Wikipedia: Hello jaɓɓorgo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hello_ja%C9%93%C9%93orgo
Fulfulde Wikipedia
Articles with hAudio microformatshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hAudio_microformats
Tiimtorde Hello Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tiimtorde_Hello_Ja%C9%93%C9%93orgo
Wikipedia: Ndimaagu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndimaagu
Ndimaagu Fulɓe no yiɗaa, ina fooɗanee ina haɓanee. Pullo ina fottani hoore mum ndimaagu haa seettanaa e nder leydi Mali hee.
Footojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndimaagu#Footoji
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndimaagu#Nassiji
Wikipedia: Maali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maali
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#Demography
Seeɗa e taariika Maalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#Seeɗa_e_taariika_Maali
Seeɗa e wertaango Maalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#Seeɗa_e_wertaango_Maali
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#Hiimoɓe
Wikipedia: Leydi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Leydi
Lesdi
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leydi#Hiimobe
Wikipedia: Gine
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine
Gine (e Fulfulde Maasina, Lagine; e faransiire République de Guinée) ko leydi e Afirik Hirnaangeeri. Hindi kernidi e leyɗe ɗee ɗoo: Sarliyon, Labiriyaa, Koddiwaar, Maali, Senegal e Gine-Bisaawo.
Gine Konaakiri: Maanditaare Jaambareeɓe menhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Gine_Konaakiri:_Maanditaare_Jaambareeɓe_men
Awa hay gooto nyaawaakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Awa_hay_gooto_nyaawaaka
Men yuɓɓinay cofte pineyankooje (cultural events) fii tokkitagol e teddino ɓeen jaambareeɓe waraaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Men_yuɓɓinay_cofte_pineyankooje_(cultural_events)_fii_tokkitagol_e_teddino_ɓeen_jaambareeɓe_waraaɓe
Joogarafiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Joogarafii
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Himobe
Wikipedia: Alfaya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaya
Alfaya no wai wamo inni parti demokrat, maa repubiliken. Ko fedde ɗaɓɓaynoonde laamu fewndo dawla alsilamaaku Fuuta Jaloo.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaya#Hiimobe
Wikipedia: Senegaal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Senegaal
Senegal ko leydi e Afirik Hiirnaange. Laamorde (kapital) leydi Senegal yo Dakaar.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegaal#Nassiji
Wikipedia: Muritani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muritani
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muritani#Demography
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muritani#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muritani#Gallery
Wikipedia: Aamadu Tumani Tuure
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aamadu_Tumani_Tuure
thumb|300px|Ahmadu Tumaani Tuuree hino yeewta e nder njannju uddital fillitannde 37ɓere koolol Smithsonian Folklife Festival to [[Washington, DC|Washington e lewru morso 2003.]]
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aamadu_Tumani_Tuure#Hiimoɓe
Wikipedia: Afirik
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afirik
Afirik laatike duungal (e faransiire maa enngeleere: continent).https://www.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afirik#Hiimobe
Wikipedia: Fulfulde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde
== fulfulde ==
fulfuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#fulfulde
Caltuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Caltuɗe
Alkulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Alkule
Alkule lateŋhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Alkule_lateŋ
Adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Adlam
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Internet
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Hiimobe
Wikipedia: Maanditorde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maanditorde
right|thumb|300px|Maanditorde.
Wikipedia: Bahai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bahai
Bahai
Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Diina
Stubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs
Wikipedia: Wikipeediya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wikipeediya
Wikipedia insakulfidiya motterde anndal ɓe Aadama ngal kewta ngal jimmy wales heebeti nder dumngal duniiyaaru e hiitande ndunngu alif 2001 jimmy wales ɓeeɗo lesdi Aamirka e jihar sanfirasinko hakko e larry senger too ndaatal winndande muqalaje e wooɓena,go,ohttps://en.m.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wikipeediya#Hiimoɓe
Wikipedia: Almaami
https://ff.wikipedia.org/wiki/Almaami
Almaami ko jammoore takketeende e innde hooreeɓe dawlaaji Fulɓe fewndo alsilamaaku, dawlaaji adiiɗi fuɗɗagol laamu kolonaaku. Almaamiiɓe ɓen laatino hooreeɓe ka baŋŋe diina e ka baŋŋe laamu sabu almaami ko juulnoowo, ardiiɗo juulooɓe.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaami#Hiimoɓe
Wikipedia: Kamerun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun
|-
Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Taariihawol
Horeeɓe/Laamuɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Horeeɓe/Laamuɓe
Leyyi e demgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Leyyi_e_demgal
Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Diina
Diihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Dii
nahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#na
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Hiimoɓe
Wikipedia: Aameerik
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aameerik
right|frameless
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aameerik#Hiimoɓe
Wikipedia: Alfaa Yaayaa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Yaayaa
Alfaa Yaayaa Jallo ko lamɗo diiwal Labe, Gammbi wonnoo, fewndo dawla alsilamaaji too fulbe Fuuta Jaloo. Diiwal Labe ngal laatino fayda feccere Fuuta Jaloo, hakkee ko ngal yaajunoo, tentii ɓaawo dahugol leyɗeele janane wano leydi Seɓɓe (Manndinkooɓe) Ngaabu.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Yaayaa#Himobe
Wikipedia: Konaakiri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri
|-
Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri#Taariika
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri#Yimɓe
Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri#Faggudé
Wikipedia: Labe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Labe
300px|right|thumb|Labe
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#Yimɓe
Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#Taariika
Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#Faggudé
Iniwersitéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#Iniwersité
Ehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#E
Wikipedia: Buubakar Biro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Buubakar_Biro
Buubakar Biro maa Boukar Biro ko almaamiijo sakkitoro on Fuuta Jaloo. Ko o geɗaljo Almaami Umaru e Neene Jaarii'u.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buubakar_Biro#Hiimoɓe
Wikipedia: Egilis Haqiiqaajo mo Iisaa Almasiihu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Egilis_Haqiiqaajo_mo_Iisaa_Almasiihu
«Egilis Haqiiqaajo mo Iisaa Almasiihu» ko egilis jeyɗo hoore mu’um, sincaaɗo e hitaande 1917 Beyjin leydi Siini. Ko egilis laatiiɗo catal siininkewal jeyaangal e fedde nasaarankaaku porotestan’en feenyunoonde hedde hitaande 1900.
Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Diina
Wikipedia: Nyawndiigu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyawndiigu
Anndal nyawndugol yimɓe, tuugiingal e gannde fewndiiɗe, e tasakuyeeji, ko aldaa e mbilehu maa nyanneyaagal.
Wikipedia: Uetersen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Uetersen
|-
Almaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Almaanya
Wikipedia: Naajeeriya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya
https://en.wikipedia.
Finnande Inde Lesdi Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Finnande_Inde_Lesdi_Naajeeriya
Lawol tokkingo Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Lawol_tokkingo_Laamu
Sifaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Sifaaji
Lasgi E Ɗemlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Lasgi_E_Ɗemle
Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Natal
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Hiimoɓe
Wikipedia: Duungal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Duungal
300px|right
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duungal#Himmoɓe
Wikipedia: UNESCO
https://ff.wikipedia.org/wiki/UNESCO
Ka wowlugol: Yunesco, nyoggal innde enngele United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation firiraande e faransi Organisation des Nations unies pour l'éducation, la science et la culture, si waylitaama e fulfude wona: fedde Ngenndiije Dentuɗe (moftondiral leyɗeele adunaaru ndun) wonande needi e ganndal e pinal.
Wikipeediyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wikipeediya
Wikipedia: Ndenndaandi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndenndaandi
Ndenndaandi (e faransi république, e engele republic) ko noone dawla renndaaɗo, dawla mo yimɓe leysɗi ɓen fow hawtiti jeyi. E liddu, si ko laamuuji finaa-tawaaji ko neɗɗo gooto e ɓeynguure mu’um, lamɗo on, jeyi leydi ndin fow.
Ndenndaandi e demokaraasi (fewjodal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndenndaandi#Ndenndaandi_e_demokaraasi_(fewjodal)
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndenndaandi#Hiimoɓe
Wikipedia: Almazán
https://ff.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1n
|-
Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya
Soriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Soriya
Wikipedia: Curitiba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Curitiba
|-
Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Barazil
Stubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs
Wikipedia: Gine-Bisaawo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo
Gine-Bisaawo (pt. Guiné-Bissau, maa Gine Bisaawo, ko aldaa e pocal ngal) ko leydi e Afirik Hirnaangeeri, keernundi e Gine (Konaakiri) ka funnaange e Senegal ka nano.
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo#Demography
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo#Gallery
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo#Hiimoɓe
Wikipedia: Lansana Konte
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_Konte
Lansana Konte O jibinaa heedde 1934 e hoɗo no wi'ee Buraamayaa (woɓɓe no wi'a ko Lummbayaa) e nder diiwal Dobirikaa, leydi daande baharu ndin. Ko ɗon o janngi e duɗal Alqur'aana o naati kadi lekkol kono no sikkaa o feƴƴaali duɗal aranal ngal.
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_Konte#Laamu
Maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_Konte#Maayde
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_Konte#Hiimobe
Wikipedia: Fuuta Jaloo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo
thumb|right|200px
Jooghttps://www.google.com/search?qfuuta+jaloo&oq=fuuta+jaloo&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIHCAEQABiABDIHCAIQABiABDIGCAMQRRg8MgYIBBBFGDwyBggFEEUYPDIHCAYQABiABDIHCAcQABiABDIHCAgQABiABDIHCAkQABiABNIBCTIwNDE5ajBqN6gCALACAA&client=ms-android-transsion-infinix-rev1&sourceid=chrome-mobile&ie=UTF-8#ip=1arafi==https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo#Jooghttps://www.google.com/search?qfuuta+jaloo&oq=fuuta+jaloo&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIHCAEQABiABDIHCAIQABiABDIGCAMQRRg8MgYIBBBFGDwyBggFEEUYPDIHCAYQABiABDIHCAcQABiABDIHCAgQABiABDIHCAkQABiABNIBCTIwNDE5ajBqN6gCALACAA&client=ms-android-transsion-infinix-rev1&sourceid=chrome-mobile&ie=UTF-8#ip=1arafi==
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo#Yimɓe
Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo#Taariika
Wikipedia: Soriya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Soriya
Fedde Soriya (maa Soriyaa) ko fedde tawanoonde e pooɗotiral fii laamu fewndo Almaamiiɓe ɓen Fuuta Jaloo. Ko Alfaayaaʼen wonunoo foolotirteeɓe maɓɓe ɓen.
Ginehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gine
Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya
Wikipedia: Entrena
https://ff.wikipedia.org/wiki/Entrena
Entrena ko galluure nder La Rioja.
Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya
Wikipedia: Sarliyon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarliyon
Sarliyon maaɗum Sara Lon ko leydi leydi tokosun wonndi e fuɗnaange Afrik marndi falde 71740㎢ (ujune cappanɗe jeɗɗi e go'o temeɗɗe jeɗɗi e cappanɗe nay, feppital kilomeeter). Laamorde nden ko Firiton (Freetown e Enngele), hindi kernidi e Gine ka nano fuɗnaange, ka ñaamo fuɗnaange ko ton Labiriyaa hikkori.
Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarliyon#Lenyol
Footoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarliyon#Footoo
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarliyon#Faɗɗitaa
Wikipedia: Labiriyaa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa#Demography
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa#Gallery
Wikipedia: Gammbi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi
|-
Jubbannde e taariixa leydi ndiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#Jubbannde_e_taariixa_leydi_ndii
Leƴƴi e ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#Leƴƴi_e_ɗemɗe
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#Gallery
Wikipedia: Gana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gana
Gana (en. Ghana) ko/e nder leysɗi Afirik.
soundcloud.com/dingotop1https://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#soundcloud.com/dingotop1
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#Gallery
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#Nassiji
Wikipedia: Yuroopu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yuroopu
Yuroopu laatike duungal (e faransiire maa enngeleere: Europe)
Duungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Duungal
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Faransi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Faransi
|-
Faransihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Faransi
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Kurów
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kur%C3%B3w
right|250px
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Alqur'aana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aana
Alqur’aana ko konngol aarabeyankewol seekaangol e ‘Alqiraa’ah’ janngugol. Defteere Diina Lislaamu
Bollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aana#Bolle
Keerolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aana#Keerol
Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aana#Hiimbe
Wikipedia: Đồng Hới
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C4%90%E1%BB%93ng_H%E1%BB%9Bi
125px
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Jara Tarawore
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jara_Tarawore
Jara Tarawore ko 1935 jibinaa. Lenyol makko ko Manndinke.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Qin Shi Huang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Qin_Shi_Huang
Qin Shi Huang(秦始皇,259 BCE – 210 BCE) ko amansɛm e Ciina.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Jojjanɗe neɗɗo maa hakkeeji neɗɗo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jojjan%C9%97e_ne%C9%97%C9%97o_maa_hakkeeji_ne%C9%97%C9%97o
Jojjanɗe neɗɗo (no wi’ee kadi hakkeeji maa foddeeji neɗɗo) ko alhaali yowitiiɗo e "jojjanɗe yummaaje e ndimaaku ngu kala Banii-Aadama hanndi e mum". E ko woowi kon, ko ɗee ɗoo geɗe ndimaaku limtetee nde haala jojjanɗe neɗɗo umminaa: jojjanɗe e baŋŋe ɓii-leydiyaagal (siwil) kanyum e dawro (polotigi), e piide misal jojjannde nguurndam e ndimaaku, heɓtaare anndingol miijo mum, fotondiral yeeso sariya.
Wikipedia: Laam-Tooro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laam-Tooro
Dawla Fulɓe arano on, ɓurɗo neeɓude on kadi Hiirnaange Afirik. Laam-Tooro ko hedde teeminannde 800 aɓere feenyi, takko Laamateeri Gana, ka daande Maayo Senegal, nokkuure anndiraande hannde Fuuta Tooro.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam-Tooro#Hiimoɓe
Wikipedia: Ngaluuji leydi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi
__NOTOC__
Ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#A
Bhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#B
Chttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#C
Dhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#D
Ehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#E
Fhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#F
Ghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#G
Hhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#H
Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#I
Jhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#J
Khttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#K
Lhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#L
Mhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#M
Nhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#N
Ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#O
Phttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#P
Qhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#Q
Rhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#R
Shttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#S
Thttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#T
Uhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#U
Vhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#V
Whttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#W
Yhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#Y
Zhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#Z
Wikipedia: Pigazzano
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pigazzano
right|200px
Italiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Italiya
Wikipedia: Burkina Faso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso
Burkina Faso yo ngenndi rimɓe ndii leydi gorgal Afirik woni. Mbertudi leydi ndin ko 274.
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#Demography
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#Gallery
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#Internet
Wikipedia: Lituwaniya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lituwaniya
|-
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Montehermoso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Montehermoso
|-
Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya
Wikipedia: Kodduwaar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kodduwaar
== Koddiwaar ==
Koddiwaarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kodduwaar#Koddiwaar
Liens externeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kodduwaar#Liens_externes
Wikipedia: Nowy Dwór Królewski
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nowy_Dw%C3%B3r_Kr%C3%B3lewski
Nowy Dwór Królewski (Nowy Dwór Królewski) ko galluure nder Poloonya.
Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Poloonya
Wikipedia: Nouakchott
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nouakchott
thumb|right|200px|Nouakchott
Muritanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Muritani
Wikipedia: Wiyetnam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wiyetnam
|-
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Coronel Fabriciano
https://ff.wikipedia.org/wiki/Coronel_Fabriciano
|}
Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Barazil
Stubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs
Wikipedia: Esperanto
https://ff.wikipedia.org/wiki/Esperanto
Esperanto ("lingvo internacia") ko ɗemngal.
Esperantohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esperanto#Esperanto
Wikipedia: Botswana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Botswana
Botswana Haa Jaamhuuriyah Botswana leydi on haa fombina wakkare Afrik. Bostwana ɗon be e ti wala tondire wala ka’e kombi der geɓe sappo e jee ɗiɗi wakkare maako nɗum wonii hader hamada kalahari.
Adadu yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Botswana#Adadu_yimɓe
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Botswana#Himobe
Wikipedia: Kenya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kenya
|-
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Kenyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kenya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Fonnye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fonnye
thumb|right|260px|Fonnye
Nyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nyaamndu
Wikipedia: Paggiri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Paggiri
Paggiri (Fulɓe goʼo no inna pagguri maa jaajee) ko nooneeji kuɗooli heewɗi ɗi aawetaake innetee non.
Wikipedia: Kappe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kappe
thumb|right|260px|Kappe
Nyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nyaamndu
Wikipedia: Pullo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo
Pullo (keewal mum ko Fulɓe) ko lenñol aynooɓe (durooɓe) hoɗuɓe e diiwaanuuji Sahel takko jeereende Sahara. Hiɓe tawee hannde e leyɗe 15 Afirik Hiirnaange, yoga e majje ko Maali, Senegal, Gine haa leyɗe Afirik Hakkundeeri yeru Chadi, Ndenndaandi Santrafirik e Sudaan.
Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#Natal
Iwdi Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#Iwdi_Fulɓe
Ɗemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#Ɗemngal
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#Hiimoɓe
Wikipedia: Limle
https://ff.wikipedia.org/wiki/Limle
Limle
Go’o - Sappohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Go’o_-_Sappo
Sappo e go’ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Sappo_e_go’o
Cappanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Cappanɗe
Teemeɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Teemeɗɗe
Boorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Booro
Wikipedia: Go’o
https://ff.wikipedia.org/wiki/Go%E2%80%99o
Go’o, limle 1.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Ɗiɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Ai%C9%97i
Ɗiɗi, limle 2.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Tati
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tati
Tati, limle 3.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Nayi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nayi
Nayi / Nay , limle 4.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Jowi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jowi
Jowi, limle 5.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Joweego
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joweego
Joweego, limle 6.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Joweeɗiɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jowee%C9%97i%C9%97i
Joweeɗiɗi, limle 7.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Joweetati
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joweetati
Joweetati, limle 8.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Joweenayi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joweenayi
Joweenayi / Joweenay , limle 9.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Sappo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo
Sappo, limle 10.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Sappo e go’o
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_go%E2%80%99o
Sappo e go’o , limbe 11.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Sappo e ɗiɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_%C9%97i%C9%97i
Sappo e ɗiɗi , limle 12.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Sappo e tati
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_tati
Sappo e tati , limle 13.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Sappo e nay
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_nay
Sappo e nay , limle 14.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Sappo e jowi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_jowi
Sappo e jowi , limle 15.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Sappo e joweego
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_joweego
Sappo e joweego , limle 16.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Sappo e joweeɗiɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_jowee%C9%97i%C9%97i
Sappo e joweeɗiɗi, limle 17.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Sappo e joweetati
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_joweetati
Sappo e joweetati , limle 18.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Sappo e joweenay
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_joweenay
Sappo e joweenay , limle 19.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Noogas e go’o
https://ff.wikipedia.org/wiki/Noogas_e_go%E2%80%99o
Noogas e go’o , limle 21.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Noogas e ɗiɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Noogas_e_%C9%97i%C9%97i
Noogas e ɗiɗi, limle 22.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Noogas
https://ff.wikipedia.org/wiki/Noogas
Noogas (Noogay , Cappanɗe ɗiɗi , Lasooru) , limle 20.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Booro sappo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Booro_sappo
Booro sappo , limle 10.000.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Cappanɗe tati
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_tati
Cappanɗe tati (Cappantati), limle 30.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Cappanɗe nayi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_nayi
Cappanɗe nayi (Cappanɗe nay, Debe) , limle 40.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Cappanɗe jowi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_jowi
Cappanɗe jowi (Debe e sappo) , limle 50.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Cappanɗe joweego
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_joweego
Cappanɗe joweego (Mallihemre) , limle 60.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Cappanɗe joweeɗiɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_jowee%C9%97i%C9%97i
Cappanɗe joweeɗiɗi (Mallihemre e sappo) , limle 70.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Cappanɗe joweetati
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_joweetati
Cappanɗe joweetati (Hemre) , limle 80.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Cappanɗe joweenayi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_joweenayi
Cappanɗe joweenayi (Cappanɗe joweenay , Hemre e sappo) , limle 90.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Booro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Booro
Booro (Ujunerre , Ujunere) , limle 1000.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Teemerre
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teemerre
Teemerre , limle 100.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Teemeɗɗe ɗiɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_%C9%97i%C9%97i
Teemeɗɗe ɗiɗi , limle 200.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Teemeɗɗe tati
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_tati
Teemedde tati , limre 300.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Teemeɗɗe nayi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_nayi
Teemeɗɗe nayi , limle 400.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Teemeɗɗe jowi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_jowi
Teemeɗɗe jowi limle 500.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Teemeɗɗe joweego
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_joweego
Teemeɗɗe joweego , limle 600.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Teemeɗɗe joweeɗiɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_jowee%C9%97i%C9%97i
Teemeɗɗe joweeɗiɗi , limle 700.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Teemeɗɗe joweetati
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_joweetati
Teemeɗɗe joweetati , limle 800.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Teemeɗɗe joweenayi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_joweenayi
Teemeɗɗe joweenayi , limle 900.
Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Limle
Wikipedia: Kudaku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kudaku
thumb|right|260px|Kudaku
Nyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nyaamndu
Wikipedia: Masarji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Masarji
thumb|250px|Masarji
Nyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nyaamndu
Wikipedia: Cirgu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cirgu
Cirgu (Panthera pardus), dabbaji ladde.
Dabbajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dabbaji
Wikipedia: Miliyonji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Miliyonji
== Miliyonji ==
Miliyonjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miliyonji#Miliyonji
Wikipedia: Osasco
https://ff.wikipedia.org/wiki/Osasco
|-
Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Barazil
Pages with broken file linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_broken_file_links
Stubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs
Wikipedia: Njuɓɓudi naangeyankoori
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nju%C9%93%C9%93udi_naangeyankoori
Yuɓɓo naange Joomiraaɗo tagii Winndere ndee o waɗii e Mayre Kaawisaaji mawɗi, e Gunndooji (sirluuji) peeñɗi e Cuuɗiiɗi, Yoga (won) e Majji ɗii o newnani neɗɗo yiitude ɗumen, woon heen ko o newnanaani neɗɗo anndude ɗumen. Ina jeyaa heen njuɓɓudi naangeyankeeri, walla mbi’en naange e ɓesngu mum.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nju%C9%93%C9%93udi_naangeyankoori#Hiimoɓe
Wikipedia: Lewru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lewru
Tagoore kammu Alla ɓurnde fof ɓadtaade Leydi ko Lewru. Ngoɗɗeeki hakkunde lewrue leydi ko 384.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lewru#Hiimoɓe
Wikipedia: Monzón
https://ff.wikipedia.org/wiki/Monz%C3%B3n
|-
Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya
Huescahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Huesca
Wikipedia: Naange
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naange
Naange Ko Koodal Moolanaangal, Hakkundewal e nder yuɓɓo tagopeeje ngo Wonu-ɗen ngon e muuɗum, inneteengo kadi yuɓɓo naangeyankeewo maa sato naangeyankeewo. E finaa-tawaaji men kañum e haala men, en wiʼay naange fuɗay bimmbi (puɗal naange) yiiloo haa kiikiiɗe si muta (mutal naange) kono tippude e gannde kese ɗen, naange sottataa hay nii e ɗaa, ko tagopeeje ɗen, e maanaa leydi men ndin, woni e sottude tawa enen hiɗen sikka ko naage ngen.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naange#Hiimoɓe
Wikipedia: Nelaaɗo Muhammadu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_Muhammadu
Nelaaɗo maa Nulaaɗo Muhammadu ko annabiijo cakkito on e giiɗo juulɓe. kaŋko Allah nuli fii feññingol diina lislaamu.
Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_Muhammadu#Taariihawol
Jibineede Nelaaɗo sallal-laahu alayhi wasallam (s.a.w)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_Muhammadu#Jibineede_Nelaaɗo_sallal-laahu_alayhi_wasallam_(s.a.w)
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_Muhammadu#Nassiji
Wikipedia: Burunndi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Burunndi
Burunndi ko leydi e Afirik. Mbertudi leydi ndin ko 27.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Burunndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Burunndi
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gabon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gabon
Gabon ko leydi e Afirik. Mbertudi leydi ndin ko 267.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabon#Nassiji
Wikipedia: Adradas
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adradas
|-
Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya
Soriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Soriya
Wikipedia: Arenillas
https://ff.wikipedia.org/wiki/Arenillas
|-
Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya
Soriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Soriya
Wikipedia: Koli Teŋella
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koli_Te%C5%8Bella
Koli Teŋella ko laamɗo Pullo lolluɗo e teeminannde 15ɓere. Hino sikkaa ko kanko sinci suudu laamu Deniyankooɓe Fuuta Tooro.
Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93e
Wikipedia: Laamateeri Adamaawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa
Laamateeri Adamaawa laatino dawla Afirik taarixiyankeejo e Lesɗi Najeeriya, Kamarun e Caadi hannde.http://www.
Iwdi innde ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Iwdi_innde_nden
Fuɗɗoode Laamateeri Adamaawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Fuɗɗoode_Laamateeri_Adamaawa
Yirbugol Laamateeri Adamaawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Yirbugol_Laamateeri_Adamaawa
Leƴƴi e ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Leƴƴi_e_ɗemɗe
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Hiimobe
Wikipedia: Buford
https://ff.wikipedia.org/wiki/Buford
thumb|right|250px|Buford
Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i
Wikipedia: Roosiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya
thumb|right|250px|Roosiya
Arannde Inde Roosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#Arannde_Inde_Roosiya
Neesujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#Neesuji
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#Hiimobe
Wikipedia: Skolkovo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Skolkovo
thumb|right|250px|Skolkovo
Roosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Roosiya
Wikipedia: Dowlaaji Dentuɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dowlaaji_Dentu%C9%97i
thumb|Dowlaaji Dentuɗi
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Lacuna Coil
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lacuna_Coil
thumb|right|250px|Lacuna Coil
Wikipedia: Italiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Italiya
thumb|right|250px|Italiya
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italiya#HIIMOƁE
Wikipedia: Poloonya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#Demography
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#Gallery
Wikipedia: Nawru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nawru
thumb|right|255px|Nawru
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Nawruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nawru
Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya
Wikipedia: Sinngapuur
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sinngapuur
thumb|right|250px|Sinngapuur
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Sinngapuurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sinngapuur
Wikipedia: Ho Chi Minh City
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City
155px|vignette|droite|Ho Chi Minh City
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Paltoga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Paltoga
Paltoga ko galluure nder Roosiya.
Roosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Roosiya
Wikipedia: Maayo Jaaliba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jaaliba
thumb
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jaaliba#Nassiji
Wikipedia: Maayo Niil
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Niil
Maayo Niil (e arabuure: النيل, An Nīl, misrankoore aranere: Iteru walla Ḥ'pī, kiɓiɗiyankoore: ⲫⲓⲁⲣⲱ Piaro walla Phiaro, ɗemngal amharik Ecoppi: ዓባይ?; ɗum wonta e binndol lateŋ: ʿAbbai) hino ƴettiraa hono maayo ɓurngo juutude ngoo e nder aduna on.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Niil#Nassiji
Wikipedia: Banovci (Nijemci)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)
thumb|Banovci
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Trpinja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja
Trpinja ko galluure nder Korowaasiya.
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Aasiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aasiya
frameless|right
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aasiya#Hiimoɓe
Wikipedia: Islannda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda
thumb|right|250px|Islannda
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Anndoora
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Demography
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Gallery
Wikipedia: Holannda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda
thumb|right|250px|Holannda
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Fiiji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fiiji
thumb|right|250px|Fiiji
Fiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Fiiji
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya
Wikipedia: Saggitorde fulfulde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Saggitorde_fulfulde
a,ɗa,ɗo,nda,ndo,ndi,nga,ngo,nge nagge,nagge nge
Wikipedia: Vũng Tàu
https://ff.wikipedia.org/wiki/V%C5%A9ng_T%C3%A0u
thumbnail|right|250px
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Peru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Peru
|-
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Peruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Peru
Wikipedia: Almaanya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#Demography
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#Gallery
Wikipedia: Belaruusiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#Demography
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#Gallery
Wikipedia: Estoniya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Estoniya
|-
Estoniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Estoniya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Bosniya e Herzegovina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovina
thumb|right|250px|Bosniya
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovina#Hiimobe
Wikipedia: Bulgariya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya
Bulgariya jaamhuuriya Bulgariya leddi’on haa fombina waladu fuuna Yuroopu.https://www.
Ɗuɗugo yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya#Ɗuɗugo_yimɓe
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya#Faɗɗitaa
Wikipedia: Ca Mau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ca_Mau
255px|right|thumb|Ca Mau
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Nha Trang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nha_Trang
155px|right|thumb|Nha Trang
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Biên Hòa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bi%C3%AAn_H%C3%B2a
155px|right|thumb|Bien Hoa
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Đà Nẵng
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C4%90%C3%A0_N%E1%BA%B5ng
165px|right|thumb|Da Nang
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Aéroport de Dong Hoi
https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Dong_Hoi
200px|right|thumb|
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Aéroport de Tan Son Nhat
https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Tan_Son_Nhat
200px|right|thumb|
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Alfaa Moolo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo
alfaa Moolo So tawii won jaambareeɓe njejjitaa nder daartol Senegaal, Alfaa Yaayaa Moolo Balde e ɓiyi mum Muusaa Moolo Balde ko heen njeyaa. Gadano o ko baaba mum ɗiɗaɓo o.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo#Hiimobe
Taanobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo#Taanobe
Saana,ajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo#Saana,aji
Kowngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo#Kowngal
Firojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Moolo#Firoji
Wikipedia: Dewgal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal
Dewgal (maa desal) ko gondigal debbo e gorko aadanaangal, humeteengal e yeeso sariya. Si gorko humanii debbo, ɗum no wi'ee kadi o resii debbo maa o ɓaŋii maa o dewlii.
Fuuta Jaloohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Fuuta_Jaloo
Fuuta Toorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Fuuta_Tooro
Kumalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Kumal
Kurtunguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Kurtungu
Piyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Piye
Cuuɗoygol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Cuuɗoygol_jommbaajo
Lootgol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Lootgol_jommbaajo
Duwaawu jignaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Duwaawu_jignaaɓe
Baɗɗingolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Baɗɗingol
Wiseede koondihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Wiseede_koondi
Lelndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Lelnde
Njeenaarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Njeenaari
Ñaam gawrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Ñaam_gawri
Woli boombihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Woli_boombi
Bula boombihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Bula_boombi
Dammborduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Dammbordu
Guppulihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Guppuli
Moorol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Moorol_jommbaajo
Calminoygol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Calminoygol_jommbaajo
Keɓgol hiraandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Keɓgol_hiraande
Wikipedia: Aéroport de Cam Ranh
https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Cam_Ranh
200px|right|thumb|
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Bà Rịa
https://ff.wikipedia.org/wiki/B%C3%A0_R%E1%BB%8Ba
255px|right|thumb|Ba Ria
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Aéroport de Da Nang
https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Da_Nang
200px|right|thumb|
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Hunngariya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hunngariya
== Danemark ==
Danemarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hunngariya#Danemark
Wikipedia: Aéroport de Ca Mau
https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Ca_Mau
Aéroport de Ca Mau (Ca Mau Airport) ko aéroport nder Ca Mau, Wiyetnam.
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Ido
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ido
Ido ko ɗemngal caltungal e ɗemngal esperanto (ido firti, e ɗemngal esperanto walla «esperantide», ko «ɓiy, iwdi»). A ngal ƴoogi kadi e Idion Neutral.
Idohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ido#Ido
Wikipedia: Moldowa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Moldowa
Moldowa ko leydi e Yuroopu. Laamorde (kapital) leydi Moldowa yo Chișinău.
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: East Timor
https://ff.wikipedia.org/wiki/East_Timor
|-
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
East Timorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:East_Timor
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Faransinkoore
https://ff.wikipedia.org/wiki/Faransinkoore
Faransinkoore (maa Faransiŋkoore maa Faransiire maa ɗemngal Faransi ; Faransinkoore: Français; Engelenkoore: French) ko ɗemngal Faransi, Beljik e Suwis ley Yuroopu. Ngal ana haalee ley leyɗe woɗɗe ley Afriik duu.
Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97e
Wikipedia: Almankoore
https://ff.wikipedia.org/wiki/Almankoore
Almankoore (Almankoore: Deutsch; Faransinkoore: Allemand; Engelenkoore: German) ko ɗemngal Almaanya, Otiris e Suwis ley Yuroopu.
Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97e
Wikipedia: Riisinkoore
https://ff.wikipedia.org/wiki/Riisinkoore
Riisinkoore (Riisiinkoore: ру́сский язы́к [russkij jazyk]) ko ɗemngal Roosiya (Riisii). Ngal ana haalee duu ley Belaruusiya, Ukrayiina, Kasakstan, e leyɗe woɗɗe.
Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97e
Wikipedia: Ciifol Gaaza
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ciifol_Gaaza
thumb|300px|Ciifol Gaaza
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Wikipedia: Ahmed Seeku Tuuree
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Seeku_Tuuree
Ahmed Seeku Tuuree. Laamɗo arano leydi Gine ɓaawo jeytal-hoore mayri e hitaande 1958.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Seeku_Tuuree#Hiimoɓe
Wikipedia: Aañam-Goli
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aa%C3%B1am-Goli
thumb|right|Araraay Wuro Aañam-Goli
Gure Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gure_Senegal
Maatamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Maatam
Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Senegal
Wikipedia: Misiide Ɓamtaare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Misiide_%C6%81amtaare
Misiide Ɓamtaare, ko lowre ɓamtal diina e pinal ka ɗemngal pulaar/fulfulde, nde sincaa ko ñannde/Duuɓii 01/01/2013 nde fuɗɗii golle e lewru Fabraa’iru (Colte) ndun.
Wikipedia: Kartal Nelaaɗo Muhammadu (yo O his)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kartal_Nelaa%C9%97o_Muhammadu_(yo_O_his)
Innde nden : Muhammad (SAW)
Wikipedia: Ceerno Mo neenembo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_Mo_neenembo
Ceerno Moneenembo ko jibinannde Lesdi Gine e nder Fuuta Jaloo hitaande 1947, jooɗiiɗo ka njananiri gila 1969 haa 2013, ko o dokteer e biyoshimi, o jannginii ɗum Aljeri e Marok ko ɓooyi.
Wikipedia: Paramore
https://ff.wikipedia.org/wiki/Paramore
thumb|right|300px|Paramore
Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i
Wikipedia: Koorka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koorka
Koorka hino wi'ee hoorugol kadi walla suumayee e Fulfulde fuuta Jaloo. Lewru suumayee walla koorka ndun non si hewtii, julɗo on ñaamataa, yarataa, renndataa (yiidataa e sonna mun mbaldi), e ko nanndi e haɗaaɗi; gila ka peeral fajiri haa ka mutal naange (futuroo).
Wikipedia: Albaniya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya
Albaniya, Haa Hukuma be Jaamhuuriiya Albaniya leydi on haa waladu fuuna Yuroopu. Woɗon ɓe e ti do o mayo Adriatic be mayo fere Lonian je hautibe mayo Rum o waɗi kerol be leddi man be montenegro hedi wakkera mako woyla waladu hirna, Kosovo gada woyla waladu fuuno, woyla lisde Macedonia gada fuuna be Girka, gada fuuna.
Sufoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#Sufoore
Joogarafiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#Joogarafii
Ɗuɗugo yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#Ɗuɗugo_yimɓe
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#Galluure
Suurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#Suura
Wikipedia: Armaaniya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya
Armaaniya e lamgu Jamhuriwal Armaaniya un lesdi e hirna lardu Yuroopu e Aasiya e ɗi waaɗi keerol e Turkie gaɗa hirna Georgia gaɗa woyla ɗenbo e lachin corridor (les mobgal balloɓe jonɗe jam ɓe Russian) hauti e Azarɓe jan gaɗa fuuna hai Iran e Azarbaijan e gongal geɓal Nakhchiiran gaɗa fombina. Yerevan kanje woni gelle mauɗe ɗe lesdi ɗin ɗembo gelle ɓurɗe ɗuwɗirka yimɓe.
Faslu Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Faslu_Leydi
Laamu e Siyasajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Laamu_e_Siyasaje
Larduujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Larduuji
Ɗuɗuugo Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Ɗuɗuugo_Yimɓe
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Galluure
Footohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Footo
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Faɗɗitaa
Wikipedia: Romaniya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Romaniya
Romaniya (ro. România) ko leydi e Yuroopu.
Innde artudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Romaniya#Innde_artude
Wikipedia: Hispaanya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hispaanya
thumb|right|250px|Hispaanya
Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hispaanya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Ukrayiina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ukrayiina
|-
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ukrayiina#HIIMOƁE
Wikipedia: Portokeesi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Portokeesi
thumb|right|250px|Portokeesi
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Korowaasiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Korowaasiya
thumb|right|250px|Korowaasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Watikan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Watikan
thumb|right|250px|Watikan
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Beljik
https://ff.wikipedia.org/wiki/Beljik
thumb|right|250px|Beljik
Beljikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Beljik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Luksammbuur
https://ff.wikipedia.org/wiki/Luksammbuur
thumb|right|250px|Luksammbuur
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Suwed
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suwed
thumb|right|250px|Suwed
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Suwis
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suwis
thumb|right|250px|Suwis
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Norwees
https://ff.wikipedia.org/wiki/Norwees
Norwees ko leydi e Yuroopu.Un leydi eta faaroo wayla yuroopu gebbal mawngal leydi lattigal gal gebbe haa hirnah e wayla burgal mawngu gal [Scandinavian peninsula].
Référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norwees#Références
Wikipedia: Irlannda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Irlannda
thumb|right|250px|Irlannda
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Suloweniya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suloweniya
thumb|right|250px|Suloweniya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Sulowakiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sulowakiya
thumb|right|250px|Sulowakiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Sulowakiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sulowakiya
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Serbiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Serbiya
thumb|right|250px|Serbiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Masedoniya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Masedoniya
thumb|right|250px|Arewa Masedoniya
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masedoniya#Galluure
Wikipedia: Somaaliya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Somaaliya
thumb|right|280px|Somaaliya
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Somaaliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Somaaliya
Wikipedia: Eritereya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eritereya
thumb|right|250px|Eritereya
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Eritereyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Eritereya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Namibiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Namibiya
|-
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Namibiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Namibiya
Wikipedia: Aljeri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aljeri
Aljeri ko leydi e Afirik. Laamorde (kapital) leydi Aljeri yo Alger.
Maandingolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aljeri#Maandingol
Geɓere Lesdi Aljeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aljeri#Geɓere_Lesdi_Aljeriya
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aljeri#Nassiji
Wikipedia: Anngolaa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa
Anngolaa ko leydi e Afirik. Laamorde (kapital) leydi Anngolaa yo Luanda.
Taariikuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#Taariiku
Keɓe Leddi Anngolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#Keɓe_Leddi_Anngola
Suurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#Suura
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#Faɗɗitaa
Wikipedia: Mozammbik
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mozammbik
right|250px
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Mozammbikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Mozammbik
Wikipedia: Gine Ekwatoriyal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine_Ekwatoriyal
|-
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Gine Ekwatoriyalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gine_Ekwatoriyal
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Kapu Werde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kapu_Werde
|-
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Kapu Werdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kapu_Werde
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Ndiyam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyam
Ndiyam (e ganndal kimiiyu H2O) Ko memtinaari (maceer) Sariindi e dow leydi haa e boowal Leydi, teeŋti noon e nder ko Wuuri, gam alaa ko Wuurata nguurndam ɗam ngannduɗen ɗam tawa ndiyam heƴaani heen.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyam#Nassiji
Wikipedia: Benen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Benen
Benen ko leydi e Afirik. Laamorde (kapital) leydi Benen yo Porto Novo.
Sufoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#Sufoore
Keɓe Lesdi Benenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#Keɓe_Lesdi_Benen
Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#Natal
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#Nassiji
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#HIIMOƁE
Wikipedia: Niiser
https://ff.wikipedia.org/wiki/Niiser
Niiser ko leydi e Afirik. Mbertudi leyɗi ndin ko 1.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niiser#Hiimoɓe
Wikipedia: Togo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Togo
Togo ko kawtugo Togo (e wolde Faransako’en Republique Togoloise), lesdi e der lesde de lardi Afrik kayri ndi heeɓi ardungal maari e dumngu 1960 less Faransi. Togo haa nɗi woodi (mari) nJayri ɗudɗi bano kilomita 56,785km be adadu yimɓe yahri banoo 7,552,318 e faro lingal 2015.
Keɓe Lesdi Anngolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togo#Keɓe_Lesdi_Anngola
Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togo#Natal
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togo#Hiimobe
Wikipedia: Ba Đồn
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ba_%C4%90%E1%BB%93n
Ba Đồn laamorde leydi Wiyetnam.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wiyetnam
Wikipedia: Medford (Oregon)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Medford_(Oregon)
thumb|right|250px|Medford
Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i
Wikipedia: Nelson Manndelaa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nelson_Manndelaa
Nelson Rolihlahla Manndelaa lollirɗo Madibaa mo winndere ndee kala woyata hannde oo, pollunooɗo laamuyel paltoor to Afrik worgo, welditini ɓesngu mum, jibinaa ko ñyalde 18 Morse 1918; o faatii ko ñyalde 5 Bowte 2013 to Johanesburg, woni o wuurii duuɓi 95 (heen 27 e lebbi 6 e balɗe 6 ko e kasoo.) O ɓuri lollirde ko darnde makko ngam rimɗinde e haɓaade senndindiral leƴƴi to Afrik Worgo hono ko anndiraa apartaayd woni njuɓɓudi politik tuugiindi e ceerndugol eddaaji leƴƴi.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Wikipedia: Carl Friedrich Gauss
https://ff.wikipedia.org/wiki/Carl_Friedrich_Gauss
Kiisowo buri mawndo. Jibinaa he Braunschweig he 30/4/1777, mayi he Göttingen he 23/2/1855.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Taali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Taali
Gila 2004, Winndere nden fof haalduno fotti suɓugol ñalaande noogaas (20) lewru Maarasi (Mbooye) ndun ngam mawningol Taali. E hitaande kala non tiitoonde hesere suɓete e innde ñalaande nden, wano 2014 on hikka, ko "Monstres et Dragons" woni ko suɓaa, ɓe wi'a ɗum fuuta Jaloo; “Bono e Sari”, maa "Sari e Bono", ekn.
Wikipedia: Trojany
https://ff.wikipedia.org/wiki/Trojany
Trojany ko galluure nder Poloonya.
Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Poloonya
Wikipedia: Ronald Reagan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ronald_Reagan
thumb|Ronald Reagan
Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Sung Jae-gi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sung_Jae-gi
Sung Jae-gi(Koreere:성재기 成在基, 1967 - 2013) ko Human right activist, liberalism philosopher Koreere.
Koreerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Koreere
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Facciro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Facciro
Facciro Qur-aanil kariim Simoore Huudi waɗi en suɓaade ndeeɗo simoore ko sabu mayre heewde qiissaaji Annabaaɓe e leƴƴi mum, ende addi qiissaaji Annabaaɓe njeeɗiɗo AAW,
Wikipedia: Turkiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Turkiya
== lesdi turkiya ==
lesdi turkiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Turkiya#lesdi_turkiya
Wikipedia: Danemark
https://ff.wikipedia.org/wiki/Danemark
== Danemark ==
Danemarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danemark#Danemark
Wikipedia: Liechtenstein
https://ff.wikipedia.org/wiki/Liechtenstein
thumb|right|250px|Liechtenstein
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Latvia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Latvia
thumb|right|250px|
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Kibris
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kibris
thumb|right|250px|Kibris
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Malta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Malta
thumb|right|250px|Malta
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Finland
https://ff.wikipedia.org/wiki/Finland
thumb|right|250px|Finland
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Finland#Galluure
Wikipedia: San Marino
https://ff.wikipedia.org/wiki/San_Marino
thumb|right|250px|San Marino
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Biritaani-Mawndi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Biritaani-Mawndi
thumb|right|250px|Biritaani-Mawndi
Biritaani-Mawndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Biritaani-Mawndi
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Otiris
https://ff.wikipedia.org/wiki/Otiris
thumb|
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Alahajji Umaru Taal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal
Alhajji Umaru Taal (ou daayaama hiitande dowgu alif 1797 mayde:yande 12 lewru colte 1864)https://www.jstor.
Jihaadi ndinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Jihaadi_ndin
Timmoode makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Timmoode_makko
Battane laamateeriwal Alahajji Umar ngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Battane_laamateeriwal_Alahajji_Umar_ngal
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Nassiji
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Faɗɗitaa
Wikipedia: Toɓo
https://ff.wikipedia.org/wiki/To%C9%93o
Toɓo Ko adii nde kaalaten haala toɓo, eɗen njaafnoo musiɗɓe annduɓe ko fayti e meteyoo (météo), ko nanndi e Umar Abdalla Wele en, Maamuudu Bah en, Alasan Kaaliidu Bah en (Taagutalla) e woɗɓe ɓe en nganndaa tawi ko haralleeɓe majjum … Winndannde ndeeɗoo wallifaa ko e hitaande 1981. Nde yaltiino e tonngoode 5 Fooyre Ɓamtaare (oktoobar, noowammbar, desammbar) e tonngoode 7 (abriil, mee, suwee 1982).
Geɗe teeŋtuɗe potɗe arde nde toɓo aaɓnoo ko ɗeeɗoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/To%C9%93o#Geɗe_teeŋtuɗe_potɗe_arde_nde_toɓo_aaɓnoo_ko_ɗeeɗoo
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/To%C9%93o#Hiimoɓe
Wikipedia: Femmbugal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal
Femmbugal, ko wi'etee kadi innde boobo maa dennaboo e fulfulde Fuuta Jaloo, maa kadi locital e fulfulde Fuuta Tooro, lamru e Maasinakoore maa inndeeri e adamawankoore, ko denndaangal kuuɗe e welo-welooji finaa-tawaa ɗi innde boobo jibinaaɗo suɓetee e mum. Si wonii Fulɓe Fuuta Jaloo, ko nii innde boobo laatorta to maɓɓe:
Fottanaaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#Fottanaaɗun
Jibingol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#Jibingol_ngol
Hebilanagol innde booboo ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#Hebilanagol_innde_booboo_nden
Ñannde haaju onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#Ñannde_haaju_on
Wikipedia: Ebola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebola
==Hol ko woni ñawu Ebola?==
Hol ko woni ñawu Ebola?https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebola#Hol_ko_woni_ñawu_Ebola?
Maandeeji Ebolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebola#Maandeeji_Ebola
Wikipedia: Stary Dwór
https://ff.wikipedia.org/wiki/Stary_Dw%C3%B3r
Stary Dwór ko galluure nder Poloonya.
Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Poloonya
Wikipedia: Ciile
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ciile
|-
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Ciilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ciile
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Cekiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya#Demography
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya#Gallery
Wikipedia: Magoum sy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Magoum_sy
Alhamdou lil lahi on njaraama ko weltaare mawnde ndanmi nga naatde wikipedia
Wikipedia: Montenegro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Montenegro
Montenegro (Crna Gora) ko leydi e Yuroopu. Mbertudi leydi ndin ko 13.
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Limlebbi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Limlebbi
= Limlebbi : hitaande, lebbi e ñalɗi =
Limlebbi : hitaande, lebbi e ñalɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limlebbi#Limlebbi_:_hitaande,_lebbi_e_ñalɗi
Wikipedia: Seek umar taal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_umar_taal
Seek Umar Taal jibinaa ko 1794 to Halwaar, saraaji Podoor. O naati Tijjanaagal law, tee alaa ɗo o ɗannanaaki ngam ɗaɓɓude ganndal.
Ɗo o jibinaa, pele makko gadanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_umar_taal#Ɗo_o_jibinaa,_pele_makko_gadane
Fellannde diinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_umar_taal#Fellannde_diine
Wikipedia: Saydu Nuuru Taal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal
Asko Saydu Nuuru Taal to bannge duhol.
Asko Saydu Nuuru Taal to bannge kosamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Asko_Saydu_Nuuru_Taal_to_bannge_kosam
Ɓoggee haa Kaasohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Ɓoggee_haa_Kaaso
Jannginoowo mo tampataa, biɗtoowo ŋeeñɗuɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Jannginoowo_mo_tampataa,_biɗtoowo_ŋeeñɗuɗo
Ballal haa jam e kisal ñiiɓahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Ballal_haa_jam_e_kisal_ñiiɓa
Neɗɗo Alla, neɗɗo muñalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Neɗɗo_Alla,_neɗɗo_muñal
Cukaagu makko e jaŋde makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Cukaagu_makko_e_jaŋde_makko
Kilifaagal makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Kilifaagal_makko
Wikipedia: Łobez
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez#Demography
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez#Internet
Wikipedia: Rio de Janeiro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Janeiro
thumb|Rio de Janeiro
Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Barazil
Stubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs
Wikipedia: Jost Gippert
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_Gippert
Jost Gippert ko nyannde 12 mars 1956 e nokku wi’eteeɗo Hattingen jibinaa. Nden nokkuure hari ko Winz-Niederwenigern wietenoo.
Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_Gippert#Taariki_maako
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_Gippert#Hiimobe
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_Gippert#Faɗɗitaa
Wikipedia: Sayku Usmaan Ɓii Fooduye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_Fooduye
Sayku Usmaan Ɓii Fooduye ko o Lollirɗo kadi Usmaan Dan Fojoo (Hawsare; Shehu Usmanu Ɗan Fodiyo ) maa e ɗemɗe Janane Osman Dan Fodio (1754-1817).Hunwick, John O.
Nguurndam Usmaan Ɓii Fooduyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_Fooduye#Nguurndam_Usmaan_Ɓii_Fooduye
Battingol Sayku Usmaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_Fooduye#Battingol_Sayku_Usmaan
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_Fooduye#Nassiji
Wikipedia: Bouna
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bouna
ague de peul
Wikipedia: Monako
https://ff.wikipedia.org/wiki/Monako
thumb|right|200px|Monako
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Aserbayjan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan#Demography
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan#Gallery
Wikipedia: Oseyaaniya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oseyaaniya
thumb|200px|right|Oseyaaniya
Duungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Duungal
Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Laos
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laos
250px|right|thumb|Vientiane
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Ciina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ciina
== Ciina ==
Ciinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ciina#Ciina
Wikipedia: Kammbooja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kammbooja
250px|right |thumb|Vientiane
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Kammboojahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kammbooja
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Tailannde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tailannde
250px|right |thumb|Bangkok
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Nepal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nepal
250px |right|thumb|Katmandou
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Michael Jackson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Jackson
thumb|Jackson, 2003
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Barazil
https://ff.wikipedia.org/wiki/Barazil
left|thumb|300px|Barazilia
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Barazil
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Jorjiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jorjiya
|-
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Jorjiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Jorjiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Yunan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yunan
|-
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Ελλάδαhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%CE%95%CE%BB%CE%BB%CE%AC%CE%B4%CE%B1
Wikipedia: Warsaw
https://ff.wikipedia.org/wiki/Warsaw
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warsaw#Demography
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warsaw#Internet
Wikipedia: Berlin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Berlin
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berlin#Internet
Wikipedia: Tirana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tirana
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tirana#Internet
Wikipedia: Andorra la Vella
https://ff.wikipedia.org/wiki/Andorra_la_Vella
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andorra_la_Vella#Internet
Wikipedia: Yerevan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yerevan
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yerevan#Internet
Wikipedia: Baku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Baku
Baku (aze. Bakı) - laamorde (kapital) leydi Aserbayjan.
Gallurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baku#Gallure
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baku#Internet
Wikipedia: Minsk
https://ff.wikipedia.org/wiki/Minsk
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minsk#Internet
Wikipedia: Sarayevo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarayevo
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarayevo#Internet
Wikipedia: Brussels
https://ff.wikipedia.org/wiki/Brussels
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brussels#Internet
Wikipedia: London
https://ff.wikipedia.org/wiki/London
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/London#Internet
Wikipedia: Sofia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia#Demography
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia#Internet
Wikipedia: Sankii e hitaande 2017
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sankii_e_hitaande_2017
* Sankii e saawiyee 2017
Wikipedia: Prague
https://ff.wikipedia.org/wiki/Prague
|-
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prague#Yimɓe
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prague#Internet
Wikipedia: Ouagadougou
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ouagadougou
|-
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouagadougou#Gallery
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouagadougou#Internet
Wikipedia: Bannjulu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bannjulu
|-
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bannjulu#Gallery
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bannjulu#Internet
Wikipedia: Akra
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akra
|-
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akra#Gallery
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akra#Internet
Wikipedia: Maayo filtiingo Atalantika
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_filtiingo_Atalantika
Atalantik Baharu Atalantik (Oseyan Atilanti) (en. Atlantic Ocean): 106.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_filtiingo_Atalantika#Hiimoɓe
Wikipedia: Bisaawo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bisaawo
|-
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisaawo#Gallery
Wikipedia: Monrovia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Monrovia
|-
Labiriyaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Labiriyaa
Wikipedia: Bamako
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bamako
|-
Maalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Maali
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Šiprage
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage
|-
Climathttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Climat
Populationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Population
Galleriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Galleria
Webnethttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Webnet
Wikipedia: Tappirde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tappirde
Tappirde ko dendangal alkule dendinaaɗe e nder alluwal ngam waawde windirde ɗum he ordinateere walla noddirgel
Wikipedia: Roubaix
https://ff.wikipedia.org/wiki/Roubaix
300px|right|thumb|Roubaix
Faransihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Faransi
Wikipedia: Pari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pari
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pari#Internet
Wikipedia: Rom
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rom
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rom#Internet
Wikipedia: Donald Trump
https://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_Trump
thumb|Donald Trump
Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Yéesu Kristaa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Y%C3%A9esu_Kristaa
thumb|right|250px|Yéesu Kristaa
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Abdul Kariim Watt
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt
== jibinande ==
jibinandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#jibinande
Askohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Asko
jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#jaŋde
seeremɓe makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#seeremɓe_makko
Almuuɓe makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Almuuɓe_makko
Meccalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Meccal
Miijooji makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Miijooji_makko
Golle makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Golle_makko
Wikipedia: Duye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Duye
{{Infobox Localité
Taariik mayrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duye#Taariik_mayre
Fooɓre inde Duyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duye#Fooɓre_inde_Duye
Nguurndam renndoyankooruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duye#Nguurndam_renndoyankooru
Wikipedia: Seek Anta Joop
https://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop
|lieu de naissance=Thieytou, Afrique-Occidentale française (AOF)|date de décès=|âge au décès=62|lieu de décès=Dakar|nationalité=|pays de résidence=|profession=historienanthropologueégyptologue|formation=doctorat en sciences sociales (Université de Paris)spécialisation en chimie nucléaire (laboratoire de chimie nucléaire du Collège de France)|hommage=|activités autres=|famille=|notes=}}
Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop#Golle
Notes et référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop#Notes_et_références
Noteshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop#Notes
Wikipedia: Ndar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndar
ndar ko nokku e senegaal
Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Senegal
Wikipedia: Suleymaan basiir jaañ
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1
Catégorie:Page utilisant P27 Suleymaane Basiir ( Souleymane Bachir Diagne ) jaañ ko filosof senegaalnaajo , jibinaaɗo hitaande 1955 to Ndar. Ko o ceerno ɗemngal Farayse to jaaɓi haatirde kolombiya Columbia.
Nguurndam https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1#Nguurndam
Golle https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1#Golle
Hiimoɓe https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1#Hiimoɓe
Wikipedia: Carte fii bamgal andougol hakeedji mo kaala neddo e der leydi anassara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Carte_fii_bamgal_andougol_hakeedji_mo_kaala_neddo_e_der_leydi_anassara
thumb|vignette|
hakedjidin wonni hondihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carte_fii_bamgal_andougol_hakeedji_mo_kaala_neddo_e_der_leydi_anassara#hakedjidin_wonni_hondi
Notehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carte_fii_bamgal_andougol_hakeedji_mo_kaala_neddo_e_der_leydi_anassara#Note
Wikipedia: Ius soli
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_soli
vignette|Lo ius soli nel mondo:
Ordinamentihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_soli#Ordinamenti
Franciahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_soli#Francia
Sariye https://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_soli#Sariye
Wikipedia: Siligo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Siligo
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siligo#Internet
Wikipedia: 2018 NFL Draft
https://ff.wikipedia.org/wiki/2018_NFL_Draft
== Selection order ==
Selection orderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2018_NFL_Draft#Selection_order
Wikipedia: Gryfice
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gryfice
250px|vignette|droite|Gryfice
Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Poloonya
Wikipedia: David Woodard
https://ff.wikipedia.org/wiki/David_Woodard
thumb|right|250px|Woodard, 2020
Notes et référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Notes_et_références
Référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Références
Lien externehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Lien_externe
Wikipedia: Madiina Gunaas
https://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas
Eɓɓo hello Madiina Gunaas e ɗemngal Pulaar-Fulfulde wonngo e hebleede e ballal Goomu Wikipedia mo Madiina Gunaas, Senegaal.
Wertaangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Wertaango
Tolnordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Tolnorde
Lesdiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Lesdiwal
Wiimolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Wiimol
Ɗowguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Ɗowgu
Ɗowgu laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Ɗowgu_laamu
Meerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Meeri
Perefeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Perefee
Ɗowgu Diine e aadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Ɗowgu_Diine_e_aada
Daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Daartol
Alhajji Muhammadu Said Bah (RTA)https://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Alhajji_Muhammadu_Said_Bah_(RTA)
Galle ceernohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Galle_ceerno
Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Diina
Daakaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Daakaa
Jaŋde e Nehdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Jaŋde_e_Nehdi
Cellalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Cellal
Fagguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Faggudu
Gure catiiɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Gure_catiiɗe
Renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Renndo
Wikipedia: Offenbach
https://ff.wikipedia.org/wiki/Offenbach
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offenbach#Internet
Wikipedia: Japan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Japan
== Japan ==
Japanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Japan#Japan
Wikipedia: People's Republic of China
https://ff.wikipedia.org/wiki/People%27s_Republic_of_China
People's Republic of China(中华人民共和国) ko leydi e Aasiya. Mbertudi leydi ndin ko 9,600,000 km2, jamaa hoɗuɗo e mayri no hewtaynoo fewndo hitaande 2018 yimɓe 140.
Wikipedia: Pulaagu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu
=== GURE AAÑAM 11 TO FUUTA TOORO ===
GURE AAÑAM 11 TO FUUTA TOOROhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#GURE_AAÑAM_11_TO_FUUTA_TOORO
JAŊDE PULAAR E PINAL PULAAGUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#JAŊDE_PULAAR_E_PINAL_PULAAGU
HOLI IBRAAHIIMA UMAR KAN - KATANTE LEÑOL ?https://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#HOLI_IBRAAHIIMA_UMAR_KAN_-_KATANTE_LEÑOL_?
GERNGAL JANYANTE HE CEŊƊE NGUURNDAMhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#GERNGAL_JANYANTE_HE_CEŊƊE_NGUURNDAM
Wikipedia: Gatonet
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gatonet
In Brasilië is gatonet 'n term wat verwys na ongemagtigde ontvangs van die betaaltelevisie-sein. Net in daardie land het ongeveer 7 miljoen mense in Augustus 2013 kabel-TV gekyk sonder om maandelikse fooie te betaal, net onder NET, destyds die markleier met bykans 9 miljoen intekenare, maar bo die derde plek, Sky Brasil, dan met vyf miljoen.
modaliteitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gatonet#modaliteite
Wikipedia: Bul Muttaar (Bou El Mogdad)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)
Al Hajji Buu El Mogdaad Sek (1826-1880) ko mawɗo firooɓe ɗemɗe e waggiyaŋke goferneeruji ɗowgu njiimaandi to Senegaal, tuggi e Auguste-Léopold Protet e hitaande 1853 haa Louis Brière de l'Isle e 1880, kam e Louis Faidherbe mo o wonnoo keedoowo mum koolaaɗo.
Ciimtol Nguurmdamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Ciimtol_Nguurmdam
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Ciife_e_duttorɗe
Yiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Yiy_ɗee
Binndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Binndanɗe_nannduɗe
Ciimtoordamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Ciimtoordam
Jokkorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Jokkorɗe
Wikipedia: Bul Muttaar (Buu El Mogdaad)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)
vignette|Natal
Ciimtol Nguurmdamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Ciimtol_Nguurmdam
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Ciife_e_duttorɗe
Yiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Yiy_ɗee
Binndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Binndanɗe_nannduɗe
Ciimtoordamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Ciimtoordam
Jokkorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Jokkorɗe
Wikipedia: Moodibbo Adama
https://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_Adama
Moodibbo Adama Kanko Woni Adama ɓii Arɗo Hasan maa Moodibbo Adama o ɗanyaama hitaande 1786 haa hoɗannde wi'eteende Wuro Cekke o wurtii ibgo leñol Ba'en nder leƴƴi Fulɓe o laatake aahiijo tilimɗo.
Moye wi'ete Moodibbo Adama?https://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_Adama#Moye_wi'ete_Moodibbo_Adama?
yaljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_Adama#yalji
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_Adama#Faɗɗitaa
Wikipedia: Ngigili
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngigili
vignette|Gijile (ɓiɓɓe ngigili)
Wikipedia: Colombia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Colombia
|-
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Bogotá
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bogot%C3%A1
thumb|Bogotá
Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bogot%C3%A1#Hiimbe
Wikipedia: Kanada
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kanada
Kanada (en. Canada) ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Kanadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kanada
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Tsai Ing-wen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tsai_Ing-wen
thumb|Tsai Ing-wen in 2016
Taiwanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Taiwan
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Sariif Muhammad Aliyyu Haydara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara
Sariif Muhammad Aliyyu Haydara (Faranse: Chérif Mohamed Aly Aïdara), heɓaama e hitaande 1959, to Saare Daarul Hijrati, nde ko Baaba mum cincinde ko oon woni: Sariif Hasan Haydara, to worgo Senegaal.https://www.
Golle makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Golle_makko
Njencudi miijohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Njencudi_miijo
Ina jeyaa ko ɓuri himmude ko Sariif Muhammadu Aliyyu Haydara yaltini e ballifaaɗe haa jooni:https://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Ina_jeyaa_ko_ɓuri_himmude_ko_Sariif_Muhammadu_Aliyyu_Haydara_yaltini_e_ballifaaɗe_haa_jooni:
Yiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Yiy_ɗee
Binndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Binndanɗe_nannduɗe
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Mujdahir
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir
Njuɓɓudi Mujdahir dowliyankoori (Faranse: Institut Mozdahir International), ko njuɓɓudi ndi wonah laamuyakoori, ndi faandaaki nganyaari (tono) ndi sinca ko 2000.PORTRAIT – Chérif Aïdara, guide des Chiites : Globe trotter.
Wondiiɓe (partineeruuji)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Wondiiɓe_(partineeruuji)
Parlamaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Parlamaan
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Ciife_e_duttorɗe
Yiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Yiy_ɗee
Binndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Binndanɗe_nannduɗe
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Internet
Wikipedia: Ñaalal
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91aalal
Ñaalal ko sonndu raneeru, e wonnde hindu jogii hoore woɗeere maa hunnduko woɗeewo. Fulɓe no anndi ñaalal moƴƴa moƴƴa sabu ngal seedataa e na'i nde tawnoo ko ɓuri kon ngal jooɗoto e dow na'i ngal hocca kulloy tampinoohoy ɗi ngal ñaama.
Wikipedia: Laamateeri Maasina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Maasina
Seeku Aamadu laatii gardiiɗo laamateeri Fulɓe Maasina:
Laamɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Maasina#Laamɓe
Wikipedia: Jallo Teli
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli
Ko ñalnde Mawbaare (Talaata) 1 Mbooye (Duujal) 1977, he saanga beetawe, Koolaaɗo Kuuɓal Fedde Ngootaagu Afrik garwaniijo o maayi he nder dummbirdu 52 to Camp Boiro, Konaakiri leydi Lagine (la Guinée).
Holmo Woni Bubakar Teli Jallo?https://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Holmo_Woni_Bubakar_Teli_Jallo?
Jeytaare Lagine e Ruttanaade Ngenndi mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Jeytaare_Lagine_e_Ruttanaade_Ngenndi_mum
Kulhuli Seyku Tuure e Hoolkisaare mum he Jallo Telihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Kulhuli_Seyku_Tuure_e_Hoolkisaare_mum_he_Jallo_Teli
Darnde Bubakar Jallo Teli he Cañgol Ngootaagu Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Darnde_Bubakar_Jallo_Teli_he_Cañgol_Ngootaagu_Afrik
Ngaanummahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Ngaanumma
Jaagorɗo halfinaaɗo Ñaawoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Jaagorɗo_halfinaaɗo_Ñaawooje
Complot Peul (Jamfa Fulɓe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Complot_Peul_(Jamfa_Fulɓe)
Maayde to Camp Boiro (Dummbirdu Buwaaro)https://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Maayde_to_Camp_Boiro_(Dummbirdu_Buwaaro)
Wikipedia: Emma Watson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson
Emma Watson Prononciation en anglais britannique retranscrite selon la norme API., née le à Paris, en France, est une actrice britannique.
Tariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson#Tariihawol
Jeunesse et formationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson#Jeunesse_et_formation
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson#Hiimoɓe
Wikipedia: Alfaa Yaayaa/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Yaayaa/adlam
Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam
Wikipedia: Burkina Faso/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam
𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴
𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫
𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#_𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴
𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#_𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼
Wikipedia: Aamadu Tumani Tuure/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aamadu_Tumani_Tuure/adlam
Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam
Wikipedia: Fulfulde/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam
𞤕𞤢𞤤𞤼𞤵𞤯𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤕𞤢𞤤𞤼𞤵𞤯𞤫
𞤀𞤤𞤳𞤵𞤤𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤀𞤤𞤳𞤵𞤤𞤫
𞤀𞤣𞤤𞤢𞤥https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤀𞤣𞤤𞤢𞤥
𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼
Wikipedia: Pullo/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam
𞤋𞤱𞤣𞤭 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam#𞤋𞤱𞤣𞤭_𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫
𞤍𞤫𞤥𞤲'𞤺𞤢𞤤https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam#𞤍𞤫𞤥𞤲'𞤺𞤢𞤤
𞤂𞤭𞤴𞤫𞤲 𞤫𞤿𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam#𞤂𞤭𞤴𞤫𞤲_𞤫𞤿𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼
Wikipedia: Gine/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine/adlam
Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam
Wikipedia: Leydi/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Leydi/adlam
Wikipedia: Maali/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maali/adlam
𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Maali/adlam#𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴
Wikipedia: Ndimaagu/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndimaagu/adlam
Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam
Wikipedia: Maanditorde/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maanditorde/adlam
left|thumb|300px|𞤃𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤭𞤼𞤮𞤪𞤣𞤫.
Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam
Wikipedia: Wikipeediya/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wikipeediya/adlam
left|thumb|320px|
Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlam
Wikipedia: Gammbi/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam
|-
𞤔𞤵𞤦𞥆𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤫 𞤼𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤿𞤢 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤲'𞤣𞤭𞥅https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤔𞤵𞤦𞥆𞤢𞤲𞤣𞤫_𞤫_𞤼𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤿𞤢_𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭_𞤲'𞤣𞤭𞥅
𞤂𞤫𞤰𞥆𞤭 𞤫 𞤯𞤫𞤥𞤯𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤂𞤫𞤰𞥆𞤭_𞤫_𞤯𞤫𞤥𞤯𞤫
𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫
𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴
Wikipedia: Fuuta Jaloo/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlam
thumb|left|200px
𞤔𞤮𞥅𞤺𞤢𞤪𞤢𞤬𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlam#𞤔𞤮𞥅𞤺𞤢𞤪𞤢𞤬𞤭
𞤒𞤭𞤥𞤩𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlam#𞤒𞤭𞤥𞤩𞤫
𞤚𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤳𞤢https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlam#𞤚𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤳𞤢
Wikipedia: Gine-Bisaawo/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam
|-
𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam#𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴
𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫
𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴
Wikipedia: Meksiko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Meksiko
vignette|Pwebla
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Meksikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Meksiko
Wikipedia: Monngoliya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Monngoliya
thumb|right|100px|flag
Gaalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monngoliya#Gaalluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monngoliya#Gallery
Wikipedia: Montenegoro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Montenegoro
Montenegoro ko leydi e Yuroopu. Mbertudi leydi ndin ko 13.
Wikipedia: Bing Crosby
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bing_Crosby
vignette|299x299px|Bing Crosby
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Siegfried & Roy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Siegfried_%26_Roy
thumb|Siegfried & Roy, 2012
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Veliko Tarnovo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Veliko_Tarnovo
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veliko_Tarnovo#Demography
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veliko_Tarnovo#Internet
Wikipedia: Wodondirugol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol
== Iwdi ndin ==
Iwdi ndinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Iwdi_ndin
Fason no ñawu robbowo yi'iirtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Fason_no_ñawu_robbowo_yi'iirte
Wondondirugol maa" distanciation physique"https://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Wondondirugol_maa"_distanciation_physique"
Afrique du Sud- royuwaay ci wall wihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Afrique_du_Sud-_royuwaay_ci_wall_wi
Ci tenkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Ci_tenk
Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#References
Wikipedia: Nawnaare korona hitande 2019
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019
Nawnaare Korona hitande 2019 (COVID-19) nde anduda hino wawi rabude si ontigi on battike jogiido biddo Nawnaare den(Dupu e korona 2) o rabora WobbeWorld Health Organisation. Naming the Coronavirus disease (COVID-19) and the virus that causes it.
Ko honto nawnaare den iwiiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Ko_honto_nawnaare_den_iwiii
Afrik du Sudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Afrik_du_Sud
Findeeji e ñawndugol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Findeeji_e_ñawndugol_ngol
Watangol yillihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Watangol_yilli
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Hiimoɓe
Wikipedia: Gafakon (Maskuuji) yeeso paddorkon mboros koronawirus 2019-2020
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020
= Jamirooje laamu =
Jamirooje laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_laamu
Sababuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Sababuuji
Sifaaji «maskuuji»https://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Sifaaji_«maskuuji»
Jamirooje Pelle Cellalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_Pelle_Cellal
Jamirooje Fedde Huuɓtindinnde Cellal (OMS)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_Fedde_Huuɓtindinnde_Cellal_(OMS)
Jamirooje bornude maskuuje e nder leydelle Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_bornude_maskuuje_e_nder_leydelle_Afrik
Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#References
Wikipedia: Ñabbu carotooɗo e hendu
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu
Ñabbu carotooɗo e hendu sabobinta ɗum ko bikkon tokoson gonooɗi e hendu te ne mbaawi yahde to woɗɗi, ne mbaawi kadi wuurde ko ɓóóyi.Siegel JD, Rhinehart E, Jackson M, Chiarello L, Healthcare Infection Control Practices Advisory Committee.
Teskinaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#Teskinaade
No Raabirtahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#No_Raabirta
Reentaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#Reentaade
Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#References
Wikipedia: Winndannde fahtunde e mboros
https://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros
Mboros ( e pulaar) ko helmere eggaande e haala geregnaabe. Mboros noon ko ñaw bonndo, jaawdo haytaade e leydi walla diiwaan.
Ko woni mboros holdum haajirtahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Ko_woni_mboros_holdum_haajirta
Daranaade cellalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Daranaade_cellal
Mboros ngondaado ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Mboros_ngondaado_o
HIV/AIDShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#HIV/AIDS
Koronawirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Koronawiris
Raboo-raboohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Raboo-raboo
Paawre jontinoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Paawre_jontinooje
Mabbo Españolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Mabbo_Español
Kulòl e ñabbuuji garòojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Kulòl_e_ñabbuuji_garòoji
Bakteriiji Cuusɗi lékkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Bakteriiji_Cuusɗi_lékki
Ñabbu Jaggoowo Terɗe keewɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Ñabbu_Jaggoowo_Terɗe_keewɗe
Zika Wirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Zika_Wiris
Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#References
Wikipedia: Maamun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun
Maamun ko innde laaɓunde waawaynde heɓude ruttorde ka :
Nokkuuje-maandorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun#Nokkuuje-maandorɗe
Innde-caangolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun#Innde-caangol
Yettoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun#Yettoore
Wikipedia: Kinndiyaa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa
vignette|Kinndya
geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#geography
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#Yimɓe
Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#Taariika
Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#Faggudé
Doudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#Doudal
Wikipedia: Zerekore
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore
vignette|zerekore
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#Yimɓe
geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#geography
Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#Taariika
Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#Faggudé
Doudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#Doudal
Wikipedia: Kankan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan
Kankan konoo saare e Gine ka funnaange, ko perefektiir kadi, e maanaa ko noone diiwal.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Yimɓe
Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Taariika
Footojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Footoji
Joogarafiwaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Joogarafiwaal
Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Faggudé
Doudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Doudal
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#Nassiji
Wikipedia: Farana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Farana
vignette|Farana
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#Yimɓe
geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#geography
Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#Taariika
Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#Faggudé
Doudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#Doudal
Wikipedia: Boke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Boke
alt=|vignette|Gine - Boke
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#Yimɓe
geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#geography
Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#Taariika
Faggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#Faggudé
Doudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#Doudal
Wikipedia: Tefugol ngol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngol
E bannge cellal Wadde Wisit ko fii anndude ňaw holmo nangi neddo o. Ko buri heewde wisit e galle doktoor labbintaa fof.
No dum yaaratahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngol#No_dum_yaarata
Test wiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngol#Test_wiral
Ko gite waawi yiidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngol#Ko_gite_waawi_yiide
Wikipedia: Pikiri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri
Pikiri ko lekki fewnaaki fii nawndugol ñawu. Ko burii kon pikiri hino marii ko nandii e ko innirtee"micro-organisme pathogene".
Moyyugol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Moyyugol_ngol
Ko ñaagaaki e mun konhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Ko_ñaagaaki_e_mun_kon
Sifaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Sifaaji
Ko alla e meminaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Ko_alla_e_meminaade
Duytaadohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Duytaado
Anatoxinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Anatoxine
Wonudi ley dinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Wonudi_ley_din
Winugongolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Winugongol
Ebbugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Ebbugol
Fandugongolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Fandugongol
Sifaaji duudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Sifaaji_duudi
Wowtugol nawnaare denhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Wowtugol_nawnaare_den
Fereeji e ko fotaa wadeedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Fereeji_e_ko_fotaa_wadeede
Paranugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Paranugol
Tarika onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Tarika_on
Patantihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Patanti
Ko hono jonirtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Ko_hono_jonirte
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#HIIMOƁE
Wikipedia: Korona (Covid-19)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)
Korona E hakunde 2019-2020 aduna o fof jiibiima Sabu Musiba korona dum noon Waylii no Feewi Cellal taarinde nde e Kilimaa o( jamaanu)."Earth Observatory".
Taariinde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Taariinde_nde
Henndu bonnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Henndu_bonngu
Laawi ndiyam e ngurndam e nder ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Laawi_ndiyam_e_ngurndam_e_nder_ndiyam
Witto e bamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Witto_e_bamtaare
Politik munhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Politik_mun
Ko ko bettihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Ko_ko_betti
External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#External_links
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Hiimoɓe
Wikipedia: Ñabbe sattude
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude
Patogen ko pihun tokosun kun andandaa waawataake yiheede e gitte- hino wawi jonnude naw. Hino wawii taweede kadi e kunloy innetekoy parasit sabu ko maa di heba kadi wuura.
Sifaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Sifaaji
Ko yihoto e ko yihotaakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Ko_yihoto_e_ko_yihotaako
Raabugol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Raabugol_ngol
Fuddagol kanun e heugol feerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Fuddagol_kanun_e_heugol_feere
Fuddagol e hebugol feerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Fuddagol_e_hebugol_feere
Bibbe nabbe attiidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Bibbe_nabbe_attiide
Bibbe nabbe subay wernoowo mabbe.https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Bibbe_nabbe_subay_wernoowo_mabbe.
