gelle kiiɗe ɗe Yorubankoɓe ɗer fombina hirna Naajeeriya. Gelle ɗen ete joɗori ɗer hanɗere ɗe e ɗer [[Diiwal Osun. Distinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ife#Distinorde Wikipedia: Makurɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i Makurɗi unɗe kapital ɗun Diiwal Benuwe jottori ɗer caka Naajeeriya, e wuttuɗu ɗun ɗe cakare fiigo ɗun caka Naajeeriya.https://www. Taarihawal (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Taarihawal_(Distinore) Alƙalamaaji Ɗuuɗirkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Alƙalamaaji_Ɗuuɗirka Njannde (Ndjannde)https://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Njannde_(Ndjannde) Soljienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Soljien Ndeemalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Ndeemal Areeji Lesdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Areeji_Lesdi Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Hiimoɓe Wikipedia: Minna https://ff.wikipedia.org/wiki/Minna Minna un gelle (ƙiyastaaɗe ɗuuɗirka 304,113 ɗer 2007) ɗer cakaare fiigo nobeerya ɗum nɗe kapital Diiwal Niger goɓo ɗer diiwe 36 ɗun Naajeeriya.https://www. Taarihawol (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Minna#Taarihawol_(Distinore) Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minna#Nassiji Wikipedia: Kontogora https://ff.wikipedia.org/wiki/Kontogora Kontagora un e mawgal gallure unɗe fombina bankiwal ɗuunɗe maago juggol ɗer woyla hirna Diiwal Niger, Naajeeriya. Nigeria Britannica |url=https://www. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kontogora#Nassiji Wikipedia: Kutigi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kutigi Kutigi unɗe gelle ɗer cakare Naajeeriya, keerol e Bida, makwao e woyla ɗun ɗe maayoo Nayja.https://web. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kutigi#Hiimoɓe Wikipedia: Karu https://ff.wikipedia.org/wiki/Karu Karu un ɗe gelle mawɗe nder caka Naajeeriya. De galliol mangu un mawɗum jottorɗe nder ɗi Diiwal Nasarawa, Naajeeriya, amma hawti goɗɗ ɓalli gonnɗi ɗi keerol ɗunɗe hawtirde hore ɗin laamorɗe lesdi Naajeeriya (FCT). Taariku (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Karu#Taariku_(Distinore) Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karu#Hiimoɓe Wikipedia: Kumariya https://ff.wikipedia.org/wiki/Kumariya Kumariya toni wuro nder Gashua, Yobe State, Nigeria. Wikipedia: Lafiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Lafiya Lafiya un gelle ɗer woyla cakare Naajeeriya. Ɗum ɗe kapital gelle ɗun Diiwal Nassarawa, Naajeeriya ɗen haa e adadu ɗuuɗiri ɗun 330,712 jooɗiɓe e hollinka limgal hisaago 2006 sakamako. Taariku (Distinorde)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lafiya#Taariku_(Distinorde) Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lafiya#Nassiji Wikipedia: Ikeja https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja Ikeja unɗi hore gelle mawɗe hawtirɗe Diiwal Laagos, Naaajeeriya nder fombina hirna Naajeeriya. Ɗuuɗirka maaje yahri kam baano un 313,196 e hisaago 2006. Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Distinorɗe Hukumare E Nyiɓdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Hukumare_E_Nyiɓdi Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Nassiji Wikipedia: Ikirun https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikirun Ikirun un gelle nder Diiwal Osun, Naajeeriya. Un ɗe hore hawtirɗe ɗun hukuma pamaarun Ifelodun Barkery. Joogaraafiwol Joɗorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikirun#Joogaraafiwol_Joɗorɗe Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikirun#Nassiji Wikipedia: Musa Bihi Abdi https://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi Musa Bihi Abdu (Somaaliya: Muuse Biixi Cabɗi, larabankore) (ɗaygo 1948 nder hargeisa, Biriteenkeejum; Somaaliyaanko’en, hannɗe leydi Somaaliya) un mo cuɓal leydi Somaaliya (siyasa) e soljijo (jannɗarmaajo) neɓɗo kiiɗo lattiɗo arduujo lesdi Somaaliya tunde bowtal 2017. Yaake nde 1970s o lattake fooɗoowo pirooje en nder taaɗuungal kakkilanooɓe dow les ɓe siad. Daanñƴorɗe Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Daanñƴorɗe_Maako Kuugal Soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Kuugal_Solja Kuuɗe Siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Kuuɗe_Siyaasa Gunnuki Egalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Gunnuki_Egal Gunnuki Silanyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Gunnuki_Silanyo Cuɓal Arɗuungal Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Cuɓal_Arɗuungal_Leydi Arɗuungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Arɗuungal Banninkeejum Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Banninkeejum_Margo HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#HIIMOƁE Wikipedia: Bauchi (Gelle) https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle) Bawci (finnaɗe Yakubu) un gelle der wayla-fuuna Naajeeriya, ɗen mawɗe hawtirɗe Diiwal Bawci nɗun nɗe hukuma pamarun geɓɓal diiwal Bawci hawti e ɗenton diiwal e finnataware laamorde Bawci. E ɗe joɗori eta waylare nastirɗe Jos, Diiwal Pilato e ɗun e toɗowwari ɗun hukuma pamarun ɗun yankiwol hawti yankije geɓɓe ɗun 3,687km2 ɗen haa e woodi ɗuuɗirka yimɓe baano 493,810 nder 2006. Distirnorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#Distirnorɗe Jahaaleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#Jahaaleeji Yanaaayijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#Yanaaayiji Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#Nassiji Wikipedia: Ɓatagarawa https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawa Ɓatagarawa un hukuma pamarun geɓal nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hawtirɗe mare e ɗe nder gelle ɗe Ɓatagarawa.. Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawa#Distinorɗe Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawa#Joogaraafiwol Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawa#Nassiji Wikipedia: Kalaba https://ff.wikipedia.org/wiki/Kalaba Kalaba (ka ɗembo e hollina ba Kallaba, Kalabari, Kalbari e Kalabar) un ɗe hawtirɗe mawɗe Diiwal Kuroos Ribas, Naajeeriya ɗe inɗe maare artuɗe Akwa Akpa e nder Efik. Gelle ɗen eɗe pottidi Kalaba e maayo Great kwo ɗistinorɗe inɗe Kuroos Riba (gaɗa nder leydi Delta). Taarikuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalaba#Taariku Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalaba#Nassiji Wikipedia: Birnin Kebbi https://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_Kebbi Birnin Kebbi un gelle eɗe jooɗori nder hirna wayla Naajeeriya. Un gelle mawɗe ɗe diiwal Kebbi e hore hawtirɗe ɗeɗun laamorɗe Gwandu e 2007 gelle ɗen ɗun ƙiyastake ɗuuɗirka maaje bano 125,594 yimɓe. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_Kebbi#Hiimoɓe Wikipedia: Benen, Naajeeriya https://ff.wikipedia.org/wiki/Benen,_Naajeeriya Benen gelle un ɗe mawɗe e jajuuɗe gelle ɗe diiwal Edo nder fombinare Naajeeriya un gelle ɓurɗe jajirka nayorje nder Naajeeriya ɓaawo Lagos, Kano, be Ibadan hawti e ɗuuɗirka baɗun 1,782,000 ɗun 2021. Eɗun joɗori rammitinaɗe 40km (25mi) waila ɗunɓe Benen maayo e 320km (200mi) ɗun laawol fuuna ngol laagos. Taariiku Yimmɓe Edohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen,_Naajeeriya#Taariiku_Yimmɓe_Edo Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen,_Naajeeriya#Hiimoɓe Wikipedia: Buguma https://ff.wikipedia.org/wiki/Buguma Buguma un gelle mawɗe nder Diiwal Ribas, Naajeeriya. Un hore hawtirɗe ɗunɓe Asari-turu hukuma pamarun shiyawol e laamorɗe Kalabari e diiwal finnaatawajun Naajeeriya. Yimɓe Andaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buguma#Yimɓe_Andaaɓe Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buguma#Nassiji Wikipedia: Sanusi Lamido https://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido Sanusi Lamido Sanusi Mou danyama nder 31 lewru morse 1961. Hanko woni Lamido mo Kano jangudo bo andi dina men dum Islama e mo andira e Khalifa Sanusi, bo hango ardi lamuu Fulɓe dum duniyaru de Hooreejo Fulɓe. Iyaaluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido#Iyaaluuji Eltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido#Elto Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido#Hiimoɓe Wikipedia: Pulaar wii https://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaar_wii == Pulaar Wiyi == Pulaar Wiyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaar_wii#Pulaar_Wiyi Wikipedia: Laamlaamateeri Mali/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali/adlam ‮𞤀𞤣𞤤𞤢𞤥 Wikipedia: Diiwal River https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_River River e Diiwal dow leysdi Naajeeriya. Ewoodi jama,are 178,140 Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_River#Hiimobe Wikipedia: Mammadu Jah https://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah == Nguurndam Mammadu Jah (Mamadou Dia) == Nguurndam Mammadu Jah (Mamadou Dia)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Nguurndam_Mammadu_Jah_(Mamadou_Dia) Jaŋde Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Jaŋde_Makko Dawrugol Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Dawrugol_Makko Mammadu Diisnateeɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Mammadu_Diisnateeɗo Fuɗɗoode Caɗeele Mammaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Fuɗɗoode_Caɗeele_Mammadu Wattan Nguurndam Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Wattan_Nguurndam_Makko Wikipedia: Abdullahi Mahadi https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mahadi Abdullahi Mahadi liiyru bowtal 1945 – 16 liiyru bowtal 2022) tawii ko jaŋdeeri, jama'a, kono waktigini ko dumaari e jama'a e haaju Ahmadu Bello University Zaria, Gombe state University, kono Gombe State University of Science and Technology.https://web. Dajinu kono Dumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mahadi#Dajinu_kono_Dumi Dajinuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mahadi#Dajinu Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mahadi#Nassiji Wikipedia: Audu Bako https://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako Audu Bako un komicinaaajo kiiɗo mo ɓe taaduungal jandar'en gaɗɗo ritaaya, O dañyaama Nder hitaade aliif 1924,hanko Woonii Gomnaajo diiwal Kano artuuɗo,ndi Naajeeriya Nder hitaade wakkitire laamu soljiijo ɗum janarjo Yakubu Gowon ɓaawo gaɗa tiggeeki diiwal ngal daga geɓɓal woylare Naajeeriya. TAARIHI MAAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#TAARIHI_MAAKO GOMNAAJO DIIWAL KANOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#GOMNAAJO_DIIWAL_KANO MARGO MAAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#MARGO_MAAKO Gwamnajo Diiwal Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#Gwamnajo_Diiwal_Kano HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#HIIMOƁE Wikipedia: Sani Bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello https://military-history.fandom. TAARIHI MAAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#TAARIHI_MAAKO Kuugal soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Kuugal_solja Gomnaajo soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Gomnaajo_solja HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#HIIMOƁE Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Margo Janndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Jannde Sana'ajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Sana'aji Wikipedia: Abdu Dawakin Tofa https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_Tofa Alhaji Abdu Dawakin Tofa( Nder hitaade ɗumngu 1932-2003) un https://en.m. Ɓaawo Dannɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_Tofa#Ɓaawo_Dannɗal Siyaasaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_Tofa#Siyaasaa Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_Tofa#Hiimoɓe Wikipedia: Aishatu Jibril Dukku https://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Jibril_Dukku Aishatu Jibril Dukkuo (dañaama ƴande 18 liiyru Bowte hiitande dowgu 1963 ) O laatake ɓii lesdi Naajeeriya Annduɗo nder Siyaasaaji gila Diiwal Gombe. oo laatake no ministaajo Diiwe ko laara ni Anndal wakkati Umaru Musa Yar'Adua. Ngeendam/Jangirdeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Jibril_Dukku#Ngeendam/Jangirdee Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Jibril_Dukku#Hiimoɓe Wikipedia: Ceerno Samba Mombeya https://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_Samba_Mombeya Ceerno Samba Mombeya (Muhammadu Samba) ko geɗa Sambal ce)erno Sa'iidu, jinande Fuuta Jaloo e nder Mombeya. Ɓe jibinaama hella hitaande 1771 ka hoɗo Hinnde e nder diiwal Timbi ngal, jeyaaɓe e gorol seeleyankeeɓe ɓen. Wikipedia: Sabo Bakin Zuwo https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo Aliyu Sabo Bakin Zuwo (Bowtal 31,1934- harandeeru 15 ɗumngu 1989) O gimɗo siyaasa,en lysidi Naajeeriya ha partiwal PRP. O laatake Sannatajjo Nder hitaade jamhuuriyaawal ɗiɗaaɓal ngal Naajeeriya nden kadi ɗun suɓi mo Gomnaajjo Diiwal Kano e lewru ha Nder sumtaaɗu ndu ɗumngu 1983, inaare ɗe O waaɗi laamu ɗun neeɓaayi[1], sabu kippol laamu ngol sooji'en ngaaɗi ñalnde 31 ɗun lewru Habbirdu 1983 latti ngaɗɗun kanarjo Muhammadu Buhari dow iiko laamu.. Uslihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#Usli Siyaasaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#Siyaasaa Gomnaajo diiwal Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#Gomnaajo_diiwal_Kano Maydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#Mayde HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#HIIMOƁE Wikipedia: Kafin Hausa https://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_Hausa Kafin Hawsa ko hukuma pamarun Diiwal Jigawa, Naajeeriya e woodi birneji en Kafin Hawsa. Gurel Kafin Hausahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_Hausa#Gurel_Kafin_Hausa Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_Hausa#Hiimoɓe Wikipedia: Yamalta deba https://ff.wikipedia.org/wiki/Yamalta_deba Yamaltu/Deba Doum toci Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamalta_deba#Hiimobe Wikipedia: Laataanooji https://ff.wikipedia.org/wiki/Laataanooji 26 Allah wi'i: “En mbaɗa neɗɗo dow jaati meeɗen, dow nanndal meeɗen. O laamano liɗɗi nder mbeela, colli e dabbaaji e kuuje ladde e ladooji dow lesdi fuu. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laataanooji#HIIMOƁE Wikipedia: LAATANOJI https://ff.wikipedia.org/wiki/LAATANOJI 26 Allah wi'i: “En mbaɗa neɗɗo dow jaati meeɗen, dow nanndal meeɗen. O laamano liɗɗi nder mbeela, colli e dabbaaji e kuuje ladde e ladooji dow lesdi fuu. Wikipedia: Aisha Dahiru Binani https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Dahiru_Binani Aisha Dahiru Binani (binani) daayaama ƴande11 liiyru juko hiitade dowgu 1971. Aisha binani jorni lamou senate,en gada Diiwal Adamawa Naajeeriya eii lamurajje Adamawa foobeenare, Aisha dahiru binani lekal debbum gada waree Funbina Naajeeriya. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Dahiru_Binani#Hiimobe Wikipedia: Neɗɗo nder jarne Adnin https://ff.wikipedia.org/wiki/Ne%C9%97%C9%97o_nder_jarne_Adnin Saa'i Jawmiraawo Allah tagi lesdi e asamanji, 5 walaa guuɓe dow lesdi tawon, haakooji gese boo puɗaay, ngam Allah Jawmiraawo toɓnaayno iyeende dow lesdi, saa'i maajum walaa neɗɗo tawon haa rema ndi. 6 Ammaa ndiyam ɗonno wurto diga lesdi, ɗonno yarna ndi. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ne%C9%97%C9%97o_nder_jarne_Adnin#Hiimoɓe Wikipedia: Aadamu e Hawwa mbaɗi hakke https://ff.wikipedia.org/wiki/Aadamu_e_Hawwa_mba%C9%97i_hakke Aadamu e hawwa mbadi hakkeDabbaaji ladde ɗi Jawmiraawo Allah tagi fuu, mboodi ɓuri ɗi ƴoyre. Ndi ƴami debbo: “Gooŋga Allah wi'i taa on nyaama ɓiɓɓe leɗɗe jarne fuu na? HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadamu_e_Hawwa_mba%C9%97i_hakke#HIIMOƁE Wikipedia: Kayinu e Habila https://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_Habila Aadamu hawti bee Hawwa, debbo muuɗum. O reedi.O danyi Kayinu, o wi'i: “Ngam barka Jawmiraawo, mi heɓi ɓiɗɗo gorko.” Kadiboo o danyi Habila,a deerɗiraawo Kayinu. Habila laati gaynaako dammooji, Kayinu boo demoowo. Danygol Kayinuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_Habila#Danygol_Kayinu Tokkitaaki danygol Aadamu ɓaawo maayde Habilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_Habila#Tokkitaaki_danygol_Aadamu_ɓaawo_maayde_Habila HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_Habila#HIIMOƁE Wikipedia: Halleende yimɓe e anniya Allah ngam halkugo ɓe https://ff.wikipedia.org/wiki/Halleende_yim%C9%93e_e_anniya_Allah_ngam_halkugo_%C9%93e Nde yimɓe puɗɗi ɗuuɗugo dow lesdi, ɓe danyi ɓiɓɓe rewɓe. 2 Ɓiɓɓe Allaha ngi'i ɓiɓɓe rewɓe yimɓe no mbooɗiri, ɓe cuɓi woɗɓe maɓɓe, ɓe te'i ɓe. Allah hoo'i anniya hisnugo Nuuhuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halleende_yim%C9%93e_e_anniya_Allah_ngam_halkugo_%C9%93e#Allah_hoo'i_anniya_hisnugo_Nuuhu HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halleende_yim%C9%93e_e_anniya_Allah_ngam_halkugo_%C9%93e#HIIMOƁE Wikipedia: Ilam tuufaana https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilam_tuufaana Jawmiraawo wi'i Nuuhu: “Nastu koommbowala, an bee yimɓe saare maaɗa fuu. Ngam mi yi'i a adiliijo haa yeeso am nder zamanuuru ndu'u. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilam_tuufaana#HIIMOƁE Wikipedia: Idris Garba https://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba Manjo Janarajjo Idris Garba O laatake Gomnaajo soja ɗun Diiwal Benue diga hitaade ɗumngu duubi 1987 yahiki ɗumngu ngu duubii 1988 e kadi ma Gomnaajo diiwal Kano dega ɗumngu ngu duubii 1989 yahiki nder 1992. Taariku Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Taariku_Maako Ekkitaaki Kuugal Soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Ekkitaaki_Kuugal_Solja Gomnajo Haa nde Soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Gomnajo_Haa_nde_Solja MARGUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#MARGU Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Hiimobe Wikipedia: Jerɓanɗe leydi to Turki e Siiri https://ff.wikipedia.org/wiki/Jer%C9%93an%C9%97e_leydi_to_Turki_e_Siiri |magnitude=Mw = 7,8 et 7,5|intensité maximale=IX|profondeur=17,9|tsunami=|régions=|victimes=Turquie : mortsSyrie : morts Article utilisant une Infoboxhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Article_utilisant_une_Infobox Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Ahmed musa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_musa Ahmed Musa uo daayaama eii nalde 14 liiyru yarkoma hiitade dowgu silto 1992 ei lysidi Kano Woyla lisde Naajeeriya gwani,en kwallo kurben Foobeena toe woyla hurde Turkish Super lig club sivasspor toe Naajeriya . HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_musa#HIIMOƁE Wikipedia: Suleja https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleja Suleja eii hukuuma pamaru Diiwal Niger Naajeeriya edon jama,are 260,240 Woila Abuja lamurajje Suleja konkal fere Abuja Lamido Sulayman Bal ko,en Tara,en 1876. Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleja#Tarihi,en Wikipedia: Audu Bulama Bukarti https://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bulama_Bukarti Audu Bulama Bukarti eii doon lysidi lawyaajo Naajeeriya, doon lawyaajo jama,a Bill,adaama o waree. Ngeendam/Eltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bulama_Bukarti#Ngeendam/Elto Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bulama_Bukarti#Himobe Wikipedia: Idoma https://ff.wikipedia.org/wiki/Idoma Yimɓe Idoma un yimɓe dow e diiwal Benuwe, Naajeeriya. Wikipedia: Pauline Tallen https://ff.wikipedia.org/wiki/Pauline_Tallen Pauline kedem Tallen OFR eriminmo yanlde 8 siilo duuɓi 1959 lysidi siyasa'en Naajeeriya toe jornii ministaajo Debbum, shugabaju muhammadu Buhari kankoo duubi 2019.Diiwal Filato gamti hukuma pamare toe Simon Lalong.. Ngeendam/Eltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pauline_Tallen#Ngeendam/Elto Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pauline_Tallen#Hiimoɓe Wikipedia: Ogaminan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ogaminan Ogaminan un gelle mawɗe nder Diiwal Kogi, Naajeeriya. Un dum hoore hawtirɗe ɗun ɗe hukuma pamarun geɓɓal adali. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogaminan#Nassiji Wikipedia: Omu-Aran https://ff.wikipedia.org/wiki/Omu-Aran Omu-Aran di hoore gurtal ɗun Igbominanko’en un gelle nɗer Diiwal Kwara, Naajeeriya. Un heeɓi aslu daga Ife e jooni hore kawtal hukuma pamarun ɗun Ire poɗun hukuma pamarun Omu-Aran un kamano kilomitaji jowee tati 8km e nɗer daga Arun-Orin. Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omu-Aran#Distinorɗe Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omu-Aran#Nassiji Wikipedia: Kaduna https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna Kaduna un ɗe kapital hawtirɗe gelle Diiwal Kaduna ɗen e booyma naane tufleeji kapital ɗun woylaare Naajeeriya. E ɗi jottoori nɗer wayla hirna Naajeeriya, haade juggol Kaduna. Taarikaaku (Distinoore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#Taarikaaku_(Distinoore) Sigaagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#Sigaago Sanaa’aajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#Sanaa’aaji Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#Nassiji Wikipedia: Lekki https://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki Lekki un a gelle ɗer Diiwal Laagos, Naajeeriya. Ɗum un jottori ɗeta fombina fuuna ɗun berniiji Laagos. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki#Nassiji Wikipedia: Maamun (Gine) https://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine) Catégorie:Page utilisant P242 Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Taariika Mbaalaandihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Mbaalaandi Baanjital (localisation)https://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Baanjital_(localisation) Lelngo e ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Lelngo_e_ndiyam Yaasi kinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Yaasi_kin Fuɗateerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Fuɗateeri Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Yimɓe Needihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Needi Ado jaaɓi-haɗtirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Ado_jaaɓi-haɗtirde Jannde toowndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Jannde_toownde Fagguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Faggudu Waɗɗateerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Waɗɗateeri Maamun ka baŋŋe pinalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Maamun_ka_baŋŋe_pinal Yimɓe jeydaaɓe e galluure ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Yimɓe_jeydaaɓe_e_galluure_nden Toɓɓe e ruttorɗumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Toɓɓe_e_ruttorɗum Annexeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Annexes Bibliographiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Bibliographie Articles connexeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Articles_connexes Liens externeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Liens_externes Wikipedia: Diiwal Ikko https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ikko Diiwal Ikko un diiwal dow e lokkere fomnbina e lituggal Naajeeriya e woodi mayyo mawɓe.https://saharareporters. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ikko#Nassiji Wikipedia: Kano https://ff.wikipedia.org/wiki/Kano Kano (ajamiis) un Gallure kadi diiwal nɗer woyla Naajeeriya e ɗe kapital Diiwal Kano hawtirɗe gelle. Ɗum gelle ɗiɗaɓe ɓurɗe mawgu ɗer Naajeeriya ɓaawo Laagos, hawti e ɗuuɗugo ko yaaii milliyanji nay jooɗaɗi 449km2 (173sqmi). Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kano#Taariihawol Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kano#Nassiji Wikipedia: Offa https://ff.wikipedia.org/wiki/Offa Offa un gelle nɗer Diiwal Kwara, Naajeeriya howti e ɗuuɗirka kamano 120,100 jooɗiiɓe ɗer. Gallure nden un annɗiraaɗe ɗun sannya fola luumo, huutiri kaya lambuuji fola gaɗɗun daga pamarun mawnuuɗi indigo e luttuɗe awee. Finnatawaajun Njanngaaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offa#Finnatawaajun_Njanngaaɗun Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offa#Nassiji Wikipedia: Katsina https://ff.wikipedia.org/wiki/Katsina Katsina (nonbo Katsina e Kachinna, daga masinna (machinna) e teshinna (tachinna), kamano daga tamashek (ma’aana biɗɗo ko ii’am ko mazza (gorko) hawti (inna) (ɗaayoowo) un hukuuma pamaarun e hore hawtirɗe kapital Diiwal Katsina, nɗer woylare Naajeeriya.https://www. Laamorɗe Katsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katsina#Laamorɗe_Katsina Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katsina#Nassiji Wikipedia: Bida https://ff.wikipedia.org/wiki/Bida Bida eii hukuma pamaru Diiwal Niger, Naajeeriya datal A124 ewoodi mangou,Hukuma pamaru Bida woodi datal 51 km2 toe jama,are 188,181 duubi 2006.. Berniwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bida#Berniwol laytogulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bida#laytogul Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bida#Hiimoɓe Wikipedia: Lagos https://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos Lagos un berniiji mawɗe nɗer Naajeeriya ɗen e ɗiɗawre (ɗiɗire) gelle ɓurɗe mawgu nɗer Afirika, hawti e ɗuuɗirka yimɓe ɗun 15.4 milliyanji hawtirɗe nɗer gelle ɗen tan. Taariku (Distinorɗe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos#Taariku_(Distinorɗe) Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos#Hiimoɓe Wikipedia: Mohammad Haji Ibrahim Egal/adlam https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Haji_Ibrahim_Egal/adlam 𞤃𞤮𞤸𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣 𞤖𞤢𞤶𞤭 𞤋𞤦𞤪𞤢𞤸𞤭𞤥 𞤉𞤺𞤢𞤤 (𞤅𞤮𞤥𞤢𞥄𞤤𞤭 𞤃𞤢𞤯𞤢𞤥𞤫𞤣 𞤎𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤋𞤦𞤪𞤢𞤸𞤭𞤥 𞤉𞤺𞤢𞤤⹁ 𞤀𞤪𞤢𞤦𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤪𞤫 𞤷𞤸𞤮𞤤𞤼𞤫 𞥑𞥕⹁ 𞥑𞥙𞥒𞥘 - 𞤃𞤦𞤮𞤴 𞥓⹁ 𞥒𞥐𞥐𞥒) 𞤵𞤲 𞤺𞤭𞤥𞤣𞥆𞤮 𞤷𞤵𞥅𞤦𞥆𞤢𞤤 𞤧𞤮𞤥𞤢𞥄𞤤𞤭 𞤤𞤢𞤼𞥆𞤭𞤣𞤮 𞤢𞤪𞤣𞥆𞤵𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤣𞥆𞤭 𞤧𞤮𞤥𞤢𞥄𞤤 𞥑𞥙𞥙𞥒 𞤴𞤢𞥄𞤪𞤭 𞤸𞤢𞥄 𞤥𞤢𞤴𞤣𞥆𞤫 𞤥𞤢𞥄𞤳𞤮 𞤣𞤮𞤱 𞤢𞤪𞤼𞤵𞥅𞤣𞥆𞤮 𞤺𞤢𞤣𞤣𞥆 𞤬𞤭𞤪𞤢𞤴𞤭𞤥 𞤥𞤭𞤲𞥋𞤮 𞤲𞤣𞥆𞤫𞤪 𞥑𞥙𞥖𞥖𞥐 𞤫 𞤸𞤢𞥄𞤶𞤮𞥅𞤲𞤭 𞤣𞤢𞤺𞤢 𞥑𞥙𞥖𞥗 𞤴𞤢𞥄𞤪𞤭 𞥑𞥙𞥖𞥙. 𞤃𞤢𞤪𞤺𞤮 𞤫 𞤔𞤢𞤲𞥆𞤣𞥆𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Haji_Ibrahim_Egal/adlam#𞤃𞤢𞤪𞤺𞤮_𞤫_𞤔𞤢𞤲𞥆𞤣𞥆𞤫 Wikipedia: Maayo Ngalda https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngalda Maayo Ngalda mayyo’on wonnda dooforde hagure tigaara/sunngulla je ummatoore ngalda ha feetel laamu fika je wuro yobe noodum wooni hawtibee maayo ngalji je daayigo kilometer 40 daaga woyla. Ndiyam mbeebakeejam mo hitaande 2022 daaga maayo o waadi yimbe noo buru 1000 betokkiri habe ronnginta. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngalda#Nassiji Wikipedia: Maimala buni gomnajoo yobe https://ff.wikipedia.org/wiki/Maimala_buni_gomnajoo_yobe Mai Mala Buni moo dayaama eii duubi 1967 yaalde 19 eii lewru 11 o lattake sakaatarejjo cuuɓal APC hooreejo leydi e mulki Muhammadu Buhari, e nder Buni Yadi moo daaya e hukuuma pamarun Gujba e Diiwal Yobe. Hanko ngomnajjo Diiwal Yobe. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maimala_buni_gomnajoo_yobe#Hiimoɓe Wikipedia: Government Day Secondaryy School Bajoga https://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Day_Secondaryy_School_Bajoga Government Day Secondary Ardiiɓe Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Day_Secondaryy_School_Bajoga#Ardiiɓe_Janngirde Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Day_Secondaryy_School_Bajoga#Hiimoɓe Wikipedia: Yimɓe Yarbanko'en https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Yarbanko%27en Yimɓe Yarbanko'en ɗum yimɓe njodiɓe haa leddi Naajeeriya bo ɓedon haa fombina leddi Naajeeriya.https://www. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Yarbanko%27en#Nassiji Wikipedia: Yimɓe Babur https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Babur Yimɓe Babur ɗum yimɓe njodiɓe haa Diiwal Yobe ɓe don gelle hukuuma pamarun Gulani ɓe don boɗwa ɗemngal Babur bo ɓedon njanga njande boko ɓe njande Siilama. Wikipedia: Tarihin fuddudo prime minister e naajeeriya https://ff.wikipedia.org/wiki/Tarihin_fuddudo_prime_minister_e_naajeeriya == Yarihi Tafawa balewa == Wikipedia: Abubakar Tafawa balewa https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_balewa Abubakar Tafawa balewa daayaama ƴande saafo edidi liiyru bowtal hiitade alif 1913 e,nɗer liyde bawce Woyla huuna naajireya joogitidow arduwgal fiiraministakow leydi naajireya Wikipedia: Sheikh Tahir Usman Banuchi https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Tahir_Usman_Banuchi == Sheikh Dahiru Usman Bauchi == Sheikh Dahiru Usman Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Tahir_Usman_Banuchi#Sheikh_Dahiru_Usman_Bauchi Wikipedia: Diiwal funaakaye https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_funaakaye DIWAAL FUNAAKAYE. Wikipedia: Funa-kaye https://ff.wikipedia.org/wiki/Funa-kaye Funakaye nɗum gelle gonde nder hukuuma pamarun gonmdun nder Diiwal Gombe. Hukumo maajun maaudun eduun nder Bajooga (headquarter) chaaman mabbe moo njoonii indeemako Alhaji Ibrahim cheldu gomndo les jam iyya APC. Wikipedia: Maayo Aba https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Aba Maayo Aba maayo’on e fombinah Naajeeriya wodon tokka heedi berniiwol Aba, Naajeeriya. Hawtango heedi berniiwol Aba, Aba, Naajeeriya. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Aba#Nassiji Wikipedia: Maayo Akwayafe https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Akwayafe Maayo Akwayafe (jeebe buri andigo be maayo akpakorum) maayo’e afrika je don ela yahugo maayo filihingo Gine. Maayo man taabiti nukkure feere doukeerol lesdi. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Akwayafe#Nassiji Wikipedia: Maayo Awbana https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Awbana Maayo Awbana wanowul bee oheebi, asiili daga ɗooforde mgbidi, na wuro Imo. Ndiyam don eela ildugol hadeer Weendu Oguta. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Awbana#Nassiji Footoo maayo Awbanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Awbana#Footoo_maayo_Awbana Wikipedia: Maayo Benuwe https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Benuwe Maayo Benuwe ko benuine ma Binuinair,  o woodi darnde kiilomita 1,400 fuudda omo daga hooseere Adamawa, e ledde Kamerun yahugo maayo man Niiser e berniiwol Lokoja. Feetel man walooji kanjim’on maayoji Faro, Gonngola be boo Maayo Kebbi. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Benuwe#Hiimobe Wikipedia: Janngirde Holmark https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Holmark Janngirde Hallmark Janngirde mawnde jottoriide nder Ijebu- Itele, diiwal Ogun ɗun lesdi Naajeeriya.Edehokka famtuki hundeji noo wodi,ede lagga shiiyya andal e nde wadda anndal, noo ɗuuɗi. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Holmark#Hiimoɓe Wikipedia: Maayo Buraas https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Buraas Maayo Buraas gootel nder lishe maayo man nun, den boo liise mo maayo Nja, ha nukkare Nayja Delta e Naajeeriya. Hadeer ƙarnuwal mo 19 maayo man de ɗum waadi laawul boongol je luumo, je arande gam hoorbeboo daaga baalnoje, dibinooje yabbam keechab maayo Buraas innde cekkugo nyabban haa dow maayo man. Inndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Buraas#Innde Balalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Buraas#Balal HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Buraas#HIIMOƁE Wikipedia: Maayo Donnga https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Donnga Maayo Donnga maayo’on ha Naajeeriya be Kamerun. Maayo’on o’ummoi diga nukkure Piilato jey Mambilla jey wooni ha fuuna Naajeeriya, noodum wooni nukkure feere je keerol lesde be liddi hakkunde Naajeeriya be Kamerun bo ɗum tokki woyla waaladu hiirnaa hawtube Maayo Benuwe e Naajeeriya. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Donnga#Nassiji Wikipedia: Sheikh Ahmad Tijjani https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Tijjani == Sheikh Ahmad Tijjani (Ra). == Sheikh Ahmad Tijjani (Ra).https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Tijjani#Sheikh_Ahmad_Tijjani_(Ra). Wikipedia: Maayo Benin https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Benin Maayo Benin maayo’on tokkije fommbina waladuu hiirnaa Naajeeriya.https://geographic. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Benin#Hiimoɓe Wikipedia: Maayo Ekulu https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ekulu Maayo Ekulu o woodi 25 kiilometa (16 ml) maayo’on juddum boo ndiyam jeburi mawnugo hader berniiwoll Enugu jey wooni fombina waaladu fuunaa Naajeeriya boodum heebi asiili daaga wuro gootel bo.https://docs. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ekulu#Nassiji Wikipedia: Sheik Tahir Usman Bauchi https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheik_Tahir_Usman_Bauchi == Sheikh Dahiru Usman Bauchi == Sheikh Dahiru Usman Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheik_Tahir_Usman_Bauchi#Sheikh_Dahiru_Usman_Bauchi Wikipedia: Maayo Escravos https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Escravos Maayo escravos maayo feere wooni ha fommbina Naajeeriya.https://www. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Escravos#Hiimoɓe Wikipedia: Maayo Faaro https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Faaro Maayo Faaro maayo’on dared kiilomita 310 (metres 190) je tokki dow keerol Naajeeriya be Kamerun haa Afrika. Dooforde don dow Piilato, Adamawa, je wooni fommbina waladu fuunaa ngaoundere. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Faaro#Nassiji Wikipedia: Sheikh Ahmad Aliyu Abulfathi https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Aliyu_Abulfathi Sheikh Ahmad Aliyu Abulfathi (Ra) Omodibbo mawdo der lesdi Naajeeriya🇳🇬 , denbo ojodake ojanginy e Niijeer🇳🇪 , e chad🇹🇩 , e senegal🇸🇳 , Ojangini modibbe dwbbe e Naajeeriya HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Aliyu_Abulfathi#HIIMOƁE Wikipedia: Wawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Wawa Wawa ɗum gelle godde wonte Wawa e nder Diiwal Gombe les les Funakaye hirna waylare Bajoga, to a ɗon nana gelle Wawa, dun gelle marbe ardiibe worbe mawbe, be godi wodi wa, ilbe marbe sirruji, gargajiyaji hanjun waddi be andi sirruji babaji'en enta kakaji'en har dun waddibe be andi lakumji ɗuuɗɗi, har wali weti toni awari awari a irti bundu e gelle Wawa ndu waddata ndiyam ngada ngada, haba haba wallahi ndu waddata ndiyam, no ngattafu ahebata dam hande hundenden wadi ba dubi (150) temerre enta reta gelle Wawa wala ndiyam, sayto be njahi gelle wuttudu ba birin bolewa kobo biri fulbe da bekeba ndiyam, ammanabo dam wala nder gelle mabbe kam, to say Allah hoynu minonkam min bi ata, jaymirawo wadda nabe kaydum Amin. Wikipedia: Muhammad Goje Danjuma https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Goje_Danjuma Muhammed Danjuma Goje (o ndayimo yalde saffo (10) lewru Oktooba hitaande 1952) e gelle Pindiga nder Diiwal Gombe. Hanko latti ngomnaajo shubtado daga hitaande 2003 yaari 2011 e Diiwal Gombe, o jogake ministaajo dow diiwe hitaande 1999 yaari 2003 les ngomnati Olusegun Obasanjo lattido ardiido/horeejo leydi Naajeeriya e 1999 yaarii 2003. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Goje_Danjuma#Nassiji Wikipedia: Fatuta Djau bade https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatuta_Djau_bade Fatutamata Djau baldekanko'on woni ministajo sungullaji yaaci ader leddi Gini-bisaawo saide6e wailitima ha leuru September hitadde 2003.O jangi nder lede duddum ha garmarnama leddi Gini-Bisaawo. Wikipedia: Sheikh Imam Hassan Cisse https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Imam_Hassan_Cisse == Sheikh Imam Hassan Cisse (Ra) == Sheikh Imam Hassan Cisse (Ra)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Imam_Hassan_Cisse#Sheikh_Imam_Hassan_Cisse_(Ra) Wikipedia: Sheikh Aliyu Cisse https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Aliyu_Cisse == Sheikh Aliyu Cisse (Ra) == Sheikh Aliyu Cisse (Ra)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Aliyu_Cisse#Sheikh_Aliyu_Cisse_(Ra) Wikipedia: Gombe State University https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_State_University == Janngirde diiwal Gombe (Jaami'awaa Diiwal Gombe) == Janngirde diiwal Gombe (Jaami'awaa Diiwal Gombe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_State_University#Janngirde_diiwal_Gombe_(Jaami'awaa_Diiwal_Gombe) HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_State_University#HIIMOƁE Wikipedia: Boko haram https://ff.wikipedia.org/wiki/Boko_haram boko haram ayobe boko haram bewunny sosay bewary badeamyn bennagy yayaam bedylly bemako betaffymo sosai sedebe nnesy bagomo Wikipedia: Jaami'awa Lesdii Naajeeriya nga gelle Kashere. https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaami%27awa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere. == Federal University Of Kashere (Jaami'awaa Lesdii Naajeeriya nga gelle Kashere). == Federal University Of Kashere (Jaami'awaa Lesdii Naajeeriya nga gelle Kashere).https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaami%27awa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere.#Federal_University_Of_Kashere_(Jaami'awaa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere). HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaami%27awa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere.#HIIMOƁE Wikipedia: Buba Yero Gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero_Gombe buba yero gombe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero_Gombe#Firooji Wikipedia: TARIHI YOBE STATE UNIVERSITY https://ff.wikipedia.org/wiki/TARIHI_YOBE_STATE_UNIVERSITY TAARIHI JANNGIRDE MAWƊE DIIWAL YOBE Wikipedia: Janngirde Mawɗe Diiwal Yobe https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe Janngirde Mawɗe e Diiwal Yobe e ɗe jottori nder Damaturu laamorde Diiwal Yobe, Naajeeriya. Ɗum ɗon tiggi ngal les nde Shari'a nder 2006 heɓeende Alh. Programmjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#Programmji Caggal janngooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#Caggal_janngooɓe Janngirde mawde diiwal Yobe caggal janngooɓe Yeesohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#Janngirde_mawde_diiwal_Yobe_caggal_janngooɓe_Yeeso laaru Kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#laaru_Kadi Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#Hiimoɓe Wikipedia: Tijjaniyyah https://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjaniyyah == Tijjaniyya == Tijjaniyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjaniyyah#Tijjaniyya Tijjaniyyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjaniyyah#Tijjaniyyah Wikipedia: Ardido gelle gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Ardido_gelle_gombe ardydo gelle gombe muhammadu inuwa yahaya moaardake duby nnay jesaly 2019 mowaddy 2023 allah hukkymo nasara mozarcy Allah wallomo jogade be goga Allah yofu Jude mako hadow alumamako Allah wada yinbe Nana beldon mako bano moardy jesasaly Amin Wikipedia: Abubakar Hashidu Habu Gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Hashidu_Habu_Gombe Abubakar Habu Hashidu Gombe (Un ndayiimoo yande 10 liiyru seeto hiitade alif 1944) too nder gelle Gombe bendow siyasajo liyde Naajeeriya. O medii wadgo gomnaajo lisde Gombe diiga hiitade dowgu alif 1999 yaarii hiitande 2003 les Jam'iyya siyaasa Naajeeriya ka All people's party (APP) Wakkaciiree jagordown Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Hashidu_Habu_Gombe#Hiimoɓe Wikipedia: Laamorde Gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe Laamorde Diiwal Gombe ɗuun tiggi ndii hiitaade 1804 wakkaciiree jagorɗown Abubakar Usman Subande (Buba Yero) lattiɗoo tokkotoo ɗoo fullo mujaddadiijo Shehu Usmanu bii Fodiohttps://en.m. Baawo Dilligo Towranko'en (after colonial era)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Baawo_Dilligo_Towranko'en_(after_colonial_era) Al'aadaajii (Culture)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Al'aadaajii_(Culture) Ɗenmgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Ɗenmgal Luumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Luumo Laamiiɓe Laamorde Diiwal Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Laamiiɓe_Laamorde_Diiwal_Gombe Ngabban julde/hawan sallah (Festival)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Ngabban_julde/hawan_sallah_(Festival) Ñyamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Ñyamndu Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Hiimoɓe Wikipedia: Habaru adou Fika daga nijeeriiyaa https://ff.wikipedia.org/wiki/Habaru_adou_Fika_daga_nijeeriiyaa Habaru e dou laamoorde Fika daga Niijeeriya,be ummoyinde gada diwal kautudi e borno hakkunde maayuu gongolago fombina kumadugu Ghana ta woila.Laamorndeden dewodi inaaje baanoni dejaajiirii duuɓi 1669 (square miles) joonii ɓekendiiɗe ha nukkuje juwii(5)indemaji banonihi:-FIKA,NGEJI,GOYA,POTISKUM,MAMODO A NAGERE. Wikipedia: Na'a-Na'a https://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27a-Na%27a == Na'a-Na'a == Na'a-Na'ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27a-Na%27a#Na'a-Na'a Wikipedia: Juulirde https://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde Juulirde ɗum fellere wadgo ibaada ummatoore juulɓe.https://web. Taarihi Juulirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde#Taarihi_Juulirde Laaɓe ndongidirkii jowlowrde (Rules of governing )https://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde#Laaɓe_ndongidirkii_jowlowrde_(Rules_of_governing_) Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde#Nassiji Wikipedia: Juulɓe https://ff.wikipedia.org/wiki/Juul%C9%93e Juulɓe yimɓe ɓiɓɓe aadama tokkooɓe diina Njuuldamku (Lislaama) diina Annabijo Allah Ibiraahima (Aalayhissalam) ɗuun hamɓe ƴiite jowlɓe. Neɗɗo goto hanko ƴi'ete jowlɗo, to ɓuri goto hamɓe ƴiite jowlɓe. Adaadu juulɓe e duniyaaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juul%C9%93e#Adaadu_juulɓe_e_duniyaaru Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juul%C9%93e#Hiimoɓe Wikipedia: Mu'azu Muhammad Kwayranga https://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%27azu_Muhammad_Kwayranga Wade lamido Funakaye Mu'azu Muh'd Kwayranga tatabo 111, Wikipedia: Habaru edou modibbo maudo o o barado mo lesdi gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Habaru_edou_modibbo_maudo_o_o_barado_mo_lesdi_gombe To jama are miyidi hokkuki habaru edou modibbo shehujo barado eh Mulki Jonathan mo wata de balde nde,I Amma,mo jodido lesdi Nigeria e diwal gombe,hanjoon gombe duun eduun wanda eh diwal yobe kerol ta woila ta fombina bo gombe duun eduun wada diwal Adamawa Amma ta fombina yiimɓe, bari mi daro do o Tau.. Wikipedia: Lamido gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido_gombe ==Lamido Gombe== Lamido Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido_gombe#Lamido_Gombe HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido_gombe#HIIMOƁE Wikipedia: Goodluck Ebele Azikiwe Jonathan https://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan Goodluck Ebele Azikiwe Jonathan (o ndannya 20 November hiitaade 1956) O ɓi Diiwal Bayelsa lesdi Naajeeriya gimɗo siyaasajo Naajeeriyahttps://web.archive. Njangde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Njangde_maako Ngomnaajo Diiwal Bayelsahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Ngomnaajo_Diiwal_Bayelsa Hooreejo-leydi Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Hooreejo-leydi_Naajeeriya Jawdi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Jawdi_maako Manngu o heɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Manngu_o_heɓi Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Hiimoɓe Wikipedia: Maayo Haɗejia https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ha%C9%97ejia Maayo Hadejiaa (Hawsare Kogin Hadejia) maayo’on ha wuro Jigawa ha woyla Naajeeriya ya boo wakkere’on jey Maayo Yobe (komadugu Yobe). Daaga nder guureji bee berniiji deebe don waali koo kombi bee fomowade woodi Hadejia be Nguru. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ha%C9%97ejia#Nassiji Wikipedia: Mowente DR Umaru Kwayranga LAMIDO Fulbe Gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Mowente_DR_Umaru_Kwayranga_LAMIDO_Fulbe_Gombe 'Dun moye yite Alaji (DR Umaru Kwayranga (Lamido Fulbe Gombe)? Wikipedia: Dabinooje https://ff.wikipedia.org/wiki/Dabinooje == Dabinooje == Dabinoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dabinooje#Dabinooje Wikipedia: Water https://ff.wikipedia.org/wiki/Water == Ndiiyam (Water). == Ndiiyam (Water).https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Ndiiyam_(Water). Nafoojii Ndiyam (Uses of Water)https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Nafoojii_Ndiyam_(Uses_of_Water) Waylitaaki ndiyam ( Change of States)https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Waylitaaki_ndiyam_(_Change_of_States) Teddowgo ndiiyam Densityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Teddowgo_ndiiyam_Density Jaɓungol hiite (Electricity conductivity)https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Jaɓungol_hiite_(Electricity_conductivity) Nder Downiyaaroow men tatawru (On Earth)https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Nder_Downiyaaroow_men_tatawru_(On_Earth) Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Hiimoɓe Wikipedia: Oladipo Ogunlesi https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi Theophilus Oladipo Ogunlesi (12 Yuli 1923 – 19 Janewuri 2023) maaɓinaako wurotude ngal heewɓe e ƴellitiiɗo mumuye daaɓe mumuye laamu ngal nguu heewɓe e Naajeeriya.https://www. Njaafiiɗo e Hawɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Njaafiiɗo_e_Hawɗi Sante (Profession)https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Sante_(Profession) Fellowship e Membershiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Fellowship_e_Membership Nana (Personal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Nana_(Personal) Hakiikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Hakiiki Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Nassiji Wikipedia: Namadi Sambo https://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo == Namadi Sambo == Namadi Sambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Namadi_Sambo Njande Maako(Education)https://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Njande_Maako(Education) Gomnaajo Diiwal Kadunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Gomnaajo_Diiwal_Kaduna Ballitoowo jagordo lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Ballitoowo_jagordo_lesdii_Naajeeriya Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Hiimoɓe Wikipedia: Kabiru Ibrahim Gaya https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Ibrahim_Gaya Kabiru Ibrahim Gaya (O danñyaama nder nyalɗe 16 lewru Morse ɗumngu ngu aliif 1952 O Gimɗo Siyaasaaji Naajeeriya nden haa kadi annduuɗo ñyimle moɗɗune subti majalisu 16 ɗotti'en naajeeriya. E dumngu haa 2007 ta : lattiɗo wakiiliijo ( 1952) subtirde siyasa kano fombinaare e diiwal kano caggl less jamm'iyawal ( APP) Ɗun subtii kabiru Gaya ballitoowo jawleeru ɓiɓɓe majalisu nde kawral 7,ɗun Afrik kawral mawngal batangal ɓari jonnɗe nɗe Geneba lesdi swiss nder lewru oktooba 2016 O waɗii jaŋngi firaamare e gaya dega ɗumngu alif 1961 yaahri 1964 e almaajiraaku tsangaya 1964 inaare gaya e o timmini jannɗe firaamare e ɗumngu 1968 banɗiiko maako mawɗo e wakkatiire ɗen hanko woni hooreejo 1968 jangirde nɗen ɗen maa Abdullahi Aliyuin Samaila hanko wooni ballitiotiɗo jangirde nɗen ekkutuɗo ilmul imgal Abdu haa janngirde firamarere nɗen. siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Ibrahim_Gaya#siyaasa Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Ibrahim_Gaya#Hiimoɓe Wikipedia: GORO TULA E FAMUJI https://ff.wikipedia.org/wiki/GORO_TULA_E_FAMUJI GORO Tula E FAMUJI WON NDER. Wikipedia: Umaru Musa Yar'Adua https://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua Umaru Musa Yar'Adua o waɗi ƴeeɗowki/gordam maako diiga 1951 yaarii 2010. Ɗuun gimɗo siyaasajo Naajeeriya o meɗi wadgo gomnaajo e ardaaki lesdi Naajeeriya hiitaade 2007. Tariihi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Tariihi_maako Njande maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Njande_maako Kuugal Artuungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Kuugal_Artuungal Gomnaajo Diiwal Katsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Gomnaajo_Diiwal_Katsina Ardooɗo lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Ardooɗo_lesdii_Naajeeriya Anniyaaji maako jeyɗiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Anniyaaji_maako_jeyɗiɗi Jawdi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Jawdi_maako Mayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Mayde_maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Hiimoɓe Wikipedia: Bauchi Emirates https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates Laamorde diiwal Bauchi Laamorɗe Diiwal Bauchi (Bauchi Emirates)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#Laamorɗe_Diiwal_Bauchi_(Bauchi_Emirates) Taarihi Maade (History)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#Taarihi_Maade_(History) Laamiiɓe Laamorɗe Nden http://www.worldstatesmen.org/Nigeria_native.htmlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#Laamiiɓe_Laamorɗe_Nden_http://www.worldstatesmen.org/Nigeria_native.html Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#Hiimoɓe Wikipedia: Laamɗo Diiwal Gombe (Emir Of Gombe) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe) lamido Diiwal Gombe Lamido Diiwal Gombe( Emir Of Gombe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Lamido_Diiwal_Gombe(_Emir_Of_Gombe) Tariihi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Tariihi_maako Njande Maako (Education)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Njande_Maako_(Education) Kuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Kuugal_Artuugal Manngu Lesdii Naajeeriya.https://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Manngu_Lesdii_Naajeeriya. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Hiimoɓe Wikipedia: Maayo Jama'are https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jama%27are Maayo jama’are moobe buri anndigo bee maayo bunga ha heeji oburtayi, waadon fudda daaga kooseeje je wooni ha kombi bee gruel Jos je wuro plateau haa Naajeeriya o tokki waila waladu fuunaaje wuro Bauchi bee wuro Yobe bakko hawta bee maayo Hadejia waarta maayo Yobe. Ha baawo –baawo don be waadi bolle bedon taaska maahugo tayta ndiyam je kafin zaki haadow don maayo’on bee hulling wannaree dow sakittu ndiyam mbee bakeejam bee ndiyam yarrgo bee noon man dannyen. External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jama%27are#External_links Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jama%27are#Nassiji Wikipedia: Maayo Imo https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Imo Maayo imo (Igbo; imo) woodon ha fommbina waladu fuunaa Naajeeriya bo o woodi 150 miles (240 km) nder maayo filitiingo Atalantik. Ha wuro Akwa Ibom, waato inyang imo beye waylita yaahugo maayo njawdi. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Imo#Nassiji Wikipedia: Maayo Komadugu-Gana https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu-Gana Maayo Komadugu-Gana ko maayo Misaw maayo’on nder basin Caad haa woyla waladu fuunaa Naajeeriya jehawti Maayo Yobe e Damasak haa feetel laamu’on mobbar jey Diiwal Borno.Mortimore, Michael. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu-Gana#Nassiji Wikipedia: Maayo Katsina Ala https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_Ala Maayo Katsina Ala (koo Katsina-Ala) maayo’on ha caaka Naajeeriya, kanko’on ha caaka fellel maako je caaka. Woodon huuwa ha darn de nasturde mannga maayo Benuwe e Naajeeriya. Babalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_Ala#Babal Gureejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_Ala#Gureeji Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_Ala#Nassiji Wikipedia: Maayo Oramiruka https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Oramiruka Maayo Oramiruka waloowul/coofol on ha in Uro Imo, Naajeeriya je baniidum/dared kilomerte 14 (9 ml) laawul ilata nder maayo Otamiri. Wikipedia: Maayo Owala https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Owala Maayo owala maayo on ha ifon Osun, diiwal Osun, haa Naajeeriya, kombi gure bee illie. Maayo maan yaari bana kilomere 72 be waawann samjigo yahugo kersol/tayla bee boo yaarni go ndiyam gaama boddim geedal je luttaano leddi be leddi jey barkaaji taari maayo maan. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Owala#HIIMOƁE Wikipedia: Maayo Kalaaba https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Kalaaba Maayo Kalaaba je wooni wuro Cross River haa Naajeeriya otakki woyla daaga cross river baana 8 kilometres (5.0) yahug fommbina. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Kalaaba#HIIMOƁE Wikipedia: Maayo Rima https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Rima Maayo Rima maayo on ha wayla Naajeeriya. Ha wakkerewoyla don hawta bee maayo goulbi de maradi. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Rima#HIIMOƁE Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Rima#Nassiji Wikipedia: Maayo Sakkwatoɓe https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Sakkwato%C9%93e Maayo Sokoto jebee buri anndigo bee gulbi kebbi) maayo on ha woyla waladu hiirnaa Naajeeriya boo waaloowol on jey Maayo Niiser. Dooforde maayo on don kombi Funtua haa fommbina wuro Katsina, baana 275 kilometre (171 mi) don foorti daanyi daaga Sakkwatoɓe. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Sakkwato%C9%93e#Nassiji Wikipedia: Maayo Komadugu Yobe https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu_Yobe Maayo Yobe, moobe buri aandigo be Komaduugou Yobe ko komadougou-yobe ha demngal francias, maayo feere on haa hiirnaa Afrik lee ilata yahugo lake chade laawul Naajeeriya be Niiser. Ha maayo maan dum hawti bee maayo hadejia, bee maayo jama’are bee boo maayo kamadougou gana. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu_Yobe#HIIMOƁE Wikipedia: Maayo Yewa https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Yewa Maayo Yewa maayo feere on seali keerol hakkunde Jamhuriyawol Benen be Naajeeriya dume on ilata haa fuunaa maayo filitingo Benen haa wakkati gootel o’oyebbii keerol lesde dadi. Luttano seendindirgo innde maan kambe on Yeoua, Yewa, Yeoua, be Yewa. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Yewa#HIIMOƁE Wikipedia: Maayo Okpara https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Okpara Maayo Okpara maayo feere jey Benin. Asiili maako ha nder babal man borgou, don ila yahugo fommbina boo warti dold keerol hakkunde Naajeeriya be Benin bakko oloor Onitsha nder Benin dum ila yahugo maayo ouemw, mo reegere je ili yahugo maayo filitingo Atalantik. Wikipedia: Maayo Zamfara https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Zamfara Maayo Zamfara maayo’on ha banngeere woyla Naajeeriya. Asiili maako daaga wuro zamfara, owoodon yahaa baana 250 kilometres (160 mi) hirrnaa yahugo nder wuro kebbi haa o hawti bee maayo wuro sokoto baana50 kilometres (32 ml) fommbina waladu hirrnaa berniwul kebbi. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Zamfara#Nassiji Wikipedia: Maayo Ninorie https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ninorie Maayo Ninorie maayo on haa Naajeeriya duma seelinder owerri, seeli nder maayo otamiri e nekede. Juutal maayo daaga daaforde yahugo fellel maako kanko on 9. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ninorie#Nassiji Wikipedia: Maayo Niiser https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Niiser Maayo Niiser en don yaunaamo bee maayo niger je woodi dar nde kilomwtre 4,180. Luggage man yeehi baana kilometer 2,11ha leddi. Wikipedia: Maayo Ngaji https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngaji ==Maayo ngaji== Maayo ngajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngaji#Maayo_ngaji Wikipedia: Maayo Ngadda https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngadda Maayo ngadda maayo feere’on wooni ha nder Naajeeriya je ilaata hader lake Caad bee maayo Caadi. Ndiyam maayo daarnidam Alau jeebe babal ndiyam didgudum coofnaadum je wakkati ha banngeere je Maiduguri. Wikipedia: Maayo Kwa Ibo https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Kwa_Ibo Maayo Kwa Ibo (boo maayo quaibo) maayo’on don imam kombi bee umaahia ha wuro abia e Naajeeriya, boo o tokki fommbina waladu fuunaa je wuro akwa 16 o yaahugo maayo filitigo Atilantik. Wikipedia: Kawu Peto Dukku https://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku == Kawu Peto Dukku == Kawu Peto Dukkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Kawu_Peto_Dukku Taarihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Taarihi_Maako Kuugal Artuugal be Siyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Kuugal_Artuugal_be_Siyaasa_Maako Sooy'tukiy maako (Hisa Death)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Sooy'tukiy_maako_(Hisa_Death) Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Hiimoɓe Wikipedia: Aliyu Akwe Doma https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma Aliyu Akwe Doma Tariihi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Tariihi_maako Njande Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Njande_Maako Kuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Kuugal_Artuugal Gomnaajo Diiwal Plateauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Gomnaajo_Diiwal_Plateau Mayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Mayde_maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Hiimoɓe Wikipedia: Maayo Anambara https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Anambara Maayo Anambaara (Igbo: omambala) don ela 210 kiilomitaji (130 MI) yahugo nder Maayo Neeja fahin woɗon haa Anambaara, Naajeeriya. Maayo man boo ɓurduɗo kimmiɗiniiɗum haa yarnigo be maayo Neeja be ndiyamje wooni haa berniiwol Lokoja. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Anambara#Nassiji Wikipedia: Kashim Shetima Mustafa https://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa Kashim Shetima Mustafa ɗuun ɓi gelle Mayduguri, Diiwal Borno, lesdi Naajeeriya. Ɗuun gimɗo siyaasajo Naajeeriya o meɗi wadgo ngomnaajo e senatajoo Diiwal Borno boo hanko'on woni ballitoowo jagordo shubtaaɗo hooreejo lesdi Naajeeriya ndungu 2023. Tariihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Tariihi_Maako Njande Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Njande_Maako Kuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Kuugal_Artuugal Siyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Siyaasa_Maako Ballitoowo Hooreejo Lesdii Naajeeriya.https://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Ballitoowo_Hooreejo_Lesdii_Naajeeriya. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Hiimoɓe Wikipedia: Usman Bayero Nafada https://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada Ɓii gelle Nafada Diiwal Gombe lesdii Naajeeriya. Ɗun gimɗo siyaasajo Naajeeriya meeɗugo wadgo ballitoowo spiikajoo lesdii Naajeeriya (Deputy Speaker), o meɗi wadgo membaajo gelle Nafada, o waɗi membaajo Gomnaaty ɓawɗum lattiɗoo waakiiliijoo gelle Nafada e Dukku dungu 2015. Taarihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#Taarihi_Maako Siyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#Siyaasa_Maako Manngu Laamorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#Manngu_Laamorɗe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#Hiimoɓe Wikipedia: Babatunde Hunpe https://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Hunpe == Babatunde Hunpe == Babatunde Hunpehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Hunpe#Babatunde_Hunpe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Hunpe#Hiimoɓe Wikipedia: Babatunde Samuel Adejare https://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare Babatunde Samuel Adejare Ɗun likitaajjo boo gimɗo siyaasajjo Naajeeriya, o meɗi wadgo membaajjo gelle Agege eii Diiwal Lagos hankowdee 2011 yaarii duubi 2015. Tariihi maako e Njande Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#Tariihi_maako_e_Njande_Maako Kuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#Kuugal_Artuugal Siyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#Siyaasa_Maako Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#Hiimoɓe Wikipedia: Abubakar Garbai Borno https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Garbai_Borno Abubakar Garbai Borno Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Garbai_Borno#Hiimoɓe Wikipedia: Bukar Kura Borno https://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Kura_Borno == Bukar Kura of Borno == Bukar Kura of Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Kura_Borno#Bukar_Kura_of_Borno HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Kura_Borno#HIIMOƁE Wikipedia: Umar Dan Muhammad Borno https://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Dan_Muhammad_Borno == Umar Of Borno == Umar Of Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Dan_Muhammad_Borno#Umar_Of_Borno Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Dan_Muhammad_Borno#Hiimoɓe Wikipedia: NDA HABAR DEBBOJO MARDO DABARE HAJE GORUN MuN https://ff.wikipedia.org/wiki/NDA_HABAR_DEBBOJO_MARDO_DABARE_HAJE_GORUN_MuN NDA DABARE DEBBOJO GORUM MUN WARTI KUGAL. Wikipedia: Aliko Dangote https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliko_Dangote Aliko Dangote GCON daayadow ƴande 10-4-1957) O mawɗo der ɓe Luumo e Naajeeriya, wanda hanko latti nder Mangu, bo Mangu Dangote, (ƙungiya) mauɓum (pelle-kugal) e hirnaa Afirka. E wi'uki Bloomberg Billionaires Index, ɗum kiyastake dongu Dangote e dou, dala Amurka biliyan,en 19. Wikipedia: Kanem Bornu Empire https://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire == Laamorɗe Kanem Bornu == Laamorɗe Kanem Bornuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Laamorɗe_Kanem_Bornu Taarihi Laamorɗe ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Taarihi_Laamorɗe_nden Wakkacire Ardoogal Duguwa (700-1086)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Wakkacire_Ardoogal_Duguwa_(700-1086) Wakkacire Sayfanko'en (1085-1846)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Wakkacire_Sayfanko'en_(1085-1846) Wakkacire Mai Dunamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Wakkacire_Mai_Dunama Wakkacire Jihaadi Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Wakkacire_Jihaadi_Fulɓe Shehuujo Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Shehuujo_Borno Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Hiimoɓe Wikipedia: Laamorɗe Diiwal Borno https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno == Borno Emirates (Laamorɗe Diiwal Borno) == Borno Emirates (Laamorɗe Diiwal Borno)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Borno_Emirates_(Laamorɗe_Diiwal_Borno) Taarihi Laamorɗe ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Taarihi_Laamorɗe_nden Laamiiɓe Laamorɗe Ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Laamiiɓe_Laamorɗe_Nden Hukumaaje Pamaru Famaareeje saffo e joo'y (15) gonɗe les ardoogal Laamorɗe Diiwal Borno, kanjee woni les ɗoo; https://en.m.wikipedia.org/wiki/Borno_Emirate#cite_note-7https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Hukumaaje_Pamaru_Famaareeje_saffo_e_joo'y_(15)_gonɗe_les_ardoogal_Laamorɗe_Diiwal_Borno,_kanjee_woni_les_ɗoo;_https://en.m.wikipedia.org/wiki/Borno_Emirate#cite_note-7 Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Hiimoɓe Wikipedia: Muhammad Al'amin al-Kanemi https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi == Muhammad Al'amin al-Kanemi == Muhammad Al'amin al-Kanemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Muhammad_Al'amin_al-Kanemi Taarihi jabtowgo ardoogal laamukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Taarihi_jabtowgo_ardoogal_laamuki Reenuki yimɓe maako diiga Sokkotan ko'en(Yimɓe Sokoto)https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Reenuki_yimɓe_maako_diiga_Sokkotan_ko'en(Yimɓe_Sokoto) Laamu maako e Laamorɗe Bornuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Laamu_maako_e_Laamorɗe_Bornu Major Dixon Denham noyii'ri al-Kanemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Major_Dixon_Denham_noyii'ri_al-Kanemi Mayde maako (His Death)https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Mayde_maako_(His_Death) Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Hiimoɓe Wikipedia: Oluseyi Abiodun Makinde https://ff.wikipedia.org/wiki/Oluseyi_Abiodun_Makinde Oluseyi Abiodun makinde ( Eriminmo 25 lewru Bowte duubi 1967) eii lysidi Naajeeriya loumou toe siyasa'en jornii eii gwamnajjo Diiwal Oyo gada 29 lewru Duujal duubi 2019. Ngeendam/Eltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluseyi_Abiodun_Makinde#Ngeendam/Elto Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluseyi_Abiodun_Makinde#Hiimoɓe Wikipedia: Bajoga https://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga == Hukumo Famarun Bajoga == Hukumo Famarun Bajogahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga#Hukumo_Famarun_Bajoga Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga#Hiimoɓe Wikipedia: Yamaltu Deba https://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba == Yamaltu Deba == Yamaltu Debahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba#Yamaltu_Deba Njangirɗe e Yaamaltuu Deeba https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-2https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-3https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-4https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-5https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-6https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-7https://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba#Njangirɗe_e_Yaamaltuu_Deeba_https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-2https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-3https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-4https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-5https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-6https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-7 Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba#Hiimoɓe Wikipedia: Alkaleri https://ff.wikipedia.org/wiki/Alkaleri Alkaleri Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkaleri#Hiimoɓe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkaleri#Firooji Taanobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkaleri#Taanobe Wikipedia: Kumo https://ff.wikipedia.org/wiki/Kumo == Kumo == Kumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kumo#Kumo Yimɓe anndaaɓe mauɓe e gelle Kumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kumo#Yimɓe_anndaaɓe_mauɓe_e_gelle_Kumo Wikipedia: Janngirde mawde gollital Abdu Gusau https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_mawde_gollital_Abdu_Gusau Janngirde Abdu Gusau Gusau un janngirde gollital diiwal hukuma jottoriide nɗer Talata marafa, diiwal Zamfara, Naajeeriya. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_mawde_gollital_Abdu_Gusau#Hiimoɓe Wikipedia: Yimɓe Irigwe https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe Yimɓe Irigwe (rigwe neIrigwe; Hawsare miyango) bedon heɓabe haa fellel fetel annadi bassa je nukkuure Pilato, middle belt (caaka) Naajeeriya. Bedon bolwa be ɗemngal rigwe (shima nkorigwe), ɗemngal filato’on. Besendindirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Besendindiri Womugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Womugo Teegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Teegal Sangree (1969) obindi:https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Sangree_(1969)_obindi: Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Laamu Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Diina Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Hiimoɓe Wikipedia: Yimɓe Isoko https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Isoko Yimɓe Isoko hawta’en gam golle bedonjodi haa wakkere isoko je nukkuure delta. Be bayelsa gam Naajeeriya. Demngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Isoko#Demngal Andaabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Isoko#Andaabe Wikipedia: Yimɓe Olukumi https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Olukumi Yimɓe olukumi tokkere’en je Yoruba je wakkere Aniochaa mo waila haa nukkuure Delta, Naajeeriya. Olukiwumi be mai sibe ummatore jetati hirma mayo neja, be hande be audibe bedon wondi derdi rabe odina haliddi anioma. Dume Habar Tesdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Olukumi#Dume_Habar_Tesde Biidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Olukumi#Biidi Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Olukumi#Taariihawol Wikipedia: Yande Julde https://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde Yande belbeltigo julbe je dumdum wada jedidi de hitande yalti. Julde gebe didi, wodi julde manga be julde fetel. Tariha/Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#Tariha/Taariihawol Julde Manngahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#Julde_Mannga Yande julde manga/julde lailajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#Yande_julde_manga/julde_lailaji Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#Nassiji Wikipedia: Yande Arfa https://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa Yande arfa shutare’on je julbe je jiffi yande jenai haa lewru zulhijjah je calander julbe je lewru. Yande haa kalada julbe (the night of power) yaloma didi be hajji. Babalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Babal Al’adaji/Biirukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Al’adaji/Biiruki Du'a Arafathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Du'a_Arafat Sumoy Yande Arafathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Sumoy_Yande_Arafat Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Nassiji Wikipedia: Yimɓe Nanumba https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba Yimɓe nanumba lenyol man be liddi maɓɓe je al’adaji je wani haa punbina waladu puna wakkere waila liddi Ghana. Bedon naana, nanugli (var. Haabaru Liddihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#Haabaru_Liddi Annajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#Annaji Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#Diina Bangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#Bangal Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#Nassiji Wikipedia: Ɗenmgal Ijaw https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_Ijaw Ɗenmgal Ijaw deefu bedon burtina bolde ijo, bolle be Yimɓe ijaw bedon naapira be man haa punbina Naajeeriya. Dumsendindirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_Ijaw#Dumsendindiri Innde Bee Fellelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_Ijaw#Innde_Bee_Fellel Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_Ijaw#Nassiji Wikipedia: Yimɓe Gwandara https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara Yimɓe Gwandara']' je gotel der lenyol Naajeeriya. Bedon der feere nukkuure je Abuja, nasarawa, kano, niger bee kaduna. Aslijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Asliji Yimɓe Gwandara Je Karshihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Yimɓe_Gwandara_Je_Karshi Fiiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Fiilu Demngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Demngal Durbarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Durbar Taarihawol Durbarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Taarihawol_Durbar Bawo Hebigo Hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Bawo_Hebigo_Hoore Wikipedia: Okon Efreti Abang https://ff.wikipedia.org/wiki/Okon_Efreti_Abang Okon Efreti Abang (duggu 10 Janaayo, 1961) O woni o Oron e o jeyaaɗo to Fedde Fedde Ɓurnde Fedde e Abuja. Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okon_Efreti_Abang#Firo Wikipedia: Ɗemngal Abanyom https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Abanyom Abanyom, ko Bakor, ko ɗemngal Ekoid nder Niger - Congo. Yimɓe Abanyom e nder leydi Cross River nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Abanyom#Firooji Wikipedia: Abayi Okoroato https://ff.wikipedia.org/wiki/Abayi_Okoroato Abayi Okoroato ɗon jooɗori nder gelle Obingwa, lisde Abiya foobeena lisde, jootorde foobeena lisde Naajeeriya.marde umu uje umu onyeike umu alioha umu imegwu haa too jowɓoda umu atali umu naocha umu Fiji taa woyla liyde Anita awowde yiimtugol yiimbe umu nwagbaghioso Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abayi_Okoroato#Hiimoɓe Wikipedia: Adeyemi Abayomi https://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_Abayomi Adeyemi Abayomi Isaac (yande 21 liiyru silto hitaande dowgu alif 1947 - 2021) ko boxer too liyde Naajeeriya. O hawri e nder jaŋde ɓeydaare worɓe e juulde hiitade dowgu alif 1972 Summer Olympics. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_Abayomi#Firooji Wikipedia: Emmanuel Abayomi https://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Abayomi Emmanuel Abayomi ko jannginoowo Naajeeriya mo anndini nder suudu fedde, haematology, Biosecurity e biobanking. Abayomi ɗo ɗo ɗo ɗo ɗo o gollaama dow laamorde Lagos ngam hakkilantaaku. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Abayomi#Firooji Wikipedia: Muhammad Mustapha Abdallah https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_Abdallah Muhammad Mustapha Abdallah (dugumi 13 Noofambar 1954) ko Kolonel lesdi Naajeeriya mo o mari hayru, o jeyaaɗo hooreejo National Drug Law Enforcement Agency, mo hooreejo lesdi Muhammadu Buhari suɓii dow 11 lewru Janaayo 2016. Wikipedia: Abdulkadir Abdulsalam https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Abdulsalam Abdulkadir Abdulsalam arduujow politikal lesdi Naajeeriya, moo laati hooreejo lesdi Naajeeriya.too arduwgal politikal party Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Abdulsalam#Hiimobe Wikipedia: Ahmed Aboki Abdullahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aboki_Abdullahi Ahmed Aboki Abdullahi ko Brigadier General mo o yahri to leydi Naajeeriya. Ko o lafti Kolonel, o woni Ministaajow haalde Naajeeriya, nokku o heɓii no o lafti gardiiɗo nder gardiiɗo signalji. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aboki_Abdullahi#Hiimobe Wikipedia: Aliyu Sabi Abdullahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Sabi_Abdullahi Aliyu Sabi Abdullahi CON (daayaama ƴande saafow 10 lewyru hiitande ndunngu alif 1967) o beeɗow siyaasajo lesdi Naajeeriya e senataajo wakiilo senatoore Niger foobeenare lisde naajeeriya jihar Niger[1] to 8th National Assembly haa too naajeeriya e 9th National Assembly. O woni mawɗo mawɗo whip to 9th National Assembly too lisde Naajeeriya. Siyasajjuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Sabi_Abdullahi#Siyasajju HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Sabi_Abdullahi#HIIMOƁE Wikipedia: Nana Aisha Abdullahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Aisha_Abdullahi Nana Aisha Abdullahi (c. 1960 ⁇ 5 mars 2014) ko laamɗo leydi Naajeeriya e jaajotooɗo. Wikipedia: Saminu Abdullahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Saminu_Abdullahi Saminu Kwari Abdullahi (dimaa 3 lewru janngo 2001) ko jokkitoowo leydi Naajeeriya mo o jogii e nder wuro russi FC Veles Moscow. Kuugal gollalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saminu_Abdullahi#Kuugal_gollal Wikipedia: Aisha Abubakar Abdulwahab https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abubakar_Abdulwahab Dr. Aisha Abubakar Abdulwahab (ou daayaama hiitade dowgu alif. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abubakar_Abdulwahab#Ɓiɗɗo_e_janngirde Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abubakar_Abdulwahab#Fijooji Wikipedia: Khairat Gwadabe https://ff.wikipedia.org/wiki/Khairat_Gwadabe Khairat Abdulrazaq-Gwadabe (d. 1957) ko laamorinkeejum lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Polytechnic Diiwal Abia https://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic_Diiwal_Abia Polytechnic Diiwal Abia ko Polytechnic dowla dowla mo laatii nder hitaande 1992 e nder Aba, Diiwal Abia, Naajeeriya. Polytechnic ina hawta e janngooji feere feere, bana School of Science & Engineering e School of Business Administration. Wikipedia: Janngirde Diiwal Abia https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Diiwal_Abia Janngirde Diiwal Abia Uturu (ABSU) ko janngirde lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi go'o janngirde lesdi nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Abubakar Tafawa Balewa Stadium https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa_Stadium Abubarkar Tafawa Balewa Stadium ko nokkuure feere feere nder wuro Bawci lesdi Naajeeriya. haa jooni nɗum naftiraama e nder jowlde football e ɗum woni nokkoore nder Wikki Tourists. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa_Stadium#HIIMOƁE Wikipedia: Abubakar Umar Tutare https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Umar_Tutare Abubakar Umar Tutare ko politikol lesdi Naajeeriya moo ɓe suɓii senataajow ngam senataa,en Taraba Central District nder Diiwal Taraba, Naajeeriya nder suɓaaji je'e nder hitaande dowgu 2011. Wikipedia: Abbare Yelwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_Yelwa Abbare Yelwa ko wonde wuro nder hukuma pamarun too liyde Jalingo, laamorgo Diiwal Taraba, Woyla toe sammakooh. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_Yelwa#Hiimobe Wikipedia: Ardo Kola https://ff.wikipedia.org/wiki/Ardo_Kola Ardo Kola Ardo Kola latake hukuma pamara ha nder Diiwal Taraba. Dum latake headquarter nder nukkore sunkani. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Azare Airstrip https://ff.wikipedia.org/wiki/Azare_Airstrip Azare Airstrip ko dowla dowla 10 km (6 mi) dowla Azare nder Diiwal Bauchi, Naajeeriya. Wikipedia: Bade https://ff.wikipedia.org/wiki/Bade Bade (ko Barde ko Badde) ko nokku ɗo laamu ngu woni nder Diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bade#Fijooji Wikipedia: Bama https://ff.wikipedia.org/wiki/Bama Bama ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bama#Fijooji Wikipedia: Bayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Bayo Bayo ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Borno, Nigeria. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Belel https://ff.wikipedia.org/wiki/Belel Belel ko wuro nder lesdi Naajeeriya, ɗon haa hirnaange lesdi Naajeeriya e Kameruun. O fuɗɗii e laamu Belel diga lesdi Kismayo nder lesdi Somaliya. Lisi Limanɓe Belelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#Lisi_Limanɓe_Belel Dinastiya arande hakkunde 1890-1920https://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#Dinastiya_arande_hakkunde_1890-1920 Dinastiya ɗiɗmere diga 1920-Datehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#Dinastiya_ɗiɗmere_diga_1920-Date Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#Fijooji Wikipedia: Bogoro https://ff.wikipedia.org/wiki/Bogoro Bogoro woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Bawci, Nigeria. Hoofde wuro ngoo woni nder wuro Bogoro. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Bornu Yassa https://ff.wikipedia.org/wiki/Bornu_Yassa Bornu Yassa wondi wuro nder Diiwal Borno, to woyla fuunaaŋgo lesdi Nigeria. Ɗum woni ɓadi Titiwa, ko e 80 km haa worgo hirnaange Niiser. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bornu_Yassa#Fijooji Wikipedia: Bursari https://ff.wikipedia.org/wiki/Bursari Bursari ko nokkuure laamu nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro maako ɗon nder gariiri Dapchi nder worgo lesdi ndin haa 12°29′25′′N 11°29′40′′E. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Cabbal Waadi https://ff.wikipedia.org/wiki/Cabbal_Waadi Cabbal Waadi ko kulu nder lesdi Naajeeriya. O ɗon haadi nder Diiwal Taraba, ɓadi hirnaange e Kameruuna, haa ɓaawo Gashaka Gumti Forest Reserve e Gashaka-Gumti National Park dow Mambilla Plateau. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Cineni https://ff.wikipedia.org/wiki/Cineni Cineni ko wuro nder Gwoza, nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Wikipedia: Cross Kawwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Cross_Kawwa Cross Kawwa (ndooji feere e wi'etee ko Kawwa) wondi wuro nder lesdi Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Dalori https://ff.wikipedia.org/wiki/Dalori Dalori woni gariiri gariiri ɓadi Maiduguri, Borno, hirnaange fuunaaŋge Nigeria. Gila lewru mars 2015, ɗum woni wuro go'oto nder suudu ɓurɗo ɓamtaare IDP je tiggi wakkati huccitaaku Boko Haram. Wikipedia: Damasak https://ff.wikipedia.org/wiki/Damasak == 'Damasak == 'Damasakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damasak#'Damasak Wikipedia: Damban https://ff.wikipedia.org/wiki/Damban Damban woni nokkuure laamu Diiwal Bauchi, Naajeeriya. Hoofde laamu mum woni nder wuro Dambam. Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damban#Firo Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damban#Fijooji Wikipedia: Dapci https://ff.wikipedia.org/wiki/Dapci Dapci ko wuro e hukuuma pamarun Diiwal Yobe, nder lesdi Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Darazo https://ff.wikipedia.org/wiki/Darazo Darazo woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Bawci, Naajeeriya, wuro maako woni Darazo. Hukuma pamarun nɗer Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_n%C9%97er_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Deba https://ff.wikipedia.org/wiki/Deba Deba (ko si tawii ko Deba Habe), ko wuro nder Diiwal Gombe to wayla lesdi Naajeeriya. Ɗum woni wuro wuro laamorgo Yamaltu/Deba, Diiwal Gombe. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deba#Fijooji Wikipedia: Demsa https://ff.wikipedia.org/wiki/Demsa Demsa woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Adamawa, Naajeeriya, e hooreejo leydi mum woni Demsa. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Demsa#Hiimobe Wikipedia: Disina https://ff.wikipedia.org/wiki/Disina Disina wondi wuro nder Shira nder Diiwal Bawci haa woyla fuunaaŋge lesdi Naajeeriya. Ɗum woni ko 35km haa sahaa worgo hirnaange Azare. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Donga https://ff.wikipedia.org/wiki/Donga Donga latake hukuma pamara ei wonake nder diiwali Taraba Naajeeria. Dum woodake headquarter e nder wuro Donga ha dew mayo Donga. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donga#Himobe Wikipedia: Dorofi https://ff.wikipedia.org/wiki/Dorofi Dorofi wondi wuro seɗɗa dow Mambilla Plateau nder Diiwal Taraba nder feccere fuɗnaange lesdi Naajeeriya. Dorofi woni 40 km diga Gembu, laamorgo laamu Sardauna. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Faggo https://ff.wikipedia.org/wiki/Faggo Faggo woni gariiri/gelle nder Diiwal Bawci, Naajeeriya. Joogarafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faggo#Joogarafiwol Wikipedia: Fika https://ff.wikipedia.org/wiki/Fika Fika ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder jihar Yobe, Naajeeriya. Hotaare mow woni nder wuro Fika nder worgo nokkuure e 11°17′00′′N 11°18′29′′E. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fika#Hiimobe Woolde nɗer fikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fika#Woolde_nɗer_fika Wikipedia: Fufore https://ff.wikipedia.org/wiki/Fufore Fufore wonde wuro e nokkuure laamorde e nder Aadamaawa, Naajeeriya. Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fufore#Ɗemɗe Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fufore#Hiimobe Wikipedia: Fune https://ff.wikipedia.org/wiki/Fune == Fine == Finehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fune#Fine Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fune#Yimɓe Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fune#Fijooji Wikipedia: Gamawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Gamawa Gamawa ko nokkuure laamorde nder Diiwal Bawci, lesdi Naajeeriya, e mari diga hirnaange haa Diiwal Yobe. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gamboru https://ff.wikipedia.org/wiki/Gamboru Gamboru (ko Gamburu) woni gariiri marndooji nder Diiwal Borno, to woyla fuunaaŋgo lesdi Naajeeriya, ɓadi hirsirde Kamerun. Wikipedia: Ganye https://ff.wikipedia.org/wiki/Ganye Ganye woni gellei e nokkuure laamu Diiwal Adamawa, Naajeeriya. Jada e Toungo ɓe cakkiti diga hukuma pamarun Ganye woni nder Diiwal Adamawa. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gassol https://ff.wikipedia.org/wiki/Gassol Gassol ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Mutum Biyu (ko Mutumbiyu ko Mutum Mbiyu) dow laawol A4 haa 8°38′00′′N 10°46′00′′E. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gayuk https://ff.wikipedia.org/wiki/Gayuk Gayuk ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gayuk#Fijooji Wikipedia: Giaɗe https://ff.wikipedia.org/wiki/Gia%C9%97e Giaɗe (ko Giyaɗe) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Bawci, Naajeeriya. Daande mum woni nder gariiri Giaɗe. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gommbi https://ff.wikipedia.org/wiki/Gommbi Gommbi woni wuro laamorgo laamu (hukuma pamarun) Gommbi nder Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gommbi#Fijooji Wikipedia: Gongola https://ff.wikipedia.org/wiki/Gongola Gongola ko diiwal lesdi Naajeeriya. Ɗum waɗi ko ñalnde 3 feebariyee 1976 diga Aadamaawa e Sardawna nder lesdi Naajeeriya, e Wukari nder diiwal Benue-Plateau; ɗum ɗon haa 27 agoosta 1991, nde ɗum fecciti dow lesdi ɗiɗo - Aadamaawa e Taraba. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gobiyo https://ff.wikipedia.org/wiki/Gobiyo Gubio, go Gobiyo, ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, to woyla fuunaaŋge lesdi Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gujba https://ff.wikipedia.org/wiki/Gujba Gujba ko wuro e nokku ɗo laamu nguu ina jogii nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro ngo woni Buni Yadi to 11°16′08′′N 11°55′49′′E haa worgo leydi ndii; wuro Gujba ina tawaa e woyla leydi ndii. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gulani https://ff.wikipedia.org/wiki/Gulani Gulani koo nokkuure laamu (hukuma pamaro) nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 2,090 km2 e yimɓe 103,510 e ndee limtinah yimɓe 2006. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulani#Fijooji Wikipedia: Guzamala https://ff.wikipedia.org/wiki/Guzamala Guzamala ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Hoofde mum woni nder gariiri Gudumbali. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gwio Kura https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwio_Kura Gwio Kura ko wuro nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Bade, Diiwal Yobe, Naajeeriya. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwio_Kura#Fijooji Wikipedia: Hawul https://ff.wikipedia.org/wiki/Hawul Hawul ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Hong https://ff.wikipedia.org/wiki/Hong Hong woni wuro e nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya. Hong woni wuro koleji jaŋde. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Izghe https://ff.wikipedia.org/wiki/Izghe Izghe ko wuro nder hukuma pamarun Gwoza, nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Wikipedia: Jada https://ff.wikipedia.org/wiki/Jada Jada wondi wuro e nokku ɗo laamu (hukuma pamarun) nder Aadamaawa ina jogii, nder lesdi Naajeeriya Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jada#Himoɓe Wikipedia: Jakusko https://ff.wikipedia.org/wiki/Jakusko Jakusko ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni nder gariiri Jakusko haa hirnaange laamorde nden haa 12°22′09′′N 10°46′23′′E. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Jemma https://ff.wikipedia.org/wiki/Jemma Jemma ko Jama'are woni gariiri nder Diiwal Bawci, Naajeeriya. Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jemma#Joogaraafiwol Wikipedia: Kafin Madaki https://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_Madaki Kafin Madaki woni laamorgo laamu (hukuma pamarun) Ganjuwa nder Diiwal Bawci, Naajeeriya. Ɗum wuro manngal yimɓe 20,000, ɗon haadi no 45 km haa woyla Bawci. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Kaga https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaga Kaga ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Kala/Balge https://ff.wikipedia.org/wiki/Kala/Balge Kala/Balge ko nokkuure laamu Diiwal Borno, Naajeeriya. Ɗum woni ko ɓuri LGA fuunaange lesdi Naajeeriya. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kala/Balge#Fijooji Wikipedia: Kaltungo https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaltungo Kaltungo wondi go'o nder 11 nokkuuje laamorde (hukuma pamarun) nder Gombe,https://en.m. Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaltungo#Himmoɓe Wikipedia: Karasuwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Karasuwa Karasuwa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder gariiri Jajimaji dow maayo Hadejia haa 12°53′57′′N 10°48′28′′E. Luttuɗe leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karasuwa#Luttuɗe_leydi Wikipedia: Karim Laamiiɗo https://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Laamii%C9%97o Karim Laamiiɗo ko nokkuure laamu nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni nder gariiri Karim Laamiiɗo haa 9°18′00′′N 11°12′00′′E. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Laamii%C9%97o#Yimɓe Wikipedia: Kirfi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kirfi Kirfi ko nokkuure laamorde nder Diiwal Bauchi, lesdi Naajeeriya, ɗo ɗon mari hirnaange nder Diiwal Gombe. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Kogu https://ff.wikipedia.org/wiki/Kogu Kogu ko wuro mawnɗe nder hukuma pamarun Biu, nder worgo hirnaange Borno, nder hirnaange hirnaange lesdi Naajeeriya. Kogu ɗon haade dow kooki maayo Yangari haa yaasi kiloomita 34 (21 miil) haa saŋge hirnaange gariiri Biu. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Konduga https://ff.wikipedia.org/wiki/Konduga Konduga ko ummatoore nder leydi Borno, Nigeria e nder nokkuure laamu nguu e innde nden ko e dow 25 km haa worgo fuunaaŋge Maiduguri, ɗo woni dow maayo Ngadda. Yimɓe nder nokkuure laamu nguu Konduga ko e 13. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Kwami https://ff.wikipedia.org/wiki/Kwami Kwami ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Gombe, lesdi Naajeeriya. Ko nokkuure nde woni nder wuro Mallam Sidi. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwami#Yimɓe Wikipedia: Lamurde https://ff.wikipedia.org/wiki/Lamurde Lamurde woni gariiri e nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya, yimɓe Bwatiye (Bachama) njooɗi. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Law https://ff.wikipedia.org/wiki/Law Law ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreejo leydi ndii woni nder wuro Law e nokkuure nde yimɓe Hawsare e Fulɓe ɓuri heewde. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Law#Fijooji Wikipedia: Lissam https://ff.wikipedia.org/wiki/Lissam Lissam ko nokkuure mawɗo hukuma pamarun Ussa nder Taraba nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Macina https://ff.wikipedia.org/wiki/Macina Macina (ngoo anndiraa kadi Matsena) ko nokkuure laamu nder diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni nder gariiri Macina haa 13°08′11′′N 10°02′57′′E. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Macina#Fijooji Wikipedia: Mafa https://ff.wikipedia.org/wiki/Mafa Mafa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) diiwal Borno, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Mafa. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mafa#Yimɓe Koode postahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mafa#Koode_posta Wikipedia: Magumeri https://ff.wikipedia.org/wiki/Magumeri Magumeri ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 4,856 km2 e yimɓe 140,231 e nder limti yimɓe 2006. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Mayha https://ff.wikipedia.org/wiki/Mayha Mayha wondi gariiri e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya, to bannge Kameruun. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Marte https://ff.wikipedia.org/wiki/Marte Marte ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, Naajeeriya, to hirnaange maayo Caad. Ɗum woodi nokkuure 3,154 km2 e yimɓe 129,370 e nder limti yimɓe 2006. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Materum https://ff.wikipedia.org/wiki/Materum Materum wondi wuro nder hukuma pamarun Karim Laamiiɗo nder Diiwal Taraba nder lesdi Naajeeriya, Afrik. Materum ina woodi maayo ɗo ɗon ƴiwoyi nder gariiri hoore mum. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Misaw https://ff.wikipedia.org/wiki/Misaw Misaw ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) Diiwal Bawci, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder gariiri Misaw. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Mobbar https://ff.wikipedia.org/wiki/Mobbar Mobbar ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Monguno https://ff.wikipedia.org/wiki/Monguno Monguno woni go'o nder nokkuuje laamu/tukucil lamu (hukuma pamarun) Diiwal Borno nder lesdi Naajeeriya. Lindiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monguno#Lindiya Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monguno#Yimɓe Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monguno#Koode_postaal Wikipedia: Mubi North https://ff.wikipedia.org/wiki/Mubi_North Mubi North ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya. Duule ɗo Adamawa State University e Federal Polytechnic, Mubi. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Mubi South https://ff.wikipedia.org/wiki/Mubi_South Mubi South wonii nokku dowla Diiwal Adamawa, Naajeeriya.O mari laawol e mubi haa fuunaaŋge. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Nafaɗa https://ff.wikipedia.org/wiki/Nafa%C9%97a Nafaɗa ko nokkuure laamorde nder Diiwal Gombe, Naajeeriya. Hooreejo leydi ndii woni nder wuro Nafada to fuunaaŋge nokkuure ndee to 11°05′44′′N 11°19′58′′E, to maayo Gongola ɗo ƴellita nokkuure ndee. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Nangere https://ff.wikipedia.org/wiki/Nangere Nangere ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Dii al Yobe, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder gariiri Sabon Garin Nangere (ko Sabon Gari) e 11°51′50′′N 11°04′11′′E. Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nangere#Joogaraafiwol Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nangere#Yimɓe Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nangere#Koode_postaal Wikipedia: Ngala https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngala Ngala ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Borno, Naajeeriya, ɗo laral e Kameruun. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Nganzai https://ff.wikipedia.org/wiki/Nganzai Nganzai ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno nder hirnaange fuunaaŋge lesdi Naajeeriya. Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nganzai#Koode_postaal Wikipedia: Ngazargamu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngazargamu Ngazargamu, wonnoo laamorgo laamu Bornu diga 1460 haa 1809. Ɗo woni 150 km (93 mi) hirnaange maayo Chad nder Yobe leydi Nigeria hannde, ɓaawo laamorgo nden ɗon haa jooni. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Nguru https://ff.wikipedia.org/wiki/Nguru Nguru (ko N'Gourou) ko nokku ɗo laamu nguu woni nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro ngo woni nder wuro Nguru ɓadi Maayo Haɗejia haa 12°52′45′′N 10°27′09′′E. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Numan https://ff.wikipedia.org/wiki/Numan Numan, anndiraa kadi Nomweh (maaki 'hilltop'), ko wuro e nokku ɗo laamu nguu ɗo Aadamaawa, Naajeeriya. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Rann https://ff.wikipedia.org/wiki/Rann Rann woni gariiri nder Diiwal Borno, Naajeeriya, haa hirnaangal Kameruun. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Shani https://ff.wikipedia.org/wiki/Shani Shani woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Shira https://ff.wikipedia.org/wiki/Shira Shira ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Bauchi, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 1,321 km2 e yimɓe 234,014 ha nder limti 2006. Hukuma pamarun nɗer Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_n%C9%97er_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Shongom https://ff.wikipedia.org/wiki/Shongom Shongom woni nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Gombe, Naajeeriya. Hotaare mum woni nder gariiri Boh nder fombinaare nokkuure laamorde. Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shongom#Joogaraafiwol Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shongom#Fijooji Wikipedia: Song https://ff.wikipedia.org/wiki/Song Song woni wuro e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Adamawa, Naajeeriya woni wuro e nokkuure laamu leydi e nder leydi ndii, e nokkuure nde wonnoo e diiwaan Song, Dumme, Dirma, Kilange, Funa, Gudu, Mboi, Kilange, Hirna, Gari, Waje, Suktu, Zumo, Waltandi e Ditera.[1] Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Song#Yimɓe Wikipedia: Takum https://ff.wikipedia.org/wiki/Takum Takum ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreendi mum woni nder wuro Takum, ɗum tagi diga Wukari laamorde nder lewru Juun 1976, to 7°16′00′′N 9°59′00′′E. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Fuuro Pan Kilang https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_Pan_Kilang Fuuro Pan Kilang ko go'o nder nokkuuje turista to woyla fuunaaŋge lesdi Naajeeriya.[1] O ɗon ha Kaltungo, nokkuure laamorde Diiwal Gombe. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_Pan_Kilang#Firooji Wikipedia: Tarmuwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Tarmuwa == Tarmuwa == Tarmuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarmuwa#Tarmuwa Wikipedia: Tipci https://ff.wikipedia.org/wiki/Tipci Tipchi ko wuro nder diiwaan Burra nder Ningi, nder Diiwal Bawci, Naajeeriya.[1] Ko woodi code posta 742102. Wikipedia: Toungo https://ff.wikipedia.org/wiki/Toungo Toungo woni wuro e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Ussa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ussa Ussa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Lissam. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ussa#Fijooji Wikipedia: Warji https://ff.wikipedia.org/wiki/Warji Warji ko nokkuure laamorde nder Diiwal Bawci, Naajeeriya. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Wukari https://ff.wikipedia.org/wiki/Wukari Wukari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Taraba, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Wukari dow laawol A4. Hukuma ((faamarun)) nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_((faamarun))_nder_Naajeeriya Najeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Najeeriya_fuunangal Najeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Najeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Ƴoola North https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%B3oola_North Ƴoola North ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya. Haŋkadi Jimeta. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%B3oola_North#Hiimobe Wikipedia: Helsinki https://ff.wikipedia.org/wiki/Helsinki |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helsinki#Demography Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helsinki#Internet Wikipedia: Yorro https://ff.wikipedia.org/wiki/Yorro Yorro ko nokkuure laamu nder Taraba, lesdi Naajeeriya. Hooreejo leydi ndii woni nder wuro Kpantisawa. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yorro#HIIMOƁE Wikipedia: Yunusari https://ff.wikipedia.org/wiki/Yunusari Yunusari ko nokkuure laamu nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. O woodi hooreejo mum nder wuro Kanamma (ko Kanama) haa wayla fuunaaŋge nokkuure dow maayo Burun Gana haa 13°06′15′′N 12°04′20′′E. Lindiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yunusari#Lindiya Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yunusari#Yimɓe Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yunusari#Koode_postaal Wikipedia: Yusufari https://ff.wikipedia.org/wiki/Yusufari Yusufari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya. Ɗum fecciri dammugal to wayla e leydi Niiser. Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Zaki https://ff.wikipedia.org/wiki/Zaki Zaki ko nokkuure laamorde nder lesdi Bauchi, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 1,436 km2 e yimɓe 191,457 ha nder limti yimɓe 2006. Hukuma pamarun nɗer Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_n%C9%97er_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Zing https://ff.wikipedia.org/wiki/Zing Zing ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Ɗum ina woodi nokkuure 1,030 km2 e yimɓe 127,363 e nder limti 2006. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Tampere https://ff.wikipedia.org/wiki/Tampere |- Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tampere#Internet Wikipedia: Abduljabbar Nasiru Kabara https://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara Abduljabbar Nasuru Kabara (anndiraa 7 Colite 1970) Abduljabbar ko diina Lislaamu lesdi Naajeeriya, e jannginoowo Qadiriyya, e nder Kano, woyla lesdi Naajeeriya, mo ɗon wi'a ko o ɗon moofta Annabijo Muhammadu. O ɓiɗɗo Nasuru Kabara, ardiiɗo qadiriyya Afrik hirnaange, e ɓikkoy Karibullah Nasir Kabara, mo o jeyaa baaba mum. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Ɓiɗɗo Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Jaŋde Goonɗinki Islaamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Goonɗinki_Islaam Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Nolde_hoore Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Fijooji Wikipedia: Kamal Aboki https://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Aboki Kamal Aboki (dugumi 1 Janaayo 1997) ko jokkondirɗo lesdi Naajeeriya e jokkondirɗo jokkondirɗe. O jokkondiri e nder jokkondirɗe Hawsa keewɗe. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Aboki#Ɓiɗɗo_e_janngirde Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Aboki#Maayi Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Aboki#Fijooji Wikipedia: Abdulsalami Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar Abdulsalami Abubakar GCFR (/ˌɑːbdəlsəˈlæmi ˌɑːbuˈbɑːkɑːr/ (njoo) (njoo); jibinaa 13 lewru Juun 1942) ko neɗɗo leydi Naajeeriya e hooreejo ardiiɓe lesdi Naajeriya haa hitaande 1998 haa hitaande 1999. O laati hooreejo lesdi Naajeeriya haa hitaande 1997 haa hitaande 1998. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#Ɓiɗɗo Kuugal sojahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#Kuugal_soja Kuugal nder konu lesdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#Kuugal_nder_konu_lesdi Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#Himoɓe Wikipedia: Abubakar Alhaji https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Alhaji Abubakar Alhaji ko laamɗo lesdi Naajeeriya, o woni Ministaar Fedde Ɓamtaare e Fedde Ɓamtaare. O ɗon jogii ko Sardauna Sokoto. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Alhaji#Ɓiɗɗo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Alhaji#Kuugal Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Alhaji#Himobe Wikipedia: Amina diga Zazzaw https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_Zazzaw Amina (daayaama hiitade dowgu alif 1533-1610 hewtinaade) ou Hawsajow[2][3] laamiiɗo taariika e nder wuro Zazzaw (ko jooni woni wuro Zaria e nder Diiwal Kaduna), to ko jooni woni to woyla hirnaange Naajeeriya.[4] O waawi wonde o laamii e nder feccere teemerre joweego na'i. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_Zazzaw#Ɓiɗɗo Laamu e ɓesngu Zazzawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_Zazzaw#Laamu_e_ɓesngu_Zazzaw Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_Zazzaw#Maayi Wikipedia: Aminu Baba Ari https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_Ari Aminu Baba Ari (danyaama ƴande 21 Siito hiitade dowgu alif 1975) ko jokkondirɗo lisde Naajeeriya. O waɗii e nder fiilmiiji Hawsa ɗuuɗɗi, o anndiraa kadi e Baaba Ari. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_Ari#Ɓiɗɗo_e_janngirde Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_Ari#Fedde_e_jaaynde Filme jeyaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_Ari#Filme_jeyaaɗo Wikipedia: Adam Babah-Alargi https://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-Alargi Adam Babah-Alargi (daayaama ƴande 25 liiyru bowte 1927 - 4 liiyru jolal 2019) [1] o wonnoo mo ganaajo mo o jaɓɓiino e nder kuɓaaji keewɗi e nder lesdi Gana.[3][4] O woni ganaajo arandeejo mo o nastini ganaajo arandeejo ganaajo. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-Alargi#Ɓiɗɗo_e_janngirde Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-Alargi#Maayi Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-Alargi#Fijooji Wikipedia: Maryam Babangida https://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Babangida Maryam Babangida (1 jolal 1948 -  27 Bowte 2009) woni debbo Jeneraal Ibrahim Badamasi Babangida, mo woni hooreejo leydi Naajeeriya gila 1985 haa 1993.[1] Burmu mum woni ko haani ngam ɓeydaade ɓeydaade e laamu makko. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Babangida#Ɓiɗɗo_e_janngirde Wikipedia: Abdullahi Bala Lau https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_Lau Abdullahi Bala Lau, anndiraaɗo e innde Sheikh Balalau, ko jannginoowo Islaam, mawɗo diina, mufassir, e waajotooɗo. O woni hooreejo leydi[1] Jama'atu Izalatul Bidi'ah wa Ikamatus Sunnah,ko woni ɓurɗo gollaade Salafi nder lesdi Naajeeriya gila liiyru bowtal hiitande dowgu alif 2011. Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_Lau#Laamu Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_Lau#Kuugal Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_Lau#Himobe Wikipedia: Ahmed Nuhu Bamalli https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli Ahmed Nuhu Bamalli CFR (o daayaama yande jeewenyi 8 lewru korse hiitande ndunngu alif 1966) ko laamɗo lesdi Naajeeriya, bankooɗo e diplomate. O woni ardiiɗow lesdi Naajeeriya to tailand e jaajotooɗo nder lesdi Naajeeriya e nder lesdi Myanmar, e o woni amiri Fulɓe 19th to Zazzaw, leydi Naajeeriya e laamorde Zaria, Kaduna, lesdi woyla Naajeeriya. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Ɓiɗɗo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Kuugal Laamiiɗo Zazzawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Laamiiɗo_Zazzaw Jaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Jaɓɓorgo_Ganndal Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Himoɓe Wikipedia: Mahmud Kanti Bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_Bello Mahmud Bello (14 siilo 1945 -  29 juko 2017) [1] o wonnoo senatoore Naajeeriya mo daraniiɗo Katsina North Senatorial District of diiwal Katsina S, e dow lappol People's Democratic Party o wonnoo senatoore ɓurɗo heewde. O laati senatoore e 2003 o jeyaa e hitaande 2007. Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_Bello#Firo Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_Bello#Kuugal Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_Bello#Fijooji Wikipedia: Maryam Booth https://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Booth Maryam Ado Mohammed, anndiraa kadi Maryam Booth (duubi daygo 28 yarkooma 1993) o fijo gembitali e model Naajeeriya, anndiraaɗo ngam kuugal mum nder The Milkmaid (film) (2020), ɗum woni wakiilu Nigeria ngam kuugal ɓurngal international nder Academy Awards. Ngam kuugal maako "Zainab" nder film, o heɓii sariya Afrik Movie Academy Award for Best Actress in a Supporting Role. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Booth#Ɓiɗɗo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Booth#Kuugal Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Booth#Fijooji Wikipedia: Alhassan Ɗantata https://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata Alhassan Ɗantata (ou daayaama hiitade dowgu silto 1877 -  17 liiyru Juko dowgu alif 1955) koɗo Naajeeriya woyla, jaayndiyanke koola e koolaaɗe, o wondi jaayndiyanke e jawdi Europe. O hokki jaayndiyanke mawɗe British e jawdi e kadi o jogii koɗeeji jaayndiyanke e Gold Coast. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#Ɓiɗɗo Mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#Mawɓe Firojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#Firoji Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#Hiimobe Wikipedia: Dawrama https://ff.wikipedia.org/wiki/Dawrama Dawrama ko Magajiya Dawrama (sawol 9th) woni laamɗo Hawsa'en, ko kanko woni Kabara Joopiiɗo Daura, o ardii ko o waɗi laamu e laamu laamu e laamu e laamu e laamu. Haalooji ɗemngal ina haani mo "maami laamiiɗo" laamu Hausa fuɗɗii e nokku ɗo hannde anndiraa ko laamuji woyla Niiser e Naajeeriya. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawrama#Fijooji Wikipedia: Ruƙayya Dawayya https://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya Rukayya Umar Dawayya (o danyaama nder nyalawmaare 17 yarkooma 1985) ko actressɗo Kannywood Naajeeriya ƴiwoyɗo Diiwal Kano, Naajeeriya.[1] Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#Ɓiɗɗo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#Kuugal Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#Nolde_hoore Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#Fijooji Wikipedia: Bilkisu Funtuwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Funtuwa Hajiya Bilkisu Salisu Ahmed Funtuwa ko winndiyanke Naajeeriya. O winndi ko e ɗemngal Hawsa ko e dow rewɓe mumen ɓeen ko e nder ɗemngal Muslim. Wikipedia: Saratu Giɗaɗo https://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97o Saratu Giɗaɗo, anndiraaɗo dow Daso (dimaa 17 lewru 1 1968), ko actressɗo fimji Naajeeriya, ɓurna-ɓurna nder kinndal Kannywood. O anndiraa ngam kuugal o ɗon waɗa dow o ɗon jeyaaɗo e mo ɗon jeyaaɗo e mo ɗon jeyaa e fuu ko o yiɗi ngam o heɓugo anndal. Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97o#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle Fimjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97o#Fimji Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97o#Fijooji Wikipedia: Osama Hawsawi https://ff.wikipedia.org/wiki/Osama_Hawsawi Osama Hawsawi (Arabic: أسامة هوساوي, jibinaa 31 Maars 1984) koɗo Sawudi Arabiya, jogiiɗo fotballe e nder leydi Sawudi. Wikipedia: Kabiru Gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Gombe Kabir Muhammad Haruna ko anndiraa ko Kabiru Gombe ko jannginoowo e modibbo diina Islaama leydi Naajeeriya. O woni hooreejo leydi leydi ndii e jam'atu Izalatil Bid'ah wa Iqamatus Sunnah, ko woni ɓurɗo gollaade Salafiyyah nder Naajeeriya, gila lewru Desemba 2011. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Gombe#Kuugal himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Gombe#himobe Wikipedia: Abubakar Gumi https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi Abubakar Mahmud Gumi (daayaama ƴande 5 Jolal 1922  -  11 Selto 1992) o wonnoo jannginoowo Lislaamu Naajeeriya e Grand Khadi leydi Naajeeriya fuunaare (1962 - 1967), darnde waɗi mo laamorde mawnde nder faamiila sharia e nder leydi ndi. Biograafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#Biograafiwol Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#Ɓiɗɗo_e_janngirde Fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#Fuɗɗam_golle Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#Fijooji HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#HIIMOƁE Wikipedia: Ahmad Abubakar Gumi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi Ahmad Abubakar Gumi oe daayaama ƴande 7 liiyru Jolal hiitade dowgube1956 ko diina Islaam, jannginoowo e ardiiɗo ardiiɗo konu e darnde kapiteen nder Nigeria Defence Academy (NDA). O woni mufti e mufassir hannde e juulde gowdo too lisde Kaduna Central Sultan Bello. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#Ɓiɗɗo Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#Jaŋde Kuugal konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#Kuugal_konu Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#Fijooji Wikipedia: Mahamadou Issoufou https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahamadou_Issoufou Mahamadou Issoufou (dimaa 1 janmaare 1952) woni politikkeejo leydi Niiseriyankoore mo o golli hooreejo leydi Niiseriyankoore gila 7 abriil 2011 haa 2 abriil 2021. Issoufou woni hooreejo leydi Niiseriyankoore gila 1993 haa 1994, hooreejo leydi ndii haa 1995 haa 1996, o wonnoo moɗo e nder kala suɓaaji hooreejo leydi gila 1993 haa 2016. Wikipedia: Balaraba Ramat Yakubu https://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_Yakubu Balaraba Ramat Yakubu (doduɗo 1959) [1] ko winndiyanke Naajeeriya mo winndi e Hawsare. O woni ardiiɗo nder winndannde littattafan soyayya walla "habbere yiɗde", e gooto e winndiyankeewɓe ɗemngal Hausa ɓe golle mum'en tuubani to Farayse. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_Yakubu#Ɓiɗɗo Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_Yakubu#Fijooji Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_Yakubu#Himobe Wikipedia: TY Shaba https://ff.wikipedia.org/wiki/TY_Shaba Tamim Yahuza Shaban (tamaaji:TY Shaban) anndiraaɗo e TY Shaban ko Shaba woniɗoɗo inaɗo, dansa e jaaynde film e Kannywood, nder Diiwal Kano. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TY_Shaba#Ɓiɗɗo_e_janngirde Wikipedia: Ali Eisami https://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Eisami Ali Eisami Gazirmabe Bornu (ou daayaama hiitade dowgu silto. 1786 - 1787), anndiraa ɓaawo ɗun no William Harding, o wondi Kanuri neɗɗo mo British Royal Navy yaltini e maccuɓe. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Eisami#Firooji Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Eisami#Hiimobe Wikipedia: Ajingi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ajingi Ajingi woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, woyla lisde Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Albasu https://ff.wikipedia.org/wiki/Albasu Albasu ko gelle nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder jihar Kano woyla lisde, Naajeeriya. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albasu#Fijooji Wikipedia: Aleyro https://ff.wikipedia.org/wiki/Aleyro Aleyro ko gelle nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleyro#Hiimobe Wikipedia: Anka https://ff.wikipedia.org/wiki/Anka Anka ko nokku ɗo laamu (hukuma pamarun) nguu woni nder Zamfara, Naajeeriya. Hoofde wuro ngoo woni nder wuro Anka e 12°06′30′′N 5°56′00′′E. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Arewa Dandi https://ff.wikipedia.org/wiki/Arewa_Dandi Arewa Dandi ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya, e nder leydi Niiser. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Argungu https://ff.wikipedia.org/wiki/Argungu Argungu woni gariiri nder lesdi Naajeeriya, Kebbi, ɗon haade Maayo Sokoto. Ha nder hitaande 2007 Argungu woodi yimɓe 47 064. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Awgiy https://ff.wikipedia.org/wiki/Awgiy Awgiy ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Tsafe https://ff.wikipedia.org/wiki/Tsafe Tsafe (ko Chafe) ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Daande mum woni nder gariiri Tsafe haa 11°56′00′′N 6°54′00′′E. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Caamo https://ff.wikipedia.org/wiki/Caamo Caamo woni gariiri nder caka lesdi Naajeeriya. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caamo#Fijooji Wikipedia: Caranci https://ff.wikipedia.org/wiki/Caranci Caranci (ko Ceranci) ko wuro e nokku ɗo laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, woyla Naajeeriya. wuro, dow laawol A9, woni laamorde LGA. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Jama Mohamoud Egal https://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Mohamoud_Egal Gimɗo cuɓal lesdi somali Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Mohamoud_Egal#Nassiji Wikipedia: Hassan Isse Jama https://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Isse_Jama Ballitowo mawɗo arɗuujo laamu lesdi somali Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Isse_Jama#Kuugal Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Isse_Jama#Nassiji Wikipedia: Ciikun https://ff.wikipedia.org/wiki/Ciikun Ciikun ko nokkuure laamu nder Diiwal Kaduna nder lesdi Naajeeriya. Ko nokkuure hee hee heewi 4,466 km2, e yimɓe 372,272 e nder limti yimɓe 2006. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Fagge https://ff.wikipedia.org/wiki/Fagge Fagge ko nokkuure laamorde nder Kano, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 21 km2 e yimɓe 198,828 ha nder limti yimɓe 2006. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Fakai https://ff.wikipedia.org/wiki/Fakai Fakai ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Babura https://ff.wikipedia.org/wiki/Babura Babura ko nokku ɗo laamorde (hukuma pamarun) Diiwal Jigawa, Naajeeriya. O mari daande e hukuma pamarun Bawre Diiwal Katsina e woyla, Kazawre e hirnaange Sule Tankarkar e fuunaange e Ɗanbatta Diiwal Kano e worgo. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Bafoy https://ff.wikipedia.org/wiki/Bafoy Bafoi (ngoo Bafoy Kanay, Bafay Gora) wondi wuro to Kanay nder diiwaan Zangon Kataf nder firo Diiwal Kaduna nder lesdi Naajeeriya. Koode postaal nokku oo ko 802145. Kootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bafoy#Kootaaji Wikipedia: Bagudu https://ff.wikipedia.org/wiki/Bagudu Bagudo ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya, ɗo feccere e leydi Niiser e leydi Benen. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Ɓagwai https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81agwai Bagwai ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Hotaali mum woni nder wuro Ɓagwai. Dooseejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81agwai#Dooseeje Wikipedia: Bakori https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakori Bakori ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. Ɗum ummorii nder 15 mee 1989 ngam ngomnaaru konu diiwal Katsina Major General Lawrence Onoja Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakori#Joogaraafiwol Wikipedia: Bakura https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakura Bakura ko nokkuure laamu Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Hoofde wuro ngo'o woni nder wuro Bakura haa 12°42′37′′N 5°52′23′′E haa woyla fuunaaŋgo nokkuure laamu leydi. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Balle https://ff.wikipedia.org/wiki/Balle Balle woni wuro nder Diiwal Sokoto, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Bari https://ff.wikipedia.org/wiki/Bari Bari woni gariiri yimɓe ɗuuɗugo nder hukuma pamarun Rogo nder Diiwal Kano, Naajeeriya1] diga duuɓi ɗuuɗɗi, diga Kano hukuma pamarun Karaye. Wikipedia: Batsari https://ff.wikipedia.org/wiki/Batsari Batsari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batsari#Hiimoɓe Wikipedia: Bawre https://ff.wikipedia.org/wiki/Bawre Bawre ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya, e ko fecciri e leydi Niiser. Hota wuro ngoo woni nder wuro Bawre haa woyla hirnaange nokkuure nden e 12°50′10′′N 8°44′47′′E. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Bebeji https://ff.wikipedia.org/wiki/Bebeji Bebeji ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebeji#Joogaraafiwol Wikipedia: Laamorde Bichi https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Bichi https://dailytrust.com/the-making-of-the-58th-emir-of-kano-aminu-ado-bayero/Italic text Footojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Bichi#Footoji Wikipedia: Bindawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Bindawa Bindawa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni e gariiri bindoa haa 12°40′11′′N 7 °48'19"E . Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Binji https://ff.wikipedia.org/wiki/Binji Binji ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Sokoto, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Birnin Gwari https://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_Gwari Birnin Gwari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kaduna, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Birnin Kudu https://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_Kudu Birnin Kudu ko wuro e nokku ɗo laamorde (hukuma pamarun) diiwal ndii woni nder worgo Jigawa, lesdi Naajeeriya. Ko haani 120 km haa sahaa fuunaaŋge Kano. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Birniwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Birniwa Birniwa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Jigawa, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Bodinga https://ff.wikipedia.org/wiki/Bodinga Bodinga ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Sakkwatoɓe, lesdi Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Boodinge. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Buuji https://ff.wikipedia.org/wiki/Buuji Buuji ko nokkuure laamorde (hukma pamarun) nder diiwal Jigawa, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Bukkuyuum https://ff.wikipedia.org/wiki/Bukkuyuum Bukkuyuum (ko'o bukwium)) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Bukkuyuum. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Bungudu https://ff.wikipedia.org/wiki/Bungudu Bungudu (ko'o bungundu) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Hoofde wuro ngoo woni e gariiri Ngunduu haa 12°16′00′′N 6 °33ʹ24"E . Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bungudu#Hiimoɓe Wikipedia: Bunkuure https://ff.wikipedia.org/wiki/Bunkuure Bunkuure ko nokku laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Buunza https://ff.wikipedia.org/wiki/Buunza Buunza ko nokkuure laamorde (LGA) nder leydi Kebbi, Nigeria. Hoofde wuro ngoo woni e gariiri bunsa nden wonnoo hitaande 1975 diga lesdi Sokoto wakkati laaɓnde laamu nguu to Janaarjo Murtala fuu. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buunza#Fijooji Wikipedia: Igabi https://ff.wikipedia.org/wiki/Igabi Igabi ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Kaduna, lesdi Naajeeriya. O ɗon hooreejo mawɗo - Jabir Khamis. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Illela https://ff.wikipedia.org/wiki/Illela Illela ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Sakkwatoɓe, Naajeriya. Wuro maare maako ɗon nder gariiri Illela. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Illo https://ff.wikipedia.org/wiki/Illo Illo woni wuro nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Taariiha fuɗɗiiɓe koloniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illo#Taariiha_fuɗɗiiɓe_koloniya Wakkati koloniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illo#Wakkati_koloniya Wikipedia: Ingawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingawa Ingawa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingawa#Taariiha Wikipedia: Isa https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa Isa ko wuro e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Sakkwatoɓe, lesdi Naajeeriya. O mari daande bee Shinkafi nder Zamfara , Goronyo be Sabon Birni diga hirnaange nden haa woyla hakkilaneeki ha Sakkwatoɓe boo to fuunaaŋge leysi Niiser . Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Dala https://ff.wikipedia.org/wiki/Dala Dala ko nokkuure laamorde nde yimɓe njooɗi nder Diiwal Kano, Naajeeriya e wuro Kano ɗum tagi ha May 1989, diga laamu karallaaji seniiɓe. Ɗum ɗon ha fombina fuunaaŋgal hirnaange Kano. Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dala#Fijooji Wikipedia: Fuuro Dala https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_Dala Fuuro Dala (ngoo kadi hollata Dala) ko tiilde nder Kano, leydi Naajeeriya. Ko e mawngu 534 mita (1. Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_Dala#Taariiha Wikipedia: Ɗambatta https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aambatta Ɗambatta (ko Ɗanbatta ko e Ɗambaarta) woni nokku dowla (hukuma pamarun) Diiwal Kano, lesdi Naajeeriya. Ɗum tawaa naange 49 mil haa woyla wuro kano to sahaa fuunaare nder laanaango maayo Kanwa bee jugo Jigawā . Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Ɗan Muusa https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aan_Muusa Ɗan Muusa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Danndi https://ff.wikipedia.org/wiki/Danndi Danndi woni nokku dowla leydi (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Fuude mum e wuro Kamba . Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Ɗanduume https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aanduume Ɗanduume (ko ɗan duume) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hoofde mum woni e wuro Ɗanduume to hirnaange laana ndin 11°27′30′′N 7 °07'37"E . Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Dannge Cuuni https://ff.wikipedia.org/wiki/Dannge_Cuuni Dannge Cuuni ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Sakkwatoɓe, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Dawakin Kudu https://ff.wikipedia.org/wiki/Dawakin_Kudu Dawakin Kudu ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Hotaare mum woni e wuro dawakaa kudu . Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Dawakin Toofa https://ff.wikipedia.org/wiki/Dawakin_Toofa Dawakin Toofa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Degel https://ff.wikipedia.org/wiki/Degel Degel woni gariiri nder hirnaange lesdi Naajeeriya. Sahaaji goɗɗi degal jeyaa e wuro Hawsa Gobir, ɗum anndiraa ngam o wondi saare Fulani Islaamɗo Usman dan Fodio diga 1774 haa 1804. Wikipedia: Dooguuwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Dooguuwa Dooguuwa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder fombina Kano, Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Dutsi https://ff.wikipedia.org/wiki/Dutsi Dutsi ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Wuro maare mum ɗon nder gariiri Dutsi haa woyla lesdi Nigeria. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Dutsin-Ma https://ff.wikipedia.org/wiki/Dutsin-Ma Dutsin-Ma ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutsin-Ma#Taariiha Wikipedia: Jankasa https://ff.wikipedia.org/wiki/Jankasa Jankasa (Ashong Asyui) ko wuro nder Jey, hukuma pamarun Zangon Kataf, worgo Diiwal Kaduna leydi Naajeeriya. Kootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jankasa#Kootaaji Wikipedia: Jega https://ff.wikipedia.org/wiki/Jega Jega ko nokkuure laamorde nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Wuro maare maako ɗon nder gariiri Jega. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jega#Yimɓe Wikipedia: Takai https://ff.wikipedia.org/wiki/Takai == Takai == Takaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takai#Takai Wikipedia: Tambuwal https://ff.wikipedia.org/wiki/Tambuwal Tambuwal ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Sakkwatoɓe, Naajeeriya. Hotaali mum woni nder wuro Tambuwal dow laawol A1 haa 12°24′00′′N 4°40′ 00′′E. himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tambuwal#himobe Wikipedia: Talata Mafara https://ff.wikipedia.org/wiki/Talata_Mafara Talata Mafara ko nokkuure laamu nder Diiwal Zamfara, lesdi Naajeeriya. Hotaande mum woni nder wuro Talata Mafara, ko e 15 km diga tayta Bakolori dow Maayo Sakkwatoɓe 12°34′00′′N 6°04′ 00′′E. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Tangaza https://ff.wikipedia.org/wiki/Tangaza Tangaza ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Sakkwatoɓe, Naajeeriya. Maandu maako ɗon nder gariiri Gidan Madi. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Taaraawni https://ff.wikipedia.org/wiki/Taaraawni Taaraawni ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Sakaryaali mum woni nder nokku Unguwajjo Uku nder wuro Kano. Pattulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taaraawni#Pattule Wikipedia: Federal College of Education (Technical), Asaba https://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Asaba Federal College of Education (Technical), Asaba woni fedde laamu jaŋde mawnde nder berniiwol Asaba, Diiwal Delta, Naajeeriyia. O hawti e Fede Ɓannde Benin (Naajeeriya) ngam kubaruuji jaangirde maako. Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Asaba#Taariiha Kooruujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Asaba#Kooruuji Fannuukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Asaba#Fannuuki Wikipedia: Abdiqani Mohamoud Jidhe https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiqani_Mohamoud_Jidhe Abdiqani Mohamoud Jidhe Gimɗo cuɓal Somaaliya (somali: Aɓdiqani Maxamuud Jiidhe) un gimɗo cuɓal lesdi somali, lattiɗo joonta gomnaajo ɗi lardu Gebiley ɗun somali tunɗe liiyru jolal too dowgu 2021.https://qorilugudnews24. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiqani_Mohamoud_Jidhe#Nassiji Wikipedia: Dafour https://ff.wikipedia.org/wiki/Dafour Dafour taa waɗe’ wemmbeede yuwude Darfur Laara kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dafour#Laara_kadi Wikipedia: Damakawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Damakawa Damakawa nɗe jawleeru lasngol dun kamani 500-1,000 yimɓe nder woyla-hirna Naajeeriya. Mbe jooɗi nɗer chi’on, saareeji tati haade maganda nder hukuma pamarun Sakaba lardu, Diiwal Kebbi. Makkude jokkudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damakawa#Makkude_jokkude Wikipedia: Dawada https://ff.wikipedia.org/wiki/Dawada Dawada (Duwwud, dawwada) un lasngol jawleeru Afro-Arab dega nde lardu fezzan dun fombinaare libiy. Ebe jooɗii ladude fiilaade nde gabraoun oasis ndeta gallure dun murzuk, innae nde yirbotoo brine shrimpee nder nde weeduuji lamdam. Wikipedia: Yimɓe Dawro https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Dawro Dawro nde yimbe dun fombinaare Ethiopy, kadi anndira haano nɗe ometeɓe mbolda bolle wolde dawragna. Wikipedia: Lenyol Jawleeru https://ff.wikipedia.org/wiki/Lenyol_Jawleeru Dibo nde Lenyol Jawleeru jottoriidun nɗer cakaare naajeeriya mbe nde jottori haade nde gelle bida e nden haa dubbe un julbe (islaama). Bolle maɓɓe un ko nanndɗ haa nupe. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lenyol_Jawleeru#Himobe Wikipedia: Garko https://ff.wikipedia.org/wiki/Garko == Garko== Garkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garko#Garko Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garko#Himobe Wikipedia: Rafi https://ff.wikipedia.org/wiki/Rafi Rafi e hukuma pamaru haa diiwal Neja, Naajeeriya. Hedkwata maɓbe dow fattude Kagara haa A125 Highway. Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafi#Himoɓe Wikipedia: Tudun Wada https://ff.wikipedia.org/wiki/Tudun_Wada Tudun Wada e hukuma pamaru dow diiwal/wuro Kano, Naajeeriya. Lamba Lenguru postal code hanju on 710104. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tudun_Wada#Himobe Wikipedia: Isa Yuguda https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda Isa Yuguda (O danñyaama e ññyalde 15 haaram sakitiiɗu e ɗumngu aliif 1966 ) O neɗɗo Siyaasaaji maa. Kadi ma ministaajo fiirooje daw dega lewru Duujal nde ɗumngu ngu 2003 yaahri lewru Morse ngu 2005. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda#HIIMOƁE Wikipedia: Sunusi Lamido Sunusi https://ff.wikipedia.org/wiki/Sunusi_Lamido_Sunusi Sanusi Lamido Sanus sunusi lamido sunusi o(O daññaama 31nder lewru yuuni alif teemeeje jowee nayi e cappanɗe e go'o (1961. Ɓingel wuro laamu kani Kadi kiiɗo mawɗo gomnàajo bankiwal maongal Naajeeriya (CBN). HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunusi_Lamido_Sunusi#HIIMOƁE Wikipedia: Maria Howard Weeden https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden Maria Howard Weeden (6 morso 1846 - 12 seedto 1905), mo sayni golle mum nden wurtini no Howard Weden, o wonnooɗoɗo tawonɗo e mawɗo Amerik mo wondi e Huntsville, Alabama. Caggal konu lesdi Aameerika, o fuɗɗi feere kuuɗe ɗe o waɗi, ɗe hawti e fotooji yimɓe afriknaaɓe e rewɓe ɓe ɓe ngalaa hakke. O holliti kuuɗe maako nder Berlin e Paris nder hitaande 1895, to ɗum jaɓaama. O holliti defte nayi nder nder deftere maako diga 1898 haa 1904, o holli e defɗe maako. O waɗii ko o waɗata nder Alabama Women's Hall of Fame e hitaande 1998. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#Ɓiɗɗo Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#Kuugal Nguurdam e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#Nguurdam_e_maayde Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#Himobe Wikipedia: Muhammad Abdullahi Bulangu https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abdullahi_Bulangu Muhammad Abdullahi Bulangu eii eriminmo naylde 5 lewru yolllal duubi 1955 eii lysdi Bulangu unguwarii Kofar Fada hukuma pamaru Kafin Hausa Diiwal Jigawa Leydi Naajeeriya. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abdullahi_Bulangu#HIIMOƁE Wikipedia: Bulangu https://ff.wikipedia.org/wiki/Bulangu Bulangu eii yalde Doon onn bididoo hukuma pamaru kafin Hausa Diiwal Jigawa ewodi jama, are ei din tokoucil lamurade. Wikipedia: Gembu https://ff.wikipedia.org/wiki/Gembu Gembu dum nokkore on e woni deu mambilla plateau haa Diiwal Taraba nder lesdi Naajeeriya. Dum latake headquarter nder hukuma pamara je sardauna andinama mambilla LGA ha nder Taraba. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Katherine Arthur Behenna https://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna Katherine Arthur Behenna (duubi daygo 1860 - 21 Silto 1926), anndiraa kadi e Kathleen Arthur Beenna, wonnooɗo Scottish bammbaaɗo, gimɗo, ruuhuwal, e sufragiist. O ɗon winndi kuuje dow huutoreeɓe ɓerɗe John Prendergast e John Pendregeist. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Ɓiɗɗo Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Kuugal Firo e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Firo_e_jaɓɓorgo Nolde e jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Nolde_e_jawdi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Himobe Wikipedia: Lingua Franca Nova https://ff.wikipedia.org/wiki/Lingua_Franca_Nova Lingua Franca Nova ( "Elefen" ) ko ɗemngal ngal footiima wonde e laaɓal, e fotaani anndude ngam haalde e nder leyɗe goɗɗe. Wikipedia: Sumaila https://ff.wikipedia.org/wiki/Sumaila Sumaila eii hukuma pamarun nder Diiwal Kano nder lysdi Naajeeriya ewodi tarihi,en sossai e fumbina toe Garko toe Woila Gaya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gaya https://ff.wikipedia.org/wiki/Gaya Gaya eii hukuma pamarun nder Diiwal Kano nder lysdi Naajeeriya ndum littugal wudil. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gwaram https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwaram Gwaram eii hukuma pamarun Diiwal Jigawa lysidi Naajeeriya e wodi Janbide e yempre Gwaram, nder ewodi bididdo 1,912km (sq ml) e wodi Jama,are e junbe duubi 2006 Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Mustapha sule lamido https://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_sule_lamido Mustapha sule lamido dum Nyalde lewru 5 dujjal duubi 1983 eii lysdi siyasa,en Naajeeriya eii lomou eii woni nokkuure g HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_sule_lamido#HIIMOƁE Wikipedia: Muhammad Umar Bago https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Umar_Bago Muhammad Umar Baogo dum nylde 22 lewru fabarilu eii lysdi siyasa,en Naajeeriya eriminmo dum Minna Diiwal Niger eiii nokkuure Nupe nder membajjo hukuma pamarun Chanchanga Muhammad Bogo jorni eii gwamajjo Diiwal Niger Naajeeriya. Wikipedia: Boss Gidahylda Mustapha https://ff.wikipedia.org/wiki/Boss_Gidahylda_Mustapha Boss Gidahyelda Mustapha CFR Eriminmo duubi 1956 eii lysdi lawrajju toe lysdi siyasa,en Naajeeriya jorni ei SGF gada 2017 toe 2023 nder Ardiiɗo Covid 19 PTF. Wikipedia: Teresa Okure https://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Okure Teresa Okure (jo duuɓi 80) woni mo'o katolikiyankeejo Naajeeriya. O woni Afriknaajo arandeejo mo laato nder Ummaatoore Ɓiɗɗo Yeesu. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Okure#Kuugal Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Okure#Firooji Wikipedia: Sabira Ibekwe Abdullah https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_Abdullah Patience Ibekwe Abdullah (duubi daygo 1963) ko laamiiɗo konu dansannda'en (poliis) nder lesdi Naajeeriya. Ka ɓaawo mo ɓeydaama to darnde daraniwol polis, o jeyaa e daranaaku darniwol polisiwol to suudu daraniiɗo jamirooje jamiri lesdi, hooreejo leydi, Abuja, to o darndi ngam darnaago jamirɗi lesdi. Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_Abdullah#Nolde_hoore Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_Abdullah#Kuugal Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_Abdullah#Firooji Wikipedia: Endurance Abinuwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Endurance_Abinuwa   Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Endurance_Abinuwa#Firooji Wikipedia: Folashade Abugan https://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Abugan Folashade Abigeal Abugan (dugumi 17 Desemba 1990) ko dannduɗo lesdi Naajeeriya mo anndini dow 400 mita. O wonnoo koode 400 m koondeeje nder juulde 2007 All-Africa Games e o ɓeydi haa kooreeji nder jeewte Afrik 2008 , nde o waɗi sahaa ɓurɗo ɓooyde e 50. Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Abugan#Ko_ɓe_waɗi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Abugan#Firooji Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Abugan#Wurooji_ɓooyɗi Wikipedia: Bukola Abogunloko https://ff.wikipedia.org/wiki/Bukola_Abogunloko   Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukola_Abogunloko#Firooji Wikipedia: Rose Aboaje https://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje Rose Aboaje (danyeeki 1977) ko danyaako lesdi Naajeeriya mo jogiiɗo nder lesdi Naajeeriya nder gasa'en nder leydi e nder leyɗeele. O heɓii koode go'o e koore nder 100m e 200m nder juulde Afrik nder 1998 nder atletiki. Firooje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#Firooje_jaaynde Ɓurɗe ɓurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#Ɓurɗe_ɓurde Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#Firooji Wikipedia: Anike Agbaje-Williams https://ff.wikipedia.org/wiki/Anike_Agbaje-Williams Anike Agbaje-Williams (ou daayaama ƴande 23 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1936 jibinaa Kuforiji) woni go'oto nder ɓe ɗon jaɓɓa habaru nder lesdi Naajeeriya. O woni debbo arandeejo teleeji e hollitɗo teleji nder Leysdi Naajeeriyahttp://punchng. Jooɗahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anike_Agbaje-Williams#Jooɗa Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anike_Agbaje-Williams#Firooji Wikipedia: Dorcas Ajoke Adesokan https://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan Dorcas Ajoke Adesokan (danyeeki 5 lewru Yuuli 1998), ko jokkinoowo badminton Naajeeriya. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Kuugal Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Ko_ɓe_waɗi Fedde Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Fedde_Afrik Koɗol Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Koɗol_Afrik Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Firooji Wikipedia: Sekinat Adesanya https://ff.wikipedia.org/wiki/Sekinat_Adesanya Sekinat Adesanya Akinpelu (danyeeki 25 Yuuli 1987) ko dannduɗo lesdi Naajeeriya mo anndini dow 400 mita. Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sekinat_Adesanya#Ko_ɓe_waɗi Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sekinat_Adesanya#Wurooji_ɓooyɗi Wikipedia: Yinka Ajayi https://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ajayi Yinka Ajayi (danyeeki 11 August 1997) ko jaŋdeere lesdi Naajeeriya mo jaɓɓi dow 400m. O wondi koode bronze to ko'o je'e Afrik 2018 to Asaba. Firooje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ajayi#Firooje_jaaynde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ajayi#Firooji Wikipedia: Aminat Adeniyi https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminat_Adeniyi Aminat Oluwafunmilayo Adeniyi (be danyee mou haa nder nyalawmaare 21 Seedto 1993) ko worgoowo nder lesdi Naajeeriya. O hawri e nder fijirde freestyle rewɓe 58 kg nder juulal Commonwealth 2014 to o heɓi medal gold. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminat_Adeniyi#Firooji Wikipedia: Tosin Adeloye https://ff.wikipedia.org/wiki/Tosin_Adeloye Tosin Adeloye (danyeeki 7 Febrayru, 1996) ko jaŋdeejo lesdi Naajeeriya. O hawri e nder 400 mita nder jaŋde duniyaaru nder atletiki e Beijing, Ciina. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tosin_Adeloye#Firooji Wikipedia: Amina Ali (jooji) https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji) Amina Ali Nkeki woni Naajeeriya mo ɓaawo booɓo Boko Haram. O wondi gooto e 276 jannginooɓe rewɓe ɓe bandol ɓe ƴetti iga Chibok nder hitaande 2014. Caggal ɓaawo ɓiyugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji)#Caggal_ɓaawo_ɓiyugo Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji)#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji)#Firooji Wikipedia: Oyeronke Akindele https://ff.wikipedia.org/wiki/Oyeronke_Akindele Oyeronke Akindele (danyeeki 8 April, 1946) ko jaŋdeere lesdi Naajeeriya. O hawri e nder 100 mita rewɓe nder juulde Olympics 1968 . Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyeronke_Akindele#Firooji Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyeronke_Akindele#Wurooji_ɓooyɗi Wikipedia: Zainab Damilola Alabi https://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi Zainab Damilola Alabi (danyeeki 16 Oktooba, 2002) ko jokkinoowo badminton Naajeeriya. O hawti e kuugal badminton mawɗo e nder nokku e duniyaaru. Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#Ko_ɓe_waɗi Koɗol Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#Koɗol_Afrik Fedde Ɓooyɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#Fedde_Ɓooyɓe_Afrik Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#Firooji Wikipedia: Ime Akpan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_Akpan Ime Akpan (danyeeki 27 April, 1972) ko debbo joginoowo jogorɗo e nder leydi Naajeeriya, mo jogori e dow 100 mita rewɓe nder nder golle mum. O wondi go'o dow dow ko'e Olimpiyanko'en (1996), o heɓii koode goɗɗe nder juulde 1991 All-Africa Games nder Cairo, Misra Koɗol gasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_Akpan#Koɗol_gasa Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_Akpan#Firooji Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_Akpan#Wurooji_ɓooyɗi Wikipedia: Cecelia Akagu https://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_Akagu Cecilia Akagu woni Brigadier Janaarjo nder konu lesdi Naajeeriya. O ɗon jeyaa e jaajorgal jaayndeeji nder konu. Kuugal e nguurndam saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_Akagu#Kuugal_e_nguurndam_saare Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_Akagu#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_Akagu#Firooji Wikipedia: Onome Akinbode-James https://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James Onome Akinbode-James (danyeeki 9 Maayu, 2000) ko jokkondirɗo basketbol Naajeeriya. O wakkilani lesdi Naajeeriya nder FIBA Africa Under-16 Championship for Women. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Ɓiɗɗo Jaŋde jaŋngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Jaŋde_jaŋngirde Jaŋde jaŋdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Jaŋde_jaŋdi Kuugal nder team nationalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Kuugal_nder_team_national Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Firooji Wikipedia: Kudirat Akhigbe https://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Akhigbe Kudirat Akhigbe (danyeeki 29 Diisemba, 1981) ko jaŋdeejo lesdi Naajeeriya mo jogiiɗo nder 400m. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Akhigbe#Firooji Wikipedia: Fatima Bashir https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Bashir Fatima Bashir (danyeeki 8 janngo 1995), ko juudaaɗo Naajeeriya mo jogori e nder jaaynde rewɓe. O heɓii medal bronze nder juulde 2015 All-Africa Games nder jaŋde 48kg. Kuugal ɓallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Bashir#Kuugal_ɓalli Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Bashir#Firooji Wikipedia: Fatima Azeez https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez Titilayo Fatima Azeez (danyeeki 31 lewru Diisemba, 1992) ko jokkondirɗo badminton Naajeeriya. E hitaande 2010, o jokki e juulde Summer Olympics to Singapore. Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Ko_ɓe_waɗi Fedde Ɓooyde Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Fedde_Ɓooyde_Afrik Koɗol Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Koɗol_Afrik BWF International Challenge/Serieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#BWF_International_Challenge/Series Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Firooji Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Wurooji_ɓooyɗi Wikipedia: Ayomide Emmanuel Bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayomide_Emmanuel_Bello Ayomide Emmanuel Bello (danyeeki 4 Apriil 2002) ko canooɗo lesdi Naajeeriya. O hawri e nder nder C-1 200m rewɓe nder Olympics Summer 2020 waɗii Tokyo, Japan. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayomide_Emmanuel_Bello#Firooji Wikipedia: Ada Benjamin https://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin Ada Benjamin (daayaama yande 18 liiyru dujjal hiitande alif 1994) ko jokkondirɗo Naajeeriya, hiirnari Afrik moo anndini dow jaanɗe.andal Jooɗahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#Jooɗa Medaljehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#Medalje Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#Wurooji_ɓooyɗi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#Himobe Wikipedia: Margaret Bamgbose https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose Margaret Bamgbose (danyeeki 19 Oktooba, 1993) ko jaŋdeere lesdi Naajeeriya mo jaɓɓiima nder mita 400. O laati go'o nder 11 nder nder Aameerik nder jaŋde Notre Dame. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#Kuugal Notre Damehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#Notre_Dame NCAA ko'e jaŋde e jaɓdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#NCAA_ko'e_jaŋde_e_jaɓde Biograafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#Biograafiwol Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#Firooji Wikipedia: Leka Mini Baridam https://ff.wikipedia.org/wiki/Leka_Mini_Baridam Leka Mini Baridam ko taekwondo joginoowo Naajeeriya mo ɗon hawta nder jaaynde mawɓe rewɓe. O heɓii medalle bronze nder juulde Afrik e hitaande 2011 nder kilo 73. Kuugal ɓallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leka_Mini_Baridam#Kuugal_ɓalli Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leka_Mini_Baridam#Firooji Wikipedia: Ogonna Chukwudi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi Ogonna Franca Chukwudi (danyeeki 14 Septemba, 1988) ko jokkondirɗo Naajeeriya mo jogori no halfitaade e nder labbol Itali Lazio e e gollude leydi Naajeeriya. Kuugal nder kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#Kuugal_nder_kuugal Kuugal hakkunde leyɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#Kuugal_hakkunde_leyɗe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#Firooji Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#Wurooji_ɓooyɗi Wikipedia: Umaru Tanko Al-makura https://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Tanko_Al-makura Umaru Tanko Al-makura eriminmo duubi 1952 eii lysdi lomou toe siyasa,en Naajeeriya nder Diiwal Nassarawa eii Dun gwamajjo toe sanatajjo . Wikipedia: Evelyn Ebhomien https://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Ebhomien Evelyn Ebhomien (danyeeki 15 Fabrayru, 1981) ko jaɓɗo ɓannduɗe nder lesdi Naajeeriya. O hawri e nder nder ɓalli ɓaleeji ɓalleeji e dow dow ko'e maɓɓe nder juulde Olimpiiki hitaande 2000. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Ebhomien#Firooji Wikipedia: Grace Ebor https://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Ebor Grace Ebor (danyeeki 8 Aguusta, 1977) ko jokkondirɗo Naajeeriya mo jaɓɓiima e nder nder jokkude hakkunde. O heɓii medalli jaŋde nder mita 800 nder juulal 2003 All-Africa Games. Koɗol gasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Ebor#Koɗol_gasa Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Ebor#Firooji Wikipedia: Emem Edem https://ff.wikipedia.org/wiki/Emem_Edem Emem Edem (danyeeki 15 Oktooba, 1983) ko dannduɗo lesdi Naajeeriya mo jaɓɓiima e nder 100m. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emem_Edem#Firooji Wikipedia: Charity Ekezie https://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie Charity Ekezie woni TikToker Naajeeriya e wonde jarida. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Ɓiɗɗo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Kuugal Jaɓɓorgo Kewuuji e jaɓɓordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Jaɓɓorgo_Kewuuji_e_jaɓɓorde Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Nolde_hoore Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Firooji Wikipedia: Itohan Ebireguesele https://ff.wikipedia.org/wiki/Itohan_Ebireguesele Itohan Ebireguesele (danyeeki 31 Yuuli, 1990) ko jogorɗo darnde darnuki darnaange nder lesdi Naajeeriya. O jeyaa e nder kilo 69 o heɓi medaluuji e dow 2010 e 2014 Commonwealth Games. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itohan_Ebireguesele#Firooji Wikipedia: Gwarzo https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwarzo Gwarzo dum latake hukuma pamarun nder Diiwal Kano nder Naajeeriya eill latake Gwarzo Eii wodi Janbide 393 km2 toe jama,are 183,987 dum 2006 . Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Fawziya Abdoulkarim https://ff.wikipedia.org/wiki/Fawziya_Abdoulkarim   Koolɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawziya_Abdoulkarim#Koolɗe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawziya_Abdoulkarim#Firooji Wikipedia: Camila Brait https://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait |- Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Kuugal Kuugal hakkunde leyɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Kuugal_hakkunde_leyɗe Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Jaɓɓorgo_Kewuuji Neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Neɗɗo Goomuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Goomu Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Firooji Wikipedia: Hadi Abubakar Sirika https://ff.wikipedia.org/wiki/Hadi_Abubakar_Sirika Hadi Abubakar Sirika nder nylde 2 lewru mayu mongou 1964 hukuma pamarun Dutsi Diiwal Katsina. Jorni ewodi ministajjo Lysidi Naajeeriya dun on Ardiiɗo majalisajju Katsina woila Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadi_Abubakar_Sirika#Himobe Wikipedia: Chris Nwabueze Ngige https://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Nwabueze_Ngige Chris Nwabueze Ngige dum nylde 8 lewru Augusta 1952. Eii dun ministajjo Lysidi Naajeeriya Joe go,on bididdo gwamnatajjo Muhammadu Buhari eii gada Diiwal Anambra latake Jambiya,en PDP. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Nwabueze_Ngige#Himobe Wikipedia: Zainab Lawal Gummi https://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Lawal_Gummi Zainab Lawal Gummi woni komisaaru elto nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. O laamaama ngam ngomnaaru Bello Matawalle. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Lawal_Gummi#Kuugal Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Lawal_Gummi#Firooji Wikipedia: Safiya Hussaini https://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini Safiya Hussaini Tungar Tudu (danyeeki 1967) ko debbo Naajeeriya mo ɓe waɗi kiita ngam waɗugo njeenu nder hitaande 2002. O danydi ɓiɗɗo debbo go'o nder Sakkwatoɓe, lesdi Naajeeriya nder sari'a. Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Ɓaawoore Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Firooji Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Wurooji_ɓooyɗi Wikipedia: Kiyawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Kiyawa Kiyawa latake hukuma pamarun nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya dum wooduke woru Kiyawa nder Naajeeriya HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kiyawa#HIIMOƁE Wikipedia: Bali https://ff.wikipedia.org/wiki/Bali BALI Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Gashaka https://ff.wikipedia.org/wiki/Gashaka GASHAKA Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Karim Lamido https://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Lamido KARIM LAMIDO Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Lamido#Himobe Wikipedia: Kurmi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kurmi KURMI Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Lau https://ff.wikipedia.org/wiki/Lau LAU Wikipedia: Kazaure https://ff.wikipedia.org/wiki/Kazaure Kazaure latake lamourade toe hukuma pamarun nder Diiwal Jigawalysdi Naajeeriya ndum headquarter nder nukkore kazaure. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Yankwashi https://ff.wikipedia.org/wiki/Yankwashi Yankwashi Latake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya ewodi headquarter nder karkana. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Kiri kasama https://ff.wikipedia.org/wiki/Kiri_kasama Kiri Kasama latake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya, ewodi headquarter nder kiri Kasama toe bididdo 797km2 toe jama,are 191,523 duubi 2006 census. Lamba,en 731. Wikipedia: Abdul Rahman Al-Sudais https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rahman_Al-Sudais Abdul Rahman Ibn Abdul Aziz al-Sudais (Arabic: عَبْدُ ٱلرَّحْمَٰنِ بْنُ عَبْدِ ٱلْعَزِيزِ ٱلسُّدَيْسِ, bee andirimou be A-Sudais), o neddo gooto nder imams joweenay jei Juulurde, Masjid al-Haram nder Makkah, Saudi Arabia; Ardidow jei Kuubdum Ardabe fiijiji di nde dum didi asaminkeejum Juulurde; innora Qari'( o hadditijo qur'anaa); Kanko own Dubai international asaminkeejum qur'anaa Award's "Lislaamu wela -ii'amjo haa hiitande dowgu 2005. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rahman_Al-Sudais#Himobe Wikipedia: Dikko Umar Radda https://ff.wikipedia.org/wiki/Dikko_Umar_Radda Dikko Umar Radda (Daññama 10 September 1969) un gimɗo lesdi Naajeeriya, mo annɗal jawdi, Siyaasaaji e nden lattiɗo ngomnaajo Diiwal Katsina cubtaaɗo ñalɗe 29th marcie 2023.O Daarectaajo fuu mo ɗum mɓe pamaral, cakaawal e gollal huunde faago Yeeso caggal Naajeeriya (SMEDAN). Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dikko_Umar_Radda#Himobe Wikipedia: Isah Yuguda https://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda == Isah Yuguda == Isah Yugudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Isah_Yuguda Njangde Maako (Education)https://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Njangde_Maako_(Education) Kuungal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Kuungal_Artuugal Ministaajo e lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Ministaajo_e_lesdii_Naajeeriya Gomnaajo Diiwal Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Gomnaajo_Diiwal_Bauchi Jam'iyya maako ka Siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Jam'iyya_maako_ka_Siyaasa Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Hiimoɓe Wikipedia: Diana Eneje https://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Eneje Diana Chioma Eneje (duubi daygo 19 juko 2002), anndiraaɗo e nder golle Diana Eneji, ko mooduɗo, vlogger e social media, jibinaaɗo nder Lagos, o ƴiwoyi nder Enugu, diiwal nder leydi Naajeeriya. O anndiraa ngam o golli nder Rema music video Dumebi Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Eneje#Kuugal Ceeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Eneje#Ceeɗol Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Eneje#Firooji Wikipedia: Oluyemi Fagbamila https://ff.wikipedia.org/wiki/Oluyemi_Fagbamila Oluyemi Fagbamila (dugumi 23 feebari 1983) ko jogiiɗo ɓooyma lesdi Naajeeriya, o joginooɗo ko 400m. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluyemi_Fagbamila#Firooji Wikipedia: Bala Mohammed Kauran Bauchi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi == Bala Mohammed Abdulkadir (Kauran Bauchi) == Bala Mohammed Abdulkadir (Kauran Bauchi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Bala_Mohammed_Abdulkadir_(Kauran_Bauchi) Kuungal Artuungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Kuungal_Artuungal Njangde Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Njangde_Maako Siyaasaji Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Siyaasaji_Maako Senatajoo E Diiwal Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Senatajoo_E_Diiwal_Bauchi Ministaajo Abujahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Ministaajo_Abuja Gomnaajo Diiwal Bauchi==https://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Gomnaajo_Diiwal_Bauchi== Wikipedia: Aisha Falode https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Falode Aisha Falode woni marjoowo fijirde nder lesdi Naajeeriya. O woni boo hooreejo Nigeria Women Football League (NWFL). Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Falode#Firooji Wikipedia: Isa Yuguda Bauchi https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi == Isa Yuguda == Isa Yugudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Isa_Yuguda Njande Maako (Education)https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Njande_Maako_(Education) Kuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Kuugal_Artuugal Ministaajo e lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Ministaajo_e_lesdii_Naajeeriya Gomnaajo Diiwal Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Gomnaajo_Diiwal_Bauchi Iyaaluji maako (Family)https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Iyaaluji_maako_(Family) Jam'iyya maako ka Siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Jam'iyya_maako_ka_Siyaasa Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Hiimoɓe Wikipedia: Habibah Ruth Garba https://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_Garba Habibah Ruth Garba woni komodore haaju nder lesdi Naajeeriya. O debbo arandeeji mo ɓe ɓe ɓeydi haa darnde komodore haa lesdi Naajeeriya. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_Garba#Kuugal Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_Garba#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_Garba#Firooji Wikipedia: Christie George https://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_George Christie George (dayngol; 10 Maayu, 1984) ko jokkondirɗo ɓaleere leydi Naajeeriya. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_George#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_George#Firooji Wikipedia: Rahma Haruna https://ff.wikipedia.org/wiki/Rahma_Haruna Rahma Haruna (c. 1996 - 1997; 25 Bowte 2016) ko ɓiɗɗo duuɓi 19 nɗer lesdi Naajeeriya, mo laatii annɗuɗe ngam fotooji ɗi fotoowo Sani Maikatanga waɗi. Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahma_Haruna#Laamu Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahma_Haruna#Firooji Wikipedia: Amina Lawal https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal Amina Lawal Kurami (duubi daygo 4 Siilo 1973) woni debbo Naajeeriya mo ɓe njetti e mayde ngam ɓe njaɓɓi ko'e maɓɓe e ngam ɗi marii ɓiɗɗo nder suudu. Lawal waɗi kiita e suudu sharia islaamiyankoore nder Funtua, nder diiwal Katsina, Naajeeriya, ha 22 Duujal 2002. Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Ɓaawoore Fedde jaabaade e jaɓɓaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Fedde_jaabaade_e_jaɓɓaade Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Jaɓɓorgo_Kewuuji Nder aada yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Nder_aada_yimɓe Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Ndaare_kadi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Himobe Wikipedia: Kacha https://ff.wikipedia.org/wiki/Kacha Katcha latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya dum headquarter nder wuro Kacha. Woru Badeggi biddi on. Wikipedia: Ahmed Tijjani Mu'azu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijjani_Mu%27azu Ahmed tijjani mu,azu, Ɗuun danyiimo nder liiyru silto dowgu hiitade 1957 nder gelle Gombe, Wayla lisde Naajeeriya be O meeɗi wadgo ardotooɗo hukuumare wadgo shubtal ardungal lesdii /Naajeeriya too (INEC).https://en. Njangde Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijjani_Mu%27azu#Njangde_Maako Wikipedia: Bosso https://ff.wikipedia.org/wiki/Bosso Bosso latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya dum headquarter nder maikunkele . Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosso#Himobe Wikipedia: George Akume https://ff.wikipedia.org/wiki/George_Akume George Akume be ndayimo 27 Bowte 1952 be leddi Naajeeriya on bo bi siyasa, en on mo jotta kanko on Secretary to the Government of the Federation ji Ardido leddi Bola Tinubuhttps://www.nigeriainfo. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Akume#Himobe Wikipedia: Willeke Alberti https://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_Alberti   Biogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_Alberti#Biogaraafiwol Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_Alberti#Filmography Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_Alberti#Firooji Wikipedia: Ingeborg (woowo) https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)   Fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Fuɗɗam_golle Firo gimol Eurovisionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Firo_gimol_Eurovision Ɓaawo gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Ɓaawo_golle Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Nolde_hoore Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Firooji Wikipedia: Elena Gheorghe https://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe   Fuɗɗam nguurndam e fuɗɗamu gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Fuɗɗam_nguurndam_e_fuɗɗamu_golle Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Kuugal 2002 ⁇ 2005: Kuugal nder Mandingahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2002_⁇_2005:_Kuugal_nder_Mandinga 2006 - 2008: Fuɗɗam golle solohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2006_-_2008:_Fuɗɗam_golle_solo 2009: Eurovision gimol Contesthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2009:_Eurovision_gimol_Contest 2010 - 2012: anndal Europe e "Disco Romancing"https://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2010_-_2012:_anndal_Europe_e_"Disco_Romancing" 2013 - presenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2013_-_present Fedde nde ndeenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Fedde_nde_ndeen Ɗiɗaluuji studiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Ɗiɗaluuji_studio Nder Mandingahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Nder_Mandinga Koɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Koɗol Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Firooji Wikipedia: Mashegu https://ff.wikipedia.org/wiki/Mashegu Mashegu latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya dum headquarter nder Mashegu hirna toe waila mayo Niger toe Kaduna. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mashegu#Himobe Wikipedia: Lavun https://ff.wikipedia.org/wiki/Lavun Lavun latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Agwara https://ff.wikipedia.org/wiki/Agwara Agwara laataake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya.taa hoojee jooturde foobenare lisde naajeeriya gelle agwara ndemare laayal yiimbe liiyi agwara Igbo yoruba fullani haa too liiyi tiibi Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agwara#Hiimobe Wikipedia: Tafa https://ff.wikipedia.org/wiki/Tafa Tafa latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Mariga https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariga Mariga latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Rijau https://ff.wikipedia.org/wiki/Rijau Rijau latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rijau#Himobe Wikipedia: Guri https://ff.wikipedia.org/wiki/Guri Gurilatake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Auyo https://ff.wikipedia.org/wiki/Auyo Auyo Latake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auyo#HIIMOƁE Wikipedia: Doguwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Doguwa Doguwa latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Rogo https://ff.wikipedia.org/wiki/Rogo Rogo ko hukuma pamarun nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Wurooji mawngol ngol ɗon nder gariiri Rogo. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rogo#Firooji Wikipedia: Mai Gatari https://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Gatari Mai Gatari latake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Aninri https://ff.wikipedia.org/wiki/Aninri ANINRI Latake hukuma pamarun Diiwal Enugu lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Awgu https://ff.wikipedia.org/wiki/Awgu Awgu Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Enugu east https://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu_east ENUGU EAST Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Enugu south https://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu_south ENUGU SOUTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Ezeagu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ezeagu EZEAGU Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Igbo etiti https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_etiti IGBO ETITI Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Igbo eze North https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_eze_North IGBO EZE NORTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Igbo eze South https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_eze_South IGBO EZE SOUTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Enugu North https://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu_North ENUGU NORTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Isi uzo https://ff.wikipedia.org/wiki/Isi_uzo ISI UZO Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Nkanu East https://ff.wikipedia.org/wiki/Nkanu_East NKANU EAST Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Nkanu west https://ff.wikipedia.org/wiki/Nkanu_west NKANU WEST Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Oji river https://ff.wikipedia.org/wiki/Oji_river oji river Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Udi https://ff.wikipedia.org/wiki/Udi Udi Latake hukuma pamarun Diiwal Enugu lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Udenu https://ff.wikipedia.org/wiki/Udenu Udenu Latake hukuma pamarun Diiwal Enugu lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Uzo-uwani https://ff.wikipedia.org/wiki/Uzo-uwani Uzo-uwani Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Oshimili https://ff.wikipedia.org/wiki/Oshimili Oshimili Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Aniocha https://ff.wikipedia.org/wiki/Aniocha Aniocha Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Aniocha South https://ff.wikipedia.org/wiki/Aniocha_South Aniocha South Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Ika South https://ff.wikipedia.org/wiki/Ika_South Ika South Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Ika North-East https://ff.wikipedia.org/wiki/Ika_North-East Ika North-East Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Ndokwa East https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndokwa_East Ndokwa East Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya Wikipedia: Ndokwa west https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndokwa_west Ndokwa WEST Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Isoko south https://ff.wikipedia.org/wiki/Isoko_south Isoko south Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Isoko Noth https://ff.wikipedia.org/wiki/Isoko_Noth ISOKO NORTH Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Bomadi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bomadi Bomadi Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Burutu https://ff.wikipedia.org/wiki/Burutu Burutu Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Ughelli North https://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_North Ughelli North Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Ughelli South https://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_South Ughelli south Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Ethiope west https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethiope_west Ethiope WEST Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Sapele https://ff.wikipedia.org/wiki/Sapele Sapele Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Okpe https://ff.wikipedia.org/wiki/Okpe okpe Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Warri North https://ff.wikipedia.org/wiki/Warri_North Warri North Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Warri South https://ff.wikipedia.org/wiki/Warri_South Warri South Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Urwie https://ff.wikipedia.org/wiki/Urwie Urwie Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Festus Egwarewa keyamo https://ff.wikipedia.org/wiki/Festus_Egwarewa_keyamo Festus Keyamo (danyama 21 january 1970) SAN FCIArb latama lawyajo Naajeeriya ei biido biladama. wakkati Dubijee duubi 2018 o hebama mangu nokkore matotiral je dubije 2019 subol biido maudo Muhammadu Buhari. Wikipedia: Muhammed Maigari Dingyadi https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Maigari_Dingyadi Mohammed Maigari Dingyadi (danyama 1953).o latama Minister je Police ha lsydi Naajeeriya.. Wikipedia: Festus Egwarewa Keyamo https://ff.wikipedia.org/wiki/Festus_Egwarewa_Keyamo Festus Egwarewa Keyamo Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Festus_Egwarewa_Keyamo#Himobe Wikipedia: Aliyu Magatakarda Wammako https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Magatakarda_Wammako Aliyu Magatakarda Wammako aliyu Magatakarda Wammako daayaama yande go,o liiyru silto hiitade dowgu alif 1953) ou subama maudo Diiwal Sokkwatobe.Naajeeriya nder liiyru silto dowgu 2007. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Magatakarda_Wammako#HIIMOƁE Wikipedia: Udu https://ff.wikipedia.org/wiki/Udu UDU Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Warri central https://ff.wikipedia.org/wiki/Warri_central Warri central Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Ukwani https://ff.wikipedia.org/wiki/Ukwani ukwani Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Oshimili North https://ff.wikipedia.org/wiki/Oshimili_North Oshimili North Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya Wikipedia: Patani https://ff.wikipedia.org/wiki/Patani patani Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Brass https://ff.wikipedia.org/wiki/Brass Brass Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Ekeremor izon https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekeremor_izon Ekeremor izon Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya Wikipedia: Kolokuma https://ff.wikipedia.org/wiki/Kolokuma kolokuma Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Nembe https://ff.wikipedia.org/wiki/Nembe Nembe Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Ogbia https://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbia Ogbia Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Sagbama https://ff.wikipedia.org/wiki/Sagbama Sagbama Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Ijaw https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijaw IJAW Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya. Wikipedia: Yenagoa https://ff.wikipedia.org/wiki/Yenagoa {}databox}} Wikipedia: Okene https://ff.wikipedia.org/wiki/Okene Okene latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Adavi https://ff.wikipedia.org/wiki/Adavi Adavi Latake hukuma pamarun too foobenare lisde naajeeriya Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Ajoakuta https://ff.wikipedia.org/wiki/Ajoakuta Ajoakuta latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi hirnaanre lisde Naajeeriya. Wikipedia: Ankpa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ankpa Ankpa latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Bassa https://ff.wikipedia.org/wiki/Bassa Bassalatake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Dekina https://ff.wikipedia.org/wiki/Dekina Dekina latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Ibaji https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibaji Ibaji latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Idah https://ff.wikipedia.org/wiki/Idah Idah latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Igalamela-odolu https://ff.wikipedia.org/wiki/Igalamela-odolu Igalamela-odolu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Ijumu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijumu Ijumu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Kabba/Bunu https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabba/Bunu Kabba/Bunu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Kogi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kogi Kogi latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Mopa-muro https://ff.wikipedia.org/wiki/Mopa-muro Mopa-muro latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Ofu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ofu Ofu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Okehi https://ff.wikipedia.org/wiki/Okehi Okehi latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Olamabolo https://ff.wikipedia.org/wiki/Olamabolo Olamabolo latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Grace Alele-Williams https://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams Grace Alele-Williams OON, FMAN, FNAE (16 Bowte 1932 - 25 Duujal 2022) o wonnoo jannginoowo Naajeeriya mo jannginooɓe limngal hiisa, o waɗi taariika nde o woni debbo lesdi Naajeeriya arande heɓugo jaango dowla, e debbo lesdi Naajeeri arandeejo lesdi Naajeeriya arandeejo nder Janngirde Benin. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Ɓiɗɗo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Kuugal Fedde e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Fedde_e_maayde Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Jaɓɓorgo_Kewuuji Ɗuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Ɗuɓɓugo Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Firooji Wikipedia: Ameyo Adadevoh https://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh Category:Articles with hCards Ɓeynguure e saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Ɓeynguure_e_saare Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Jaŋde Jaŋde e golle jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Jaŋde_e_golle_jawdi Kuugal bee nyau Ebolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Kuugal_bee_nyau_Ebola Maayi e jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Maayi_e_jawdi Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Fedde_e_jaaynde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Firooji Wikipedia: Aboh-mbaise https://ff.wikipedia.org/wiki/Aboh-mbaise Aboh-mbaise Laataake hukuma pamarun Diiwal imo taa foobiinare lisde Naajeeriya Wikipedia: Hauwa Ibraahiima https://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Ibraahiima Hauwa Ibrahim (duubi daygo 20 siilo 1968) ko laamɗo lesdi Naajeeriya mo hakkilani yimɓe, o heɓii sariya Sakharov nder Jaŋde Orop. Jooɗahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Ibraahiima#Jooɗa Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Ibraahiima#Firooji Wikipedia: Ahiazu-mbaise https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiazu-mbaise Ahiazu-mbaise un Laataake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi Naajeeriya.jooturde foobenare lisde naajeeriya jihar imo ɓee maare jaajirkaa lisde km 340km ei leeyol yiimbe Igbo yoruba ogege Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiazu-mbaise#Hiimobe Wikipedia: Eheme-mbano https://ff.wikipedia.org/wiki/Eheme-mbano Eheme-mbano Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi Naajeeriya Wikipedia: Ezenihitte-mbaise https://ff.wikipedia.org/wiki/Ezenihitte-mbaise Ezenihitte-mbaise Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi Naajeeriya Wikipedia: Ideato-north https://ff.wikipedia.org/wiki/Ideato-north Ideato-north Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi Naajeeriya Wikipedia: Hafsat Idris https://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris Category:Articles with hCards Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#Jaɓɓorgo_Kewuuji Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#Filmography Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#Firooji Wikipedia: Njaba https://ff.wikipedia.org/wiki/Njaba Njaba Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi Naajeeriya Wikipedia: Hauwa Maina https://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Maina Hauwa Maina wonnooɗo nder Kannywood e jannginoowo mo o waɗi nder film Queen Amina of Zazzau. O maayi ngam nyau je ɓe anndinaama nder suudu ndun Kano ha 2 Duujal 2018. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Maina#Kuugal Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Maina#Filmography Kootol e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Maina#Kootol_e_jaaynde Wikipedia: Jamila Nagudu https://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu Jamila Umar Nagudu (dayngo; 10 juko 1985) ko Fijo yenmitki Naajeeriya gollaama e Kannywoodhttps://www.haskenews. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Ɓiɗɗo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Kuugal Koroowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Koroowo Filmo,onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Filmo,on Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Himobe Wikipedia: Omala https://ff.wikipedia.org/wiki/Omala Omala latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Yagba East https://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_East Yagba East latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya. Wikipedia: Yagba West https://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_West Yagba West ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kogi, Naajeeriya, haa hirnaange Diiwal Kwara. Wurooji ma'a ɗon nder gariiri Odo Ere. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_West#Firooji Wikipedia: Henry Dele Alake https://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Dele_Alake Henry Dele Alake eriminmo lewru 6 October mongou 1956 eii lysdi jaridajju Naajeeriya https://www.thecable. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Dele_Alake#Himobe Wikipedia: Muhammed Gudaji Kazaure https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Gudaji_Kazaure https://en.m. Wikipedia: Ibrahim Hassan Hadejia https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_Hadejia Ibrahim Hassan Hadeija eriminmo 1965 eii lawyajjo toe siyasa,en lysdi Naajeeriya ndum shere gwamajjo toe DCSP jornii duubi 2023 . Wikipedia: Cheif Abdulkareem Adebisi Bamidele Akande https://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Abdulkareem_Adebisi_Bamidele_Akande Cheif Abdulkareem Adebisi Bamidele Akande eriminmo 16 january 1939 eii lysde siyasa en Naajeeriya toe Gwamnajjo Diiwal Osun gada 1999 toe 2003. Wikipedia: Badiyya Hassan Mashi https://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_Mashi Badiya Hassan Mashi ko jannginoowo, sakitirɗo jootiiɗo e komisaaru foroy ha nder hawtaade rewɓe e ɓamtaare ummatoore nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_Mashi#Ɓiɗɗo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_Mashi#Kuugal Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_Mashi#Firooji Wikipedia: Muhammed Wudil https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Wudil Muhammad Wudil eii Siyasa,en lysdi Naajeeriya toe Ardido majalisajju Wudil shere Garko . Wikipedia: Yaro Binus Dauda https://ff.wikipedia.org/wiki/Yaro_Binus_Dauda Yaro Binus Dauda eriminmo duubi 1960 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Adamawa. Wikipedia: Orji Uzor Kalu https://ff.wikipedia.org/wiki/Orji_Uzor_Kalu Orji uzor Kalu eriminmo duubi 1960 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Abia. Wikipedia: Theodore Orji https://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Orji Theodore Ahamefule Orji Wikipedia: Enyinnaya H. Abaribe https://ff.wikipedia.org/wiki/Enyinnaya_H._Abaribe Enyinnaya H. Abaribe eriminmo duubi 1966 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Abia. Wikipedia: Isiaku elijah cliff https://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaku_elijah_cliff Isiaku elijah cliff eriminmo duubi 1982 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Adamawa. Wikipedia: Eyakenyi Akon Etim https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyakenyi_Akon_Etim Eyakenyi Akon Etim eriminmo duubi 1965 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Akwa Ibom. Wikipedia: Albert Bassey Akpan https://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Bassey_Akpan Albert Bassey Akpan eriminmo hiitade dowgu alif 1978 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanataajow Diiwal Akwa ibom leydi foobeenare naajeeriya Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Bassey_Akpan#Hiimobe Wikipedia: Ekpeyong Christopher Stephen https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpeyong_Christopher_Stephen Ekpeyong Christopher Stephen eriminmo duubi 1959 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Akwa ibom Wikipedia: Stella Oduah https://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Oduah Stella Oduah Eriminmo duubi 1967 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Anambra. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Oduah#HIIMOƁE Wikipedia: Ifeanyi Ubah https://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeanyi_Ubah Ifeanyi UbahEriminmo duubi 1976 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Anambra. Wikipedia: Uche Lilian Ekwunife https://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Lilian_Ekwunife Uche Lilian Ekwunife eriminmo duubi 1976 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Anambra. Wikipedia: Bulkachuwa Adamu Muhammed https://ff.wikipedia.org/wiki/Bulkachuwa_Adamu_Muhammed Bulkachuwa Adamu Muhammed ou daayaama nder hiitade dowgu alif 1945 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo lisde Diiwal Bauchi.ta wooduto woylare lisde bawci Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulkachuwa_Adamu_Muhammed#Hiimoɓe Wikipedia: Haliru Dauda Jika https://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dauda_Jika Haliru Dauda Jika eriminmo duubi 1981 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bauchi. Wikipedia: Ehwrudjakpo Lawrence https://ff.wikipedia.org/wiki/Ehwrudjakpo_Lawrence Ehwrudjakpo Lawrence Eriminmo duubi 1970 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bayelsa. Wikipedia: Diri Duoye https://ff.wikipedia.org/wiki/Diri_Duoye Diri Duoye eriminmo duubi 1964 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bayelsa. Wikipedia: Degi Eremienyo Biobaraku https://ff.wikipedia.org/wiki/Degi_Eremienyo_Biobaraku Degi Eremienyo Biobaraku eriminmo duubi 1964 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bayelsa. Wikipedia: Abba Patrick Moro https://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Patrick_Moro Abba Patrick Moro daayaama ƴande taati liiyru morso too hiitande dowgu 1956 eriminmo duubi 1963 eii lysdi Siyasa,en jambee yawool people diamocaraty party Naajeeriya nder sanata,en sootabee too cubal Diiwal liyde Benue. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Patrick_Moro#Hiimoɓe Wikipedia: Caɓɓal Mammbila https://ff.wikipedia.org/wiki/Ca%C9%93%C9%93al_Mammbila Caɓɓal Mammbila ɗum gootal nder caɓɓe tiimtuɗe lesdi, toowki maggal foti meeta ujineere e teemeɗɗe jowi e noogas e nayi (1524m). Ngal laatike caɓɓal ɓurdungal toowde e nokkuure ɓurdunde ɓuuɓde e leydi Nigeria, kadi ko nokkuure ɓurdunde haande ɓiɓɓe leydi e jananɓe fuu ngilloo. Wikipedia: Government Secondary School Lianga https://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Secondary_School_Lianga Government primary school Lainga hebama wakkati dubije 1957.hukuma hillago w jangirde on jogi nde. Wikipedia: Ali Ahmed Mullah https://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Ahmed_Mullah Ali Ahmed Mullah(ou daayaama haa too nder nyande 5 liiyru Morse hiitade dowgu silto 1945), o laawaandu muazzin ( setiinowo ketaadi) haa juulurde al-Haram ha Mecca, Saudi Arabia Wakkatii badiidum tattabol ko sali.Ali Ahmed Mullah Kanko on lirinde nebiidou muazzin je juulurde al-Haram o tokkinou Lenyol mako geccewol haa nder cimtiraali baawo dowgu alif 1975. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Ahmed_Mullah#Himobe Wikipedia: Ben Primary School Gembu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ben_Primary_School_Gembu Ben primary school gembu dum makaranta on je woni ha nder hukuma pamara je Gembu foobeenare huuna liyde Naajeeriya.Baruwa ko serti ko gashaka. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ben_Primary_School_Gembu#Hiimobe Wikipedia: Danladi Abdullahi Sankara https://ff.wikipedia.org/wiki/Danladi_Abdullahi_Sankara Danladi Abdullahi Sankara wonama goddo siyasa Naajeriya je Jigawa ha Diiwal Jigawa [Naajeeriya]]. Danladi wonama hedi wakkere All Progressive Congress. Wikipedia: Saidu Ahmed Alkali https://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_Ahmed_Alkali Saidu Ahmad Alkali latama goddo siyasa Naajeriya. O subama senator daga gombe north har Diiwal Gombe Naajeeriya. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_Ahmed_Alkali#Himobe Wikipedia: Tallinn https://ff.wikipedia.org/wiki/Tallinn |- Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tallinn#Demography Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tallinn#Internet Wikipedia: Abubakar kyari https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_kyari Abubakar Kyari CONhttps://en.m. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_kyari#Himobe Wikipedia: Charles Babbage https://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage Charles babbage o daayaama yande 26 liiyru Silto hiitadee dowgu alif 1791 lesdi London kawtal hurre Lesdi engila Charles Babbage hakkooke https://en.m. Maarango babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Maarango_babbage Janngirdee jami,awol combrid charles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Janngirdee_jami,awol_combrid_charles_babbage Ɓaawo jannde e combrige kwalejinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Ɓaawo_jannde_e_combrige_kwalejin Maidee Charles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Maidee_Charles_babbage Kowjee babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Kowjee_babbage Andal lissafije Charles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Andal_lissafije_Charles_babbage Beekol cherles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Beekol_cherles_babbage Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Hiimoɓe Wikipedia: Ibrahim inyeesi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_inyeesi ibrahim inyeesi dayyaɗow hiitande dowgu alif 1900_1975) e lesdi sanaagal ɓeddo sufee waalif https://en.m. Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_inyeesi#Himmoɓe Wikipedia: Annabi muhammadu https://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_muhammadu Annabi Muhammad ɓeeɗo Abdullahi jaagurɗo jaagurbe https://en.m. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_muhammadu#Hiimobe Wikipedia: Theodore Ahamefule Orji https://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Ahamefule_Orji Theodore Ahamefule Orji CON(danyama nder dubije 1950 ha Umuahia diiwali Abia). O latama goddo siyasa Naajeriya. Wikipedia: Adolf Hitler https://ff.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler Adolf Hitlerhttps://en.m. hiiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler#hiiimobe Wikipedia: Taarihi Yimmɓe Igbo https://ff.wikipedia.org/wiki/Taarihi_Yimm%C9%93e_Igbo mbe Yimmɓe Igbo (Turankoore): /ˈiːboʊ/ EE-boh, https://www.huffpost. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taarihi_Yimm%C9%93e_Igbo#HIIMOƁE Wikipedia: Abba Musa Rimi https://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi Abba Musa Rimi CON ( O daayaama ƴande 28 liiyru haaram ɗiɗi 1940)http://kaduna100.com/profile/abba-musa-rimi/ O ginnɗo Siyaasaaji Naajeeriya mo ɗum subti edow jonnɗe korowal Gomnaajo diiwal Kaduna, Naajeeriya nder lebru habbirdu ngu ɗumngu 1979 nde wakkatiire jamhuuriyawal ɗiɗal ngal Naajeeriya, O kattake jogiiɗo tummude laamu e hitaaɗe jippingo Gomnaajo Abdulkadir Balarabe musa nde ñalɗe 23 lewru haaram sakitiiɗu ɗumngu 1981. Abba Musa Rimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Abba_Musa_Rimi Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Margo Lesdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Lesdi Lasngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Lasngol Ɗamngal innahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Ɗamngal_inna Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Jannɗe Sana'aajjhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Sana'aajj HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#HIIMOƁE Wikipedia: Federal College of Education, Abeokuta https://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Abeokuta Federal College of Education Abeokuta (FCEA), (ko anndiraa ko Federal Advanced Teachers College) ko jaŋde ummaatoore nde marɗo hakke hokkude certificate National in Education (NCE) to jannginooɓe jaŋde. Ɗum haɓɓiti nder hitaande 1976 e Osiele, Diiwal Ogun, worgo hirnaange Naajeeriya. Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Abeokuta#Ɓaawoore Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Abeokuta#Jaŋde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Abeokuta#Firooji Wikipedia: Moshood Abiola Polytechnic https://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_Abiola_Polytechnic   Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_Abiola_Polytechnic#Firooji Wikipedia: Polytechnic, Ibadan https://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_Ibadan Polytechnic, Ibadan (ngam anndiraa "Poly Ibadan") ko jaango jaango nder Ibadan nder lesdi Oyo, Naajeeriya. Hunde Poly Ibadan haɓɓii nder 1970, nandi bee polytechnics feere ha Nigeria. Fedde e kuugal maɓɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_Ibadan#Fedde_e_kuugal_maɓɓe Galeriyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_Ibadan#Galeriyaaji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_Ibadan#Firooji Wikipedia: Aadun https://ff.wikipedia.org/wiki/Aadun Aadun woni ko'e nder laawol nder yiimɓe Yarobanko'en nder lesdi Naajeriya. Innde Aadun ina maanaa ɓernde nden kadi ina huutoroo nder dewte e nder kowgal darnde. Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadun#Fedde_nde Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadun#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadun#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Afade https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Afade   Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Afade#Fedde_nde Fonoolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Afade#Fonooloji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Afade#Firooji Wikipedia: Yimɓe Akassa https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Akassa Yimɓe Akassa (Akasa, Akaha) Yimɓe Ijaw ɗon njooɗi bee Maayo Nun e Maayo Atalantika nder Diiwal Bayelsa, lesdi Naajeeriya. Akassa hawti e: Opu-Akassa, Sangana, e Kamatoru. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Akassa#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Akassa#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Bacama https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bacama   Limɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bacama#Limɗe Misaalu ɗemɗe nder Bacamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bacama#Misaalu_ɗemɗe_nder_Bacama Wikipedia: Ɗemngal Barkul https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Barkul   Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Barkul#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Batu https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Batu Batu ko ɗemngal Tivoid nder lesdi Naajeeriya. Ɗuum ko ko'e mum'en ko'e maɓɓe, kamino. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Batu#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Ɓeele https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%81eele   Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%81eele#Firooji Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%81eele#Wurooji_ɓooyɗi Wikipedia: Yimɓe Bete https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Bete Yimɓe Bete ɗon ƴiwo nder wuro Bete, Takum, Naajeeriya. Ɓe ɗon mbi'a ɗemngal Bete ɓooyaani. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Yimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Afrik Yimɓe Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Naajeeriya Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97e Wikipedia: Ɗemngal Bile https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bile Bile (Bille) woni go'oto nder ɗemɗe Bantu goɗɗe nder lesdi Naajeeriya. Ɓe ɗon wona nder Aadaamawa dow maayo Benuwe yeeso Mbula-Bwazza, ɓe ɗon mbi'a ɗemngal Bantu ngal ɓe ɗonno haandi (A60+40b). Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bile#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Boga https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boga Boga (nganndi boo booka) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder Aadaamawa lesdi Naajeeriya. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boga#Nootaaji Wikipedia: Ɗemngal Boghom https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boghom Boghom (ngam anndiraa bo Bogghom, Bohom, Burom, Burum, Burrum; yimɓe Hawsare nodda ɗum Burmawa, Boghorom, Bokiyim) ko ɗemngal Afro-Asiatic ngal yimɓe heewɓe e Kanam e Wase nder Diiwal Plateau, Naajeeriya. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boghom#Nootaaji Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boghom#Wurooji_ɓooyɗi Wikipedia: Yimɓe Boki https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Boki Yimɓe Boki (Bokyi) (ngol anndiraa kadi Nki) ngoni lenyol wonande nder Diiwal Cross River, Naajeeriya. Yimɓe Boki ɓuri fuu ɓe ngalaa ɓe ɗon mari bee daande. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Boki#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Bole https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bole Bole (bòo pikkà, anndiraa kadi bana Bolanchi, Ampika, Borpika, Bolewa, Bolawa) ko ɗemngal iyaalu Caad hirnaange, ɗum haalani nder lesdi Naajeeriya. Ɗe ɗemɗe ɗe hawti e Bara e Fika, ɗe ɓe mbi'ata nder Laamorde Fika. Ɗuum ɗemngal winndanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bole#Ɗuum_ɗemngal_winndannde Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bole#Nootaaji Wikipedia: Ɗemngal Bure https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bure Bure, anndiraa kadi e Bubbure, ko ɗemngal Afro-Asiatic jeyaaɗo to goomu Bole-Tangale nder galle West to wuro Caad. Ɗum ɗon wolwi nder lesdi Naajeeriya woyla nder wuro Bure (10°31"06. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bure#Nootaaji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bure#Firooji Wikipedia: Yimɓe Buseni https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Buseni Yimɓe Biseni (Biseni) ɗon jooɗi nder Bayelsa caka, Naajeeriya. Kuugal mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Buseni#Kuugal_mawɗo Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Buseni#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Cakfem-Mushere https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Cakfem-Mushere Cakfem-Mushere ko ɗemngal Afro-Asiatic ngal wolwi e nder nokkuure laamorde (hukuma pamarun) Bokkos, Diiwal Plateau, Naajeeriya. Ɗe ɗemɗe ɗe Kadim-Kaban e Jajura. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Cakfem-Mushere#Firooji Wikipedia: Karl Marx frsa https://ff.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx_frsa Karl Marx own ɓeedow lesdi jamus daayaɗo yanlde (5 lewru dujjal hiitande dowgu alif 1818 akowyaare 14 e lewru mboy e dowgu alif 1883) mulatiike aduɗo ɗistinoore murduɗo e andal finnataawaje e falsafa ɓeɗɗo jaamushttps://web.archive. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx_frsa#Himobe Wikipedia: Nuhu Abdullahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi Nuhu Abdullahi Balarabe (dayngol 3 lewru Janayru 1991) ko filmiijo, jaayndiyanke e politikkoore lesdi Naajeeriya jibinaaɗo e mawninaaɗo nder Diiwal Kano. Nuhu woni gooto e ɓurɓe haɓaade e Kannywood, o ɗon huuwta nder filmaaji Hawsare e Farayse. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi#Kuugal Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi#Filmography Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi#Firooji Wikipedia: Aisha Abimbola https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abimbola Category:Articles with hCards Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abimbola#Ɓiɗɗo_e_janngirde Filmeografi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abimbola#Filmeografi_feccere Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abimbola#Firooji Wikipedia: Ahmadu Ahiijo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ahiijo Ahmadu Ahiijo o laatake kanko woni aranndeejo hooreejo-lesdi Kamarun. Kanko hoo‘ani Kamarun ndimu lesdi ndiin. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ahiijo#Hiimobe Wikipedia: Halima Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar Halima Abubakar (woowo 12 lewru Juuli 1985) ko actressjo Naajeeriya. Nder hitaande 2011, o heɓii sariya Afro Hollywood Best Actress. Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#Nolde_hoore Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#Kuugal Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#Filmography Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#Firooji Wikipedia: Sandra Achums https://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums Sandra Achums ko neɗɗo tele Naajeeriya, mo walliɗo yimɓe, e ko ɓuri haani, mo walliiɗo. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Ɓiɗɗo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Kuugal Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Nolde_hoore Filmeografi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Filmeografi_feccere Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Firooji Wikipedia: Adamu shiroma https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_shiroma Adamu Chiroma: do Leydi hukuma paamaru pataskum nder Diiwal Yobe Naajeeriya alisde pataskumu aley ardul Yobe keddujo dotteen lisde naajeeriyaajogeedo Jude feere feere mujugakee Hanna adube ɗeede dagadaan muhowtee jugal moybe kautal hurre atadargol lisde ardujo ɗereewal jattenergal alaamu Shehu Shagari jogeedo minestaajow kudee leyi musaytee yalde (10 Jul(2018) Naajeeriya Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_shiroma#Himmoɓe Wikipedia: Suraatul ikhlas 112 https://ff.wikipedia.org/wiki/Suraatul_ikhlas_112 Suraatul Ikhaas 112 (1) geyaa Allah jomeerawo Gato(taak)(2)Allah dardudo a humtoru (3) mudayyii Kuma mudayyaka (4) harhadde herbal yattakee amaku Wikipedia: Pataskumu https://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumu Pataskumo#cite note-1 Wikipedia: Aminu Ado Bayero https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_Bayero Aminu Ado Bayero ( O nde hitaande (1961) hannko wooni laamido kano] e mo nder gukara'en (15) [[fulɓe sulluɓanko'en maggiɗo daw laamu Kano nder ññalɗe (9) lewru marchie (2020) ɓaawo Gomnaajo diiwal Kano Abdullahi Umar Ganduje jippini Muhammad Sunusi IIdega dow korowal laamu Kano hannko wooni mawɗo janngirde kalaba. Finnde Margo e Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_Bayero#Finnde_Margo_e_Ilmu Hakkilanngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_Bayero#Hakkilanngo HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_Bayero#HIIMOƁE Wikipedia: Suraatul. Nasar 110 https://ff.wikipedia.org/wiki/Suraatul._Nasar_110 indee Allah jomeerawo Mardi ummaturee 1 tuwallayeree Allah amabbe tadde 2 Deen yeebe a yeebe Anasta Diina allah yeebe a yeebe 3 Sai tourowda Allah a yetturee makku Sai teefa barjaree makku hakku Allah mulaatake jabbuwow tubaade yeebe Wikipedia: Aminu waziri Tambuwal https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_waziri_Tambuwal Aminu Waziri tambuwal o daññaana nyalɗe (10 nde liiyru haaram ru e ɗumngu alif teemeeje jowee nayi e cappanɗe jowee go'o hiitade dowgu alif 1966) miladiiyaare nder gelle tambuwal joottiiɗe yeɓɓal fombina diiwal Sokoto Naajeeriya lattiiɗo gurtoyɗo dega zuri'aji waziiriijo laamorde tambuwal. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_waziri_Tambuwal#HIIMOƁE Wikipedia: Abdullahi Bello Bodejo https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bello_Bodejo Abdullahi Bello Bodejo Un lamido fulɓe laaminadow hiitade dowgu 2020 too kawtal huure miyatti Allah lisde naajireya afrik kadi haa ambassadaajo lesdi Naajeeriya haa Ghana ɓinngel diiwal Bauchi Kaadi haa ministaajo diiwe faarow kuuɗe nder lesdi Naajeeriya HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bello_Bodejo#HIIMOƁE Wikipedia: Lebanon https://ff.wikipedia.org/wiki/Lebanon Lebanon no Labanan, un lesdi nder larduwal aasiiya.lebanon e ndi mari jaajirka ññayri kamani kilomiitaaji cappade nayi 10,452. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lebanon#HIIMOƁE Wikipedia: Fulfulde kofngol https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde_kofngol kofngol hommugo jam banduu men ummijam beetii Jammu n Bali jam noise awoni midou jam noise dabbaji Maa dabbaji am dou jam.noi bike koi ma iyyalu bedow jam ma akkuma daa ha atoy ayahata soobajo am midowdilla limo Ko a Yahaya a sou daa midou yaha ayottina am koufn Gol haa iyaluma woudi mallum Jow Haan der sudu jangirde down kooew waddata ow down jangina nas sarakuw ow baudow Naa haa nassaraku Mai non non ownb Baudou haa haa young minyiiko Mada wonni ow down Sarre kooew wadata nganyandi own Ko Wadia non nani am padal am jungo am jeey nawata dou yambita Wikipedia: Annabi Adamu as https://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_Adamu_as Annabi adamu hakkuke taagadow artuudow too duniiyaru moo jomiirawo tagee e nɗer aljanna e koree Maako hawwa'u Allah Anndii niimo innɗe kooɗuume fuu adamu Ni waawi bolle fuu kadi o anndi areefu adamu to yeeyannu piiroowal nde hannɗe o wii'ete inndee Maagal e no ɗum moo'inirtaangal tagaal nde Allah taagi Adamu Say wii'imoo mo ññaama o yaraa mo huutiraa ko o yiiɗi fuu Amman to'o ññaama lekki zaa'kum hai ceeridano hawwa'u jeetibe hay mɓe ñyaami lekki Ko joomiraawo haɗiiɓe Dega ɗoon joomiraawo Jaffe nuuyee adamu duniiyaaru hannko e hawwa'u mɓe ɗaññyii ɓekkol artuukol nder duniiyaaru. Haabila ƙaabila dega doon yimmɓe fuɗɗii ɗuuɗuuki darajaa maako taagu artuuɗo Baaba neɗdo e o annɗi koo ɗumee fuu o jooɗakee nɗer aaljanna mo annbijo artuuɗo duniiyaru HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_Adamu_as#HIIMOƁE Wikipedia: Ɗemngal Dass https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dass   Ɗiɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dass#Ɗiɗɗe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dass#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Geji https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geji Geji (Gezawa) ko ɗemngal ɗemngal Caadiyankeewal nder diiwal Bawcii, ko ɗemɗe ɗemngal lesdi Caadiyankaewal nder diiwal Bawci, lesdi Naijeriya. Yimɓe tati ɗon woni Buu, Gyaazi e Mәgang. Limɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geji#Limɗe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geji#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Polci https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Polci Polci (Pəlci, Posə) ko ɗemngal Afro-Asiatic nder diiwal Bawci, Naajeeriya. Ɗum je nder Barawa cluster, je haani je be nder hirnannge ɗemngal iyaalu Caadiyanke'en. Ɗe ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Polci#Ɗe_ɗemɗe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Polci#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Saya https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Saya Saya (Sayanci, Zaar) ko ɗemngal iyaalu Caadiyankeewal nder lesdi Naajeriya. Ɗe ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Saya#Ɗe_ɗemɗe Wikipedia: Ɗemngal Zari https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Zari Zari (Zariwa) ko ɗemngal iyaalu Caadiyankewol nder lesdi Naajeriya. Blench (2019) taƴii ko Zari, Zakshi, e Boto. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Zari#Firooji Wikipedia: Ɗemɗe Ron https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_Ron Ɗemɗe Ron, Ronic ko Ron-Fyer, goomu A.4 nder goomu West Caadiyankeewal nder wuro ɗemɗe Afro-Asiatic, ɓe ɗon bolle nder diiwal Plateau, fombina lesdi Naajeeriya. Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_Ron#Ɗemɗe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_Ron#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Gera https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Gera Gera (ngoo anndiraa kadi Gerawa walla Fyandigeri) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Wanoowo'en ɗon kolli haa Hawsare. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Gera#Nootaaji Wikipedia: Ɗemngal Geruma https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geruma Geruma (nganndi Gerema, Germa) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Ɗe ɗemɗe hawti e Duurum e Sum. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geruma#Nootaaji Wikipedia: Ɗemngal Deno https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Deno Deno (nganndi bana Denawa, Denwa, Be) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Wanoowo'en ɗon kolliti haa Hawsare e Fulfulde. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Deno#Nootaaji Wikipedia: Ɗemngal Galambu https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Galambu Galambu (nganndi kadi Galambi, Galambe, Galembi) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Yimɓe ɓurɓe fuu ɓe ɗon mbi'a Galambu. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Galambu#Nootaaji Wikipedia: Ɗemngal Giiwo https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Giiwo Giiwo (nganndi kadi Bu Giiwo, Kirfi, Kirifi, Kirifawa) ko ɗemngal Afro-Asiatikol haalanngal nder lesdi Naajeeriya. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Giiwo#Nootaaji Wikipedia: Ɗemngal Kubi https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kubi Kubi (nganndi kadi Kuba, Kubawa) ko ɗemngal Afro-Asiatic je ɗon faalaa e nder diiwal Bawci, Naajeeriya. Yimɓe yimɓe ɓe'e ɗon mbi'a Hawsare. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kubi#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Maaka https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Maaka Maaka (nganndi maa Maha, Maka, Maga, Magha) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya. Nder hitaande 1993, yimɓe 10,000 ɗon mbi'a ɗum. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Maaka#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Dazawa https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dazawa Daza (koo e Hawsare Dazawa) ko haalanki e Blench (2006) bana ɗemngal Caadi nder kawral Bole,Blench, 2006. The Afro-Asiatic Languages: Classification and Reference List (ms) Ɗum hollitii wonde e nder 2021. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dazawa#Nootaaji Wikipedia: Ɗemngal Karai-Karai https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Karai-Karai Karai-Karai (koo Karekare, Kerrikerri, Ajami: كاراي-كاراي) ko ɗemngal ngal wolwi e Afrik hirnaange, ko ɓuri heewde e woyla fuunaange Naajeeriya. Limgal yimɓe ɗon mbi'a Karai-Karai ɗon haani hakkunde 1,500,000 haa 1,800,000 miliyaanji, ɓurna fuu yimɓe Karai-Karai ɗon mbi'i. Kooree Karai-Karaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Karai-Karai#Kooree_Karai-Karai Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Karai-Karai#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Kwaami https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kwaami Ɗemngal Kwaami, anndiraa kadi bana Komawa, Kwam, Kwamanchi, Kwami, ko Kwom, ko ɗemngal hirnannge Caadiyankeewal bo ɓe ɗon wi'a nder diiwal Bawci, Naajeeriya, ɓadi gariiri Gombe. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kwaami#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Pero https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Pero Pero, anndiraa kadi Filiya, ko ɗemngal Caadi ngal hirnaange nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Pero#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Piya https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Piya Piya-Kwonci (Piya, Pia, Wurkum) ko ɗemngal Naajeeriya ngalɗam e ko wayi no Piya e Kwonci. Ko yimɓe ɓeen mbi'aama Ambandi. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Piya#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Kulung https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kulung Kulung (Wurkum) ko ɗemngal lesdi hirnannge iyaalu Caadi ngal hukuma pamarun Karim Lamido, Diiwal Taraba, Naajeeriya, ɗum heɓii ɓaawo Roger Blench. Ɗemngal ngal walaa haala nder Ethnologue malla Glottolog. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kulung#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Kholok https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kholok   Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kholok#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Nyam https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Nyam Nyam (nganndi kadi Nyambolo) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder wuro go'o nder lesdi Naajeeriya. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Nyam#Nootaaji Wikipedia: Ɗemngal Goji https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Goji Goji, ko Kushi maa Chong'e, ko ɗemngal lesdi Caad to hirnaange lesdi Naajerriya. Jaŋde ɓeydiindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Goji#Jaŋde_ɓeydiinde Wikipedia: Ɗemngal Kutto https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kutto Kúttò (Kupto) woni ɗemngal ngal ɓurngal ngal ɗamngal hirnannge iyaalu Caadi nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kutto#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Kanakuru https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kanakuru Dera, ko Kanakuru, ko ɗemngal lesdi Caad to hirnaange lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kanakuru#Firooji Wikipedia: Ɗemngal Ɗuwai https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8Auwai Ɗuwai (Dó:aí) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder diiwe Jigawa e Kano, Naajeeriya. Ɗuum ɗemngal winndanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8Auwai#Ɗuum_ɗemngal_winndannde Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8Auwai#Nootaaji Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8Auwai#Wurooji_ɓooyɗi Wikipedia: Ɗemngal Teshenawa https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Teshenawa Teshenawa ko ɗemngal Afro-Asiatije ɗon maayi, je ɗon haalaa e nder wuro Teshena nder hukuma pamarun Kafin Hausa, Diiwal Jigawa, Naajeeriya. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Teshenawa#Nootaaji Wikipedia: Zaria Township Stadium https://ff.wikipedia.org/wiki/Zaria_Township_Stadium Zaria Township Stadium (Fedde wuro Zaria) ko stadium huutoreeji ɗuuɗɗi nder Samaru nder Zaria, Naajeeriya. Hannde e huutoree ko ɓuri heewde e nder jokkondiral bolji e ɗum woni wuro toɗɗaaɗo Kaduna United F. Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya Nyiɓle e bonngoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nyi%C9%93le_e_bonngooji Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Ɗemngal Auyokawa https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Auyokawa Auyokawa ko ɗemngal Afro-Asiatic je ɗon maayi, je ɗon haalaa e hukuma pamarun Auyo, Diiwal Jigawa, Naajeeriya. Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Auyokawa#Nootaaji Wikipedia: Yakubu Gowon Stadium https://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Stadium Yakubu Gowon Stadium (ko ɓaawo ɗun Liberation Stadium) ko nokkuure feere-feere nder Elekahia suburb of Port Harcourt, Naajeeriya. Hannde ɗum naftira ɓurna fuu ngam juulde bolji e ɗum woni wuro Rivers United F. Kuje ɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Stadium#Kuje_ɗe 1999 FIFA World Youth Championshiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Stadium#1999_FIFA_World_Youth_Championship Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Stadium#Firooji Wikipedia: Yakubu Gowon Airport https://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Airport Yakubu Gowon Airport anndiraa kadi bana Jos Airport, hawti dow , laamorgo Diiwa Plateau Naajeeriya. Ɗum noddinaa Yakubu Gowon, hooreejo lesdi Naajeeriya diga 1966 haa 1975. Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Airport#Firooji Wikipedia: Gwanki https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwanki Gwanki ɗum wuro ha woyla hirnaange lesdi Kano. Gwanki wonte ha wakkere ngomnati Bagwai ha lesdi Kano. Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwanki#Nassiji Wikipedia: Kabrije Yaba https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabrije_Yaba Kabrije Yaba ɗon ha Yaba, ɗo nder fuunaaŋge Lagos, Naajeeriya. Ɗum cembiɗɗo yimɓe anndiraa nder nokkuure nden bana cembiɗɗo Atan. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabrije_Yaba#Firooji Wikipedia: Firowol ngol Ƴoola https://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oola Ƴoola Airport nokku ɗo ɗo Ƴoola, laamorgo Diiwal Aadamaawa nder lesdi Naajeeriya. Ɗum woni 8 km (5. Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oola#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde Fedde ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oola#Fedde_ngenndi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oola#Firooji Wikipedia: Uyo Township Stadium https://ff.wikipedia.org/wiki/Uyo_Township_Stadium Uyo Township Stadium ko stadium huutoreeji ɗuuɗɗi ɗo woni nder Uyo, laamorgo Diiwal Akwa Ibam, Naajeeriya. Ɗum huutoroo ɓurna fuu ngam juulde bolji e ɗum woni wuro wuro Akwa United F. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uyo_Township_Stadium#Firooji Wikipedia: Ughelli Township Stadium https://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_Township_Stadium Ughelli Township Stadium ko stadium nder Ughelli, Naajeeriya. Hannde e huutoree ko ɓuri heewde e nder jokkondiral ɓalli e ko ɗum woni wuro wuro toɓoɓe e nder fannu Ocean Boys FC. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_Township_Stadium#Firooji Wikipedia: Masjidji Sultan Bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_Bello   Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_Bello#Taariiha Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_Bello#Galluure Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_Bello#Firooji Wikipedia: Stephen Keshi Stadium, Asaba https://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Keshi_Stadium,_Asaba   Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Keshi_Stadium,_Asaba#Firooji Wikipedia: Kuvyon II https://ff.wikipedia.org/wiki/Kuvyon_II Kuvyon II (Shekarau Angyu Masa-Ibi; 1937 - 10 Oktoobar 2021) woni Aku Uka (laamuɗo mawɗo) 27 e Kwararafa e 13 diga tigilde Wukari Federation, leydi Jukun nder Middle Belt, Naajeeriya. O ɗon jeyaa hooreejo, Diiwal Taraba Council of Traditional Rulers e Chancellor, Federal University Dutse maayi e lewru 10 Oktooba 2021, e duuɓi 84. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuvyon_II#Firooji Wikipedia: Kumbari ɓii Sharefa https://ff.wikipedia.org/wiki/Kumbari_%C9%93ii_Sharefa Kumbari ɓii Sharefa (mo laamii 1731-1743) ko laamiiɗo Hawsare (Sarkin) Kano. O jeyi Mohammed Sharef e o haani ngam limce maako mawnde nder kasu Kurmi. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kumbari_%C9%93ii_Sharefa#Firooji Wikipedia: Feerauna paaraoh https://ff.wikipedia.org/wiki/Feerauna_paaraoh fiirauna Wikipedia: Olayinka Koso-Thomas https://ff.wikipedia.org/wiki/Olayinka_Koso-Thomas Olayinka Koso-Thomas (duubi daygo; 1937) woni doktooji biyeteeɗo Naajeeriya jooɗiiɗo nder Sierra Leone. O anndiraa nder lesdi ngam kuugal maako ngam halkere ɓanngol ɓanngooji rewɓe. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olayinka_Koso-Thomas#Firooji Wikipedia: Gesila Khan https://ff.wikipedia.org/wiki/Gesila_Khan Gesila Khan woni ardiiɗo fattude INEC. O waɗi golle ɗe e nder Delta State Branch diga 2012 haa 2014 e nder Diiwal Rivers haa 2014 haa 2016. Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gesila_Khan#Nolde_hoore Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gesila_Khan#Firooji Wikipedia: Ahmed Muhammad Ketso https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Ketso Ahmed Muhammad Ketso woni politikol lesdi Naajeeriya mo o jeyaaɗo dow laamorde Diiwal Neeja diga hiitade dowgu 2015 haa 2023. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Ketso#Ɓiɗɗo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Ketso#Kuugal Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Ketso#Firooji Wikipedia: Kudirat Kekere-Ekun https://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Kekere-Ekun Kudirat Motonmori Olatokunbo CFR (dayngol; 7 Maayu 1958), anndiraa ko Kudirat Kekere-Ekun, ko laamɗo lesdi Naajeeriya e laamɗo leydi Naajeeriya. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Kekere-Ekun#Ɓiɗɗo_e_janngirde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Kekere-Ekun#Firooji Wikipedia: Tijjani Yahaya Kaura https://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Yahaya_Kaura Tijjani Yahaya Kaura woni politikum lesdi Naajeeriya mo woni ardiiɗo jaangoowo oil e gas nder lesdi Naajeeriya ngam duuɓi tati (OGFZA) ngam duuɓi tati, o boo o laati ministaaru Foreign Affairs ngam jamhuriyawol lesdi Naajeeriya, o boo laati ministaare lesdi Naajeer ngam laamu lesdi Zamfara (SSG), o woni senataaru lesdi Naajeera ngam jamfara lesdi Naajeere nder suudu lesdi Naajeeria. O suɓii senatoore nder hitaande 2015 nden o suɓii nder 23 feebari, nder suɓaaji lesdi Nigeria 2019 nder partiila siyasa laamorde All Progressives Congress (APC). Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Yahaya_Kaura#Firooji Wikipedia: Funke Kasali https://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Kasali Adefunke Sharon Kasali ko filantropu e diina lesdi Naajeeriya. O laati Executive sakataarjo ngam Petroleum Equalisation Fund Management Board diga 2007 haa 2015. Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Kasali#Jaŋde_e_golle Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Kasali#Nolde_hoore Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Kasali#Firooji Wikipedia: Alex Usman Kadiri https://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri Alex Usman Kadiri ou daayaama yande 21 lewru silto hiitande duubi silto 1942) woni senatoore Naajeeriya mo daraniiɗo senatoore Diiwal Kogi foobeenare ardiidow too jammieyawol people Democrat ic party nderle Diiwal Kogi. O suɓii nder hitaande dowgu silto 1999 Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#Jaŋde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#Firooji Wikipedia: Adetola Juyitan https://ff.wikipedia.org/wiki/Adetola_Juyitan Adetola Akinola ko jaajotooɗo ummatoore Naajeeriya, lisde mawɗo jaajotooɓe Glitz Group of companies e hooreejo too dowgu 2019 Junior Chamber International Naajeeriya. Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetola_Juyitan#Laamu Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetola_Juyitan#Firooji Wikipedia: Peter Ayodele Curtis Joseph https://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Curtis_Joseph Peter Ayodele Curtis Joseph (8 Noofambar 1920 - 15 Diseemba 2006) jibinaa e Ikare, Naajeeriya. O wonnoo leñol leydi ndii e lesdi Naajeriya arandeeji keɓiiɗo sariya jam Lenin nder hitaande 1965. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Curtis_Joseph#Firooji Wikipedia: Kabiru Muhammad Inuwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Muhammad_Inuwa Kabiru Muhammad Inuwa (dayngol; 1965) woni laamiiɗo Rano II caggal maayde Alhaji Tafida Abubakar Ila Auta Bawo. Ka nde o laɓɓinaama laamiiɗo Rano, o huuwani nder Nigerian Immigration Service (NIS) e o ardii hakkilooje aada nde o huuwani bana Kaigaman Rano e hooreejo diiwaan Kibiya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Muhammad_Inuwa#Firooji Wikipedia: Katagum https://ff.wikipedia.org/wiki/Katagum Katagum woni gariiri, nokkuure laamu (hukuma pamarun) e laamorde nder Diiwal Bawci nder woyla lesdi Naajeeriya. Duule ɗon haadi dow Maayo Jama'are, ko woni ko'e ndiyam Hadejia. Hukuma pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katagum#Hukuma_pamarun Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katagum#Firooji Wikipedia: Iheme https://ff.wikipedia.org/wiki/Iheme Chief Iheme Isi-Akpu Nise ɓadi berniiwol Awka o jeyaaɗo e Maazi Izuogu Mgbokpo. O wallitii haɓaaki yimɓe Ikpa Ora e o wondi gooto e ardiiɓe Arondizuogu. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iheme#Firooji Wikipedia: Eric Kelechi Igwe https://ff.wikipedia.org/wiki/Eric_Kelechi_Igwe Eric Kelechi Igwe ko laamɗo lesdi Naajeeriya e ɓii siyaasajo, o jeyaaɗo dow laamɗo Diiwal Ebonyi diga lewru Maayu 2015 haa lewru Maayu 2023. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Yimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Afrik Yimɓe Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Naajeeriya Wikipedia: Isa Hassan Jama'are https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Hassan_Jama%27are Isa Hassan Jama'are woni politikal lesdi Naajeeriya, ardiiɗo suudu wakiilo diga Jama'are/Itas-Gadau, Diiwal Bawci. O fuɗɗii wolde ngam karallaagal tataɓo e 28 Maayu 2015. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Hassan_Jama%27are#Firooji Wikipedia: Hassan Amal https://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Amal Amal Hassan ko jaayndiyanke teknoloji Naajeriya e hooreejo jaayndiyaaji to Outsource global ngam hokkude jaayndiyaagal jaayndiyeeji ɗi o fuɗɗii e 2013. Nder hitaande 2018, o wondi gooto e ardiiɓe jaaynde rewɓe 16 ɓe noddi nder 2018 Fortune-US Department of State Global Women's Mentoring Partnership e ɓe ndaara ɗum bana model ngam suka debbo-yallaaji nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Amal#Firooji Wikipedia: Suleiman Othman Hunkuyi https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Othman_Hunkuyi Suleiman Othman Hunkuyi (dannyamo; 17 Julaay 1959) woni politikal lesdi Naajeeriya mo laati senataajo woyla Diiwal Kaduna haa 2015. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Othman_Hunkuyi#Ɓiɗɗo_e_janngirde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Othman_Hunkuyi#Firooji Wikipedia: Hamman Yaji https://ff.wikipedia.org/wiki/Hamman_Yaji Muhammad Hamman Yaji (1863-1929) ko Laamiiɗo Madagali, Naajeeriya, je tawii nder Laamorde Aadamaawa. O anndiraa ngam deftere maako nder deftere maako dow nguurndam maako e kuuɗe maako diga 1912 haa 1927, o laati camnoowo Fulbe e jaaynde maccuɓe ɓadi hirsirde Aadamaawa, lesdi Naajeeriya, e Mayo-Tsanaga, lesdi woɗɗungo soɓɓiire, lesdi Kamarun. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamman_Yaji#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamman_Yaji#Himobe Wikipedia: Rahima Gambo https://ff.wikipedia.org/wiki/Rahima_Gambo Rahima Gambo (dayngol; 1986) ko artist multimediya Naajeeriyarjo, o jooɗiiɗo Abuja, Naajeeriya. Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahima_Gambo#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle Wikipedia: Chef Dammy Pas https://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas Damilola Adeparusi (duubi daygo 24 korse 1999), anndiraaɗo be ko'e mum ko Chef Dammy Pas, Ko chef Nigeria, blogger nyaamdu, e YouTuber. O heɓii anndal ngam anndal maako e anndal maako nder nyaamugo, o ɓaŋgi yimɓe bee ɓernde maako e kuutorɗe maako. Ɓeydi e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Ɓeydi_e_Jaŋde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Kuugal Ginnessa footi footi footaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Ginnessa_footi_footi_footaade Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Nolde_hoore Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Firooji Wikipedia: Abdullahi (sultan) https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(sultan) Abdullahi ko Sultan Kano moo laamaake laamu lysde Kano woyla Naajeeriya maso woyla too hiitande 1499-1509. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(sultan)#Firooji Wikipedia: Abdullahi (laamiiɗo) https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(laamii%C9%97o) Abdullahi Dan Dabo (ngam innde: Abdullahi Maje Karofi dan Dabo) ko laamɗo Kano moo laamiiɗo gila e hitaande alif 1855 haa too alif 1883. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(laamii%C9%97o)#Hiimobe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(laamii%C9%97o)#Firooji Wikipedia: Fati Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Abubakar Fati Abubakar woni fotowoowo Nigeria e fotowoowo dowla. Joomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Abubakar#Joomi_e_golle Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Abubakar#Firooji Wikipedia: Muhammad Kwassau https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Kwassau Muhammad Kwassau woni laamiiɗo hooreejo laamordeZazzau ɓaawo warugo nder laamu Britinkeejum. Caggal nde o heɓii laamu e hitaande 1897 ngam o suɓii, ko e nder nder haɗde warugo e nder konu, o welliti yimɓe Britiyankooɓe e hitaande 1900, o noddi ɓe ɓeydi ɓeydi e hitaande 1901 ngam haɓugo e Kontagora, Ammaa ɓe mburtini mo nder 1902, ngam ɗum waɗi Zazzau heɓii hoore mum. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Kwassau#Firooji Wikipedia: Danjuma Laah https://ff.wikipedia.org/wiki/Danjuma_Laah Danjuma Tella Laah (dugumi 16 Fabayru 1960) woni politikkoore Naajeeriya e senatoore mo daraniiɗo fombinare Diiwal Kaduna gila 2015 haa 2023. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danjuma_Laah#Firooji Wikipedia: Kehinde Oluwatoyin Ladipo https://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Oluwatoyin_Ladipo Kehinde Oluwatoyin Ladipo woni Joologire Naajeeriua. O wondi ardiiɗo Academy of Science Nigeria, o suɓii nder Academy's Fellowship ha jaaynde mum ngal waɗii e lewru Janayru 2015. Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Oluwatoyin_Ladipo#Biography Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Oluwatoyin_Ladipo#Firooji Wikipedia: Adama Lamikanra https://ff.wikipedia.org/wiki/Adama_Lamikanra Adama Iye Iyayi Lamikanra woni hooreejo laamiiɓe leydi Diiwal Rivers. O waɗii alkawal dow hooreejo hooreejo leydi e 15 lewru Janayru 2016 ngam o jeyaa Daisy W. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adama_Lamikanra#Firooji Wikipedia: Hassan Lemu https://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Lemu Alhaji Hassan Lemu OON wonnoo sakataarjo hooreejo woyla Naajeeriya, Ahmadu Bello administration "Lemu hassan private secretary to SIR AHMADu BELLo", Google Books, Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Lemu#Ɓiɗɗo_e_janngirde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Lemu#Firooji Wikipedia: Aminu Maigari https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Maigari Aminu Maigari ko laamɗo leydi Naajeeriya mo o jeyaaɗo hooreejo Fedde Bolji Naajeeriya 38 diga 2010 haa 2014 caggal nde o jeyaa e dow "laawdi jawdi, huutoreeji e huutoreeje". Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Maigari#Firooji Wikipedia: Gerald Mbamalu https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerald_Mbamalu Gerald Mbamalu woni laamiiɗo Ojoto nder hukuma pamarun Idemili-South nder Diiwal Anambra, nder lesdi Naajeeriya. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerald_Mbamalu#Ɓiɗɗo Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerald_Mbamalu#Firooji Wikipedia: Janngirde Ñyawɗuki Gollital Ningi https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_Ningi Janngirde Ñyawɗuki Gollital Ningi un janngirde Hukuma ɗe hoore Mun jottoriiɗe nder Ningi, hukuma pamarum Ning] yebre, [[diiwal Bauchi, Naajeeriya Courses Jeerrgol koosjii maɓɓititeeɗii haa janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_Ningi#Courses_Jeerrgol_koosjii_maɓɓititeeɗii_haa_janngirde Ñawɗuki e Gollital Ningi Un haa ba niihiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_Ningi#Ñawɗuki_e_Gollital_Ningi_Un_haa_ba_niihii HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_Ningi#HIIMOƁE Wikipedia: Ishaku Abbo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_Abbo Ishaku Elisha Abbo (duggi e Woyla Mubi, Naajeeriya) woni politikkoore Leysdi Naajeeriya. O woni senatoowo daraniiɗo Woyla Adamawa nder Diiwal Aadaamaawa haa Naajeeriya 9th National Assembly. Kuugal politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_Abbo#Kuugal_politik Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_Abbo#Jaɓɓorgo_Kewuuji himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_Abbo#himobe Wikipedia: Abd al-Qadir (Sakkwatoɓe) https://ff.wikipedia.org/wiki/Abd_al-Qadir_(Sakkwato%C9%93e) Abd al-Qadir anndiraa kadi e Abdulkadir, o woni Mawɗo Sakkwatoɓe,en daayaama hiitande alif 1842-1859). O ardii e baaba maako Gidago ɓii Laima (1817-1842) e Ibraahiima Khalilu (1859-c. Vizierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abd_al-Qadir_(Sakkwato%C9%93e)#Vizier Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abd_al-Qadir_(Sakkwato%C9%93e)#Firooji Wikipedia: Abdukadir Abdulsalam https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdukadir_Abdulsalam Abdulkadir Abdulsalam jaagurdow jaamieyar political party to lesdi Naajeeriya, o jeyaaɗo shubtiigo too dow arduwgal liyde Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdukadir_Abdulsalam#Firooji Wikipedia: Yarima Ibraahiima Abdullahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Yarima_Ibraahiima_Abdullahi Yarima Ibrahim Abdullahi (daññyama 1 Oktooba 1939) ko laamɗo Naajeeriya, bankooɗo e ministaar galle, e jannginooɓe jannginooji e golle.The African economy By D. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yarima_Ibraahiima_Abdullahi#Ɓiɗɗo_e_janngirde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yarima_Ibraahiima_Abdullahi#Firooji Wikipedia: Khairat Abdulrazaq-Gwadabe https://ff.wikipedia.org/wiki/Khairat_Abdulrazaq-Gwadabe Khairat Abdulrazaq-Gwadabe (dunde 1957) woni politikkoore lesdi Naajeeriya. O jeyaa senatoore ngam senatoore Abuja, berniwol mawɓe, Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o jeyaa dow PDP. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khairat_Abdulrazaq-Gwadabe#Firooji Wikipedia: AbdulRahman AbdulRazaq https://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaq AbdulRahman AbdulRazaq (dannyiimo yande 5 liiyru calte hiitade dowgu alif 1960) ko politikal lesdi Naajeeriya, moo laatii ngomnajow leydiDiiwal Kwara gila hitaande 2019. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaq#Ɓiɗɗo Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaq#Nolde_hoore Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaq#Firooji Wikipedia: Ahmed Rufai Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Rufai_Abubakar Ahmed Rufai Abubakar CFR woni diplomatu Naajeeriya, e darinoowo mawɗo National Intelligence Agency nder lisde Naajeeriyahttps://www.pmnewsnigeria. Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Rufai_Abubakar#Jaɓɓorgo_Kewuuji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Rufai_Abubakar#Firooji Wikipedia: Aliyu Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Abubakar Aliyu Mai Sango Abubakar III laatii senatoowo ngam Woya Sakkwotoɓe nder Diiwal Sakwatoɓe, Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya (Fourth Republic), je ɗon jeya dow platform All People's Party (APP). O fuɗɗii golle mum e 29 Mee 1999. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Abubakar#Firooji Wikipedia: Datti Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Datti_Abubakar Kolonel Datti Sadiq Abubakar o woni garnaako konu Diiwal Anambra nder lesdi Naajeeriya diga lewru Yuuli 1978 haa Oktooba 1979 wakkati laamu konu Janaarjo Olusegun Obasanjo. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Datti_Abubakar#Firooji Wikipedia: Haruna Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Abubakar Haruna Abubakar jibinaa e Lafia, Diiwal Nasarawa, haa 6 lewru Yuuni 1952. Mayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Abubakar#Mayde_maako Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Abubakar#Firooji Wikipedia: Idris Abubakar https://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Abubakar Idris Abubakar (1955-2002) laatii senatoore ngam Fommbina Gombe nder Diiwal Gombe, Naajeeriya ha fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o jeyaa dow All People's Party (APP). O fuɗɗii golle mum e 29 Duujal 1999. Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Abubakar#Maayi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Abubakar#Firooji Wikipedia: Shiihu ahmadu abulfatahi(rta) https://ff.wikipedia.org/wiki/Shiihu_ahmadu_abulfatahi(rta) Shehu Ahmadu abulfatahi(rta) modiibo maudo jaggeddo diina islaama a datal sufiiya shiihu murshiidaduw daatal tijjaniyaa mariido alisde niijeriyaa niijar seneegal biahakkude dube 1919_2003 mlaadiya untaguu konduuga jiihar borno niijeriya maula sheehu abulfatahi modebbu makku shehu ibrahim inyess(rta)nuddiiremu be aliyu biin muhammad mukhtar biin adam biin dawud biin abdulganiyu biin zubair biin abbas biin hissain biin sulaiman Wikipedia: Maimunat Adaji https://ff.wikipedia.org/wiki/Maimunat_Adaji Hajiya Maimuna Usman Adaji (C.1957 - 2019) wonnoo politikkeejo lesdi Naajeeriya. Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Yimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Afrik Yimɓe Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Naajeeriya Wikipedia: Abdulahi Bala Adamu https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulahi_Bala_Adamu Abdulahi Bala Adamu 1994-1997 mooɗoɗun sooɓe too ndow arduwgal senatoore Naajeeriya hiitade alif 1999 too liiyru silo ngam ummatoore Woyla Taraba nder Diiwal Taraba, Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, haa fuɗɗugo leydi Naajeeriya, nder People's Democratic Party (PDP). O fuɗɗii golle mum e 29 liiyru dujjal https://en. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulahi_Bala_Adamu#Hiimobe Wikipedia: Adamu Adamu https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Adamu Mallam Adamu Adamu https://en.m. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Adamu#Ɓiɗɗo_e_janngirde Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Adamu#Hiimobe Wikipedia: Suleiman Adamu https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Adamu Suleiman Adamu (maayi; 30 seedto 2020) woni politikkoore Naajeeriya. O ɗon huuwa bana go'o nder suudu Diiwal Nasarawa, marɗo je'ol Cakkare Nasarawa, wakkati o maayi ngam COVID-19 nder lewru seedto 2020. Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Adamu#Maayi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Adamu#Firooji Wikipedia: Zuma Rock https://ff.wikipedia.org/wiki/Zuma_Rock Zuma Rock ko monolit mawɗo, ko inselberg, ko ɓeydaaki e gabbro e granodiorite, nder Diiwal Neeja, Naajeeriya. Ɗum ɗon nder hirnaange laamorgo lesdi Naajeeriya, Abuja, nder laawol mawɗo diga Abuja haa Kaduna haa Madala, nden wakkati feere ɗum nodda ɗum "Borol Abuja diga Suleja". HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuma_Rock#HIIMOƁE Wikipedia: Zugurma Game Reserve https://ff.wikipedia.org/wiki/Zugurma_Game_Reserve Zugurma Game Reserve ko go'o nder Kainji National Park, nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Mariga nder Diiwal Neeja, Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zugurma_Game_Reserve#Firooji Wikipedia: Janngirde Anchor https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor Janngirde Anchor Un Janngirde jooɗoriiɗe hoore Mun jeiiɗode Taarihihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Taarihi Caggal ko Jannginnteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Caggal_ko_Jannginntee Tabbitiniiɗe less NUChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Tabbitiniiɗe_less_NUC Huurudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Huurude Laaru Kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Laaru_Kadi HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#HIIMOƁE Wikipedia: Janngirde Al-qalaam https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaam JANNGIRDE AL-QALAAM Janngirde Al-qalaam (AUK), Arannɗe anndiraa haa no janngirde diiwal [[Katsina un jottoriiɗe nder ɗatal Dutsinma, diiwal [[Katsina tiggaaɗe nder hitaande ɗumngu 2005, ɗum nde janngirde Arannɗe jottoriiɗe hoore Mun nde diina islaama nɗer Naajeeriya. TAARIIHIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaam#TAARIIHI GOLLEEJI-GOLLEEJIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaam#GOLLEEJI-GOLLEEJI HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaam#HIIMOƁE Wikipedia: Yelwa Doma https://ff.wikipedia.org/wiki/Yelwa_Doma Yelwa Doma ko nokkuure yimɓe nder Diiwal Nasarawa, Naajeeriya. Ɗum ɗon haandi ko haade 16 km (9. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yelwa_Doma#Firooji Wikipedia: Yagba fuunaaŋge https://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_fuunaa%C5%8Bge Yagba East (fuunaaŋge) ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kogi, Naajeeriya. Wuro maako ɗon nder gariiri Isanlu dow laawol A123, nden ɗon yimɓe Okun ɗon njooɗugo. Yimɓe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_fuunaa%C5%8Bge#Yimɓe_mawɓe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_fuunaa%C5%8Bge#Firooji Wikipedia: Wushishi https://ff.wikipedia.org/wiki/Wushishi Wushishi ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Neeja, Naajeeriya. Wurooji maare maako ɗon nder gariiri Wushishi. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wushishi#Firooji Wikipedia: Wase Rock https://ff.wikipedia.org/wiki/Wase_Rock Wase Rock ko goomu mawndi e koode nder wuro Wase nder hukuma pamarun Wase nder Diiwal Plateau nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wase_Rock#Firooji Wikipedia: Maayo Wase https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Wase Maayo Wase ko maayo nder hukuma pamarun Wase , Diiwal Plateau, Naajeeriya. Ɗum hawti e maayo Benue nder Dampar nder hukuna pamarun Ibbi, gawri, dunnduuje, Manngoroo e feere lambi lambi fuɗnaama nder maayo maako. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Wase#Firooji Wikipedia: Wangibi https://ff.wikipedia.org/wiki/Wangibi Wangibi anndiraa bana Ikka Wangibi ko wuro nder lesdi Naajeeriya, ɗo yimɓe Eggon ɗon jooɗi. Fedde nden ɗon ha nder Diiwal Nasarawa. Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya Wikipedia: Wamba, Naajeeriya https://ff.wikipedia.org/wiki/Wamba,_Naajeeriya Wamba woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Nasarawa, Naajeeriya. Wurooji maare maako ɗon nder gariiri Wamba. Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wamba,_Naajeeriya#Koode_postaal Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wamba,_Naajeeriya#Firooji Wikipedia: Kooseeje Gooya https://ff.wikipedia.org/wiki/Kooseeje_Gooya Gooya, Goya ko Gooya woni nokkuure archaeological, wuro jamanuure e nder dammugal e kooseeje ɗuuɗɗe, e nder fukuje e nder fukaare Fika, nder Diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya. Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooseeje_Gooya#Taariiha Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooseeje_Gooya#Firooji Wikipedia: Laamorde jalingo https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_jalingo laamorde jalingo un laamorde nder Diiwal taraba Naajeeriya jottoriide fuuna haa w nde ayla lesdi Naajeeriya mobgal hirna afrik Wikipedia: Chief Gershom Henry Basset https://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Gershom_Henry_Basset Chief Gershom Henry Basset latama goddo siyasa Naajeriya nden o lati mardo chede duddum. O senator wakkere Diiwal Cross River south hedie Lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Abubakar Tanko Ayuba https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tanko_Ayuba Abubakar Tanko Ayuba nɗum daññi Abubakar Tanko Ayuba ñalde 12 nder liiyrusuumaye nder wawɓe 1945. o halartake janngirde solji'en e Janngirde kowtiirbe nder jaji e hiitade ɗowgu aliif 1978 ,nɗen e MNI National institute for policy & Strategic studies, Kuru. kuuɗe majaliisu ɗotti'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tanko_Ayuba#kuuɗe_majaliisu_ɗotti'en HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tanko_Ayuba#HIIMOƁE Wikipedia: Astoronomy https://ff.wikipedia.org/wiki/Astoronomy Astoronomy janngube andal keebetiigal too alif (1543 akowyari alif 1661) kowdee haa too yalde lewru heebe ɗatal andal too Abdullahi galileo beedow itaaliya anɗer leydi awroofa habbeeke, winnditobe jaytul leengal yalɗe a ndiyam too duniyaaru ɓekeebe asali too leydi giirka hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Astoronomy#hiimobe Wikipedia: Pozculular https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular ==== 2023-2025 arası "Kanal D"de yayınlanan lise çağındaki gençlerin birbiyle yaşadığı olaylar ve mafya,fuhuş,kaçakcılık karşısında verdiği mücadeleyi anlatmaktadır.Kahramanlarımızın karşısındaki çete tüm bu işleri yapan Yenipazarlılardır. 2023-2025 arası "Kanal D"de yayınlanan lise çağındaki gençlerin birbiyle yaşadığı olaylar ve mafya,fuhuş,kaçakcılık karşısında verdiği mücadeleyi anlatmaktadır.Kahramanlarımızın karşısındaki çete tüm bu işleri yapan Yenipazarlılardır.Aynı zamanda şehirdeki büyük mafya örgütletleri işin içine girince olaylar baya zorlaşmaktadır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#2023-2025_arası_"Kanal_D"de_yayınlanan_lise_çağındaki_gençlerin_birbiyle_yaşadığı_olaylar_ve_mafya,fuhuş,kaçakcılık_karşısında_verdiği_mücadeleyi_anlatmaktadır.Kahramanlarımızın_karşısındaki_çete_tüm_bu_işleri_yapan_Yenipazarlılardır.Aynı_zamanda_şehirdeki_büyük_mafya_örgütletleri_işin_içine_girince_olaylar_baya_zorlaşmaktadır. Ana Karakterlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Ana_Karakterler ENES (1-68)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ENES_(1-68) Pozcular grubun başıdır.Kendisinin sözü hep dinlenir.İlk başlarda Pozcu'da yaşamamısına rağmen yaşanılan olayları görmüş ve sonrasında Pozcu'ya taşınıp bu işlere girmiştir.Normal bir lise öğrencisi iken yaşadığı çevrede çetesi ile beraber mücadeleler vermiştir.Korkusuzdur ve iyi dövüşür.Yenipazarlı Hamit ile ezeli düşmandır.Sağ kolu Feyzi'dir.Evine baskın yapılması sonucuna öldürürmüştür.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Pozcular_grubun_başıdır.Kendisinin_sözü_hep_dinlenir.İlk_başlarda_Pozcu'da_yaşamamısına_rağmen_yaşanılan_olayları_görmüş_ve_sonrasında_Pozcu'ya_taşınıp_bu_işlere_girmiştir.Normal_bir_lise_öğrencisi_iken_yaşadığı_çevrede_çetesi_ile_beraber_mücadeleler_vermiştir.Korkusuzdur_ve_iyi_dövüşür.Yenipazarlı_Hamit_ile_ezeli_düşmandır.Sağ_kolu_Feyzi'dir.Evine_baskın_yapılması_sonucuna_öldürürmüştür. YAĞIZ (1-67)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#YAĞIZ_(1-67) YAĞIZ (2-60)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#YAĞIZ_(2-60) Hırçın bir kişiliğe sahiptir.Grubun en güzel kızı "CEREN" ile sevgili olmuştur.Birebirde dövemeceği kimse yoktur.Aynı zamanda YeniPazarlılar ondan çok korkmaktadır.Yenipazarlılar Ceren'e saldırınca onu korumak için kendini feda etmiş ve sahilde ölü bulunmuştur.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Hırçın_bir_kişiliğe_sahiptir.Grubun_en_güzel_kızı_"CEREN"_ile_sevgili_olmuştur.Birebirde_dövemeceği_kimse_yoktur.Aynı_zamanda_YeniPazarlılar_ondan_çok_korkmaktadır.Yenipazarlılar_Ceren'e_saldırınca_onu_korumak_için_kendini_feda_etmiş_ve_sahilde_ölü_bulunmuştur. LEVO (1-52)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#LEVO_(1-52) Dersleriyle ilgisi olmaktadır.Makara için okula gelmektedir.Kendisini sınıfta bırakan hocayı bıçaklamıştır.Tam adı"Levent"dir.Yağız'ın kuzeni Eda'dan hoşlanmıştır."UNDER BOSS"ların çocukları silah kaçakçılığına başlayınca hepsini öldürmüştür.Fakat daha sonra tüm suçunu itiraf etmiştir ve ömür boyu hapis cezasına çarptırılmıştır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Dersleriyle_ilgisi_olmaktadır.Makara_için_okula_gelmektedir.Kendisini_sınıfta_bırakan_hocayı_bıçaklamıştır.Tam_adı"Levent"dir.Yağız'ın_kuzeni_Eda'dan_hoşlanmıştır."UNDER_BOSS"ların_çocukları_silah_kaçakçılığına_başlayınca_hepsini_öldürmüştür.Fakat_daha_sonra_tüm_suçunu_itiraf_etmiştir_ve_ömür_boyu_hapis_cezasına_çarptırılmıştır. celi bir kişiliğe sahiptir.Aynı zamanda Pozculular ve YMAL GANG'ı ortak etmiştir.İlk üyelerdendir çoğu saldırıyı savuşturmuştur.Gruptan "CEYDA" ve "EYLÜL" ile kısa sürelerine sevgili olmuştur.Eylül onu aldatınca dayanamayıp işlerden çekilip yurt dışına gitmiştir.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#celi_bir_kişiliğe_sahiptir.Aynı_zamanda_Pozculular_ve_YMAL_GANG'ı_ortak_etmiştir.İlk_üyelerdendir_çoğu_saldırıyı_savuşturmuştur.Gruptan_"CEYDA"_ve_"EYLÜL"_ile_kısa_sürelerine_sevgili_olmuştur.Eylül_onu_aldatınca_dayanamayıp_işlerden_çekilip_yurt_dışına_gitmiştir. ABİDİN (1-68)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ABİDİN_(1-68) Masum biri iken kendisini dışlayınca gruba ihanet etmiştir.Yenipazar tarafına geçmiştir.Grubun çok kez başını yakmıştır.Uygar ile yakın arkadaşlardır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Masum_biri_iken_kendisini_dışlayınca_gruba_ihanet_etmiştir.Yenipazar_tarafına_geçmiştir.Grubun_çok_kez_başını_yakmıştır.Uygar_ile_yakın_arkadaşlardır. RAMO (1-33)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#RAMO_(1-33) Çevredeki tüm malları en iyi kendisi temizlemiştir.Cana yakın biridir.Her delikten çıkar "POZCU PARKI"nda herkese ihtiyaçları getirmiştir.Futbol maçı sırasında kendisine verilen içecekten uyuşturucu hapı çıkınca zehirlenerek ölmüştür.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Çevredeki_tüm_malları_en_iyi_kendisi_temizlemiştir.Cana_yakın_biridir.Her_delikten_çıkar_"POZCU_PARKI"nda_herkese_ihtiyaçları_getirmiştir.Futbol_maçı_sırasında_kendisine_verilen_içecekten_uyuşturucu_hapı_çıkınca_zehirlenerek_ölmüştür. ERAY (1-12)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ERAY_(1-12) Pozcunun efendiliği ile ön plana çıkmıştır.Çok iş beceremez tüm olaylar kendisi ölünce başlamıştır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Pozcunun_efendiliği_ile_ön_plana_çıkmıştır.Çok_iş_beceremez_tüm_olaylar_kendisi_ölünce_başlamıştır. ATA (1-3)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ATA_(1-3) Zeki birisidir.Grupta her şeyin başında vardır sadece kendisi bursluluk sınavını kazanınca Almanya'da burs ile okumaya girmiştir daha sonra kendisinden haber alinanamıştır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Zeki_birisidir.Grupta_her_şeyin_başında_vardır_sadece_kendisi_bursluluk_sınavını_kazanınca_Almanya'da_burs_ile_okumaya_girmiştir_daha_sonra_kendisinden_haber_alinanamıştır. Emirhan (1-10)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Emirhan_(1-10) Pek konuşmaz.Kekemedir.Uygar ile ters düşünce kendi ekibi tarafından öldürürmüştür.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Pek_konuşmaz.Kekemedir.Uygar_ile_ters_düşünce_kendi_ekibi_tarafından_öldürürmüştür. 1-10)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#1-10) Wikipedia: Rabah https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabah Rabah ko hukuma pamarun nder Sakkwatobe, Naajeeriya. Wurooji mawngol maɓɓe ɗon nder gariiri Rabah. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabah#Firooji Wikipedia: Raamaama https://ff.wikipedia.org/wiki/Raamaama Rahama ko wuro go'oto nder lesdi Kaduna nder lesdi Nigeria. Naftirkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raamaama#Naftirki Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raamaama#Firooji Wikipedia: Rahama https://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama Rahama ko wuro go'oto nder Diiwal Kaduna nder lesdi Nigeria. Naftirkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama#Naftirki Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama#Firooji Wikipedia: Rimi https://ff.wikipedia.org/wiki/Rimi Rimi ko hukuma pamarun nder Diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. Wurooji maare maako ɗon nder gariiri Rimi, ɓadi laawol A9. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rimi#Firooji Wikipedia: Rimin Gado https://ff.wikipedia.org/wiki/Rimin_Gado Rimin Gado (ko Rafin Gado) ko hukuma pamarun nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Wurooji ma'aare maako ɗon nder gariiri Rimin Gado, ko ha woyla 20 km haa hirnaange laamorgo Kano. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rimin_Gado#Firooji Wikipedia: Roni https://ff.wikipedia.org/wiki/Roni Roni ko hukuma pamarun nder Diiwal Jigawa, Naajeeriya. Wurooji maare maako ɗon nder gariiri Roni. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roni#Firooji Wikipedia: Sabon Birni https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon_Birni Sabon Birni ko hukuma pamarun nder Sakkwatoɓe, Naajeeriya. Wurooji mawngu ɗon haa gariiri Sabon Birni. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon_Birni#Firooji Wikipedia: Sabuwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabuwa Sabuwa (ko Sabua) ko hukuma pamarun nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Haŋki maako ɗon ha gariiri Sabuwa nder worgo lesdi gariiri sabuwa gariiri, ha nder lesdi Kaduna ha11°10′00′′N 7°07′00′′E / 11. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabuwa#Firooji Wikipedia: Safana https://ff.wikipedia.org/wiki/Safana Safana ko hukuma pamarun nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hoofde mum woni nder wuro Safana haa fuunaaŋge nokkuure12°24′30′′N 7°24′25′′E / 12. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safana#Firooji Wikipedia: Sakaba https://ff.wikipedia.org/wiki/Sakaba Sakaba ko hukuma pamarun nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Wurooji mawngol ngol ɗon nder gariiri Dirindaji. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakaba#Firooji Wikipedia: Saminaka https://ff.wikipedia.org/wiki/Saminaka Saminaka woni gariiri e wuro (kapital) Lere e hooreejo laamorde Saminaka e nder yimɓe Akurmi nder worgo Kaduna nder lesdi Naijeriya. Koode postaal nokku oo woni 811. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saminaka#Firooji Wikipedia: Mohammed Bello El- Rufai https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_El-_Rufai Mohammed Bello El-Rufai(o daññaama nde hitaande Aliif 1990). Hannko wonii wakiilijo Hukumaa pamarum waylaare Kaduna. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_El-_Rufai#HIIMOƁE Wikipedia: Tum, Naajeeriya https://ff.wikipedia.org/wiki/Tum,_Naajeeriya Tum ko wuro nder Kagoro chiefdom, hukuma pamarun Kaura nder worgo Kaduna State nder lesdi Naajeeriya. Fuuta ɗon naftira bee posta haa Kagoro. Wikipedia: Abala-Ibeme https://ff.wikipedia.org/wiki/Abala-Ibeme Abala-Ibeme ko wuro nder hukuma pamarun Obingwa nder Abia, Naajeeria. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abala-Ibeme#Firooji Wikipedia: Ndee dowre Abeokuta https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndee_dowre_Abeokuta Abeokuta flyover ko flyover nder gariiri Abeokuta, laamorgo Ogun diiwal, worgo hirnaange lesdi Najeeriya. Flyover ɗon haaki ha Ibara roundabout, Abeokuta ha dowla Ogun diiwal senator Ibikunle Amosun. Foto gallery of Abeokuta flyoverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndee_dowre_Abeokuta#Foto_gallery_of_Abeokuta_flyover Wikipedia: Abia, Naajeeriya https://ff.wikipedia.org/wiki/Abia,_Naajeeriya Abia woni go'o nder nokkuuje ɗowɗɗe nder lesdi Naajeeriya be innde nder Ɗo woni nder fuunaaŋa lisde Naajeeriya Naftirkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia,_Naajeeriya#Naftirki Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia,_Naajeeriya#Firooji Wikipedia: Abiak Elibi https://ff.wikipedia.org/wiki/Abiak_Elibi Abiak Elibi ko Oron Village nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder Akwa Ibom foobeena leydi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiak_Elibi#Firooji Wikipedia: Achalla https://ff.wikipedia.org/wiki/Achalla Achalla Umudiani, Amukabia, Odawa, Umuogbe, Umunagu, Umuozede, Udezu and Amadim. Wikipedia: Adaeba https://ff.wikipedia.org/wiki/Adaeba Adaeba ko wuro Oron nder Mbo hukuma pamarun nder leydi Akwa Ibom too nder foobeenare lesdi Afrik Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adaeba#Firooji Wikipedia: Adazi-Nnukwu https://ff.wikipedia.org/wiki/Adazi-Nnukwu Adazi-Nnukwu ko wuro nder laamurde https://ff.m. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adazi-Nnukwu#Firooji Wikipedia: Afafanyi https://ff.wikipedia.org/wiki/Afafanyi Afafanyi ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River, foobeenare hirnaare lisde Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afafanyi#Firooji Wikipedia: Afaha Akpan Ekpo https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Akpan_Ekpo Afaha Akpan Ekpo ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal foobeenare hirnare lisde Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Akpan_Ekpo#Firooji Wikipedia: Afaha Atai https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Atai Afaha Atai ko wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal. Ɗum hawti bee Afaha Ukwa, Ata Idung Afaha Ekid, Atai Ndon-Afaha Ekit, Ebana e Ede Urua. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Atai#Firooji Wikipedia: Afaha Efiat https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Efiat Afaha Efiat ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal. Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Efiat#Firooji Wikipedia: Afaha Iman https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Iman Afaha Iman ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal, foobeenare lisde Naajeeriya.hirnare afrik. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Iman#Firooji Wikipedia: Afaha Okpo Town https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Okpo_Town Afaha Okpo Town ko Oron town e nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Okpo_Town#Firooji Wikipedia: Afaha Urua Essien https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Urua_Essien Afaha Urua Essien ko wuro nder Etinan, nokkuure hukuma pamarun laamu hukuma pamarun leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Urua_Essien#Firooji Wikipedia: Afam, Rivers State https://ff.wikipedia.org/wiki/Afam,_Rivers_State Afam Rivers woni gariiri nder Oyigbo hukuma pamarun Area, Rivers diiwal, Naajeeriya. Maandu Oyigbo ɗon haa Afam. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afam,_Rivers_State#Firooji Wikipedia: Agarabe https://ff.wikipedia.org/wiki/Agarabe Agarabe ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River diiwal, foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya.lisde hiirnare afrik Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agarabe#Firooji Wikipedia: Agbadi https://ff.wikipedia.org/wiki/Agbadi == Geography == Geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agbadi#Geography Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agbadi#Firooji Wikipedia: Minndal Agbaja https://ff.wikipedia.org/wiki/Minndal_Agbaja Minji Agbaja woni minji ferru mawndi nder lesdi Naajeeriya nder lesdi Kogi diiwal. Agbaja ɗon marɗo go'o nder ko ɓuri ɗuuɗugo nder lesdi Naajeeriya e nder duniyaaru, bee ko haani ha nder ko haani e tonji miliyaaruuji 1. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minndal_Agbaja#Firooji Wikipedia: Agu Amede https://ff.wikipedia.org/wiki/Agu_Amede Agu Amede woni wuro nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon jooɗorgo yiimɓe ummatoore Eha Amufu, nokkuure laamorde gelle Isi-uzo nder jihar Enugu diiwal. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agu_Amede#Firooji Wikipedia: Ahoada East I (koore nden nden nden) https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahoada_East_I_(koore_nden_nden_nden) Ahoada East I Assembly constituency ko constituency nder Rivers diiwal arduujow House of Assembly, lisde Naajeeriya. Yimɓe Kawtal Kawtalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahoada_East_I_(koore_nden_nden_nden)#Yimɓe_Kawtal_Kawtal Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahoada_East_I_(koore_nden_nden_nden)#Firooji Wikipedia: Akabo https://ff.wikipedia.org/wiki/Akabo Akabo ko wuro wuro nder nokkuure laamorde hukuma pamarun Ikeduru nder leydi Imo diiwal, foobeenare lisde Naajeeriya, Afrik hirnaange. Fuule nde ɗon woodi innde nden ɗon haa too Nnewi e Oguta, fuu nder Igboland. Geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akabo#Geography Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akabo#Nootaaji Wikipedia: Akai-Ikon https://ff.wikipedia.org/wiki/Akai-Ikon Akai Ikon ko Oron town nder Oron hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akai-Ikon#Firooji Wikipedia: Akalovo https://ff.wikipedia.org/wiki/Akalovo Akalovo ko wuro nder leydi Imo diiwal, nder worgo fuunaaŋgo lesdi foobeenare Naajeeriya. Ɗum ɗon haade gariiri Owerri. Wikipedia: Ko ngam https://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_ngam Akanefore ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_ngam#Firooji Wikipedia: Akinima https://ff.wikipedia.org/wiki/Akinima Akinima ko wuro nder nokkuure Ahoada West hukuma pamarun Area nder leydi Rivers diiwal, foobeenare lisde Naajeeriya. Akinima woni laamorgo Ahoda West. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinima#Hiimobe Wikipedia: Akpa Nkanua https://ff.wikipedia.org/wiki/Akpa_Nkanua Akpa Nkanua ko wuro Effiat nder Mbo, hukuma pamarun nder leydi Akwa Ibom diiwal taa faaro wuttoodu hiirnaree lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpa_Nkanua#Firooji Wikipedia: Akpap Okoyong https://ff.wikipedia.org/wiki/Akpap_Okoyong Akpap Akpap-Okoyong wonde wuro nder Okoyong nder Cross River diiwal foobeenare lisde, Naajeeriya, e nder hukuma pamarun karallaagal laamu Odukpani. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpap_Okoyong#Firooji Wikipedia: Akparavuni https://ff.wikipedia.org/wiki/Akparavuni Akparavuni ko ummatoore nder hukuma pamarun too jiytul nokkuure laamu Biase nder leydi Cross River diiwal, foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akparavuni#Firooji Wikipedia: Akpawfu https://ff.wikipedia.org/wiki/Akpawfu Akpawfu (ko Akpofu) woni wuro nder Nkanu East hukuma pamarun gelle nder Enugu diiwal, taa hiirnaree lisde Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpawfu#Firooji Wikipedia: Akpoha, Cross River State https://ff.wikipedia.org/wiki/Akpoha,_Cross_River_State Akpoha ko wuro nder Abi nder hukuma pamarun leydi Cross River diiwal, taa foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya. Ɗum ɗon taa faarow caka sahaaji lesdi Ebonyi diiwal e lesdi Cross River diiwal. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpoha,_Cross_River_State#Firooji Wikipedia: Akungba Akoko https://ff.wikipedia.org/wiki/Akungba_Akoko Akungba Akoko, ko noddiraa Akungba, ko wuro nder leydi Ondo diiwal, nder worgo hirnaanre lesdi Naajeeriya. Ɗum woni ummaatoore jaɓɓaade to jangirde Adekunle Ajasin University. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akungba_Akoko#Firooji Wikipedia: Akwa Obio Effiat https://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Obio_Effiat Akwa Obio Effiat ko Effiat Town nder Mbo hukuma pamarun faarow caka nder Akwa Ibom diiwal leydi foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya.afrik Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Obio_Effiat#Firooji Wikipedia: Alizaga https://ff.wikipedia.org/wiki/Alizaga Alizaga un hukuma pamarun eii gelle too lisde Naajeeriya. Which is part of small area in Eggon. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alizaga#Firooji Wikipedia: Amakohia https://ff.wikipedia.org/wiki/Amakohia Amakohia woni innde gure nayi feere feere feere nder worgo fuunaaŋgo lesdi Naajeeriya, fuu ɗon haade gariiri Owerri e nder nokkuure laamorde Ikeduru. Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amakohia#Fedde_fuɗɗam Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amakohia#Firooji Wikipedia: Amegbu Ogwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Amegbu_Ogwa Ogwa woni wuro nder worgo fuunaaŋgo lesdi Naajeeriya. dum ɗon ha nder Mbaitoli nder leydi Imo diiwal. Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amegbu_Ogwa#Hiimbe Wikipedia: Amuro, Naajeeriya https://ff.wikipedia.org/wiki/Amuro,_Naajeeriya Amuro woni gariiri nder leydi Kogi diiwal, Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amuro,_Naajeeriya#Firooji Wikipedia: Amuvi https://ff.wikipedia.org/wiki/Amuvi Amuvi ko wuro nder lesdi Naijeriya nder Arochukwu hukuma pamarun Area nder Abia diiwal. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amuvi#Firooji Wikipedia: Anai Okpo https://ff.wikipedia.org/wiki/Anai_Okpo Anai Okpo ko Oron ummatoore nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anai_Okpo#Firooji Wikipedia: Anakpa https://ff.wikipedia.org/wiki/Anakpa Anakpa ko wuro nder Uruan nder hukuma pamarun leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗii nder wuro Anakpa. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anakpa#Firooji Wikipedia: Anyam Efa https://ff.wikipedia.org/wiki/Anyam_Efa Anyam Efa ko wuro nder hukuma pamarun nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom diiwal. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anyam_Efa#Firooji Wikipedia: Anona, Cross River State https://ff.wikipedia.org/wiki/Anona,_Cross_River_State Anona ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River, foobeenare taa hiirnaree, Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anona,_Cross_River_State#Firooji Wikipedia: Fedde Ara https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Ara Ara Town wondi gariiri nder Nasarawa hukuma pamarun Area nder Nasarawa diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Ara#Firooji Wikipedia: Ariam Ala-Ala https://ff.wikipedia.org/wiki/Ariam_Ala-Ala Ariam Ala-Ala ko ummatoore nder Ikwuano hukuma pamarun gelle nder lisde Abia diiwal,foobeenare hirna Naajeeriya. Ɗum go'o nder nokkuuje 15 nder aryam/Usaka. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ariam_Ala-Ala#Firooji Wikipedia: Aro Ngwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Aro_Ngwa Aro Ngwa ko ummatoore Igbo nder Osisioma Ngwa hukuma pamarun Area, nder Abia diiwal nder lesdi Naajeeriya. Ɗum woni suburb of Aba, nokkuure jaaynde nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aro_Ngwa#Firooji Wikipedia: Asiok Obufa https://ff.wikipedia.org/wiki/Asiok_Obufa Asiok Obufa ko wuro Effiat nder Mbo, nder hukuma pamarun leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asiok_Obufa#Firooji Wikipedia: Ata Efa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_Efa Ata Efa ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_Efa#Firooji Wikipedia: Atte Oro https://ff.wikipedia.org/wiki/Atte_Oro Atte ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder hukuma pamarun lesdi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atte_Oro#Firooji Wikipedia: Auta Balefi https://ff.wikipedia.org/wiki/Auta_Balefi Auta Balefi woni gariiri ɓeydi ɓeydi yeeso nder caka lesdi Naajeeriya. Duule man ɗon ha nder gariiri gariiri Karu nder hukuma pamarun lesdi Nasarawa diiwal Ɗum ɗon haade Abuja, laamorgo lesdi Nigeria nder laamorgo leydi lesdi Nigeria. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auta_Balefi#Firooji Wikipedia: Aviara https://ff.wikipedia.org/wiki/Aviara Aviara woni gariiri Isoko nder Delta diiwal, nder fombina lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Awa Ntong https://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_Ntong Awa Ntong woni wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_Ntong#Firooji Wikipedia: Fulde dictionare https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulde_dictionare Fulde dictionary Ɗoufugo baude== lyawa reeɗup jey goɗɗow_= mai ciki_ na mutum aibee== laifi manga__ maunuga== babba mai girma warru zo ewnugo kira yin kira hakkulugo== lura kula womarde_ rawa yin rawa kunne ==nouppi nyamugo ==cin abinci yees sow karya fewree wasa [[fijjirdee== samowa he bugo yahdu fiya ndiiyam ruwa nyamdu abinci bacciil yaro Wikipedia: Bakana https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakana Bakana woni gariiri nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi go'o nder gariiri ɓurɗi mawnude nder yimɓe Kalabari, nder Degema hukuma pamarun areander lesdi Rivers diiwal. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakana#Firooji Wikipedia: Bakara, Nigeria https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakara,_Nigeria Bakara ko nokkuure yimɓe nder hukuma leydi Nasarawa, Naajeeriya. Ɗum ɗon haandi ko ha woyla 24 km (15 ) haa saŋge hirnaange Nasarawa. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakara,_Nigeria#Firooji Wikipedia: Bara, Nigeria https://ff.wikipedia.org/wiki/Bara,_Nigeria Bara woni gariiri nder Oyo diiwal nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon ha hukuma woyla yaasi laawol Oko-Iressa-Aadu. Nootaaji e kootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara,_Nigeria#Nootaaji_e_kootaaji Wikipedia: Bariga https://ff.wikipedia.org/wiki/Bariga Bariga ko nokkuure e nder leydi Lagos diiwal, Naajeeriya. O ɗon jeyaa nder nokkuure laamu Somolu hukuma pamarun nder lesdi Lagos diiwal, ammaa nder diiwal hukuma pamarun hitaande dowgu 2013 ɗum jeyaa nder laamu leydi bana nokkuure ɓamtaare nder lesdi area. Kuɓol mawɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bariga#Kuɓol_mawɗi Yimɓe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bariga#Yimɓe_mawɓe Wikipedia: Bethel, Delta https://ff.wikipedia.org/wiki/Bethel,_Delta Bethel woni gariiri Isoko nder Delta diiwal, nder worgo lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Bin Yauri https://ff.wikipedia.org/wiki/Bin_Yauri Bin Yawri woni gariiri nder Diiwal Kebbi, lesdi Naajeeriya. Ɗum woni ko 8 km haa fuunaaŋge diga maayo Niger, je ɗon hokkata ndiyam nder nder ka'inji e 270 km haa baŋnge worgo Diiwal Sakkwatoɓe. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Borgu Game Reserve https://ff.wikipedia.org/wiki/Borgu_Game_Reserve Borgu Game Reserve ko go'o nder Kainji National Park, nder Borgu hukuma pamarun Area of Niger diiwal e Baruten hukuma Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Borgu_Game_Reserve#Hiimobe Wikipedia: Koolol Pulaar https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Pulaar Brass Island ko saare nder Niger Delta nder lesdi Naajeeriya. Ɗum woni nokku Twon-Brass, hooreejo Brass, lesdi Naajeeriya dow lesdi Bayelsa diiwal. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Pages with script errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_script_errors Wikipedia: Buari https://ff.wikipedia.org/wiki/Buari Buari woni gariiri nder leydi Kwara diiwal nder worgo hirnaange lesdi Naajeeriya, yimɓe Yoruba njooɗi. Duule ɗon mari keerol bee Okeya, Egi, Ilala e Esie. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Chokocho https://ff.wikipedia.org/wiki/Chokocho Chokocho ko ummatoore nder Etche hukuma pamarun Area nder Rivers diiwal, Naajeeriya ɓadi maayo Otamiri. Ɗum woodi yimɓe 18000 jooɗiiɓe. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chokocho#Firooji Wikipedia: Dowla Deghele https://ff.wikipedia.org/wiki/Dowla_Deghele Deghele Community wonde ummatoore nder wuro Itekiri nder laamu Warri. Princess Iye Akengbuwa haɓɓiti Deghele Community ngam ɓiɗɗo maako, Governor Chanomi. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dowla_Deghele#Firooji Wikipedia: Daande Senatoore Central Delta https://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Central_Delta Delta Centajjo Sannatajjo nder Diiwal Delta, Naajeeriya hawti e 8 hukuma pamarun laamorde je hawti e Ethiope East, Ethiope West, Sapele, Okpe, Ughelli North, Ugheli South, Udu e Uvwie. Maare (laamaade koolaation) nder diiwaan senatorial Delta Central woni Udu. Lista senatooje wakiila Delta Centralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Central_Delta#Lista_senatooje_wakiila_Delta_Central Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Central_Delta#Firooji Wikipedia: Daande Senatoore Delta North https://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_North Daarti senatorial Delta North nder Delta diiwal, Naajeeriya, hawti e 9 hukuma pamarun laamorde jeyaaɗe: Aniocha North, Aniocha South, Ika North East, Ika South, Nndokwa East, Nndoka West, Oshimili South, Oshimilli North e Ukwuani. Wakilol ngal Delta North woni Peter Nwaoboshi daga People's Democratic Party, PDP. Lisi senatooje wakiilo Delta Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_North#Lisi_senatooje_wakiilo_Delta_North Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_North#Firooji Wikipedia: Daande Senatoore Delta South https://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_South Delta South Senatorial District nder Delta diiwal, Naajeeriya, hawti e 8 hukuma pamarun laamorde je ɗon hawta e Bomadi, Burutu, Isoko North, Isoko South, Patani, Warri North, Warri South e Warri South West.  Maare (maare collation) Delta South woni Isoko South hukuma pamarun. Lisi senatooje wakiilo Delta Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_South#Lisi_senatooje_wakiilo_Delta_South Wikipedia: Ebana (ko wuro) https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebana_(ko_wuro) Ebana woni wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun area nder Akwa Ibom. Ɗum go'o nder gure ɗe ɗon jeyaa e Afaha Clan nder Eket. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebana_(ko_wuro)#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebana_(ko_wuro)#Firooji Wikipedia: Ebijakara https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebijakara Ebijakara ko komin e nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal,Naajeeriya. Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebijakara#Taariiha Wardi ummaatoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebijakara#Wardi_ummaatooje Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebijakara#Firooji Wikipedia: Ede-Oballa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ede-Oballa Ede-Oballa woni nokkuure nder wuro Nsukka hukuma ɗo woni worgo wuro mawɗo. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede-Oballa#Firooji Wikipedia: Edebuk https://ff.wikipedia.org/wiki/Edebuk Edebuk ko wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal. Ɗum wondi go'o nder gure ɗe "Afaha Clan" nder Eket. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edebuk#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edebuk#Firooji Wikipedia: Edem Ekpat https://ff.wikipedia.org/wiki/Edem_Ekpat Edem Ekpat ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edem_Ekpat#Firooji Wikipedia: Edikor Eyiba https://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_Eyiba Edikor Eyiba ko Oron Village nder Udung Uko hukuma pamarun nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_Eyiba#Firooji Wikipedia: Edikorbiosio https://ff.wikipedia.org/wiki/Edikorbiosio Edikorbiosio ko Oron Village nder Udung Uko hukuma pamarun area nokkuure laamu leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikorbiosio#Firooji Wikipedia: Edikor Eyokpu https://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_Eyokpu Edikor Eyokpu ko wuro Oron nder udung Uko hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_Eyokpu#Firooji Wikipedia: Edok https://ff.wikipedia.org/wiki/Edok Edok ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder lesdi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edok#Firooji Wikipedia: Effiat Mbioto https://ff.wikipedia.org/wiki/Effiat_Mbioto Effiat Mbioto ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Effiat_Mbioto#Firooji Wikipedia: Egbizum https://ff.wikipedia.org/wiki/Egbizum Egbizum ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River, Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egbizum#Firooji Wikipedia: Egini https://ff.wikipedia.org/wiki/Egini Egini woni gariiri nder Udu hukuma pamarun area LGA nder lesdi Delta diiwal, Naajeeriya ɓadi gariiri Warri. Wikipedia: Ejule https://ff.wikipedia.org/wiki/Ejule Ejule woni gariiri nder leydi Kogi diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ejule#Firooji Wikipedia: Ekiebong https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiebong Ekiebong ko wuro Oron hukuma nder mbo hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Ekim https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekim Ekim woni Oron Community nder udung Uko hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekim#Firooji Wikipedia: Ekim-Enen https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekim-Enen Ekim-Enen ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗii nder gariiri Ekim-Enen. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekim-Enen#Firooji Wikipedia: Ekom, Etinan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekom,_Etinan Ekom woni wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekom,_Etinan#Firooji Wikipedia: Ekpene Ibia https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ibia Ekpene Ibia ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio'en ɗon jooɗoto nder gariiri Ekpene Ibia. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ibia#Firooji Wikipedia: Ekpene Obom https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Obom Ekpene Obom woni wuro nder Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Obom#Firooji Wikipedia: Ekpene Ukim https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ukim Ekpene Ukim ko wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗoto nder gariiri Ekpene Ukim. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ukim#Firooji Wikipedia: Ekpene Ukpa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ukpa Ekpene Ukpa ko wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ukpa#Firooji Wikipedia: Elei https://ff.wikipedia.org/wiki/Elei Elei ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder lesdi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elei#Firooji Wikipedia: Eman Ikot Ebo https://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_Ikot_Ebo Eman Ikot Ebo ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗoto nder wuro Eman Ukpa. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_Ikot_Ebo#Firooji Wikipedia: Eman Ukpa https://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_Ukpa Eman Ukpa ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya, yimɓe Ibibio njooɗi. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_Ukpa#Firooji Wikipedia: Eman, Akwa Ibom https://ff.wikipedia.org/wiki/Eman,_Akwa_Ibom Eman ko wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗii nder wuro Eman. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman,_Akwa_Ibom#Firooji Wikipedia: Enino https://ff.wikipedia.org/wiki/Enino Enino woni wuro Oron nder udung Uko hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enino#Firooji Wikipedia: Eniongo https://ff.wikipedia.org/wiki/Eniongo Eniongo ko ummatoore Oron nder udung Uko hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eniongo#Firooji Wikipedia: Eno-Evong https://ff.wikipedia.org/wiki/Eno-Evong Eno-Evong woni wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eno-Evong#Firooji Wikipedia: Ensuokwe https://ff.wikipedia.org/wiki/Ensuokwe Ensuokwe ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ensuokwe#Firooji Wikipedia: Enugwema https://ff.wikipedia.org/wiki/Enugwema Enugwema ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugwema#Firooji Wikipedia: Enwang https://ff.wikipedia.org/wiki/Enwang Enwaang woni Oron Town e laamorgo Mbo hukuuma pamara ka diiwal Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enwang#Firooji Wikipedia: Enwetiti https://ff.wikipedia.org/wiki/Enwetiti Enwetiti woni wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya. Firoojhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enwetiti#Firooj Wikipedia: Epenti https://ff.wikipedia.org/wiki/Epenti Epenti ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Epenti#Firooji Wikipedia: Ko e nder https://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_e_nder Ere Ijesa wooni gariiri nder hukuma pamaro Oride nder Diiwal Osun, lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon haadi e mayre 286 (461km) haa sahaa hiirnaange Abuja, laamorgo leddi Naajeeriya. Wikipedia: Julde jummare https://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_jummare Julɗe Jummare unjulɗe keywuɗe adow juuldow huu too deena julowwohu deyduun juulataa seetiree zuhr ayalde jummaree haa too rakaa jeeɗiɗi harhadde awowde khutbah imameejow koɗuun huɗɗa kabbara artuwɗun Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_jummare#Himmoɓe Wikipedia: Shehu Muhammad gibrima https://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Muhammad_gibrima MUHAMMAD GIBRIMA zulmaarife daayaaɗow yandee (19 liiyru bowtal hiitande dowgu alif 1902) too lisde gelle nguru hukuma famarun too Diiwal Yobe woyla huuna liyde Naajeeriya leññolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Muhammad_gibrima#leññol hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Muhammad_gibrima#hiimoɓe Wikipedia: Tarihin annabi ibrahim https://ff.wikipedia.org/wiki/Tarihin_annabi_ibrahim Annabi Ibrahim (As) Wikipedia: Lamɗam https://ff.wikipedia.org/wiki/Lam%C9%97am Lamɗam ko iga manɗa Un ko welnuugo belɗum ñyanɗu adunaaru e dabbaaji fuu. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lam%C9%97am#Hiimoɓe Wikipedia: Jukun https://ff.wikipedia.org/wiki/Jukun Jukun Jawleeru lasngol haa nder lesdi Naajeeriya. Jukun un yimmɓe laatiiɓe Jottorii haa nder diiwe kamani ba taraba,benuwe filaato [[Aadamaawa e gonnde fuu. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jukun#HIIMOƁE Wikipedia: Saidu Ahmad Alkali https://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_Ahmad_Alkali Saidu Ahmad Alkali latama goddo siyasa,en lysdi Diiwal Naajeriya. O subama senator gada gombe waila har diiwali Gombe Naajeeriya. Wikipedia: Ibrahim talba https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_talba Alhaji Ibrahim talba oun dayyama hiitadde silo (11_1946) beɗɗo siyasa,en lysidi Naajeeriya owmaudo kuwuuɗo gwanatii too dimma maudow balliituwo gwamnatii taaraya,en a fadaa ardujoo lysde Naajeeriya mootefi joodorgal gwaana deetati alisde Diiwal Yobe hiitadde gada duubi 2007'2015_2019 Alis jagurgol people sulbe jama,are part(PDP) HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_talba#HIIMOƁE Wikipedia: Janngirde Caleb https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Caleb Janngirde Calebun janngirde jottoriiɗe hoore mu'un alkanoo haa nder Imota, diiwal lagos, Naajeeriya. Ɗum tiggiiɗe nder hitaande dungu 2007. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Caleb#HIIMOƁE Wikipedia: Murtala Nyako https://ff.wikipedia.org/wiki/Murtala_Nyako Murtala Nyako Ballitoowo admiral Murtala Nyako goɗɗo ritaaya GCON, CFR: rcds, D.Agric. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Murtala_Nyako#HIIMOƁE Wikipedia: Janngirde Gollital akawe Torkula https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Gollital_akawe_Torkula Janngirde Gollital akawe Torkula un janngirde (ATP) Gollital nder makurɗi kapital diiwal Benue ,caka hawtirde Naajeeriya. Ɗum waari iga haa nde janngirde dun anndal e bawgal jannde,ATCAPS,nde ɓesdanaa mawngu haa janngirde Gollital les ardungal jamunnde tabbitiniiɗe diiwal Benue nder haaram ru 2020. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Gollital_akawe_Torkula#HIIMOƁE Wikipedia: Abdulqadir jilanii https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulqadir_jilanii Abdulqadir Jilani (daayadow hiitade alif 1077 yalde 21 liyru silo own soytii hiitade 1166) modown waɗɗata laqabi agausul aazam hakkuke anɗuɗow too daatal diina sufacci dayyadow awoyla Iran a lewru juwwouro maɗdow a bagdad qarnijee 11 jiiwee go'o Wikipedia: Aliko dongote https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliko_dongote Alhaji aliko dangote bollitowo yimbe mawɗo jagorɗo sanaa attajireju andeer lesɗe Afrik daññaaɗo nde yalde 10 liiyru afrilu hiitade dowgu alif 1957 miladiyya laatido mawɗo haa sana'aajj Naajeeriya haa afrik Dangote hannko wannginii Jawleeru dangote kamfani burɗow mawngu Afrik HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliko_dongote#HIIMOƁE Wikipedia: Umar musa yar,adua https://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_musa_yar,adua Umar musa yar,adua(GCFR) dayyaɗo nalde (16) elewru suumaye mawɓe hiitadde duubi 1951 nder Diiwal Katsinaadd referenceadd reference nde woyla Naajeeriya daññowo maako hayyuke ministajju Diiwal Lagos artuuɗo.moo ardake lesdi naajeeriya a hiitade(2007) HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_musa_yar,adua#HIIMOƁE Wikipedia: Bukar ibrahim https://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_ibrahim == Bukar Abba Ibrahim == Bukar Abba Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_ibrahim#Bukar_Abba_Ibrahim hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_ibrahim#hiimobe Wikipedia: Musa lawan https://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_lawan Musa Lawan Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_lawan#Hiimoɓe Wikipedia: Janngirde Greenfield https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Greenfield Janngirde Greenfield un janngirde nder Diiwal kaduna, Naajeeriya. Ɗum tiggi nde nder haaram ru 2019,e hollinde nde 2018/19 hitaande nder siwtoraandu 2019. Suudu Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Greenfield#Suudu_Janngirde HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Greenfield#HIIMOƁE Wikipedia: Waziri ibrahim https://ff.wikipedia.org/wiki/Waziri_ibrahim Alhaji Waziri kolo Ibrahim o daayaama hiitande dowgu alif 1926 -1992 e lysidi siyasaju Naajeeriya taa laayal yimmɓe seerati,en lesdi jihar Borno gaɗowoo kasuwanci neddo Diiwal Borno naajeeriya lettiido arduujow siyasa too daatal jaagurgo PDP ardakee bawwo Naajeeriya second Republic taagudo jamiiyar people party hiitande alif (1978). Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waziri_ibrahim#Himmoɓe Wikipedia: Janngirde Gregory https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Gregory Janngirde Gregory (GUU) Um jottoriiɗe nder Uturu, Diiwal Abia nder Naajeeriya. Ɗum un a janngirde jottoriide hoore Mun haa wii'aa (private) innɗe ɓaawo Rope Gregory I. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Gregory#HIIMOƁE Wikipedia: Usman Bello Kumo https://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bello_Kumo Usmaanu Belloo Kuumo woni Jamɗiyarewoɓe koofo House of Representatives tawi ɗiiwaakoo Akko cikin guddu Gombe. Ƴe a ɗeeje kalaɓugol ngol Law to banaandi Bayero, Kano. Wonande Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bello_Kumo#Wonande_Party Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bello_Kumo#Nassiji Wikipedia: Abubakar imam https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_imam Alhaji Abubakar imam (daayaama hiitade ei dowgu 1911_1981) too wowro kagara lisde naajeeriya maso woyla (o.b. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_imam#Hiimoɓe Wikipedia: Rabat https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabat Rabat un Laamorɗe Lysdi marookko caggal woyla Afrik gelle ngonnɗe haa lardu Rabat-sale`-ke`nitra,e lesdi marookko kadi nden kapital leydi marookko les lardu sale`-ke`nitra. nde daw caggal hisaago jimlawal ɗumngu 2014,e woodi yimmɓe kamani adadu miliyannji nayi e teemeeje ujuneeji cappanɗe diɗi e teemeeje jowee ɗiɗi e cappanɗe jowi a(577827) nɗer rabat. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabat#HIIMOƁE Wikipedia: Malaika jibrilu https://ff.wikipedia.org/wiki/Malaika_jibrilu Mala,ika jibrilu a wowdi Malaika jibrilu annaboween Allahu huu e,andeemu beemeɗi yegwomow e nder siigawal taaguw hakwoke arduujo malaika,en too ɓeyal ndiina gadditowo waahayiwol diga jowmirawo haa too annabijo Muhammadu HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malaika_jibrilu#HIIMOƁE Wikipedia: Ibn taymiyyah https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_taymiyyah Ibn taymiyyah taqiad din ahmad ɓeɗɗo taymiyyah oo larabankeju mariiɗo hiitade duubi 1263 akooyare 1328 andiiraɗo indee beɗɗo taymiyyah owwodi jiytol adow takkube sunnah theologian jurisconsalt logician arduuju doow maube doon hanbaliya too jurisprudence haa too imam ahmad lbn hanbal taymiyyah laatiike takkudow datal qadiriyya sufi order haa to ɗatal abdul qadir Jelani. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_taymiyyah#Himobe Wikipedia: Plato https://ff.wikipedia.org/wiki/Plato Plato lateeɗo moodibbo anduɗow falsafa leydi girka owmaarake hiitande(427bc) kuwyaree (348bc) plato adiskuɗow marɗow wiirbe(50)mutage jangirde academy plato moodibow socrates modibbo aristotle taguuɗow jangirde lyceum plato ouwiiɗe jeeyte ɗuuɗi adow falsafa ko andube bulwaata haa hadde to duneeyaru huu too falsafa girka Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Plato#Himmoɓe Wikipedia: Banja Arannɗe https://ff.wikipedia.org/wiki/Banja_Arann%C9%97e Banja Arannɗe Wikipedia: Muhammadu Abali Ibn Muhammadu Idrissa https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissa muhammadu Abali Ibn Muhammadu Idrissa Alhaji Muhammadu Abali Ibn Muhammadu Idrissa ( O daññaama 14 lewru suumaye mawɓe 1956) ɗun Lamminiimo lamido sappo e tatiijo ko Kadi lamiɗi finnataawa,nde Laamorde aFika nder ñalde 16 nde lewru haaram sakitiiɗu 2009. Hoore Laamorde nde Gelle potiskum,diiwal Yobe,Naajeeriya. Finnde Duuɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissa#Finnde_Duuɓi Lamidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissa#Lamido Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissa#Himobe Wikipedia: Lamido https://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido Lamido (haa noddiraa hooreejo finnataawa kadi ajiyaajo (hakimii) un neɗɗo kaajaanoowo finnataawa nder Adunaaru yimmɓe kala koo tooyee fof nder Duniiyaaru yimmɓe HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido#HIIMOƁE Wikipedia: Yimmɓe https://ff.wikipedia.org/wiki/Yimm%C9%93e Yimmɓe Un ngondii tagaadii joomiraawo Allah ko tagii ɓaawo Lesdi waɗiɓee lawnuuji feere-feere, lasngol feere-feere diinaajj fof taguu artuuɗo tagaa hannko wonii nabojo Adamu e debbo Maako Hawwa'u kadi nden hay ko tokki gaɗaa maɓɓe fuu ɗum ɓiɓɓe maɓɓe haa nde hannɗe HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yimm%C9%93e#HIIMOƁE Wikipedia: Teheran https://ff.wikipedia.org/wiki/Teheran Tehran eii capital leydi Iran. Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_Iran Wikipedia: Muhammad Idris Malagi https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Idris_Malagi Muhammad Idris Malagi o janja Malagi eriminmo nylde 2 lewru maris mongou 1966 eii Lysidi siyasa,en Naajeeriya, jornii nder ministajjo shugabajjo Bola Ahmed Tinubu edon diidii jaridajjo Blueprint toe king Broadcasting doon Abuja Naajeeriya, Malagi eii ardiido kungiyajjo bidi,on jarida gelle haa nder lesdi Naajeeriya. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Idris_Malagi#Himobe Wikipedia: Dauda Kahutu Rarara https://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Kahutu_Rarara Dauda Kahutu Rarara andiiraɗow rarara dayyaɗow leydi katsina bawɗow winndetande giimitol https://ha.m. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Kahutu_Rarara#Himobe Wikipedia: Mashhad https://ff.wikipedia.org/wiki/Mashhad Mashhad ko sare e der ledi Iran. ko sare nimere ɓurde mawnude e der ledi Iran. Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_Iran Wikipedia: Tabriiz https://ff.wikipedia.org/wiki/Tabriiz Tabriiz kosare e der Iran. Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_Iran Wikipedia: Ghom https://ff.wikipedia.org/wiki/Ghom Ghom ko sare e nder Iran. nden sare ko sare dinayankore mawnde. Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_Iran Wikipedia: Diiwol Nukiliya https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_Nukiliya Nukiliya bowle adow nukiliya un jiennayeere too arduuen duuniyaru Articles which use infobox templates with no data rowshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_which_use_infobox_templates_with_no_data_rows Wikipedia: Diiwol dragon https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_dragon Dragon un alkuwjiije gwuɗun duun joumeerawo taagge aɓawwo liyde too duɓe dubu 19 jowtiide haa too duuneeyaru own taggwe naadmɗow artuuɗow adam too dube dubu (10000) jowtiide abowwo Leydi Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_dragon#Himmoɓe Wikipedia: Diiwol Mahatma gandhi https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_Mahatma_gandhi Mahatma Gandhi o daayaama ƴande 2 ɗiɗi lewru yarkoma hiitande https://en.m. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_Mahatma_gandhi#Hiimobe Wikipedia: Ceerno nguurndam lesdi Nigeria https://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria Ceerno nguurndam lesdi Nigeria ɗon laaɓɓa diga ɓeydaaki temperatuure, feerootiral ndiyam (ɗam ɓeydaago nder nokkuuje coorde e ɓeydaare nder nokkuuje nder lesdi). Ɗum ɗon holla e ɗam e ɗam, fuɗɗugo ladde, ɓeydagol ndiyamji, ɓeydaaki, ɓeydi, ɓeydiiji, yiite, ɓeydaaji leydi, ɓeydugo leydi, haalaaji sahaaji ɓurɗi ɓeydaago e majjugo biodiversity. Fedde gasji greenhousehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Fedde_gasji_greenhouse Kuɗol dow nokkuure naturalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Kuɗol_dow_nokkuure_natural Ɓuurnde e wakkatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Ɓuurnde_e_wakkati Ceerno to nokkuurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Ceerno_to_nokkuure Ɓeydaaki to humondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Ɓeydaaki_to_humondiral Ecosystemshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Ecosystems Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Kootol Wikipedia: Baabaawooji https://ff.wikipedia.org/wiki/Baabaawooji Ababene ko wuro wuro nɗer wuro Obubra nɗer leydi Kuros Riba, Naajeeriya. Wikipedia: Kolori dam https://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam Kolori Dam ɗon nder Sokoto State nder lesdi Nigeria. Ɗum timmini nder 1978 nden nder hitaande 1981 nden, ndiyam ndiyam maako boo heewi. Fikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Fiko Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Fuuɗuki Maakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Maaki Fuuɗuki dow ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Fuuɗuki_dow_ndiyam Fedde jaɓɓorgo e jaɓɓorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Fedde_jaɓɓorgo_e_jaɓɓorgal Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Kootol Wikipedia: Priscilla Achapka https://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka Priscilla Mbarumun Achakpahttps://www.ashoka. Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#Kuugal Ceerno e ceernohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#Ceerno_e_ceerno Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#Kootol Wikipedia: Hussaini Abdu https://ff.wikipedia.org/wiki/Hussaini_Abdu   Hussaini Abduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussaini_Abdu#Hussaini_Abdu Firoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussaini_Abdu#Firoore Wikipedia: Adamawa State Polytechnic https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic Adamawa State Polytechnic ko jaangirde jaangowbe nder Yola, Adamawa State, Nigeria. Ɗum haɓɓiti nder 1991 nder hawtuki College of Preliminary Studies Yola e Institute for Staff Development, Numan. Tariha Adamawa state polyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Tariha_Adamawa_state_poly Kooruuji ɗi mbaɗeteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Kooruuji_ɗi_mbaɗetee Campushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Campus Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Fedde Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Ndaare_kadi Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Kootol Wikipedia: Federal Capital Territory (Nigeria) https://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria) Fedde Laamorgo leydi ndii FCT woni leydi leydi ndi haa caka lesdi Naajeeriya. Abuja, laamorgo lesdi Najje, ɗon ha nder lesdi man. Tariha'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Tariha'en Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Joogaraafiwol Kuugal jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Kuugal_jaaynde Yimɓe e leyɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Yimɓe_e_leyɗe Ceeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Ceeɗol Ceeɓolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Ceeɓol Cuuɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Cuuɓi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Himobe Wikipedia: Ministajjo nder Asiwaju Bola Ahmed Adekumle Tinubu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ministajjo_nder_Asiwaju_Bola_Ahmed_Adekumle_Tinubu Hisaare Jeerrgol minisstaa'en. Bola Tinubu Wikipedia: David Umahi https://ff.wikipedia.org/wiki/David_Umahi https://guardian.ng/news/umahi-asks-govs-to-supervise-ongoing-federal-road-projects-in-states/David Umahi Eriminmo lewru 25 duubi 1963 eiii lesdi siyaasaji nder Naajeeriya jornii eii ministajjo shugabajjo Bola Ahmed Tinubu. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Umahi#Himobe Wikipedia: Betta Edu https://ff.wikipedia.org/wiki/Betta_Edu Betta Edu Eriminmo lewru 25 mongou 1986 eii lysidi siyasaju nder Naajeeriya jornii eii ministajjohttps://platinumtimes.ng/dr-betta-edu-biography-career-life-story/ shugabajjo Bola Ahmed Tinubu oon doon shugabajjo Debbum (APC) toh Commissioner kalau,en Diiwal River's nder Naajeeriyahttps://newswirengr. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betta_Edu#Himobe Wikipedia: Abubakar Atiku Bagudu https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Atiku_Bagudu Abubakar Atiku Bagudu Eriminmo lewru 26 mongou 1961 eii lysidi siyasaju nder Naajeeriya jornii eii ministajjo ardiiɗo Bola Ahmed Tinubu oon doon gwamnajjo Diiwal Kebbi ɓaawo duuɓi 2015 be 2023. Atiku eii don Sanataajo nder Kebbi gada duubi 2009 to 2015. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Atiku_Bagudu#Himobe Wikipedia: Muhammad Ali Pate https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Pate Muhammad Ali Pate https://www.worldbank. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Pate#Himobe Wikipedia: Aliyu Idris Funtua https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Idris_Funtua Dr Aliyu Idris Funtua ko jannginoowo Naajeeriya e hooreejo Jaŋde Feddeeji Ekkitinoore, Katsina. O laati ardiiɗo 13th College on 19 August 2016, ɓaawo hooreejo Muhammadu Buhari haɓɓii darnde maako. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Idris_Funtua#Kootol Wikipedia: Danchuwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Danchuwa Danchuwaun gellle nder hukuma pamarum potiskum haa diiwal Yobe lysidiNaajeeriya o hebe Afrik Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danchuwa#Hiimobe Wikipedia: Yusuf Maitama Tuggar https://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Maitama_Tuggar Yusuf Maitama Tuggar https://dbpedia.org/page/Yusuf_TuggarEriminmo 12 Colte moungou 1967 gada Diiwal Bauchi eii lysidi siyasaju nder Naajeeriya jornii eii ministajjo shugabajjo Bola Ahmed Tinubu oon doon ambassador Naajeeriya chabalhttps://guardian. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Maitama_Tuggar#Himobe Wikipedia: Mariya Mahmoud Bunkure https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariya_Mahmoud_Bunkure Mariya Mahmoud Bunkure on wanii ministajjo Federal Capital Abuja oon doon Ardiido Commissioner Janngirde Diiwal Kano lysidi Naajeeriya hissare Abdullahi Umar Ganduje. Wikipedia: Ezenwo Nyesom Wike https://ff.wikipedia.org/wiki/Ezenwo_Nyesom_Wike Ezenwo Nyesom Wike CONhttps://www.legit. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezenwo_Nyesom_Wike#Himobe Wikipedia: Chief Adebayo Olawale Edun https://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Adebayo_Olawale_Edun Chief Adebayo Olawale Edun o https://platinumtimes.ng/wale-edun-biography-career-life-story/janja Wale Edun eii Naajeeriya banki,en toe siyyasa,en jornii eiii ministajjo nder gwamnati,en Ardiido Bola Ahmed Tinubu gada August 2023. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Adebayo_Olawale_Edun#Himobe Wikipedia: Laawol A1 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya) Laawol A1 woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawta Lagos nder worgo haa haŋki bee Niger nder woyla haa Birnin Konni. Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol Wondirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya)#Wondirde Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A9 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya) Laawol A9 nder ɗatal ngol woni nder nder lesdi Naajeeriya, nder wayla caggal banngeere lesdi. O ɗon huwti bana laawol jaɓɓorgo nafatoore, hawtaago berniwol mawɗi ɗuuɗal e footi waɗugo jaɓɓorgal nder lesdi e nder lesdi. Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Tariha Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol Ɓamtaare e ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Ɓamtaare_e_ɓamtaare Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe Linjiila gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Linjiila_gure Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A10 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya) Laawol A10 nder ɗatal ngol woni laawol mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawta lesdi lesdi man nder hirnaange e fuunaange. Ɗu laawol ngol ɗon ɓadake ko km 452 bana non, ɗon jogii sagal ngal nafata nder ɓeydaago haɓɓuki e jaaynde. Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#Tariha Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A11 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya) Laawol A11 woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya. O ɗon huwdi bana laawol jaɓɓorgo mawɗo hawtaago gariiriji e nokkuuje feere feere nder lesdi. Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol Terminus Ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Terminus_A Luttudu Bhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Luttudu_B Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe Lidooje ɗe kuuweteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Lidooje_ɗe_kuuwetee Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Ndaare_kadi Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A12 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya) Laawol A12 woni ɗaatal nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawta wuro Katsina Ala nder fuunaaŋge haa gariiri gelle Jalingo nder hirnaaŋge. O nɗon haɓɓii kiilomitaji 350 km e nɗon huwti bana ɓandu mawndu nder banngeere laawol. Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe Linjiila gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#Linjiila_gure Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A13 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya) Laawol A13 woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ko dabare maare 615 km. O hawti gariiri Jimeta nder Adamawa dow lesdi dow lesdi haa worgo haa fuɗɗam maako haa gariiri Bama nder Diiwal Borno. Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe Lidooje ɗe kuuweteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#Lidooje_ɗe_kuuwetee Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A14 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya) Laawol A14 nder laawol ngol woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawti gariiri Ilorin haa fuunaaŋge haa Bode Sadu haa hirnaaŋge. O ɗon haɓɓii yaaki kiloomitaaji 80 e nɗon jogii darnde mawɗe nder nder nder nderji nder nderji. Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe Linjiila gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya)#Linjiila_gure Wikipedia: Laawol A121 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A121_(Naajeeriya) Laawol A121 ɗon ha lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A121_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A123 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A123_(Naajeeriya) Laawol A123 woni laawol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A123_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A124 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A124_(Naajeeriya) Laawol A124 nder ɗatal ngol woni nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A124_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A125 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A125_(Naajeeriya) Laawol A125 woni ɗatal nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A125_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A126 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A126_(Naajeeriya) Laawol A126 nder ɗatal woni nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A126_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A231 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A231_(Naajeeriya) Laawol A231 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A231_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A232 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A232_(Naajeeriya) Laawol A232 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi go'o nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago hakkunde laawol fuunaŋgo-laamorde. Luttuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A232_(Naajeeriya)#Luttudu Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A232_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A233 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A233_(Naajeeriya) Laawol A233 woni ɗital nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A233_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A234 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A234_(Naajeeriya) Laawol A234 woni laawol mawɗo nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Adiraakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Adiraaku Laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Laawol Laddahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ladda Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Roondugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Roondugo Wikipedia: Laawol A235 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A235_(Naajeeriya) Laawol A235 nder ɗital ngol woni nder lesdi Naijeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A235_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A236 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A236_(Naajeeriya) Laawol A236 nder ɗatal ngol woni nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A236_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A237 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A237_(Naajeeriya) Laawol A237 laawol ngol woni ɗital nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋge-ɓaŋge hawtaago laawol fuunaŋge fuunaaŋgo-laamde. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A237_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A342 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A342_(Naajeeriya) Laawol A342 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A342_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A343 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A343_(Naajeeriya) Laawol A343 nder ɗital ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-laawdi ɗon hawta bee laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Luttuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A343_(Naajeeriya)#Luttudu Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A343_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A344 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A344_(Naajeeriya) Laawol A344 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A344_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Laawol A345 (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A345_(Naajeeriya) Laawol A345 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A345_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Bacita Fuuɗugo https://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo == Bacita Fuuɗugo == Bacita Fuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo#Bacita_Fuuɗugo Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo#Ndaare_kadi Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo#Kootol Wikipedia: Bajoga Northeast Airport https://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga_Northeast_Airport Bajoga Woyla fuunaaŋge Fuuɗugo woni fuuɗugo ɗo Bajoga e Ashaka Cement Plant nder Naajeeriya. Ɗum ɗon haa km 10 (6 ) haa woyla fuunaaŋge Bajoga, e hawti bee laawol gootol haa suudu cement. Fuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Fuu%C9%97ugo Fuuɗuki nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Fuu%C9%97uki_nder_Naajeeriya Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: Bayelsa International Airport https://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_Airport Bayelsa International Airport (nganndi kadi BIA) ko dow hawti dow Wilberforce Island, Amassama, Yenagoa, Diiwal Bayelsa, ɗo GPS coordinates: 4°57′46′′N 6°12′20′′E. Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_Airport#Tariha Lindiya e Destinationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_Airport#Lindiya_e_Destination Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_Airport#Kootol Wikipedia: Bebi Fuuɗugo https://ff.wikipedia.org/wiki/Bebi_Fuu%C9%97ugo Bebi Fuuɗugo dowla dowlaaji nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon huuwana bana dowla dowla dow Obudu Mountain Resort. Distinoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebi_Fuu%C9%97ugo#Distinoore Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebi_Fuu%C9%97ugo#Firooji Wikipedia: Mamman Tahir https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Tahir Tahir Mamman https://naijabionet.com/2023/08/17/tahir-mamman-biography-net-worth-age-career-education-state-of-origin-personal-life-and-more/SAN OON (eriminmo lewru 7 moungou 1954) eiii lysidi Naajeeriya lawyaajjo toe professor, jornii eii ministajjo Janngirde Naajeeriya toe Ardiido befe,en Janngirde Baze University, Abuja eii Ardiido (NDDC)https://www. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Tahir#Himobe Wikipedia: Firoyaadi Benin https://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_Benin Firoyaadi Benin woni firoyaadi nder Benin, laamorgo Diiwal Edo nder lesdi Naajeeriya. Laddaare nder gariiri. Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_Benin#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde Fedde ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_Benin#Fedde_ngenndi Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_Benin#Kootol Wikipedia: Luttugol Bida https://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Bida Luttugol Bida woni luttugol ɗo Bida nder lesdi Naajeeriya. Bida VOR/DME (identi: BDA) e Bida Non-directional beacon (identi: BD) ɗon ha nder firo. Baylitgol ɓeydiindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Bida#Baylitgol_ɓeydiindi Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Bida#Kootol Wikipedia: Shuaibu Abubakar Audu https://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Abubakar_Audu Shuaibu Abubakar Audu eii nylde lewru 11 moungou 1980 eii lysidi Naajeeriya https://saharareporters.com/2023/08/21/newly-sworn-minister-shuaibu-audu-prostrates-another-kneels-president-tinubu-afterbankijjo toe siyasaju jornii eii ministajjo diga August duubi 2023. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Abubakar_Audu#Himobe Wikipedia: Broad Street, Lagos https://ff.wikipedia.org/wiki/Broad_Street,_Lagos Broad Street dow Lagos Island, Lagos, Naajeeriya, woni ko hubugo jaaynde nder go'o nder nder gariiri man. Nder yimɓe ɓe ɗon jooɗoto: suudu nyaamdu Bagatelle, suudu jaŋde Koolol Cattedral Christ, Methodist Boys High School, Newswatch (Naajeeriya), e St. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Broad_Street,_Lagos#Kootol Wikipedia: Dasab Airlines https://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines Dasab Airlines wondi dabare dow Abuja, Naajeeriya. Bayyinaaki codehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Bayyinaaki_code Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Tariha Kuugal jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Kuugal_jaaynde Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Fuuɗal Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Kootol Wikipedia: Dutse International Airport https://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport Dutse International Airport ko daranii dow Muhammad Nuhu Sanusi International airport, dowla dowla dowlaaji Dutse nder Diiwal Jigawa, nder lesdi Naajeeriya. Luttugol ngol woni km 10 (6. Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#Kootol Wikipedia: Earth Airlines https://ff.wikipedia.org/wiki/Earth_Airlines Earth Airlines wondi haade nder Lagos, Naajeeriya. Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Earth_Airlines#Fuuɗal Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Earth_Airlines#Kootol Wikipedia: EAS Airlines https://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines EAS (Executive Airlines Services) Airlines wondi haade nder Lagos, Naajeeriya. Haŋki maako fuɗɗi nder Murtala Mohammed jipporde piirooje dow nde duuniyaaru (International Airport), Lagos. Bayyinaaki codehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Bayyinaaki_code Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Tariha nokkuje lisalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#nokkuje_lisal Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Fuuɗal Kaweje e kawejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Kaweje_e_kaweje Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Kootol Wikipedia: Easy Link Aviation https://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_Aviation Easy Link Aviation Services wondi haaki lesdi Naajeeriya. Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_Aviation#Tariha Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_Aviation#Fuuɗal Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_Aviation#Kootol Wikipedia: Doris Nkiruka Uzoka-Anite https://ff.wikipedia.org/wiki/Doris_Nkiruka_Uzoka-Anite Doris Nkiruka Uzoka-Anite latama Naajeeriya siyasaju, likitajjo,shiree sheddee jornii eii ministajjo shugabajjo Bola Ahmed Tinubu diga August 2023. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doris_Nkiruka_Uzoka-Anite#Himobe Wikipedia: Nworie River https://ff.wikipedia.org/wiki/Nworie_River Nworie River ko maayo nder lesdi Nigeria je ɗon yahda nder Owerri be ɗon yahda to maayo Otamiri nder Nekede. Lungo maayo diga fuɗɗam to fuɗɗam maako ɗon haa 9,2 km. Lollolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nworie_River#Lollol Wikipedia: Owala https://ff.wikipedia.org/wiki/Owala   Wikipedia: Laku Oguta https://ff.wikipedia.org/wiki/Laku_Oguta == Luttugol == Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laku_Oguta#Luttugol Kuugal ngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laku_Oguta#Kuugal_ngal Wikipedia: Koololol Kaydi Okeluse https://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kaydi_Okeluse == Kuugal kuuɗe yimɓe dow leɗɗe == Kuugal kuuɗe yimɓe dow leɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kaydi_Okeluse#Kuugal_kuuɗe_yimɓe_dow_leɗɗe Wikipedia: Oyan (koore) https://ff.wikipedia.org/wiki/Oyan_(koore) Oyan Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors Wikipedia: Rijiyar Nagwamatse https://ff.wikipedia.org/wiki/Rijiyar_Nagwamatse Rijiyar Nagwamatse (maaki fuunaaki Nagwamatese ko fuunaaki nagwamatse) ko nokkuure taariike e taariiha duuɓi 150 nder km 20 to Kontogora, Naajeeriya. Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rijiyar_Nagwamatse#Tariha Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rijiyar_Nagwamatse#Hiimoɓe Wikipedia: Tunji Alausa https://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Alausa Tunji Alausa eii https://platinumtimes.ng/dr-tunji-alausa-biography-family-career-life-story/lysidi Naajeeriya likitajjo jornii oon doon ministajjo lafiya. Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Alausa#Janngirde Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Alausa#Himobe Wikipedia: Fuuɗol Otamiri https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Otamiri El río Otamiri es uno de los principales ríos del estado de Imo, Nigeria. El río toma su nombre de Ota Miri, una deidad que posee todas las aguas que llevan su nombre, y que a menudo es el dios dominante de las casas Mbari. Wikipedia: Lodo Okpara https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Okpara El río Okpara es un río de Benin. Originaria del departamento de Borgou, fluye hacia el sur y se convierte en la frontera entre Nigeria y Benin antes de volver a entrar en Benin y fluye en el río Ouémé, que finalmente drena en el Océano Atlántico. Wikipedia: Naadi Nun https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Nun == Lollol == Lollolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Nun#Lollol Wikipedia: Wuro woyla fuunaaŋge https://ff.wikipedia.org/wiki/Wuro_woyla_fuunaa%C5%8Bge == Goobnotooɓe Dowlaaji Waato-Hafunaaɓe == Goobnotooɓe Dowlaaji Waato-Hafunaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wuro_woyla_fuunaa%C5%8Bge#Goobnotooɓe_Dowlaaji_Waato-Hafunaaɓe Wikipedia: Naafuru (Nigeria) https://ff.wikipedia.org/wiki/Naafuru_(Nigeria) El noroeste (a menudo abreviado con el noroeste) es una de las seis zonas geopolíticas de Nigeria que representan tanto una región geográfica como política del noroeste del país. Se compone de siete estados: Jigawa, Kaduna, Kano, Katsina, Kebbi, Sokoto y Zamfara Wikipedia: Naafre (Nigeria) https://ff.wikipedia.org/wiki/Naafre_(Nigeria) Kaŋko fuunaaŋge (ngam fuunaaŋgo fuunaaŋgi fuunaaŋgal) woni go'o nder nokkuuje je'e geopolitikɗe je'e nder lesdi Naijeriya, je'e je'e lesdi fuunaaŋga fuunaaŋgu lesdi. Ɗum hawti e dowla je je je jejeego - Adamawa, Bauchi, Borno, Gombe, Taraba, e Yobe. Wikipedia: North Central (Nigeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/North_Central_(Nigeriya) North Central (ngam ɓurna fu ɗum nodditaama North-Central) woni go'o nder nokkuuje je'e je'e geopolitikɗe je'e nder lesdi Naijeriya je'e ɓurna lesdi lesdi lesdi. Ɗum hawti e leyɗe je je je je njoweego - Benue, Kogi, Kwara, Nasarawa, Niger, e Plateau - e lesdi lesdi lesdi Nigeria. Wikipedia: Nkwelle-Ezunaka https://ff.wikipedia.org/wiki/Nkwelle-Ezunaka Nkwelle-Ezunaka es una de las cinco ciudades del Gobierno Local de Oyi del estado de Anambra en Nigeria. Wikipedia: Nguurnga Ngaji https://ff.wikipedia.org/wiki/Nguurnga_Ngaji Ngaji River ko ndiyam nder lesdi Nigeria. Ko fuɗɗori nder nokkuuje ladde gadaka nder lesdi Yobe, ɗon ɗon yahda haa worgo haa Ngalda, ɗon hawta bee maayo Ngalda, haa worgo Fika, haa woyla kiloomita 22. Wikipedia: Ngadda River https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngadda_River Nguda Ngadda ko nguurndam nder lesdi Nigeria, ɗo yaasi nder maayo Chad e nder lesdi Chad. Dam Alau je haaki dow maayo ɗon hawta bee ndiyamji je ɗon mari bana saa'i nder diiwaan Maiduguri. Wikipedia: Omoba, Abia https://ff.wikipedia.org/wiki/Omoba,_Abia Nguda Ngadda ko nguurndam nder lesdi Nigeria, ɗo yaasi nder maayo Chad e nder lesdi Chad. Dam Alau je haaki dow maayo ɗon hawta bee ndiyamji je ɗon mari bana saa'i nder diiwaan Maiduguri.. Wikipedia: Lodo Oramiriukwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Oramiriukwa Oramiriukwa River ko ko ndiyam nder Imo State, Nigeria, ɗo ɗon yahda e laawol kilomita 14 ngam yahugo nder Otamiri Rive Wikipedia: Sakpenwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Sakpenwa Sakpenwa ko ummatoore nder Daande Dowlaaji Tai, nder leydi Rivers, Nigeria. Sakpenwa woni laamorde laamu Tai, Rivers . Wikipedia: Shasha Forest Reserve https://ff.wikipedia.org/wiki/Shasha_Forest_Reserve Shasha Forest Reserve ko woodani nder lesdi Nigeria ha sud e dow mawngu mawngu e 146 mita. (7° 4' 60 N 4° 30' 0 E). Wikipedia: Naadi fuunaaŋge (Nigeria) https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_fuunaa%C5%8Bge_(Nigeria) South East (ngam fuɗnaama bana South-East) woni go'o nder nokkuuje je'e geopolitik je'e nder lesdi Nigeria, je'e je'e e je'e politik nder lesdi lesdi nder worgo fuɗnaange. Ɗum hawti e dowla jowi - Abia, Anambra, Ebonyi, Enugu, e Imo. Wikipedia: Naadiyanka https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadiyanka Funaanu (ngam fuɗnaama dow funaanu) woni go'o nder funeeji je'e je'e politik ɗi Naijeriya waɗi e nder funeeje je'e e je'e siyaasa nder fuɗnaange fuɗnaango lesdi. Ɗum hawti e dowla je je je jejeje jejejeje je jejeyeje jejeye - Akwa Ibom, Bayelsa, Cross River, Delta, Edo, e Rivers. Wikipedia: Najeeriya (Nigeria) https://ff.wikipedia.org/wiki/Najeeriya_(Nigeria) South West (ngam fuɗnaama dow South-West) woni go'o nder geopolitikal je je je je geopolitikol je je je wakkilanta e je je je jaaji e je politik je je sud-west lesdi. Ɗum hawti e leydiji joweego - Ekiti, Lagos, Ogun, Ondo, Osun, e Oyo . Wikipedia: Sumu Wildlife Park https://ff.wikipedia.org/wiki/Sumu_Wildlife_Park   Wikipedia: Udi Hills https://ff.wikipedia.org/wiki/Udi_Hills Udi Hills, ko Ugwueme e Udi hills, ɗon ha nder North Local Government Area of Enugu State, Nigeria. Ɗee hooseeje ɗon ɓadake mitaji ɗii dow maayo. Wikipedia: Ugwuele https://ff.wikipedia.org/wiki/Ugwuele Ugwuele ko ummatoore Igbo nder Uturu, Isuikwuato Local Government Area, Abia State nder Nigeria je ɗon mari nokkuure wakkati Stone Age je ɗon hokkata daliila dow yimɓe ɗon jooɗii nder nokkuure nde duuɓi 250,000. Ɗum woni suudu huutoreeji ɓurɗi mawnugo nder lesdi Nigeria, e nder duuniyaaru . Wikipedia: Uruagu https://ff.wikipedia.org/wiki/Uruagu Uruagu woni gariiri nder Nnewi North, Anambra State, Nigeria. Uruagu woni laamorgo ɗiɗaɓo nder laamorgo nayi nder wuro Nnewi. Wikipedia: Dam Waatari https://ff.wikipedia.org/wiki/Dam_Waatari Dam Waatari Watari Dam ko dam nder hukuma famarun Bagwazi area to woyla taa hirnaange gelle Kano nder lesdi Nigeria. Ɗum haaki caka hiitade alif 1977 e 1980 ha cost of Nigerian Naira ⁇ 7,108,000. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dam_Waatari#Firooji Wikipedia: Fuuje Yobe https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuje_Yobe Yobe, anndiraa kadi Komadougou Yobe maa ko Komadugu Yobe ko Komadou Gou-Yobe (French: Komadoucou Yobé), ko ndiyam nder Afrik hirnaange ɗo yaasi nder ladde Chad nder lesdi Naajeeriya e Niger. Ɗuum ko ko nder kooki maako Hadejia, Jama'are, e Komadugu Gana. Wikipedia: Zuba, Nigeria https://ff.wikipedia.org/wiki/Zuba,_Nigeria 1]Zuba wondi ummatoore nder Gwagwalada Local Government Area of the Federal Capital Territory (FCT), Nigeria.[2] O woni nder hirnaange Abuja e nder hirnaango Abuja e o fecciri e nder hirnaaje Madalla e leydi Niger Wikipedia: Hannatu Musawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Hannatu_Musawa Hannatu Musawa https://platinumtimes.ng/isiak-salako-biography-family-career-life-story/eii hebe diga Diiwal Katsina nder wolya lysidi Naajeeriya Sheree Baffa,en https://saharareporters. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hannatu_Musawa#Himobe Wikipedia: Simong Bako Lalong https://ff.wikipedia.org/wiki/Simong_Bako_Lalong Simon Bako Lalong CONhttps://leadership.ng/simon-bako-lalong-60-finishing-strong/ (eriminmo lewru 5 mongou 1963) eii hebe diga Diiwal Plateau, Jos will lawyaajjo toe siyasaju lysidi Naajeeriya jornii eiii https://leadership. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simong_Bako_Lalong#Himobe Wikipedia: Afrijet Airlines https://ff.wikipedia.org/wiki/Afrijet_Airlines Afrijet Airlines wondi haade haade ha nder suudu NAHCO ha nder nokkuure Murtala Muhammed International Airport ha Ikeja, Nigeria."Directory: World Airlines. Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afrijet_Airlines#Tariha Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afrijet_Airlines#Kootol Wikipedia: Ajaokuta Airport https://ff.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airport Ajaokuta Airstrip ko Ajaokuta Airfield ko fuuɗugo 22 km (14 ) haa saŋge hirnaange Ajaokuta, gariiri nder Diiwal Kogi nder lesdi Naajeeriya. Nootiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airport#Nootiral Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airport#Kootol Wikipedia: Akure Airport https://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Airport Akure Airport nokku ɗo Akure, laamorgo Diiwal Ondo, foobeena hiirna lisde Naajeeriya. Akure non-directional beacon (Ident: AK) ɗon haandi nder fannu. Siftorgal e dowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Airport#Siftorgal_e_dow Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Airport#Kootol Wikipedia: Al-Dawood Air https://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Dawood_Air   Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Dawood_Air#Fuuɗal Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Dawood_Air#Kootol Wikipedia: Albarka Air https://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_Air Albarka Air wondi haaki dow Abuja, kaafiital lisde Naajeeriya. O huwtori kuuɗe kalkal e charter nder leydi Naajeeriya e charters to lesdi feere nder lesdi Afrika caka e hirnaange. Bayyinaaki codehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_Air#Bayyinaaki_code Destinationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_Air#Destinations Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_Air#Kootol Wikipedia: Adebayo Adelabu https://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Adelabu Adebayo Adelabu (daayaama ƴande 28 liiyru Siito hiitade dowgu alif 1970https://tribuneonlineng.com/try-your-hands-in-crafts/ eii bididdo arduwgal (CBN) ei jornii eii https://von. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Adelabu#Himobe Wikipedia: Luttuɗe Mandara https://ff.wikipedia.org/wiki/Luttu%C9%97e_Mandara Las Montañas Mandara son una gama volcánica que se extiende a lo largo de aproximadamente 190 km (alrededor de 120 millas) a lo largo del norte de la frontera entre Camerún y Nigeria, desde el río Benue en el sur (9°18′N 12°48′E / 9.3°N 12. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttu%C9%97e_Mandara#Himobe Wikipedia: Cheif Lateef Olasunkanmi Fagbemi https://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Lateef_Olasunkanmi_Fagbemi Chief Lateef Olasunkanmi Fagbemi https://9jalegal.com. Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Lateef_Olasunkanmi_Fagbemi#Janngirde Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Lateef_Olasunkanmi_Fagbemi#Himobe Wikipedia: Luttugol Azare https://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Azare Azare Airstrip ko dowla dowla [Bauchi|dowla]aji 10 km (6 ) dowla Azare nder Diiwal Bawci, Naajeeriya. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Azare#Kootol Wikipedia: Anambra International Cargo Airport https://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_Airport Anambra International Cargo Airport Umuleri woni dowla dowla nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon ha Ivite-Umueri nder Umuleri, Anambra State. Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_Airport#Tariha Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_Airport#Kootol Wikipedia: Capital Airlines (Naajeeriya) https://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya) Capital Airlines Limited wondi haaki haaki haadi ha Lagos, Naajeeriya, ɗon huwtori yaaki haaki nder lesdi e haaki ha haaki haandi ha Murtala Muhammed International Airport e Ilorin International Airport. Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#Tariha Destinationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#Destinations Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#Fuuɗal Kaweje e boofolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#Kaweje_e_boofol Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#Kootol Wikipedia: Escravos Airport https://ff.wikipedia.org/wiki/Escravos_Airport Escravos Airport nokku dowla ɗo ɗo ɗo ɗo naftoraaki nder Diiwal Delta, leydi Naajeeriya. Nootiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Escravos_Airport#Nootiral Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Escravos_Airport#Kootol Wikipedia: Gombe Lawanti International Airport https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_Airport Sani Abacha International Airport (IATA: GMO, ICAO: DNGO) woni airport nder lesdi Naajeeriya. Gombe Lawanti International Airport heɓi innde maako ngam ɓadiɗol to Lawanti, gariiri man nder Gombe State, Nigeria. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_Airport#Kuugal Featureshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_Airport#Features Koorolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_Airport#Koorol Wikipedia: Linen Gombe https://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Gombe Gombe Line woni kuugal fuɗɗam fuɗɗam huutore Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Gombe#Kootol Wikipedia: Ibom Air https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air Ibom Air ko haandi lesdi Naajeeriya je je je je haandi e laamu Akwa Ibom. Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#Tariha Destinationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#Destinations Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#Fuuɗal Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#Kootol Wikipedia: Luttugol busji Ikeja https://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_busji_Ikeja Ikeja Bus Terminal ɗon ha Ikeja, laamorgo lesdi Lagos. Terminal bus ɗon ha laawol haa haa suudu ndun haa ɓaawo laawol njamndi nder gariiri, e hawtaago suudu jaajol lesdi, ikeja general post office, fuu nder gariiri Computer Village. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_busji_Ikeja#Kootol Wikipedia: Ilorin International Airort https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_Airort Ilorin International Airport ((IATA: ILR, ICAO: DNIL)) nokkuure nder leydi Naajeeriya.Ilorin International Airport Sabo e huutoreeɗo Federal Airports Authority of Nigeria (FAAN) ɗon haadi e dow 1. Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_Airort#Tariha Piirowal e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_Airort#Piirowal_e_nokkuuje_jaaynde Kawejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_Airort#Kaweje Wikipedia: Ahmed Musa Dangiwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Musa_Dangiwa Ahmed Musa Dangiwa (daayaama ƴande 12 liiyru Bowte - hiitande dowgu alif 1967) eii lysidi naajeeriya https://www.thisdaylive. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Musa_Dangiwa#Himobe Wikipedia: Jamu jeyi julanafa sey a wodi jamu dun julata harma dun nafa tawala jamukam wala hala julde hakku bo nafa https://ff.wikipedia.org/wiki/Jamu_jeyi_julanafa_sey_a_wodi_jamu_dun_julata_harma_dun_nafa_tawala_jamukam_wala_hala_julde_hakku_bo_nafa Nana sosa Jamu jeyi julanafa sey a wodi jamu dun julata harma dun nafa tawala jamukam wala hala julde hakku bo nafa Wikipedia: Adegboyega Oyetola https://ff.wikipedia.org/wiki/Adegboyega_Oyetola Adegboyega Oyetola https://thenationonlineng.net/oyetola-two-years-of-working-like-hurricane/ ou daayaama ƴande 29 liiyru Siilto maayidow ei dowgu 1954) eii lysidi Naajeeriya toe siyasaju toh bididdo Gwamnajjohttps://web. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegboyega_Oyetola#Himobe Wikipedia: Bunmi Tunji-Ojo https://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo Olubunmi Tunji-Ojo ou daayaama ƴande go,o liiryru 1 Duujal hiitade dowgu alif 1982 ei lisdeNaajeeriya lawyajjo, lomuujo, toe siyasajju jornii eii ministajjo nder handee woruu lisde Naajeeriya. Eii hebe majalisajjo ngu Akoko woila litugal toe Akoko woila hirna Diiwal Ondo diga hiitade dowgu 2019 haa toe 2023https://www. Taariku Daygo Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#Taariku_Daygo_Makko Kuugal Siyassajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#Kuugal_Siyassaji Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#Himobe Wikipedia: Mbe Mountains Community Forest https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbe_Mountains_Community_Forest Mbe Mountains Community Forest ɗon ha nder fombina Nigeria, e ɗon hawta km 86. Wikipedia: Mgbidi https://ff.wikipedia.org/wiki/Mgbidi Mgbidi woni laamorde Oru West, nokkuure laamu leydi Imo nder worgo fuuna fuuna fuun Nigeria. O ɗon haade e latitude 5. Wikipedia: Mowo, Badagry https://ff.wikipedia.org/wiki/Mowo,_Badagry Mowo woni gariiri nder Badagry, Lagos State, worgo hirnaange Naijeriya. Duule ɗon haade km be Seme Border bee yimɓe 78,897. Wikipedia: Koolol Ka https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Ka Ka River (ngam anndiraa kadi Gulbin Ka River) woni maayo nder fombina lesdi Nigeria. Ko fuɗɗii e nder Zamfara State, ɗum waɗi ko e 250 km (160 mi) hirnaange haa dow lesdi Kebbi to ɗum hawti e maayo Sokoto ko e 100 km (62 mi) haa worgo Birnin Kebbi, ɓaawo ɓaawo ɓeydaaki nder maayo Niger. Wikipedia: Kool Kaduna https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kaduna Kaduna ko ko ndiyam Niger, ɗo yaasi nder lesdi Nigeria. O heɓii innde maako diga crocodiles je ɗon jooɗi nder maayo e nokkuuje je ɗon. Wikipedia: Katabu https://ff.wikipedia.org/wiki/Katabu == Geography == Geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katabu#Geography Wikipedia: Kpopie https://ff.wikipedia.org/wiki/Kpopie Kpopie wonde go'o nder gariiri Gokana nder leydi Rivers, Nigeria. Duule ɗon haandi bee Bonny haa fuunaaŋge e Bodo haa hirnaaŋge nder Gokana Local Government Area nder leydi ndin. Wikipedia: Koore Kukuruku https://ff.wikipedia.org/wiki/Koore_Kukuruku Ko Kukuruku Hills woni nokkuure mawnde nder lesdi Nigeria. Ɗum hawti (e nder terminology haɓɓii) Afenmai Division, anndiraa haa 1957 bana Kukuruku Division, bana dow dow Owo e Ekiti Division, e Western Kabba Province.. Wikipedia: Waadi Kwa Ibo https://ff.wikipedia.org/wiki/Waadi_Kwa_Ibo Fuule Kwa Ibo (ko maa Fuule Quaibo) ko fuule ɓadotooɗo to Umuahia nder Abia, Nigeria, [1] e ina ƴiiƴa nder fombinaare worgo fuunaaŋgo nder Akwa Ibom to Atalantik. Wikipedia: Jengre https://ff.wikipedia.org/wiki/Jengre Jengre woni gariiri nder Pengana Chiefdom, Jere District, Bassa LGA, Plateau State, Nigeria. Ɗum go'o nder nder nokkuuje Jere. Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors Wikipedia: Igbariam https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbariam Igbariam ko wuro wuro, nder Anambra East LGA, Anambra State. Ɗum noddiraa kadi ko Laamu Okalakwu. Jaŋde e Igbariamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbariam#Jaŋde_e_Igbariam Wikipedia: Gadar Tamburawa maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Gadar_Tamburawa_maayo == Fedde ndiyam == Fedde ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gadar_Tamburawa_maayo#Fedde_ndiyam Wikipedia: Gelegele https://ff.wikipedia.org/wiki/Gelegele == Gelegele Seaport == Gelegele Seaporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gelegele#Gelegele_Seaport Wikipedia: Fuuɗol Gongola https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Gongola == Lollol == Lollolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Gongola#Lollol Wikipedia: Goulbi de Maradi maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Goulbi_de_Maradi_maayo Fuule woyla lesdi Naijeriya ɗon hawta bee maayo Rima. Fuule Goulbi de Maradi hawti e maako nder fombina maako. Wikipedia: Fuude Forçados https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_For%C3%A7ados == Lammbe == Lammbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_For%C3%A7ados#Lammbe Wikipedia: Lodo Escravos https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Escravos == Lollol ndiyam == Lollol ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Escravos#Lollol_ndiyam Wikipedia: Bosun Tijani https://ff.wikipedia.org/wiki/Bosun_Tijani Bosun Tijani eriminmo lewru 20 July eii lysidi Naajeeriya-London dukkal lomou jornii eiii ministajjo pauro Naajeeriya bo e bididdo nder gwamnati Bola Tinubu diga August 16 duubi 2023https://techcabal.com/2023/08/16/bosun-tijani-named-minister-of-communications/https://www. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosun_Tijani#Himobe Wikipedia: Cross River (Nigeria) https://ff.wikipedia.org/wiki/Cross_River_(Nigeria) Cross River (ndun suɓaaɗo: Oyono) ko maayo mawɗo nder worgo fuunaaŋgo lesdi Nigeria, nden ɗon hokkata ko woni innde maako to lesdi Cross River. O fuɗɗii nder Kameruun, to o jaɓi innde maayo Manyu. Wikipedia: Chanomi Creek https://ff.wikipedia.org/wiki/Chanomi_Creek == Kuje nder e ɓadi Chanomi Creek == Kuje nder e ɓadi Chanomi Creekhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chanomi_Creek#Kuje_nder_e_ɓadi_Chanomi_Creek Wikipedia: Bonny River https://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_River == Firooji nder Bonny River == Firooji nder Bonny Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_River#Firooji_nder_Bonny_River Wikipedia: Bogomer Archipelago https://ff.wikipedia.org/wiki/Bogomer_Archipelago Ngam ndiyamji nder ladde ɗon ɓuwa, ardiiɗo Bogomerom archipelago ɗon ɓuwa nder lesdi Wikipedia: Bodo River, Gokana https://ff.wikipedia.org/wiki/Bodo_River,_Gokana Bodo River gokana ɗon nder nder nder nder maayo nder Gokana nder wuro laamurde Ɗum laati laawol foroyugo yimɓe Gokana. Ruwɓe e rewɓe njahi ɓe njaha haa ndiyam Bodo ngam ɓe njooɗoto.. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bodo_River,_Gokana#Hiimobe Wikipedia: Fuuɗol Benin https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Benin == Ceeɗal/Jol == Ceeɗal/Jolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Benin#Ceeɗal/Jol Wikipedia: Asia https://ff.wikipedia.org/wiki/Asia Azia ko wuro nder diiwaan Ihiala nder lesdi Naajeeriya. Ɗum nodditii e nder Azia Alamatugiugele mo o fuɗɗii nokkuure nden nder hitaande 500 AD. Wikipedia: Fuuɗol Anambra https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Anambra == Anambra River Region e Culture == Anambra River Region e Culturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Anambra#Anambra_River_Region_e_Culture Wikipedia: Amaryawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Amaryawa Amaryawa ko wuro nder leydi Jigawa taa nder woylare maso Woyla huunare lesdi Naajeeriya. Amaryawa ɗon ha nder Roni gelle laamorde. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amaryawa#Firooji Wikipedia: Alkalawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Alkalawa Alkalawa fuɗɗam ko e nder ko'e je'e alkali (ko'e laamiiɗo e hausa) nder laamu lisde Zamafara, diga maajum innde Alkalawa. Ha fuɗɗoode karni 19th, Fulani jihadist Usman dan Fodio haɓɓii Yunfa (laamu laamu Gobir) ha Alkalawa. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkalawa#Hiimobe Wikipedia: Alau Dam https://ff.wikipedia.org/wiki/Alau_Dam Alum adam ɗon mawngu mita 9 bee babal babal babal babal ndiyam ngal limngal 50 km. Ɓurɗo jaɓɓorgo haandi ko 112 million cubic meter. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alau_Dam#Hiimobe Wikipedia: Akure Ofosu Forest Reserve https://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Ofosu_Forest_Reserve Akure of rest reserve Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Ofosu_Forest_Reserve#Hiimobe Wikipedia: Akpotoro https://ff.wikipedia.org/wiki/Akpotoro == Fedde == Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpotoro#Fedde Wikipedia: Akata fuɗɗorde https://ff.wikipedia.org/wiki/Akata_fu%C9%97%C9%97orde Akata fuddorde Formation je je je je partiji nder tertiary Niger Delta (Akata-Agbada) naftoraade je je je ɗon ha nder Niger Delta Province, foobenare lisde Nigeria ha Bayre Guinea, Atlantik. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akata_fu%C9%97%C9%97orde#Hiimobe Wikipedia: Afi Mountain Wildlife Sanctuary https://ff.wikipedia.org/wiki/Afi_Mountain_Wildlife_Sanctuary Afi mountain wildlife ngam hakkilanaaki nyawudi dabbaaji dow hooseere, ɓee ɗon waɗugo jammaji ngam hakkilanaago yimɓe, ɓee ɗon sembiɗiina huutoreeɓe to nokku ngam ɓe ɗon ɓeyda huutoreego e haɓɓugo dabbaaji. Kadi, jaŋde e jaŋde nder gure 16 haandije dow hooseere nden, waɗi haade yimɓe ummatooje nder wakkati arande nder ummaatooje. Hakkilantaakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afi_Mountain_Wildlife_Sanctuary#Hakkilantaaku Wikipedia: Abuloma, lesdi Rivers https://ff.wikipedia.org/wiki/Abuloma,_lesdi_Rivers Abuloma wondi nokku nder nokkuure laamu Port Harcourt nder lesdi jihar rivers taa foobiinare lesdi Nigeria, o laati nokkuure nder hitaande dowgu alif 1956, nden boo o laati nokkuuje goɗɗe taa hiitadee 1983 haa 1986. Laamiiɗo Abuloma too arande haa Port Harcourt woni Bright Ateke Fiboinumama, Obeomomu-Odu, nden o laamiiɗo daraja ɗiɗmere. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abuloma,_lesdi_Rivers#Hiimoɓe Wikipedia: Hissare 10th maube Majalisajjo Naajeeriya https://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya Hisaare jerrogal 10th mabgal hawtude sanataa'en haa nder lesdi Naajeeriya. APC SENATORS-ELECTShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#APC_SENATORS-ELECTS PDP SENATORS-ELECTShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#PDP_SENATORS-ELECTS LP SENATOR-ELECThttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#LP_SENATOR-ELECT SDP SENATORS-ELECThttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#SDP_SENATORS-ELECT NNPP SENATORS-ELECThttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#NNPP_SENATORS-ELECT APGA SENATORS-ELECTShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#APGA_SENATORS-ELECTS Wikipedia: Hajiya Fatima Lolo https://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Fatima_Lolo Hajiya Fatima Lolo(MON) eriminmo Worou Fatima Muhammad Kolo nder Pategi, lewru Colte 1891 eii lysidi Naajeeriya Shereehttps://books.google. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Fatima_Lolo#Himobe Wikipedia: Aliyu Makama https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Makama Aliyu makama o daayaama hiitade dowgu alif 1905https://web.archive. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Makama#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Makama#Himobe Wikipedia: Abubakar Imam https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Imam Abubakar Imam (1911-1981) on doon nylde lysidi jaridajju gada hukuma pamara Kagara Diiwal Niger, lesdi Naajeeriya. https://web. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Imam#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Imam#Himobe Wikipedia: Muhammad Ali Ndume https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Ndume Muhammad Ali Ndume (o danyama 20 e leuru nuwamba 1959). O latake goddo siyasajju leysdi Naajeriya. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Ndume#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Ndume#Himobe Wikipedia: Godswill Obot Akpabio https://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio Godswill Obot Akpabio CONhttps://web.archive. MANGU E NASARAKU MAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#MANGU_E_NASARAKU_MAKO JANNGIRDEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#JANNGIRDE IYALU E NGENDAM MAKUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#IYALU_E_NGENDAM_MAKU Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#Himobe Wikipedia: Zanna Bukar Dipcharima https://ff.wikipedia.org/wiki/Zanna_Bukar_Dipcharima Zanna Bukar Suloma Dipchirma (1917-1969) eiii lysidi siyasajju nder Naajeeriya Sheree dibi,en lokaci bididdo Naajeeriya diga Majalisajjo gwamnati Abubakar Tafawa Balewahttps://www.worldcat. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zanna_Bukar_Dipcharima#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zanna_Bukar_Dipcharima#Himobe Wikipedia: Jaangirde Gobarau https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau   Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#Taariiha Fedde anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#Fedde_anndal Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#Jaɓɓorgo_Kewuuji Firoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#Firoore Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#Firooji Wikipedia: Diina Lislamu nder Haiti https://ff.wikipedia.org/wiki/Diina_Lislamu_nder_Haiti Diina Lislamu ha Haiti hawti e yimɓe musulmaaɓe ɓe ɓe ɓurɗi 1% nder yimɓe fuu, ɓe hawti e ɓe njaara. Musulɓe Haiti Limgal juulɓe e pelle Islaam'en ɗon ɗon ha nder lesdi. Demmografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diina_Lislamu_nder_Haiti#Demmografi Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diina_Lislamu_nder_Haiti#Kootol Wikipedia: Ibrahim Dasuki https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Dasuki Ibrahim Dasuki (1923-2016) en tuflejo Naajeeriya wakkatu arandejun jamhuriya dun Najeriya o wadii Sheree, o jogiike joodorgal waliiku, bawonon o lamni wajiiri wakkatu laamu Tafawa Balewa. Kadin o kiido wajiirijo Shoggu e sanaa'aaji e adiiraku. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Dasuki#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Dasuki#Himobe Wikipedia: Abibatu Mogaji https://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji Abibatu Mogaji OON MFR (daayaama ƴande 16 yarkoma hiitadee Alif 1916 - e dowgu 2013) eii lysidi laamu toh Iya'oja nder Lagos, eii Inna shugabajjo Bola Tinubu.yarbankeejow taalayal yarban,en Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Ngendam Zuri,a makuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Zuri,a_maku Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Himobe Wikipedia: Abdulmaliki CBE https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE Abdul Malik CBE (1914-1969) Jami'ijo diflomasiya Naajeeriya kadin tuflejo kadin hanko woni maudoo kwaamishinajow o lisde Najeriya mo ardee e Birtaniya. Sanaa'ajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#Sanaa'aji Gada yoonki e waadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#Gada_yoonki_e_waade Hokkuki mangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#Hokkuki_mango Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#Himobe Wikipedia: Muhammed Bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Bello Muhammad Bello woni Sultan mo Sokoto didabo . O jogage lamu diga 1817 yarinki 1837http://www. Dubi Arendejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Bello#Dubi_Arendeji Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Bello#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Bello#Himobe Wikipedia: Sambo Dasuki https://ff.wikipedia.org/wiki/Sambo_Dasuki Sambo Dasuki danyama nyalande (2 Bowte 1954 bo o mayi 14 November 2016) haanko woni Sultan mo Sokoto mo dum jippini nder dungu 1996 sa'i lamu Goodluck Jonathan. Ko o wartata Sultan on o jogake lamu Baraden Sakkwatoɓe. Wikipedia: Mohammed Tukur https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Tukur Mohammed Tukur eii Lamido Kano woyla Naajeeriya Tukur hebe,en laamorde Kano nder Bassasa hanko civil warhttps://zenodo.org/record/2415833. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Tukur#Himobe Wikipedia: Rabi'atu Dahiru Nyako https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabi%27atu_Dahiru_Nyako Rabi'atu Dahiru Nyako Un moo haa daññaaɗo asal diiwal Adamawa, laatiiɗo kebɗo caydaa jannɗe firamareere mun jeya hukuma pamarum Ganye, Kadi yeesoore jeya sakandariire ɓaade geɓbal haa Hukumaa pamarum Mayo-Belwa, nɗen ɓaawo O faari Yeeso haa jannde Maako nde BA (ed) & PGDPPA janngirde Bayero Kano. Nde jonnta emoo huuwa haa jonnɗe kuutoro kuugal hawti jeya Hakkilanngo kuugal hijjoyki nɗum Naajeeriya. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabi%27atu_Dahiru_Nyako#HIIMOƁE Wikipedia: Laamlamɓe Hawsaree https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlam%C9%93e_Hawsaree Laamlamɓe nder Sultan Shere kwallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlam%C9%93e_Hawsaree#Shere_kwallo Mullum'en Diina Islaamu dow Hawsareehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlam%C9%93e_Hawsaree#Mullum'en_Diina_Islaamu_dow_Hawsaree Wikipedia: Lisi Janngirde mawɓe haa Diiwal Jigawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_Jigawa Diiwal Jigawa (Hausa: Jihar Jigawa; Fula: Leydi Jigawa) ko go'o e dowla 36 nder lesdi Naajeeriya, ɗo woni nder lesdi Naajeriya. Diiwal Jigawa Hausa Jihar Jigawa Fula Leydi Jigawa 36 diiwe nder lesdi Nigeria lesdi man woyla Hino tagi ha 27 Anngusta 1991, ha jaaynde Ibrahim Babangida mo hollitii haɓɓugo dowlaaji goɗɗi joweeɗiɗi e nder leydi ndi, hokki limgal dowlaaji haa tati. Liisirde jaŋde e nder leydi Jigawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_Jigawa#Liisirde_jaŋde_e_nder_leydi_Jigawa Linjiila jaŋde nder leydi Jigawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_Jigawa#Linjiila_jaŋde_nder_leydi_Jigawa Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_Jigawa#Kootol Wikipedia: Mahavvy maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahavvy_maayo Mahavhi-Nord ko maayo to woyla Madagaskar nder diiwaan Diana.Mahavavy Mahavavy-Nord River Madagascar Diana O woodi fuɗɗam maako haa maromokotra dow maaki nder maaki Tsaratanana e o ɗon ɓadito haa woyla haa maayo Indiyan. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahavvy_maayo#Kootol Wikipedia: Maino (Angola) https://ff.wikipedia.org/wiki/Maino_(Angola) Maino woni koode je ɗon ɓooyta nder Angola. Maino Ɗum ɗon ha nder lardi Bengo, nder fombina lesdi,180 km fuuna fuuna fuun Luanda. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maino_(Angola)#Kootol Wikipedia: Fedde Makombé https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Makomb%C3%A9 Maakombe woni maayo nder Kamerun.Makombé maayo Kamerun O hawti e maayo Nkam ɓadi Yabassi ngam warugo maayo Wouri. Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Makomb%C3%A9#Tariha Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Makomb%C3%A9#Kootol Wikipedia: Manambaho maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Manambaho_maayo Manambaho ko maayo nder Melaky,hirnaange Madagascar. Manambaho Melaky Madagascar. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manambaho_maayo#Kootol Wikipedia: Manampatrana maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Manampatrana_maayo Manampatrana ko maayo nder diiwaan Atsimo-Atsinanana nder worgo fuunaaŋge Madagascar.Manampatrana Atsimo-Atsinanana Madagascar O ɗon ɓuwa nder maayo Indiya ɓadi Farafangana. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manampatrana_maayo#Kootol Wikipedia: Mananantanana https://ff.wikipedia.org/wiki/Mananantanana   Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mananantanana#Kootol Wikipedia: Kool mananjary https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_mananjary |mouth_elevation=|progression=|river_system=|basin_size=6780 km2|tributaries_left=Ampasory, Saka river, Maka river|tributaries_right=Ivoanana, Manaroko|custom_label=|custom_data=|extra=}} Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_mananjary#Kootol Wikipedia: Femi Adesina https://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Adesina Femi Adesina OON eii lysidi Naajeeriya jaridajjo toe bididdo worou Shugabajjo Muhammadu Buhari nder gwamnati Muhammadu Buharihttps://web.archive. Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Adesina#Ilmu Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Adesina#Himobe Wikipedia: Ahmed Umar Bolori https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Umar_Bolori Ahmed Umar Bolori eii lysidi jakadanci jomou diga Borno jornii mangul shawarajii nder gwamnati Diiwal Kogi to bididdo worou Kogi State investment promotion Agency (KSIPA)https://web.archive. Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Umar_Bolori#Ilmu Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Umar_Bolori#Himobe Wikipedia: Adamu Suleiman https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Suleiman Adamu Suleiman o ndaayaama yande 14 lewru dujjal ndunngu alif 1929 bore walla eii lesdi Naajeeriya jaamiijow ɗan Sandakow oon doon Ardiidow e heebeti,en Muhammadu Dikko Yusufu too e hebenaye Sunday Adewusi ndunngo alif 1986 Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Suleiman#Ilmu Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Suleiman#Himobe Wikipedia: Fuuɗol Mitong (Equatorial Guinea) https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mitong_(Equatorial_Guinea) Mitong woni maayo nder lesdi Equatorial Guinea.Mitong Equatorial Guinea Ɗum je taƴii nder Muni estuary bee maayo Congue,Mandyani, Mitimele,Utamboni e Mven. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mitong_(Equatorial_Guinea)#Kootol Wikipedia: Fuude Mkulumuzi https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Mkulumuzi Mkulumuzi ko maayo nder leydi Tanga,Tanzania.Mkulumuzi River Tanga Region Tanzania Fuule ɗon ɓuwa nder Tanga Bay nder Pemba Channel. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Mkulumuzi#Kootol Wikipedia: Fuude Mkuzu https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Mkuzu Mkuzu ko maayo nder lesdi Tanzaniya.Mkuzu Mkusu Tanzania Magamba Forest Reserve je je je je taƴii nder nokkuure nden e woodi ndiyamji je je je ɗon wi'etee Soni Falls,to Mkuzu je hawta e Bangala River. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Mkuzu#Kootol Wikipedia: Fuuɗol Mo https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mo Mo woni maayo Ghana e Togo,o fuɗɗii nder Togo o ɓeydi hirnaange,o waɗi ko feccere hakkunde lesdi Ghana e Togo. Mo River Ghana Togo daande doore doore. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mo#Kootol Wikipedia: Lodo Mocubúri https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Mocub%C3%BAri Moocuburi (ngam anndiraa ko Rio Mukumburi, Rio Mocuburi, Rio Mecuburi, Rio Mekubuuri, Rio mocuburi,rio Mocuburi walla Rio Mukumbur) ko maayo nder lesdi Mozambique.Nokku Mocubúri Mozambique O ɗon ɓuwa haa worgo maayo Ruvuma,nden ɗon hujja bee ɓuwaaje je ɗon ɗon ɗon ɓuwaa e marɗe. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Mocub%C3%BAri#Kootol Wikipedia: Fuuɗol Moukalaba https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Moukalaba Fuule Moukalaba woni fuule nder Gabon.Moukalaba River Gabon Ɗum go'o nder kooki ndiyam Nyanga. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Moukalaba#Kootol Wikipedia: Fuuɗol Megaruma https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Megaruma Megaruma ko maayo nder fombina fuuna fuuna fuun Mozambique, je ɗon ƴiwo nder diiwaan Ancuabe.Megaruma Mozambique Ancuabe District O woodi fuɗɗam to woyla fuunaaŋge nder hooseere Mecumba. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Megaruma#Kootol Wikipedia: Lodo Montepuez https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Montepuez Montepuez ko maayo nder Mozambique. Montepuez maayo Mozambique O ɗon ɓuwa haa worgo maayo Ruvuma,nden ɗon hujja bee ɓuwaaje je ɗon ɗon ɗon ɓuwaa e marɗe. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Montepuez#Kootol Wikipedia: Fuuɗol Mucheke https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mucheke Njool Mucheke ko ndiyam tan nder wuro Masvingo, Zimbabwe. Mucheke River Masvingo Zimbabwe O fuɗɗii nder hirnaange wuro Masvingo e o hawti e maayo Mushagashe ɓadi Eastvale. Wikipedia: Fuule Mukungwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Mukungwa Mukungwa woni maayo nder Ruwanda.Mukungwa Rwanda Ɗum woni ko woodi nder maayo Nyawarongo, ɗo yaasi nder maayo Victoria,maayo Nile e maayo Mediterane. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Mukungwa#Kootol Wikipedia: Naawdi Namorona https://ff.wikipedia.org/wiki/Naawdi_Namorona Category:Articles with short description Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naawdi_Namorona#Kootol Wikipedia: Nana Barya maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Barya_maayo Nana Barya ko maayo nder Afrik feccere.Nana Barya maayo Afrik feccere O ɓooydi haa hirnaange Fedde Afrik Fedde nder fannu Ouham-Pendé e o ɓoydi haa fuunaaŋge,o jeyaa nder fannu hakkunde lesdi Fedde Afrik feccere e lesdi Chad. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Barya_maayo#Ndaare_kadi Wikipedia: Naro Moru maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Naro_Moru_maayo Naro Moru fuɗɗii dow lesdi Kenya,e ɗon ɓilla dow hirnaange,nder lesdi Nyeri,Kenya,haa maayo Ewaso Ng'iro.Naro Moru River Mount Kenya Nyeri County Kenya Ewaso Ng'iro Nuru Naro Moru e maayo Senegaal ɗon ɗon ɗon ɗon haandi bee Teleki Tarn,Lewis Glacier,Tyndall Tarn e Glacier,Hut Tarn e Darwin Glacier haa ko'e dow lesdi Kenya. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naro_Moru_maayo#Kootol Wikipedia: Ndjim River https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndjim_River Ndjim River woni maayo nder Kameruun.Ndjim maayo Kameruun. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndjim_River#Ndaare_kadi Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndjim_River#Kootol Wikipedia: Ngalamu maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalamu_maayo Nguleedi Ngalamu woni nguleedi nder fombina Mozambique e Malawi,nder hirnaange maayo Amaramba.Ngalamu Moozambiik Malawi Lake Amaramba Ɗum ɗon ha 14°24′0″S 35°41′0″E / 14. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalamu_maayo#Kootol Wikipedia: Ngezi (Masvingo) https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngezi_(Masvingo) == Ngezi Masvingo == Ngezi Masvingohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngezi_(Masvingo)#Ngezi_Masvingo Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngezi_(Masvingo)#Kootol Wikipedia: Fuuɗol Ngolo https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Ngolo Nguurndam Ngolo woni nguurndam Gabon.Ngolo maayo Gabon Ɗo woni go'oto nder kookiji Ogooué. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Ngolo#Kootol Wikipedia: Niandan https://ff.wikipedia.org/wiki/Niandan Njool Niandan woni ko wootere nder njol Niger. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niandan#Kootol Wikipedia: Njoro maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Njoro_maayo Njoro woni koode tati nder nder nder maayo Nakuru,Kenya.Njoro Lake Nakuru Kenya Fuude maako ɗon nder leɗɗe Mau. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njoro_maayo#Kootol Wikipedia: Nokkugo Nokkugo https://ff.wikipedia.org/wiki/Nokkugo_Nokkugo Nokku Ngo woni nokku Gabon.Nokkugo Gaboon Ɗo woni go'oto nder kookiji Ogooué. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nokkugo_Nokkugo#Kootol Wikipedia: Naadi Naadi (Morocco) https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Naadi_(Morocco) Naadi Noun (Arabic: وا نون) ko naadi nder Marok e ko naadi ɓurɗo yaawde nder leydi ndi.Noun River Wad Noun Arabic:واد نون Marokkal ndiyam Ɗum ɗon tawaa 70 km haa woyla Draa maayo e ɗon ɓilla haa yoŋgo hirnaange fuɗɗi diga Anti-Atlas,ɗon ɓilla to worgo Guelmim e hawtago e maayo Atlantic haa Foum Asaca nder leydi Sbouya. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Naadi_(Morocco)#Ndaare_kadi Wikipedia: Ambrose Folorunsho Alli https://ff.wikipedia.org/wiki/Ambrose_Folorunsho_Alli Ambrose Folorunsho Alli (daayaama ƴande 22 liiyru Siilto hiitade alif 1929 - 22 Siilto 1989) ko jannginoowo jaaynde Naajeeriya mo o golli hooreejo leydi Naajeeriya nder leydi Bendelhttps://www.thecable. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ambrose_Folorunsho_Alli#Himobe Wikipedia: Astana https://ff.wikipedia.org/wiki/Astana Astana anndiraaɗo e Akmolinsk, Tselinograd, Akmola, e ɓaawo nde Nur-Sultan, woni laamorgo leydi Kazakhstan. Astana Akmolinsk Tselinograd Akmola Nur-Sultan laamorgo Kazakhstan Wikipedia: Adegoke Olubummo https://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Olubummo Adegoke Olubummo ou daayaama ƴande 19 liiyru seelto hiitade dowgu alifbe1923-1992 lysidi Naajeeriya mallami toe Ifaki. Eii fauree Naajeeriya Sheree maube Janngirdehttps://mathshistory. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Olubummo#Ngendam Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Olubummo#Nolde_hoore Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Olubummo#Himobe Wikipedia: Arigidi Akoko https://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko Arigidi woni wuro nder Akoko North West, Diiwal Ondo, Naajeeriya. Arigidi Akoko North-West Ondo State Naajeeriya Juuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#Juulde Fedde politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#Fedde_politik Tariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#Tariiha Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#Kootol Wikipedia: Solomon Babalola https://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola Professor Solomon Adeboye Oladele Babalola jibini nder 17 Bowte 1926, nder saare Babalola nder Ile-Ajo. Baaba maako, Joseph Olawuni Omowunmi Babalola (Ajala) laati mawɗo marɗo, mo anndiraa ngam maɓɓugo cuuɗi nder Ipetumodu ɓaawo ɓeydaaki ɓurna nder nguleeki ɓurna nder fuɗɗam karnijum 20th; diga maajum suɓugo saare "Alatunse of Ipetumudu saare ɗon ɓeyda hawtaade maɓɓe. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#Ngendam Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#Jaŋde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#Kuugal Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#Himobe Wikipedia: Nyagak maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyagak_maayo Nyagak woni maayo West Nile,woyla Uganda. Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyagak_maayo#Luttugol Ɓuuruji ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyagak_maayo#Ɓuuruji_ndiyam Wikipedia: Nzi maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Nzi_maayo Nzi ko maayo nder Ivory Coast.Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam ndiyam Bandama. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nzi_maayo#Kootol Wikipedia: Koolol Karanga https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Karanga Karanga River ko maayo ɗo yaasi nder Karanga Ward nder leydi Kilimanjaro nder lesdi Tanzania.Fuuɗol ngol ɗon haa hooseere Kilimanjaro,diga ɗon ɗon ɗon ɗon ɓuwa haa worgo haa Nyumba ya Mungu. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Karanga#Kootol Wikipedia: Kool Kafufu https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kafufu Kafufu ko Kavu woni maayo nder worgo hirnaange Tanzania O ɗon ƴiwo nder Rukwa Valley,ɗon ƴiwi caka maayo Chada e ɗon ɓuwa nder maayo Rukwa.Nguurndam ɗon ɓesda,ɗon ɓeyda bee maare. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kafufu#Kootol Wikipedia: Kool Kalambo https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kalambo Fuule Kalambo je je je je taƴii nder sahaa hakkunde Zambia e Songwe Region,Tanzania.Ɗum woni ko ndiyam ɓii-ɓii-ɓooyma je ɗon ƴeewa dow Ufipa Plateau haa woyla fuuna fuuna fuun Mbala haa dabare 1800 m e ɗon ɓuwa nder Albertine Rift,ɗon naati nder fombina fuuna fuunna fuuna fuungol Tanganyika haa dabare 770 m, nder dabare dabare daare 50 km. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kalambo#Kootol Wikipedia: Koolol Kalungwishi https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kalungwishi Fuule Kalungwishi ɗon ɓuwa hirnaange nder lesdi Zambia haa nder maayo Mweru. Ɗum anndiraa ngam ndiyamji mum,hawti e Lumangwe Falls,Kabweluma Falls,Kundabwika Falls e Mumbuluma Falls. Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kalungwishi#Luttugol Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kalungwishi#Kootol Wikipedia: Koololol Kangen https://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kangen Nguurndam Kangen woni nguurndam nder Sudan worgo,to hirnaange lesdi Boma.O hawti e maayo Pibor ɓadi Pibor. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kangen#Ndaare_kadi Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kangen#Wurooji_ɓooyɗi Wikipedia: Carolyne Adalla https://ff.wikipedia.org/wiki/Carolyne_Adalla Carolyne Adalla ko winndiiɗo Kenya, o winndi defte Confessions of an AIDS (1993). Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carolyne_Adalla#Kuugal Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carolyne_Adalla#Hiimoɓe Wikipedia: Lateef Kayode Jakande https://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande Lateef Kayode Jakande 23 July 1929 - 11 morso 2021) ko wonɗo nder lesdi Naajeeriya mo woni laamɗo leydi Lagos diga 1979 haa 1983, nden boo o laatii Minista kuugal nder laamu laamu Sani Abachahttp://www.ngrguardiannews. Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Firo Goobnore leydi Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Goobnore_leydi_Lagos Ɓaawo gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Ɓaawo_golle Ɓaawo ɗon nguurndam e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Ɓaawo_ɗon_nguurndam_e_maayde Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Ndaare_kadi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Himobe Wikipedia: Zoe Leonard https://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Leonard Zoe Leonard (duggi 1961) ko artist Ameriknaajo, o golliima e fotde e jaŋde. O hollitii diga ɓaawo 1980s e golle maako hawti e dow dow dow dow Dokumenta IX e Dokumenta XII, e dow dow dokumenteeji ɗiɗi ɗi Whitney ha hitaande 1993, 1997 e 2014. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Leonard#Ɓiɗɗo Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Leonard#Kuugal Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Leonard#Kootol Wikipedia: Lela Lee https://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee Lela Lee ko laamɗo Aameerik e jaayndiyanke, jaayndiyaaɗo tele, e jaaynde jaayndiyeeje Angry Little Asian Girl e jaayndiije jokkondirɗe Angry Little Girls. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Kuugal Jaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Jaɓɓorgo_Ganndal Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Filmography Telebiisiyonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Telebiisiyon Filmjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Filmji Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Kootol Wikipedia: Erna Lendvai-Dircksen https://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen Erna Lendvai-Dircksen (woowo Erna Katherina Wilhelmine Dircksen, 31 meeji 1883 - 8 meeji 1962) wondi fotoowo Jarmal mo anndiraa ngam kubaruuji fotooji yimɓe nder lesdi Germany. Nder Reich Tatto, o fotti kadi ngam kubaruuji eugenicist nden o waɗi darnde ngam huutore laawol masin e golluɓe ɓe ngaɗiri ngol. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#Kuugal Das deutsche Volksgesichthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#Das_deutsche_Volksgesicht Daande mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#Daande_mawɗe Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#Kootol Wikipedia: Violette Lecoq https://ff.wikipedia.org/wiki/Violette_Lecoq Violette Lecoq (1912 - 2003) wonnoo moolinoowo, moolinooɗo e nder leydi Farayse, e moolinooɓe nder konu duuniyaaru ɗiɗaɓo. O anndiraa ngam kuuje maako diga suudu haɓɓugo Ravensbrück, ɗe naftiraama bana dowla nder Ravensbrücken Trials arandeeji nder hitaande 1946. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Violette_Lecoq#Kootol Wikipedia: Kate Lechmere https://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Lechmere Kate Elizabeth Lechmere (13 Oktoobar 1887 - Feebari 1976) wonnooɗoɗoɗoɗo e leydi Britaniya, o wonnooɗo e Wyndham Lewis, o woniɗo ardiiɗo renndo renndo renndooɓe nder hitaande 1914. "Rebel Art Centre", Grove Art Online, Oxford Art Online. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Lechmere#Ɓiɗɗo Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Lechmere#Kootol Wikipedia: Blanche Lazzell https://ff.wikipedia.org/wiki/Blanche_Lazzell Blanche Lazzell (October 10, 1878 - June 1, 1956) wonnooɗo taƴoowo, taƴowo e taƴoɗo. O anndiraa ko ɓuri heewde ngam kuutorɗe mum ɗe laatii e laabi laaɓɗi, o wonnooɗoɗoɗoɗo mawɗo Aameerika ɓaawo jamanu, o waddani yimɓe ko'e Cubism e abstraction nder kuuɗe mum. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blanche_Lazzell#Kootol Wikipedia: Adelaide Lawson https://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Lawson Adelaide Lawson (yande 9 liiyru korso hiitade dowgu alif 1889 - 28 yarkoma 1986) wonnooɗo ɗoɗoɗo Amerik, anndiraaɗo e ɗemɗe mum ɗe o waɗi dow laamɓe e geɗe.   O wi'i o mari baawɗe waɗugo habaru dow duniyaaru bee huutoreeji laaɓɗi, ɗi walaa ɗowɗe e laaɓɗum e huutoreeki e laaɓndi ngam hokkude ummotooɓe hakkillo e nder ɓernde. Fedde anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Lawson#Fedde_anndal Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Lawson#Kootol Wikipedia: Fuuɗol Oua https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Oua Fuule Oua woni fuule Gabon.Ɗum go'o nder kooki Ivinde. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Oua#Kootol Wikipedia: Oued Rkel https://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_Rkel Oued Rkel ko wadi wonande Fès-Meknès, MarokkoƊum woni ko'e ndiyam ndiyam Baht. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_Rkel#Kootol Wikipedia: Oued Sebt https://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_Sebt Oued Sebt (واد السبت) ko maayo cembiɗɗo nder Aljeeriya hakkunde wuro Gouraya,Tipaza e meselmoun.Rand McNally, The New International Atlas, 1993. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_Sebt#Kootol Wikipedia: Polinjane River https://ff.wikipedia.org/wiki/Polinjane_River Polinjane River ko maayo Eswatini.Fedde Mbabane,ɗon ƴiwo nder hooseere Mdzimba. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polinjane_River#Kootol Wikipedia: Rumakali https://ff.wikipedia.org/wiki/Rumakali Fuuɗol Rumakali woni ko ndiyam nder Tansaaniya.Lodo nder maayo Nyasa,maayo ndu woodi babal babal km square 693. Ɓuuruji ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rumakali#Ɓuuruji_ndiyam Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rumakali#Kootol HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rumakali#HIIMOƁE Wikipedia: Ruvyironza maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ruvyironza_maayo   Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruvyironza_maayo#Kootol Wikipedia: Lodo Okano https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Okano Fuuɗol Okano woni fuɗol nder Gabon.Ɗum go'o nder kookiji maayo Ogooué. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Okano#Kootol Wikipedia: Sahamaitso https://ff.wikipedia.org/wiki/Sahamaitso Sahamaitso ko maayo nder diiwaan Alaotra-Mangoro nder fuunaaŋge Madagascar. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahamaitso#Himobe Wikipedia: Yusuf Adamu Gagdi https://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Adamu_Gagdi Yusuf Adamu Gagdi (dugumi 5 Noofambar 1980) woni politikkoore e nder All Progressives Congress diga Leysdi Diiwal Plateau, Naajeeriya. O wondi ardiiɗo suudu darinooɓe lesdi Naajeeriya diga karallaagal Pankshin/Kanam/Kanke nder lesdi Plateau nder jamiroore lesdi 9. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Adamu_Gagdi#Himobe Wikipedia: Naange Sahel https://ff.wikipedia.org/wiki/Naange_Sahel Sahel woni maayo nder lesdi Aljeeriya ɗo yaaki nder maayo Soummam haa Akbou.Rachid Meddour, Bioclimatologie, phytogéographie et phytosociologie en Algérie. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naange_Sahel#Kootol Wikipedia: Fuude Sakaleona https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Sakaleona Sakaleona ko maayo nder diiwaan Amoron'i Mania e Vatovavy nder fuunaaŋge Madagascar.O ɗon ƴiwo diga dow lesdi caka lesdi haa o ɗon ɓuwa haa maayo Lindiya ɓadi Nasy Varika. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Sakaleona#Ndaare_kadi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Sakaleona#Himobe Wikipedia: Talabi Braithwaite https://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_Braithwaite Talabi Adebayo Braithwaite (2 morso 1928 - 2 Colte 2011) ko jaayndiyanke jamfaare lesdi Naajeeriya, e gooto e ardiiɓe jaayndiyaaku jamfaare nder Leysdi Naajeeriya. O laati hooreejo arandeejo arandeeji arandeeji nder lesdi Naajeeriya (IIN), jooni arandeeji amaruji nder lesdi Naajeeriyahttps://books. Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_Braithwaite#Laamu Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_Braithwaite#Kuugal Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_Braithwaite#Himobe Wikipedia: Saliu Adetunji https://ff.wikipedia.org/wiki/Saliu_Adetunji Saliu Akanmu Adetunji ( Joku 1928 - 2 Janaayo 2022) ko laamɗo Leysdi Naajeeriya mo o woni Olubadan 41 e Ibadan gila nde o laɓɓini laamu e hitaande 2016 haa o maayi e hitaande 2022. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saliu_Adetunji#Himobe Wikipedia: Khadi fall https://ff.wikipedia.org/wiki/Khadi_fall Khadidjatou Fall, biyeteeɗo Khadi fall (doduude 1948), woni winndaako Senegal e ministaare laamu arande.    Tarihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadi_fall#Tarihi_Maako Wikipedia: Teslim Balogun https://ff.wikipedia.org/wiki/Teslim_Balogun Tesilimi Olawale Ayinde "Teslim" Balogun (1927 - 30 lewru Yuli 1972) wonnoo jokkondirɗo e jannginoowo leydi Naajeeriya. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teslim_Balogun#Himobe Wikipedia: Afe Babalola https://ff.wikipedia.org/wiki/Afe_Babalola Afe Babalola CON OFR SAN (daayaama ƴande 30 liiyru Yarkooma hiitade dowgu alif 1929) ko laamɗo Naajeeriya jaŋde Afe Babalola.un janngi jangirde kawtal riskowji lisde landa afe babalola ei yiimɓe yarbanko,en hiirnari lisde naajeeriya Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afe_Babalola#Hiimobe Wikipedia: Wahab Iyanda Folawiyo https://ff.wikipedia.org/wiki/Wahab_Iyanda_Folawiyo Chief Abdulwahab Iyanda Wahab Folawiyo, CON (16 Jowre 1928 - 6 Jowre 2008) wonnoo jaaynoowo e jaaynooɗo lesdi Naajeeriya.Nder hitaande 1957, o haɗi Yinka Folawiyo & Sons, je laati jaɓnde jaɓnde Yinka Fulawiyo Group of Companies O jibinaa nder Lagos to Pa Tijani, mo jaaynoowo Leysdi ndin, nder wakkati koloniyaal British. Wikipedia: Lodo Khwai https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Khwai Fuule Khwai woni maayo nder lesdi Botswana.O ɗon ɓadake diga maayo Okavango e ɗon jeyaa nder fure woyla nder Muritani Muritani. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Khwai#Firooji Wikipedia: Fuuɗol Kibish https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Kibish   Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Kibish#Ndaare_kadi Wikipedia: Fuude Kidepo https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Kidepo Kidepo River ko ndiyam je ɗon ɗon ɗon ɗon nder Kidepo Valley nder Karamoja nder Uganda,e nder Equatoria fuunaaŋge nder Sudan Fuuta. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Kidepo#Ndaare_kadi Wikipedia: Koolol Kool https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kool The Koigab River is an ephemeral river on Namibia Skeleton Coast.Its source is in the Grootberg Mountains near Bergsig,where its two inflows, the Gui-Tsawisib and the Springbok are located. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kool#Firooji Wikipedia: Igbodo https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbodo Igbodo to wuro nder leydi Delta, Nigeria. Wikipedia: Fedde Zadié https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Zadi%C3%A9 Naange Zadié (Faranse:Rivière Zadie) ko naange Ivinde to dowla fuunaaŋge Gabon. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Zadi%C3%A9#Firooji Wikipedia: Iko Ekwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Iko_Ekwa Iko Ekwa to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Fuule Yabus https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Yabus Fuule Yabus (ko Khor Yabus) ɗon ƴiwo nder hirnaange lesdi Ethiopia,nder Asosa Zone,ɗon ɓuwa hirnaange nder Sudan,ɓaawo gariiri Yabus, nden ɗon naato nder Sudan.Nder gariiri Bunj o jeyi haa yoŋgo hirnaange o nastina Machar Marshes,to o majjina hoore mum. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Yabus#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Yabus#Firooji Wikipedia: Wajo Wokiro https://ff.wikipedia.org/wiki/Wajo_Wokiro Wokiro River woni ndiyam ndiyam nder leydi Eritrea.O timmi haa woyla Massawa,haa maayo Semmbi. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wajo_Wokiro#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wajo_Wokiro#Firooji Wikipedia: White Volta https://ff.wikipedia.org/wiki/White_Volta   Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Volta#Kuugal Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Volta#Firooji Wikipedia: Ikot Afaha https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Afaha Ikot Afaha to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Wau maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Wau_maayo Wau River,ko Wau Nahr (ko'e woɓɓe boo ɓe mbinndi Waw ko Wow),ko ndiyam nder Sudan worgo.Ɗum nodditaama Wau,laamorgo lesdi Bahr el Ghazal,to maayo ɗon ɗon yaasi fuunaaŋge dabare duniyaaru bee Central African Republic. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wau_maayo#Ndaare_kadi Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wau_maayo#Wurooji_wurooji Wikipedia: Ikot Akan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akan Ikot Akan to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.   [self-published source] Wikipedia: Ikot Akata https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akata Ikot Akata to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Akpa Esa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpa_Esa Ikot Akpa Esa to wuro nder Etinan, nokku ɗo laamu ngu ɗo nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Akpa Nkuk https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpa_Nkuk Ikot Akpa Nkuk to wuro e dowla laamorgo Ukanafun nder Akwa Ibom, Nigeria.Ɗum to woni boo go'o nder gariiri mawɗi nder Ukanafun South District/Clan. Wikipedia: Ikot Akpa-Ekang https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpa-Ekang Ikot Akpa-Ekang to wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Ikot Akpabio https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpabio Ikot Akpabio to wuro nder Nsit-Atai, nokkuure laamu leydi Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Akpan Ese https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpan_Ese Ikot Akpan Ese to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Akpan Obio Eket https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpan_Obio_Eket Ikot Akpan Obio Eket to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Akpanya https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpanya Ikot Akpanya to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ataku https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ataku Ikot Ataku to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Eba https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Eba Ikot Eba to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ebiyak https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ebiyak Ikot Ebiyak to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ebo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ebo Ikot Ebo toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Edung https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Edung Ikot Edung toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Ikot Ekan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekan Ikot Ekan to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ekang https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekang Ikot Ekang to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ekid https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekid Ikot Ekid to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ekot https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekot Ikot Ekot to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Ikot Ekpo Okon https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekpo_Okon Ikot Ekpo Okon to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ese, Etinan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ese,_Etinan Ikot Ese to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ese, Uruan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ese,_Uruan Ikot Ese to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Ikot Esen Oku https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Esen_Oku Ikot Esen Oku to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Esua https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Esua Ikot Esua to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Etakpo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Etakpo Ikot Etakpo to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Ikot Etor https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Etor Ikot Etor to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ibiok https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ibiok Ikot Ibiok to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ibok https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ibok Ikot Ibok to wuro Nigeria nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ikpa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ikpa Ikot Ikpa to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Ikpuho https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ikpuho Ikot Ikpuho to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Inyang Osom https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang_Osom Ikot Inyang Osom toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Inyang, Eket https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang,_Eket Ikot Inyang to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Inyang, Etinan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang,_Etinan Ikot Inyang to wuro nder Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Inyang-Esuk https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang-Esuk Ikot Inyang-Esuk to wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Ikot Inyang-Idung https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang-Idung Ikot Inyang-Idung to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Ikot Isong https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Isong Ikot Isong toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Itina https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Itina Ikot Itina to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Mfon https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Mfon Ikot Mfon toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Nkang https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Nkang Ikot Nkang toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Nseyen https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Nseyen Ikot Nseyen to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Nsidibe https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Nsidibe Ikot Nsidibe to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Nsung https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Nsung Ikot Nsung toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Nte https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Nte Ikot Nte to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom, Nigeria. Wikipedia: Ikot Obio https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obio Ikot Obio to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Obio Ata https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obio_Ata Ikot Obio Ata to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Obio Eka https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obio_Eka Ikot Obio Eka to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom, Nigeria Wikipedia: Ikot Obio Inyang https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obio_Inyang Ikot Obio Inyang to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Obioro https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obioro Ikot Obioro tondi wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Odiong https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Odiong Ikot Odiong toni wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Okudom https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Okudom Ikot Okudom to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Onwon Ediene https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Onwon_Ediene Ikot Onwon Ediene to wuro nder Ediene Usung Itu nder nokkuure laamorde Ikono nder Akwa Ibom nder worgo Leysdi Nigeria. Wikipedia: Ikot otoinye https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_otoinye Ikot otoinye tondi wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Ikot Udo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Udo Ikot Udo toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Ikot Udo Adia https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Udo_Adia Ikot Udo Adia to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Udo Oto https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Udo_Oto Ikot Udo Oto to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot Udota https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Udota Ikot Udota tondi wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikot huutoro Ekong https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_huutoro_Ekong Ikot Use Ekong toni wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Ikpe https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikpe Ikpe to Oron ummatoore nder Urue-Offong/Oruko dowla leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Ikwita https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikwita Iquita to Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoore nder Oron nokkuure laamu nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Illewi https://ff.wikipedia.org/wiki/Illewi Ilewi toni wuro manngal nder Imiekuri"Okpella, Nigeria nder Estako fuunaaŋgo laamu leydi, wuro man anndiraa ngam leɗɗe palmu, leɗɗe bambu e jaaynde, nden woni nokkuure yurmeende Unhokhasor Olowu laamiiɗo Imiekuri mawɗo. Wikipedia: Ilushi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilushi Ilushi to ummatoore nder Esan South East Local Government Area nder Edo State, Najeeriya. Wuro mawɗo ɗon walli kuuɗe jawdi nder nokkuure nden. Wikipedia: Ine Inua Abasi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ine_Inua_Abasi Ine Inua Abasi to wuro Effiat nder Mbo, nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Inua Abasi https://ff.wikipedia.org/wiki/Inua_Abasi Inua Abasi to Effiat Community nder Mbo local government area nder Akwa Ibom leydi Nigeria. Wikipedia: Ire Ekiti https://ff.wikipedia.org/wiki/Ire_Ekiti Ire Ekiti, nder leydi Ekiti, ha worgo hirnaange Nigeria, to wuro je Yoruba goddi Ogun. Wikipedia: Irefi https://ff.wikipedia.org/wiki/Irefi Irefi toni go'o nder gure nayi nder Oraifite nder Ekwusigo Local Government Area nder Anambra State nder lesdi Naajeeriya. Woɓɓe ngoni Unodu, Ezumeri, e Ifite. Wikipedia: Ishiet Erong https://ff.wikipedia.org/wiki/Ishiet_Erong Ishiet Erong woni wuronder nokkuure laamu Etinannder Akwa Ibom. Wikipedia: Isieke https://ff.wikipedia.org/wiki/Isieke Isieke (ko 'Isiaka) woni gariiri mawndi nderleydi Ebonyi, Nigeria.Ɗum woni laamorde leydi Ivo. Wikipedia: Isoniin https://ff.wikipedia.org/wiki/Isoniin Isoniin to wuro manndal nɗer diiwal ogun, Naajeeriya ɗo woni to e 10 km diga Ijebu Ode. Ha nder jaŋde, ɗum je je je je nder Ijebu North-East Local Government Area. Wikipedia: Issiet Ekim https://ff.wikipedia.org/wiki/Issiet_Ekim Issiet Ekim toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Itogo-Ekingo https://ff.wikipedia.org/wiki/Itogo-Ekingo Itogo-Ekingo toni wuro nder Obi LGA nder Benue State, Naijeeriya. Yimɓe asli ɗon hawta ɓurna fuu nder kuuje nder nokkuuje . Wikipedia: Ituk Mbang https://ff.wikipedia.org/wiki/Ituk_Mbang Ituk Mbang to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Iyana-Iba, Lagos State https://ff.wikipedia.org/wiki/Iyana-Iba,_Lagos_State Iyana-Iba to nokku nder nokkuure laamu Ojo, Lagos, Nigeria. Wikipedia: Jabo (Nigeria) https://ff.wikipedia.org/wiki/Jabo_(Nigeria) Jabo toni gariiri nder nder nder lesdi Naijeriya nder nder laawol A124. Ɗum woodi juulde. Wikipedia: James Town Mbo https://ff.wikipedia.org/wiki/James_Town_Mbo James Town to Effiat Town nder Mbo local government area nder Akwa Ibom nder lesdi Nigeria. Wikipedia: Kudaru https://ff.wikipedia.org/wiki/Kudaru Kudaru toni gariiri nder Lere Local Government Area nder worgo Kaduna nder lesdi Naijeriya. Koode postaal nokku on woni 811. Wikipedia: Kurgwi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kurgwi Kurgwi toni gariiri nder lesdi Naajeeriya.Ɗum ɗon tawaa nder Qua'an pan Local Government Area of Plateau State. Wikipedia: Eso (ko wuro) https://ff.wikipedia.org/wiki/Eso_(ko_wuro) Eso toni gariiri yimɓe e nder Orhionmwon Local Government Area nder Edo State, Nigeria. Wikipedia: Eyo Ufuo https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ufuo Eyo Ufuo to wuro Oron nder ummatoore Eyulor nder Urue-Offong/Oruko nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyiba https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyiba Eyiba to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyo Abasi https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Abasi Eyo Abasi to Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoore nder Oron nokkuure laamu nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyo Atai https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Atai Eyo Atai to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyo Atang https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Atang Eyo Atang to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyo Ating Osung https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ating_Osung Eyo Ating Osung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyo Ating-Osung https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ating-Osung Eyo Ating Osung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyo Ebieme https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ebieme Ebieme toni wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Eyo Efai https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Efai Eyo Efai to wuro Oron nder Mbo nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Eyo Ekung Inyang https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ekung_Inyang Eyo Ekung Inyang to wuro Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron nder Oron nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyo Esin https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Esin Eyo Esin to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyo Esio Osung https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Esio_Osung Eyo Esio Osung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyo Esio Usung https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Esio_Usung Eyo Esio Usung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyo Eyekip https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Eyekip Eyo Eyekip to wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Yimɓe Okip diga lenyol Ubodung nder Oron Naation. Wikipedia: Eyo Nsek https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Nsek Eyo Nsek ko wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeriya. Wikipedia: Eyo Obiosio https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Obiosio Eyo Obiosio ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nder Oron local government area nder Akwa Ibom nder lesdi Naijeeriya. Wikipedia: Eyo Okponung https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Okponung Eyo Okponung ko wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeriya. Wikipedia: Eyo Okwong https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Okwong Eyo Okwong ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeriya. Yimɓe Okwong diga lenyol Ubodung nder Oron Nation. Wikipedia: Eyo Ukpe https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ukpe Eyo Ukpe ko Oron Village nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeeriya. Wikipedia: Eyo Ukut https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ukut Eyo Ukut ko wuro Oron nder Mbo nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeeriya. Wikipedia: Mustapha Adamu Animashaun https://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun Mustapha Adamu Animashaun (1885-1968) wonnoo ardiiɗo Islaam Lagos mawɗo nder fuɗɗiiji teemerre noogas. O laati boo mawɗo, moofta, moofti e hooreejo siyasa. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Ɓiɗɗo Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Kuugal Mawɗo suuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Mawɗo_suudu Wurɗo e winndanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Wurɗo_e_winndannde Ɓamtaare jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Ɓamtaare_jaŋde Ɓaawo nduumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Ɓaawo_nduum Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Himobe Wikipedia: Akungba https://ff.wikipedia.org/wiki/Akungba Akungba to wuro nder lesdi Ondo nder worgo taa hirnaanre lesdi Najeriya. Duule ɗon haandi ɓadi Ikare-Akoko. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akungba#Hiimobe Wikipedia: Akiyi https://ff.wikipedia.org/wiki/Akiyi Akiyi to ummatoore hooreejo nder Umulokpa, Uzo-Uwani hukumar famarum (LGA),nder lisde Enugu State, Nigeria. Ɗum woodi gariilooji jeeɗiɗi (7)Enugwu, Enugwu-Uwani, Imama, Nkwelle, Ukpali, Uwani e Uwenu. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akiyi#Hiimobe Wikipedia: Ekpoma https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpoma Ekpoma to wuro nder Edo State, Nigeria. Ɗum woni laamorde laamorde nder gariiri Esan West. Wikipedia: Malagum https://ff.wikipedia.org/wiki/Malagum Malagum (to maa ) toni wuro nder Agworok chiefdom, Kaura Local Government Area nder worgo Kaduna leydi nder lesdi Naijeriya. Duruwol ngol naftiri bee posta nder gariiri Gworok ɓadi. Pages with script errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_script_errors Wikipedia: Est Urua https://ff.wikipedia.org/wiki/Est_Urua Est Urua to wuronder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom. Wikipedia: Esuk Inwang https://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_Inwang Esuk Inwang woni wuronder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Manjook https://ff.wikipedia.org/wiki/Manjook Manjook (Tyap: ) toni wuro nder Kaura Local Government Area e Asholyio (Moroa) Chiefdom headquarters, nder worgo Kaduna leydi nder lesdi Naijeriya. Bimɓe gariiri ɗon mbi'a Sholyio, go'oto nder ɗemɗe ɗe Tyap ɗon fahin. Pages with script errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_script_errors Wikipedia: Ndon Utim https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndon_Utim Ndon Utim to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom, Nigeria. Wikipedia: Ndon Uruan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndon_Uruan Ndon Uruan toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Bussa kesum https://ff.wikipedia.org/wiki/Bussa_kesum New Bussa to wuro nder lesdi Nigeria lesdi Naajeriya. Ɗum woni nokkuure kesum Bussa caggal nde damma Kainji Lake waɗi nokkuure nde fuɗɗii nder ndiyam. Wikipedia: Nkpa https://ff.wikipedia.org/wiki/Nkpa Nkpa to wuro seɗɗa nder Bende Local Government Area nder Abia leydi Nigeria. "Abia North elite endorse Kalu for Senate". Wikipedia: Eyo Uliong https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Uliong Eyo Uliong toni wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eyo Ulung https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ulung Eyo Ulung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Eyo Uwe https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Uwe Eyo Uwe to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Bena, Nigeria https://ff.wikipedia.org/wiki/Bena,_Nigeria Bena woni wuronder lesdi Nigeria.Bena ina woodi ko'e baylaaki ko'e ko'e wo'o ko'e e ko'e maɓɓe ko ko'e 3. Wikipedia: Andoni Island https://ff.wikipedia.org/wiki/Andoni_Island Andoni Island haani nder leydi Nigeria.  Nder fuɗnaange fuɗnaande Niger Delta, nder lesdi Rivers,ɗum ɗo ɗo ɗo ɗo laral ngal laral,ɗo ɗo ɗo cukalel ngal laral ngal waɗiender laaɓal nder no nandi bee ɓandu duɗal. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andoni_Island#Hiimobe Wikipedia: Asanga, Nigeria https://ff.wikipedia.org/wiki/Asanga,_Nigeria Asanga anndiraa kadi Nung Ikot Asanga ko wuro wonande nder Nung Ikot Clan Oruk Anam nokkuure laamuleydi Akwa Ibom, nderleydi Nigeria. Wikipedia: Bonny Estuary https://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_Estuary Bonny Estuary ko bonny Bay of Bonny estuary dow maayo Rivers State, Nigeria ɓadiPort Harcourt.Ɗum je tawaander maayo Campo delta. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_Estuary#Hiimobe Wikipedia: Ado, Nasarawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Ado,_Nasarawa Ado woni gariirinder Nasarawa, nder lesdi Nigeria.Ɗum wonigariiri nder gariiri Nasarawa State karu Nasarawa Stateender gariiriji ɗi je je jejetawaa gariiri kowdeeya, gariiriji jejeje haɗi to nɗer lesdi Nigeria. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado,_Nasarawa#Hiimoɓe Wikipedia: Agule ndiyam Agbokim https://ff.wikipedia.org/wiki/Agule_ndiyam_Agbokim AgulEɗe ndiyam Agbokim ɗon hander nokkuure laamu Etungnder Cross River State nder lesdi foobenare Najeeriya, ɓadihirnaaki elesdi Kameruun. Waroojindiyam ɗon haa yaasi 25 digalkome 240 mi) diga Calabar. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agule_ndiyam_Agbokim#Hiimobe Wikipedia: Kuɓol Kaydi Akure https://ff.wikipedia.org/wiki/Ku%C9%93ol_Kaydi_Akure Akure Forest Reserve is a protected areainsouthwest Nigeria, covering . Wikipedia: D-line, Port Harcourt https://ff.wikipedia.org/wiki/D-line,_Port_Harcourt D-line is a major business andurban residential area of Port Harcourt, Rivers State. Its geographical coordinates are4°48'8" North,7°0'10" East. Wikipedia: Duule Centenary https://ff.wikipedia.org/wiki/Duule_Centenary Centenary City kowuro nderlesdi Nigeria. Centenary City woni ɓamtaare jeɗon haɓɓii e Centenary city FZE,bana nderlaabi lesdi Nigeria ngam haɓɓugo gariiri gariiri mari hakkiilo yeeso ndernder laabiɗi Dubai, Monaco e Singapore. Wikipedia: Edidi https://ff.wikipedia.org/wiki/Edidi Edidi woni wuronder Isin Local Government Areander Kwara State, Nigeria. Duule Edidi hawtie gure tati: Edidi Oja, Edidi Oke-Ona e Edidi Idera. Wikipedia: Ediene https://ff.wikipedia.org/wiki/Ediene Ediene woni gariirie go'onderɓooyi jowinder Abak. Yimɓe ton ɗon mbi'a Ɗemngal annang. Wikipedia: Fada, Nigeria https://ff.wikipedia.org/wiki/Fada,_Nigeria Fada woni gariiri nder lesdi Nigeria, edow fuunaaŋge Abuja.Ɗum woni ko waɗi nder deftere Joyce Cary nder1939 Mister Johnson. Wikipedia: Eyokponung https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyokponung Eyokponung koummatoore Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya. Wikipedia: Lugo Central Senatorial District https://ff.wikipedia.org/wiki/Lugo_Central_Senatorial_District Laawol senatorial Lagos Central nderleydi Lagos,Nigeria hawti enokkuuje laamu Apapa, Eti-Osa, Lagos Island, Lagos Mainland,esurulere. Senatoowo ɗo wakkila ka diiwaan woni Wasiu Sanni daga All Progressives Congress,mo suɓaander 2023. Wikipedia: Laminga https://ff.wikipedia.org/wiki/Laminga Laminga woni gariirinder Nasarawa State">Nasarawa LocalGovernet Areander Nasarawa State nder lesdi Nigeria.Duule ɗon ɗon haade laawol KeffiNasarawa, ko haade kiloomitaare 20haade laawol mawndu nder fombina Nasarawa. Wikipedia: Etekwuru https://ff.wikipedia.org/wiki/Etekwuru Etekwuru wonde go'onder gure ɗeɗon haandinder nokkuure laamorde Ohaji/Egbema nder leydi Imo, Nigeria. Etekwuru ko ummatoorener Niger Delta nderlesdi Naajeeriya. Wikipedia: Eti-Osa fuunaaŋge https://ff.wikipedia.org/wiki/Eti-Osa_fuunaa%C5%8Bge Eti-Osa East woni nokku ɓamtaare wuro nderlesdi Nigeria. Ɗumtaƴii diga leydi Eti-Osander 2003. Wikipedia: Eyo-Okpo https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Okpo Eyo Okpo ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nder Oron local government arander Akwa Ibom leydi Nigeria. Wikipedia: Eyo Uwesong https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Uwesong Eyo Uwesong woni wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya. Yimɓe ɓikkoyUwe Isong digaclan Ubodung nder Oron Nation. Wikipedia: Eyo-Esio-Uwak https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Esio-Uwak Eyo Esio Uwak ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink"title="Oron people">Oron townnder Oron local government area nder Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya. Wikipedia: Eyo-Odiong https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Odiong Eyo Odiong woni Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink"title="Oron people">Oron Town nderOron gariiri laamunder Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya. Wikipedia: Ifianyong Obot https://ff.wikipedia.org/wiki/Ifianyong_Obot Ifianyong Obot ko wuronder Uruannder leydi Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya. Wikipedia: Idung Enen Uso https://ff.wikipedia.org/wiki/Idung_Enen_Uso Idung Enen Uso ko wuronder nokkuure laamu Eketnder Akwa Ibom. Wikipedia: Iguododo https://ff.wikipedia.org/wiki/Iguododo Iguododo woni gariiri yimɓeender Orhionmwon LocalGovernet Areander Edo State, Nigeria. Wikipedia: Ijurin https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijurin Ijurin Ekiti ko wuro ndernokkuure laamu Ijeronder leydi Ekiti, Nigeria.   Ɗum wondi go'onder gariirinder laamorde Ijeroo nden nden, diga IleIfe ɓe ɗon jooɗoto nder nokkuuje feere feere, ngamɓe ɗon jooɗa nder nokkuure nde'e. Wikipedia: Ijar https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijar Ijar woni gariiri nder leydi Ifedore nder lesdi Ondo, Nigeria.Ɗumɗon haandi haaujune 20 kmhaa woyla fuunaaŋge gariiri Akure. Wikipedia: Erinmope Ekiti https://ff.wikipedia.org/wiki/Erinmope_Ekiti Erinmope Ekiti woni gariiri jamanu nder leydi Ekiti, Nigeria. Ɗum ɗon hander nokkuure laamu Moba. Wikipedia: Dowla woyla hirnaange https://ff.wikipedia.org/wiki/Dowla_woyla_hirnaange North-Western State ko leydi Nigeria. Ɗum waɗiha 27mee 1967 diga bejeeje lesdi lesdi lesdilesdi fuunaaŋge,nden ɗon haa 3 feebari 1976, nde ɗum taƴi nder lesdi ɗiɗo - Niger e Sokoto. Wikipedia: Godogodo https://ff.wikipedia.org/wiki/Godogodo Godogodo ko nokkuure eywuro nder Jema'a Local Government Area nder worgo Kaduna nderylesdi Naijeriya. Ɗum woni boo hooreejo Godogodo Chiefdom (koyyimɓe Nindem). Wikipedia: Gujba Forest Reserve https://ff.wikipedia.org/wiki/Gujba_Forest_Reserve Gujba Forest Reserve ko nokkuure ɗoɗoɗoɗo yimɓeɗowtaninder Yobe State,Nigeria. Wikipedia: Gwagwarwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwagwarwa Gwagwarwa woni wuro ɓooyɗender lesdi Naijeriya. Ɗum woni gariiri Kano nder lesdi Kano, Nigeria. Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors Wikipedia: Ibetong Nsie https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibetong_Nsie Ibetong Nsie ko wuro Oronnder Urue-Offong/Oruko nder AkwaIbom nderlesdi Naajeeriya. Wikipedia: Idon, Nigeria https://ff.wikipedia.org/wiki/Idon,_Nigeria Idon woni gariirinder lesdi Nigeria. Wikipedia: Ihioma https://ff.wikipedia.org/wiki/Ihioma Ihioma ko ummatoore nder Orlunder Imo State nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Ikot Ebiyan https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ebiyan Ikot Ebiyan ko wuronder nokkuure laamu Eketnder Akwa Ibom. Wikipedia: Imiekuri https://ff.wikipedia.org/wiki/Imiekuri Imiekuri woni gariirinder Okpella Etsako Fuɗnaange, Edo,Nigeria, ɗum gariirinder okpellaɓurɗo mawnugo. Wikipedia: Iyamho https://ff.wikipedia.org/wiki/Iyamho Iyamho ko wuro seɗɗander Etsako West nder Edo State, Nigeria..Edo University, Iyamho ɗon haandi ɗo. Wikipedia: Iva Valley https://ff.wikipedia.org/wiki/Iva_Valley Iva Valley ko nokku ɗo nder lesdi Najeeriya nder Enugu. Iva Valley ina noddita diga nder nokkuure nde ina nodditii e innde nden. Wikipedia: Kamuru https://ff.wikipedia.org/wiki/Kamuru Kamuru (also Kamuru, Kamuru, Kamuru Ikulu) is a town in Zangon KatafLocal Government Area in southern Kaduna state in the Middle Beltregion of Nigeria. It is the headquarters of the Akulu chiefdom. Wikipedia: New Nyanya https://ff.wikipedia.org/wiki/New_Nyanya New Nyanya woni gariirinderlesdi Nasarawa. Ɗumjejeje jejejejeje nder Nasarawa State">Karu Local Government Area, Nasarawa State,e je jejeejejejeje je je jejijejeje Karu Urban Area, jejeje jejejeejeje je jejejijeje je ɗon jejeje nder Federal Capital Territory (FCT). Wikipedia: Ngwo pine wood https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngwo_pine_wood Ngwo Pine Forest pine wood near the center of Enugu. Duniyaa ɗon woodi cembiɗol limceere ɗon haɓa bee ndiyam ndiyam ɓiiɓal ɗon waɗa poolol ɓiiɓol haa dammugal cembiɗal. Wikipedia: Nkalagu https://ff.wikipedia.org/wiki/Nkalagu Nkalagu ko wuro nder nokkuure laamu Ishielu nder leydi Ebonyi, Nigeria. Ɗum ɗon mari ɓandu ɗuuɗal limtinol ngam hokkiɗum kare ngam suudu simintol mawnde nder Kamaru cement Nigeria (Nigercem). Wikipedia: New GRA, Port Harcourt https://ff.wikipedia.org/wiki/New_GRA,_Port_Harcourt News Government Reserved Area (New GRA) ko nokkuureɓurɗo huutoreedendr nder ndernder Port Harcourt, laamorgo e wuro ɓurɗo mawnude nder Rivers State. Wikipedia: New Haven, Enugu https://ff.wikipedia.org/wiki/New_Haven,_Enugu New Haven wondi go'onder nokkuuje nder Enugu State jeɗon haɓɓii nder duuɓi 1960's nden ɓe ɓeydi diga suburbjo nder wuro haa ɓeɓeyda nokkuure feere feere feere, musammanner Chime Avenue, laawol mawɗo. Enugu ɗon woodi feere nder worɓe Igbo ɓurɓe risku nder taariha lesdi Naijeriya. Wikipedia: Ndubuisi Kanu Park https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndubuisi_Kanu_Park Kanu Ndubuisi Park woninokkuure ummaatoore e nokkuure nder Ikeja, LagosƊum nokku green diga digaelaamorde Lagos State ParksandGarn Agency. Duniyaa ɗon woodi suudu tennis, suudu basketball, suudu ciya ngam sukaaɓe, jooɗorɗe e benji, suudu e cuuɗi e kuuje. Wikipedia: Esin Ufot https://ff.wikipedia.org/wiki/Esin_Ufot Esin Ufot ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoorener Oron nokkuure laamordeAkwa Ibomnder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Emookweme https://ff.wikipedia.org/wiki/Emookweme Emookweme woni wuronder Weppa Wanno Laamu Edo, Nigeria,eyimɓe 20,000. Wikipedia: Esuk Anwang https://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_Anwang Esuk Anwang ko wuro Effiatnder Mbo local government area nderAkwa Ibom nderlesdi Nigeria. Wikipedia: Etebi Idung-Iwak https://ff.wikipedia.org/wiki/Etebi_Idung-Iwak Etebi Idung-Iwak ko wuronder nokkuurelaau Eketnder Akwa Ibom. Wikipedia: Esuk Odu https://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_Odu Esuk Odu woni wuro nder Uruannder lesdi Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya.EsukOduko ɗemngal mawɗo woni Ibibio e ɓe ɓeydi e aada. Wikipedia: Eyo-Esang-Obisung https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Esang-Obisung Eyo Esang Obisung ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nder Oron local government area nderAkwa Ibom nderlesdi Naijeriya. Wikipedia: Eyo-Oyete https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Oyete Eyo-Oyete is an Oron Town in Oron local governmentara of Akwa Ibom state in Nigeria. Wikipedia: Eyo-Okpo-Oyo https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Okpo-Oyo Eyo Okpoyo ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nderOron local government area nderAkwa Ibom nder lesdi Naijeriya. Wikipedia: Eyo-Otong-Uwe https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Otong-Uwe Eyo Otong Uwe is an Oron Town in Oron localgovernment area of Akwa Ibom state in Nigeria. Wikipedia: Eyo-Uya https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Uya Eyo Uya ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nder Wikipedia: Eyobiasang https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyobiasang Eyobiasang woni wuro Oron nder Urue-Offong/Orukonder Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya. Yimɓe ɗi'i Abia Essang digalenyol Ubodung nder lenyol Oron. Wikipedia: Eyobisung https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyobisung Eyobisung ko wuro Oronnder UdungUkonder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Iyara https://ff.wikipedia.org/wiki/Iyara Iyara woni laamorde laamu Ijumunder leydi Kogi, Nigeria.MaplandiaKoode posɗe Iyarawoni 261103. Wikipedia: Ita Egbe https://ff.wikipedia.org/wiki/Ita_Egbe Ita Egbe kowuro nder Ipokia Local Government Area of Ogun State eyimɓe 1776 ender 1963 ender Nigeria Population Census, ɗum anndiraa ngam kuuɗe maakoɗe mawndender leydi ndie ngam ɗum gooto emawɓe mawɓe ɓe ɓe ɓe ɓe ngurtina naftoraaki palmi haa Ipokia local government of Ogun state. Wikipedia: Iwaraja https://ff.wikipedia.org/wiki/Iwaraja Iwaraja (ko ɓooyre Iwaraja-Ijesa) woniwuro ko e 2 km haa woyla Ileshander Osun State, Nigeria.  Ɗum gariiri mawɗo ndernder gariiri Ibadan - Akure. Wikipedia: Isiokolo https://ff.wikipedia.org/wiki/Isiokolo Isiokolo (nganndi kadi Otorho 'r' agbon) ko wuro nder leydi Ethiope East nderleydi Delta nder lesdi Nigeria. Wikipedia: Hildi https://ff.wikipedia.org/wiki/Hildi Hildi district ɗonha Adamawa nder lesdi lesdi Nigeria. Mararaba Mubi ɗon haandinder diiwaan Hildi. Wikipedia: Ibenda https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibenda Ibenda ko wuronder Abinder leydiCross River, Nigeria. Wikipedia: Ibete https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibete Ibete ko wuro Oronnder Mbo dowla leydi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya. Wikipedia: Ijegun https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijegun Firo Ijegun woni ummatoore suburbani ngal ngal to woyla nder AlimoshoLocal Government Area nder Lagos State, Nigeria. Wikipedia: Ijagbe https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijagbe Ijagbe ko wuro nderleydi Kogi nderlesdi Naajeeriya. Wikipedia: Ibule-Soro https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibule-Soro Ibule-Soro woni wuronder fannu laamu leydi Ifedorenderlesdi Ondo,nder lesdi Naajeeriya. Ɗum anndiraa ngam jaaynugo ɓurɗo ndiyam palma nder lesdiOndo, ɗum waɗi yimɓe e mawɓe mawɓe dawla ɗonmari anndal to nokkuure. Wikipedia: Idogo https://ff.wikipedia.org/wiki/Idogo Idogo (ko kadi heptetee Idawgo)ko wuronder hirnaange Nigeria ɓadi hirnaange Benin. Wikipedia: Mbe Ndoro https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbe_Ndoro Mbe Ndoro ko wuro Effiatnder Mbo, nderlesdi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya. Wikipedia: Mbukpo-Uko-Akai https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbukpo-Uko-Akai Mbukpo-Uko-Akai ko wuro Oronnder Urue-Offong/Oruko nder Akwander lesdi Naajeeriya. Wikipedia: Mbiakong https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbiakong Mbiakong ko wuronder Uruan nderlesdi Akwa Ibomnder lesdi Naijeriya.   [self-published source] Wikipedia: Mbiaya https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbiaya Mbiaya woni wuronder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya. Wikipedia: Makwa, Nigeria https://ff.wikipedia.org/wiki/Makwa,_Nigeria Makwa (ko Makwia kadi haalantaama) wonigariiri nder Sokoto State,Nigeria. Ɗum ɗon ha wootere 13°20′39′′N 04°15′30′′E / 13. Wikipedia: Mugulbu https://ff.wikipedia.org/wiki/Mugulbu Mugulbu is a village also politicallyknon as Development area few kilometres to Mubi,thevillage is surrounded withsome Smallvillages of Muda, Mbilla, Parnyel, Buladega and Muchami. Wikipedia: Mkpanghi https://ff.wikipedia.org/wiki/Mkpanghi Mkpanghi ko wuronder Abinder leydi Cross River, Nigeria. Wikipedia: Eyotong https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyotong Eyotong ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoorener Oron dowla leydi Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya. Wikipedia: Idung Udo https://ff.wikipedia.org/wiki/Idung_Udo Idung Udo ko wuronder nokkuure laamu Eket nderAkwa Ibom. Wikipedia: Idu, Abuja https://ff.wikipedia.org/wiki/Idu,_Abuja Idu woni nokkuurender lesdiNaijeriya nder Abuja. Wikipedia: Idung Imo https://ff.wikipedia.org/wiki/Idung_Imo Idung Imo woni wuronder nokkuure laamu Eketnder Akwa Ibom. Wikipedia: Gokana (ɓolde leydi) https://ff.wikipedia.org/wiki/Gokana_(%C9%93olde_leydi) Fedde Gokana Assembly wondefeddenr wuro Rivers StateAssembly, Nigeria. Wikipedia: Foggo https://ff.wikipedia.org/wiki/Foggo Foggo woni gariirinder lesdiBauchi, woyla lesdi Nigeria,ko e 150 km haaworgo fuunaaŋge Kano,ekoe 40 km haa worto fuunaaŋgo Azare.   Wikipedia: Gidan Waya https://ff.wikipedia.org/wiki/Gidan_Waya Gidan Waya is a small town andHeadquarters of Godogodo chiefdom about 18 km from Kafanchan in Jema'a Local Government Area of southern Kaduna state in the Middle Beltregion of Nigeria. The town has a post office. Wikipedia: Imagbon https://ff.wikipedia.org/wiki/Imagbon Imagbon ko wuronder leydi Ogun,Nigeria. Ɗumɗon haandi ha les hirnaange Ijebu-Ode, ha maayo yaaki to Lagoon Lagos. Wikipedia: Suudu Tariihawol Kaduna https://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_Kaduna Kaduna museum ko suudu tariihawol nder Kaduna, Naajeeriya. Wuro museum haɓɓiti nder 1975 ɓaawo hokkigo Northern People's Congress (NPC) diga lesdi man. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_Kaduna#Firooji Wikipedia: Suudu Tariihawol Jos https://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_Jos Jos museum ko museum nder Jos, Nigeria. Wuro museum ngal haɓɓii nder 1952 diga Bernard Fagg. Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_Jos#Taariiha Wikipedia: Badagry Heritage Museum https://ff.wikipedia.org/wiki/Badagry_Heritage_Museum   Galeriyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badagry_Heritage_Museum#Galeriyaaji Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badagry_Heritage_Museum#Wurooji_wurooji Wikipedia: National Museum of Benin City https://ff.wikipedia.org/wiki/National_Museum_of_Benin_City The Benin City National Museum is a national museum in Benin City, Naajeeriya. located in the city centre on King's Square. Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Museum_of_Benin_City#Luttugol Yiwiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Museum_of_Benin_City#Yiwii Wikipedia: Dauda Lawal https://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Lawal Dauda Lawal (dunde 2 siilto 1965) ko bankooɗo e politikkeejo Naajeeriya mo woni gomnaango Leysdi Zamfara.O suɓii e nder fannu Peoples Democratic Party (PDP) nder suɓaaji gomnati Leysdi Naajeeriya 2023 ngam o heɓi laamu ngam ngam ngam o heɓa gomnati Bello Mohammed Matawalle diga APC. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Lawal#Himobe Wikipedia: Mary Nzimiro https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Nzimiro Mary Nzimiro innde ɓurnde Mary Nwametu Onumonu, MBE (1898-1993) wonnoo debbo jaaynoowo, politikkeejo e debbo mo'o.Nder 1948, o laatii wakiilu mawɗo United Africa Company (UAC) ngam Leysdi Naajeeriya fuunaaŋge, e nder wakkati o ɗon haɓɓii ɗemɗe jaayndeeji e ɓamɗe e nder Port Harcourt, Aba e Owerri. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Nzimiro#Himobe Wikipedia: Esuk Oro https://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_Oro Esuk Oro toni Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoore nder Oron nokku dowla leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya, to Academy Maritime of Najeeriya e Methodist Boys' High School, Oron ɗon haandi. Wikipedia: Alimotu Pelewura https://ff.wikipedia.org/wiki/Alimotu_Pelewura »« Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alimotu_Pelewura#Hiimoɓe Wikipedia: Humuani Alaga https://ff.wikipedia.org/wiki/Humuani_Alaga Humuani Amoke Alaga anndiraaɗo Mama Humuani Alaga (ko 1900 - 1993https://maitron.fr/spip. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Humuani_Alaga#Himobe Wikipedia: Ogbadibo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo Ogbadibo ko nokkuure laamu leydi Benue, lesdi Najeeriya. Ɗum woodi diiwaanuuji tati: Orokam, Owukpa, e Otukpa. Yimɓe lesdi Naijeriya mawɓe diga Ogbadibohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo#Yimɓe_lesdi_Naijeriya_mawɓe_diga_Ogbadibo Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo#Himobe Wikipedia: Koore Onive https://ff.wikipedia.org/wiki/Koore_Onive Njowol Onive woni ko ndiyam nder fuunaaŋge Madagascar.O ɗon ƴiwo diga maasifu Ankaratra,o woni ko ɓurɗo ɓuwaaɓe nder maayo Mangoro. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koore_Onive#Firooji Wikipedia: Awa Kawa (Togo) https://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_Kawa_(Togo) Awa Kawa ko maayo e kookiji nder leydi Kara nder Togo.Nguun maayo ɗon ƴiwo diga maayo Kara ɓadi Agbande,ɗon hawta bee maayo Katassou ɓadi Binako. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_Kawa_(Togo)#Firooji Wikipedia: Kooko (Rusizi District) https://ff.wikipedia.org/wiki/Kooko_(Rusizi_District) Kooko ko maayo nder Rusizi District nder worgo hirnaange Ruwanda, ko ɗum woni ko woni ko woni ɓaawo Ruhwa,ko woni ko daande hakkunde lesdi Ruwanda e Burundi.Nder ɓurna fuɗde maako ɗon ɗon yaasi nder Nyungwe National Park. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooko_(Rusizi_District)#Firooji Ɗe ƴettuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooko_(Rusizi_District)#Ɗe_ƴettuɗe Wikipedia: Koolenté maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolent%C3%A9_maayo Koolenté (ngam anndiraa kadi ko Great Scarcies River) ko maayo nder Guinea e Sierra Leone.Nguun maayo ɗon jeyaa nder sahaaji duniyaaru hakkunde lesdi ɗiɗo. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolent%C3%A9_maayo#Firooji Wikipedia: Koolinbiné https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolinbin%C3%A9 Koolinbiné (French:Rivière Kolinbiné) ko maayo nder Afrik hirnaange.O fuɗɗii nder worgo Mauritania e o ɓeydi dow lesdi,o jeyaa nder sahaa hakkunde leydi Mauritania e Mali. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolinbin%C3%A9#Firooji Wikipedia: Fuule Komo https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Komo Komo (Faransi:Rivière Komo,Espaañ: Río Komo) ko maayo nder Equatorial Guinea e Gabon.O ɗon ɓilla haa 230 km (140 miili). Wikipedia: Koolol Kongkong https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kongkong Fuule Kongkong, ko maa ko Kong Kong,ko ɓaleere nder leydi South Sudan,Jonglei,hirnaange Boma National Park ɓadi hirnaange Ethiopia.Nder wuro Bongak,o hawti bee maayo Abara ngam o waɗa Agwei,ko ɗum woni ko'e maayo Pibor. Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kongkong#Wurooji_wurooji Wikipedia: Koulountou https://ff.wikipedia.org/wiki/Koulountou Kooluntou (French:Rivière Koulountou)ko maayo nder Senegal e Guinea Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam nder maayo Gambia.[ Koulountou] at [ Geonames. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koulountou#Firooji Wikipedia: Kool Kwe Kwe https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kwe_Kwe Kwe Kwe River (nganndi no Que Que River haa 1983) ko ndiyam ɓii-ɓii ɗo ɗo ɗo ɗo Kwekwe nder Zimbabwe.https://web. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kwe_Kwe#Ndaare_kadi Wikipedia: Lumiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Lumiya Lumiya ko maayo nder hirnaange Uganda nder diiwaan Bundibugyo.O ɗon ɓadito ɓadi lesdi Semuliki. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lumiya#Firooji Wikipedia: Lasoo https://ff.wikipedia.org/wiki/Lasoo Njo Lasoo woni ko ndiyam nder Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lasoo#Firooji Wikipedia: Njo Lawa (Afrika) https://ff.wikipedia.org/wiki/Njo_Lawa_(Afrika) Lawa ko maayo nder Afrik hirnaange e 7°48′58′′N 9°59′08′′W / 7.81623°N 9. Ɗeeɗoo ko'ehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njo_Lawa_(Afrika)#Ɗeeɗoo_ko'e Wikipedia: Fuule Lebombi https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Lebombi Fuule Lebombi woni kooduɗe nder Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Lebombi#Firooji Wikipedia: Lodo Lefini https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Lefini Lefini River ko maayo nder Republic of Congo e ko woni ko wootere nder maayo Congo.Henry Morton Stanley yotti ko'e maɓɓe dow 9 mars 1877. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Lefini#Firooji Wikipedia: Fuuɗol Lekabi https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Lekabi Fuule Lekabi woni ko ndiyam Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Lekabi#Firooji Wikipedia: Lekedi maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Lekedi_maayo Lekedi ko maayo nder Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekedi_maayo#Firooji Wikipedia: Lélé maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/L%C3%A9l%C3%A9_maayo Lélé ko maayo Kameruun,nder worgo leydi ndin. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%C3%A9l%C3%A9_maayo#Firooji Wikipedia: Ɓaawo maayo https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81aawo_maayo Fuuji Lepashe woni ndiyam ndiyam nder Botswana. Ɗum noddaama e wuro Lepashe,nder nder ndiyam. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81aawo_maayo#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81aawo_maayo#Firooji Wikipedia: Ladi Lattili https://ff.wikipedia.org/wiki/Ladi_Lattili Ladi Lattili woni ladde Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladi_Lattili#Firooji Wikipedia: Lodo Leyou https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Leyou Lodo Leyou woni maayo Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Leyou#Firooji Wikipedia: Lily River https://ff.wikipedia.org/wiki/Lily_River Lily River ko maayo nder Madagascar.Ɗum woni ɓaawo ɓaawo ɓandu Itasy,e ɗon ɓuwa haa hirnaange hirnaange haa hawta bee maayo Sakay,ko ɗon jeyi nder maayo Tsiribihina. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lily_River#Firooji Wikipedia: Linta River https://ff.wikipedia.org/wiki/Linta_River Linta ko maayo nder diiwaan Atsimo-Andrefana nder worgo Madagascar.O ƴiwoyi laawol leydi 10 ɓadi Ejeda e o ɓeydi nder maayo Indiya nder Bayu Langarano,fuuna fuuna fuun Androka. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linta_River#Firooji Wikipedia: Lungo maayo Loange https://ff.wikipedia.org/wiki/Lungo_maayo_Loange Loange (ko Luangué,Luange) woni ko laami ko Kasai.Fuu fuɗɗii nder Angola,maayo ɗon ɓadito haa woyla nder lesdi Kongo,nder fuunaaŋge Kwango. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lungo_maayo_Loange#Firooji Wikipedia: Lodo Lokoho https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Lokoho Category:Articles with short description Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Lokoho#Firooji Wikipedia: Lugo Lucala https://ff.wikipedia.org/wiki/Lugo_Lucala Lucala River ko maayo nder Angola,ko jawdi je ɗon yahugo maayo ɓurɗo mawnugo nder Angola,Cuanza. Wikipedia: Luena River, Angola https://ff.wikipedia.org/wiki/Luena_River,_Angola Luena River nder fuunaange Angola ɗon ɓuwa hirnaange Luena,LuenaAngola e ɗon ɓuwa dow fuunaange Zambezi.LuenaInnde nden naftiraama e nder yimɓe nder nokkuure nden,Yimɓe Luena. Wikipedia: Igwe Okafo https://ff.wikipedia.org/wiki/Igwe_Okafo Igwe Okafo (dugumi 1830-1891) woni Obi 16th of Otolo e Igwe of Nnewihttp://www.nnewi. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igwe_Okafo#Himobe Wikipedia: Fuuɗol Gwayi https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Gwayi   Wikipedia: Boushaki https://ff.wikipedia.org/wiki/Boushaki Boushaki: Wikipedia: Josiah Ransome-Kuti https://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Ransome-Kuti Josiah Jesse "J.J. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Ransome-Kuti#Himobe Wikipedia: Salami Agbaje https://ff.wikipedia.org/wiki/Salami_Agbaje Chief Salami Agbaje (1880-1953) o wonnoo gooto e ardiiɓe jaayndiyankooɓe Leysdi Naajeeriya wakkati jamanu koloniyaal Leysdi ndi.wonnoo jaayndeejo lesdi ndiiɗo heewɗo heewɓe heewɓe, o heɓii laawol haɓɓugo e waylitugo yiɗde mum haa laatoto goonga nder Leysdi ndii. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salami_Agbaje#Himobe Wikipedia: Mayo-Belwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Mayo-Belwa mayo-belwa hukumaa pamarum nder diiwal Adamawa, Naajeeriya Wikipedia: Muriaé https://ff.wikipedia.org/wiki/Muria%C3%A9 Muriaé O woni nder Daande Mata Minera, e yimɓe mum ko e hitaande 2019 ina jogii 108 763 neɗɗo. Etimoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muria%C3%A9#Etimolji Wikipedia: Mayde https://ff.wikipedia.org/wiki/Mayde mayde un huunɗe bakkanotooɗun dow kala pat mo yonkii fof. Mayde un ittugo yonkii diga tagudo adunaaru eta malaaikaajo wqkiltaado gam non. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayde#HIIMOƁE Wikipedia: Muhammadu Bangana https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Bangana Mallam Muhammadu Bangana (ngam anndiraa kadi Mallam Dendo ko Manko) wondi goomu taariika mawɗo nder karnijum 19 nder ko jooni woni Naajeeriya.ƴetti diga Fulbe ha Diiwal Kebbi, ha woyla Leysdi Naajeeriyahttps://www. Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Bangana#Tarihi,en Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Bangana#Himobe Wikipedia: Lodo Pager https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Pager Nguurndam Pager ko nguurndam Uganda nder Afrik fuunaaŋge.O ɗon maaro nder lesdi man haa woyla,o ɗon hawta bee maayo Achwa. Wikipedia: Fedde Pako https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Pako Fuuɗol Pako ko maayo nder Alibori,Benin.Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam ko'e maayo Alibori. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Pako#Firooji Wikipedia: Mawɗo Ribeira https://ff.wikipedia.org/wiki/Maw%C9%97o_Ribeira Ribeira Principal ko ko ɓandu nder fombinaare saare Cape Verde">Santiago,Cape Verde.O ɗon ɓuwa nder wuro São Miguel. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maw%C9%97o_Ribeira#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maw%C9%97o_Ribeira#Firooji Wikipedia: Ribeira do Rabil https://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_do_Rabil Ribeira do Rabil ko ndiyam je ɗon ɗon wara nder fannu caka e hirnaange nder saare Cape Verde">Boa Vista nder Cape Verde.Ɗum ko ,[jiida ɓooyɗo] e nokkuure nde laami ɗum ko 199 km2. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_do_Rabil#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_do_Rabil#Firooji Wikipedia: Rarico River https://ff.wikipedia.org/wiki/Rarico_River Rarico River ko maayo nder Mozambique.Fuujo on woni ko'e ndiyam Lugoenda,ko'e mum woni ko'o ndiyam Ruvuma. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rarico_River#Firooji Wikipedia: Ravine du Chaudron https://ff.wikipedia.org/wiki/Ravine_du_Chaudron Ravine du Chaudron woni maayo nder Réunion. woni 14. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ravine_du_Chaudron#Firooji Wikipedia: Ribeira de Alto Mira https://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_de_Alto_Mira Ribeira de Alto Mira ko ko ɓule nder fombinaare woyla hirnaange saare Cape Verde">Santo Antão nder Cape Verde.Fuude maako ɗon haa hirnaange hooseere Gudo de Cavaleiro. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_de_Alto_Mira#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_de_Alto_Mira#Firooji Wikipedia: Rio de Canjambari https://ff.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Canjambari Rio de Canjambari ko maayo je ɗon ƴiwo nder lesdi Oio nder lesdi Guinea-Bissau.Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam ndiyam Farim. Wikipedia: Rubiiro https://ff.wikipedia.org/wiki/Rubiiro Rubiiro ko maayo nder worgo hirnaange Ruwanda,ko wootere wootere Ruzizi.O hawti e Ruzizi,ɗun woni ko fannu hakkunde Ruwanda e Democratical Republic of Congo,ko e 2 km (1. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rubiiro#Firooji Wikipedia: Kool Selian https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Selian Selian ko maayo go'o je ɗon ƴiwo diga dowle dowle dowla Meru nder lesdi Arusha nder Tanzania,Afrik fuunaaŋge.Duule Arusha ɗon jooɗorgo haa fuunaaŋge maayo Selian. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Selian#Firooji Wikipedia: Fuuji Semu https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuji_Semu Fuuji Semu woni ko ndiyam nder lesdi Tanzania,ko ndiyamji Sibiti,hakkunde maayo Eyasi e maayo Kitangiri. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuji_Semu#Firooji Wikipedia: Fuuɗol Shangani https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Shangani Shangani woni maayo nder Zimbabwe je fuɗɗii ha ɓadi Gweru,Gweru River je je je je haɗi nder ko ɓuri haɗi e nder lesdi Midlands e Matabeleland North.O ɗon ɓuwa nder maayo Gwayi. Wikipedia: Sig River https://ff.wikipedia.org/wiki/Sig_River Fuuɗol Sig,anndiraa kadi e Mekerra,ko fuɗol Aljeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sig_River#Firooji Wikipedia: Naadi Sine https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Sine Fuule Sine walla Fuule Siin (Siin e Ɗemngal Serer;La Rivière Sine e ɗemɗe Farayse) woni maayo nder Senegal.O ɗon ɓuwa haa maayo Atlantik bee maayo Saloum nder delta Sine-Saloum. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Sine#Ndaare_kadi Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Sine#Wurooji_wurooji Wikipedia: Nguurndam Sinoe https://ff.wikipedia.org/wiki/Nguurndam_Sinoe   Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nguurndam_Sinoe#Firooji Wikipedia: Fuuɗol Sirba https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Sirba Fuuji Sirba ko fukuji Niger nder hirnaange Afrik.Sirba fuɗɗii nder Burkina Faso e ɗon ɓadito fuunaaŋge,ɗon ƴiwo nder Niger nden ɗon ɓadita feccere nder lesdi ɗiɗo. Wikipedia: Sisaony https://ff.wikipedia.org/wiki/Sisaony Sisaony woni maayo ɓurɗo ɓeydaade nder Analamanga,Madagascar.O ɗon dilli diiwaan Antananarivo Atsimondrano e Andramasina,nder lesdi Madagascar nder lesdi lesdi Maadagascar haa maayo Ikopa. Wuroji ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sisaony#Wuroji_ndiyam Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sisaony#Firooji Wikipedia: Lodo Siwaze https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Siwaze Siwaze River ko maayo nder a. Wikipedia: Lodo Slay https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Slay Fuule Sly woni maayo nder lesdi Aljeeriya,Afrik. Fuuji Sly je ɗon jeya ko ndiyam Chelif e ɗon jeya e Chelif to fuunaaŋge gariiri Sidi ben Thiour. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Slay#Firooji Wikipedia: Fedde Tapoa https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Tapoa Njo Tapoa woni ko wootere nder Njo Niger.O ɗon ƴiwo nder lesdi Tapoa nder Burkina Faso,o ɗon ɓooyta nder fure lesdi hakkunde Burkina Faso e Niger,ɓaawo maajum ɗon ɓooda nder maayo Niger nder worgo hirnaange Niger. Wikipedia: Nicholas Said https://ff.wikipedia.org/wiki/Nicholas_Said Nicholas Said (dimaa Mohammed Ali ben Sa'id, 1836-1882) wonnoo moofto, mooftoowo, sooja, e mawɗo Wikipedia: Daular Gana https://ff.wikipedia.org/wiki/Daular_Gana Daular Gana wanda kuma aka fi sani da Ghana, Ghanata, Wagadou, ko Awkar, daular Afirka ta Yamma ce da ke kudu maso gabashin Mauritania da yammacin Mali ta zamani wacce ta wanzu daga Marni 1 zuwa karni 10. Mutanen Soninke ne suka kafa daular, kuma an kafa shi a birnin Koumbi Saleh. Ganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gana Wikipedia: Guosa https://ff.wikipedia.org/wiki/Guosa Guosa eii doon biddido yare,en mawbe bandirawo Alex Igbineweka duubi 1965. O janja yare,en Naajeeriya Sheree fransajjo to woyla Afri. Bibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guosa#Bibliography External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guosa#External_links Wikipedia: Lekki jammi https://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_jammi Jambee Lekki kii lisde Afirik andubbe andal leddee jawtee too baaduu maaki huumari boote lekki jammi kidon too Leydi African Wikipedia: Kofn gol https://ff.wikipedia.org/wiki/Kofn_gol Kofngol hommugo jam banduu men ummijam beettii jamm n bali jam noi a wonderful mi doujam noi dabbaji maa Dabbaji am doubtful jam Wikipedia: Fijjirede kosde https://ff.wikipedia.org/wiki/Fijjirede_kosde Fijjirede kosdee haa nder pel lel rufus dow nyam bey dow houta saarre ow dow defa kolche jey houre nbewa mi lauta kaare am mi yaha fijjirede kosdee Wikipedia: Usmaani Ɓii Fooduyee https://ff.wikipedia.org/wiki/Usmaani_%C6%81ii_Fooduyee Usmaani bii fooduyee Sokoto moodibbo Diina Lislamu nder Haiti musulunce too lisde Afirik Wikipedia: National Association of Persons with Disabilities https://ff.wikipedia.org/wiki/National_Association_of_Persons_with_Disabilities Eii Naajeeriya kungiyajju Sheree (JONAPWD) o kungiyajju tibajju mongou 1992 bididdo Naajeeriya hirne Abuja eii Shugabajjo Banddirawo Abdullahi Aliyu Usman. Wikipedia: Hairee malka https://ff.wikipedia.org/wiki/Hairee_malka Hairee malka waande too fuuna geelwe fataskumo too lesdi jihar Yobe awaayla Naajeeriya jottoriide fuuna too daatal maiduguri jaajirka hairee malka yaare km/5 haa too yaare km/6 Wikipedia: Laamorde Adamawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Adamawa Laamorde Aadamawa fula artuude too fombina huuna lesde Naajeeriya howtoode Aadamawa a taraba too woyla fombina naajeeriya baawow haade fombina Laamorde Gombe Aadamawa too baawow fombina woode lesde Comeroon too huuna baawow wan lisde chad modibo adama hakkoke kommandajow shehu usman dan fodio jaagardow Fulɓe doow jihad too Afirik (1809) Wikipedia: Deebinowje https://ff.wikipedia.org/wiki/Deebinowje Deebinowje unn biikol Lekki too baalijee gondee haa too lisde Aljeri a Mali lisde Afirik Wikipedia: Barbara Adams (Misiyaajo) https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo) Barbara Georgina Adams, FRSA (ou daayaama yande 19 liiyru bowtal hiitande dowgo alif 1945 - 26 liiyru Juun 2002) wonnoo Egyptologist, archaeologist, e jannginoowo Britinkeejum, mo woni mo anndinoowo Egypt Prehistoric. O huuwani duuɓi ɗuuɗɗi haa Hierakonpolis, to o ɗon woni mo ɗon jaɓɓa dow laawol. Fuɗɗam golle e musiyaaku Petriehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo)#Fuɗɗam_golle_e_musiyaaku_Petrie Bibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo)#Bibliography Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo)#Firooji Wikipedia: Solange Ashby https://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_Ashby Solange Ashby ko afrikaniyanke e archaeologist mo anndal mum haani haalde e ɗemngal, diina e darnde rewɓe nder Misra e Nubia. O woni jannginoowo jannginooɗo e nder jaango ɗemɗe e aadaji fuɗnaange fuɗnaande e jaango California, Los Angeles. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_Ashby#Kuugal Ɗuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_Ashby#Ɗuɓɓugo Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_Ashby#Firooji Wikipedia: Guillemette Andreu https://ff.wikipedia.org/wiki/Guillemette_Andreu Guillemette Andreu-Lanoë (dunngu 3 Ogosta 1948, Paris), ko Egyptologist e archaeologist Farayse. O wonnoo ardiiɗo Furuuki Farayseeji Archaeology of Oriental of Cairo, o woni mo curatore e darinoowo Dental Ancient Egypt of the Luvre Museum gila May 2007. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guillemette_Andreu#Firooji Wikipedia: Elise Jenny Baumgartel https://ff.wikipedia.org/wiki/Elise_Jenny_Baumgartel Elise Jenny Baumgartel (woowo Goldschmidt, 5 Oktoobar 1892 - 28 Oktoobar 1975) wonnoo Egyptologist e prehistorian Jarmal mo fuɗɗii janngude archaeology Egypt predynastic. Fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elise_Jenny_Baumgartel#Fuɗɗam_golle Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elise_Jenny_Baumgartel#Firooji Wikipedia: Nathalie Beaux-Grimal https://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_Beaux-Grimal Nathalie Beaux-Grimal (dugum 1960) woni Egyptologist Farayse, mo anndal dow Kolleje de France e Farayse Institute of Oriental Archaeology e Cairo (IFAO). Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_Beaux-Grimal#Firooji Wikipedia: Margaret Benson https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Benson Margaret Benson (16 Jowre 1865 - 13 May 1916) wonnooɗoɗoɗoɗo e goomu leydi Engelese e Egyptologist anndiraaɗo ngam heɓugo nokkuure Mut. Ɓeynguure e saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Benson#Ɓeynguure_e_saare Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Benson#Firooji Wikipedia: Svetlana Berzina https://ff.wikipedia.org/wiki/Svetlana_Berzina Svetlana Yakovlevna Berzina (Rusiya: Светлана Яковлевна Берзина; 7 mars 1932, to Mosku - 24 abriil 2012, to Mosku) wonnooɗo Misiyaajo mawɗo leydi RisiAegyptiaca Rossica. Doktaru nauk dow taariika (1977), o wonnoo ardiiɗo jaaynde SSSR-ARE Society (1987), o heɓii medal "Haa no ɗum siftortoo duuɓi 850 Moscow" (1997), Worker honooɗo leydi Russia (1999), ardiiɗo wiɗtoowo dow jaaynde taariika aada e arti arti arti fuunaaŋge to Dowlaaku Muusaa Fuunaaŋge, Moscow. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Svetlana_Berzina#Kuugal Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Svetlana_Berzina#Firooji Wikipedia: Susanne Bickel https://ff.wikipedia.org/wiki/Susanne_Bickel Susanne Bickel (danyeeki 1960, Roma) woni Egyptologist Swiss. O janngini Egyptology nder Geneva nden o huuwi e Farayse Institute of Oriental Archaeology nder Cairo e Swiss Institute of Egyptian Antiquity. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanne_Bickel#Firooji Wikipedia: Danielle Bonneau https://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_Bonneau Danielle Bonneau (dannyamo 1912 - 26 oktoobar 1992) woni papiroloog Farayse nder karnijum 20. Kuugal maako hawti e ndiyamji Maayo Niil e hakkillaaji maako diga jaayɗe Greec e Romanji nder Misra. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_Bonneau#Firooji Wikipedia: Charlotte Booth https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Booth Charlotte Booth (dugumi 6 abriil 1975) woni archaeologist e winndiyanke dow Misra. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Booth#Firooji Wikipedia: Fedde Dilo https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Dilo Fuuɗol Dilo woni maayo Gabon. Ɗum windi go'oto nder kookiji Ogooué. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Dilo#Firooji Wikipedia: Njoodi Chitake https://ff.wikipedia.org/wiki/Njoodi_Chitake Fuule Chitake ina ƴellita nder ladde Mana Pools nder lesdi Zimbabwe, ina jogii leɗɗe mum en nder Zambezi Escarpment.Ko ndiyam ɗam woni ko ndiyam ɓeydaama hitaande kala nder koosejo ko ina waɗi kiloomita dado nder maayo. Wikipedia: Käthe Bosse-Griffiths https://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4the_Bosse-Griffiths Käthe Bosse-Griffiths (16 lewru Julaay 1910 - 4 lewru Awril 1998) wonnoo mo Egyptologist mawɗo. O jibinaa nder lesdi Jarmal, o yahdi to lesdi Britaaniya bana ɗowoowo siyasa, o ware goɗɗo lesdi Wales. Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4the_Bosse-Griffiths#Fedde_fuɗɗam Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4the_Bosse-Griffiths#Firooji Wikipedia: Edda Bresciani https://ff.wikipedia.org/wiki/Edda_Bresciani Edda Bresciani (23 Septemba 1930 - 29 Noofambar 2020) wonnoo Egyptologist Italiyanko'en. Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edda_Bresciani#Laamu Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edda_Bresciani#Firooji Wikipedia: Sara Christian https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian Sara Williams Christian (joku 25, 1918 - silto 7, 1980) woni debbo arandeejo nder taariika NASCAR.  Carreere jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Carreere_jaaynde 1949https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#1949 1950https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#1950 Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Jaɓɓorgo_Kewuuji Fedde careluuji motorsportshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Fedde_careluuji_motorsports NASCARhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#NASCAR Grand National Serieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Grand_National_Series Hemobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Hemobe Wikipedia: Arlene Hiss https://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss Arlene Hiss (woowo 1954 e nder Mortorsport Database walla woowo 1941[N 1]) ko ardiiɗo jaayndeere e jannginoowo. Hiss ina woodi teddungal nde o woni debbo arandeejo fuɗɗiiɗo jaaynde Indy, waɗugo ɗum nder hitaande 1976. Carreere nder jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#Carreere_nder_jaaynde Koɗol jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#Koɗol_jaaynde U.S.A.C. Champ Car resultshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#U.S.A.C._Champ_Car_results NASCARhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#NASCAR Winstoni Cup Serieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#Winstoni_Cup_Series Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#Firooji Wikipedia: Lella Lombardi https://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi Maria Grazia "Lella" Lombardi (26 mars 1941 - 3 mars 1992) wonnoo jaaynde Italiyankoore jokkondiri e nder jeewte 17 nder Formula One World Championship Grand Prix. Lombardi woni go'o nder rewɓe ɗiɗo ɓe ɓe ɓe ɓe njaɓa ɓe ɓe ɓe njogii Formula 1 nden woni rewɓe ɗiɗaɓo ɓe ɓe njogi poondi nder Formula 1. Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Nolde_hoore Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Kuugal Firooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Firooɓe Koɗol jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Koɗol_jaaynde Fedde fuɗɗorde Formula Onehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Fedde_fuɗɗorde_Formula_One Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Firooji Wikipedia: Tamar Tumanyan https://ff.wikipedia.org/wiki/Tamar_Tumanyan   Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamar_Tumanyan#Biography Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamar_Tumanyan#Kuugal Wikipedia: Jokkidira ummatooje kawtal yimmɓe mbe naaƙasu https://ff.wikipedia.org/wiki/Jokkidira_ummatooje_kawtal_yimm%C9%93e_mbe_naa%C6%99asu Jokkidira ummatooje kawtal yimmɓe mbe naaƙasu ponndindirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jokkidira_ummatooje_kawtal_yimm%C9%93e_mbe_naa%C6%99asu#ponndindira Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jokkidira_ummatooje_kawtal_yimm%C9%93e_mbe_naa%C6%99asu#Himobe Wikipedia: Nigerian Americans https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Americans Naajeeriya Americans eii lysidi doon Naajeeriya. O janja Jamou toe hebe lysidi America duubi 1980 ewodi jama,are 25,000 hittande American Community Survey (ACS) bilde 712,294 kohee 85% eriminmo lysidi Naajeeriya. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Americans#Himobe Wikipedia: Kay A. Orr https://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr Kay Avonne Orr (woowoo Stark; 2 lewru Janaayo 1939) woni politikko Amerik mo golliima hooreejo leydi Nebraska 36 diga 1987 haa 1991. O wonnoo hooreejo leydi Republican, o woni hooreejo leydi arande e haa jooni debbo tan. Goobernator Nebraskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Goobernator_Nebraska Siyaasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Siyaasaji Ɓaawo gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Ɓaawo_golle Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Nolde_hoore Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Firooji Wikipedia: Linda Lingle https://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle Linda Lingle (woowo Cutter; 4 Juun 1953) ko politikko Amerik, mo woni gomnaajo jowto Hawaii gila 2002 haa 2010. O woni gomnati leydi Hawaii arandeejo Republican gila 1962. Ɓeydiima, janngirde, e fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Ɓeydiima,_janngirde,_e_fuɗɗam_golle Koofndiiɗo dowlahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Koofndiiɗo_dowla Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Nolde_hoore Taariiha suɓaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Taariiha_suɓaaji Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Himobe Wikipedia: Paul Biya https://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Biya Paul Biya (wundu Paul Barthélemy Biya'a bi Mvondo; 13 feebariyee 1933) ko politikko Kameruuna mo woni hooreejo leysdi Kamerun gila 6 Noofambar 1982http://www.prc. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Biya#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Biya#Himobe Wikipedia: Albert Roger Miller https://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_Miller Albert Roger Miller (ou daayaama yande 20 hiitade dowgu alif 1952), anndiraaɗo Roger Milla, koɗo kameruun aaniyankoore jokkondirɗo football mawɗo.O wonnoo gooto e ardiiɓe Afrik naaɓe ɓeen ɓeen ɓe ɓeen ɓe laati mawɓe mawɓe dow dow dow laabi duniyaaruhttps://www. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_Miller#Ngendam Hukuma FIFAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_Miller#Hukuma_FIFA Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_Miller#Himobe Wikipedia: Thomas peters https://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_peters Thomas peters o daayaama hiitande ndunngu alif 1738-25 lewru morso 1791 arduujo ardungal too mawɗo haa too soodu taaɓee tande ummatore yimmɓe nasariya Amerka todow laawal hownobe a soodo diirewal famarol too liilaɗow dou nova scotia own lattakee mowɗo jattiinɓe himɓande baba bowɗe lisde Sierra leone too hiirna Afirik peters hakkuke kawtuɗow horre soodo canadians Ɓeekolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_peters#Ɓeekol Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_peters#Hiimoɓe Wikipedia: Muhammad ibn Muhammad al fulani kishnawti https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al_fulani_kishnawti Muhammad ibn Muhammad Al fullani kishnawti daayyaɗow hiitande alif 18 century anɗow own andi jaytul leengal astoronologies Arabic grammarian beeɗow too lisde katsena jutturde wayla Naajeeriya al kitsinawi janguwɗo too gobarau minaret haa too katsina yautiina jannde a Cairo Egypt alif 1732 benɗouwo too arabic Wikipedia: Nomad https://ff.wikipedia.org/wiki/Nomad Nomad woni gooduɗo ummatoore nde walaa nokkuure jooɗorde nde ɗon yahda e nokkuuje.Yimɓe ɓeen hawɓe e jaajotooɓe, ɓeen ɓeen ɓe ɓeen ɓe'e ɓeen ɓe nganndi (ko ɓeen ɓe jogii ɓeen ɓe ngaɗi e leyɗe), ɓeen ɓe ɗon nganndi e ɓeen ɓe njiɗi e nder ɓeen ɓe mbaɗi e nder maɓɓe. Nomadismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nomad#Nomadism Wikipedia: Fula Christians https://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christians Fula'en ko Fulani'en, ko Fulaniɓe ko Fulani yimɓe:, ɓe ɗon anndina diina Kiristan'en nder diina maɓɓe fuu. Ngam taariika Muslim habaru ɗu'um, diina ɗon ɓeyda. Fuuɗugo habaru ha Fulanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christians#Fuuɗugo_habaru_ha_Fulani Cantaaki Fula'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christians#Cantaaki_Fula'en Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christians#Himobe Wikipedia: Fulani bana https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_bana Fulani bana (nganndi bana Fulani style,Fulani hairstyle) ko feere fuɗɗam ɓalli ɓalli ɓoli nder rewɓe Senegalees je waawi yi'e hannde nder leyɗe Afrik feere feere. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_bana#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_bana#Himobe Wikipedia: Muhammad bello https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_bello Muhammad Bello laamiɗow sokoto o daayaama e nduungu hiitadee alif 1817 akowyare alif 1837 own binndetowo destiinore jottatde datal diina islama own ɓeeɗow usmanu dan fodio jaytudo ardungal laamu ardoujow arramdeejow toodow lawal deena islama besdouɗow andal rewɓe ɓee warɓe too andal islama maahuɗow kowto islama own maynaɗow too nder Ɓeekolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_bello#Ɓeekol Hiimoɓe faatogolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_bello#Hiimoɓe_faatogol Wikipedia: Eze ukwu https://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_ukwu Eze Ukwu dayyaɗow hiitande 1799_1862 ardeeɗow obi haa too otolo ɓee Igwe too laamurde Nnewi ardeeɗow laawal bedeena too duuw fatal beelu arduujow Nnewi a Igbo haa too Leydi Naajeeriyahttps://en.m. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_ukwu#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_ukwu#Himobe Wikipedia: Fulani Hatuki https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_Hatuki Fulani hatuki ko hatirol fibre conical be huutoreeji je ɗon wari diga Fulani yimɓe nder Afrik hirnaange,Fulani hat ko hatirol fibre conical be huutoreeji je ɗon wari diga Fulani yimɓe nder Afrik hirnaange. Photo,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_Hatuki#Photo,en Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_Hatuki#Himobe Wikipedia: George Ada costa https://ff.wikipedia.org/wiki/George_Ada_costa George ada casta o daayaama e ndungo alif 1853-1929 o ɓeeɗo Naajeeriya mawɗo jaytol hooyuugo hootooji own kowtardow e nder hiitande (19th) haa too nder hiitande (20th) ƙarnuuji too les laamu gonnatee lesde Naajeeriya Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Ada_costa#Himobe Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Ada_costa#Hiimobe Wikipedia: Oba eshugbayi eleko https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_eshugbayi_eleko Oba eshugbayi eleko (mainaaɗo e hiitande ndunngu alif 1932 e nder lesdi eleko too Eko saayre leydi Lagos a hiitande ndunngu alif 1932) hakkooke baba Oba dosunmu eleko own jaaɓe takkukwe laamu nasarakowyee too ɓeyaadow https://en.m. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_eshugbayi_eleko#Himobe Wikipedia: Josiah Sowande https://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Sowande Josiah sowande ( can 1858-1936) kadi anndiraaɗo haa sobo Arobiodu un yurubannkeejo binnɗoowo diga Abeokuta, diiwal Ogun,laatiiɗo baawuɗo binndol ɗun Awi, wolde yoruba lawnuuwal binnɗooɓe. finnannde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Sowande#finnannde_maako HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Sowande#HIIMOƁE Wikipedia: Samuel Herbert pearse https://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearse Samuel Herbert Pearse Samuel Herbert Pearse, F.R. Margo e Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearse#Margo_e_Jannɗe Joggolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearse#Joggol HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearse#HIIMOƁE Wikipedia: Çalifonia https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%87alifonia califonia ( noddal ɗemngal/kalifooniya/ Un diiwal diga nder diiwe kawtal Aameerik,haa fombina fuuna leydi ndin.Diiwal un hawtugo Aameerik diga ɗumngu ngu 1859 , gelle mawɗe nder diiwal Califor]nia kannje ngoni Sacramento. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%87alifonia#HIIMOƁE Wikipedia: Alice Minchin https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Minchin Alice Ethel Minchin (o daayaama yande 5 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1889 - 26 1966) wonnoo jannginoowo e jannginooɗo defte nder leydi New Zealand. O jibinaa e Waihou, ɓadi Panguru, New Zealand, ñalnde 5 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1889. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Minchin#Hiimobe Wikipedia: Alice Prochaska https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Prochaska Alice Prochaska FRHistS (o daayaama yande 12 lewru Yulie hiitande ndunngu alif 1947) ko ardiiɗo ardiije e defte, o waɗi ko o laamɗo-woofere to Jaangoore Oxford e hooreejo Somerville janngirde Oxford, University diga 2010 haa too hiitande dowgu 2017. Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Prochaska#Kuugal Wikipedia: Matilda mccrear https://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_mccrear Matilda mccrear o daayaama hiitande ndunngu alif 1857 lewru silo 1940) jooɗiido too lysdi kutal hurre lisde Amurka own waaɗite soorugo lumo trade https://www.bbc. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_mccrear#Hiimobe Wikipedia: Ogbi Okojie https://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbi_Okojie Ogbidi okojier onojie (laameeɗo)https://en.m. Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbi_Okojie#Himmoɓe Wikipedia: Vitoria Davies Randle Davies https://ff.wikipedia.org/wiki/Vitoria_Davies_Randle_Davies Victoria Davies Randle Davies o daayaama e nduungu alif 1863-1920) own guntojo too nder yimmbe soodu https://en.m. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vitoria_Davies_Randle_Davies#Hiimoɓe Wikipedia: Ibkunle akitoye https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibkunle_akitoye Abikunle akitoyehttps://en.m. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibkunle_akitoye#Hiimoɓe Wikipedia: Aina onabolu https://ff.wikipedia.org/wiki/Aina_onabolu Aina onabolu OBE e nduungu alif 1882_1963 own haango heeditango ndatal taangugo https://en.m. Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aina_onabolu#Himmoɓe Wikipedia: Kofoworola Adekunle kofoworola Abayomi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_kofoworola_Abayomi Kofoworola Adekunle kofo Abayomi o daayaama e yande 10 lewru morso hiitande ndunngu alif 1896-1 silo 1979) own ɓeeɗo naajeeriya jaytudo andal opthalmologist own go,otujo tangudo jabeetul ardungal kawtal hurre faamarɓe lesdi naajeeriya e nder hiitande ndunngu alif 1934 own heeɓeti chairman development board a hiitandee alif (1934_1966 too ardungal finnataawa yimmɓe lesdi jihar Lagos Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_kofoworola_Abayomi#Hiimoɓe Wikipedia: Oyekan I https://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I oyekan I Oba Oyekan I (soytii septembaaru 30,1900) jogiiɗo laamu finnataawa nɗum Lagos diga Haram sakitiiɗu 1885- suumaye 30,1900. O ronii ardungal ɓaawo nayde Baaba Maako oba Dosunmu. Yariima oyekan vs. larude mawɗo Apena Ajasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#Yariima_oyekan_vs._larude_mawɗo_Apena_Ajasa Liiriba nder nastal ɗum mbe Oba yaake ardungal Oyekanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#Liiriba_nder_nastal_ɗum_mbe_Oba_yaake_ardungal_Oyekan Maydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#Mayde HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#HIIMOƁE Wikipedia: Ama Ata Aidoo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo Ama Ata Aidoo (ou daayaama ƴande 23 mboy hiitade dowgu alif 1942 - 31 liiyru dujjal dowgu 2023) wonnooɗo winndaako Gana, mawɗo, mawɗo ɗemngal, politik, e jannginoowo. O laati ardiiɗo jaŋde nder Gana diga 1982 haa 1983 nder laamu PNDC Jerry Rawlings. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#Ɓiɗɗo Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#Jaŋde Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#Maayi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#Firooji Wikipedia: Fadwa Taha https://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha https://www.google. Bayoguraafiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#Bayoguraafiwal Finnannde Arannde e Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#Finnannde_Arannde_e_Jannɗe Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#Kuuɗe margu Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#margu_Maako HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#HIIMOƁE Wikipedia: Sophia Akuffo https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo Sophia Abena Boafoa Akuffo JSC (dunde 20 Desemba 1949) woni hooreejo leydi Ghana gila 19 Juun 2017 haa 20 Desemba 2019. O laati laamiiɗo nder suudu kiita mawɗo lesdi Gana diga 1995. Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#Jaŋde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#Kuugal Iyaaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#Iyaalu Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#Firooji Wikipedia: Alice Annum https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Annum Alice Annum (ou daayaama ƴande 20 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1948 e Accra) ko jaayndiyanke Ghanaan mo jaayndi. Sahaa maako ɓurɗo ɓooyugo nder mita 200 waɗi 22. Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Annum#Nolde_hoore Firooje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Annum#Firooje_jaaynde Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Annum#Himobe Wikipedia: Ayesha Harruna Attah https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah Ayesha Harruna Attah (ou daayaama nder liiyru Colter hiitade dowgu alif 1983) ko winndiyanke mawɗo nder lesdi Gana. jooɗii nder lisde Senegal. Ɓeynguure e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Ɓeynguure_e_janngirde Wondukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Wonduki Harmattan Rain (2008)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Harmattan_Rain_(2008) Saturday's Shadows (2015)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Saturday's_Shadows_(2015) Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Nolde_hoore Wikipedia: Santiago https://ff.wikipedia.org/wiki/Santiago Santiago (/ˌsæntiˈɑːɡoʊ/, US maa /ˌsɑːn-/;[]Espaañol:: [sanˈtjaɣo]), anndiraa jawdi Santiago de Chile, woni laamorgo e wuro ɓurɗo mawnude nder lesdi Ciile e nder go'o nder gure ɓurɗe mawnude nder Americas ɗon haandi nder lesdi lesdi lesdi ndin, nden woni ɓandu lesdi Santiago, ɗo yimɓe ɗuuɗani 7 miliyaar, ko ɗum waɗi 40% yimɓe Leysdi ndin. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Santiago#Ngendam Shereehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Santiago#Sheree Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Santiago#Himobe Wikipedia: Muhammad Mustapha olaroungbe Akanbi https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi Muhammad Mustapha olaroungbe Akanbi SAN ( Haaramru 24,1971- nuwambaaru 20,2022) farfeesaajo nde fannuu sarii'a ɗum Naajeeriya kadi kiiɗo ballowo hoorejo janngirde Jaami'wal diiwal kwara. O lattake membaajo nder lawyaa'en mawɓe mɓe Naajeeriya e jawleeru lawyaa'en Naajeeriya. Finnannde Arannde e ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Finnannde_Arannde_e_ilmu Kuugal ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Kuugal_ilmu kuugal sarii'ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#kuugal_sarii'a Gollite-gollite kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Gollite-gollite_kuuɗe Membaa'en e hawtuki koppihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Membaa'en_e_hawtuki_koppi wallafeeji ndi ɗum subtiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#wallafeeji_ndi_ɗum_subtii HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#HIIMOƁE Wikipedia: Samuel Ajayi Crowther https://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther Samuel Crowther (c. 1809 - 31 lewru Desemba 1891), o wonnooɗo Yoruba, limle, e ardiiɗo bishop Anglican Afrik hirnaange. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Ngendam Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Diina Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Janngirde Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Himobe Wikipedia: Louis odumegwu Ojukwu https://ff.wikipedia.org/wiki/Louis_odumegwu_Ojukwu Louis odumegwa ojukwu Sir Louis Phillip odumegwu Ojukwu one (1909) September 1966) own beydow leydi naajeeriya gaddowwo luumo tycoon has too leyyal Ojukwu too saree nwakanwa quarter obiumo umudin Nnewi Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louis_odumegwu_Ojukwu#Himmoɓe Wikipedia: Edward asafu adsaye https://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_asafu_adsaye Edward asafu adsaye e nduungu alif 1903-1976) unn taagujo lesdi ghana kuwtarɗo too nder yimmbe hukumaare ashinti maude kawtal hurre ummature yimmɓe lesdi ghana Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_asafu_adsaye#Hiimoɓe Wikipedia: Cyprian Michael awene tansi https://ff.wikipedia.org/wiki/Cyprian_Michael_awene_tansi Cyprian Michael iwene tansi OCSO o daayaama e Silto hiitande ndunngu alif 1903-20 silo 1964) own leeyaal yimmɓe Igbo Naajeeriya own beeɗow eyyaalu kaatolik church kuwtardow e Archdiocese jihar Onitsha baawo ownlataake Trappist miinistajo e lesdi engila Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cyprian_Michael_awene_tansi#Himmoɓe Wikipedia: Florida https://ff.wikipedia.org/wiki/Florida Florida in diiwal nder ndi lardu fombina-fuuna ɗum Leydi Aameerik,wahdii keerol haa hirna beɓeede ndi gult ndum Mexico; Alabama haa nde wayla hirna Georgia haa nde Wayla;ndi Bahamas e wurngo (Atlantic ocean) haa ndi fuuna; e ndi pootal dow Florida e cuuba nde taa fombina. hanngal tan woni diiwal podngal keerii fuu gulf ɗum Mexico e ndi Atlantic ocean. HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florida#HIIMOƁE Wikipedia: Joseph Ayo Babalola https://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Ayo_Babalola Joseph Ayo Baba e nduungu, yande 25 lewru seeɗto hiitande ndungo alif 1904-26 morso 1959) ɓeddow leydi naajeeriya menistaakow nder diina Kiirestance ndow ardol christ apostolic church maarɗow nyidengo too leydi naajeeriya beedow nnodeetirta cac nder Lesdi Naajeeriya Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Ayo_Babalola#Hiimoɓe Wikipedia: Usman nagogo https://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_nagogo Usman nagogo ɓeddow Muhammad dikko (1905-18 leyru mboy (198) jaytuɗow lamurde Katsina too hiitande 19 leyru jowwii too Alif (1944) own fullankejow lamɗow too leyyal sullubakejow laatiɗo ɓee Muhammad dikko jeytuɗow lamurde leydi Katsina Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_nagogo#Hiimoɓe Wikipedia: Stella Thomas https://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Thomas Stella Thomas o daayaama e ndungo alif 1906-1974 taagujo lesdi Yoruba too nder howtungo hiirnare lesde naajeeriya kuwtarɗo lawyer kawtuɗow ɗon lesdi Sierra Leone creole own jaangee degree maakow a jaangerde Oxford ahiitader Alif (1943) own fuudeeti kuwgaal arannaal too magisteera kowtuu rewbe nder leydi naajeeriya Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Thomas#Hiimoɓe Wikipedia: Abbare Yelwa Ward https://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_Yelwa_Ward Abbare Yelwa ko wonde nder hukuma pamarun Jalingo, laamorgo Taraba, Najeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_Yelwa_Ward#Firooji Wikipedia: Adunni Bankole https://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Bankole Adunni Bankole (daayaama liiyru Haaram sakitiiɗu 1959 – 3 Haaramru too dowgu 2015) Un gimɗo moftal e taguu luumo haa Naajeeriya. O mo ɗun  Yeye Mokun ɗum galkure dawlawal owu nder kaapiital Laamorde diiwal ogun, foobeenare-Hirna Naajeeriya. Margu Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Bankole#Margu_Maako Maydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Bankole#Mayde Laaru kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Bankole#Laaru_kadi Wikipedia: Hakima Abbas https://ff.wikipedia.org/wiki/Hakima_Abbas Hakima Abbas woni anndal siyasa, mo haani, mawɗo e ɗaɓɓoowo. O ɗon wondi hooreejo jaayndeejo Association for Women's Rights in Development. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakima_Abbas#Firooji Wikipedia: Nasr ad-Din (Lamtuna) https://ff.wikipedia.org/wiki/Nasr_ad-Din_(Lamtuna) Imam Nasr ad-Din ko Lamtuna Berber mawɗo diina e ardiiɗo konu, mo gila 1644 haa 1674 ardii alkawal be lenyol Sanhadja Berber dow Maqil Arabaaɓe nder hirnaange Sahara (ko ɓuri heewde Mauritania hannde, nder worgo Marok e hirnaange Sahra). Luttugol maako ɓeydi ɓeydi haa ko jooni Senegal, waɗi to dow laamiiɓe feere. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasr_ad-Din_(Lamtuna)#Firooji Wikipedia: Afonso III Kongo https://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Kongo Afonso III Mvemba a Nimi (ko maa Affonso III) woni laamiiɗo lesdi Konngo nder wakkatire koonu lesdi. Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Kongo#Ndaare_kadi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Kongo#Himobe Wikipedia: Kwadwo Akyampon https://ff.wikipedia.org/wiki/Kwadwo_Akyampon Kwadwo Akyampon (C. 1767 - 1832) o wonnoo wakiilu Osei Bonsu mo o golli hooreejo laamu Fante to Elmina e hooreejo leydi Holandiiɓe to nokkuure nden. Yimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Afrik Yimɓe Ashantihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Ashanti Yimɓe Gaanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Gaana Ɓii Aadamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%81ii_Aadama Wikipedia: Álvaro X nder Kibangu https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_nder_Kibangu Alvaro X Nimi a Mvemba Água Rosada wonnoo laamiiɗo Kibangu e wonnoo Água Rosad arandeejo arandeejo Laamu Konngo nder konu mum. O laamani laamu Kibangu diga 1688 haa 1695. Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_nder_Kibangu#Fedde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_nder_Kibangu#Firooji Wikipedia: Salah Ameidan https://ff.wikipedia.org/wiki/Salah_Ameidan Salah Ameidan (doduɗo 1982) ko jaŋde Saharawi. O mawni nder El Aiun. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salah_Ameidan#Firooji Wikipedia: Ana Joaquina dos Santos e Silva https://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Joaquina_dos_Santos_e_Silva Ana Joaquina dos Santos e Silva (ou daayaama hiitade dowgu 1788-1859), wonnoo jaayndeere garbaaji e nder Afrik e nder lisde Afrika, jaayndeowo ceede e jaaynde nder Angola.Emmanuel Kwaku Akyeampong, Dictionary of African Biography, Volym 1–6 Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Joaquina_dos_Santos_e_Silva#Biography Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Joaquina_dos_Santos_e_Silva#Firooji Wikipedia: Abdou Baco https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Baco Abdou Salam Baco (danyaama hiitade alif 1965) ko winndetowwo mawɗo Mahoraisan. O jibinaa nder Mzoizia nder Mayotte. Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e Yimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Afrik Yimɓe Mayottehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Mayotte Ɓii Aadamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%81ii_Aadama Wikipedia: Samuel Manuwa https://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Manuwa Sir Samuel Manuwa jibini nder saare Reverend Benjamin Manuwa, mo diina kiristaanu mo hoore maako ɓii Oba Kuheyin, laamiiɗo Itebu - Manuwa. Maama maako woni debbo Matilda Aderinsola Manuwa, mo o ƴiwoyi diga saare Thomas nder Ondo Town. Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Manuwa#Ɓiɗɗo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Manuwa#Kuugal Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Manuwa#Himobe Wikipedia: Ira Aldridge https://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge Ira Frederick Aldridge (24 Colte 1807 - 7 Oggoos 1867) wonnooɗo Aameerik,ɗo winndiinooɗo, e mawɗo suudu jaŋde, anndiraaɗo ngam darnde maako dow yimɓe Shakespearean.James Hewlett e Aldridge ina ɓeen eɓe ndaara e ɓeen ardiiɓe Amerikaaɓe ɓaleeɓe. Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle Jedde,onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#Jedde,on Taarihihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#Taarihi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#Himobe Wikipedia: Fedde Fedde Fuuta Fedde Fuuɗugo Fuuta, Dadin Kowa https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa Fedde Fedde Fuuta Fedde Fuuɗnaango Fuuta (Federal College of Horticultural Technology) ko jaŋde jaŋde dowla nde wonnoo to Dadin Kowa, Yamaltu Deba, nder Leysdi Gombe, Naajeeriya.Jaŋde woni jaŋde wiɗtooje nder jaŋde kiɗtooje lesdi Nigeria e darnde ngam janngude e ɓeydaade yimɓe nder jaŋnde kiɗtooji e jaŋde jaŋde. Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Ɓaawoore Bill for Conversionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Bill_for_Conversion Ceeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Ceeɗol Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Jaŋde Higher National Diploma HND (2 duuɓi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Higher_National_Diploma_HND_(2_duuɓi) National Diploma ND (2 duuɓi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#National_Diploma_ND_(2_duuɓi) Kooruuji jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Kooruuji_jaaynde Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Himobe Wikipedia: Maggie Aderin-Pocock https://ff.wikipedia.org/wiki/Maggie_Aderin-Pocock Margaret Ebunoluwa Aderin-Pocock MBE (née Aderin;9 Maars 1968) woni anndudiyankeeru e jannginoowo anndal dow dow laabi.O wondi ardiiɗo anndal teddungal to jaango Fisiiki e Astronomiya to Jaangoore London,o woni jaangoore jaangoore Leicester gila feebariyee 2023. Wikipedia: Conny Aerts https://ff.wikipedia.org/wiki/Conny_Aerts Conny Clara Aerts, jibinaaɗo 26 lewru janvier 1966,o woni jannginoowo (Flemish) Belji to astrofisika.O ɗon anndina nder anndal astroseismology. Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors Wikipedia: Aglaonice https://ff.wikipedia.org/wiki/Aglaonice Aglaonici hawti e αγλαὸς (aglaòs)" luminous"e νίκη (nikē)" nasaraaku") wonnoo jannginoowo anndal dowla e taumaturge Greek nder karni 2 ko 1 BC.  O ɗon anndina nder defte Plutarch e nder scholia to Apollonius of RhodesScholion to Argonautica 4. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aglaonice#Hiimobe Wikipedia: Leah Allen https://ff.wikipedia.org/wiki/Leah_Allen Leah Brown Allen (November 6,1884 e Providence,Rhode Island -Febraari 1973) wonnoo jannginoowo anndal dow dow dow dow leyɗe leyɗe ley leyɗe leynge leyɗe leyɗeeje e jannginooɗo anndal dow leyɗe nder Hood College. Kuɓeeji ɗi noddetee nder teddungal maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leah_Allen#Kuɓeeji_ɗi_noddetee_nder_teddungal_maako Wikipedia: Eva Ahnert-Rohlfs https://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_Ahnert-Rohlfs Eva Ahnert-Rohlfs (11 August 1912-9 Maars 1954) wonnoo jannginoowo anndal dow dow dowla dowle German. O waɗi baylaaku mawɗo dow koode je ɗon wayla. Wikipedia: María Luisa Aguilar https://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Luisa_Aguilar   Articles with hCardshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards Wikipedia: Adelaide Ames https://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Ames Adelaide Ames (ƴande 3 liiyru silo hiitade dowgu alif 1900-akowyaari ƴande 26 hiitade-1932) wonnooɗo dowlaaku Amerik e jannginoowo anndal dowlaaku e jaangerde Harvard University.O waɗi darnde e jannguki galaxies e jaaynde makko nder Magnitude,ɗum anndiraa ɓaawo liiyru yarkoma haa too liiyru seedto hiitade dowgu alif 1932, Ames wonnoo goomu nder Gaposchkin e ɓurɗo mooftaago maako nder observatory. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Ames#Hiimoɓe Wikipedia: Anja Cetti Andersen https://ff.wikipedia.org/wiki/Anja_Cetti_Andersen Anja Cetti Andersen (ou daayaama ƴande 25 liiyru seedto hiitade dowgu alif 1965) ko anndudi e anndudi e dow dow dow koode dow lesdi Hørsholm, Liyde uroper Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anja_Cetti_Andersen#Hiimoɓe Wikipedia: Necia H. Apfel https://ff.wikipedia.org/wiki/Necia_H._Apfel Necia H.Apfel (dugugo 31 Julaay 1930) ko jannginoowo e jannginooɗo e janngoowo Amerik. Wikipedia: Alice Archenhold https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Archenhold Alice Archenhold (ou daayaama ƴande ;27 liiyru morso hiitade dowgu alif 1874 maayidow ƴande jeewenyi liiyru 9 Bowtal too dowgu alif 1943) wonnooɗo anndudi dowlaaku Jarmal,gorko mum woni anndudi dowlaaɗo dowlaaji Friedrich Simon Archenhold. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Archenhold#Firooji Wikipedia: Anne Archibald https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Archibald Anne Murray Archibald ko jannginoowo anndal dow dow dow dow ko'e maako dow pulsars[1][2][3] e nder ɓe ɓe ɓe ɓe ɓamta SciPy,deftere anndal ngam ɗemngal programming Python.  Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Archibald#Jaŋde_e_golle Wikipedia: Neta Bahcall https://ff.wikipedia.org/wiki/Neta_Bahcall Neta Bahcall (Hebrew:נטעאסף בקל; jibinaa 1942) ko astrophysicist e cosmologist Isra'iila mo anndini dow darnde,darnde duniyaaru,quasarji,e darnde galaxies.Bahcall woni mo Eugene Higgins mo jannginooɓe anndal dow dow dow dow nder nder nder Princeton. Wikipedia: Odette Bancilhon https://ff.wikipedia.org/wiki/Odette_Bancilhon Odette Bancilhon (22 Septeembar 1908-1998) wonnooɗo anndudi e dow dowle Farayse.O anndiraa ɓurɗo anndude e golle mum nder duuɓi 1930 e 1940 to Aljeeri Observatory,nder Aljeeriya,Afrik woyla,to o heɓii 1333 Cevenola,asteroid Eunomian ngal ko kaaƴe e nder ɓernde mawɗo. Wikipedia: Amy Barger https://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Barger Amy J.Barger (ou daayaama ƴande 18 januru hiitade dowgu 1971) ko anndudi dow dow leyɗeele Amerik e Henrietta Leavitt,jannginoowo anndudi dow leyɗe leyɗeele dow leyɗeel dow leyɗeere Wisconsin-Madison. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Barger#Hiimobe Wikipedia: Nadine G. Barlow https://ff.wikipedia.org/wiki/Nadine_G._Barlow Nadine G.Barlow (1958-2020) ko anndal dow dow dow dow leyɗeele Amerik. Wikipedia: Natalie Batalha https://ff.wikipedia.org/wiki/Natalie_Batalha Natalie M.Batalha (dugum 1966) woni jannginoowo anndal dow dow dow dow leyɗe e dow dow dow koode dow dow dow nder leyɗe dow leyɗe dow dow leyje dow leyɗe Santa Cruz. Wikipedia: Stefi Baum https://ff.wikipedia.org/wiki/Stefi_Baum Stefi Baum (dimaa 11 Desemba 1958,Chicago, Illinois)ko anndudi dow dow dow dow leyɗeele Amerik. American Astronomical Society hokki maako teddungal ngam kuuɗe maako bee hokki maako Annie J. Wikipedia: Reta Beebe https://ff.wikipedia.org/wiki/Reta_Beebe Reta F.Beebe (dugumi 10 Oktoobar 1936 e Baca County Colorado)ko anndudi e dow dow dow dow leyɗeele Amerik,winndiɗo e anndudi dow leyɗe. Wikipedia: Emilia Pisani Belserene https://ff.wikipedia.org/wiki/Emilia_Pisani_Belserene Emilia Pauline Pisani (Lee) Belserene (12 Desemba 1922-11 Desemba 2012)[1] wonnooɗo anndal dowlaaji Amerik ngal anndiniinoo e ndaarugo koode jeewte e anndiraaɗo dow koode jeeyte jeewte RR Lyrae.[2] O annditi ngam kuuɗe maako bana mawɗo Maria Mitchell Observatory nder Nantucket e ngam binndi maako dow marya Mitchell. Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilia_Pisani_Belserene#Jaŋde_e_golle Wikipedia: Erika Böhm-Vitense https://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_B%C3%B6hm-Vitense Erika Helga Ruth Böhm-Vitense (3 juune 1923-21 janngo 2017) wonnooɗo jannginoowo anndal dow dow dow dow koode cefeydi e konveksiya nder koode ɗe kuuje. Wikipedia: Tabetha S. Boyajian https://ff.wikipedia.org/wiki/Tabetha_S._Boyajian Tabetha "Tabby" Suzanne Boyajian ko tawaaɗo dowlaaji Amerik e arminiyanko'en e astrophysicist e nder darnde Louisiana State University.wonnoo jaaynde post-doctoral 2012-16 to Yale University,o huwtori e Debra Fischer. Wikipedia: Sophia Brahe https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Brahe Sophia (ko Sophie) Thott Lange (woowo Brahe;24 August 1559 ko 22 Septemba 1556 -1643), anndiraa e innde makko,wonnoo debbo Danish noblewoman e horticulturalist e anndal dow astronomi,chemistry, e medicine.O huwdi bee bandiraawo maako Tycho Brahe nder waɗugo kuuje astronomic. Wikipedia: Karen Aabye https://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_Aabye Karen Lydia Aabye (19 Septemba 1904 - 15 Septemba 1982) wonnooɗo winndaande leydi Denmark. Nder ɓaawo duuɓi 1930, o huuwi bana marɗo kubaruuji to Paris e Londondira, haa o heɓii anndal e nder defte taariika feere feere nder ɗe rewɓe mari niyma fuɗi ɓe laati yimmɓe mawɓe. Wikipedia: Uma Aaltonen https://ff.wikipedia.org/wiki/Uma_Aaltonen   Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uma_Aaltonen#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Jane Aamund https://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aamund == Hakkiilo dow Jane Aamund == Hakkiilo dow Jane Aamundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aamund#Hakkiilo_dow_Jane_Aamund Wikipedia: Masoumeh Abad https://ff.wikipedia.org/wiki/Masoumeh_Abad == Limanki == Limankihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masoumeh_Abad#Limanki Wikipedia: Mercedes Abad https://ff.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Abad == Fedde fuɗɗorɗe e golle == Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Abad#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle Wikipedia: Florencia Abbate https://ff.wikipedia.org/wiki/Florencia_Abbate Florencia Abbate (dimaa 24 Bowte 1976, Buenos Aires) ko winndiyanke Arjantin, mawɗo e joornaali. O gooto e mawɓe fuɗɗooɓe darnde feminist Ni una menos. Wikipedia: Ines Abassi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ines_Abassi Profile on Banipal website  [ n Wikipedia: Eleanor Hallowell Abbott https://ff.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Hallowell_Abbott == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Hallowell_Abbott#Ɓiɗɗo Wikipedia: Shaila Abdullah https://ff.wikipedia.org/wiki/Shaila_Abdullah == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaila_Abdullah#Laamu Wikipedia: Yassmin Abdel-Magied https://ff.wikipedia.org/wiki/Yassmin_Abdel-Magied Yassmin Abdel-Magied nakeuh sidroe presenter media Sudan-Australia ngon ureueng tuléh, nyang na karir awai seubagoe insinyur mekanik. Jih geuboh nan Young Queenslander of the Year bak thon 2010 ngen Queensland Australian of the Year di thon 2015 keu keujam jih bak buet komunitas. Wikipedia: Hafsat Abdulwaheed https://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Abdulwaheed == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Abdulwaheed#Ɓiɗɗo Wikipedia: Rreze Abdullahu https://ff.wikipedia.org/wiki/Rreze_Abdullahu Rreze Abdullahu Ferizaj, Kosovo ko winndiyanke Albania'en Kosovo. O anndiraa ɓurɗo anndugo Nuk du luftë (Mi yiɗaa konu), deftere konu nde o waɗi nde o ɓiynoo nder konu Kosovo e hitaande 1999. Wikipedia: Louise Abeita https://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Abeita == Mi debbo Indiyanke Pueblo == Mi debbo Indiyanke Pueblohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Abeita#Mi_debbo_Indiyanke_Pueblo Wikipedia: Victorina A. Abellanosa https://ff.wikipedia.org/wiki/Victorina_A._Abellanosa Ninoy Winndannde yeeso Marti King Solomon Wikipedia: Josette Abondio https://ff.wikipedia.org/wiki/Josette_Abondio == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josette_Abondio#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Sara Aboobacker https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Aboobacker == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Aboobacker#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Marguerite Abouet https://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Abouet == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Abouet#Biography Wikipedia: Leila Aboulela https://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Aboulela Leila Fuad Aboulela FRSL (Arabic:ليلى فؤاد ابوالعلا; jibinaa 1964) ko winndaako fiction, essayist, e playwright sudanese tagdi nder Aberdeen, Scotland. O mawni nder Khartoum, Sudan, o maayi to Scotland nder hitaande 1990 to o fuɗɗi golle maako nder defte. Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citations Wikipedia: Leila Abouzeid https://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Abouzeid == Duuɗal e Farayse'en == Duuɗal e Farayse'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Abouzeid#Duuɗal_e_Farayse'en Wikipedia: Abiola Abrams https://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Abrams Abiola Abrams woni mawɗo Amerik, mawɗo podcast, mawɗo haala ɓawto e jannginoowo nguurndam ruuhu. Abrams winndi defte tati, hawti e Goddess lisde afrik Initiation: Sacred Rituals for Self-Love, Prosperity, and Joy, defte maako arande diga hay house publisher, wurtunde e lewru 20 lewru Yuli 2021. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Abrams#Hiimobe Wikipedia: Liliana Abud https://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Abud .Liliana Abud (dimaa 5 Julaay 1948) ko actress nder telenovelas e cinema Meksik. Folimajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Abud#Folimaji Wikipedia: Umayya Abu-Hanna https://ff.wikipedia.org/wiki/Umayya_Abu-Hanna == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umayya_Abu-Hanna#Kuugal Wikipedia: Susan Abulhawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Abulhawa Susan Abulhawa (Arabic: سوزان أبو الهوى, jibinaa 3 lewru Juun 1970) ko winndaako lesdi Kuwait, jaayndiyanke lesdi Palestina e jaayndiyaajo hakkeeji aadama e jaayndeyanke hakkeeji dabbaaji. O woni jaayndiɗo defte feere, e mo fuɗɗiiɗo goomu ngenndi, Playgrounds for Palestine. Wikipedia: Lama Abu-Odeh https://ff.wikipedia.org/wiki/Lama_Abu-Odeh == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lama_Abu-Odeh#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Juliet Ace https://ff.wikipedia.org/wiki/Juliet_Ace Ann Juliet Ace (dugumi 27 Juun 1938) ko mawɗo defte e jaayndiyankooɓe ɓe ɓe ɓe ɓeydooɓe e EastEnders e The District Nurse. O hokki boo defte ɗuuɗɗe e nder nder nder BBC Radio, hawti e The Archers. Wikipedia: Nora Aceval https://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_Aceval == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_Aceval#Biography Wikipedia: Catherine Obianuju Acholonu https://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Obianuju_Acholonu == Ɓiɗɗo, guur e janngirde == Ɓiɗɗo, guur e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Obianuju_Acholonu#Ɓiɗɗo,_guur_e_janngirde Wikipedia: Kathy Acker https://ff.wikipedia.org/wiki/Kathy_Acker Kathy Acker (April 18, 1947 [maɓɓi] - November 30, 1997) koɗo Amerikɗo, winndaɗo defte, mawɗo defte e winndoowo ɓaawo jamanu, anndiraaɗo e binndi mum ɗiin ɗiin ɗi ɗiin ɗiinoyi e ɗiin ɗi njokki dow ko'e maɓɓe bana ɓiyde ɓiyde suka, e nder njokki e nder ɓiyde. O ɗon semmbe haa mawɓe ɗi'e ɗi'e, ɗi'e wi'eteeɓe Black Mountain School, William S. Wikipedia: Maximiliane Ackers https://ff.wikipedia.org/wiki/Maximiliane_Ackers == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maximiliane_Ackers#Biography Wikipedia: Bertilda Samper Acosta https://ff.wikipedia.org/wiki/Bertilda_Samper_Acosta Sister María Ignacia, OSC, jibinaaɗo Bertilda Samper Acosta (31 lewru Yuli 1856 - 31 lewru Yuli 1910) o wonnoo moore Colombian Poor Clare, mawɗo e winndiyanke. O debbo José María Samper Agudelo e Soledad Acosta Kemble, ɗiɗo e rewɓe mawɓe e rewɓe jaayndiyankooɓe wakkati maɓɓe e Kolombiya. Wikipedia: Ofelia Uribe de Acosta https://ff.wikipedia.org/wiki/Ofelia_Uribe_de_Acosta Ofelia Uribe de Acosta (1900 - 1988) wonnoo ko kolombiyankoore sufragiista Wikipedia: Soledad Acosta https://ff.wikipedia.org/wiki/Soledad_Acosta Soledad Acosta Kemble (5 mee 1833 - 17 mars 1913) wonnooɗo winndaande e winndannde leydi Kolombi. Debbo mo ɓeydani, mo yahra e nder ummaatooje, o heɓii janngirde ɓurɗum e ɓurɗum ɓurnde nder ummaatoore ɓurɗe rewɓe wakkati maako e lesdi maako, o heɓiri darnde mawnde nder ummaateere, naa' ngam asal mum e saare maako tan, ammaa ngam kuuɗe maako boo. Wikipedia: Eliza Acton https://ff.wikipedia.org/wiki/Eliza_Acton Eliza Acton (17 abriil 1799 - 13 feebariil 1859) wonnooɗo winndaande e mawɗo e mawɗo leydi Ingiltere mo waɗi go'o nder defte cuwɗe ɓurɗe waɗde e leydi Ingilterra, Modern Cookery for Private Families. Deftere nden holli laawol ngol yimɓe fuu mbaɗata ngam anndugo ko'e kuuje e hokkude wakkati coofugo ngam kala ko'e ko'e cuɗol. Wikipedia: Caggal ngal e nder suudu cuwugo ngam yimɓe https://ff.wikipedia.org/wiki/Caggal_ngal_e_nder_suudu_cuwugo_ngam_yim%C9%93e Modern Cookery for Private Families ko deftere ko'e ko'e cooking nder leydi Ingliisi nde Eliza Acton waɗi. Ɗum fuɗɗii wurtinaama e Longmans nder hitaande 1845, nden woni best-seller, nder nder nder 13 jaaynde nder hitaande 1853, koo nde ɓaawo ɗun, Mrs Beeton ɓeydi jaaynde. Wikipedia: Avis Acres https://ff.wikipedia.org/wiki/Avis_Acres Thyra Avis Mary Acres (woowo McNeill, 26 mars 1910 - 15 oktoobar 1994) wonnooɗo New Zealandɗo, winndiɗo, hollitɗo e jaayndiyanke. : 1 O anndiraa ɓurɗo anndude ngam kuugal maako dow feyji pohutukawa ɗiɗo, Hutu e Kawa. Wikipedia: Angelina Acuña https://ff.wikipedia.org/wiki/Angelina_Acu%C3%B1a María Angelina Acuña Sagastume de Castañeda (ou daayaama ƴande 31 lewru seedto hiitade dowgu alif 1905 - 14 lewru Juun 2006) wonnoo winndiinde Guatemala e winndannde poesirɗe. O wonnoo mawɗo mawɗo poemji nder leydi mum, o anndiraa ko ɓuri heewde ngam ɓeydaade maako nder jaŋde poemji classical nder sonnet. Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angelina_Acu%C3%B1a#Biography Wikipedia: Dora Acuña https://ff.wikipedia.org/wiki/Dora_Acu%C3%B1a Dora Gómez Bueno de Acuña (1903 e Luque - 1987) wonnooɗo paraguaynaajo, jaayndiyanke e radio. O waɗi janngude maako nder Escuela Normal de Asunción, suudu mo o jaajiri bee darnde jannginoowo Wikipedia: Rosario de Acuña https://ff.wikipedia.org/wiki/Rosario_de_Acu%C3%B1a Rosario de Acuña y Villanueva de la Iglesia, anndiraa e innde ɓurɗe ɓurɗe innde Rosario de Acúña e innde fuɗɗorde ɓurɗe anndude e defte mum, Remigio Andrés Delafón (1850 - 5 mee 1923), wonnooɗoɗoɗoɗo Espaañ, winndaɗo ɗemɗe, teskooje, heewɓe e ko'e wi'e Wikipedia: Alma Flor Ada https://ff.wikipedia.org/wiki/Alma_Flor_Ada Alma Flor Ada jibini nder Camagüey, Cuba nder tati lewru 1 ɓiiru hiitade dowgu alif 1938, to Modesto Ada Rey e Alma Lafuente. O mawni nder La Quinta Simoni, wuro wuro wuro wuro juulirde Cuban Ignacio Agramonte. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alma_Flor_Ada#Hiimobe Wikipedia: Barbara Adair https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adair * 2004: Nder Tangier en mbari parrot Blue, Jacana, 2005, haala ɓernde dow nguurndam Paul Bowles e Jane Bowles nder Tangier. (Kurtol nder nder nder nder defte Sunday Times Fiction award, 2005. Wikipedia: Varsha Adalja https://ff.wikipedia.org/wiki/Varsha_Adalja == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Varsha_Adalja#Ɓiɗɗo Wikipedia: Juliette Adam https://ff.wikipedia.org/wiki/Juliette_Adam == Nolde e golle == Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juliette_Adam#Nolde_e_golle Wikipedia: Pip Adam https://ff.wikipedia.org/wiki/Pip_Adam == Ɓaawoore == Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pip_Adam#Ɓaawoore Wikipedia: Gabriela Adameșteanu https://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_Adame%C8%99teanu == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_Adame%C8%99teanu#Biography Wikipedia: Draginja Adamović https://ff.wikipedia.org/wiki/Draginja_Adamovi%C4%87 == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Draginja_Adamovi%C4%87#Biography Wikipedia: Abigail Adams https://ff.wikipedia.org/wiki/Abigail_Adams Abigail Adams (lahde Smith; yande 22 liiyru jolal hiitadee 1744 - 28 liiyru yarkoma 1818) woni debbo e mo anndinoowo John Adams, e maa John Quincy Adams. O laatiɗo tagowjow Leysdi Amerika, o laatiima aradowjow debbo ɗiɗawɗo e arandeejoɗo debbo ɗiɗewɗo Leysdi Amerika. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abigail_Adams#Hiimoɓe Wikipedia: Glenda Adams https://ff.wikipedia.org/wiki/Glenda_Adams Glenda Emilie Adams (woowo Felton; 30 Desemba 1939 - 11 Julaay 2007) ko winndaako Australianɗo e winndaako heewde, ko ɓuri anndude e wonde ko heɓi Miles Franklin Award for Dancing on Coral e hitaande 1987. O ɗon janngina bolle mawɗe, o walli waɗugo bolle bolle mawɓe.. Wikipedia: Lois Bryan Adams https://ff.wikipedia.org/wiki/Lois_Bryan_Adams Lois Bryan Adams (née, Bryan; pen name, L.; October 14, 1817 - June 28, 1870) wonnooɗo winndaande Amerik, e hooreejo jaaynde e jaaynde. Wikipedia: Mary Mathews Adams https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Mathews_Adams Mary Mathews Adams (ko ɓaawo ɗun, Mary Mathew Smith e Mary Mathewes Barnes; 23 Oktoobar 1840 - 11 Desemba 1902) wonnooɗo winndaande e jannginoowo e janngoowo Amerik jibinaaɗo e leydi Irlandiya. Mawɗo heewɓe tati e ko ɓuri heewɓe, ɗum woni janngude Shakespeare nde o heɓii anndal. Wikipedia: Patricia J. Adams https://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_J._Adams == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_J._Adams#Ɓiɗɗo Wikipedia: Patsy Adam-Smith https://ff.wikipedia.org/wiki/Patsy_Adam-Smith Patricia Jean Adam-Smith, AO, OBE (31 May 1924 - 20 Septemba 2001) koɗo lesdi Australia. O wonnooɗo winndaade e dow ɗemɗe keewɗe ɗe hawri e taariika, folklore e hakkilantaaki aada leydi, o winndi e nder defte ɗiɗi. Wikipedia: Gil Adamson https://ff.wikipedia.org/wiki/Gil_Adamson == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gil_Adamson#Biography Wikipedia: Alison Adburgham https://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Adburgham Alison Adburgham (ou daayaama ƴande 28 liiyru seedto hiitade dowgu alif 1912 - 23 1997) wonnooɗo habaruɗo, mawɗo e taariikaaku ummatoore leydi Ingiltere, anndiraaɗo e golle mum nde o wonnoo jaayndiyanke mum nder defte fashion nder jardiindi The Guardian, ko o waɗi duuɓi 20. Nder kawtal Prudence Glynn nder The Times e Alison Settle nder The Observer, o waɗi jaayndiyanke British fashion nder jardiyanke leydi; bana kolonnaaɗo, o walli dow no yimɓe ɗon ɗaɓɓitao ɓalndu nder ɓalndu, e nder nder nder nder suudu. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Adburgham#Firooji Wikipedia: Fleur Adcock https://ff.wikipedia.org/wiki/Fleur_Adcock Fleur Adcock CNZM OBE (dimaa 10 feebari 1934) ko mawɗo New Zealand, mawɗo e jaayndiyanke, ko o ƴiwoyi e Farayse e Northern Ireland, o jooɗii nder leydi Ingiltere. O ɗon wondi e nder nder nder nder ɗemɗe mawɗe New Zealand, o heɓii doktoor teddungal nder ɗemngal ɗemngal ngal e nder jaŋde Victoria e Wellington, o heɓi OBE nder hitaande 1996 ngam darnde maako nder ɗemnde New Zealand. Wikipedia: Caroline Adderson https://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Adderson Caroline Adderson (dugum 9 Septemba 1963) koɗoɗo ɗemngal Kanada e winndaaki ɗemngal. O wurtini noomi nayi, kooseeje goɗɗe ɗiɗi e defte ɗiɗi ngam janngooɓe sukaaɓe. Wikipedia: Yda Hillis Addis https://ff.wikipedia.org/wiki/Yda_Hillis_Addis == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yda_Hillis_Addis#Ɓiɗɗo Wikipedia: Lucia H. Faxon Additon https://ff.wikipedia.org/wiki/Lucia_H._Faxon_Additon Lucia H. Faxon Additon (woowo, Faxon; 28 Septemba 1847 - 4 Janaayo 1919) wonnooɗo winndaako Amerik, jannginoowo muusik, e mawɗo jaayndiyankooɓe rewɓe e nder juulde (WCTU). Wikipedia: Kim Addonizio https://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Addonizio == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Addonizio#Laamu Wikipedia: Ayobami Adebayo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayobami_Adebayo == Fedde fuɗɗam == Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayobami_Adebayo#Fedde_fuɗɗam Wikipedia: Bisi Adeleye-Fayemi https://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Adeleye-Fayemi Bisi Adeleye-Fayemi (dugumi 11 lewru junngo 1963) ko debbo mo'oɗo lesdi Naajeeriya e leydi Biritaniya, mawɗo e jaɓɗo politik. O laati arandeejo lesdi Ekiti, Nigeria, bana debbo gomnaaku lesdi Ekiti Kayode Fayemi diga 2018 haa 2022. Wikipedia: Sade Adeniran https://ff.wikipedia.org/wiki/Sade_Adeniran Sade Adeniran (dunde 1960s) ko mawɗo defte nder lesdi Naijeriya, ko defte maako ɓurɗe, Imagine This, heɓii ko nder 2008 Commonwealth Writers' Prize for Best First Book in Africa. Fakkita ɗum ɗum ko hoore mawɗo. Wikipedia: Anne-Marie Adiaffi https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Marie_Adiaffi Dodi e 1951 to Abengourou, Adiaffi janngini nder nder nderji'e Côte d'Ivoire, arande o janngini e Marseille e Dakar, to o heɓii diploma dow darnde mawɗo ɗemɗe ɗiɗi. Caggal nde o huwtunoo nder banki, o hawti e jaayndiwal Novelles Éditions Africaines nder hitaande 1983. Wikipedia: Chimamanda Ngozi Adichie https://ff.wikipedia.org/wiki/Chimamanda_Ngozi_Adichie Chimamanda Ngozi Adichie (/ˌtʃɪməˈmɑːndə əŋˈɡoʊzi əˈdiːtʃi.eɪ/ i CHI-mə-MAHN-də əng-GOH-zee ə-DEE-chee-ay; jibinaa 15 Septemba 1977) ko winndaako Nigeria mo kuugal mum hawti e binndi, heewde e heewde. Articles with hAudio microformatshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hAudio_microformats Wikipedia: Akachi Adimora-Ezeigbo https://ff.wikipedia.org/wiki/Akachi_Adimora-Ezeigbo == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akachi_Adimora-Ezeigbo#Biography Wikipedia: Opal Palmer Adisa https://ff.wikipedia.org/wiki/Opal_Palmer_Adisa == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opal_Palmer_Adisa#Ɓiɗɗo Wikipedia: Halide Edib Adıvar https://ff.wikipedia.org/wiki/Halide_Edib_Ad%C4%B1var Halide Edib Adıvar (Turkiyanko'en: خالده اديب [haːliˈde eˈdib], to bannge Farayse'en, ko Halidé Edib; 11 lewru Juun 1884 - 9 lewru Janaaru 1964) ko mawɗo dewtere Turki, jannginoowo, e jannginooɗo e janngoowo. O anndiraa ɓurɗo anndugo nder binndi maako dow darnde ummaatoore turkiyankooje e ko o yi'i diga no o yi'iri bana ɓurna rewɓe ɗon mari ɓernde ngam waylitugo haala maɓɓe. Wikipedia: Zoe Adjonyoh https://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Adjonyoh == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Adjonyoh#Biography Wikipedia: Carine Adler https://ff.wikipedia.org/wiki/Carine_Adler == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carine_Adler#Kuugal Wikipedia: Emma Adler https://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Adler == Biography Fuuɗugo == Biography Fuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Adler#Biography_Fuuɗugo Wikipedia: Renata Adler https://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Adler == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Adler#Ɓiɗɗo Wikipedia: Sophie Adlersparre https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Adlersparre == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Adlersparre#Laamu Wikipedia: Wilna Adriaanse https://ff.wikipedia.org/wiki/Wilna_Adriaanse Wilna Adrianse (born 1958) ko sud Afrikaans Afrikaniyankoore winndiɗo romansi. Deftere maako arandeere, "Jangirgal inabooje ina ɓooyta", wonnoo nder hitaande 2000 e nder innde Wilmine Burger. Wikipedia: Aesara https://ff.wikipedia.org/wiki/Aesara Aesara of Lucania (Greek: lisde girka Αἰσάρα Aisara) koɗon andal falsafaaji Pythagorean mo o winndi ndow neɗɗo, ko Stobaeus ɗo ɗo ɗowtani, koo nɗer ɗuuɗal jannginooɓe holger Thesleff ɗowtani ɗum Aresas, winndaɗo gorko diga Lucania mo Iamblichus anndini nder "Life of Pythagoras".Iamblichus, Life of Pythagoras 266 Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aesara#Hiimoɓe Wikipedia: Gladys Afamado https://ff.wikipedia.org/wiki/Gladys_Afamado == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gladys_Afamado#Biography Wikipedia: Ethel Afamado https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Afamado == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Afamado#Biography Wikipedia: Anastasia Afanasieva https://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_Afanasieva anastasia afanasieva Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_Afanasieva#Hiimoɓe Wikipedia: Janet Afary https://ff.wikipedia.org/wiki/Janet_Afary == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janet_Afary#Kuugal Wikipedia: Mahnaz Afkhami https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami Mahnaz Afkhami (Persian: مهناز افخمي; jibinaa 14 janngo 1941) ko haaniyankeewo hakkiilo rewɓe Iraniyanko'en, o waɗi golle e nder laamu Iran gila 1976 haa 1978. O woni mo o haɓɓii e hooreejo wonde Women's Learning Partnership (WLP), mo o woni ardiiɗo jaaynde Foundation for Iranian Studies e mo o woni Minista'en Fedde rewɓe nder laamu Iran. Wikipedia: Ishrat Afreen https://ff.wikipedia.org/wiki/Ishrat_Afreen Ishrat Afreen (ko haalantaama: Ishrat Aafreen; jibinaa 25 Desemba 1956) ko mawɗo mawɗo Urdu. kuuɗe maako ɗon maɓɓina nder ɗemɗe ɗuuɗɗe bana Farayse, Japon, Sanskrit e Hindi. Wikipedia: Vittoria Aganoor https://ff.wikipedia.org/wiki/Vittoria_Aganoor == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vittoria_Aganoor#Biography Wikipedia: Smita Agarwal https://ff.wikipedia.org/wiki/Smita_Agarwal == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Smita_Agarwal#Biography Wikipedia: Sabiraago Agbabi https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabiraago_Agbabi == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabiraago_Agbabi#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Berthe-Evelyne Agbo https://ff.wikipedia.org/wiki/Berthe-Evelyne_Agbo Berthe evelyne agbo Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berthe-Evelyne_Agbo#Hiimobe Wikipedia: Charlotte Agell https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Agell Charlotte Agell (duggo 7 Septemba 1959) ko winndaako Amerik mo jibinaa e Swidin ngam mawɓe mawɓe e sukaaɓe, hannde o jooɗii e Maine. Wano ɗiɗaɓo romanji maako, Shift, wondi nder koode ɓooyɗe nder Brunswick Times Record nder lewru Oktoobar 2008. Wikipedia: Adalet Ağaoğlu https://ff.wikipedia.org/wiki/Adalet_A%C4%9Fao%C4%9Flu Adalet agaoglu jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe. Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adalet_A%C4%9Fao%C4%9Flu#Laamu Wikipedia: Süreyya Ağaoğlu https://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_A%C4%9Fao%C4%9Flu == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_A%C4%9Fao%C4%9Flu#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Pinky Agnew https://ff.wikipedia.org/wiki/Pinky_Agnew Pinky Agnew, MNZM (woowo 1955 haa Port Chalmers) ko actor, mawɗo, ummotooɗo, e moftotooɗo dewgal e Wellington e New Zealand. O ɗon wondi ko'e maako e nder nder nder nder ɓaawo hitaande 1990. Wikipedia: Kelli Russell Agodon https://ff.wikipedia.org/wiki/Kelli_Russell_Agodon Kelli Russell Agodon (duggi Seattle) ko mawɗo mawɗo Amerika, winndaɗo e jaayndiyanke. O woni mo daɓɓoɗo ɗiɗo Sylvias Press e o ɗon golla dow darnde poesi haa Rainier Writing Workshop, program MFA low-residency haa Pacific Lutheran University.. Wikipedia: Marjorie Agosín https://ff.wikipedia.org/wiki/Marjorie_Agos%C3%ADn Marjorie Agosín (dimaa 15 lewru junngo 1955) ko winndiyankeere Ameriknaajo. O heɓii anndal ngam haɓɓugo maako ngam hakkeeji rewɓe nder lesdi Chile. Wikipedia: Gerty Agoston https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerty_Agoston == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerty_Agoston#Ɓiɗɗo Wikipedia: Marie d'Agoult https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_d%27Agoult == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_d%27Agoult#Laamu Wikipedia: Agripina Samper Agudelo https://ff.wikipedia.org/wiki/Agripina_Samper_Agudelo Agripina Casimira de los Dolores Samper Agudelo (4 Buleuen Lapan 1833 - 22 Buleuen Phon 1892) nakeuh sidroe penyair Kolombia. Meukeluarga nyang beutaleh, jih geuteume pendidikan nyang hana mudah diakses le ureung inong bak masa jih dan nanggroe jih. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agripina_Samper_Agudelo#Hiimobe Wikipedia: Brígida Agüero https://ff.wikipedia.org/wiki/Br%C3%ADgida_Ag%C3%BCero brigida Aguero Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Br%C3%ADgida_Ag%C3%BCero#Hiimoɓe Wikipedia: Silvia Agüero https://ff.wikipedia.org/wiki/Silvia_Ag%C3%BCero == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silvia_Ag%C3%BCero#Biography Wikipedia: Josefa Toledo de Aguerri https://ff.wikipedia.org/wiki/Josefa_Toledo_de_Aguerri piyonaaruuji Wikipedia: Grace Aguilar https://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Aguilar Grace Aguilar (2 Jowre 1816 - 16 Septemba 1847) wonnooɗoɗo koode, mawɗo e winndaande dow taariika Yahuudiyankooɓe e diina. Ko o winndi gila e ɓikkoy mum, ko ɓuri heewde nder kuuɗe maako ɗum wurtini ɓaawo mayde maako. Wikipedia: Sardauna, Taraba State https://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_State Category:Articles with short description Ceeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_State#Ceeɗol Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_State#Ɗemɗe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_State#Firooji Wikipedia: Kona Ward https://ff.wikipedia.org/wiki/Kona_Ward Kona ko wonde wonde wonande wuro Jalingo nder leydi Taraba, Nigeria. Polling Unit Locator|url=https://nigeriadecide. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kona_Ward#Firooji Wikipedia: Mila D. Aguilar https://ff.wikipedia.org/wiki/Mila_D._Aguilar Bana mawɗo, o winndi ko 400 poemji e Farayse, Filipines, e Ilonggo, ko 125 nder maɓɓe nder Journey: An Autobiography in Verse (1964-1995), ko ɗum wurtini e University of the Philippines Press e hitaande 1996. Ko'e poems nder nder nder nder deftere nde'e ɗon nder defte joweego nder Manila, San Francisco, e New York City hakkunde duuɓi 1974 e 1987 (ha nder maɓɓe A Comrade is as Precious as a Rice Seedling), bana boo nder defte ɗe o winndi haa duuɓi ɓaawo ɗon haa e 1995. Wikipedia: Anna Aguilar-Amat https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Aguilar-Amat Anna Aguilar-Amat (hanjum fuu: Anna Aguilars-Amat i Castillo; jibinaa ou daayaama ƴande 30 lewru Silto hiitadee dowgu alif 1962 e hukumaare famarde de Barcelona) ko mawɗo jaaynde Catal, tawritoowo, ɗaɓɓinoowo e jannginoowo jaŋde e Terminology e Linguistics. O winndi ko ɓuri heewde e Catalan (ko o pootere, o winndi ko e Catalan, ɗemngal ngal o huutoroo e nder yoga e defte e janngude makko) kono o jogii golle e nder ɗemngal Espaañ (ko ɓuri heewda e janngirde). Wikipedia: Francisca Aguirre https://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Aguirre Francisca Aguirre Benito (27 oktoobar 1930 - 13 abriil 2019) ko tawaaɗo koɗo e winndaako Espaañ. Ko o waɗi ko e nder nder nder deftere makko nden, Ithaca, wonande nder hitaande 1972, o heɓi ko o heɓi nder deftere nden ko Leopoldo Panero Poetry Award. Wikipedia: Mirta Aguirre https://ff.wikipedia.org/wiki/Mirta_Aguirre == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirta_Aguirre#Laamu Wikipedia: Milena Agus https://ff.wikipedia.org/wiki/Milena_Agus Milena Agus (doduɗo 1959) ko mawɗo Italiyanko'en diga Sardinia. O wondi go'o nder mawɓe binndiyankooɓe nder ko ɗum wi'etee ko Sardiyanko'en Fuuɗal Fuuɗugol, fuɗɗii e duuɓi 1980 e nder ɗun hawti e innde feere feere feere nder lesdi bana Michela Murgia. Wikipedia: Ucu Agustin https://ff.wikipedia.org/wiki/Ucu_Agustin == Fedde fuɗɗorɗe, janngirde e fuɗɗorgal golle == Fedde fuɗɗorɗe, janngirde e fuɗɗorgal gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ucu_Agustin#Fedde_fuɗɗorɗe,_janngirde_e_fuɗɗorgal_golle Wikipedia: Delmira Agustini https://ff.wikipedia.org/wiki/Delmira_Agustini == Fedde e maayde == Fedde e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Delmira_Agustini#Fedde_e_maayde Wikipedia: Freda Ahenakew https://ff.wikipedia.org/wiki/Freda_Ahenakew == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Freda_Ahenakew#Biography Wikipedia: Rukhsana Ahmad https://ff.wikipedia.org/wiki/Rukhsana_Ahmad == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukhsana_Ahmad#Biography Wikipedia: Zeynep Ahunbay https://ff.wikipedia.org/wiki/Zeynep_Ahunbay == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeynep_Ahunbay#Biography Wikipedia: Merete Ahnfeldt-Mollerup https://ff.wikipedia.org/wiki/Merete_Ahnfeldt-Mollerup Rukhsana Ahmad jibini nder Karachi, Pakistan, nder 1948. O janngini nder janngirde nder nder nderji nder Pakistan. Wikipedia: Astrid Ahnfelt https://ff.wikipedia.org/wiki/Astrid_Ahnfelt Astrid ahnfelt Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Astrid_Ahnfelt#Hiimobe Wikipedia: Pegah Ahmadi https://ff.wikipedia.org/wiki/Pegah_Ahmadi == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pegah_Ahmadi#Biography Wikipedia: Ilse Aichinger https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilse_Aichinger Ilse Aichinger (1 lewru Noofambar 1921 - 11 lewru Noovambar 2016) wonnooɗo winndaande Austriyankoore anndiraaɗo ngam haala makko dow torra maako e Naazis ngam ɓaawo mum Yahuudiyankoore. O winndi poems, faalaaji gaɗa e radio plays, o heɓi keewɗe keewɗe nder Europe"World War II saga: Gail Wiltshire revisits Ilse Aichinger’s novel" by Tess Livingstone, The Australian, 8 August 2015 Wikipedia: Renate Aichinger https://ff.wikipedia.org/wiki/Renate_Aichinger Renate Aichinger (dodude 28 Noofambar 1976 e Salzburg) ko mawɗo defte e jaayndiyankooɓe Austriyanko'en. O janngini jaŋde teeteer, film e jaŋde habaru ha jaŋde Vienna, nder wakkati o huwti nder teeteeruuji cukalel feere-feere haa Vienna hawti e Junges Schauspielhaus Zürich, Stadttheater Gießen e Vorarlberger Landestheater. Wikipedia: Victoria Aihar https://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Aihar Victoria Aihar (Montevideo, 19 abriil 1978), ko wonɗo nder Uruguay, mo ɗon waɗa ɗemɗe e nder internet, o ɗon wondi e winndannde. Wikipedia: Ginny Aiken https://ff.wikipedia.org/wiki/Ginny_Aiken Ginny Aiken (dugumi 8 Juun 1955) woni mawɗo heewɓe heewɓe e heewɓe. Ginny jibinaa Havana, Cuba, nden mawnini nder Valencia e Caracas, Venezuela. Wikipedia: Fernán Caballero https://ff.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A1n_Caballero == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A1n_Caballero#Laamu Wikipedia: Meg Cabot https://ff.wikipedia.org/wiki/Meg_Cabot == Fedde fuɗɗorɗe e golle == Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meg_Cabot#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle Wikipedia: Astrid Cabral https://ff.wikipedia.org/wiki/Astrid_Cabral Astrid Cabral Félix de Sousa (dugum 1936) ko mawɗo defte, moftal, moftol, e moftal e gooto e mawɓe mawɓe mawɗo e nder Brazil. O woni jaayndiɗo defte ɗuuɗɗe ɗe poem, hawti e Through Water (2003) e Anteroom (2007), e nder defte ɗuuɗal e defte gabbol. Wikipedia: Cristina Rodríguez Cabral https://ff.wikipedia.org/wiki/Cristina_Rodr%C3%ADguez_Cabral Cristina Rodríguez Cabral (dimaa 26 May 1959) ko mawɗo werlaaɗo, jaŋdewal e Afro-Uruguayan.. Wikipedia: Naja Marie Aidt https://ff.wikipedia.org/wiki/Naja_Marie_Aidt Naja Marie Aidt (dugum 24 Desemba 1963) ko mawɗo jaayndiyanke e winndiyanke ɗemngal Danemark.. Wikipedia: Sarona Aiono-Iosefa https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarona_Aiono-Iosefa == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarona_Aiono-Iosefa#Biography Wikipedia: Akazome Emon https://ff.wikipedia.org/wiki/Akazome_Emon == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akazome_Emon#Biography Wikipedia: Miriam Akavia https://ff.wikipedia.org/wiki/Miriam_Akavia == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miriam_Akavia#Laamu Wikipedia: Grace Akello https://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Akello == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Akello#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Bella Akhmadulina https://ff.wikipedia.org/wiki/Bella_Akhmadulina Izabella Akhatovna Akhmadulina (Russian: Бе́лла (Изабе́лла) Аха́товна Ахмаду́лина, Tatar: Белла Әхәт кызы Әхмәдуллина; yande 10 liiyru setto hiitade dowgu alif 1937 - 29 jola 2010) ko mawɗo mawɗo mawɓe Soviet e Russia, mawɗo binndi e winndotooɗo, e winndinoowo, mo anndaa e ɗemngal mum. O wonnoo e nder ɓamtaare ɗemngal Pulaar e Pulaar. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bella_Akhmadulina#Hiimobe Wikipedia: Anna Åkerhielm https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_%C3%85kerhielm Anna Åkerhielm ko Åkerhjelm, jibinaaɗo Anna Agriconia (1642 - 11 feebariyee 1698), wonnooɗo winndaande Suwede, e ɗemɗe hawti e Latin, e jaayndiyanke. O woni debbo arande nder Swidya mo ɓe teddini ngam kuuɗe maako (1691). Wikipedia: Susanna Alakoski https://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_Alakoski == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_Alakoski#Biography Wikipedia: Elena Akselrod https://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Akselrod Elena Meerovna Akselrod (Russian: Еле́на Ме́еровна Аксельро́д, IPA: [jɪˈljɛnə ˈmjejɪrəvnə ɐksjɪljˈrot] i; Belarusian: Алена Меераўна Аксельрод; jibinaaɗo 1932 e Minsk, Belarus) ko mawɗo mawɗo e moftorɗo Rus. O debbo mawɗo artist Meer Akselrod, o winndi defte dow baaba maako. Pages including recorded pronunciationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_including_recorded_pronunciations Pages with Russian IPAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_Russian_IPA Wikipedia: Seza Kutlar Aksoy https://ff.wikipedia.org/wiki/Seza_Kutlar_Aksoy == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seza_Kutlar_Aksoy#Biography Wikipedia: Julia Carter Aldrich https://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Carter_Aldrich == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Carter_Aldrich#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Mirra Alfassa https://ff.wikipedia.org/wiki/Mirra_Alfassa Mirra Alfassa (21 feebariyee 1878 - 17 Noofambar 1973), anndiraa e yimɓe makko no The Mother ko La Mère, o wonnoo guru ruuhu, mo anndinoowo yoga e mo anndinoo yoga, e gollanɗo e Sri Aurobindo, mo o yi'i o mari yoga e makko e o noddi mo "The Mother". O waɗi Ashram Sri Aurobindo e o waɗi wuro Auroville; o mari semmbe e dow yoga Integral. Wikipedia: Júlia Lopes de Almeida https://ff.wikipedia.org/wiki/J%C3%BAlia_Lopes_de_Almeida Júlia Valentina da Silveira Lopes de Almeida (Septemba 24, 1862 - May 30, 1934) wondi go'o nder rewɓe arandeeji Braziliyaɓe ɓe keɓii anndal e jaɓugo ummaatoore bana mawɗo. Nder golle ɗe waɗi duuɓi cappanɗe jowi, o winndi nder feere feere feere nder ɗemɗe adaaɗe; ko ɗum woni, ko o winndi, ko winndi e nder semmbe naturalist Émile Zola e Guy de Maupassant, ko heɓi hakkilantaaku yimɓe ɓennuɓe. Wikipedia: Abimbola Alao https://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Alao Abimbola Gbemi Alao ko jannginoowo e winndaako. Abimbola jibini nder liyde Ibadan, foobeena lisde Naajeeriya O janngini e jaŋgirdee Ibadan, Naajeeriya to o heɓii BA (Hon) nder classics nder dowgu alif 1988 e MA Classics nder hiitade 1991. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Alao#Hiimoɓe Wikipedia: Mathilde Alanic https://ff.wikipedia.org/wiki/Mathilde_Alanic (surname, Miranda; 10 Noofambar 1864 - 20 Oktoobar 1948) wonnooɗo winndaande Farayse mawɗo noomiya e koftal. Kuugal maako wurtini nder Les Annales politiques et littéraires, L'Eventail, Le Magasin pittoresque, Musée des familles, Le National illustré, La Petite Illustration, Le Petit Journal, Le Petite Parisien, Revue de l'Anjou, e nder nder nder nder feere feere. Wikipedia: Alice Albinia https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Albinia Mathilde Alanic (ou daayaama ƴande; 10 liiyru bowtal hiitade dowgu alif 1864 - 20 dowgu silto 1948) wonnooɗo winndaande Farayse mawɗo noomiya e koftal. Kuugal maako wurtiini nder Les Annales politiques et littéraires, lenentail, Le Magasin pittoresque, Musée des familles, Le National illustré, La Petite Illustration, Le Petit Journal, Le Petite Parisien, Revue de l'Anjou, e nder nder nder nder feere feere. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Albinia#Hiimobe Wikipedia: Deborah Alcock https://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Alcock == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Alcock#Laamu Wikipedia: Concepción Aleixandre https://ff.wikipedia.org/wiki/Concepci%C3%B3n_Aleixandre María de la Concepcion Aleixandre Ballester, anndiraa kadi e Maria de la Conception Isidra Faustina Stephanie Vicenta (1862, Valencia - 1952) wonnoo jannginoowo, doktoor, ginekologu, foonduɗo, anndudi, e winndiyanke. O'o debbo arandeejo nder ummaatoore go'o nder lesdi Spain. Wikipedia: Ave Alavainu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ave_Alavainu Ave Alavainu (4 oktoobar 1942 - 3 abriil 2022) wonnoo ko mawɗo e winndiyanke Estonia. O jibinaa e Tartu e 4 Oktoobar 1942 o maayi e 3 abriil 2022 e duuɓi 79. Wikipedia: Solvej Balle https://ff.wikipedia.org/wiki/Solvej_Balle Solvej Balle (dimaa 16 August 1962 to Bovrup, Sønderjylland) ko winndiyanke Denmark. Wikipedia: Margarita Bobba https://ff.wikipedia.org/wiki/Margarita_Bobba Margarita Bobba (fl. 1560), ko winndaako e debbo mawɗo Casale Monferrato, ko Gioseffantonio Morano holli mo o mari ɓernde mawnde e o anndina ɗemɗe Latin e Itali e nder ɗemɗe poesirɗe. Wikipedia: Ana Cecilia Blum https://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Cecilia_Blum O janngini Siyyaaku Politika e Fedde e Jaŋde Vicente Rocafuerte Lay e Guayaquil. O huuwani ngam haalde haalde e wiɗto dow ɗemngal ngal e Catholic University of Guayaquil, Andan University of Quito e FACSO University of Guayquil. Wikipedia: Anni Blomqvist https://ff.wikipedia.org/wiki/Anni_Blomqvist == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anni_Blomqvist#Biography Wikipedia: Antonina Bludova https://ff.wikipedia.org/wiki/Antonina_Bludova Antonina Dmitrievna Bludova kantee (Антонина Дмитриевна Блудова; daayaama yande 25 liiyru bowtal hiitande dowgo alif 1813 - 9 bowtal 1891) wonnooɗo rusiyankoore moƴƴo, salonist, memoirist e debbo mo ɗon jaɓɓa. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonina_Bludova#Hiimoɓe Wikipedia: Ilse Blumenthal-Weiss https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilse_Blumenthal-Weiss Ilse Blumenthal-Weiss (14 oktoobar 1899 - 10 août 1987) wonnoo mawɗo mawɗo Almaami. O heɓii baawɗe nder Westerbork e Theresienstadt, o winndi dow halki Wikipedia: Irena Bobowska https://ff.wikipedia.org/wiki/Irena_Bobowska == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irena_Bobowska#Ɓiɗɗo Wikipedia: Liliana Bodoc https://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Bodoc == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Bodoc#Laamu Wikipedia: Liliana V. Blum https://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_V._Blum == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_V._Blum#Biography Wikipedia: Enid Blyton https://ff.wikipedia.org/wiki/Enid_Blyton Enid Mary Blyton (11 August 1897 - 28 Noofambar 1968) wonnooɗo winndaako ɓiyɓe leydi Ingiltere, defte mum laati bestseller nder duuniyaaru gila duuɓi 1930's, jaaynde ɓuri miliyaaruuji 600. Deftere maako ɗonno ɓeyda ɓurugo anndugo, nden ɗonno haaldiraa nder ɗemɗe cappanɗe joweego. Wikipedia: Cecil Bødker https://ff.wikipedia.org/wiki/Cecil_B%C3%B8dker == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecil_B%C3%B8dker#Biography Wikipedia: Christina Björk https://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_Bj%C3%B6rk O jibinaa e Stockholm e janngii e nder galle Graphic Institute ɗon. O waɗi golle nder nder nder nder go'o nder nder nder defte nder nder nder teeteere, nden o anndini Lena Anderson, mo o golli bee Björk nder defte feere feere. Wikipedia: Isa Blagden https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Blagden == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Blagden#Laamu Wikipedia: Adriana Bittel https://ff.wikipedia.org/wiki/Adriana_Bittel == Yimɓe jeyaaɓe == Yimɓe jeyaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adriana_Bittel#Yimɓe_jeyaaɓe Wikipedia: Emily Montague Mulkin Bishop https://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Montague_Mulkin_Bishop Emily Montague Mulkin Bishop (woowo, Mulkin; 3 Nuwambar 1858 - 22 Nuwambar 1916) wonnoo jaajinoowo e jannginoowo Delsartean Amerik nder ɓorniiji, hollaago e aada ɓalli. O anndini o go'o nder mawɓe jaayndiyaaɓe e winndiiɓe dow haala ngol nder leydi Amerika, e nder nden wakkati o huutori innde Emily M. Wikipedia: Sigrún Edda Björnsdóttir https://ff.wikipedia.org/wiki/Sigr%C3%BAn_Edda_Bj%C3%B6rnsd%C3%B3ttir == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sigr%C3%BAn_Edda_Bj%C3%B6rnsd%C3%B3ttir#Ɓiɗɗo Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sigr%C3%BAn_Edda_Bj%C3%B6rnsd%C3%B3ttir#Nolde_hoore Wikipedia: Marie Bjelke Petersen https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bjelke_Petersen == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bjelke_Petersen#Laamu Wikipedia: Elizabeth Bishop https://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop#Ɓiɗɗo Wikipedia: Anne Bishop https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Bishop == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Bishop#Biography Wikipedia: Poldy Bird https://ff.wikipedia.org/wiki/Poldy_Bird == Fedde e golle == Fedde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poldy_Bird#Fedde_e_golle Wikipedia: Clementina Black https://ff.wikipedia.org/wiki/Clementina_Black == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clementina_Black#Ɓiɗɗo Wikipedia: Ángeles López de Ayala https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngeles_L%C3%B3pez_de_Ayala Ángeles López de Ayala y Molero jibini nder Seville, 21 Septemba 1858. Hakkilantaaku maako ɗon ɗon dow Republicanism Spain, feminism e ideology Freemasonry. Wikipedia: Ángela Figuera Aymerich https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngela_Figuera_Aymerich == Fedde fuɗɗam == Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngela_Figuera_Aymerich#Fedde_fuɗɗam Wikipedia: Güzide Sabri Aygün https://ff.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCzide_Sabri_Ayg%C3%BCn == Nolde hoore == Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCzide_Sabri_Ayg%C3%BCn#Nolde_hoore Wikipedia: Suzanne Axell https://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_Axell == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_Axell#Kuugal Wikipedia: Félicie d'Ayzac https://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A9licie_d%27Ayzac == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A9licie_d%27Ayzac#Biography Wikipedia: Susanne Ayoub https://ff.wikipedia.org/wiki/Susanne_Ayoub Susanne Ayoub (duggi e hitaande 1956 e Baghdad) ko winndiiɗo, jaayndiyanke e filmmaker. O anndiraa ko ɓuri heewde ngam defte mum ɗen, bana Engelsgift (2004), ko Hoffmann und Campe ha Hamburg, wonande ko heewde e nder leyɗe goɗɗe. Wikipedia: Diane Awerbuck https://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Awerbuck Diane Awerbuck (dimaa 1 abriil 1974) ko winndaako nder Afrik worgo. Wolof maako, Gardening at Night, heɓii 2004 Commonwealth Writers' Prize, Best First Book (Africa e Caribbean), nden o wondi nder nder nder nder darnde darnde daranaaku Dublin International Literary Award. Wikipedia: Majgull Axelsson https://ff.wikipedia.org/wiki/Majgull_Axelsson == Nolde e golle == Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Majgull_Axelsson#Nolde_e_golle Wikipedia: Avvaiyar (poyeta karnijum 8) https://ff.wikipedia.org/wiki/Avvaiyar_(poyeta_karnijum_8) Avvaiyar (Tamil: ⁇ வையார்) ko mawɗo mawɗo mawɓe Tamil o jooɗii e nder karnuwol jeeɗiɗawel walla joweetati e o jeyaa e mawɗo mawjo-saint Sundarar. O laatiɗo Vinayagar Agaval, ko habaruji poetic habbugo Allah Hindu Ganesha. Wikipedia: Shokoofeh Azar https://ff.wikipedia.org/wiki/Shokoofeh_Azar == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shokoofeh_Azar#Laamu Wikipedia: Hind Azouz https://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Azouz Azouz jibinaa nder Tunis, o ɗon moodi. O wurtini bolle e defte nder kuuje feere feere nder nder nder golle mum, hawti e al-Hayah al-thaqafiya, al-Fikr, Qisas, al-Idha'a, al-Mar'a, Al-Tarbiya al-shamila, al-'Amal, e al-Sabah; o wurtini bo bolle bolle bolles, Fi-l-darb-al-tawil (Horo laawol juuti), nder hitaande 1969. Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citations Wikipedia: Pamela Andersson https://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Andersson Pamela Kristina Alselind, (woowo Andersson, danygol 13 Maars 1965) ko haalanɗo Suwede mo winndi ngam Expressen e nder nder magazine Amelia. E hitaande 2006 o jokki nder show SVT På spåret e Tomas Bolme. Wikipedia: Sophia de Mello Breyner Andresen https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_de_Mello_Breyner_Andresen == Nolde e golle == Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_de_Mello_Breyner_Andresen#Nolde_e_golle Wikipedia: Nadija Hordijenko Andrianova https://ff.wikipedia.org/wiki/Nadija_Hordijenko_Andrianova Nadia Hordijenko Andrianova (Надія Миколаївна Андріанова-Гордиєнко e ɗemngal Ukrainian; 1921-1998) wonnoo winndaako e winndoowo ɗemngal Esperanto. O janngini ɗemngal e journalism nder Kyiv e o wurtini artikooji e baylitol nder Paco e Hungara Vivo. Wikipedia: Isobel Andrews https://ff.wikipedia.org/wiki/Isobel_Andrews Isabella Smith Andrews (woowo Young; 2 Nuwambar 1905 - 19 Juun 1990), anndiraaɗo e Isobel Andrews, o wonnooɗo Scottish-born New Zealandɗo, mawɗo, winndaɗo, winndaaɗo e mawɗo. O winndi ɓurɗe cappanɗe jeewte, ɗuuɗal maɓɓe wurtini, o wondi e suudu New Zealand nder British Drama League. Ɓiɗɗo e dewgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isobel_Andrews#Ɓiɗɗo_e_dewgal Wikipedia: Neshani Andreas https://ff.wikipedia.org/wiki/Neshani_Andreas Neshani Andreas (1964 - May 2011) ko winndaako Namibiya, o huutornoo kadi e nder jamma Amerik. O anndiraa ɓurɗo anndude e nder deftere makko The Purple Violet of Oshaantu, ko waɗi o woni Namibian arandeere nder nder Heinemann's African Writers Series. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neshani_Andreas#Ɓiɗɗo Wikipedia: Agustina Andrade https://ff.wikipedia.org/wiki/Agustina_Andrade Agustina Andrade jibini nder Gualeguaychú, Entre Ríos e ƴande jeewenyi naayi 9 liiyri juko hiitade dowgu alif 1858 (ko 1861) nder wuro Gualeguayechú, nder lardunaaji Entre Ríos. O debbo mawɗo Olegario Victor Andrade e Maria Eloisa Quiñones González. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agustina_Andrade#Hiimobe Wikipedia: Ethel Anderson https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Anderson == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Anderson#Laamu Wikipedia: Tunji Sowande https://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Sowande Tunji sowande Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Sowande#Himobe Wikipedia: Efunsetan Aniwura https://ff.wikipedia.org/wiki/Efunsetan_Aniwura Efunsetan Aniwura Wikipedia: Ghali Umar Na'Abba https://ff.wikipedia.org/wiki/Ghali_Umar_Na%27Abba Ghali Umar Na'Abba Taarihi makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghali_Umar_Na%27Abba#Taarihi_makko Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghali_Umar_Na%27Abba#Himobe Wikipedia: Daniel Aladesanmi II https://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Aladesanmi_II Daniel Akomolafe Anirare Aladesanmi II OBE CFR (1902 - 7 janngo 1983) wonnoo Yoruba Oba mo laamiiɗo e dow Ewi Ado Ekiti nder Leysdi Naajeeriya gila 1937 haa 1983. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Aladesanmi_II#Ngendam Wikipedia: Anthony Sanusi https://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Sanusi Anthony Saliu Sanusi (2 janngo 1911 - 8 lewru Bowte (2009) wonnoo Bishop Naajeeriya to Cakkol Roma Katholik.Anthony Sanusi jibinaa Iperu, Naajeeriya nder 1911. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Sanusi#Himobe Wikipedia: Jaleh Amouzgar https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaleh_Amouzgar == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaleh_Amouzgar#Laamu Wikipedia: Ingrid Andersen https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Andersen == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Andersen#Biography Wikipedia: Emilie Andersen https://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_Andersen Ottine Caroline Emilie Andersen (1895-1970) ko taariikoowo e ardiiɗo leydi Denmark. An intricate researcher, golle maako arande Grams Historie (1926) wondi taariika fawru dow Gram Estate at Gram to saŋre Jutland, ko o waɗi ngam joomum Adolph Brockenhuus Schack. Wikipedia: Sofia Andrukhovych https://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia_Andrukhovych Sofia Andrukhovych jibinaa e Ivano-Frankivsk, ɓiɗɗo Yurii Andrukhovich. O wareeɗo e mawɗo winndannde leydi Ukraine Andriy Bondar, ɓe woodi ɓiɗɗo debbo Varvara, jibinaaɗo 10 mars 2008. Wikipedia: Emma Andijewska https://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Andijewska == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Andijewska#Biography Wikipedia: Kashifu inuwa abdullahi https://ff.wikipedia.org/wiki/Kashifu_inuwa_abdullahi KASHIFU INUWA ABDULLAHI Wikipedia: Michael Imoudu https://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Imoudu Wikipedia: Ata Idung Afaha Ekid https://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_Idung_Afaha_Ekid Ata Idung Afaha ko wuro nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Eket nder diiwal Akwa Ibom, Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_Idung_Afaha_Ekid#Firooji Wikipedia: Soun Ogbomosho https://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_Ogbomosho Soun of Ogbomoso woni ko innde laamu hokki laamɗo Laamu Ogbomosho.https://punchng. Lysidi bidido Ogbomoshohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_Ogbomosho#Lysidi_bidido_Ogbomosho Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_Ogbomosho#Himobe Wikipedia: Ede Urua https://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_Urua Ede Urua ko wuro nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Eket nder Diiwal Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_Urua#Firooji Wikipedia: Ibeno Beach https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_Beach Ibeno Beach Ibeno Beach ko go'o nder njanguuji nder Atlantik maayo dow maayo Ibeno nder Akwa Ibom. Ɗum woni laamorgo cembal ɓurngal nder Afrik hirnaange Qua Iboe River estuary ɗum laamorgo mawnde nder Ibeno Beach. Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_Beach#Luttugol Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_Beach#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_Beach#Firooji Wikipedia: Jaŋde Uyo Teaching Hospital https://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%C5%8Bde_Uyo_Teaching_Hospital University of Uyo Teaching Hospital (UUTH) ko suudu sarɗi nder Abak road, Uyo, Akwa Ibom, nder lesdi Naajeeriya. Haftowol ngal fuɗɗii bana Haftool Haftoore Akwa Ibom, ɗum haɓɓii e laamu Akwa Ibam nder hitaande 1994 nder laamu Yakubu Bako. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%C5%8Bde_Uyo_Teaching_Hospital#Firooji Wikipedia: Babagana Umara Zulum https://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum Babagana Umara Zulum CON (born 25 August 1969) is a Nigerian professor and politician who has served as governor of Borno State since 2019 under the platform of the All Progressive Congress (APC). Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Ɓiɗɗo Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Jaŋde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Kuugal Siyasalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Siyasal Ɗaɓɓude huccukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Ɗaɓɓude_huccuki Jaɓɓorgo Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Jaɓɓorgo_Fedde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Firooji Wikipedia: Cheif Michael Adeniyi Agbolade Ishola Adenuga https://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Michael_Adeniyi_Agbolade_Ishola_Adenuga Chief Michael Adeniyi Agbolade Ishola Adenuga Jr CSG GCON (dunde 29 abriil 1953) ko jaaynoowo miliyaar Naajeeriya, e neɗɗo tataɓo ɓurɗo jawdi e nder Afrik.Kampaani maako Globacom woni jaɓoowo telekoom ɗiɗaɓo ɓurɗo mawnude nder Leysdi Naajeeriya, nden ɗon woodi boo nder lesdi Ghana e Benin. Wikipedia: FCT https://ff.wikipedia.org/wiki/FCT FCT Eii Federal capital Territory lysidi Naajeeriya nder Afrik. Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps Wikipedia: APC https://ff.wikipedia.org/wiki/APC APC ojanja eii jam, ei iyyawal jiegol arduwgal liyde Gillespie imaade hiitadee dowgo 2013 Naajeeriya en jooni ko bididow ardiidow jaagurdo lisde Ahmed bola Tinubu too Abuja Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/APC#Hiimoɓe Wikipedia: Umm Anmar https://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Anmar Umm Anmar (Arabic: أم أنمار الخزاعية) ko debbo nder Banū Khuza'āh clan mo hawti e Ṣaḥābah Muhammadu. O soodi maccuɗo Khabbab ibn al-Aratt. Debbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Debbo Rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Rew%C9%93e Wikipedia: Ireti Kingibe https://ff.wikipedia.org/wiki/Ireti_Kingibe Ireti Heebah Kingibe (dunde 2 lewru junngo 1954) ko mooliiɗo e politikkoore lesdi Naajeeriya.O suɓii wonde ardiiɗo senate daraniiɗo FCT nder suɓaaji senatajjo Naajeeriya hitande 2023 nder partiya Labour. Wikipedia: Osifekunde Ijebu https://ff.wikipedia.org/wiki/Osifekunde_Ijebu Osifekunde Ijebu (duggi ko 1795) ko Ijebu neɗɗo, ko haala makko, hono no o ɓooyi e nder jaaynde Atalantika, woni go'o nder defte ɓurɗe jaayndeeji Yoruba. Wikipedia: Augustus Molade Akiwumi https://ff.wikipedia.org/wiki/Augustus_Molade_Akiwumi Augustus Molade Akiwumi JSC (7 sedto Alif 1891 - 1985) wonnoo laamɗo e laamɗo mo o laati Hooreejo leydi Gana ɗiɗmere gila 1958 e 1960 e hooreejo leydi leydi Gana hakkunde 1960 e 1961. Wikipedia: Taos Amrouche https://ff.wikipedia.org/wiki/Taos_Amrouche == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taos_Amrouche#Biography Wikipedia: Lena Anderson https://ff.wikipedia.org/wiki/Lena_Anderson Nder 1984, Anderson heɓii Elsa Beskow-plaketten [sv]. O heɓii jaŋde jaŋde Rabén & Sjögren nder hitaande 1984. Wikipedia: Laurie Halse Anderson https://ff.wikipedia.org/wiki/Laurie_Halse_Anderson Laurie Beth Halse jibini 23 Oktoobar 1961, to Rev. Frank A. Wikipedia: Virginie Ancelot https://ff.wikipedia.org/wiki/Virginie_Ancelot Marguerite-Louise Virginie Chardon Ancelot (1792-1875) wonnooɗoɗoɗoɗo Farayse, winndaɗo e winndannde. Ancelot jibini nder wuro jaɓɓiɗo nder Dijon, o waree e mawɗo ɗemngal Jacques-François Ancelot. Wikipedia: Annemette Kure Andersen https://ff.wikipedia.org/wiki/Annemette_Kure_Andersen Annemette Kure Andersen (d. 1962) woni mawɗo mawɗo danyeere e jaayndiyanke mawɗo. Wikipedia: Jessica Anderson (joodiɗo) https://ff.wikipedia.org/wiki/Jessica_Anderson_(joodi%C9%97o) Jessica Anderson jibini Jessica Margaret Queale e Gayndah, Queensland, nder 25 lewru Septemba 1916 to Charles James Queale e Alice Queale (woowo Hibbert). Baaba Anderson, Charles Queale (1867-1933), o ɓiy ɓiɗɗo ɓiyɗo nder saare Irish mawɗo, nden o tan jibini nder Australia. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jessica_Anderson_(joodi%C9%97o)#Hiimoɓe Wikipedia: Loula Anagnostaki https://ff.wikipedia.org/wiki/Loula_Anagnostaki She was born in Thessaloniki. She was the sister of poet Manolis Anagnostakis. Wikipedia: Ángela María de la Concepción https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngela_Mar%C3%ADa_de_la_Concepci%C3%B3n Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe. Wikipedia: Barbara Anderson (jooftaako) https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Anderson_(jooftaako) Barbara Anderson Barbara Lillias Romaine Anderson, Lady Anderson jooftooko (woowo Wright, yande 14 liiyru bowtal hiitande dowgo alif 1926 - 24 mars 2013) wonnooɗo New Zealandɗo winndaako he nder leydi New Zealand mo o heɓii anndal e nder leydi e wonɗo winndaaku ɓurɗo feere caggal nde deftere mum arande wurtinaama e duuɓi cappanɗe jeegom. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Anderson_(jooftaako)#Hiimoɓe Wikipedia: Lola Anglada https://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_Anglada Ɓiɗɗo wuro Barcelona e fuɗɗam ɓaleeɓe Tiana, o janngini e La Llotja de Barcelona bee Joan Llaverias e Antoni Utrillo, ɓe mballi Anglada heɓugo haɓɓuki mum arande nder Sala Parés e nder jardiwal fuɗnaande ¡Cu-Cut! , ko hollitii ko o waɗi. Wikipedia: Ikram Antaki https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikram_Antaki == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikram_Antaki#Biography Wikipedia: Elmira Antommarchi https://ff.wikipedia.org/wiki/Elmira_Antommarchi Elmira Antommarchi (born in Cúcuta, Colombia) was a Colombian poet who published numerous poems. All her poems appear in various anthologies. Wikipedia: María Nsué Angüe https://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Nsu%C3%A9_Ang%C3%BCe == Ɓaawo e nguurndam mum == Ɓaawo e nguurndam mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Nsu%C3%A9_Ang%C3%BCe#Ɓaawo_e_nguurndam_mum Wikipedia: Enriqueta Antolín https://ff.wikipedia.org/wiki/Enriqueta_Antol%C3%ADn == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enriqueta_Antol%C3%ADn#Biography Wikipedia: Moyoco Anno https://ff.wikipedia.org/wiki/Moyoco_Anno Moyoco Anno (安野 モヨコ, Anno Moyoko, jibinaaɗo 26 mars 1971) ko jappeenɗo manga artist e mawɗo fashion, e defte keewɗe ɗe winndaa e nder ɗemɗe ɗiɗi. Kuugal maako Sugar Sugar Rune heɓii ko Kodansha manga award for children nder hitaande 2005. Wikipedia: Hana Andronikova https://ff.wikipedia.org/wiki/Hana_Andronikova Andronikova jibinaa nder Zlín. Caggal nde o yahi nder suudu jaŋde nder Zlín, o janngini ɗemngal Farayse e Czech e Faculty of Arts of Charles University e Prague. Wikipedia: Lalithambika Antharjanam https://ff.wikipedia.org/wiki/Lalithambika_Antharjanam Lalithambika Antharjanam (30 mars 1909 - 6 feebari 1987) wonnooɗo wonde jaayndiyanke e ummatoore leydi Indiyanke, anndiraaɗo e golle mum ɗenngal ɗemngal Malayalam. O ɗon hawta bee ko'e hooreejo leydi Indiya e ko'e ummaatoore Nambuthiri e defte maako ɗon holla no o ɗon haani dow darnde rewɓe nder ummaatoore, nder saare e bana neɗɗo. Wikipedia: Gloria E. Anzaldúa https://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_E._Anzald%C3%BAa Gloria Evangelina Anzaldúa (Septemba 26, 1942 - May 15, 2004) ko jannginoowo Amerik mo wi'eteeɗo Chicana feminizm, miijo aada, e miijo queer. O ɗon haɓɓii deftere maako ɓurɗe anndugo, Borderlands/La Frontera: The New Mestiza (1987), dow nguurndam maako ɓuwaago dow saŋki lesdi Mexico e Texas, o hawti e kuuɗe maako nder kuuɗe maako. Wikipedia: Harriett Ellen Grannis Arey https://ff.wikipedia.org/wiki/Harriett_Ellen_Grannis_Arey Harriett Ellen Grannis Arey (woowo, Grannis; innde pen, Mrs. H. Wikipedia: Amelia Bloomer https://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Bloomer amelia bloomer Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Bloomer#Hiimbe Wikipedia: Barbara Bloemink https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Bloemink Barbara J. Bloemink (daayaama hiitade dowgu alif 1953) ko taariikaaku seni Amerik e darinoowo e mawɗo mawɗo mawɓe jaayndiyankooɓe jowitiiɓe e jaayndiyaaku. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Bloemink#Firooji Wikipedia: Elizabeth Blower https://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Blower == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Blower#Laamu Wikipedia: Yde Schloenbach Blumenschein https://ff.wikipedia.org/wiki/Yde_Schloenbach_Blumenschein Yde (Adelaide) Schloenbach, ɓaawo Blumenschein e nder nyalaade, (26 mai 1882 e São Paulo - 14 mars 1963 e São Paulo) wonnoo ko mawɗo jaayndiyankoojo e jaayndiyaajo leydi Brazil anndiraaɗo Colombina. O naftiri e innde pen Paula Brasil. Wikipedia: Teresa Bandettini https://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Bandettini == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Bandettini#Laamu Wikipedia: Minerva Bloom https://ff.wikipedia.org/wiki/Minerva_Bloom Minerva Bloom wonnooɗo haalaaji ɗiɗi e jaaynde mawɗo jaaynde e jibinaa e hitaande 1959 e Tinguindin, Michoacán, wuro go'o nder hooseeje Sierra Madre nder lesdi Mexico. O jooɗii e o woni lammiijo US, gila 1983 o winndi poemji e nder Farayse e nder ɗemngal mumngal Espaañ. Wikipedia: Marie-Claire Bancquart https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Claire_Bancquart Marie-Claire Bancquart (21 Julaay 1932 - 19 Feebari 2019) wonnooɗo mawɗo mawɗo Farayse, deftere, jannginoowo e jannginooɗo ɗemngal. O heɓii Grand prix de la Critique littéraire of the Académie Française, ko woni ardiiɗo dow ɗemngal Farayse e aada, e dow keewɗe keewɗe feere. Wikipedia: Karen Blixen https://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_Blixen Baroness Karen Christenze von Blixen-Finecke (d. Dinesen; 17 abriil 1885 - 7 setembar 1962) wonnooɗo tabaruɗo Denmark winndi e ɗemngal Danish e English. Wikipedia: Carmen-Francesca Banciu https://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen-Francesca_Banciu Ɓiɗɗo Lipoova, Arad, o debbo wonɗo e laamu Romaniya. Banciu janngini wall painting e wall trade nder nder nder nder suudu jaŋde Bucharest. Wikipedia: 3 Anna ɗon hulna https://ff.wikipedia.org/wiki/3_Anna_%C9%97on_hulna Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe. Wikipedia: Süreyya Aylin Antmen https://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_Aylin_Antmen == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_Aylin_Antmen#Biography Wikipedia: Alexandra Annenskaya https://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Annenskaya Alexander annenskaya Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Annenskaya#Hiimobe Wikipedia: Loreta Anilionytė https://ff.wikipedia.org/wiki/Loreta_Anilionyt%C4%97 Loreta Anilionytė (duroo e Kaunas) ko laamiiɗo leƴƴi Litou, winndiɗo e tafsirɗo. O'o'o'i jannginoowo jaŋde e ɗemngal ngal e nder janngirde Lithuanian University of Educology e jaŋde PhD e nder Lithuanian Culture Research Institute (ko'o'a fuɗnaaki dabare Filosofiya, Soosiology e Law Institute). Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citations Wikipedia: Nina Annenkova-Bernár https://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_Annenkova-Bern%C3%A1r == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_Annenkova-Bern%C3%A1r#Laamu Wikipedia: Marie Louise Andrews https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Louise_Andrews Marie Louise Andrews (woowo, Newland; 31 Oktoobar 1849 - 7 Febraayo 1891) wonnooɗo winndaako e jaayndiyanke Amerik diga Indiana. O wondi mo o haɓɓiiɓe wonde Western Association of Writers, o waɗi hooreejo maɓɓe gila nde o haɓɓiri haa lewru Juun 1888, nde o hooti. Wikipedia: Merlinda Bobis https://ff.wikipedia.org/wiki/Merlinda_Bobis == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merlinda_Bobis#Biography Wikipedia: Lana Citron https://ff.wikipedia.org/wiki/Lana_Citron == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lana_Citron#Biography Wikipedia: Gabrielle Civil https://ff.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Civil == Ɓaawo e janngirde == Ɓaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Civil#Ɓaawo_e_janngirde Wikipedia: Birutė Ciplijauskaitė https://ff.wikipedia.org/wiki/Birut%C4%97_Ciplijauskait%C4%97 birute ciplijauskaite beddow debbo doktoor e ginekolog, mawɗo suudu ndun Klaipeda, o yahdi Kaunas Conservatory nden o ɗon orto Lituwaniya wakkati konu duuniyaaru ɗiɗaɓo. O jaɓɓii e jaŋde Tübingen nder hitaande dowgu alif 1956 nden o jaɓɓii to jaŋde Montreal. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birut%C4%97_Ciplijauskait%C4%97#Hiimobe Wikipedia: Jacqueline Fatima Bocoum https://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Fatima_Bocoum Jacqueline Fatima Bocoum ko wonɗo habaruɗo mo fuɗɗii winndude e leydi Senegal nder hirnaange Afrik. O ɗon jeyaa kadi hooreejo jaayndiyankooɓe Com 7. Wikipedia: Joanna Chmielewska https://ff.wikipedia.org/wiki/Joanna_Chmielewska == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanna_Chmielewska#Biography Wikipedia: Muazzez İlmiye Çığ https://ff.wikipedia.org/wiki/Muazzez_%C4%B0lmiye_%C3%87%C4%B1%C4%9F Muazzez İlmiye Çığ (dimaa 20 lewru junngo 1914) ko archaeologist Turki e Assyriologist mo anndini e jannguki ummatoore Sumeriya. O ɓeydi haalu nder duniyaru Musulmana nden o heɓii haalu nder nder nder nder duniyaaru nder hitaande 2006 bee hollude maako, nder deftere maako nder hitaande ɓaawo, wonde ɓandu ɓandu ɓorndi e rewɓe Arab fuɗɗiti nder duniyaru Muslim, amma haani ɓorndi duuɓi 5,000 ɓaawo ɗum e ardiiɓe diina Sumeriya ngam huutore ɓikkoy nder jonta.. Wikipedia: Erma Bombeck https://ff.wikipedia.org/wiki/Erma_Bombeck Between 1965 and April 17, 1996 – five days before her death – Bombeck wrote over 4,000 newspaper columns, using broad and sometimes eloquent humor, chronicling the ordinary life of a Midwestern suburban housewife. By the 1970s, her columns were read semi-weekly by 30 million readers of the 900 newspapers in the U. Wikipedia: Marina Boroditskaya https://ff.wikipedia.org/wiki/Marina_Boroditskaya O woni mo winndiiɗo defte tati e defte poem, defte sappo e ɗiɗi e defte keewɗe e ɗemɗe e ko faalaaɗe e ɗerewol Farayse. Firo maako nder defte Alan Garner's The Weirdstone of Brisingamen e The Moon of Gomrath, ɗum teddini dow British Culture Council. Wikipedia: Phyllis Bottome https://ff.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Bottome Twentieth Century Authors: A Biographical Dictionary of Modern Literature, edited by Stanley J. Kunitz and Howard Haycraft, New York, The H. Wikipedia: Marcela Iacub https://ff.wikipedia.org/wiki/Marcela_Iacub Marcela Iacub (duggi 1964) woniɗoɗoɗo e jaayndeejo Argentine mo anndini e wiɗto e wiɗtooji bioethics, jooɗiiɗo e Farayse. hitaande 2013, Iacub waɗi ko haani ngam haɓɓugo hakkille mum to Downique Strauss-Kahn: roman mum Belle et Bête hawti e neɗɗo mo o waɗi dow maako. Joomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcela_Iacub#Joomi_e_golle Wikipedia: Amelia Denis de Icaza https://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Denis_de_Icaza Amelia Denis de icaza Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Denis_de_Icaza#Hiimobe Wikipedia: Eva Ibbotson https://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_Ibbotson == Nolde hoore == Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_Ibbotson#Nolde_hoore Wikipedia: Youmna Chlala https://ff.wikipedia.org/wiki/Youmna_Chlala == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youmna_Chlala#Biography Wikipedia: Colette Nic Aodha https://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Nic_Aodha == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Nic_Aodha#Biography Wikipedia: Alice Bailey https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Bailey Alice Ann Bailey (ou daayaama ƴande 16 liiyru silo hiitade dowgu alif 1880 - 15 morso dowgu alif 1949) wonnoo winndiyanke defte ɓurɗe sappo e nayi dow ɗemɗe teosofi, e wonnoo gooto e winndiyankoore arandeeji ngam huutoree ko New Age. Bailey jibini bana Alice La Trobe-Bateman, nder Manchester, Ingiltere. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Bailey#Hiimobe Wikipedia: Doreen Baingana https://ff.wikipedia.org/wiki/Doreen_Baingana == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doreen_Baingana#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Isabella Margaret Elizabeth Blandin https://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_Margaret_Elizabeth_Blandin == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_Margaret_Elizabeth_Blandin#Biography Wikipedia: Carmen Blanco https://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen_Blanco Carmen Blanco (duggi 1954 Lugo, Galicia, Spain) ko winndaako e jaagorɗo debbo Espaañ. O woni jannginoowo ɗemngal Galician e jaŋde Santiago de Compostela. Wikipedia: Laamu Russiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_Russiya Laamu Russiya, anndiraa kadi Imperial Russia walla Russia, ko wakkati ɓaawoore laamu Russiya diga julde mum nder lewru Noofambar 1721, haa nde nde'e mum fawi nder lewru Maars 1917. Ɗum hawti e ɓurɗe woyla Euraasi. Wikipedia: Margaret Bakkes https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bakkes O waree e taariikkoowo Cas Bakkes, o wondi e inna ɓiɓɓe nayi: C. Johan Bakkes, Marius, Matilde, e Christiaan Bakkes, ɗiɗo maɓɓe - Johannes e Christiaen - ɓe ngartii mawɓe Wikipedia: Yolanda Blanco https://ff.wikipedia.org/wiki/Yolanda_Blanco Yolanda Blanco jibini nder Managua, Nicaragua. O yahi e Universidad Nacional Autónoma de Nicaragua, nder León, hakkunde 1970 e 1971. Wikipedia: Emily Rose Bleby https://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Rose_Bleby Emily Rose Bleby (2 Jooni 1849 - 3 Mee 1917) wonnoo jamaikaaniyankoore ummatoore nder jamaikaani. O ɗon haade e goɗɗe ummaatooje hawti bee British Women's Temperance Association, Sons of Temperance, Independent Order of Good Templars, Band of Hope Union, e World's Woman's Christian Temperance Union (WWCTU). Wikipedia: Ellen-Sylvia Ɓii-Baaɗe https://ff.wikipedia.org/wiki/Ellen-Sylvia_%C6%81ii-Baa%C9%97e Ɓiɗɗo 12 lewru Yuli 1925 nder Jukkasjärvi, Kiruna Municipality, nder woyla woyla Suwede, Ellen-Sylvia Blind ɓooynoo nder saare mawɓe reene, to o ɗon wolwi Sami woyla bana ɗemngal mum. Nder hitaande 1946, o waree Lars-Johan Blind, mo ɗonno ɗon nyaamo reene, o mari ɓiɓɓe njoweego. Wikipedia: Marion Bloem https://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_Bloem Marion Bloem (born 24 August 1952 in Arnhem, Netherlands) ko holandiyankoore jaaynde e jaaynde film ji'eteeɗo Indo (mixed Dutch and Indonesian), ɓurɗo anndude no o winndi deftere jaayndeede Geen gewoon Indisch meisje (No Ordinary Indo Girl) e jaayndiyanke film 2008 ver van familie (Far from Family). Wikipedia: Mastoureh Ardalan https://ff.wikipedia.org/wiki/Mastoureh_Ardalan Ardalan nació en Sanandaj, Kurdistán oriental/Kurdistán iraní y murió en Sulaymaniyah, Kurdistân sur/Kurdistan iraquí. Era miembro de la aristocracia feudal en la corte del principado de Ardalan centrado en Senna. Wikipedia: Héloïse https://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9lo%C3%AFse Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe. Wikipedia: Catherine Arley https://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Arley   Wikipedia: Sophie d'Arbouville https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_d%27Arbouville sophie d,arbouville Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_d%27Arbouville#Biography Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_d%27Arbouville#Himobe Wikipedia: Pilar Benejam Arguimbau https://ff.wikipedia.org/wiki/Pilar_Benejam_Arguimbau Pilar Benejam i Arguimbau (duggi 1937) ko geograaf e jannginoowo leydi Espaañ. Nder 1961 o jaɓi jaango nder jannginooɓe nder Sannde Bayleer Islands. Wikipedia: Meltem Arıkan https://ff.wikipedia.org/wiki/Meltem_Ar%C4%B1kan   Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meltem_Ar%C4%B1kan#Biography Wikipedia: Amma Asante https://ff.wikipedia.org/wiki/Amma_Asante Amma Asante MBE (dugumi 13 Septemba 1969) ko filmoowo, winndiɗo senari, mawɗo fijirde, e jaŋde to Norwich University of the Arts, jibinaaɗo to London, Ingiltere, to baaba'en Ghana. Yiɗugo maako ngam filmbal fuɗɗi nde o heɓii kuugal maako arande nder seriya teleeji ɓiyum BBC's Grange Hill. Wikipedia: Tullia d'Aragona https://ff.wikipedia.org/wiki/Tullia_d%27Aragona == Fedde fuɗɗam == Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tullia_d%27Aragona#Fedde_fuɗɗam Wikipedia: Hannah Arendt https://ff.wikipedia.org/wiki/Hannah_Arendt hannah Arendt Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hannah_Arendt#Hiimoɓe Wikipedia: Ingrid Arvidsson https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Arvidsson Arvidsson nació el 3 de julio de 1919 en Lund, de Einar Löfstedt, profesor de latín, y Annie Günther, crítica literaria. Pasó sus primeros años viviendo entre la comunidad académica local. Wikipedia: Hiro Arikawa https://ff.wikipedia.org/wiki/Hiro_Arikawa == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiro_Arikawa#Biography Wikipedia: Yemisi Aribisala https://ff.wikipedia.org/wiki/Yemisi_Aribisala == Nolde e golle == Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemisi_Aribisala#Nolde_e_golle Wikipedia: Charlotte Birch-Pfeiffer https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Birch-Pfeiffer === Firooji ɓaawo === Firooji ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Birch-Pfeiffer#Firooji_ɓaawo Wikipedia: Molly Brodak https://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_Brodak Molly Brodak (March 29, 1980 - March 8, 2020) ko o mawɗo Amerik, winndaɗo, e baker. O woni jaayndiyanke poemji A Little Middle of the Night (University of Iowa Press, 2010) e memoir Bandit (Grove Press, 2016). Wikipedia: Lourdes Castrillo Brillantes https://ff.wikipedia.org/wiki/Lourdes_Castrillo_Brillantes Lourdes Yupangco Castrillo-Brillantes ko winndaako Filippiin e ɗemngal Espaañ, jannginoowo, e jaɓiɗo Nobel Nobel e hitaande 1998. O winndi kuuɗe bana 81 Años del Premio Zobel (81 Years of the Premio Zobet), ko holliti taariika Premio Zobeta e jaɓooɓe mum; e Tesoro Literario de Filipinas, ko hawruki bolle Filipines ɗe winndaa nder karnije 20. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lourdes_Castrillo_Brillantes#Hiimoɓe Wikipedia: George Egerton https://ff.wikipedia.org/wiki/George_Egerton George Egerton jibini Mary Elizabeth Annie Dunne nder Melbourne, Australia, nder hitaande 1859, to inna Protestantaaje Welsh, Elizabeth (née George, anndiraa kadi "Isabella"), e baaba katolikiyanke Irish, Captain John Joseph Dunne. Fedde fuɗɗiiɗe nder nguurndam maako ɗon marki diga jaajol hakkunde Australia, New Zealand e Chile, ammaa ɓurɗe ɓurɗe fuu nder duuɓi maako ɓaawo ɓaawo ɓernde maako ɗon ɓaawo nder Dublin, Egerton boo ɗon wi'a hoore maako nder nguurndu maako fuu bana "Irlanɗo". Wikipedia: Vera Brittain https://ff.wikipedia.org/wiki/Vera_Brittain == Joomi e golle == Joomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vera_Brittain#Joomi_e_golle Wikipedia: Hélé Béji https://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A9_B%C3%A9ji == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A9_B%C3%A9ji#Biography Wikipedia: Sybille Bedford https://ff.wikipedia.org/wiki/Sybille_Bedford == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sybille_Bedford#Ɓiɗɗo Wikipedia: Geneviève Brisac https://ff.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Brisac O winndi e nder defte gaɗa e defte sukaaɓe, o woni jaabaɗo ɗemngal Le Monde, e e hono Christophe Honoré o winndi e dow non Ma Fille, Tu N'iras pas Danser (2009). O ɗon ɗon ɗon ɗon haani e anorexia diga ɓiyum, o winndi "fiitol" roman, Petite (1994), nder nder maajum o ɗon wi'a haɓugo bee nyau ndu Wikipedia: Elín Briem https://ff.wikipedia.org/wiki/El%C3%ADn_Briem == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/El%C3%ADn_Briem#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Charlotte Brooke https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Brooke Charlotte Brooke (c. 1740 - 1793), jibinaaɗo Rantavan, ɓaawo Mullagh nder County Cavan, Ireland, woni mawɗo Reliques of Irish Poetry, ko habaru mawɗo nder poemji ɗi o hawrunoo nder ɗemngal Irish, e baylitol dow. Wikipedia: Suzanne Brøgger https://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_Br%C3%B8gger Brøgger mawnini nder Denmark haa o waɗi duuɓi sappo e nayi, caggal ɗum o yahdi nder lesdi feere bee baaba maako Svend Brøgger, mo kuuwani haa UNICEF, o ɗon jooɗoto nder Colombo, Sri Lanka, ɓaawo maajum nder Bangkok, Thailand. Suzanne Brøgger warti Denmark ngam jaajugo nder jaangirde mawde duuɓi ɗiɗi ɓaawo ɗon. Wikipedia: Frances Brooke https://ff.wikipedia.org/wiki/Frances_Brooke == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frances_Brooke#Biography Wikipedia: Nicole Brossard https://ff.wikipedia.org/wiki/Nicole_Brossard == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicole_Brossard#Kuugal Wikipedia: Rhoda Broughton https://ff.wikipedia.org/wiki/Rhoda_Broughton Rhoda Broughton (29 lewru Noofambar 1840 - 5 lewru Juun 1920) wonnooɗo Welshɗo winndaade binndi e binndi. Fuu no'o o waɗi fuɗɗam waɗi no'o waɗi no'e nder ɓaawo, ko'e maako ɓaawo, kuuɗe maako ɓurɗe sembe ɗe yimɓe ɓe'e ɓe'e mbaɗataako, koo nde ɓe nodda mo laamiiɗo defte nder defte. Wikipedia: Cristina Trivulzio Belgiojoso https://ff.wikipedia.org/wiki/Cristina_Trivulzio_Belgiojoso == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cristina_Trivulzio_Belgiojoso#Laamu Wikipedia: Anne Brodbelt https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brodbelt == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brodbelt#Laamu Wikipedia: Sara Blædel https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Bl%C3%A6del == Nolde hoore == Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Bl%C3%A6del#Nolde_hoore Wikipedia: Georgia Blain https://ff.wikipedia.org/wiki/Georgia_Blain == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgia_Blain#Biography Wikipedia: Augustine-Malvina Blanchecotte https://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine-Malvina_Blanchecotte augustine malvina blanchecotte ou daayaama ƴande 30 liiyru jula hiitade dowgu alif 1830 to lisde Paris, Farayse. O heɓii jawdi ngam o huuwto ko o jaɓoowo e jannginoowo. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine-Malvina_Blanchecotte#Hiimobe Wikipedia: Marina Blagojević https://ff.wikipedia.org/wiki/Marina_Blagojevi%C4%87 == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marina_Blagojevi%C4%87#Biography Wikipedia: Beryl Bainbridge https://ff.wikipedia.org/wiki/Beryl_Bainbridge === Ɓiɗɗo === Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beryl_Bainbridge#Ɓiɗɗo Wikipedia: Fatima Surayya Bajia https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Surayya_Bajia == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Surayya_Bajia#Ɓiɗɗo Wikipedia: Anna Blaman https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Blaman anna blama n Ɓiɗɗo debbo Pieter Jacob Vrugt e Johanna Karolina Wessels, o jibinaa Rotterdam. Vrugt janngini Farayse ndenro yahi jannginugo Farayse nder nder nder suudu. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Blaman#Hiimoɓe Wikipedia: Marta Brunet https://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_Brunet   Joomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_Brunet#Joomi_e_golle Wikipedia: Kanstantsia Builo https://ff.wikipedia.org/wiki/Kanstantsia_Builo Bujło'en fuɗɗii warugo nder hitaande 1909 ko Mound Flower, ko Janka Kupała waɗi. Kuuje mawɗe nder poemji maako, ɗi ɗon ɗon ɗon ɓesda e folklore, ɗon dow nguurndam laamiiɓe nder Belarus haa saa'i 1917, e konu duuniyaaru ɗiɗaɓo. Wikipedia: Mary K. Buck https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Buck == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Buck#Biography Wikipedia: Colette Bryce https://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Bryce == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Bryce#Ɓiɗɗo Wikipedia: Maria Elizabeth Budden https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Elizabeth_Budden Maria Elizabeth Budden (woowo Halsey, c. 1780 - 26 abriil 1832) wonnooɗo winndaaki, tawritorɗo e winndaaki defte sukaaɓe ɗiin, mo ɗon jeyaa e golle mum "M. Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Elizabeth_Budden#Himobe Wikipedia: Maritza M. Buendía https://ff.wikipedia.org/wiki/Maritza_M._Buend%C3%ADa Maritza M. Buendía (doduɗo 1974) ko moftore e moftoreeɗo e nder Zacatecas, Meksiko. Wikipedia: Fanny Buitrago https://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Buitrago == Ɗuumɓe == Ɗuumɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Buitrago#Ɗuumɓe Wikipedia: Catherine Buckle https://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Buckle == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Buckle#Biography Wikipedia: Mary Brunton https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Brunton == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Brunton#Laamu Wikipedia: Klara Buda https://ff.wikipedia.org/wiki/Klara_Buda Klara Buda jibinaa e Elbasan, Albania. Caggal nde o jaɓi darnde e ɗemngal ngal hannde e Sorbonne, o janngini taariika art e École pratique des hautes études. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Klara_Buda#Ngendam Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Klara_Buda#Himobe Wikipedia: Layla Balabakki https://ff.wikipedia.org/wiki/Layla_Balabakki == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Layla_Balabakki#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Judy Blume https://ff.wikipedia.org/wiki/Judy_Blume === Fedde mawnde === Fedde mawndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judy_Blume#Fedde_mawnde Wikipedia: Amy Bloom https://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Bloom army bloom Wikipedia: Amina Baraka https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Baraka Amina Baraka Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Baraka#Hiimoɓe Wikipedia: Marie Byles https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Byles Marie Beuzeville Byles (8 abriil 1900 - 21 noofambar 1979) wonnooɗo Australia, mawɗo hakkilantaagal, mooftaaki, arandeejo debbo mooftaake nder New South Wales (NSW), mooftaako, moofti e mooftaago bushwalker, mooftoore, mooftaaɗo, e mooftiinde yimɓe Buddhist Society e New South Wales. O ɗon boo o winnda windaaɓe e non-fiction Wikipedia: Margarete Böhme https://ff.wikipedia.org/wiki/Margarete_B%C3%B6hme == Ɓeydi e golle == Ɓeydi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margarete_B%C3%B6hme#Ɓeydi_e_golle Wikipedia: Anne Bannerman https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Bannerman Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe. Wikipedia: Geraldine Bonner https://ff.wikipedia.org/wiki/Geraldine_Bonner == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geraldine_Bonner#Biography Wikipedia: Louise de Bossigny https://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_de_Bossigny == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_de_Bossigny#Laamu Wikipedia: Norma Cole https://ff.wikipedia.org/wiki/Norma_Cole == Fedde fuɗɗorɗe e golle == Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norma_Cole#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle Wikipedia: Veronica Bonilla https://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica_Bonilla E nder kuuɗe maako bana jannginoowo, debbo e ɓiɓɓe debbo tati, e jaɓoowo ISO 9001, o waɗi gollal maako bana mawɗo defte ɓiyɗe nder hitaande 2012. E nder 14 suɓaaji, ɓeyda ko waɗi nder cuuɗi jaŋde 43 nder jaŋde, o waɗi record lesdi ngam mawɗo gooto nder Ekwater. Wikipedia: Helen Boyle https://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Boyle == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Boyle#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Varvara Annenkova https://ff.wikipedia.org/wiki/Varvara_Annenkova Varvara Nikolaevna Annenkova (Rusiya: Варвара Никола́евна Анненко́ва, IPA: [vɐrˈvarə njɪkɐˈlajɪvnə ɐnjɪnˈkovə] i; 1795 e Nizhny Novgorod - 1866) wonnoo mawɗo mawɗo mawɓe mawɓe leydi Rusiya e nder ardiiɓe Nizhny Novagorod. Kuugal maako ɗon semmbe dow bandiraawo maako boo mo ɗon anndina mo, mawɗo mawɗo mawɓe mawɓe mawɗo mawɗe, Mikhail Lermontov. Pages including recorded pronunciationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_including_recorded_pronunciations Pages with Russian IPAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_Russian_IPA Wikipedia: Noushafarin Ansari https://ff.wikipedia.org/wiki/Noushafarin_Ansari == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noushafarin_Ansari#Laamu Wikipedia: Elena Arnedo https://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Arnedo Ɓiɗɗo debbo mawɗo rewɓe e rewɓe e nder leydi Elena Soriano, Arnedo jibini e Madrid. Arnedo ko ɓinngel Leopoldo Calvo-Sotelo. Wikipedia: Renée Ferrer de Arréllaga https://ff.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Ferrer_de_Arr%C3%A9llaga == Kuugal dow Ferrer == Kuugal dow Ferrerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Ferrer_de_Arr%C3%A9llaga#Kuugal_dow_Ferrer Wikipedia: Mildred A. Bonham https://ff.wikipedia.org/wiki/Mildred_A._Bonham Mildred A. Bonham (née Baker; anndiraa e innde makko Mizpah; August 6, 1840 - July 28, 1907) wonnooɗo winndeejo jaaynde 19th-century American travel writer diga Illinois. Wikipedia: Nirmal Prabha Bordoloi https://ff.wikipedia.org/wiki/Nirmal_Prabha_Bordoloi Nirmal Prabha Bordoloi (1932/1933 - 1 Juun 2004) wonnooɗo e nder India, wonnooɗo ko faati e defte yimɓe e Assamese. O woni hooreejo Asam Sahitya Sabha e hitaande 1991 o waɗi e Dudhnoi e nder diiwaan Goalpara. Wikipedia: Elsa Bornemann https://ff.wikipedia.org/wiki/Elsa_Bornemann Elsa Bornemann jibini nder nokkuure Parque Patricios nder Buenos Aires to Wilhelm Karl Henri Bornemann e Blancanieves Fernández. O laati jannginoowo, o heɓii jaŋde maako nder jaŋde Buenos Aires. Wikipedia: Elizabeth Anne Bonner https://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Anne_Bonner O wurtini defte nayi nder defte taariiɗe hirnaange nder innde Michael Bonner: Kennedy's Gold (1960), The Iron Noose (1961), Shadow of the Hawkin (1963) e The Disturbing Death of Jenkin Delaney (1966). O wurtini deftere poem, Renaissance. Wikipedia: Annie B. Bond https://ff.wikipedia.org/wiki/Annie_B._Bond == Ɓaawoore == Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annie_B._Bond#Ɓaawoore Wikipedia: Ivonne Bordelois https://ff.wikipedia.org/wiki/Ivonne_Bordelois == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ivonne_Bordelois#Kuugal Wikipedia: Alice Borchardt https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Borchardt Alice Borcherdt Alice Allen O'Brien jibini nder New Orleans nder liiyru Oktoobar yande 6, hiitade dowgu alif 1939. O go'oto nder go'oto e go'oto. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Borchardt#Hiimoɓe Wikipedia: Marie Bonaparte-Wyse https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bonaparte-Wyse == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bonaparte-Wyse#Biography Wikipedia: Malika Booker https://ff.wikipedia.org/wiki/Malika_Booker == Jaɓɓorgo Kewuuji == Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malika_Booker#Jaɓɓorgo_Kewuuji Wikipedia: Alicia Borinsky https://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Borinsky Alicia Borinsky (born in Buenos Aires), koɗo Argentine, winndiɗo defte e defte e nder leydi Amerik. Alicia Borinsky ko jannginoowo ɗemngal Latin American e Comparative Literature e hooreejo ɗemngal Writing in the Americas to Boston University. Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Borinsky#Hiimbe Wikipedia: Inés Bortagaray https://ff.wikipedia.org/wiki/In%C3%A9s_Bortagaray == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/In%C3%A9s_Bortagaray#Laamu Wikipedia: Tereza Boučková https://ff.wikipedia.org/wiki/Tereza_Bou%C4%8Dkov%C3%A1 Ɓiɗɗo debbo mawɗo ɗerewol Pavel Kohout e Anna Cornová, o jibinaa e Prague, o yahdi nder jaŋde mawɗe e o janngini ɗemngal Farayse nder hitaande caggal nde Academy of Drama yaajiri mo ngam daliila siyasa. O saini Charter 77 nden ɓaawo ɗon o huuwani bana laɓɓinoowo, mawɗo posta e concierge. Wikipedia: Nuria C. Botey https://ff.wikipedia.org/wiki/Nuria_C._Botey == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuria_C._Botey#Biography Wikipedia: Shannon Bramer https://ff.wikipedia.org/wiki/Shannon_Bramer Shannon Bramer (duggi 4 Oktoobar 1973) ko mawɗo mawɗo Kanada. O jibinaa e Hamilton, Ontario, o yahdi York University haa o wurtini deftere mum arande, ko'e mum e poemuuji goɗɗi, ɗi o heɓii deftere Hamilton e Region Arts Council Book Award. Wikipedia: Anne-Sophie Brasme https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Sophie_Brasme == Ɗeewɗe == Ɗeewɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Sophie_Brasme#Ɗeewɗe Wikipedia: Teresa Brayton https://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Brayton == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Brayton#Ɓiɗɗo Wikipedia: Anneke Brassinga https://ff.wikipedia.org/wiki/Anneke_Brassinga == Nolde e golle == Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anneke_Brassinga#Nolde_e_golle Wikipedia: Anna Eliza Bray https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Eliza_Bray == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Eliza_Bray#Biography Wikipedia: Kirstin Breitenfellner https://ff.wikipedia.org/wiki/Kirstin_Breitenfellner Kirstin Breitenfellner (dugumi 26 Septemba 1966 e Vienna) ko mawɗo mawɗo lesdi lesdi Austriya e lesdi Germany, jarnamaako, tawayɗo ɗemngal e jannginoowo yoga. Wikipedia: Emilia Pardo Bazán https://ff.wikipedia.org/wiki/Emilia_Pardo_Baz%C3%A1n Emilia Pardo Bazán y de la Rúa-Figueroa (16 Septemba 1851 - 12 May 1921), laamorgo Pardo Bazan, ko wonɗo e nder leydi Spain. O anndiraa ngam anndingo naturalism nder ɗemngal Pulaar, ngam anndingo haala goonga, e ngam anndingo miijooji feminist nder ɗemɗe jamanu mum. Wikipedia: Alice Dayrell Caldeira Brant https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Dayrell_Caldeira_Brant Emilia Pardo Bazán y de la Rúa-Figueroa (ou daayaama ƴande 16 Silto hiitade dowgu alif 1851 - 12 liiyru dujjal alif 1921), laamorgo Pardo Bazan, ko wonɗo e nder leydi Spain. O anndiraa ngam anndingo naturalism nder ɗemngal Pulaar, ngam anndingo haala goonga, e ngam anndingo miijooji feminist nder ɗemɗe jamanu mum. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Dayrell_Caldeira_Brant#Hiimobe Wikipedia: Souhayr Belhassen https://ff.wikipedia.org/wiki/Souhayr_Belhassen Souhayr Belhassen (doduɗo 1943 Gabès, Tunisia) ko neɗɗo mo hakkillaaji yimɓe e mo jardiiɗo nder leydi Tunisi. O ɗon huuwa hooreejo Fedde Haɓɓoore ngam Hakki Aadama (FIDH) diga 26 abriil 2007 diga Paris. Wikipedia: Esther Bendahan https://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Bendahan Ma'ako maako Yahuudiyanko'en Marokko'en yahi Madrid nde o ɓiy, nder wuro man o janngini Fedde Ɓamtaare e Fedde Farayse. O woni darinoowo teleji Shalom (RTVE) e darinoowo Centro Sefarad-Israel. Wikipedia: Mary Anne Barker https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Anne_Barker Born Mary Anne Stewart in Spanish Town, Jamaica, she was the eldest daughter of Walter Steward, Island Secretary of Jamaica. She was educated in England, and in 1852 married Captain George Robert Barker of the Royal Artillery, with whom she had two children. Wikipedia: Flora Brovina https://ff.wikipedia.org/wiki/Flora_Brovina Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe. Wikipedia: Diane Brown https://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Brown == Jaɓɓorgo Kewuuji == Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Brown#Jaɓɓorgo_Kewuuji Wikipedia: Rigmor Stampe Bendix https://ff.wikipedia.org/wiki/Rigmor_Stampe_Bendix == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rigmor_Stampe_Bendix#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Malorie Blackman https://ff.wikipedia.org/wiki/Malorie_Blackman   Wikipedia: Sandra Cisneros https://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Cisneros Sandra Cisneros (dimaa 20 Desemba 1954) ko winndiyanke Amerik. O anndiraa e nder deftere makko arande, The House on Mango Street (1983), e nder defte mum ɗe ɓaawo ɗon, Woman Hollering Creek and Other Stories (1991). Wikipedia: Hélène Cixous https://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A8ne_Cixous   Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A8ne_Cixous#Nolde_e_golle Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A8ne_Cixous#Nolde_hoore Wikipedia: Nuriye Ulviye Mevlan Civelek https://ff.wikipedia.org/wiki/Nuriye_Ulviye_Mevlan_Civelek == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuriye_Ulviye_Mevlan_Civelek#Ɓiɗɗo Wikipedia: Nana Asmaʼu https://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%CA%BCu   Wikipedia: Mina Assadi https://ff.wikipedia.org/wiki/Mina_Assadi == Mawɗo == Mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mina_Assadi#Mawɗo Wikipedia: Marilar Aleixandre https://ff.wikipedia.org/wiki/Marilar_Aleixandre == Nolde e golle == Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilar_Aleixandre#Nolde_e_golle Wikipedia: Cassandra Atherton https://ff.wikipedia.org/wiki/Cassandra_Atherton == Kuugal jannginoowo e defte == Kuugal jannginoowo e deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cassandra_Atherton#Kuugal_jannginoowo_e_defte Wikipedia: Aurora de Albornoz https://ff.wikipedia.org/wiki/Aurora_de_Albornoz aurora de albornoz Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aurora_de_Albornoz#Hiimobe Wikipedia: Anastasia M. Ashman https://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_M._Ashman anastaaia m ashman Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_M._Ashman#Hiimoɓe Wikipedia: Louisa Atkinson https://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Atkinson == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Atkinson#Laamu Wikipedia: Ros Asquith https://ff.wikipedia.org/wiki/Ros_Asquith Ros Asquith woni karikaturist Brite, mawɗo ɓikkoy, marɗo jaaynde e jarnama. Caggal nde o waɗi golle fuɗɗiiɗe nde o waɗi graphic designer e fotogirɗo, o waɗi golle nder joornaali haa o waɗi golle feere-feere ɗe ɓuri heewde e ka nder nder nder ka nder ka nder nder ka - hawti e taƴre, taƴre e taƴere e taƴe - ngam Time Out magazine, City Limits, The Observer e TV Times, haa o warti taƴere cartoonist to The Guardian, to o waɗi golle duuɓi 20. Wikipedia: Rosa Maria Arquimbau https://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Maria_Arquimbau == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Maria_Arquimbau#Biography Wikipedia: Rae Armantrout https://ff.wikipedia.org/wiki/Rae_Armantrout == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rae_Armantrout#Ɓiɗɗo Wikipedia: Yekaterina Avdeyeva https://ff.wikipedia.org/wiki/Yekaterina_Avdeyeva Yekaterina Alekseyevna Avdeyeva (Rusi: Екатерина Алексеевна Авдеева; jibinaa Polevaya, Полевая; 1788-1865) wonnooɗo winndaako Rus, anndiraa ko ɓuri heewde e defte mum dow jaaynde e nder defte yimɓe Rus. O woni ɓiraawo Nikolai Polevoy e Ksenofont Polevoy. Wikipedia: Joanne Arnott https://ff.wikipedia.org/wiki/Joanne_Arnott waɗi kuugal winndannde nder lesdi Kanada e Australia, hawti e kuugal nder Carnegie Centre, ko SFU waɗi, e o winndi e nder Literary Review of Canada. heɓii jaajol Gerald Lampert ngam jaajol maako wi'e wi'e 1991 wi'e Wiles of Girlhood. Wikipedia: Rose Ausländer https://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Ausl%C3%A4nder == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Ausl%C3%A4nder#Biography Wikipedia: Madame d'Aulnoy https://ff.wikipedia.org/wiki/Madame_d%27Aulnoy Marie-Catherine Le Jumel de Barneville, Baroness d'Aulnoy (1650/1651 - 14 janngo 1705), anndiraa kadi hono Countess d'aulnoy, wonnooɗo winndaande Farayse anndiraaɗo ngam kubaruuji mum. Konte de fées (kootol fees) ko ɗum noddi e makko, amma golle mum noddi "conte DES fées (konte fees); konte de fée ko ko konte de Murat arande ko'e faalaaji: "Contes de fées", wonande nder hitaande 1698. Wikipedia: Sarah Austin (tafsirɗo) https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Austin_(tafsir%C9%97o) == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Austin_(tafsir%C9%97o)#Laamu Wikipedia: Madeleine de L'Aubépine https://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_de_L%27Aub%C3%A9pine == Fedde == Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_de_L%27Aub%C3%A9pine#Fedde Wikipedia: Anita Augspurg https://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Augspurg == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Augspurg#Biography Wikipedia: Amelia Atwater-Rhodes https://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Atwater-Rhodes Amelia Holt Atwater-Rhodes (daayaama ƴande liiyru 16 seeto hiiitade dowgu alif 1984), anndiraa e nder golle nde Amelia Atwater- Rhodes, ko jaaynde Ameriknaajo jaayndeewɗo e defte mawɗe e ɗemngal ɗemngal e ɗemɗe e ɗam ɗemngal jannginoowo e jaaynde Learning Prep School e West Newton, MA. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Atwater-Rhodes#Firooji Wikipedia: Sefi Atta https://ff.wikipedia.org/wiki/Sefi_Atta == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sefi_Atta#Biography Wikipedia: Penelope Aubin https://ff.wikipedia.org/wiki/Penelope_Aubin Penelope Aubin (c. 1679 - 1738? Wikipedia: Almucs de Castelnau https://ff.wikipedia.org/wiki/Almucs_de_Castelnau Almucs de castelnauen golle tan ɗo ɓeydi wonde ko haalde e Iseut de Capio, goɗɗo trobairitz. Yimbe ɗon hawrita nder chansonniers hawtaade bee raaso dheerugo. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almucs_de_Castelnau#Hiimoɓe Wikipedia: Wani Ardy https://ff.wikipedia.org/wiki/Wani_Ardy == Ɓaawoore == Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wani_Ardy#Ɓaawoore Wikipedia: Aspazija https://ff.wikipedia.org/wiki/Aspazija == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aspazija#Biography Wikipedia: Sarah Blackborow https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Blackborow == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Blackborow#Laamu Wikipedia: Jane Brereton https://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Brereton == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Brereton#Biography Wikipedia: Malati Bedekar https://ff.wikipedia.org/wiki/Malati_Bedekar == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malati_Bedekar#Biography Wikipedia: Yvonne Brewster https://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Brewster == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Brewster#Biography Wikipedia: Jean Bedford https://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Bedford == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Bedford#Laamu Wikipedia: Bub Bridger https://ff.wikipedia.org/wiki/Bub_Bridger == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bub_Bridger#Ɓiɗɗo Wikipedia: Mame Younousse Dieng https://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Younousse_Dieng Mame Younousse Dieng (1939 - 1 Epril 2016) ko winndiyanke Senegaal jibinaaɗo Tivaouane wonnooɗo Dakar. Wolof woni wonde wonde wondi nder nder nder nder ɗemngal Wolof. Wikipedia: Margarita Diez-Colunje y Pombo https://ff.wikipedia.org/wiki/Margarita_Diez-Colunje_y_Pombo Margarita Diez-Colunje y Pombo jibini nder Buenaventura, Republic of New Granada nder 10 lewru Juun 1838. Baaba maako ɓeen ɓeen ɓe'e José María Diez-Colunje Caballero, mo ƴiwoyi nder nokkuure New Granda ɗo jooni Panama, e Natalia Pombo O'Donnell, ɓiyum Enrique O'Donnel, Conde de La Bisbal, e cousin Leopoldo O'Dnell, 1st Duke of Tetuan e 1st Count of Lucena, e I Conde de Lucena. Wikipedia: Joan Didion https://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Didion Didion fuɗɗii nder duuɓi 1950 caggal nde o heɓii jaɓɓaade nder jaɓɓaande defte ɗe Vogue waɗi. Nder nder nder nder golle mum, Didion winndi kuugal ngam kuugal nder kuugal nder nder nder nder kuugal e nder nder nder suuduji, hawti e The Saturday Evening Post, Life, Esquire, The New York Review of Books e The New Yorker. Wikipedia: Dragana Kršenković Brković https://ff.wikipedia.org/wiki/Dragana_Kr%C5%A1enkovi%C4%87_Brkovi%C4%87 == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dragana_Kr%C5%A1enkovi%C4%87_Brkovi%C4%87#Biography Wikipedia: Anne Brooksbank https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brooksbank == Nolde hoore == Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brooksbank#Nolde_hoore Wikipedia: Renée Brock https://ff.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Brock O jibinaa Renée Sarlet nder Liège, ɓiɗɗo debbo mo mo mo'o mo'o nder National Railway Company of Belgium mo ɓaawo ɗon o laati marɗo jaaynde mawɗo. O janngini nder Liceu Braquaval. Wikipedia: Victoria Benedictsson https://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Benedictsson ==Ngendam== Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Benedictsson#Ngendam Wikipedia: Cindy Lynn Brown https://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_Lynn_Brown == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_Lynn_Brown#Biography Wikipedia: Marguerite Andersen https://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Andersen == Nolde e golle == Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Andersen#Nolde_e_golle Wikipedia: Charlotte Anley https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Anley Miriam ɗon nder nder nder defte feere feere nder wakkati maajum ɗon haani dow waylaaki Yahuudu'en, nder haala man dow debbo Amerkaani, mo o wurtina to Westmorland nder lesdi Angilandi. Ɗum ɓeydi nder haala mawɗo nder The Cottage Magazine. Wikipedia: Susan Barker https://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Barker == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Barker#Kuugal Wikipedia: Emma de la Barra https://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_de_la_Barra Emma de la Barra, anndiraa e innde César Duáyen, (1861-1947) wonnooɗo winndaande Arjantin, anndiraa ngam binndi mum Stella (1905) e Mecha Iturbe (1906) ɗi ɓe teddini ngam ɓe holli rewɓe jamanu. O hawti e ɓernde Costumbrismo. Wikipedia: Mona Awad https://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Awad == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Awad#Biography Wikipedia: Mousse Boulanger https://ff.wikipedia.org/wiki/Mousse_Boulanger Neuenschwander jibinaa e Boncourt ñalnde 3 lewru Nuwambar 1926 e o yahdi e janngirde Cantonal e Porrentruy, o yahdi to journalism e poeseri. Caggal nde o jooɗii to Cambridge, o janngii ɗemngal ngal e École sociale de musique e Ginevra. Wikipedia: Anne Lynch Botta https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Lynch_Botta === Ɓiɗɗo === Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Lynch_Botta#Ɓiɗɗo Wikipedia: Marianne Boruch https://ff.wikipedia.org/wiki/Marianne_Boruch == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marianne_Boruch#Laamu Wikipedia: Jane Austen https://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Austen E wiyde biyografu Park Honan, nokkuure wuro Austen "nganndi, heewdi, e nder hakkillo" wondi, nde miijooji yimɓe ɓe Austens waawaa wootugo e maɓɓe dow politik e ummatoore nde ɓe njogii e ɓe njoggi.Honan (1987), 211–212 Wikipedia: Catherine of Bourbon https://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_of_Bourbon == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_of_Bourbon#Ɓiɗɗo Wikipedia: Madeleine Bourdouxhe https://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_Bourdouxhe == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_Bourdouxhe#Biography Wikipedia: Wallada bint al-Mustakfi https://ff.wikipedia.org/wiki/Wallada_bint_al-Mustakfi == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wallada_bint_al-Mustakfi#Ɓiɗɗo Wikipedia: Marie-Anne de Bovet https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Anne_de_Bovet Marie-Anne de Bovet jibini nder Metz, Faransa. O debbo jemmaaru Bovet. Wikipedia: Bárbara de Santo Domingo https://ff.wikipedia.org/wiki/B%C3%A1rbara_de_Santo_Domingo == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/B%C3%A1rbara_de_Santo_Domingo#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Natella Boltyanskaya https://ff.wikipedia.org/wiki/Natella_Boltyanskaya Rusiya: Natélla Savé́льевна Болтя́нская (Киперма́н, jibinaa 20 Mee 1965, Moscow) ko haalankooɗo leydi Risi, mawɗo songwriter, mawɗo e jaayndiyanke radio e Echo of Moscow. Wikipedia: Pilar Bonet https://ff.wikipedia.org/wiki/Pilar_Bonet == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pilar_Bonet#Kuugal Wikipedia: Inga Clendinnen https://ff.wikipedia.org/wiki/Inga_Clendinnen Inga Clendinnen, AO, FAHA (woowo Jewell; 17 August 1934 - 8 Septemba 2016) wonnooɗoɗoɗoɗo Australia, taariika, anthropologu, e jannginoowo. Kuugal maako ɗon hawta dow taariika ummatoore, e taariika hawtaade e aada. Wikipedia: Gloria Griffen Cline https://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Griffen_Cline == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Griffen_Cline#Biography Wikipedia: Martina Barros Borgoño https://ff.wikipedia.org/wiki/Martina_Barros_Borgo%C3%B1o == Fedde fuɗɗam == Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martina_Barros_Borgo%C3%B1o#Fedde_fuɗɗam Wikipedia: Cedella Booker https://ff.wikipedia.org/wiki/Cedella_Booker E hitaande 1993, Booker waɗi ko hannde noddaama 9 Mile Music Festival, ko ɗum waɗetee ko e Miami gila ndeen, ngam wallude jokkude no Bob Marley wiyi e jam, yiɗde e goomu. Nder nder jaaynde muusikare nden, yimɓe ɗon ɗon njaha bee ko'e maɓɓe ɗe ɓe ɗon mooɓta ngam ɓe mballina yimɓe ɓe ɓe ɗon mari haa nokkuure Miami nder kuugal kuugal kuuje goɗɗe. Wikipedia: Carmian Clift https://ff.wikipedia.org/wiki/Carmian_Clift Nder hitaande 1941 o heɓii gasa Beach Girl nder nder nder nder jaayndi Pix nden ɓaawo ɗon o soofti to Sydney to o waɗi gollal modeling ngam o ɓeyda gollal maako mawɗo bana darnde nder Minerva Theatre. Nder hitaande 1942, nde o woodi duuɓi 19, o waɗi reedu o hokki ɓiɗɗo maako ngam o hoola Wikipedia: Beverly Cleary https://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_Cleary [10] .The adjustment from living in the country to the city was difficult for Cleary, and she struggled in school; in first grade, jannginoowo mum waɗi mo nder goomu jannginooɓe Wikipedia: Margaret Bullock (journalista) https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bullock_(journalista) == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bullock_(journalista)#Biography Wikipedia: Anna Bunina https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Bunina == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Bunina#Biography Wikipedia: Matilda Betham-Edwards https://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_Betham-Edwards == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_Betham-Edwards#Biography Wikipedia: Jenny Erpenbeck https://ff.wikipedia.org/wiki/Jenny_Erpenbeck == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jenny_Erpenbeck#Laamu Wikipedia: Ruth Bidgood https://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Bidgood == Nolde e golle == Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Bidgood#Nolde_e_golle Wikipedia: Mary Butts https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Butts == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Butts#Laamu Wikipedia: Fanny Clar https://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Clar == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Clar#Kuugal Wikipedia: Margaret Clark (kownanɗo Amerik) https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Clark_(kownan%C9%97o_Amerik) == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Clark_(kownan%C9%97o_Amerik)#Kuugal Wikipedia: Joan Clark https://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Clark Clark yahdi to Alberta nder fuɗɗii 1960s bee gorko mo mo mo mo'o mo'o injiner e o yahdi to University of Alberta haa o yahdi Calgary nder 1965. Nder ɗon o fuɗɗi windi. Pages using web citations with no URLhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_web_citations_with_no_URL Wikipedia: Joan Mary Fry https://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Mary_Fry == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Mary_Fry#Ɓiɗɗo Wikipedia: Kate Camp https://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Camp == Jaɓɓorgo Kewuuji == Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Camp#Jaɓɓorgo_Kewuuji Wikipedia: Mélanie Gouby https://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A9lanie_Gouby == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A9lanie_Gouby#Kuugal Wikipedia: Van Badham https://ff.wikipedia.org/wiki/Van_Badham == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Van_Badham#Ɓiɗɗo Wikipedia: Serie Barford https://ff.wikipedia.org/wiki/Serie_Barford o Ko o winndi e nder hitaande 2007 ko e nder hitaande 2007, o winndi ko e nder goomu makko. O winndi defte nayi feere ɗen (e hitaande 1985, 1989, 2015, e 2021). Wikipedia: Alice Blanchard Coleman https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Blanchard_Coleman Alice Blanchard coleman Merriam jibini nder Boston, Massachusetts, yande 7 liiyru dujjal hitande dowgu duubi 1858. Baaba maako James Whyte Merriam (1828-1881), mo (Boston City Missionary Society) huutoraama, e Ellen Maria (Blanchard) Merriam (d. Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Blanchard_Coleman#Ngendam Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Blanchard_Coleman#Hiimbe Wikipedia: Christabel Rose Coleridge https://ff.wikipedia.org/wiki/Christabel_Rose_Coleridge Christabel Rose Coleridge (25 Mei 1843 - 14 November 1921) wonnooɗo koode mawɗe e nder leydi Ingiltere e moodiɓɓe nder nder defte ɗe rewɓe rewɓe, haaje feere e jokkondirde e koode mawɓe Charlotte Mary Yonge. Hakkiilo maako dow darnde rewɓe nder ummaatoore ɗon jeyaa. Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christabel_Rose_Coleridge#Ɓiɗɗo Wikipedia: H. Maria George Colby https://ff.wikipedia.org/wiki/H._Maria_George_Colby H. Maria George Colby (nee, George; pen names, Clinton Montague, H. Wikipedia: Mary Elizabeth Coleridge https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Elizabeth_Coleridge == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Elizabeth_Coleridge#Biography Wikipedia: Anna Louisa Geertruida Bosboom-Toussaint https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Louisa_Geertruida_Bosboom-Toussaint Anna louisa geertruida bosboom taussaint Romansa phon jih, Almagro, geupeuleumah bak thon 1837, diikuti le De graaf van Devonshire ("The Earl of Devonshire") bak thon 1838; De Engelschen te Rome ("The English at Rome") bak thon 1840, dan Het Huis Lauernesse ("The House of Lauernesse") bak thon 1841 , saboh episode dari Reformasi nyang ka diterjemahkan lam padum boh basa Eropa. Kisah-kisah nyan, nyang meuasai nibak masa-masa nyang paleng menarik dalam seujarah Belanda, geuboh makna nyang luwabiasa keu fakta dan situasi, seucara teucuntoh ngon keukuasaan nyanfg hana teukira ateueh basa indo jih, bah pih gaya jih kadang-kadang na dan hana sabe hana salah.. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Louisa_Geertruida_Bosboom-Toussaint#Hiimoɓe Wikipedia: Hélia Correia https://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9lia_Correia == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9lia_Correia#Kuugal Wikipedia: Gilda Cordero-Fernando https://ff.wikipedia.org/wiki/Gilda_Cordero-Fernando B.A. Fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gilda_Cordero-Fernando#Fuɗɗam_golle Wikipedia: Alicia Yánez Cossío https://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Y%C3%A1nez_Coss%C3%ADo Alicia Yanez cossio Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Y%C3%A1nez_Coss%C3%ADo#Hiimoɓe Wikipedia: Beatriz Santos Arrascaeta https://ff.wikipedia.org/wiki/Beatriz_Santos_Arrascaeta Beatriz santos arrascaetaO jibinaa nder Montevideo, o mawni nder gariiri Buceo, o woni ɓiyum mawɗo Juan Julio Arrascaeta. Caggal nde o timmini jaŋde mawɗe, o fuɗɗi gollaago nder suudu. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beatriz_Santos_Arrascaeta#Hiimobe Wikipedia: Margaret Avison https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Avison == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Avison#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Sakina Akhundzadeh https://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Akhundzadeh == Fedde e nguurndam == Fedde e nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Akhundzadeh#Fedde_e_nguurndam Wikipedia: Stina Aronson https://ff.wikipedia.org/wiki/Stina_Aronson Stina Aronson (1892-1956) wonnooɗo winndaande Suwede. O laatiiɗo jamanuɗo, o heɓii anndal e deftere makko Hitom himlen (This Side of Heaven) (1946) nder deftere makko nde o holli rewɓe remooɓe e woyla Swiden.. Wikipedia: Sahar Baassiri https://ff.wikipedia.org/wiki/Sahar_Baassiri Ms. Baassiri waɗi golle ngam nder nder nder nder jardiindi nder nder nder leydi Lebanone An-Nahar diga 1981 haa 2009. Wikipedia: Graciela Bográn https://ff.wikipedia.org/wiki/Graciela_Bogr%C3%A1n == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Graciela_Bogr%C3%A1n#Ɓiɗɗo Wikipedia: Benson Sunday Agadaga https://ff.wikipedia.org/wiki/Benson_Sunday_Agadaga Benson Sunday Agadaga woni politikkeejo lesdi Naijeriya e senatoore diga Bayelsa East Senatorial District.https://sunnewsonline. Firo siyasa,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benson_Sunday_Agadaga#Firo_siyasa,en Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benson_Sunday_Agadaga#Himobe Wikipedia: Shuaibu Adamu Ahmed https://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Adamu_Ahmed Ha Nyalnde 6 Maay 2021, Shuaibu Adamu Ahmed haɓɓii hooreejo leydi Nigeria ngam jaaynde, jaaynde e jaayndeeji, Adeniyi Adebayo no hooreejo jaayndeejo/woofere jaayndeere jaayndiyankeejo Fedde jaayndeede (FRC) lesdi Nigeria.https://dailytrust. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Adamu_Ahmed#Firooji Wikipedia: Jasmine Cresswell https://ff.wikipedia.org/wiki/Jasmine_Cresswell == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jasmine_Cresswell#Biography Wikipedia: May Crommelin https://ff.wikipedia.org/wiki/May_Crommelin Cresswell heɓii jaŋde bachelor nder taariika e falsafa nder jaŋde Melbourne, jaŋde inɗe ha nder taariika nder jaŋnde Macquarie, e jaŋde master nder taariika be arkiwiji nder jaŋdi Case Western Reserve. Cresswell fuɗɗi winndugo nder hitaande 1975, nden o woodi ko ɓuri miliyoŋ 9 nder defte maako nder nder limce. Wikipedia: Rebecca Agatha Armour https://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Agatha_Armour == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Agatha_Armour#Laamu Wikipedia: Kelley Armstrong https://ff.wikipedia.org/wiki/Kelley_Armstrong   Wikipedia: Maria Arbatova https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Arbatova Maria Ivanovna Arbatova (Rusiya: Мари́я Ива́новна Арба́това, jibinaa 17 Julaay 1957), ko mawɗo ɗemngal Pulaar, winndaako, mawɗo, mawɗo e jaayndiyankoojo, jaayndiyaajo, jaaynoowo e jaaynde, politik, e gooto e rewɓe ɓurɓe anndude e leydi Rusiya e nder duuɓi 1990. Nde o ɓeydi, o ɗon holli no o mari hakkilantaaku fu, misaalu, o ɗon haɓɓa ngam goodude nder Young Communist League, ngam o yiɗi "goodude hippy". Wikipedia: Reina Torres de Araúz https://ff.wikipedia.org/wiki/Reina_Torres_de_Ara%C3%BAz Reina Torres de Araúz jibini ha 30 Oktoobar 1932, nder Panama City. O janngini nder Jaŋde Normal nder Province Veraguas, nden ɓaawo ɗon o yahi nder Liceum for Young Ladies nden o heɓii jaŋde maako nder National Institute nder Panama City. Wikipedia: Motoko Arai https://ff.wikipedia.org/wiki/Motoko_Arai   Aari jibinaa nder Tokyo nder 1960, Arai holliima kuugal mum fuɗɗam nder hitaande ɗiɗaɓere nder Metropolitan High School of Igusa nde o hawti nder nder nder nder jarida science fiction Kiso Tengai nder gasa arande ngam mawɓe mawɓe keso. To duuɓi 16, o heɓii ko o anndini e mo faamani diga mawɗo jannginoowo science fiction Shinichi Hoshi ngam nder binndi maako nder binndi. Hoshi ɗon mooldi bee baaba maako nder suudu, nden baaba maako boo ɗon moolda bee Kodansha. E binndol haala fuu nder ɗemngal ɓiyum ɓiyum e kanji ɓiyum, Arai waɗi ko haani ngam ɗemngal fuɗɗam fuɗɗam haani e ɓiyum. Liman ɗiɗi caggal nde gasa, Inside Myself wurtini nder foorme paperback.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Motoko_Arai#Aari_jibinaa_nder_Tokyo_nder_1960,_Arai_holliima_kuugal_mum_fuɗɗam_nder_hitaande_ɗiɗaɓere_nder_Metropolitan_High_School_of_Igusa_nde_o_hawti_nder_nder_nder_nder_jarida_science_fiction_Kiso_Tengai_nder_gasa_arande_ngam_mawɓe_mawɓe_keso._To_duuɓi_16,_o_heɓii_ko_o_anndini_e_mo_faamani_diga_mawɗo_jannginoowo_science_fiction_Shinichi_Hoshi_ngam_nder_binndi_maako_nder_binndi._Hoshi_ɗon_mooldi_bee_baaba_maako_nder_suudu,_nden_baaba_maako_boo_ɗon_moolda_bee_Kodansha._E_binndol_haala_fuu_nder_ɗemngal_ɓiyum_ɓiyum_e_kanji_ɓiyum,_Arai_waɗi_ko_haani_ngam_ɗemngal_fuɗɗam_fuɗɗam_haani_e_ɓiyum._Liman_ɗiɗi_caggal_nde_gasa,_Inside_Myself_wurtini_nder_foorme_paperback.Ɓiɗɗo Wikipedia: Helena Araújo https://ff.wikipedia.org/wiki/Helena_Ara%C3%BAjo == Nolde hoore == Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helena_Ara%C3%BAjo#Nolde_hoore Wikipedia: Catharine H. T. Avery https://ff.wikipedia.org/wiki/Catharine_H._T._Avery Catharine H. T. Wikipedia: Yemima Avidar-Tchernovitz https://ff.wikipedia.org/wiki/Yemima_Avidar-Tchernovitz O jannginoowo e jaŋde, o waɗi gollal e nder radio ɓiyɓe e Kol Yerushalayim, e Nursery School Teachers' Theater e dow darnde darnde dardaangal Dvar HaPo'elet. Gooto nder jannginooɓe makko ɓurɓe anndude ko actor Chaim Topol. Wikipedia: Máire Bradshaw https://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1ire_Bradshaw Máire Bradshaw (d. 1943), ko winndiyanke, mawɗo e jooftaako. Wikipedia: Celine Axelos https://ff.wikipedia.org/wiki/Celine_Axelos Tri weeks before her eighteenth birthday Celine waree George Salm (Salem), mo laamiiɗo leydi ɓeydi duuɓi maako ɗiɗi. Ɓe woodi ɓiɗɗo gooto, Yusufu. Wikipedia: Trezza Azzopardi https://ff.wikipedia.org/wiki/Trezza_Azzopardi == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trezza_Azzopardi#Kuugal Wikipedia: Sandra Birdsell https://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Birdsell == Nolde e golle == Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Birdsell#Nolde_e_golle Wikipedia: Jelica Belović-Bernadzikowska https://ff.wikipedia.org/wiki/Jelica_Belovi%C4%87-Bernadzikowska == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jelica_Belovi%C4%87-Bernadzikowska#Biography Wikipedia: Christina Regina von Birchenbaum https://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_Regina_von_Birchenbaum E wiyde kaalirgal ngal, Birchenbaum jibinaa nder Karelia; baaba mum maayi nde o duuɓi tati. anndini gorko maako yeeso haa o ɓadake. Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_Regina_von_Birchenbaum#Nolde_hoore Wikipedia: Muhammad ibn Muhammad al-Fulani al-Kishwani https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-Kishwani Muhammad ibn Muhammad al-Fulani al-Kishnawi ko jannginoowo ɗemngel Fulfulde janngirde limgal 18th century, astrologer, grammarist Arab e jurist diga Katsina, hannde Naajeeriyahttps://books.google. Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-Kishwani#Laamu Kuugal mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-Kishwani#Kuugal_mawɗo Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-Kishwani#Firooji Wikipedia: Nina Lugovskaya https://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_Lugovskaya Nina Sergeyevna Lugovskaya (Russian: Нина Серге́евна Луговская; 25 Desemba 1918, Moscow - 27 Desemba 1993, Vladimir) wonnooɗo soofitoowo e jaayndiyankoojo soofitooɓe Soviet, e nder ɓeydaade wonde ko o wonnoo e GULAG. E nder sahaa Joseph Stalin's Great Purge, a Lugovskaya wonnooɗo e deftere, nde polis politik Soviet heɓii e huutoreede ngam waɗde yimɓe mum fuu ɓeen e nder jamma anti-Soviet. Wikipedia: Christine Angot https://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Angot == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Angot#Laamu Wikipedia: Joan Anim-Addo https://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Anim-Addo At Goldsmiths, o woni mo ɗon jogiiɗo jaaynde "Caribbean Women's Writing" e "Black British Literature", e mo ɗon joginooɗo jaayndi "Literature of the Caribbean and its Diasporas" nder nder jaaynde MA nder jaayndi ""Comparative Literary Studies"" O woni ko o jokkondiri e Deirdre Osborne, dow MA nder defte ɗe yimɓe ɓaleeɓe ɓaleeɓe mbaɗi nder leydi Britaniya, nde Hannah Pool wiyi "ko ɗum woni "ndaluuji ɓaleeɓe", ndenno Alex Wheatle,ɗo winndi defte, wiyi ɗum "ko ɗum addani "ko ɗum ɓaleeɓe ɗi yimɓe ɓaleejo mbaɗi nder lesdi Britaniya".Sarah Cox, "Introducing the MA Black British Writing - 'It’s a story that hasn’t really been told'", Goldsmiths, 26 October 2015. Wikipedia: Lisa Appignanesi https://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_Appignanesi Lisa Appignanesi OBE FRSL (born Elżbieta Borensztejn; 4 Januuwa 1946) ko Polish-born British-Canadian [citation needed] writer, novelist, and campaigner for free expression. Har 2021, o woni hooreejo Royal Society of Literature, o woni hooreeɗo pinal ngal e nder ɗemngal Engele e hooreejo Freud Museum London. Wikipedia: Marta Aponte Alsina https://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_Aponte_Alsina == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_Aponte_Alsina#Laamu Wikipedia: Franciszka Arnsztajnowa https://ff.wikipedia.org/wiki/Franciszka_Arnsztajnowa == Fedde == Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franciszka_Arnsztajnowa#Fedde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franciszka_Arnsztajnowa#Firooji Wikipedia: Elvia Ardalani https://ff.wikipedia.org/wiki/Elvia_Ardalani == Kuugal ɗemngal == Kuugal ɗemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elvia_Ardalani#Kuugal_ɗemngal Wikipedia: Inisa https://ff.wikipedia.org/wiki/Inisa Inisa woni gariiri nder lesdi Osun nder lesdi Naijeriya. Ɗum woni nder lesdi Yoruba be aada e lenyol, nden woni nokkuure jaaynde ngam kakao e feere feere nder lesdi. Yimɓe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inisa#Yimɓe_mawɓe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inisa#Firooji Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inisa#Wurooji_wurooji Wikipedia: Nanngal naange https://ff.wikipedia.org/wiki/Nanngal_naange Eɗen mbiya lewru walla naange nanngaama so tawii en nattiiɗe yiyde e sahaa nde foti yiyeede, wonaa nanngeede foti wiyeede, foti wiyeede ko wirniima sabu woodat ko reɗɗii hakkunde lewru e naange lewru wirnoo, wooda kadi ko reɗɗii hakkunde leydi e naange, naange wirno. Wikipedia: Musbau Olalekan Olaniyi https://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi   Ɓeydiingo nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#Ɓeydiingo_nguurndam Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#Jaŋde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#Kuugal TotalEnergies EP Nigeria Limitedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#TotalEnergies_EP_Nigeria_Limited AKPO FPSOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#AKPO_FPSO OBITE gas planthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#OBITE_gas_plant OGBOGU FLOW STATIONhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#OGBOGU_FLOW_STATION Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#Yimɓe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#Firooji Wikipedia: Greece https://ff.wikipedia.org/wiki/Greece Greecehttps://en.m. Taariiha/Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Taariiha/Tarihi,en Girka Jamanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Girka_Jamanu Tatali Arzikiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Tatali_Arzikii Lawol nder Greecehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Lawol_nder_Greece Siyassajuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Siyassaju Hoto,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Hoto,en Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Himobe Wikipedia: Ismaila Salami Olasunkanmi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi Prof. Ismaila Salami Olasunkanmi woni mooluki lesdi Naijeriya e mooluki. Fedde Ɓamtaare e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#Fedde_Ɓamtaare_e_Jaŋde Jaɓɓorgo Kewuuji e Jaɓɓorgihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#Jaɓɓorgo_Kewuuji_e_Jaɓɓorgi Ɗeɗolɗe ɗe anndaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#Ɗeɗolɗe_ɗe_anndaa Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#Firooji Wikipedia: Barbara Bojarska https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Bojarska Barbara Bojarska ko taariikkoowo Polonko, mawɗo winndaako dow dowji, e anndal anndal fuɗnaaku fuɗnaange e nder Western Institute (Instytut Zachodni) e Poznań, to o heɓi doktoor maako ngam kuuɗe dow Maaskaruuji e Piaśnica. Deftere maako ɗon haani bana fuu taariha Pomerania bee ɓurna hakkiilo dow konu duuniyaaru ɗiɗaɓo ka nder kuuɗe kalluɗe ɗe Nazi Germany waɗi dow Polish'en nder nder nder nder kuuɗe Tannenberg. Wikipedia: Eavan Boland https://ff.wikipedia.org/wiki/Eavan_Boland Eavan Aisling Boland (/iːˈvæn ˈæʃlɪŋ ˈboʊlənd/, ee-VAN; 24 Septemba 1944 - 27 abriil 2020) wonnooɗo Irishɗo, mawɗo, e jannginoowo. O ɗon moolinoo e Stanford University, to o ɗon moolugo diga hitaande 1996. Wikipedia: Najwa Barakat https://ff.wikipedia.org/wiki/Najwa_Barakat == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najwa_Barakat#Kuugal Wikipedia: Catherine Bologna https://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Bologna == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Bologna#Laamu Wikipedia: Margaret Alington https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alington == Nolde e golle == Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alington#Nolde_e_golle Wikipedia: Marilyn Bobes https://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Bobes Alington jibinaa e janngirde e Christchurch, New Zealand, ɓiɗɗo debbo Henry Dan Broadhead (1889-1967) e Hilda Innes Broadhead, jibinaaɗo Stewart (1893-1974). Henry Broadhead wari diga Peebles, Scotland e wari New Zealand be saare maako bana suka, o jooɗi nder Christchurch, o ɓeydi warugo mo'o ardiiɗo jannginoowo ilmu classics e Canterbury University College. Wikipedia: Cheryl Clarke https://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Mary H. Gray Clarke https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_H._Gray_Clarke == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_H._Gray_Clarke#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Simone Le Bargy https://ff.wikipedia.org/wiki/Simone_Le_Bargy == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simone_Le_Bargy#Biography Wikipedia: Maria Selvaggia Borghini https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Selvaggia_Borghini * , O jibinaa nder wuro Paris nder wuro Yahuudiyanko'en, Benda o ɓinndooɗo mawɗo winndoowo Julien Benda. O waɗi ko o waɗi dow laana nder 1902 nden o waɗi kuugal nder Henri Bernstein, Luigi Pirandello, Henry Bataille, poetici delle più illustri rimatrici raccolti da Luisa Bergalli, Venezia, Mora 1726 Ko woni Raccolta del Recanati, Venice 1716 Raccolta del Redi Opere di Tertulliano tradotte in Toscano dalla Signora Selvaggia Borghini, Nobile Pisana, Roma, Pagliarini 1756 Saggio di Poesia, a cura di Domenico Moreni, Firenze, Margheri 1827 Lettera e sonetto di Maria Selvaggia borghini finora inediti, a cura Di Emilio Bianchi, Pisa, Nistri 1872 Per le nozze del sig. Wikipedia: Mariko Bando https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariko_Bando == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariko_Bando#Kuugal Wikipedia: Beverly Gray https://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_Gray Beverly Gray ko deftere dowlaaku dowlaaku hawti e defte 26 nder hitaande 1934 haa hitaande 1955, nde Claire Blank, mo o winndi ɗe e innde mum Clarissa Mabel Blank Moyer. The novels fuɗɗii e nder nder nder nder dow dow dow dow nder nder nder ko'e nder nder nder suudu, e nder nder dow nder nder dow Beverly, nder nder nder jannde, nder nder dow e nder nder kuuɗe feere feere, e nder dow nder kuugal marɗo nder nder nder kuugal, ko'e yeeso nder nder nder ka nder nder nder. Wikipedia: Louisa Alice Baker https://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Alice_Baker == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Alice_Baker#Kuugal Wikipedia: Kristín Marja Baldursdóttir https://ff.wikipedia.org/wiki/Krist%C3%ADn_Marja_Baldursd%C3%B3ttir == Wonduki == Wondukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Krist%C3%ADn_Marja_Baldursd%C3%B3ttir#Wonduki Wikipedia: Francesca Lia Block https://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Lia_Block == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Lia_Block#Kuugal Wikipedia: Maria Isabel Barreno https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Isabel_Barreno Maria Isabel Barreno de Faria Martins GOIH (10 Julaay 1939 - 3 Septemba 2016) wonnooɗo winndaande, jaayndiyanke, jaayndewal e jaayndiyaajo Portugaal. O wonnoo gooto e winndiiɓe deftere Novas Cartas Portugesas (Binndi Portugaal Lesɗe), hawti e Maria Teresa Horta e Maria Velho da Costa. Wikipedia: Maxine Case https://ff.wikipedia.org/wiki/Maxine_Case Maxine Case (born January 17, 1976, in Cape Town) ko winndiiɗo defte e defte ko ɓuri heewde e nder Afrik. Ko e deftere makko nden, All We Have Left Unsaid, (Kwela Books, 2006) wonnoo ko 2007 Commonwealth Writers' Prize for Best First Book, Africa Region e wonnoo ko e dow ko e dow Herman Charles Bosman Prize 2007. Wikipedia: Angèle Bassolé-Ouédraogo https://ff.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A8le_Bassol%C3%A9-Ou%C3%A9draogo == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A8le_Bassol%C3%A9-Ou%C3%A9draogo#Biography Wikipedia: Agniya Barto https://ff.wikipedia.org/wiki/Agniya_Barto agniya Barto Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agniya_Barto#Hiimoɓe Wikipedia: June Cedeede https://ff.wikipedia.org/wiki/June_Cedeede == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/June_Cedeede#Biography Wikipedia: Dorothea Conyers https://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothea_Conyers == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothea_Conyers#Laamu Wikipedia: Annika Bryn https://ff.wikipedia.org/wiki/Annika_Bryn Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe. Wikipedia: Sara Berkeley https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Berkeley == Laamu == Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Berkeley#Laamu Wikipedia: Giuliana Berlinguer https://ff.wikipedia.org/wiki/Giuliana_Berlinguer == Nolde e golle == Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giuliana_Berlinguer#Nolde_e_golle Wikipedia: Alexandra Berková https://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Berkov%C3%A1 alexandra berkovaƁiɗɗo debbo mo ardiiɗo ardiiɗo e maral habaru, o jibinaa nder Trenčín o janngini ɗemngal Czech e ɗemngal ɗemngal ngal e nder Charles University e Prague. Daga. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Berkov%C3%A1#Hiimoɓe Wikipedia: Sabina Berman https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabina_Berman == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabina_Berman#Biography Wikipedia: Olaniyi Afonja https://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja Olaniyi Mikail Afonja Listeni (dugumi 14 oktoobar 1974), anndiraaɗo Sanyeri, ko jokkondirɗo, actor e filmmaker Nigeria.http://www. Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Kuugal Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Filmography Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Nolde_hoore Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Fedde_e_jaaynde Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Ndaare_kadi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Himobe Wikipedia: Elisabeth Bergstrand-Poulsen https://ff.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Bergstrand-Poulsen == Ɓiɗɗo e jaŋde == Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Bergstrand-Poulsen#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Anne-Marie Berglund https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Marie_Berglund Anne-Marie Berglund (31 lewru Janaayo 1952 - 6 lewru Maars 2020) wonnooɗo mawɗo mawɗo Suwede, winndaɗo defte, winndaako e winndaako. O jibinaa e Espoo e o waɗi defte maako nder defte nder defte e nder defte aadi e nder deftere e nder defteruuji e nder defteeji e nder deftu e nder defti e nder defto e nder defta e nder deftera e nder deftegol e nder deften e nder defterne e nder deftes e nder defteri e nder defters e nder deftres e nder defteeruuji e nder nder defte. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Marie_Berglund#Hiimobe Wikipedia: Basheer Garba Mohammed https://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed   Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Kuugal nder jaayɗe goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Kuugal_nder_jaayɗe_goɗɗe Kuugal nder jaŋde ummaatoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Kuugal_nder_jaŋde_ummaatoore Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Firooji Wikipedia: Bohdana Durda https://ff.wikipedia.org/wiki/Bohdana_Durda Bohdana Yosypivna Durda (Ukrainian: Богдана Йосипівна Дурда; jibinaa 24 mee 1940), ko artist Ukrainian, mawɗo, mawɗo e mawɗo, e mawɗo songwriter, e mo wonnoo mo taƴo. Kuugal maako hawti e fotooji, laabi, e nder nder nder nder. Wikipedia: Elaine Dundy https://ff.wikipedia.org/wiki/Elaine_Dundy == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elaine_Dundy#Ɓiɗɗo Wikipedia: Adda Burch https://ff.wikipedia.org/wiki/Adda_Burch == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adda_Burch#Kuugal Wikipedia: Anne Hunter https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Hunter == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Hunter#Biography Wikipedia: Constance Hande https://ff.wikipedia.org/wiki/Constance_Hande Hunting heɓii BA maako diga Pembroke College nder Brown University nder hitaande 1947, janngii dow Duke University diga 1950 haa 1953, nden o jooɗii nder West Lafayette, Indiana, wuro Purdue University, haa hitaande 1968. Daga saa'i maajum, o jooɗi nder Orono, Maine, bee gorko maako Robert, mo o laamiiɗo jaango ɗemngal Farayse haa UMO haa o wari. Pages with ISBN errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_ISBN_errors Wikipedia: Krishna Hutheesing https://ff.wikipedia.org/wiki/Krishna_Hutheesing Ɓooyma Krishna Nehru, nder Mirganj, Allahabad to Motilal Nehru, mo wonnooɗo e hooreejo Indian National Congress, e Swarup Rani, o waree e Gunottam (Raja) Hutheesing, mo wonunoo e wuro Ahmedabad Jain mo mahdi Hutheesings Jain Temple. Nder ɓaawo duuɓi 1950, o laati moftal Nehru e nder hitaande 1959, o walli gomnaaru mawɗo C. Wikipedia: Zora Neale Hurston https://ff.wikipedia.org/wiki/Zora_Neale_Hurston   Wikipedia: Nancy Huston https://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_Huston == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_Huston#Biography Wikipedia: Alissandra Cummins https://ff.wikipedia.org/wiki/Alissandra_Cummins Alissandra Cummins (e yande 30 lewru colte hiitande ndunngu alif 1958) ko taariikaako seni Barbadian, jannginoowo, e jannginooɗo; o woni anndinoowo mawɗo dow kareeji Kariibi, ɓamtaare musiyaaji, e art. Cummins woni darinoowo Barbados Museum & Historical Society e o woni mo jannginoojo nder nder nder Museum and Heritage Studies e University of the West Indies. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alissandra_Cummins#Hiimoɓe Wikipedia: Rebecca Brown (moodiɗo) https://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Brown_(moodi%C9%97o) == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Brown_(moodi%C9%97o)#Ɓiɗɗo Wikipedia: Máire MacSwiney Brugha https://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1ire_MacSwiney_Brugha == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1ire_MacSwiney_Brugha#Ɓiɗɗo Wikipedia: Ingmāra Balode https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingm%C4%81ra_Balode == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingm%C4%81ra_Balode#Biography Wikipedia: Dorothy Baker (jooftaako) https://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Baker_(jooftaako)   Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Baker_(jooftaako)#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Wikipedia: Jelena Lazarević https://ff.wikipedia.org/wiki/Jelena_Lazarevi%C4%87 Jelena Lazarević (Serbian Cyrillic: Јелена Лазаревић; 1365/1366 - 1443), anndiraa kadi, e dow dewte, no Jelena Balšić koo Jelena Hranić koo Jelene Kosača, wonnoo ardiiɗo Serbiya, ɓiɗɗo gorko Lazar Serbiya e gorko Milica Nemanjic. O woodi ɓernde mawnde e o mari semmbe dow no gorko mum, arandeejo Đurađ II Balšić e ɗiɗaɓo Sandalj Hranić Kosača, e ɓiɗɗo maako Balša III laaminoo laamu maɓɓe. Wikipedia: Enid Bagnold https://ff.wikipedia.org/wiki/Enid_Bagnold == Ɓiɗɗo == Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enid_Bagnold#Ɓiɗɗo Wikipedia: Elisaveta Bagryana https://ff.wikipedia.org/wiki/Elisaveta_Bagryana Elisaveta Lyubomirova Belcheva jibinaa e 16 abriil 1893 e Sofia, Bulgaria, nder saare mawɗo. O timmini janngirde maako fuɗɗam e jaŋde nder laamorgo. Wikipedia: Margaret Balderson https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Balderson Balderson yahdi to Fort Street High School, ko ndeen o fuɗɗii golle nder deftere. O waɗi golle to Orop nder duuɓi 1960s o yahri e Norway o waɗi golle to o waɗi defte ngam defte makko.. Wikipedia: Til Brugman https://ff.wikipedia.org/wiki/Til_Brugman Nder suudu maako nder Den Haag, suudu musicol ngol Vilmos Huszár waɗi e nder suudu ɗum ɓeydani e ceede Gerrit Rietveld. White Chair waɗi Gerrit Rietveld bana wakiilu feere Til Brugman nder 1923. Wikipedia: Khanatha bint Bakkar https://ff.wikipedia.org/wiki/Khanatha_bint_Bakkar O jibinaa e hooreeɓe lenyol M'gharfa, je je je je nder Awlad Hassān nder Beidanes. Awlad Hassān ɓeen ɓeen ɓe ɓeen ɓe'e aristocratic aristocrate beewɓe beydane'en e saare maɓɓe nder Awlad Abdalla nder lenyol M'gharfa. Wikipedia: Simone Lazaroo https://ff.wikipedia.org/wiki/Simone_Lazaroo ]Lazaruso's first novel The World Waiting to be Made won the TAG Hungerford award and was published in 1994. O heɓii koode winndere Western Australian Premier's Book Awards for fiction ngam tati nder defte maako ɗe o wurtini, o wonti nder nder nder nder defte nder lesdi e nder leyɗe goɗɗe. Wikipedia: Ruth Frances Long https://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Frances_Long == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Frances_Long#Biography Wikipedia: Laia Martínez i López https://ff.wikipedia.org/wiki/Laia_Mart%C3%ADnez_i_L%C3%B3pez == Kuugal == Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laia_Mart%C3%ADnez_i_L%C3%B3pez#Kuugal Wikipedia: Mirra Lokhvitskaya https://ff.wikipedia.org/wiki/Mirra_Lokhvitskaya (Mirra Lokhvitskaya (Russian: Ми́рра Ло́хвицкая; jibinaaɗo Maria Alexandrovna Lokhvitskaaya - Russian: Мари́я Алекса́ндровна Ло́хвіцкая; 19 Noofambar 1869 - 27 Ogos 1905), wonnoo mawɗo mawɗo leydi Rusiya mo o ɓeydiima e nder duuɓi 1890s. Nder nguurndam maako, o wurtini defte poemji jowi, ɗi arande e ɗi arande keɓii ko'e maɓɓe ceede Puushkin. Wikipedia: Joan London (waɗinoowo Australia) https://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_London_(wa%C9%97inoowo_Australia) London nakeuh pusat dua boh peunjara. Nyang phon, Sister Ships, meunang The Age Book of the Year (1986), ngen nyang keudua, Letter to Constantine, meunang Steele Rudd Award dan Western Australian Premier's Award for Fiction (dua-dua jih bak thon 1994). Wikipedia: Emilie Loring https://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_Loring == Nolde hoore == Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_Loring#Nolde_hoore Wikipedia: Stanley Nwabali https://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali Stanley Bobbi 'koɗo' Nwabali (woowo 10 Jowune 1996) ko jokkondirɗo leydi Naijeriya mo o gollirta gollal haa e nder Premier Soccer League Chippa United e nder leydi Nigeria.http://www. Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Nolde_hoore Koɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Koɗol_golle Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Kuuje_caaɗeele Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Wurooji_wurooji Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Himobe Wikipedia: Jiří Oberfalzer https://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer Jiří Oberfalzer (17 janmaare 1954) woni politikal Czech Republic e hooreejo senate Czech Republic o woni ardiiɗo senate senate of the Parliament of the Czech Republic e o golli hooreejo senatoore Czech.Chancellery, Senate (2012-01-01). Fedde Ɓamtaare e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Fedde_Ɓamtaare_e_Jaŋde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Kuugal Fedde Siyasatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Fedde_Siyasati Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Yimɓe Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Himobe Wikipedia: Bello Shehu https://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Shehu Bello Shehu (Jolde 13 Feebari 1958) ko academicien Nigeria e neurosurgeon o laɓɓini hooreejo jaŋde fedde Birnin-Kebbi (FUBK) e hitaande 2017 e o waɗi hooreejo jaɓde jaŋde jaŋnde jaŋde.https://pmnewsnigeria. Fedde Ɓamtaare e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Shehu#Fedde_Ɓamtaare_e_Jaŋde Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Shehu#Yimɓe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Shehu#Firooji Wikipedia: Abiodun Musa Aibinu https://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu Abiodun Musa Aibinu (dunde 4 lewru janngo 1973) ko Farasoowo Mechatronics nder lesdi Naajeeriya diga Fedde Fanditaare Minna.https://ieeexplore. Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Koofti mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#Koofti_mawɓe Ɗuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#Ɗuɓɓugo Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#Firooji Wikipedia: Grace Kwami https://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami   Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#Kuugal Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#Firooji Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#Nolde_hoore Wikipedia: Jamirawo pulaaku https://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku Jamirobe pulaaku Wonɗe innde ɗuuɗɗe (e ɗemɗe ɗe innde ɗen) huutoreeɗe nder ɗemɗe goɗɗe ngam holla Fulɓe.Fulani nder Farayse ɗon ƴettu diga kalkaaku Hausare. Nder Portugal, ko Fula ko Futafulahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Nder_Portugal,_ko_Fula_ko_Futafula Koode Burndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Koode_Burnde Fedde Jeyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Fedde_Jeyya Ha Dow ɗo listol mawbe Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Ha_Dow_ɗo_listol_mawbe_Fulɓe Taariiha Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Taariiha_Taariika Yisimɓe ɓe Njaarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Yisimɓe_ɓe_Njaara Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Yimɓe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Hiimoɓe Wikipedia: Falsafa https://ff.wikipedia.org/wiki/Falsafa Falsafa (philosophy)ou andal Ander yiimɓe arde,en Ander duuniiyaru yummitobe too ndow taagugow arehu dii nder daulaje duuniiyaru ei lenyi ei joododal andal falsafa ngal seebidorake nyu Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Falsafa#Hiimoɓe Wikipedia: Cristiano Ronaldo https://ff.wikipedia.org/wiki/Cristiano_Ronaldo Cristiano Ronaldo ou daayaama ƴande 5 lewru bowtal hiitande dowgo alif 1985 beeɗow fiijitowo gollon kafa mawɗo ginnaɗo fijirde e nder duuniyaru beeɗow lisde pootigal laatido fiijitowo boñɗo e jonne o fijirde kungiiyawal ngol fiijirde kosde e lesdi saudiya al-nassir lesdi saudiya Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cristiano_Ronaldo#Hiimoɓe Wikipedia: Turanci https://ff.wikipedia.org/wiki/Turanci Turanci oun ɗemngal laatigal ngal nɗon boori hootirke too nder duuniiyaru kaama lisde turai eii lisde hiirnare duniiyaru taa faaro wowdoto latin amirka ndemgal turanci hangalk kee deedabal nɗer demle mawɗe dee nɗer duuniiyaru Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Turanci#Hiimoɓe Wikipedia: Demgal hawsare https://ff.wikipedia.org/wiki/Demgal_hawsare Ɗemngal hawsare nɗer kawtal bullite demle lisde chadic taa faarow nɗer beebbe demle afroasia nderl leydi naajeeriya hawsare haire kee woolde mowde nder arduwgal daulaje taa woylare lisde Naajeeriya Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Demgal_hawsare#Hiimoɓe Wikipedia: Anthea Alley https://ff.wikipedia.org/wiki/Anthea_Alley Anthea Alley (1927-1993) ko taƴɗo e mawɗo mawɗo leydi Britaani. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthea_Alley#Firooji Wikipedia: Www - Dunyaaji Limɗi https://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i An What a Wonderful World (WowW - Ko Haaru Laamu Laamu) ko filim marokkankoowo 2006 mo Faouzi Bensaïdi waɗi.http://www. Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#Wurooji Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#Jaɓɓorgo Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#Firooji Wikipedia: Liiyru https://ff.wikipedia.org/wiki/Liiyru Liiyru (moon)https://en.m. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liiyru#Hiimoɓe Wikipedia: Naare Lagos https://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos naare lagos Casthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#Cast Release and receptionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#Release_and_reception Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#References External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#External_links Wikipedia: Nairobi Fedde Ɓamtaare https://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare   Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Wurooji Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Jaɓɓorgo Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Ndaare_kadi Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Wurooji_wurooji Fitoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Fitooji Wikipedia: Editing We Don't Live Here Anymore (2018 film) https://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film) We Don't Live Here Anymore wondi film Nigeria 2018 nde Tope Oshin waɗi e Olumide Makanjuola, Bose Oshin e Tope Ochin waɗi. Drama ɗon haandi dow haala ɓiyɓe jaŋde jaŋde mawɗe ɗiɗo LGBT Chidi Egwuonwu (Temidayo Akinboro) e Tolu Bajulaye (Francis Sule). Plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#Plot Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#Wurooji Ɗuumɗudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#Ɗuumɗude Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#Fedde_e_jaaynde Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#References Wikipedia: Kofi Annan https://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Annan Kofi atta Annan o daayaama ƴande 8 liiyru bowtal hiitande dowgo alif 1938-o,sooti yande 31 liiyru yarkoma hiitade dowgu 2012 too lisde Kumasi arduujow kautal ardowgal diplomasiya nder lisde ghana laatidow sakatarejow jeewedidijow too majalisar Dunkin Duniya taa hiitade dowgu alif 1997 kowyare hiitade dowgu 2006 Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Annan#Hiimoɓe Wikipedia: Turning point film https://ff.wikipedia.org/wiki/Turning_point_film Turning point film ngal feejerde finafinaje too hiitande dowgu 2012 ngal niyi towolawi winndetee Hooke umarni haakow,en Jackie Appiah K.D Aubert too bridges Ernie Hudson Ernie patience ozokwor haakow,en igoni archiving too ndemma arduwgal hookowgo,o umarni yande 2 liiyru too Afrik movie Academy award Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Turning_point_film#Hiimoɓe Wikipedia: Ko Racheltjie De Beer wiyi https://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi Racheltjie de Beer ko fiilme Afrikaans 2019 dow suka Afrikaneer, Racheltjie De Beer ko Voortrekker -koɗo daranii hoore mum ngam hisnaade ɓiyum. Ko ɗum waɗi, ko ɗum waɗi ko e nder nder nder nder jaaynde ndee. Cementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Cement Fuliihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Fulii Ndaa ɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Ndaa_ɗo Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Koolol Wuro haɓɓoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Wuro_haɓɓoowo Wikipedia: Hukuma pamara Rijau https://ff.wikipedia.org/wiki/Hukuma_pamara_Rijau RijauHukuma pamara nder diiwal neeja ndi Hawtugo Naajeeriya. Wikipedia: Hukumaaji pamari diiwal Neeja https://ff.wikipedia.org/wiki/Hukumaaji_pamari_diiwal_Neeja hukumaaji pamari diiwal Neeja, Neeja un diiwal haa cakaare lesdi Naajeeriya wi'a middle belt yo Englisii. Diiwak kanngak wonuu mawngal gelle mawɗe nder lesdi Naajeeriya. Hukumaji pamariihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hukumaaji_pamari_diiwal_Neeja#Hukumaji_pamarii Wikipedia: Loud living out ur dream https://ff.wikipedia.org/wiki/Loud_living_out_ur_dream loud living out ur dream ou fim too https://ha.wikipedia. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loud_living_out_ur_dream#Hiimobe Wikipedia: Birnin faaz https://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_faaz Birnin faaz lisde moroko gelle taakowbe ndatal diinawal tijjaniya nder lisde duniyaaru birnin faaz wowro hoobare arduujow shehu tijjani gelle faaz maare jaajirkaa lisde km kilomitaji km387 too gelle mowde dee raab gelle mowde dee lisde moroko Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_faaz#Firooji Wikipedia: Thomas Maitland https://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Maitland Thomas Maitland https://en.m. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Maitland#Hiimobe Wikipedia: Wings ota do https://ff.wikipedia.org/wiki/Wings_ota_do Wings ota dove https://en.m. Mawbe fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wings_ota_do#Mawbe_fim Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wings_ota_do#Hiimobe Wikipedia: King of boys fim https://ff.wikipedia.org/wiki/King_of_boys_fim King of boys fim jiytul down sayasaje lisde https://www.pulse. Fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_of_boys_fim#Fijoobe Haabaroji fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_of_boys_fim#Haabaroji_fim Wikipedia: Merry Men: Awon Esu Yoruba Todaju https://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju Men: The Real Yoruba Demons ko fijirde fijirde nigeriyankoore 2018 winnde Anthony Kehinde Joseph, waɗi Darlington Abuda, e mo Toka Mcbaror waɗi. Ɗum ɗon haɓa dow yimɓe ɓe ɗon nder nder yimɓe ɓe ɗon haɓa, ɓe ɗon hawta: Ramsey Nouah, AY Makun, Jim Iyke, Damilola Adegbite, Richard Mofe-Damijo, Iretiola Doyle, Falz, Jide Kosoko, Rosaline Meurer e Nancy Isime. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#Wurooji Ɗuum ko ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#Ɗuum_ko_ɓaawo Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#Jaɓɓorgo Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#Firooji Wikipedia: Ɗuɓɓugo Oum Kulthum https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_Kulthum   Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_Kulthum#Wurooji Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_Kulthum#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_Kulthum#Firooji Wikipedia: Roseji je ɗon mari poofol https://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol   Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#Wurooji Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#Firooji External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#External_links Wikipedia: Poisonous Roses https://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses   Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#Wurooji Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#Firooji External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#External_links Wikipedia: Algaytaaru https://ff.wikipedia.org/wiki/Algaytaaru Algaytaaru ko noone liital maa guutufal taweteengal to leƴƴi hono Hawsaaɓe, Koole'en, Fulɓe Najeeriya. Wikipedia: Afro digital fim https://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fim Afro@digital fim too down kowje faarede ei too gongo hiitande dowgu 2002 Jiytul bulletehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fim#Jiytul_bullete Kewtahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fim#Kewta Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fim#Firooji Wikipedia: Binti fim https://ff.wikipedia.org/wiki/Binti_fim binti fim feejirde,finafinaije lesdi tanzaniya be hiitade dowgu 2021 fiijirde dee seko shamte hakke umarni kuma o ciiryiti too hoore mako hakkow ei alinda ruhinda Angele ruhinda mawbe ciiryitango be kawtide Bertha Robert Magdalena munisi Helen hartmann haa too https://en.m. Feejowbe ciiryurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binti_fim#Feejowbe_ciiryurde Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binti_fim#Hiimobe Wikipedia: Lara e ɓooyi https://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyi   Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyi#Wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyi#Firooji External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyi#External_links Wikipedia: Lara and Beat https://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_Beat   Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_Beat#Wurooji External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_Beat#External_links Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_Beat#Firooji Wikipedia: Supa Modo https://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo Supa Modo ko filim dowla 2018 nder leydi ndii, ko Likarion Wainaina waɗi.https://variety. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Kootol Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Ɓaawoore Feddeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Feddeeji Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Wurooji Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Ndaare_kadi External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#External_links Foroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Forooji Wikipedia: Yidde taan https://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taan Yidde taan fim hepburn si gananda lit (what is love film down fijirde fijooɓe nde yidde too lisde jafananci de down waadite ri hiitande dowgu 2018 too ardungal rikiya imaizumi ardiite toodow derewol ngol habaruuji biyaade mitsuyo kakuta mawbe fim yukino kishii ryo narita mai fukagawa ri ryuya wakaba fim dow puudite hiitade dowgu 2018 Tokyo https://ha.wikipedia. Fijobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taan#Fijobe Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taan#Firooji Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taan#Hiimoɓe Wikipedia: Special Jollof https://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof Special Jollof ko fijirde fijooɓe romantic-American nder hitaande dowgu 2020. Woni e dow Emem Isong; nder nder nder Joseph Benjamin, Uche Jombo e Femi Adebayo nder kuugal mawɗo. Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#Wurooji Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#Koolol Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#Firooji Wikipedia: Magaji halidu https://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_halidu Magaji Hamidu haakowke laamiɗo sakitiiɗo o modibbo ummarun dallaje jaabeti lisde Katsina too maako ei hiitade dowgu alif 1807 ngoddo be kabilar habe o inde dan mari o howti hurre maako,en ngamma faadogo gelle Katsina too moo kafiti jiytul mako ri matazu amman sai down hoonimohttps://ha.wikipedia. Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_halidu#Hiimbe Wikipedia: A Man for the Weekend https://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend A Man For The Weekend ko filim kamerooniyanko'en 2017 je je je je hawtata e Syndy Emade je je hawrata e holliɗo Nollywood Alexx Ekubo.http://dcodedtv. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Wurooji Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Fedde_nde Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Jaɓɓorgo Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Firooji Wikipedia: Badiaga https://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga Badiaga ko fijirde fijirde 1987 nde Jean-Pierre Dikongué Pipa waɗi e nder fijirde Justine Sengue e Alexandre Zanga. Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#Koolol Bibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#Bibliography Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#Firooji Wikipedia: Clando https://ff.wikipedia.org/wiki/Clando Clando wondi film dowla leydi Kameruun ei hitaande dowgu alif 1996 e Jean-Marie Teno.http://newsreel. Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clando#Wurooji Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clando#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clando#Firooji Wikipedia: Nwankwo kanu https://ff.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_kanu Nkwankwo Kanu o https://en.m. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_kanu#Hiimobe Wikipedia: Nnamdi kanu https://ff.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_kanu Nnamdi kanu o daayaama ƴande 25 lewru seelto ei hiitande ndunngu alif 1967 o beenɗo lisde naajeeriya jowɗiɗo ei burtaniya kuma o arduujow ardungal wooditago haaramtake lesdi Biafra oe jaagurdow https://en.m. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_kanu#Firooji Wikipedia: Uchenna kanu https://ff.wikipedia.org/wiki/Uchenna_kanu Uchenna kanu o daayaama ƴande 20 liiyru korso ei hiitade dowgu alif 1997 o laatiike fiijowo fiijirde kosde ei lesdi naajeeriya o laatiike fiijowo taa yesu atakin ei swedish kulob linkopings haa kaadima o fijitowo fiijirde kosde lisde naajeeriya les arduwgal super Engle Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uchenna_kanu#Hiimobe Wikipedia: Ndidi kanu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndidi_kanu Ndidi kanu o daayaama ƴande 20 liiyru juko hiitade dowgu alif 1986 ou gonnijow fijitowo fiijirde kosde lisde naajeeriya o fijitowo ei odense bk kuma ei mo nder waawobe fiijirde kosde ei lesdi naajeeriya Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndidi_kanu#Hiimobe Wikipedia: Daniel kanu https://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_kanu Daniel kanu o daayaama ƴande 20 liiyru silo ei hiitade dowgu alif 1971 AC miladiyya o beenɗo siiyaasajo amirka daayaama lisde naajeeriya gadditowo lumo balletowo yimɓe haa bano habaru gondun dowma wolwitande ei jaaredawol news diary online ei hiitade dowgu 2024 o jaabeti too lisde naajeeriya hu gamma baawanike ɓaawo wurtoyaago nder arduwgal lumo too Arduujow sani abacha o nesti ndaate sa,na,aji dowdi ei naajeeriya o ardiiɗow arduwgal kungiyaje sookabee lisde Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_kanu#Hiimobe Wikipedia: Rise of the Saints https://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_Saints Rise of the Saints, ko fijirde fijirde wiɗtoowo nder lesdi Naijeriya, 2020 nde Samuel O. Olateru waɗi e Bolanle Olasunde waɗi. Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_Saints#Wurooji Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_Saints#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_Saints#Firooji Wikipedia: Our daughter Notre fille https://ff.wikipedia.org/wiki/Our_daughter_Notre_fille Our daughter https://simple.m. Fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Our_daughter_Notre_fille#Fijoobe Jiytulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Our_daughter_Notre_fille#Jiytul Wikipedia: Himbe in exile https://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile Home in exile fim dou lesdi naajeria ei hiitade dowgu 2010 kolletojom no taagu giidow hurre moone laatatow haa too ninu down wondire saali wooje 2https://www.modernghana. Fijooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#Fijooɓe_fijirde Kowje ciiryurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#Kowje_ciiryurde Kyautajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#Kyautaje Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#Hiimoɓe Wikipedia: The empty man film https://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_film The empty man film na Musamman na tsoro too ɗon https://en.m. Fijooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_film#Fijooɓe_fijirde Jiytul fijooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_film#Jiytul_fijooɓe_fijirde Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_film#Hiimoɓe Wikipedia: Hono debbo Elliot https://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot   Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Wurooji Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Fuuɗuki Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Jaɓɓorgo Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Fedde_nde Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Firooji Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Wurooji_wurooji Wikipedia: Being Mrs Elliot https://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot   Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Wurooji Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Fuuɗuki Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Jaɓɓorgo Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Fedde_nde Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Firooji Wikipedia: Teza (filim) https://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)   Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Kootol Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Fuuɗuki Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Jaɓɓorgo Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Fedde_e_jaaynde Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Firooji Wikipedia: Sani kaita https://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_kaita Sani kaita o daayaama yande 2 lewru hiitande dowgu alif 1986 miladiya e jihar https://web.archive. piiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_kaita#piirooji Jiytul piiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_kaita#Jiytul_piirooji Wikipedia: Poocher (film) https://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film) Poacher ko fijirde fuɗɗiiɗum dow lesdi Kenya e leydi Britaniya 2018 diga dow dow dow dow Tom Whitworth. ngal heɓi hakkilantaaku duniyaaru ɓaawo yaajugo nder Netflix nder lewru Septeemburu 2020. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Wurooji Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Fuuɗuki Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Fedde_nde Ɗuumɗudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Ɗuumɗude Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Firooji Wikipedia: Knockout Blessing https://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_Blessing Knockout Blessing Blessing ko fijirde fijirde 2018 nder lesdi Naajeeriya, ɗi darnde darnde darani Olaitan waɗi, e ko Olaitan waɗi e Olufemi Ogunsanwo, Bibi Olaitan e Niyi Olaitan. Film ngal ina jogii Ade Laoye e Bucci Franklin, Ademola Adedoyin, Linda Ejiofor, Meg Otanwa e Tope Tedela nder kuugal gootal. Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_Blessing#Wurooji Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_Blessing#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_Blessing#Firooji Wikipedia: The Writer From a Country Without Bookstores https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Writer_From_a_Country_Without_Bookstores The Write From a Country woni film dowla dowla dow nguurndam e kuugal Juan Tomás Ávila Laurel, mawɗo winndoowo ɓurɗo tolleede diga Equatorial Guinea, mo o waawi dilli lesdi mum nder hitaande 2011 caggal nde o haɓɓi dow laamu Teodoro Obiang. Fim holliti laawol maako nder lesdi Spain, nder lesdi ɗo o ɗon ɗaɓɓa ngam heɓugo anndal e jaɓugo nder defte maako, e warugo maako nder lesdi maako, nder lesdi ndi o ɗon hawta be risku e caɗeele nder nder nder nder lesdi maako. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Writer_From_a_Country_Without_Bookstores#Firooji Wikipedia: Look at Me (2018 film) https://ff.wikipedia.org/wiki/Look_at_Me_(2018_film) Ndaa kam woni film drama 2018 je ɗon wi'a haala Lotfi, mo immireere Tunisiyanko'en ɗon jooɗi nder Marseille bee debbo maako e ɓiɗɗo maako Farayse. Lotfi ɗon huuwa bana gardiiɗo jam e ɗon ɗaɓɓa yaaki ɓaawo maako nder Tunisia, to o acci saare maako e bandiraawo maako mo ɗon mari nyau. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Look_at_Me_(2018_film)#Firooji Wikipedia: Duplex https://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex Duplex fimwolgal gankojum yimmbe chawa ta dou hiitande ndunngu 2015 e lesdi naajeeriya ɗon Emma isikaku ciiryiti kuma o ikechukwu onyeka hokke umarni https://en.m. Fijoobe ciiriwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#Fijoobe_ciiriwol Yaggo fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#Yaggo_fimwolgol Bolleti fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#Bolleti_fimwolgol Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#Hiimobe Wikipedia: The River of love https://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_love The River of love https://en.m. Habaruje fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_love#Habaruje_fimwolgol Fijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_love#Fijoobe_fiijirde Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_love#Hiimobe Wikipedia: Betty Friedan https://ff.wikipedia.org/wiki/Betty_Friedan Betty Friedan (/ˈfriːdən, friːˈdæn, frɪ-/; 4 feebari 1921 - 4 feebarii 2006) wonnooɗo winndaande e gollaade feminist Amerik. Firo mawɗo nder ummaatoore rewɓe nder lesdi Amerika, deftere maako nder hitaande 1963 The Feminine Mystique ɗon anndina ngam waɗugo ɓandu ɗiɗawru feminizm Amerik nder karnuwol 20. Wikipedia: Amy Clarke https://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clarke == Clarke e Florence Cunningham == Clarke e Florence Cunninghamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clarke#Clarke_e_Florence_Cunningham Wikipedia: Allahu Akbar https://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar Allahu Akbar https://web.archive. Fijoobe fiijirde fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Fijoobe_fiijirde_fimwolgol Jiytul piirooji fijoobe fiijirde fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Jiytul_piirooji_fijoobe_fiijirde_fimwolgol Jiytul piirooji bolle fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Jiytul_piirooji_bolle_fijoobe Giimol lyricshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Giimol_lyrics Fooditolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Fooditol Ndatal kawtal heedogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Ndatal_kawtal_heedogo Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Hiimobe Wikipedia: El Badla https://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla El Badla(Arabji: البدلة , lit. The Suit) ko filim komedi Misra 2018 mo Mohamed Gamal El-Adl waɗi e nder Tamer Hosny e Akram Hosny. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#Wurooji Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#Jaɓɓorgo Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#Firooji Wikipedia: Songs of Freedom (TV series) https://ff.wikipedia.org/wiki/Songs_of_Freedom_(TV_series) Songs of Freedom ko filme dowla dowla dowle Canada, ɗum holliti e television Vision TV nder hitaande 2015. Ko o waɗi e mawɗo opera Measha Brueggergosman e waɗi ngam yiɗde Black History Month, serie nden waɗi e conciirgal jamma 90 minute Brueggergsman waɗata e nder kuugal yimbeeji ruuhu Afrik-Ameriki, ɓaawo ɗum waɗi e nder filmuuji ɗiɗawɗi dow Brueggergasman ɗon ɗaɓɓita lesdi Afrik. Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Songs_of_Freedom_(TV_series)#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Songs_of_Freedom_(TV_series)#Firooji Wikipedia: Until the Birds Return https://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_Return   Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_Return#Wurooji Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_Return#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_Return#Firooji Wikipedia: Sheikh Jackson https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson Sheikh Jackson ko fiilme fiilme Misra 2017 nde Amr Salama jaɓɓi. hollitii nder darnde darnde daranaade darnde darngal darnde darndooji darnde darndaangal darnde darnugo darnde darnduɗi darnde darngooji darndooje darnde darndo darnde darndiinde darnde darɗe darnde dardaangal darnde Darnde darnde 2017. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Wurooji Firootirolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Firootirol Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Ndaare_kadi Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Firooji Wikipedia: Five Fingers for Marseilles https://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles Five Fingers for Marseilles ko fijirde fijirde sud Afrika-Neo-Western 2017 winnde e Sean Drummond e Michael Matthews.Hollitii nder fannuuji Discovery nder Toronto International Film Festival 2017. Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#Wurooji Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#Jaɓɓorgo Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#Firooji Wikipedia: Diamond Dust (2018 film) https://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film) Diamond Dust wondi film ɓaleejo Misra 2018 nder ko Marwan Hamed waɗi e dow noomaaru Ahmed Mourad. Film ngal ina jogii Asser Yassin, Menna Shalabi, Maged El Kedwany, Mohamed Mamdouh, Eyad Nassar, e Adel Karam. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#Wurooji Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#Jaɓɓorgo Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#Firooji Wikipedia: Michael mclndoe https://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe Michael mclndoe o daayaama ƴande e ɗiɗi lewru Gelle Luton Kowngal fiijirde kosdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Gelle_Luton_Kowngal_fiijirde_kosde Kawtal here ford unitedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Kawtal_here_ford_united Gelle yeovilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Gelle_yeovil Don caster rovershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Don_caster_rovers Guya too yaago Derby countryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Guya_too_yaago_Derby_country Barnsley hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Barnsley_hiimoɓe Wikipedia: Waterschool https://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool Waterschool ko fijirde dowla 2018 nde Tiffanie Hsu waɗi e Swarovski Foundation. Fimol ngol holli ko waɗi e jannginooɓe debbo njoweego ɓe njooɗi e nder maayoji mawɗi njoweego nder duniyaaru: Amazon, Nile, Mississippi, Danube, Gange, e Yangtze. Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Koolol Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Fuuɗuki Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Fedde_nde Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Firooji Wikipedia: Jahilya https://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya Jahilya ko fiilme Moroccan 2018 nde Hicham Lasri waɗi. Fim ngal ina jogii ko Moustapha Haouari, Salma Eddlimi e Hassan Ben Badida. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#Kootol Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#Fedde_nde Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#Firooji Wikipedia: Veronica's Wish https://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish Veronica’s Wish ko fijirde fijirde ko e ɗemngal Farayse e nder lesdi Uganda, e nder filmji ɗi Nisha Kalema (Veronica), Housen Mushema (Michael), Malaika Nyanzi (Bankia) e Symon Base Kalema (Frank) jogii. Ɗum waɗi ko e Uganda e 17 lewru noofuru 2018. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Kootol Fuuɗuki e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Fuuɗuki_e_jaɓɓorgo Kootol e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Kootol_e_jaaynde Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Firooji Wikipedia: Sidechic Gang https://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang Side Chick Gang ko filim Ghanaan 2018 drama / comedy film dow laamorde Peter Sedufia e taƴoore Oldfilm Productions. Fim ngal waɗi ko yimɓe tedduɓe e yimɓe tedduɗi bana Aaron Adatsi, Ricky Adelayitor, e Beverly Afaglo. Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#Koolol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#Wurooji Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#Kootol Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#Firooji Wikipedia: Moms at War https://ff.wikipedia.org/wiki/Moms_at_War Moms at War ko fijirde komediya dowla Nigeria 2018 nde Omoni Oboli waɗi. Ɗum ɗon hawta Funke Akindele bee Michelle Dede, arande ɗon ɗon heɓii jaajol ngam kuugal maako bana laamɓe ɓurɓe ɓurnde nder komediya (Foli/TV) nder jaajol 2020 Africa Magic Viewers' Choice Awards. Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moms_at_War#Koolol Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moms_at_War#Firooji Wikipedia: Neighbor my killer https://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer Neighbor my killer (faransa Mon Voisin Mon Tueu) fimwol ngal lesdi faransa e amirka e hiitande ɗowgu 2009 ngal Anne aghio ordiite jiytul kotuje http://www.festival-cannes. Jaabande e kyawtaje faarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#Jaabande_e_kyawtaje_faaro Humturuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#Humturu Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#Hiimoɓe Kawtal enaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#Kawtal_enaaje Wikipedia: Rwanda and Juliet https://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet Rwanda and Juliet ko dowla dowla ɓaawo ɓaawo ɓanngorde Rwanda, ko jannginoowo Kanada Ben Proudfoot waɗi. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Kootol Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Jaɓɓorgo Fedde e yiɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Fedde_e_yiɗde Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Jaɓɓorgo_Kewuuji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Firooji Wikipedia: 122 (fiilme) https://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme) 122 ko fijirde ɓernde ɓernde ɓaleeɓe Misra 2019 nde Yasir Al Yasiri waɗi e binndol Salah Al-Goheny, e jaaynde Saif Oraibi. Film woni film Misra arandeeji ɗi ɗi ɗi ɗi waɗata nder 4DX. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Kootol Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Fedde_nde Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Wurooji Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Firooji Wikipedia: Anbessa https://ff.wikipedia.org/wiki/Anbessa Anbessa (2019) , mo Mo Scarpelli waɗi, wondi film dowlaŋgal ngal waɗii nder Berlin International Film Festival. Fim ngal ina haani haalde e haala ɓeydaare e Asalif, mo duuɓi sappo, mo o dilli e leydi mum to Addis Ababa sabu maɓɓere maɓɓere. Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbessa#Firooji Linki fuɗɗiiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbessa#Linki_fuɗɗiiɗi Wikipedia: Sankofa (filim) https://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim) Sankofa (Amharic: ሳንኮፋ) ko film drama 1993 diga Ethiopia, nder Haile Gerima waɗi dow jaaynde e nder Atalantika. Woni haala Oyafunmike Ogunlano, Kofi Ghanaba, Mutabaruka, Alexandra Duah, e Afemo Omilami. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Wurooji Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Jaɓɓorgo Fedde fuɗɗorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Fedde_fuɗɗorɗe Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Ndaare_kadi Jaŋde ɓeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Jaŋde_ɓeydi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Himobe Wikipedia: Izzar So https://ff.wikipedia.org/wiki/Izzar_So Izzar So (Ingelese: The Struggle) ko filme filme ha hausa ha nder lesdi Naijeriya, ɗum waɗi e Bakori TV, e Lawan Ahmad Ɗum waɗi Lawan Ahmad, Ali Nuhu, Aisha Najamu, Minal Ahmad, e Ali Dawayya nder fijirde mawɗo. Fedde nde ɗon tokkita nguurndam yimɓe feere feere ɓe ɗon hawta hawte feere feere e nder nguurndame maɓɓe e nder kuuɗe maɓɓe. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izzar_So#Kootol Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izzar_So#Firooji Wikipedia: 44 Ko tales of the night https://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night 44 Ko tales of the night (faransaci 44 ou Les recites de la Nuit larabci 44 aw oustourat Al Nuit aw oustourat Al layl fimwolgal ngol lisde https://books.google. Tuiturde bukletehttps://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night#Tuiturde_buklete Fijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night#Fijoobe_fiijirde Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night#Hiimoɓe Wikipedia: I saw Ben barks killed https://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killed I saw Ben barka killed french jaivu tier https://en.m. Habaruji fimwolgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killed#Habaruji_fimwolgal Fijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killed#Fijoobe_fiijirde Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killed#Hiimoɓe Wikipedia: The Red Moon(filim) https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim) The Red Moon (القمر الأحمر) ko fijirde marokkiyankoore 2013 nde Hassan Benjelloun waɗi. wonde ko wonde nder nder nder nder marokki ko wonde film ɓurɗo anndude ɗemngal alaa e nder arti e 87th Academy Awards, kono ɗum wonde ko wonaa nder nder nder ardiiɓe. Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#Wurooji Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#Ndaare_kadi Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#Firooji Wikipedia: Eye of the Storm (TV series) https://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series) Eye of the Storm ko filli filliiji ɓiy'en ɗi Britaniya, ɗi ardii e fuɗɗam hitaande 1993 e ITV. Woni diga Childsplay Productions e mawɗo Richard Cooper ngam mardi mardi marde ITV Meridian Broadcasting,, dramaji je je je je ɗon jeyeego je jeyeego nder nder darnde arandeeji to bana bana bana bana no Children's ITV. Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Fuuɗuki Fooyre e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Fooyre_e_jaaynde Yimɓe e yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Yimɓe_e_yimɓe Jaɓɓorgo Kewuuji pinal e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Jaɓɓorgo_Kewuuji_pinal_e_jaɓɓorgo Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Firooji Wikipedia: 1985 Copenhagen bombings https://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings Ha 22 Julaay 1985, bombji ɗiɗi ɓamtii nder nyau nyauɓe nder Copenhagen, Denmark. Gooto nder ɓamɗe ɗe ɓeydi ɓadake suudu do'aare mawnde e suudu jaajirɗe Yahuudiyankooɓe e suudu jaayirɗe, gooto boo nder cuuɗi jaayirde Northwest Orient Airlines. Bombingolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Bombingol Hakkiilohttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Hakkiilo Fuuɗuki e kiitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Fuuɗuki_e_kiita Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Firooji Wikipedia: Diane Russet https://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet   Ɓaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Ɓaawo_e_janngirde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Kuugal Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Filmography Telebiisiyonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Telebiisiyon Folimajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Folimaji Videoji musichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Videoji_music Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Fedde_e_jaaynde Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Firooji Wikipedia: Thunderbolt: Magun https://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun Thunderbolt: Magun ko fijirde fijirde nder lesdi Naajeeriya nder hitaande 2001 nde Tunde Kelani waɗi. waɗi dow deftere Magun nde Adebayo Faleti winndi e Femi Kayode. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Wurooji Fuuɗuki e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Fuuɗuki_e_jaɓɓorgo Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Wurooji_wurooji Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Himobe Wikipedia: Tenants of the House https://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House   Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#Kootol Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#Koolol Firoore ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#Firoore_nde Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#Wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#Firooji Wikipedia: Obsession (2023 TV series) https://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series) Obsession ko filli fillimol holliɗum dow holli ko Morgan Lloyd Malcolm e Benji Walters, diga dow deftere damage (1991) Josephine Hart. Ko Charlie Murphy, Richard Armitage, Indira Varma e Sonera Angel, holliti, holliti nder Netflix e 13 abriil 2023. Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Koolol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Wurooji Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Fuuɗuki Wondirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Wondirde Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Jaɓɓorgo Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Wurooji_wurooji Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Himobe Wikipedia: Nordic Africa Institute https://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_Institute Nordic Africa Institute – NAI – (e suédwa: Nordiska Afrikainstitutet) ko ɗuɗal mawngal daraningal wiɗto e kala ko faati e kabaruuji Afrik wonande leyɗeele rewo Orop. Wiɗtooji ɗuɗal ngal ko gonanɗe koyemumen, ceeɓɗi, mbaawɗitu ugeede e mumenn gam faamde e laɓɓinde kala pellital paatungal e leyɗeAfrik tawiina ƴellita gannde jowitiiɗi e Afrik e ɗoosahaa men. Mawɗo ɗuɗal ngal ooɗoo sahaa e ardiinooɓe ɗuɗal ngal adanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_Institute#Mawɗo_ɗuɗal_ngal_ooɗoo_sahaa_e_ardiinooɓe_ɗuɗal_ngal_adan Laawol fayde e lowe goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_Institute#Laawol_fayde_e_lowe_goɗɗe Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_Institute#Hiimoɓe Wikipedia: Ferauna paraoh https://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraoh Ferauna paraoh laamido laamurde lesdi masar o ɗou nowditerta e bulleti copteen peere e bulle Peeta ferauna o gurtoyyidow dinga wuro mawngo anduube bulwetul yiyore too dou laayal ferauna paraoh o be laayal yimbe allule nder ɓemɓe Adam be Maarake e ndunngu alif 700,000 e lesdi masar ɓen goodi tarihiwol kawtal hurre lamuje mawɗi ɗi duuniyaaru mawɓe e famare ɗe Kawte hurre e laamurde lamuwol ferauna https://simple.m. Yimbe anduube bulwetul mesirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraoh#Yimbe_anduube_bulwetul_mesira Jowdo Lamido feraunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraoh#Jowdo_Lamido_ferauna Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraoh#Hiimoɓe Wikipedia: Galileo Galilei https://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei Galileo Galilei https://simple.m. Jetiter satellites sunspotshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei#Jetiter_satellites_sunspots Daayurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei#Daayurde Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei#Hiimoɓe Wikipedia: Love and money https://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_money Love and money ( masar larabci hubb hata Al ebabada haubb Hatta Al ibadah e be gaddite jowmirawo taagiitiɗo kowɗe, faransaci yaddade kowtargol) fimwolgal sayyiyawol e lesdi masar taa hiitande dowgu alif 1960 ngal Hassan el imam winndite kuma o howketi umarni too Salah Zulfikar e taheyya kariokka Habaruji fimwolgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_money#Habaruji_fimwolgal Fijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_money#Fijoobe_fiijirde Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_money#Hiimoɓe Wikipedia: Akinola Alada https://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada   Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Jaɓɓorgo Kewuuji pinalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Jaɓɓorgo_Kewuuji_pinal Ɗe kuutorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Ɗe_kuutorɗe Fedde e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Fedde_e_teddungal Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Firooji Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Wurooji_wurooji Wikipedia: Tes https://ff.wikipedia.org/wiki/Tes Tes fimwolgal hiitande dowgu alif 1979 o hakke habaruji https://www.bbfc. Fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#Fijoobe Jiytul daraktahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#Jiytul_darakta Kyawtaje fimwolgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#Kyawtaje_fimwolgal Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#Hiimoɓe Wikipedia: Dholuu https://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu   Limti (Looɓe daga Nyanza worgo) (Looɓe nder lesdi Nyanza)https://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Limti_(Looɓe_daga_Nyanza_worgo)_(Looɓe_nder_lesdi_Nyanza) Fonoolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Fonooloji Vowelshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Vowels Kootolɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Kootolɗe Fedde fuɗnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Fedde_fuɗnaange Grammarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Grammar Ɗe ceedeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Ɗe_ceedeeji Bibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Bibliography Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Firooji Wikipedia: Living in Bondage https://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage Living in Bondage Naijeriya nder hitaande 1992 e hitaande 1993 nde Chris Obi Rapu waɗi, nde Kenneth Nnebue e Okechukwu Ogunjiofor winndi, o OgunjioFor waɗi, o Jafac Wine waɗi.Fim ngal waɗi haa nder firoode, e nder film ngal Kenneth Okonkwo e Nnenna Nwabueze waɗi nder kuugal maɓɓe. Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Kootol Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Wurooji Ɗuum ko ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Ɗuum_ko_ɓaawo Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Firooji Wikipedia: Musa Olaiya https://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya Moses Olaiya Listeni (o daayaama ƴande 18 liiyru dujjal hiitade dowgu alif 1936 - 7 liiyru yarkoma dowgu 2018), anndiraaɗo e innde maako "Baba Sala", o wonnooɗo nder lesdi Naajeeriya, mawɗo dowla, e mawɗo dowlaaji Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Laamu Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Filmography Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Maayi Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Ndaare_kadi Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Firooji Wikipedia: Super Story https://ff.wikipedia.org/wiki/Super_Story Super Story ko teleediyamol teleediyamel nder lesdi Naajeeriya, diga Wale Adenuga, mo wurtini bolle nde nder nder nder nder deftere nden. Seeriyanke fu fuɗɗii fijirde e dow dow dow dow kootaayɗe 8 to NTA; jooni, Super Story hollii dow NTA e Wap TV kala kootaayɓe 8 to Wuro e fuɗɗii fuɗɗii e dow dow kootoyɗe feere e dow cable e nder wakkati feere. Lisi serijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_Story#Lisi_seriji Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_Story#Jaɓɓorgo_Kewuuji Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_Story#Himobe Wikipedia: Emerson na souso https://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_souso Emerson na souso ferre do nascimento o daayaama ƴande 11 lewru nuwamba hiitande dowgu alif 1987 mawɗo andire silvo nascimento fijoowo fijirde de furodusajo e Angola fim andamako e ngammal ngal moo waamite e nder ciiryurde talalibijiwol windeck e jikumessu e fina finaije njinga sarauniyajo lisde Angola blood lines Maarangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_souso#Maarango Kowtarko Emersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_souso#Kowtarko_Emerson Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_souso#Hiimobe Wikipedia: Susan Scott (filmmaker) https://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker) Susan Scott ko filmoowo filmoowo dowla leydi Britaniya e Afrik worgo, anndiraaɗo e film maako Stroop - Journey into the Rhino Horn War (2018). Ɓoodi nder Zimbabwe, saare maako nder lesdi Britaniya ɓaawo ɗon ɓe njahi nder lesdi Afrika Fuuta, to o yahi nder manjum. Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Ɓiɗɗo_e_jaŋde Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Kuugal Haas e Brandt's Thesis e golle arandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Haas_e_Brandt's_Thesis_e_golle_arande Li'o'en Ko'e Joopiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Li'o'en_Ko'e_Joopiiɓe STROOP - jaha nder konu nder nder nder nder reeduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#STROOP_-_jaha_nder_konu_nder_nder_nder_nder_reedu Laamuoji yiite, leɗɗe e faalaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Laamuoji_yiite,_leɗɗe_e_faalaaji Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Jaɓɓorgo_Kewuuji Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Filmography Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Himobe Wikipedia: Sam ukala https://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukala Sam ukala o daayaama hiitande dowgu alif 1948-2021 dou yimtimo e dimma mawɗo bendol adabiwol o laatiike mawɗo winndetande fijirde fijoobe e lisde naajeeriya geemowo bendol habaruje jarumijow daraktaajow fijoobe fiijirde e nder ciiryurde talalibijiwol fina finaije andalhttps://www.vanguardngr. Margo sam ukalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukala#Margo_sam_ukala Winndetande bulliteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukala#Winndetande_bullitee Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukala#Hiimobe Wikipedia: Emmanuel igbake https://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake Emmanuel igbake andiiraɗo Emmanuel igboke o daayaama ƴande 10 lewru oktoba hiitande ndunngu alif 1998 fijitowo fiijirde fina finaije Naajeeriya https://en.m. maarango artungohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#maarango_artungo Saana,ajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#Saana,aje Hootooji fijirde howtongo fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#Hootooji_fijirde_howtongo_fimwolgol Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#Hiimobe Wikipedia: Ñalaande Winndere Ɗemɗe Muynaaɗe https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91alaande_Winndere_%C6%8Aem%C9%97e_Muynaa%C9%97e Nallande winndere demde E nder batu mum jooɗinoongu e lewru jolal (novembre) 1999, UNESCO (Fedde Ngootaagu Dowlaaji ngam Nehdi, Ganndal e Pinal) nanondirii e waɗtude 21 colte Ñalaande Winndere Ɗemɗe (bolle) Muynaaɗe (e enngeleere Word Mother Language Day). Tuggude he hitaande 2000 Iwdi 21 Colte (Feeburuye)https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91alaande_Winndere_%C6%8Aem%C9%97e_Muynaa%C9%97e#Iwdi_21_Colte_(Feeburuye) Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91alaande_Winndere_%C6%8Aem%C9%97e_Muynaa%C9%97e#Hiimobe Wikipedia: Jimmy wales https://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales Jimmy donal Wales o dañama ñalde 7 lewru Juko hiitande dumngu alif 1966 be gelle huntsville haa di guiwal Alabama e lesdi Aameerik jooɗiiɗo e landon e lesdi ingila goɗoowo luumo ballitowo kawtal hoore lesdi Aameerik jimmy Wales e Larry Sanger be gandite mowgol manhajawal Wikipedia e hitaande dowgu 2001 o janngeti e jami,ar auburn e jami,ar jihar Alabama Tuscaloosa e moo heebeti shaidago digiriwal didabul kama emo woodi sceede Dala miliyan (100000) e hitaande dowgu didabul e ndungu (2014)https://srn.m. Maarango e jaande maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#Maarango_e_jaande_maako Golle jimmy Waleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#Golle_jimmy_Wales Ɓikkol jimmy Waleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#Ɓikkol_jimmy_Wales Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#Hiimobe Wikipedia: Jarryd coetsee https://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetsee Jarryd coetsee o daayaama ƴande e ƴalnde 5 lewru juko hiitande ndunngu alif 1982 o winndeti ciiryurde fina finaije e lisde Afrika taa foobeenare fimwolgol maako ngal The suit ngol heebeti kyawtal doudi e lesdi e lisdehttps://web.archive. Maarango taa artungal e andalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetsee#Maarango_taa_artungal_e_andal Kowngal jarrydhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetsee#Kowngal_jarryd Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetsee#Himobe Wikipedia: Ɗemngal naura https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_naura Ɗemngal naura ou ɗemngal ngal ɗon wolwitagal mawgal e nder lesdi tsibiriwol yimmɓe naura ɗon heetaayi kawtide e nder ɗemngal dee Micronesiahttps://en.m. Fasahaje bulle naurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_naura#Fasahaje_bulle_naura Wasalije ɗemngal naurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_naura#Wasalije_ɗemngal_naura Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_naura#Hiimobe Wikipedia: Ahmedmoud https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmedmoud Ahmedmoud o daayaama ƴande 12 lewru yuli e hitaande ndunngu alif 1991 fijitowo fiijirde fina finaije e lisde moroko anndal mako e moo waamite waamurde de moo yaabeti e fina finaije nder ciiryurde fimwolgol 13 hours mimasas e zanka contacthttps://ha.m. Kowtarko ahmedmoudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmedmoud#Kowtarko_ahmedmoud Hootooji fijirde fijoobe fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmedmoud#Hootooji_fijirde_fijoobe_fimwolgol Wikipedia: Slim mahfoudh https://ff.wikipedia.org/wiki/Slim_mahfoudh Slim mahfoudh o daayaama ƴande 19 e nder lewru yuli ndunngu alif 1942-30 e 2017 o fijoowo fijirde fijoobe e lisde Tunisia o howwite e dimma nder ciiryurde fina finaije gokkowngal sha,wa kama letoile du Nord e kama ciiryurde talalibijiwol kama Al khottab Al bab e choufli Hal Fina finaijehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Slim_mahfoudh#Fina_finaije Wikipedia: Mahinda https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahinda Edwin Mahinda fijitowo fiijirde e lisde https://en.m. Sana,ajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahinda#Sana,aje Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahinda#Filmography Wikipedia: Romdhan chatta https://ff.wikipedia.org/wiki/Romdhan_chatta Romdhan chatta e hitaande ndunngu 2012 nuwamba alif 1939-9 lewru jako e ndunngu 2017 fijitowo fiijirde e lisde Tunisiya asaliwa maako o beenɗo jiytul Sahel e dou anndiraa moo cuatta e arrande gammol ngol moowamite too fimwolgol hmidetou e nder mawɗe jiytul piirooji ciiryurde shirewol talabijewol e mhal chahed e nder ndunngu alif 1970 howtungo e nasaraje fijitowo fiijirde e nder ndunngu 40 too kowngal maako o yaabeti gammol rarungo kama moodibbo e nder fiijirde marechal Ammahttps://en.m. Fijitowo fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Romdhan_chatta#Fijitowo_fiijirde Wikipedia: Amandina lihamba https://ff.wikipedia.org/wiki/Amandina_lihamba Amandina lihamba o daayaama e hiitande ndunngu alif 1944 modibbo e lesdi Tanzania ɓe fijoobe fiijirde fijooje e bendiitol Kuma o darektajo wuro fiijirde fijooje o farfesajo jamiawol dares salaam too faaro fine e performing arts Kuma o howketi e dimma dream arduujo ardungal kungiyawal membawol e majalisaje jami,awol e hiitande ndunngu alif 1989 too kowgal wuro fiijirde fijooje be lesdi e biikiwol kungiyawal fijoobe fiijirde rewbe howtungo e penina muhando e nder alif 1998 o daayaama lihambra e lesdi morogoro Kowtarɗo soobade e fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amandina_lihamba#Kowtarɗo_soobade_e_fiijirde Habarujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amandina_lihamba#Habaruji Wikipedia: Neymar da Silva Santos https://ff.wikipedia.org/wiki/Neymar_da_Silva_Santos Neymar da Silva Santos junior o daayaama ƴande 5 lewru bowtal hiitande ndunngu alif 1992 o anndiraaɗo Neymar Jr, fijitowo fijirde kosɗe e nder Duuniyaru https://en.wikipedia. Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neymar_da_Silva_Santos#Hiimoɓe Wikipedia: Sarah Burney https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Burney == Life == Lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Burney#Life Wikipedia: The Story of Little Black Sambo https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Story_of_Little_Black_Sambo Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe. Wikipedia: Tristane Banon https://ff.wikipedia.org/wiki/Tristane_Banon == Early life and education == Early life and educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tristane_Banon#Early_life_and_education Wikipedia: Mavis Thorpe Clark https://ff.wikipedia.org/wiki/Mavis_Thorpe_Clark Clark janngini nder Methodist Ladies' College nder Melbourne nden wurtini kuuɗe maako arande nder nder nder nder deftere nder nder nder suudu. Nden o wurtini feere nder nder nder nder golle maako, o winndi ɓurna fuu ngam sukaaɓe e mawɓe, ammaa boo o winndi bayyuga, bolle, seriyaale wardi e non-fiction. Wikipedia: June Callwood https://ff.wikipedia.org/wiki/June_Callwood == Childhood == Childhoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/June_Callwood#Childhood Wikipedia: María Enriqueta Camarillo https://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Enriqueta_Camarillo María Enriqueta Camarillo (ngoo anndiraa kadi María Enriquet Camarillo y Roa de Pereyra) (1872-1968) wonnoo mawɗo mawɗo mawɓe e mawɓe e nder leydi Meksiko, winndaɗo e winndoowo. O anndini nder yimɓe fuu ngam kuuɗe maako, bee koolooji e defte nder nder nder nder nokkuure maako, bana boo bee bustji ɗi mariano Benlliure waɗi nder Hidalgo Park nder wuro Mexico nder nder nder teddungal maako. Wikipedia: Anna Banti https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Banti == Life and works == Life and workshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Banti#Life_and_works Wikipedia: Hoda Barakat https://ff.wikipedia.org/wiki/Hoda_Barakat == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hoda_Barakat#Biography Wikipedia: Ada Cambridge https://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Cambridge == Life == Lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Cambridge#Life Wikipedia: Charlotte Cameron https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Cameron == Personal life == Personal lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Cameron#Personal_life Wikipedia: Margaret Callan (writer) https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Callan_(writer) == Biography == Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Callan_(writer)#Biography Wikipedia: Amy Clampitt https://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clampitt == Life == Lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clampitt#Life Wikipedia: Louise Bogan https://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Bogan == Early life == Early lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Bogan#Early_life Wikipedia: Agnieszka Baranowska https://ff.wikipedia.org/wiki/Agnieszka_Baranowska Agnieszka baranowska Clampitt jibinaa ko ñalnde 15 seelto hiitade ndungu alif 1920, to waalidi Quaker, ɓe mawnini nder New Providence, Iowa. Nder American Academy of Arts and Letters e nder Grinnell College ɓadi e maako o fuɗɗi janngugo ɗemngal Farayse ngal waɗi o yaaki haa haa haa haa. Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnieszka_Baranowska#Hiimobe Wikipedia: Samina Ali https://ff.wikipedia.org/wiki/Samina_Ali Clampitt jibinaa ko ñalnde 15 Juun 1920, to waalidi Quaker, ɓe mawnini nder New Providence, Iowa. Nder American Academy of Arts and Letters e nder Grinnell College ɓadi e maako o fuɗɗi janngugo ɗemngal Farayse ngal waɗi o yaaki haa haa haa haa. Wikipedia: Larry sanger https://ff.wikipedia.org/wiki/Larry_sanger Lewrence mark sanger o daayaama e yande 16 lewru yuli ndunngu alif 1968 e gelle bellevue too biirniwol mangal ngal nder lesdi Amurka e Washington o Amurkejo kowtarɗow too dou kowɗe mahajaje wikipedia hawtongo e jimmy wales haa e nou o jiyte citezendiumhttps://www.britannica. Maarango e hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larry_sanger#Maarango_e_hannde Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larry_sanger#Hiimoɓe Wikipedia: Ahmed s nuhu https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu Ahmed s nuhu o fijitowo fiijirde howtungo mawɗe de kannywood too fijitobee fijirde kuma ciiryitido fina finaije e dimma hangugo umarni ganɗitowo fina finaije kama fimwolgol ngol maso yiyata e ndungu alif 2003 e dijangala e hitaande ndungu 2008 e yaggo fimwolgol ngal e ndungo 2005 Ahmed s nuhu daygo e gelle Plato taa waylare Lesdi naajeeriya o maayi e nder lewru seelto hiitande ndungu 2007 e taa ndatal maidugurihttps://ha.m. Maarango Ahmed s nuhuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#Maarango_Ahmed_s_nuhu Andalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#Andal Kowtarkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#Kowtarko Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#Hiimobe Wikipedia: Wiki for minorities https://ff.wikipedia.org/wiki/Wiki_for_minorities Wiki for minorities e lewru cholter wikipedia e Girka fooditi jeytuugol e Leysdi bolleti diga wiki gamma yimmɓe faamarɓe e wiki minorities wfmin) gamma ɓeedingo, winndande mukalaje de yimmɓe faamarɓe e darasiwol bolleti balluje de muhimmije taa ndaatal andal ngal kyawta kolletowol kowje e haleiyaje e matsalaje de ɗum fiskattoto e miin jeyta jeytuugol ou ganrun kawten judi e joɗi gamma wango fassirki mukalaje kesi taa ndaatal (e dithaton winnditobe ɗubbe) ndaatal e kawtarko medin ngal limngal e waaɗite ngal e nder mahajawal fountain gamma ngal naira kowmgal nga,al. Hembe janborguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wiki_for_minorities#Hembe_janborgu Wikipedia: Hearing aid https://ff.wikipedia.org/wiki/Hearing_aid Hearing aid ɗon tsarewal kawtungal nauraje balletol ɓesdungo naanɗe sautije kowniyaaje' nyamɗo sosai e yimmɓe e mardii kama Kowgal hearing aidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hearing_aid#Kowgal_hearing_aid Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hearing_aid#Hiimoɓe Wikipedia: Walker (mobility) https://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)  A walker (Ingelesiya fuɗnaange Amerika) ko walker frame (Ingelesa British) ko huunde nde hokkata walli ngam wallugo e nder e nder e dow, ko ɓuri heewde sabu e duuɓi e dow ɓeydaaki e nder eɓɓoore. Ɗiɗo koode feere fuɗnaande ngam walker ko Zimmer (frame) , ko tagdi feere feere feere diga Zimmer Biomet, mawɗo mawɗo masinji be ɓesnguji ngam hawtaade. Ɗuumɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Ɗuumɗam Kuutolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Kuutol Walker cane hybridhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Walker_cane_hybrid Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Wurooji Dog walker mo naa'ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Dog_walker_mo_naa'o Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Ndaare_kadi Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Himobe Wikipedia: Service animal https://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal Service animal Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Kootol Kuugal dabbaaji kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Kuugal_dabbaaji_kuugal Fuuɗuki e dabbaaji e dabbaaje ngam wallugo ɓerndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Fuuɗuki_e_dabbaaji_e_dabbaaje_ngam_wallugo_ɓernde Limtinkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Limtinki Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Jaɓɓorgo_Kewuuji Fedde nde ɓe njogiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Fedde_nde_ɓe_njogii Wotaaki e leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Wotaaki_e_leydi Japonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Japon Dowlaaji Amerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Dowlaaji_Amerik Ley Ameriknaaɓe e Ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Ley_Ameriknaaɓe_e_Ɓamtaare Duule goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Duule_goɗɗe Dentuɓe ngam walligo go'ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Dentuɓe_ngam_walligo_go'o Kucci kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Kucci_kuugal Lodo nder ɓallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Lodo_nder_ɓalli Monkey walliɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Monkey_walliɗo Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Ndaare_kadi Jaŋde ɓeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Jaŋde_ɓeydi Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Wurooji_wurooji Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Himobe Wikipedia: Parasports https://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports Parasports ko yiɗde yimɓe ɓe ɓe mbaɗi hakkillaaji, hawti e hakkillaaji ɓalli e hakkillo. Parasports feere ɗon je ɗon je ɗon haandi kuuɗe ɓannduji daga nder nder nder nder kuuɗe ɓanngooje ɓannduje, nden feere ɗon je je ɗon haanduki musamman ngam yimɓe ɓe ɓe ɓe ɓe ɗon mari limce, ɓe ɗon walaa ko nandi bee ɓanngoje ɓannguoje. Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Etimoloji Dental e taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Dental_e_taariika Naawol nankihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Naawol_nanki Ɓaawol hakkillohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Ɓaawol_hakkillo Ɓamtaare ɓannduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Ɓamtaare_ɓanndu Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Yimɓe Fedde nde ɓe njogiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Fedde_nde_ɓe_njogii Wondirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Wondirde Yimɓe hawtaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Yimɓe_hawtaade Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Ndaare_kadi Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Wurooji_wurooji Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Firooji Wikipedia: Crutch https://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch Crutch e bullitul moostengo bailette yaadu kosɗe taafaro ngal ɓendetol yimmbe kowterta laatiiɓe ngal ɓendetol kosɗe relluɓe kosɗe taafaro haɗarewal Mota latiɓe ngurgu,en Distenore chutchenshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Distenore_chutchens Jiytul crutcheshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Jiytul_crutches Too lesdi axillaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Too_lesdi_axillary Forearmhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Forearm Platform platformhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Platform_platform Firooji e gaitshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Firooji_e_gaits Four point gaithttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Four_point_gait Kaayaje kowmgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Kaayaje_kowmgal Daarongo,https://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Daarongo, Wikipedia: Muteness https://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness Muteness ko mutism ɗon jiytul bolletal ɓawarde jiytul ndenewal ngal faamarɓe e hurre mawɓe bulwee fere fereje e mutism e baawande anduntugo, yimmɓe walletooɓe ɗaanigo e,layaal kawtal mudiɓɓe e doctor, en e bullete walde pathologist laatiike nauda jatturde jiytul bolletal ɓawarde muteness e waditoɓe yanayiwal e manufaje dellude fere fereje e phenomena e dimma nder physiology e maitul naajarokow medical baawetengo, hemgo, psychological troama e fango yesso ɓesdango neurological e destango motsango physical ɓesdango bullete e destango,diagnosed lass e previously balletowal bullete taa faaro Psy chological. Koɗol ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Koɗol_ɓamtaare Sabooji ɓerndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Sabooji_ɓernde Daliila fuɗɗam e daliila neurologicalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Daliila_fuɗɗam_e_daliila_neurological Kuɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Kuɗol Jaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Jaɓɓorgo_Ganndal Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Ndaare_kadi Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Firooji Wikipedia: Deafblindness https://ff.wikipedia.org/wiki/Deafblindness Deafblindness ɗon jiytul bolletal ɓawarde faamarɓe ɗon wolwitagal howterde fere fereje taa ɓaawo e wartengo relluɓe e reenterde yanayeje, dalelaje nande e nder nanɗe haa too faatogol faaro bolletal e kowngal yiidungo e holleteeɓe bmɓadital e ɓesdango yimmɓe faamarɓe maarango too nder enciije e hiitande ndunngu 1994 e nder lemngal 35000 40,000 e United States ko ɓe kebeti e nder medically deafblind Helena keller e jami jonne e misalije deafblind too finnatawa babaje maarango yusngo,go,o neɗɗo e mission taa ɓaawo walletooɓe deafblind community e expandin harizons e baawande anduntugo Helena keller national center o (hknc) e ɓe ganɗitowo ekketol ɗon Sanda point New York ngal ɗon wolwitagal heebeti e nder ndunngu alif 1967 ɗon howterde ndaatal act congress e deafblind e nder yimmɓe walletooɓe ginnawol finnatawaje, taa ɓaawo caaydangohttps://www.cqc. Firooji epidemiologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafblindness#Firooji_epidemiology Hiimoɓe congenital deafblindhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafblindness#Hiimoɓe_congenital_deafblind Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafblindness#Firooji Wikipedia: Africal para games https://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games african para games ɗon wolwitagal howterde fijirde kungiiyawal ngol fijooɓe ɗiɗo para athletes diga lesdi afrikan e nder heyyandehttps://en.m. Destinore para gameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Destinore_para_games Lesdi afrikan para gameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Lesdi_afrikan_para_games Ɓendetolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Ɓendetol Ɓaawo walletooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Ɓaawo_walletooɓe_fijirde Wheelchair basketball 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Wheelchair_basketball_2023 Amputee football 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Amputee_football_2023 Wheelchair tennis 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Wheelchair_tennis_2023 Rarungo, juhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Rarungo,_ju Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Hiimoɓe Wikipedia: Syndrome e downs syndrome https://ff.wikipedia.org/wiki/Syndrome_e_downs_syndrome Syndrome e downs syndrame e jowne e dimma nder ciiryurde trisomy 21 e nder genetic disorder ngal waadite jiytul piirooji huhttps://en.m. Destinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syndrome_e_downs_syndrome#Destinore Wikipedia: Amputation https://ff.wikipedia.org/wiki/Amputation Amputation ɗon balletol gurgu,en matsorde lewre kosɗe e juuɗe taayaɗe taa nder ndaatal amputation e howterde trauma medical iliness e surgery e go,odur,ngal kowter,ngal naffitol, taa nder ɓawarde jeytul e wooɓena, woonde https://web.archive. ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amputation#ngendam seseie amputationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amputation#seseie_amputation Wikipedia: Deafness https://ff.wikipedia.org/wiki/Deafness Deafness ko ɓeɓe'en relluɓe nanɗe ɗon howterde ɓolletal ɓawarde nanɗe too nder yimmɓe mawɓe ɓe faamarɓe marɓe rellugo, nanɗe fat too ndaatal deafness e howterde joone taa ɓaawo walletoogo' yimmɓe relluɓe nanɗe kama yimmɓe naaye'en e walɓe ɗeɗe laatiiɓe taa nder dellon nango' saree ɗon darwita hawtarde walletaago' deaf kama e ludwig van beethoven e Helena keller Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafness#Hiimoɓe Wikipedia: Intellectual disability https://ff.wikipedia.org/wiki/Intellectual_disability Ɓaawde hakkilantaaku anndiraa kadi bana ɓaawde janngude hakkilantaaki nder leydi United Kingdom e ɓaawo ɓaawo hakkilantaako, woni ɓernde ɓamtaare ɓernde ɓernde ɓurnaama e ɓamtaare hakkilantaaka e ɓamtaade hakkilantaangal e ɓamtaaru. Ɗum hollitii eii ɓurɗo 70, ha ɓeydi e ɓeydiindi e jokkondirɗe ɗiɗo ko ɓuri haɓaade ɗe hawti e nguurndam yimɓe fuu. Baawol Hakiiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Intellectual_disability#Baawol_Hakiilu Wikipedia: Kuturta'a https://ff.wikipedia.org/wiki/Kuturta%27a Kuturta'a (e ɗemngel englishi leprosy) kuturta'a ɗon howterde yaure taa ko ciiyajaamu ɗon ɗon nowderta e wannango'o ɓanndu nyaɗɗo kama yimmɓe ɓe yaure kuturta'a leprosy e waada, wannango ɓanndu nyaɗɗo soosai gamma e sa,ere diga faro gite nyaɗɗo e howterde hoddunko e gaasa howre e nder sa,ere de yaure kuturta'a e walletaago, ɓandu nyaɗɗo e howterde nder tonde e howterde howduko e kolle neɗɗo ilawal yaure kuturta'a leprosy ngal daranke e ɗon wallite gamma e ngal waaɗite waatengo rumngo,o ndiyam e nder bande nyaɗɗo kama juwde e kosɗe yaure kuturta'a leprosy e waaɗite taayaɗe kole e kosɗe e ɗe joudehttps://en.m. Firooji kuturta'a leprosyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuturta%27a#Firooji_kuturta'a_leprosy Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuturta%27a#Hiimoɓe Wikipedia: Tonic chabalala https://ff.wikipedia.org/wiki/Tonic_chabalala Tonic chabalala o ndaƴaɗow nyande 25 lewry setto hiitande ndungu alif 1979 e nder gelle giyani o laatiike fiijowo fiijirde kosɗe e lesdi afirka ta foobeenare o fijoowo fijirde kosɗe ɗe premier o laatiike kyaftin e Orlando pirates jaaruɗoɓe fijital jiike e keerol e fijirde yamngo,o kufin zukaru lesdi turai e nder hitaande ndunngu alif 2006 caf e bandiraawo fijitoowo fijirde kosɗe justice chabalalahttps://en.m. Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonic_chabalala#Himmoɓe Wikipedia: Poverty https://ff.wikipedia.org/wiki/Poverty Talauci poverty(e ɗemngel englishi poverty) talauci ɗon howterde kowje ɗe ɗon heebeti relluɓe kaayaje kowmgal e nder duuniyaaru seɗɗa talauci poverty e heebeti ndaatal e koccital jiytul jowɗodal e nder momntago'o reskowje lesdi e howterde taa nder ɓawarde siyasaje sa'ere hawtongo jeytul e momntago'o reskowje ɗon woodi mawɓe suubuɓe ɗiɗabal kautungal talauci poverty e ngal waaɗite mahintare nder nantungo'o himngo ceede ɗe too nder sa'ere hanɗe e howterde jaango'o kama nyamdu e howterde suutura e nder sa'ere rarungo'o talauci poverty diga sa'ere taangado o wannata hurre maako bukataje Ma'anaje e anndal dabeyaje talauci povertyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poverty#Ma'anaje_e_anndal_dabeyaje_talauci_poverty Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poverty#Hiimoɓe Wikipedia: Lip reading https://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_reading Lip reading speechreading e jowne ɗon e howterde technigue too dou anndaal jannde ɗouɗerkar sarrapakee bolle nyaɗɗo too nder wargo'o nanɗe kowniyaaje' bolle too motsengo'o tondi e yesu e wailutungo' bailettol tondi e sarrapago, winndande sa'ere too nder 30% gamma tondi howterde janngitaa ballol jeytul muqalaje bolle demngal e anndal taa faro nanɗe e gaaritaa nder jannginol tondi e too nder ndaatal yimmɓe e nder yimmɓe e nannerta, bolle taa faro motsengo'o ɗemngal e tondi ɗon ɗe ballitaa walwitare bolle nyaɗɗohttps://en.m. Motsego'o tonde liphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_reading#Motsego'o_tonde_lip Phonemes and visemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_reading#Phonemes_and_visem Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_reading#Hiimoɓe