Nawnaare adiinde e newnaare ndimerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Nawnaare_adiinde_e_newnaare_ndimere
Signs & Symptomshttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Signs_&_Symptoms
Fii bakteri maa viralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Fii_bakteri_maa_viral
Nawndugongolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Nawndugongol
Référencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Référence
Wikipedia: Mariyaama Ba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariyaama_Ba
Mariyaama Ba, jibinaaɗo ñande sappo e jeeɗiɗi le wuru awril hitaande 1929 to Dakar,sanki e nder ngoon wuro ñande sappo e jeeɗiɗi le wuro ut hitande 1981, ko debbo windiyanke senegaalnaajo. E nder defte makko, omo haɓɓo waasde potal hakunde worɓe e rewɓe mo aadaaji afriknaaɓe saabi.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Paraguwaay
https://ff.wikipedia.org/wiki/Paraguwaay
|-
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Muhammadu Buhari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari
Muhammadu Buhari hanko Woni ardiiɗo leysɗi Niseriya jooniijo ɓaawo o Suɓaama ardaaki leydi ndin nder cuɓol hitaande 2015 ngol o jaalii ardiiɗo Nijeeriya ɓooymaajo Goodluck Jonathan.http://www.
Ndimuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Ndimu
Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Janngirde
Ardungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Ardungal
Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Diina
Fillagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Fillago
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Lencitaaki
Wikipedia: Faatu Jom
https://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom
Faatu Jom Jibinaado e 1968 to Ñodior e Senegaal, Faatu Jom ko debbo windiyanke senegaalnaajo heen francenaajo heen.
Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Nguurndam
Katantaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Katantaagal
Darnde ñiiɓndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Darnde_ñiiɓnde
Deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Defte
Mbindanteerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Mbindanteeri
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Hiimoɓe
Wikipedia: Aadama Njaay
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay
Aadama Njaay walla Aadama Amandaa Njaay gandiraaɗo Adama Paris, innde maantorde nde o fenti, jibinaa ko to Kinshasa. Ko o senegaalnaajo cañoowo, pentoowo ɓoornanteeri.
Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Nguurndam
Katantaagal e golle ñiiɓɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Katantaagal_e_golle_ñiiɓɗe
Sirluuji e karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Sirluuji_e_karallaagal
Pila mbeñaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Pila_mbeñaa
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Hiimoɓe
Wikipedia: Taytu Betul
https://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul
Taytu Betul (ge'ez : ጣይቱ ብጡል), inniraanooɗo Wälättä Mikael ko debbo dimo ecopinaajo jibinaaɗo hedde 1851 nder to Semien, sara Tigray, o sankii ñande 11 colte 1918 to Entoto. Ko o laamiyaŋke jiimnooɗo e laamanteeri ndi Ecopi tuggude 1889 haa 1913.
Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Nguurndam
Cukaaku e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Cukaaku_e_jaŋde
Dewgal makko e Sahle Maryamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Dewgal_makko_e_Sahle_Maryam
Debbo laamuyanke o e jiimgol e Ecopihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Debbo_laamuyanke_o_e_jiimgol_e_Ecopi
Coobagol makko e laamorgol Ménélik IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Coobagol_makko_e_laamorgol_Ménélik_II
Njanŋgu makko caggal maayde gorko laamuyaŋke ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Njanŋgu_makko_caggal_maayde_gorko_laamuyaŋke_o
Golle e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Golle_e_ndonu
E ooɗo sahahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#E_ooɗo_saha
Caate e tuumnorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Caate_e_tuumnorɗe
Ɓeyditorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Ɓeyditorɗe
Daarti nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Daarti_nguurndam
Wikipedia: Mame Diarra Bousso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso
Sokhna Maama Diarra Ɓousso jibinaa koy hitaande 1833, o mayi ko hitaade 1866.Ko kanko wonno tataɓel ceerno Momar Anta Sali Mbacke.
Mbiindi e tuunordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#Mbiindi_e_tuunorde
Yi kaadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#Yi_kaadi
Deeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#Deefte
Tuunorde goddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#Tuunorde_godde
Wikipedia: LONTAAD
https://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD
Kawtal Leyɗeele Winndere Keɓɓal Kuuɓtinngal Ganni tawa ko e enteernet ko Eɓɓaande yowetiinde e ballal maŋngal e sirlu. Anniiya o ko weeɓnude keɓal ɗereeji ummiiɗi e faawru ganni ndu.
Faawru Gannihttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#Faawru_Ganni
Njuɓɓudi Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#Njuɓɓudi_Golle
Fandaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#Fandaare
Hol Do Tuugnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#Hol_Do_Tuugna
Wikipedia: Jimmie Johnson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmie_Johnson
thumb|Jimmie Johnson, 2018
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Banngladesh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Banngladesh
vignette
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Afganistan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Afganistan ko ɓia Dawlaji Julɓe ɗun Afganistan un leydi e inɗe hakkuɗe fombina geɓal Aasiya. E ɗun noddiradi e inɗe ɓerɗe Aasiya.
Ɗemle e lasgihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afganistan#Ɗemle_e_lasgi
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afganistan#Nassiji
Wikipedia: Mikheil Saakashvili
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mikheil_Saakashvili
Mikheil Saakashvili (1967) President of Jorjiya (2004-2007, 2008-2013)
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Barack Obama
https://ff.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama
Barack Hussein Obama II(1961)President Dowlaaji Dentuɗi (2009-2017) etillaji American-African shugabajjo nder Leysdi Kenyahttps://www.youtube.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama#Himobe
Wikipedia: Kaliningrad
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaliningrad
Kaliningrad (Калининград) ko galluure nder Roosiya.
Roosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Roosiya
Wikipedia: Gigi Ugulava
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gigi_Ugulava
Giorgi (Giga) Ugulava (1975) Politician.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Arjentiina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Arjentiina
Arjentiina ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Arjentiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Arjentiina
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Bahamas
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bahamas
Bahamas ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Bahamashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Bahamas
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Boliwiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Boliwiya
Boliwiya ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Boliwiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Boliwiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Ekwadoor
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekwadoor
Ekwadoor ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Ekwadoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ekwadoor
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: El Salwador
https://ff.wikipedia.org/wiki/El_Salwador
El Salwador ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
El Salwadorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:El_Salwador
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Guyaana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Guyaana
Guyaana ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Guyaanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Guyaana
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Hayti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hayti
Hayti ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Haytihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hayti
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Jamayka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jamayka
Jamayka ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Jamaykahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Jamayka
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Wenesuwela
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wenesuwela
Wenesuwela ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wenesuwelahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wenesuwela
Wikipedia: Uruguwaay
https://ff.wikipedia.org/wiki/Uruguwaay
Uruguwaay ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Uruguwaayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Uruguwaay
Wikipedia: Tirinidad e Tobago
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tirinidad_e_Tobago
Tirinidad e Tobago ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Tirinidad e Tobagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tirinidad_e_Tobago
Wikipedia: Nikaraaguwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nikaraaguwa
Nikaraaguwa ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Nikaraaguwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nikaraaguwa
Wikipedia: Kosta Rika
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kosta_Rika
Kosta Rika ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Kosta Rikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kosta_Rika
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Aarabe Sawdiyanke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aarabe_Sawdiyanke
Aarabe Sawdiyanke laamurde a,arabeya yimmbe leydi hiirna Aasiya.howtoobe lisde arabiya peninsula bee maare jaajirkaa lisde km 2150000km mi)bee go,onde too jutturde huuna Asia bee go,onde haa too maayu red Sea taa hiirna liyde Jardan iraq haa Kuwait to faarow hoobbena Persian gulf Qatar haa too kawtal liyde laamurde arabiya taa huuna liyde Oman foobbena howna lisde Yemen taa howbiina wurngo,o bhrain
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aarabe_Sawdiyanke#Hiimobe
Wikipedia: Miyammar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Miyammar
Miyammar ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Miyammarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Miyammar
Wikipedia: Butan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Butan
Butan ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Butanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Butan
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Filipiin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Filipiin
Filipiin ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Filipiinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Filipiin
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Hinndi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hinndi
Hinndi ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Hinndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hinndi
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Imaaraatuuji Aarabe Dentuɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Imaaraatuuji_Aarabe_Dentu%C9%97i
Imaaraatuuji Aarabe Dentuɗi ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Imaaraatuuji Aarabe Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Imaaraatuuji_Aarabe_Dentu%C9%97i
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Inndonesiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Inndonesiya
Inndonesiya ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Inndonesiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Inndonesiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Irak
https://ff.wikipedia.org/wiki/Irak
Irak ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Irakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Irak
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Iran
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iran
Iran ko leydi e Aasiya. dina leydi iran ko shia.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Iran
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Israa’iila
https://ff.wikipedia.org/wiki/Israa%E2%80%99iila
Israa’iila ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Israa’iilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Israa%E2%80%99iila
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Kasakstan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kasakstan
Kasakstan ko leydi eii Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Kasakstanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kasakstan
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Katar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Katar
Katar ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Katarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Katar
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Kirgistan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kirgistan
Kirgistan ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Kirgistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kirgistan
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Kuwayti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kuwayti
Kuwayti ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Kuwaytihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kuwayti
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Malaysiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Malaysiya
Malaysiya ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Malaysiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Malaysiya
Wikipedia: Oman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oman
Oman ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Omanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oman
Wikipedia: Pakistan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pakistan
Pakistan ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Pakistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pakistan
Wikipedia: Sirlanka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sirlanka
Sirlanka ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Sirlankahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sirlanka
Wikipedia: Tajikistan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tajikistan
Tajikistan ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Tajikistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tajikistan
Wikipedia: Turkmenistan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Turkmenistan ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Turkmenistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Turkmenistan
Wikipedia: Kubaa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kubaa
Kubaa ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Kubaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kubaa
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Caadi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Caadi
Caadi ko leydi e Afirik.too huuna Naajeeriya
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Caadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Caadi
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Ecoppi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ecoppi
Ecoppi ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Ecoppihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ecoppi
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Jibuuti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jibuuti
Jibuuti ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Jibuutihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Jibuuti
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Komoor
https://ff.wikipedia.org/wiki/Komoor
Komoor ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Komoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Komoor
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Konngo (Ndenndaandi Demokaraasiyankeeri Konngo)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Konngo_(Ndenndaandi_Demokaraasiyankeeri_Konngo)
Konngo (Ndenndaandi Demokaraasiyankeeri Konngo) ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Konngo (Ndenndaandi Demokaraasiyankeeri Konngo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Konngo_(Ndenndaandi_Demokaraasiyankeeri_Konngo)
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Konngo (Ndenndaandi Jamaa Konngo)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Konngo_(Ndenndaandi_Jamaa_Konngo)
Konngo (Ndenndaandi Jamaa Konngo) ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Konngo (Ndenndaandi Jamaa Konngo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Konngo_(Ndenndaandi_Jamaa_Konngo)
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Lesoto
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lesoto
Lesoto ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Lesotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Lesoto
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Libiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Libiya
Libiya ko leydi e Afirik.
Geɓere Leysdi Libyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Libiya#Geɓere_Leysdi_Libya
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Libiya#Hiimobe
Wikipedia: Madagaskar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Madagaskar
== Madagaskar ==
Madagaskarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madagaskar#Madagaskar
Wikipedia: Malawi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Malawi
Malawi ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Malawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Malawi
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Misra
https://ff.wikipedia.org/wiki/Misra
Misra ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Misrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Misra
Wikipedia: Moriis
https://ff.wikipedia.org/wiki/Moriis
Moriis ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Moriishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Moriis
Wikipedia: Morooku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Morooku
vignette
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Morookuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Morooku
Wikipedia: Ruwannda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ruwannda
Ruwannda ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Ruwanndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ruwannda
Wikipedia: Sammbiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sammbiya
Sammbiya ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Sammbiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sammbiya
Wikipedia: Seysel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Seysel
Seysel ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Seyselhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Seysel
Wikipedia: Simmbaabuwe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Simmbaabuwe
Simmbaabuwe ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Simmbaabuwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Simmbaabuwe
Wikipedia: Sudan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan
Sudaan ko leydi e Afirik. Leydi Sudan ɗi go’o eder lesde yeɓere woyla e ta fuuna Afirika edi e kerol e lesde jewenayi.
Bolle Lesdi ndiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Bolle_Lesdi_ndii
Ɗemngal laawɗinaangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Ɗemngal_laawɗinaangal
Inaje Yilaru Omtukigitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Inaje_Yilaru_Omtukigite
Inaje Leysdi Ɗinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Inaje_Leysdi_Ɗin
Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Natal
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Himobe
Wikipedia: Tansaniya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tansaniya
Tansaniya ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Tansaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tansaniya
Wikipedia: Tuniisi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tuniisi
Tuniisi ko leydi e Afirik.
Faro Daɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tuniisi#Faro_Daɗol
Wargo Juldaku Tunusiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tuniisi#Wargo_Juldaku_Tunusiya
Wikipedia: Ugannda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ugannda
Ugannda ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Uganndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ugannda
Wikipedia: Santarafirik
https://ff.wikipedia.org/wiki/Santarafirik
Santarafirik ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Santarafirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Santarafirik
Wikipedia: Sawdafirika
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sawdafirika
Sawdafirika ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Sawdafirikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sawdafirika
Wikipedia: Sawo Tome
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sawo_Tome
Sawo Tome ko leydi e Afirik.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Sawo Tomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sawo_Tome
Wikipedia: Osterliya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Osterliya
Osterliya ko leydi e Oseyaaniya.
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya
Osterliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Osterliya
Wikipedia: Niw-Zilannda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Niw-Zilannda
Niw-Zilannda ko leydi e Oseyaaniya.
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Niw-Zilanndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Niw-Zilannda
Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya
Wikipedia: Kiribaati
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kiribaati
Kiribaati ko leydi e Oseyaaniya.
Kiribaatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kiribaati
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya
Wikipedia: Fanuwatu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fanuwatu
Fanuwatu ko leydi e Oseyaaniya.
Fanuwatuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Fanuwatu
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya
Wikipedia: Tonnga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tonnga
Tonnga ko leydi e Oseyaaniya.
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya
Tonngahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tonnga
Wikipedia: Tuwalu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tuwalu
Tuwalu ko leydi e Oseyaaniya.
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Oseyaaniya
Tuwaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tuwalu
Wikipedia: Ndenndaandi Dominikaana’en
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndenndaandi_Dominikaana%E2%80%99en
Ndenndaandi Dominikaana’en ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Ndenndaandi Dominikaana’enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ndenndaandi_Dominikaana%E2%80%99en
Wikipedia: Gerenaada
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerenaada
Gerenaada ko leydi e Aameerik.
Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aameerik
Gerenaadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gerenaada
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Wikipedia: Suriya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suriya
Suriya (Ndenndaandi Aarabe Suriya) ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Suriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Suriya
Wikipedia: Yaman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yaman
Yaman ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yamanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yaman
Wikipedia: Liban
https://ff.wikipedia.org/wiki/Liban
Liban ko leydi e Aasiya.
Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Aasiya
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Libanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Liban
Wikipedia: George W. Bush
https://ff.wikipedia.org/wiki/George_W._Bush
thumb|George W. Bush
Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Joe Biden
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden
thumb|Joe Biden
Nguurndam makko e ɗatal makko baŋŋe meccalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden#Nguurndam_makko_e_ɗatal_makko_baŋŋe_meccal
Ɗatal makko baŋŋe ɗowoodihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden#Ɗatal_makko_baŋŋe_ɗowoodi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden#Himobe
Wikipedia: Guillermo Lasso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Guillermo_Lasso
thumb|Lasso (2017)
Ekwadoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ekwadoor
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Chicago
https://ff.wikipedia.org/wiki/Chicago
thumb|right|250px|Chicago
Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i
Wikipedia: Kendall Jenner
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jenner
thumb|right|250px|Jenner, 2019
Notes et référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jenner#Notes_et_références
Référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jenner#Références
Lien externehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jenner#Lien_externe
Wikipedia: Atiku Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_Abubakar
Atiku Abubakar hanko Wonii ballo ardiiɗow Naajeeriya ɓoymaajo nder ardungal Laamu Olusegun Obasanjo. gila hitaande 1999 wadduki hitaande 2007.
Dañyeeki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_Abubakar#Dañyeeki_Maako
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_Abubakar#Kuugal
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_Abubakar#Hiimoɓe
Wikipedia: Olusegun Obasanjo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo
Olusegun Obasanjo Ardido leysdi mo denno Naajeeriya.
Tariha maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Tariha_maako
Siyasaje maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Siyasaje_maako
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Hiimobe
Wikipedia: Adamawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa
Diiwal Adamawa ko Aadamaawa iga fulfulde dow nder Lesdi Naajeeriya ta fuuna faaroo nwoilaah Lesdi din.https://www.
Hukuma pamaren e Diiwal Adamawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa#Hukuma_pamaren_e_Diiwal_Adamawa
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa#Hiimobe
Wikipedia: Pagamri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pagamri
PagamriBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pagamri#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Jaabi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaabi
JaabiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaabi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gulum jaabe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gulum_jaabe
Gulum jaabeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulum_jaabe#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kurnaahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kurnaahi
KurnaahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kurnaahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ndayewu huɗowu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndayewu_hu%C9%97owu
Ndayewu huɗowuBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndayewu_hu%C9%97owu#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ɓowre
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81owre
ƁowreBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81owre#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Bambuhi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bambuhi
BambuhiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambuhi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kilikaynawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kilikaynawa
KilikaynawaBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kilikaynawa#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Citta boɗeeje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_bo%C9%97eeje
Citta boɗeejeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_bo%C9%97eeje#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Balli nyiwi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Balli_nyiwi
Balli nyiwiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balli_nyiwi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Haako ndiyam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Haako_ndiyam
Haako ndiyamBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haako_ndiyam#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Jigareehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jigareehi
JigareehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jigareehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Onima
https://ff.wikipedia.org/wiki/Onima
OnimaBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onima#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Bugulli
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bugulli
BugulliBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bugulli#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gamari bodeeri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gamari_bodeeri
Gamari bodeeriBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gamari_bodeeri#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Wicco tenemeje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_tenemeje
Wicco tenemejeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_tenemeje#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Nyarki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyarki
NyarkiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyarki#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ganyi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ganyi
GanyiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganyi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Nammaareehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nammaareehi
NammaareehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nammaareehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kuri pallaaɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kuri_pallaa%C9%97i
Kuri pallaaɗiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuri_pallaa%C9%97i#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Makku rumbu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Makku_rumbu
Makku rumbuBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makku_rumbu#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Feso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Feso
FesoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Feso#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Cawkitiningel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cawkitiningel
CawkitiningelBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cawkitiningel#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Anzagi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anzagi
AnzagiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗe/Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anzagi#Ciife_e_duttorɗe/Nassiji
Wikipedia: Gawrare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gawrare
GawrareBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gawrare#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Interere
https://ff.wikipedia.org/wiki/Interere
InterereBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Interere#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Baadeho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Baadeho
BaadehoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baadeho#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kokobi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kokobi
KokobiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kokobi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Banngo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Banngo
BanngoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banngo#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ngumi daleewi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngumi_daleewi
Ngumi daleewiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngumi_daleewi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ganki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ganki
GankiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganki#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Pidalli
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pidalli
PidalliBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pidalli#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Marorehe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marorehe
MaroreheBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marorehe#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Sanganaare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sanganaare
SanganaareBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanganaare#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Giito gertogalhi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Giito_gertogalhi
Giito gertogalhiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giito_gertogalhi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Magiraahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Magiraahi
MagiraahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magiraahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gubuwol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gubuwol
GubuwolBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gubuwol#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gaadal ceembal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gaadal_ceembal
Gaadal ceembalBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gaadal_ceembal#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kinaski ciile
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kinaski_ciile
Kinaski ciileBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinaski_ciile#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Korle jigaahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Korle_jigaahi
Korle jigaahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korle_jigaahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ganjigagaaji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ganjigagaaji
GanjigagaajiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganjigagaaji#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gumumi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gumumi
GumumiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gumumi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Uppurwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Uppurwa
UppurwaBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uppurwa#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Waalwaalnde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Waalwaalnde
WaalwaalndeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waalwaalnde#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Maama laalo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maama_laalo
Maama laaloBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maama_laalo#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Lalo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lalo
LaloBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lalo#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Dengere
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dengere
DengereBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dengere#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Baba huum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_huum
Baba huumBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_huum#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Rima jogoohi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_jogoohi
Rima jogoohiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_jogoohi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Tamba naange
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tamba_naange
Tamba naange / tsakutsakuBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamba_naange#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gerlalhi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerlalhi
GerlalhiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerlalhi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Bummaleehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bummaleehi
BummaleehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bummaleehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Agugu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agugu
AguguBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agugu#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Woƴre
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wo%C6%B4re
WoƴreBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wo%C6%B4re#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kayarlaahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kayarlaahi
KayarlaahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayarlaahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Konkeehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Konkeehi
KonkeehiBlench, Roger. 2006.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konkeehi#Hiimobe
Wikipedia: Caski
https://ff.wikipedia.org/wiki/Caski
CaskiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caski#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Yewa settoje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yewa_settoje
Yewa settojeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewa_settoje#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Cidi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cidi
CidiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cidi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Dibeehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dibeehi
DibeehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dibeehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Citta Afo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_Afo
Citta AfoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_Afo#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Bakureehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakureehi
BakureehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakureehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Talakiri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Talakiri
TalakiriBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talakiri#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kareehi gori
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kareehi_gori
Kareehi goriBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kareehi_gori#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Nyone sule
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyone_sule
Nyone suleBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyone_sule#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kermowol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kermowol
KermowolBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kermowol#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Sufuwel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sufuwel
SufuwelBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufuwel#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ciiɓooli
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cii%C9%93ooli
CiiɓooliBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cii%C9%93ooli#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Fitaaho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fitaaho
FitaahoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fitaaho#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Tukurra
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tukurra
TukurraBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tukurra#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Uringe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Uringe
UringeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uringe#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Wicco falandu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_falandu
Wicco falanduBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_falandu#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Wiccu sondu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wiccu_sondu
Wiccu sonduBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wiccu_sondu#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ganjanji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ganjanji
GanjanjiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganjanji#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gududal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gududal
GududalBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gududal#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Buubiho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Buubiho
BuubihoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buubiho#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Karereyo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Karereyo
KarereyoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karereyo#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Nyanyare gaduuru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanyare_gaduuru
Nyanyare gaduuruBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanyare_gaduuru#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ayabaaje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayabaaje
AyabaajeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayabaaje#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Manda mbaala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Manda_mbaala
Manda mbaalaBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manda_mbaala#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Urngol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Urngol
UrngolBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Urngol#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kacuke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kacuke
KacukeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kacuke#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Yamoyn ngari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yamoyn_ngari
Yamoyn ngariBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamoyn_ngari#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Paɗe annabiijo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pa%C9%97e_annabiijo
Paɗe annabiijoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pa%C9%97e_annabiijo#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Maaroori ladde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maaroori_ladde
Maaroori laddeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maaroori_ladde#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Maaroori
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maaroori
MaarooriBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maaroori#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Naanaare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naanaare
NaanaareBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naanaare#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Burungu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Burungu
BurunguBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burungu#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Layol gora
https://ff.wikipedia.org/wiki/Layol_gora
Layol goraBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Layol_gora#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kewal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kewal
KewalBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kewal#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kahi
KahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gillaahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gillaahi
GillaahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gillaahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kogiri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kogiri
KogiriBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kogiri#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kaaɗe kaɗɗe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaa%C9%97e_ka%C9%97%C9%97e
Kaaɗe kaɗɗeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaa%C9%97e_ka%C9%97%C9%97e#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Faruhi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Faruhi
FaruhiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruhi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Yawdeho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yawdeho
YawdehoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yawdeho#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Jaralhe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaralhe
JaralheBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaralhe#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Lapsur
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lapsur
LapsurBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapsur#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Rubbundehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rubbundehi
RubbundehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rubbundehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Tursuuhi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tursuuhi
TursuuhiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tursuuhi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Bummere baaɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bummere_baa%C9%97i
Bummere baaɗiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bummere_baa%C9%97i#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gerohi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerohi
GerohiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerohi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Katambaahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Katambaahi
KatambaahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katambaahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Selekiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Selekiya
SelekiyaBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selekiya#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Follere
https://ff.wikipedia.org/wiki/Follere
FollereBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Follere#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Nyiiwahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyiiwahi
NyiiwahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyiiwahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Fetinari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fetinari
FetinariBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fetinari#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Yemuwel debbo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yemuwel_debbo
Yemuwel debboBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemuwel_debbo#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Geene caɓɓal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_ca%C9%93%C9%93al
Geene caɓɓalBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_ca%C9%93%C9%93al#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Cambawal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cambawal
CambawalBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cambawal#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Jimfihu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jimfihu
JimfihuBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimfihu#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ndiyamhi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyamhi
NdiyamhiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyamhi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ɓoore
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81oore
ƁooreBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81oore#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Dale baali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dale_baali
Dale baaliBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dale_baali#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ɗadeppure
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aadeppure
ƊadeppureBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aadeppure#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kubaahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kubaahi
KubaahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kubaahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Iware
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iware
IwareBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iware#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Silabo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Silabo
SilaboBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silabo#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Geene saabeere
https://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_saabeere
Geene saabeereBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_saabeere#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Dakumbehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dakumbehi
DakumbehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakumbehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Boɗeehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bo%C9%97eehi
BoɗeehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bo%C9%97eehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Pagguri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pagguri
PagguriBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pagguri#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Taagol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Taagol
TaagolBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taagol#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gingillal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gingillal
GingillalBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gingillal#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Koko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koko
KokoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koko#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Cargaari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cargaari
Cargaari / cergeeriBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cargaari#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Faɗo waanduuhi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fa%C9%97o_waanduuhi
Faɗo waanduuhiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fa%C9%97o_waanduuhi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Budo mboju
https://ff.wikipedia.org/wiki/Budo_mboju
Budo mbojuBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Budo_mboju#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ride bara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ride_bara
Ride baraBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ride_bara#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gurumbal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gurumbal
GurumbalBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gurumbal#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Agwaje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agwaje
AgwajeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agwaje#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Borooje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Borooje
BoroojeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Borooje#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ndottiyel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndottiyel
NdottiyelBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndottiyel#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ibbi gorki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibbi_gorki
Ibbi gorkiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibbi_gorki#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ceekeehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ceekeehi
CeekeehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceekeehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Dundeehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dundeehi
DundeehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dundeehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Bijaahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bijaahi
BijaahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bijaahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Rima becehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_becehi
Rima becehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_becehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gelobahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gelobahi
GelobahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gelobahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Alkamaari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alkamaari
AlkamaariBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkamaari#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Mijingooro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mijingooro
MijingooroBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mijingooro#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Diingaali debbi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diingaali_debbi
Diingaali debbiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diingaali_debbi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Gerorohe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerorohe
GeroroheBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerorohe#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Saɓeri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93eri
SaɓeriBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93eri#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Nawarre baaɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nawarre_baa%C9%97i
Nawarre baaɗiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawarre_baa%C9%97i#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Nareehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nareehi
NareehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nareehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Caran labbi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Caran_labbi
Caran labbiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caran_labbi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Wuuluunde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wuuluunde
WuuluundeBlench, Roger. 2006.
Wuumrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Wuumre
Wikipedia: Bakambi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakambi
BakambiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakambi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Fura pucci
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fura_pucci
Fura pucciBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fura_pucci#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Dibinoohi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dibinoohi
DibinoohiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dibinoohi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Barkeehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Barkeehi
BarkeehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barkeehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Citta mosooro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_mosooro
Citta mosooroBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_mosooro#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Pettoohi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pettoohi
PettoohiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pettoohi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Aalali danci
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aalali_danci
Aalali danciBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aalali_danci#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Leggal jawli
https://ff.wikipedia.org/wiki/Leggal_jawli
Leggal jawliBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leggal_jawli#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Boodi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Boodi
BoodiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boodi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Cawayki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cawayki
CawaykiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cawayki#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Burugashi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Burugashi
BurugashiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burugashi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Fugore
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fugore
FugoreBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fugore#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Nyanaare gaduuru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanaare_gaduuru
Nyanaare gaduuruBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanaare_gaduuru#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kawlewol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kawlewol
KawlewolBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawlewol#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Siwaakeehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Siwaakeehi
SiwaakeehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siwaakeehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Tidingiho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tidingiho
TidingihoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tidingiho#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Dupuhi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dupuhi
DupuhiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dupuhi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Aalali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aalali
AalaliBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aalali#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Camal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Camal
CamalBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camal#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ubulo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ubulo
UbuloBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubulo#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Noomeeri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Noomeeri
NoomeeriBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noomeeri#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Noomeeri baroɗe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Noomeeri_baro%C9%97e
Noomeeri baroɗeBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noomeeri_baro%C9%97e#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Bishebadi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bishebadi
BishebadiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bishebadi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kosabere
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kosabere
KosabereBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kosabere#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Shabalaho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shabalaho
ShabalahoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shabalaho#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Bei rihi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bei_rihi
Bei rihiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bei_rihi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Yaaloore
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yaaloore
YaalooreBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaaloore#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Cimcim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cimcim
CimcimBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cimcim#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Huytaare bagarmi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Huytaare_bagarmi
Huytaare bagarmiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huytaare_bagarmi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Huytaare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Huytaare
HuytaareBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huytaare#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Dakwumbehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dakwumbehi
DakwumbehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakwumbehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Fayrare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fayrare
FayrareBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fayrare#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Caɓɓulli Makka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ca%C9%93%C9%93ulli_Makka
Caɓɓulli MakkaBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ca%C9%93%C9%93ulli_Makka#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Huɗo mbujo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hu%C9%97o_mbujo
Huɗo mbujoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hu%C9%97o_mbujo#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Sabadije nyiwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabadije_nyiwa
SabadijenyiwaBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabadije_nyiwa#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Nguraare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nguraare
NguraareBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nguraare#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Asurahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Asurahi
AsurahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asurahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Duɓɓi waandu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Du%C9%93%C9%93i_waandu
Duɓɓi waanduBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du%C9%93%C9%93i_waandu#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Aslahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aslahi
AslahiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aslahi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Birji ndiyam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Birji_ndiyam
Birji ndiyamBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birji_ndiyam#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Cakuncaku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cakuncaku
CakuncakuBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cakuncaku#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Isirko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isirko
IsirkoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isirko#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Ngalbiihi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalbiihi
NgalbiihiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalbiihi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kimbaare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kimbaare
KimbaareBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kimbaare#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Kapappi daneehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kapappi_daneehi
Kapappi daneehiBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kapappi_daneehi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Toloore
https://ff.wikipedia.org/wiki/Toloore
TolooreBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toloore#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Eedi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eedi
EediBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eedi#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Damaliiliiho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Damaliiliiho
DamaliiliihoBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaliiliiho#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Saɓɓulere
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93%C9%93ulere
SaɓɓulereBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93%C9%93ulere#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Aguugu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aguugu
AguuguBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aguugu#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Mbelametta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbelametta
MbelamettaBlench, Roger. 2006.
Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbelametta#Ciife_e_duttorɗe
Wikipedia: Rahama Sadau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau
Rahama Sadau be ɗanyii mou yende 7 Bowte hitaande 1993), dum danyiimo e Diiwal Kaduna, o kastado haa Kannywood ɓe Bollywood e Naajeeriya, o latakebo odon taskido yorde (bedi) fijirde gembitali, Raham Sadau waɗi Fijirde Subteki gami wakkati obiddo debbo bo odon jannga,ndembo owadi inde ragare 2013 bawo onasti harka fijirde gembitali e kannywood be fijirde mako arandere(KOHEBI GODDO),https://www.premiumtimesng.
Sikan Yankihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Sikan_Yanki
Jangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Jangirde
Kugal fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Kugal_fim
Kyaututtukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Kyaututtuka
Fim dunmo wurtoyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Fim_dunmo_wurtoyi
Footoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Footoo
Darudohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Darudo
Fillagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Fillago
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Hiimobe
Wikipedia: The Carpenters
https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Carpenters
vignette
Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97i
Wikipedia: Firiton
https://ff.wikipedia.org/wiki/Firiton
vignette
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Wikipedia: Amadou Hampâte Bah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_Hamp%C3%A2te_Bah
Amadou Hampâté Bâ maa e mbinndiin fulfulde Aamadu Hampaate Baa (* 1900/1901 to Bañagara maa e mbinndiin faransaare Bandiagara, Mali; † 15 lewru maayuhu/duujal 1991 to Abidjan, Côte d’Ivoire) laatino winndiyanke jeyaaɗo leydi Mali, o golliduno e fedde UNESCO hakkunde 1960 e 1970.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Interlingue
https://ff.wikipedia.org/wiki/Interlingue
Interlingue ("Occidental") ko ɗemngal.
Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97e
Wikipedia: Diiwal Katsína
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna
Diiwal Katsina un Diiwal Geɓal Woila Faa Hirna Naajeeriya. Ɗun tiggi Diiwal Katsina e ɗungu 1987, Wakkatire ɗe ɗun henɗita gada https://en.
Joogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Joogaraafi
Lasgiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Lasgii
Diinaajiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Diinaajii
Hukumaaji pamarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Hukumaaji_pamari
Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Ilmu
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Hiimobe
Wikipedia: Diiwal Zamfara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara
== Diiwal Zamfara ==
Diiwal Zamfarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Diiwal_Zamfara
https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeJooɗorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeJooɗorɗe
Hukumaji Pamarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Hukumaji_Pamari
Lasgihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Lasgi
Demlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Demle
Ilmu (Famgo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Ilmu_(Famgo)
Diinahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Diinah
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Hiimoɓe
Wikipedia: Niger
https://ff.wikipedia.org/wiki/Niger
Diiwal Niger Neja diiwal dow e Niiseriya
Wikipedia: Sakkwatoɓe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sakkwato%C9%93e
Sokoto diiwal Dow e leysɗi Niiseriya. Sokoto mauɗun boɗɗe gonɗun enare woyla yidde hirna Naajeeriya jiki hawtaki maayo wurgo Sokoto e rima nonnoɗun 2006.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakkwato%C9%93e#Hiimobe
Wikipedia: Diiwal Jigawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa
Jigawa doum Diiwal nder leysdii Naajeeriya. Jigawa e der Diiwal gondi wayla bo hirna leysdi Naajeeriya.
Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa#Lenyol
Hukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa#Hukuma_Pamarun
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa#Hiimobe
Wikipedia: Diiwal Gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe
Diiwal Gombe e faddi haa Wayla no Fuuna Leydi Naajeeriya, Jajirka lesdi Gombe Yahrii 18,768km yimbe Diiwal Gombe yahri 2000,353,000 e Limgal gaɗaangal duuɓi 2016. hoore laamorde diiwal Kadi Hukuumawa Pamare mawɓe hawtirde hayrene Gombe.
https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeSufoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeSufoore
Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#Lenyol
Hukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#Hukuma_Pamarun
Janngirlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#Janngirle
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#Nassiji
Wikipedia: Diiwal Kebbi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kebbi
Diiwal Kebbi diiwal dow e leysɗi https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeNaajeeriya gada yahri woila toe Fommbina Naajeeriya eii makko Diiwal Sakkwatoɓe toe Diiwal Niger.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kebbi#Himobe
Wikipedia: Abdullay Dikko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullay_Dikko
Abdullay Dikko naatii aduna yande 27 Juliye hiitade alif 1989 ley ngeenndi Jammbakuru, laamu Mooti, leydi Mali. Caggal ko mo heɓi CEP (2000) e DEF (2003) o janngoyi Lisde Hammadun Dikko Sewaare iwde hiitande 2003 yaade faa 2006, hitaannde nden mo heɓii Bak.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullay_Dikko#Hiimoɓe
Wikipedia: Abdraman Dikko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdraman_Dikko
Abdraman Dikko yii aduna ɲennden 21 lewru marsi hitaande 1989 nokku bi'eteeɗo Moribaabugu ley laamorde Kulikoro, leydi Mali. Caggal ko o heɓi CEP 2002 e DEF 2005, o wari janngude liise Kanku Muusa iwde 2005 yaade 2008, hitaande ndee o heɓi Bak.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdraman_Dikko#Hiimobe
Wikipedia: Kunngal Manngal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kunngal_Manngal
Kunngal Manngal
Wikipedia: Julde Jommbente
https://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_Jommbente
Julde Jommbente ko ñannde jeenay (9) lewru jommbente waɗetee. Juldeere nden ko jemma waɗirta.
Wikipedia: YouTube
https://ff.wikipedia.org/wiki/YouTube
|date de disparition=|dates-clés= : rachat par Google|fondateur=Steve Chen, Chad Hurley et Jawed Karim|personnages-clés=|drapeau=USA|siège (ville)=901 Cherry Ave. San Bruno, Californie 94066|siège (pays)=États-Unis|direction actuelle=Susan Wojcicki|secteurs d'activités=Internet|produits=Hébergeur de vidéo en ligne|société mère=Google (Alphabet Inc.
Article utilisant une Infoboxhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Article_utilisant_une_Infobox
Wikipedia: Ngaynaako
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaynaako
Ko ne'oowo maa aynoowo daabeeji nodditirtee ndee innde. No wi'ee kadi duroowo.
Wikipedia: Keenguyaagal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Keenguyaagal
Keenguyaagal ko si jom galle feƴƴinii walla waasii futtaandu mum, rewɓe makko ɓen heynoo, no iwtiraa wattinngol mo. Ɗum hawrondira ɓe ño'anaama conci heynorɗi, taƴaaɗi e kasannge ko moodi maɓɓe naɓiraa kon.
Wikipedia: Abubakar Tafawa Balewa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa
Abubakar Tafawa Balewa be danyee Mou haa nder Lewru Bowte Hitaande inudinere be caffan denai be duɓi saffo ɗiɗi 1912 Woyla Waladufuna deer Niiseriya babel Bauchi inaani.
Jangugo/Andalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Jangugo/Andal
Siyasa/Fartihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Siyasa/Farti
Kugal Lamo Man/Kugal Gubarnamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Kugal_Lamo_Man/Kugal_Gubarnama
Firayin Ministahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Firayin_Minista
Wailigo Lamohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Wailigo_Lamo
Ɓe Mauninmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Ɓe_Mauninmo
Teegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Teegal
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Hiimobe
Wikipedia: Janngirɗe Kimiyya be Fasahaje Kano
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_Kano
Janngirɗe Kimiyya be Fasahaji, Kano Janngirɗe mauunde haa nder Kano,ɓe Mahii Janngirɗe ha gelle Wudil, Kano ha Naajeeriya.
Taariki Fuɗɗugo Wuromanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_Kano#Taariki_Fuɗɗugo_Wuroman
Nukkure-Nukkure Jangirɗe Manhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_Kano#Nukkure-Nukkure_Jangirɗe_Man
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_Kano#Hiimoɓe
Wikipedia: Janngirɗe Neja Delta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Neja_Delta
Jaangiirde Niger Delta (Niger Delta University, NDU) en Jaangiirɗe Laamorde Bayelsa de en yiɓi nder Willberforce Diiwal Bayelsa e lesdi Naajeeriya.https://www.
Inaje Jande Fere Ferehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Neja_Delta#Inaje_Jande_Fere_Fere
Fadditaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Neja_Delta#Fadditaa
Wikipedia: Diiwal Yobe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe
Yobe Yo Diiwal nokka haa nder Diiwal Borno, Lesdi Yobe, e nder diiwal gon nde nder Woyla bo Fuhna leysɗi Naajeeriya, Diiwal Yobe e woodi jajirka e a ɗuuduki koyahri 45,502km. E ɗukki yimɓe bo ewodi lenyol yimɓe 1,411,481 e limgal badngal denno dungu 1991.
Diiwal Yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Diiwal_Yobe
Hukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Hukuma_Pamarun
Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Lenyol
Yimɓe Anɗaaɓe be Yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Yimɓe_Anɗaaɓe_be_Yobe
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Hiimobe
Wikipedia: Tontoh Dikeh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh
Tontoh Dikeh (ɓe danyimo yende je 9 lewru Yuni hitaade 1985) ɓengel fijirje ikkitigo ha Naajeeriya, yiimuwo’on bindo’on. https://web.
Ɗime On Habar Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Ɗime_On_Habar_Mako
Andal/Jangugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Andal/Jangugo
Teegal Bee Bukkwaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Teegal_Bee_Bukkwai
Firmiji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Firmiji_maako
Banndira binndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Banndira_binndi
Gimolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Gimol
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Faɗɗitaa
Wikipedia: Diiwal Borno
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno
Diiwal Borno gelle diiwal Borno e heddi e Wayla Faro Fuuna, Hautugo Naajeeriya. Diiwal Borno e Wodii mangu leddi/lesdi jaaraiɗum Kilomitaje 57,799km, den diiwal ngal e wodi ɗuɗuki yimɓe/yimmɓe jaaraiɓe adadu yimɓe 5,925,668 e wurtinki limgal yimbe leddi di duɓi 2006.
Hukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Hukuma_Pamarun
Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Lenyol
Janngirɗe Mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Janngirɗe_Mawɗe
Jannguɓe hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Jannguɓe_hiiɓe
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Hiimobe
Wikipedia: Ibrahim Geidam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Geidam
Ibrahim Geidam Gomnaajo Diiwal Yobe mo ɗenno jippiɗo jonnta boo haannko ne wakiiliijo ɗotti'en garije Diiwal Yobe fuuhnaje e laamorde leydi Naajeeriya.http://nggovernorsforum.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Geidam#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmed Lawan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Lawan
Ahmed Ibrahim Lawan daayaama hiitade dowgu alif 1956 Wokilijo dotti,en gonde Woila bo hirna lisde Yobe ila abli e jowe nain e jowe nain e go'o 1991 kowaddi hande, hanko woni maudo wokilijow dotti,en lesdi Naajeeriya. Hanko woni moo jewenayejo .
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Lawan#Hiimobe
Wikipedia: Bukar Abba Ibrahim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Abba_Ibrahim
Bukar Abba Ibrahim o daayaama hiitande dowgu alif 19450 - 2024) e lesdi jihar Yobe moo arduujow gamnate Diiwal Yobe modenno haa too o teefiite ardungal lesdi Naajeeriya hiitande duwgu 2017 e nder arduwgal kungiyawal jammiyawol Leysdi hawtugal NNPP.https://saharareporters.
Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Abba_Ibrahim#Himoɓe
Wikipedia: Cuule Rewɓe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cuule_Rew%C9%93e
Cuule rewɓe ko teddinngol paykoy doyoy. Si ko teelal, ko sunningol.
Wikipedia: Diiwal Taraba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Taraba
== Diiwal Taraba ==
Diiwal Tarabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Taraba#Diiwal_Taraba
https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Taraba#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHiimobe
Wikipedia: Hadiza Gabon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon
Hadiza Aliyu O daññaama bana Hadiza Gabon mou danyamo ñalde 1 Lewru Korse duuɓi hutaande 1989. de Lesdi Gabon.
https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHabaru jonde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHabaru_jonde_maako
Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Ilmu
Mofuddi filmi yenmitkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Mofuddi_filmi_yenmitki
Ko mo lahati monyami yeesohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Ko_mo_lahati_monyami_yeeso
Filmi dun mo wurtoyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Filmi_dun_mo_wurtoyi
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Hiimoɓe
Wikipedia: Jangirɗe Maude Diiwal Rivers
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_Rivers
Jaangiirɗe Maude Diiwal Rivers
Habaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_Rivers#Habaru
Inaje de in jangataahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_Rivers#Inaje_de_in_jangataa
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_Rivers#Hiimoɓe
Wikipedia: Diiwal Niger
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger
Diiwal Niger e wayla bo cakaare leysɗi Naajeeriya. Diiwal Niger iwodi dar nde lesdi koyahri 76,363km yoda e len'yol kohayri 3,954,772 e limgal 2006.
https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHukuma_Pamarun
Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#Lenyol
Footoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#Footoo
Janngirɗe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#Janngirɗe_mawɓe
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#Hiimobe
Wikipedia: Diiwal Kogi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kogi
https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeDiiwal Dow e leysɗi Niiseriya.
Hukuma pamaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kogi#Hukuma_pamaru
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kogi#Himobe
Wikipedia: Diiwal Kwara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kwara
Diiwal Kwara Dow e leysɗi Naajeeriya
https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kwara#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHimobe
Wikipedia: Maiduguri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maiduguri
Maiduguri un ɗe kapital e ɗe gelle mawɗe ɗun Diiwal Borno nder woyla fuuna Naajeeriya. Ɓe gelle ɗen jottori e haade fotti ɗe hutaadewal ngaɗɗa maayo majjuugo e ɗer ɗe firki nutsiigo nder ɗe ariyawal e ɗawde weeɗu Chad (Lake Chad).
Taarihawol (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Maiduguri#Taarihawol_(Distinore)
Finnuɗum artuɗumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiduguri#Finnuɗum_artuɗum
Jihaadi Islaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiduguri#Jihaadi_Islaama
Wikipedia: Tsakiyajee
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tsakiyajee
Shole dunm godunm hunde ko innira en a bera en gatta gobe amajum ta aedunm wada tegal koh mangal ta dunm yarai debbo sudu gorikoh sai dunm watanamo adade mako dun kambo goga mada
Wikipedia: Muhammadu Faalil Sih
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Faalil_Sih
Doftooru Muhammadu Faalil Sih ko Moritaninaajo jibinaaɗo ñannde 23 siilo 1990 e wuro e nder Fuuta Tooro ene wi'ee Beelinaaɓe e diiwal Boosoyaa, maaɗum si tawii ko to feccere njiilgu Moritani ɗo ngo jeyaa hanndeɗoo, wi'en diiwal Gorgol. Ko ɗon o fuɗɗii janngude, ɓaawo o timminnde ganndal leswal makko, o yahi Kayhayɗi, laamorgo diiwal Gorgol o jokkoyi ton jannde makko hakkundeere haa o heɓi bakaloreyaa C (fannu Hiisawal).
Wikipedia: Leydi Jordan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Leydi_Jordan
Leydi Jordan e di der leyde larabanko en,
Wikipedia: Pullo to wadai bangal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo_to_wadai_bangal
To pullo wadai bangal artai yara gaddeh, dagadonn dun yahai innadaridoo e are luttude wuro surbajo.
Wikipedia: Noora
https://ff.wikipedia.org/wiki/Noora
Hay jooni eɗen njokki e nder yewteere kulle muumuteeje
Wikipedia: Ɗemngal
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal
Ɗemngal ko hito ngo neɗɗo yaltinta e hunnduko mum fii ɓannginngol faale. Ko haala ka yimɓe huutorta fii yewtugol hakkunde mum.
Wikipedia: Ngendiyanke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngendiyanke
Ngenndiyanke, ɗoofaa ko he wowlaandu « ngenndi ». So a nanii ngenndi noon, nganndaa ko wertaango leydi waɗanaango keeri, heftinaago heftiniraa innde e laamu keeriingu, waɗde renndooji yimɓe.
Wikipedia: Julde suumayee
https://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_suumayee
Julde Suumayee, ko nyalannde hiwrondi- ral e welowelo Mawngo wonani julɓe hooruɓe ɓen. Nden juldeere no humii e sunna Nulaaɗo o Muhammadu.
Wikipedia: Lesdi Indonesia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lesdi_Indonesia
Lesdi Indonesia galleji Maudeji din.
Wikipedia: Ndumsa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndumsa
vignette|Ndumsa
Wikipedia: Mamudo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamudo
Mamudo dun gelle der hukuma pamarun Pataskumo. E nder Diiwal Yobe inde Lamiɗo gellel gel hanko woonii Mohammed Yelwa e mo doon e nder gellel gel faro wayla Barwal e ta hirna gelle denn.
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamudo#Lencitaaki
Wikipedia: Diiwal Benuwe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Benuwe
Diiwal Benue ɗun diiwal ɗer hawtugo Naajeeriya. E gal woodi mangu lesdi kamani kilomita 34,059km e ɗuuɗuki yimɓe 4,253,641 e limgal ɗuuɗirka yimɓe gal nduungu 2006.
Hukumaji Pamariihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Benuwe#Hukumaji_Pamarii
Wikipedia: Lesdi Togo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lesdi_Togo
== lesdi Togo ==
lesdi Togohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lesdi_Togo#lesdi_Togo
Wikipedia: Ibrahim Badamasi Babangida
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Badamasi_Babangida
Ibrahim Badamasi Babangida GCFR O dañama 17 ɓe Juko ɗumngu 1941) mo janarjo nɗembo kadi giamɗo cubtal (siyasaje) mo gaɗɗo ritaya e tadugal sojien Naajeeriya, molattake ardiɗo lamu ɗun soji ɗun baawo aajeeriya gada 1984 haa yahri jippaaki maako be 1993. O waaɗi jogago mawɗo hafsajo sojien iga 1984 yahri 1985 mowaaɗi ko faago Yeeso be waadgo tetukii laamu be goɗɗun wayluki laamu nɗun ndun wanni Muhammadu Buhari be jodorde mu.
Danyeki Mako E Mangu Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Badamasi_Babangida#Danyeki_Mako_E_Mangu_Mako
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Badamasi_Babangida#Hiimobe
Wikipedia: Shelleng
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shelleng
Shelleng Doum Hukuma Pamarun (LGA) ɗen Diiwal Adamawa Woila Faro Fuuna Naajeeriya. Hukuma Pamaren ɗun eɗun Waadii Kerol e Hukuma Pamaren Guyuk e Girel ɗen ɗun Mari gelleji e Sareji Baana Kiri, Boɗwai, Gundo, Jambul, Shelleng Limbu, Ketembere, Dunge, Boburo, e Tallum.
Habaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelleng#Habaru
Hautude Jaudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelleng#Hautude_Jaudi
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelleng#Faɗɗitaa
Wikipedia: Kukawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kukawa
Kukawa (e ɗenno kuka) Doum gelle nDenbo Doum Hukuma Pamaren e Diiwal Borno eta Wayla Faro Fuuna Naajeeriya jiki haade e weeɗuu Chad. Ɗun tiggi gelle nɗen nɗer hitaande ɗungu 1814 gam hatirde dawlaaji kanem-Bornu e mawɗo Moddibo julɓe ɗenbo Ardiɗo konu Muhammad Al-Amin Al-kanemi Gaɗa dooaaki mauɗo gelle shaiiɗo Ngazargamu.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kukawa#Hiimoɓe
Wikipedia: Abadam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abadam
Abadam Doum Hukuma Pamaren nder Diiwal Borno Naajeeriya Doum Fuuna Weɗuu ɓela Chadi. Hautirɗe ɗen eɗa ɗer gelle Malum Fatori.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abadam#Hiimobe
Wikipedia: Chibok
https://ff.wikipedia.org/wiki/Chibok
Chibok Doum Hukuma Pamaren Diiwal Borno Naajeeriya gonɗun Fombina Diiwal. Hawtirde Magal e ɗer gelle Chibok egal woodii geɓeɗe 1,350km2 e ɗuuɗirka yimmɓe 66,105 e limgal 2006.
Boko Haramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibok#Boko_Haram
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibok#Hiimobe
Wikipedia: Diiwal Akwa Ibom
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_Ibom
Akwa Ibom ɗun diiwal dow leysɗe Naajeeriya. E gal wodii yajirka leyɗi kamani kilomita 7,081km e ɗuɗirka yimɓe 5,450758 limgal yimɓe gal ɗungu 2016.
Huɗeji Akwa Ibomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_Ibom#Huɗeji_Akwa_Ibom
Hukumaji Pamariihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_Ibom#Hukumaji_Pamarii
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_Ibom#Hiimoɓe
Wikipedia: Diiwal Ebonyi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ebonyi
Diiwal Ebonyi ɗun diiwal gongal ta fombina faro funnaa hautugo Naajeeriya. E gal woddi ɗuɗirka jairi faandaade kilomita 5,533km e ɗuɗirka yimɓe kamani 2,476,947 gun limgal ɗuɗirka duniyaru (yimɓe) gal dungu 2006.
Olumoo e Ebonyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ebonyi#Olumoo_e_Ebonyi
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ebonyi#Hiimoɓe
Wikipedia: Pataskumo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo
Potiskum (Pataskuumo) ɗun go’o e ɗer hukumaji pamarii ɗi ɗer Diiwal Yobe, ɓurɓe ɗuɗuki joɗiɓe gelle ɗen ɗun Karai-Karai en e goɗɗen bolle fere-fere e ɗen hawtuɓe e Ngzim, Kanuri, Bolewa, fulɓe, Ngamo, ɗen e goɗɗe bolle ɗuɗɗe Pataskumo hanjun wonii ɓurɗun yimɓe ɗuɗɓe e ɗer diiwal Yobe. Gelle ɗe yimmɓe ɗer muɗun anɗira sore-sore (luɓe) turotoɓe motaji, wayilɓo e remoɓe.
Jangirle mawɗe ɗe hukuma pamarun Potiskumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#Jangirle_mawɗe_ɗe_hukuma_pamarun_Potiskum
Konoonii Luumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#Konoonii_Luumo
Inare E Girgiinal Dau Jippoto Potiskumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#Inare_E_Girgiinal_Dau_Jippoto_Potiskum
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#Nassiji
Wikipedia: Madagali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Madagali
Madagali (e ko madagali) Doum Galle e Hukuma Pamaran nder Diiwal Adamawa nɗun Naajeeriya faro e ɗaw keerol haa leysdi Kamerun ɗun tiggi hukuma pamarun ɗun e ɗungu lagi wakkatire ɗe ɗun hebni Diiwal Taraba ɗer Diiwal Gangola. Eɗun waɗii keerol e Michika e ta wayla Askira Uba ta hirna, hukuma pamarun awoza ta fembina e jamhiriyar Kamerun eta funaa.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madagali#Hiimoɓe
Wikipedia: Michika
https://ff.wikipedia.org/wiki/Michika
Michika (mwe-cika) Doum Galle Boɗen Doum Hukuma Pamarun eta Diiwal Adamawa Doum Naajeeriiya, Hanjun Lati Hautirɗe ɗe Hukuma Pamarun(2) Eɗun nɗer Woila Diiwal ɗenɓo. E gal ɗau ƙeroti dari ɗau eta anɗaɗe inare yilaki umtuki gite ɗun mcedigyi ta vecemwe Rhumsiki ta Kameerun mwecika (Michika) hange goni gelleɗe nayi ɓurɗe maugu ɗer Diiwal Adamawa.
Distiinore michikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#Distiinore_michika
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#Laamu
Tagabellegyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#Tagabellegyi
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#Hiimoɓe
Wikipedia: Akko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akko
Akko doum hukuma pamaren nɗer Diiwal Gombe nder Naajeeriya. https://www.
Arɗugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akko#Arɗugal
Yalde luumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akko#Yalde_luumo
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akko#Hiimoɓe
Wikipedia: Ɓilliri
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81illiri
Ɓilliri (ko Ɓiliri) e doum go’o nɗer hukuuma pamaren sappo e go’o ɗun Diiwal Gombe nɗer lesdi Naajeeriya kerol mangol e hukuma pamarun Akko ta woila, e ta fombina e fuuna e shangom bo ɗen woila fero funaa e Kaltungo. Billiri yo inare hiɗe ɗe Tangale’en wonɓe ta fombina Gombe.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81illiri#Hiimobe
Wikipedia: Funakaye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Funakaye
Funakaye hukuuma Pamaru e nder Diiwal Gombe haa nder Naajeeriya. Gelle mawɗe ɗen ede nɗer gelle Bajoga.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funakaye#Hiimoɓe
Wikipedia: Lasgol Ngizimen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lasgol_Ngizimen
Lasgol Ngizim en (Ngizimawa,Ngezzim) e ɓe joɗi e ta diiwal Yobe gongal woila fara fuma Naajeeriya. Ko yari dungu 1993 ɗun yumi ɗuɗuki maɓɓe e wiki ɓe yarai 80,000.
Distinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lasgol_Ngizimen#Distinore
Wikipedia: Onitsha
https://ff.wikipedia.org/wiki/Onitsha
Onitsha doum Hukuma Pamaren nɗer Diiwal Ebonyi e nɗer Naajeeriya. E ɗe godii inare yaruɗe mangu 476km² kamma e ɗe wodii ɗuɗirka yimɓe 236,828km les limgal 2006.
hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onitsha#hiimoɓe
Wikipedia: Balanga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Balanga
Balanga e go’o eɗer hukumaji pamari e der Diiwal Gombe doum Naajeeriya. E ɗun les hautugo yimɓe mawɓe ta fombina diiwal mawɗun inare yahirde majun e ɗun ɗer gelle Talasse.
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balanga#Faɗɗitaa
Wikipedia: Girei
https://ff.wikipedia.org/wiki/Girei
Girei ɗun gelle Adamawa ɗer Naajeeriya. Gel ɓurduri e juggol Benue yimɓe ɓurɓe ɗuɗurki einare hamɓe goni Fulɓe ko Fulani, ha’e non goɗɗun madi ɗuɗɗun ɗun Greng, Ntabo e labondo e ɗer hukuma pamarun Girei den un wuro ngo padio gotal.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Girei#Hiimobe
Wikipedia: Mohammed Indimi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Indimi
Mohammed Indimi OFR (O dañama 12 gu Augusta 1947) un ɓiyi ɓe luɓe Naajeeriya ɗembo un ɓiyii walloɓe. Hanko woni tigguɗo ardugal Oriental Energy Resources (OER) un goɗɗun kampani joɗoriɗun haremun ɗun kampani irtojun nebbam ɗun Naajeeriya.
Dayago Artugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Indimi#Dayago_Artugo
Lumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Indimi#Lumo
Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Indimi#Himoɓe
Wikipedia: Askira
https://ff.wikipedia.org/wiki/Askira
Askira/Uba doum Hukuma Pamarun gal Diiwal Borno Naajeeriya Hautirde den eɗe ɗer Gelle ɗen Askira. Lamba Wuro Noddirgo go Gebbal Gal Hango Wonii 601.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Askira#Hiimoɓe
Wikipedia: Biu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Biu
Biu Doum gelle ɗen Doum Hukuma Pamara ɗen (LGA) ta Fombina Diiwal Borno Naajeeriya. Gelle ɗen dai Hanjeke Wudu Yaduki Lamu e Hukuma Pamaren ɗenbo ɗun Meɗi ɗun Lattii Joɗaki gello Mauɗe Lamorde Biu.
Yimbu/Leyyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#Yimbu/Leyyi
Njodirde E Hautugo Jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#Njodirde_E_Hautugo_Jawdi
Leyyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#Leyyi
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#Faɗɗitaa
Wikipedia: Jere
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jere
Jere ɗun hukuma pamarun e Diiwal Borno, haa Naajeeriya. Hautorde Magal e nder gelle khaddamari.
Mangu Gellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#Mangu_Gelle
Ɗuɗirkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#Ɗuɗirka
Habaru Gellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#Habaru_Gelle
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#Hiimoɓe
Wikipedia: Itas Gadau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Itas_Gadau
Itas/Gadau un hukuma pamarun gal Diiwal Bauchi gal Naajeeriya. Hautirde magal eta ɗer gelle Itas iteswaju.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itas_Gadau#Hiimoɓe
Wikipedia: Italy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Italy
droite|vignette|250x250px
Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Leydi
Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yuroopu
Wikipedia: Saudi Arabia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Saudi_Arabia
Saudi Arabia un lesdi keedodi taa huunare faaro caaka duuniiyaru lisde saudiya diilaatake nder daulaje asiya [lesde] larabankoen gelle [Riyadh]kanje ngonii njoodorde lamido lesdi saudiya too ndiina musulunci
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saudi_Arabia#Hiimoɓe
Wikipedia: Aisha Aliyu Tsamiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya
Aisha Aliyu Tsamiya uo daayaama hiitade dowgu alif 1992 anda dow be Aisha Tsamiya dow nder Fijoɓe je burdii Haa nder kugal man, Wato Fijirde Hawsaare Filmi haa nder kannywood.https://hausa.
Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Taariihawol
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Kuugal
Dimgol Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Dimgol_Maako
Tegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Tegal
Fiilmiji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Fiilmiji_maako
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Faɗɗitaa
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#HIIMOƁE
Wikipedia: Hausare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausare
== Hausare ==
Hausarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausare#Hausare
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausare#Hiimobe
Wikipedia: Kwasam Nagge
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kwasam_Nagge
KWASAM NAGGE kwasam Nagge ɗum kwasam on belɗamm majin wobbe wii wala bana man haa welugo ma. Dum ɗoh mari ndakam (sweetness), dum doh mari nafu boh haa balli himɓe majin nafu man yotti on je baa nasara ma wii wala ko kwasam acci haa nafu nder balli himɓe.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwasam_Nagge#Hiimoɓe
Wikipedia: Qatar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Qatar
Qatarˈkætɑːr/ , [10] /ˈkɑːtɑːr/ ( listen ), / ˈkɑːtər/ or / kəˈtɑːr/( listen ); [11] Arabic: ﻗﻄﺮ , romanized : Qaṭar [ˈqatˤar] ; un lesdi nder lesɗe larabankoen,
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Barkindo Mustafa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Barkindo_Mustafa
Alhaji Muhammadu Barkindo Aliyu Mustafa en ñalde 14 ndun lewru colite ndungu 1944 der gelle Yola ngonde Diiwal Adamawa nde njoni. Lamurjje nde njornii Adamawa Naajeeriya.
Jande makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barkindo_Mustafa#Jande_mako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barkindo_Mustafa#Hiimoɓe
Wikipedia: Bandol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bandol
Bandol (koo Balli) ta ndunyima bandol hala gota Kenyan ta ndunyima Balli boh halaji dudi Kenyan
Wikipedia: Kabiru Isyaku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Isyaku
Dr Kabiru Isyaku mni mo ɗanyama ɗer leuru seltembaru ƴalde 23 ɗu 1953 ɗer Diiwal Jigawa hukuma pamarun Ndun Kazaure.https://allafrica.
Kuudee Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Isyaku#Kuudee_Maako
Jahalejii Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Isyaku#Jahalejii_Maako
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Isyaku#Hiimobe
Wikipedia: Sir Ahmadu Bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Ahmadu_Bello
Sir Ahmadu Bello Hambe teetii Lesdi Niseeriya gadda njuungo
Wikipedia: Mansa Muusaa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mansa_Muusaa
Mansa Musaa wuurno ko tuggude 1280 haa 1337, o laamiima joomaandu Maali duuɓi 25 (1312-1337). Himo lolliri laataade neɗɗo ɓurɗo jogaade jawdi, teeŋtinii kaŋŋe, e jamaanu makko.
Wikipedia: Robert Boyle
https://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Boyle
Robert Boyle un gimdo ballutudoo eko nooni kemister
Wikipedia: Zariya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zariya
== Zariya ==
Zariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zariya#Zariya
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zariya#Hiimobe
Wikipedia: Diiwal Filato
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Filato
Jos diiwal e dow leysɗi Niiseriya Un diiwal haa cakaare lesdi ɗin ngal ɗoon jokkidiri be diiwal nasarawa,beniwee eko lutti fof
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Nassarawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nassarawa
Nassarawa diiwal e dow leysɗi Niiseriya
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Jaaruɗe Asaweeji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaaru%C9%97e_Asaweeji
Jaaruɗe asaweeji Joweeɗiɗi
Wikipedia: Adamu chiroma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_chiroma
Kinnaɗo adamu chiroma un gimɗo lesdi Naaseeriya
Wikipedia: Nuhu Ribaɗo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Riba%C9%97o
thumb|Dokkowoo caawoori hooreejo [[Naajeeriya
Wikipedia: Adamu Maina Waziri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Maina_Waziri
Adamu Maina Waziri daayadow hiitade dowgu alif 1955 liiyru silto un beenɗo nder laayal bole too lamurde pataskumu hukumar famarum too leyde jihar Yobe woyla huuna Naajeeriya ɓeeɗow laayal bole Fika own janngi jangirde ahmadu Bello University zariya own laatakee moodibbo jangiinowo jaangerde haa too University maiduguri hiitade dowgu alif 1979 moo ardaake arduwgal ministakow police too hiitande dowgu alif 2010
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Maina_Waziri#Himmoɓe
Wikipedia: Madagaska
https://ff.wikipedia.org/wiki/Madagaska
Madagaska ɗun leydi nɗer leyde Afrik cakaare jottori dow caggal lesɗe
Wikipedia: Lislaamu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu
== Lislamu ==
Lislamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu#Lislamu
Tarihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu#Tarihawol
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu#Hiimobe
Wikipedia: Rotimi Amaechi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Amaechi
Chibuike Rotmi Amechi (be ɗanyeemo 27 Duujal duuɓi 1965) un gimɗo daƴaɗo Diiwal Rivers, Amechi e beɗiiɗo ministaajo sufuri gada hitaande 2015 - 2022 ɗoo ko laamorinkaaku Ardiiɗo Muhammadu Buhari.
Sabbungo ei Amaechihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Amaechi#Sabbungo_ei_Amaechi
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Amaechi#Hiimoɓe
Wikipedia: Musaddam Idriss Musa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Musaddam_Idriss_Musa
Musaddam Idriss Musa un gimɗo daƴaɗo e hukuma pamarun Nangere nɗer Diiwal Yobe e Hautuugo Naajeeriya
Wikipedia: Sadio Mane
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sadio_Mane
Sadio mane o daayaama yande 10 liiyru bowtal hiitade dowgu alif 1992 ei nder lisde bambali Senegal taa hirnaari lisde https://simple.m.
fijirde kwallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadio_Mane#fijirde_kwallo
Wikipedia: Ahmed Musa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Musa
Ahmed Musa Un Daƴaɗo nɗer Hawtugo Naajeeriya too lisde kano Ahmed Musa fiijowo fiijiede boll too naajeeriya super Engle
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Musa#Hiimobe
Wikipedia: Jime Saleh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jime_Saleh
Jime Saleh un kuuwowa e suuduu Radiyo [BBC] Ɗun ɗemgal Hausare
Wikipedia: Abdulrasheed bawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrasheed_bawa
Abdulrasheed Bawa un daayaama yande 3 liiyru seedto hiitade alif 1980 taagu gonɗo nɗer Naajeeriya lattiɗo kaɗowo ko haana anɗuɗo koononi shari'a jaabe janngerde usumanu Dan fodiyo University kanko wooni jogiɗo joɗorgal arduwgal EFCC Gada 24 Colite hitaandee 2021 lattiɗo ciyama.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrasheed_bawa#Hiimoɓe
Wikipedia: Abdulrahman Bello Dambazau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Bello_Dambazau
Abdulrahman Bello Dambazau un ginɗo daƴaɗo nɗer gelle kano Woyla Maso hiirna hawtugow leydi Naajeeriya
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Bello_Dambazau#Hiimoɓe
Wikipedia: Ibrahim Talba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Talba
Ibrahim Talba own taagujow nɗer hukuma pamarun Nangere too leydi diiwal yobe wayla haa fuuna Naajeeriya
hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Talba#hiimoɓe
Wikipedia: Asiwaju Bola Ahmed Tinubu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Asiwaju_Bola_Ahmed_Tinubu
Asiwaju Bola Ahmed Tinubu uñ gimɗo naƴaɗo Diiwal osun ɗer Hautugo lesdi Naajeeriya kanko Woonii ardiiɗow arduwgal laamu leydi Naajeeriya too jammieyawol APC ngal lisde
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asiwaju_Bola_Ahmed_Tinubu#Hiimobe
Wikipedia: Idriss David
https://ff.wikipedia.org/wiki/Idriss_David
[Idriss David] un arduujo laydi[ chad Republic]
Wikipedia: Malam Aminu Kano
https://ff.wikipedia.org/wiki/Malam_Aminu_Kano
malam Aminu Kano inda lamiiɗo Kano kinnaɗo lamiiɗo haa ko yahri Duuɓi 43 daw laamou diiwal aamorde diiwal kano Kano.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malam_Aminu_Kano#Himobe
Wikipedia: Turkish
https://ff.wikipedia.org/wiki/Turkish
Turkiyya un Leydi ɗer yuroopu gelle mauɗe Leydi ɗin kanje ngonii [Istanbul] . Un Leydi ngooduuɗi inare deemal ɗen eko aweetee un Leydi anɗiraɗi inɗe [Anatalia]e Hirna aasiiya hautii e goɗɗe geɓɓe ɗe [Bulkansa]fombina faaro fuuna leyɗe yuroopu.
Wikipedia: Norway
https://ff.wikipedia.org/wiki/Norway
Norway un leydi eɗer lesɗe yuroopu eta woila geɓɓal maugal ngal Hirna e wayla ɓurgal maugu ngal [Scandinavian peninsula]. Yuutuuɗe nɗe Kennan kamma footiiɗe ɗe [Artic] e lugguɗe [Svalbard] kanjee maa ɗe lattake gaɗɗe geɓɓe ɗe Norway .
Wikipedia: Ngenndiije Dentuɗe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngenndiije_Dentu%C9%97e
[of the United Nations.svg|thumb|Mutiɗa innde]
Wikipedia: Diiwal Enugu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Enugu
Enugu Diiwal Hombina hunange e leysɗi Naajeeriya Enugu wodii jama,are 82000 kankoo diwal Enugu manko eii igbo enu ma,ana tukuu. https://web.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Enugu#Hiimobe
Wikipedia: Aishatu Musa Dalil
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil
Aishatu Musa Dalil mo pullo usil ɓiɗɗo lisde Diiwal Adamawa gonɗun geɓɓol woyla faro fuuna e hautugo Naajeeriya amma ɗun danyimo ɗenbo o mauni e gelle Kaduna.https://theeagleonline.
Distinore Mangu Maako E Janɗe Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Distinore_Mangu_Maako_E_Janɗe_Maako
Andiragohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Andirago
Binɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Binɗi
Lattaki Maako Bindowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Lattaki_Maako_Bindowo
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Hiimoɓe
Wikipedia: Yakubu Mohammed
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed
Yakubu Mohammed (duuɓi daygo maako; 25 duujal, 1973) e mo go’o eɗer anɗabe jarumi'en filmiji e Woyla Naajeeriya.https://punchng.
Distinirgo maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Distinirgo_maako
Nastugo Filmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Nastugo_Filmi
Filmiji maako e Nollywoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Filmiji_maako_e_Nollywood
Filmiji maako e Kannywoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Filmiji_maako_e_Kannywood
Gimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Gimi
Jagorɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Jagorɗo
Lammbaji Managohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Lammbaji_Manago
Ijjitingohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Ijjitingo
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Hiimoɓe
Wikipedia: Zee Pretty
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty
Zulaihat Ibrahim moɗun ɓuri anɗirki e inde Zee Pretty e moɗer go’o ɓe yimɓe woyla Naajeeriya mo anɗirama faro ƙoraki fooje wawuki gamol eɗenbo siryaki fimji dammuɗi jalnoji.https://tribuneonlineng.
Distinorde Margomaakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#Distinorde_Margomaako
Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#Janɗe
Kuugal fimjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#Kuugal_fimji
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#Hiimoɓe
Wikipedia: Abubakar Mohammed
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Mohammed
Sa’ad Abubakar Mohammed down sootti Sanatajow Wakiltiɗo subtirɗe Gombe shakare e Diiwal Gombe liyde Naajeeriya e liiyru Afrilu too hiitande ɗowgu 2003 e les subtugal PDP. Mo jogake manguɗun gaɗa liiyru dujjal 2003 haa yaari 2007 liiyru dujjal .
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Mohammed#Hiimoɓe
Wikipedia: Mariama Jalloh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh
== Mariama Jallo ==
Mariama Jallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Mariama_Jallo
Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Taariki_maako
Artigo Gimohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Artigo_Gimo
Gimi takkunɗirɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Gimi_takkunɗirɗe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Hiimoɓe
Wikipedia: Maryam Yahaya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya
Maryam Yahaya (ɗuubii daygo maako; 17 Morse, 1997) ko fijiwou fimji Naajeeriya nder kisal Kannywood O heɓii anndal ngam o waɗi nder taraddadi, film mo Elnass Ajenda waɗi.[1] Ngam kuugal maako, Yahaya noddinaaɗo no actress best promising by City People Entertainment Awards e hitaande dowgu 2017.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Kuugal
Distinorde Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Distinorde_Margo
Fuɗɗuki Wadgo Fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Fuɗɗuki_Wadgo_Fim
Dokkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Dokke
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Hiimoɓe
Wikipedia: Halima Atete
https://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete
Halima Yusuf Atete anndiraa kadi Halima Atete (duubii daygo 26 jolal 1988) ko filmisɗo Naajeeriya e filmisɗo, jibinaaɗo e mawninaama e Maiduguri, Borno.https://saharareporters.
Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle
Jaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Jaɓɓorgo_Ganndal
Fuɗɗugo filmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Fuɗɗugo_filmi
Filmi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Filmi_maako
Nasrujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Nasruji
Manajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Manaje
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Fijooji
Wikipedia: Safiyyah Jibril
https://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_Jibril
Safiyyah Jibril Abubakar mo ɗun ɓuri anɗirki Ummu Abdoul un janginowo e sakandare ɗenbo un binɗowo yamuɗo fiijo Hikayata nge BBC Hausare 2018. Ɗun ɗanyi Ummu Abdoul on e gelle Zariya, Diiwal Kaduna e hautugo Najeeriyaa.
Distinorɗe margo maako e jande maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_Jibril#Distinorɗe_margo_maako_e_jande_maako
Yamgo fiijop BBChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_Jibril#Yamgo_fiijop_BBC
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_Jibril#Lencitaaki
Wikipedia: Mohammed Sunusi Barkinɗo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sunusi_Barkin%C9%97o
Mohammed Sunusi Barkinɗo ( Afrilie 1959 - 2022) un gimɗo subtule Naajeeriya’en. Ha gada i ɗun Auguste 2016 mo lattake sakatarejo jaanar ɗun OPEC.
Margu artugo e janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sunusi_Barkin%C9%97o#Margu_artugo_e_janɗe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sunusi_Barkin%C9%97o#Hiimoɓe
Wikipedia: Tijjani Mohammed Bande
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande
Tijjani Mohammed Bande, OFR (be danyiimou 7 ɗun lewru Bowte 1957) un gillotodo e Naajeeriya on, moddibbo ɗenbo anɗuɗo konomi margo siyasaje. https://www.
Distinorɗe margo maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Distinorɗe_margo_maako
Famgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Famgo
Kuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Kuɗe
Margo yalji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Margo_yalji_maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Hiimoɓe
Wikipedia: Sakina Lawan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Lawan
Sakina Lawan un binɗowo mo Naajeeriya o joɗiɗo e gelle Kaduna ɗer Diiwal Kaduna hawtugo Naajeriya.
Distonorɗe Dayargohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Lawan#Distonorɗe_Dayargo
Nasru maako e BBChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Lawan#Nasru_maako_e_BBC
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Lawan#Hiimoɓe
Wikipedia: Momee Gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe
Maimuna Gombe Abubakar o janja momee Gombe (duuɓi daigo; 28 Korse, 1997) ɗun ɓuri anɗirki Mou Momee Gombe e Mou ɗer sirgitoɓe filmi e Kannywood latido mo kode muɗun ɗaari e nduungu 2020.https://www.
Distinorde Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Distinorde_Margo
Nastuki maako kuugal filmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Nastuki_maako_kuugal_filmi
Gimi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Gimi_maako
Asaluu inde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Asaluu_inde_maako
Film,onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Film,on
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Hiimoɓe
Wikipedia: Aisatu N’jie-Saidy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy
Aisatu N’jie-saidy (ɓe ɗon binda inde maako be Aisatu N’jie-said) (O ɗanyaama nder yinde jebire liiyru Silto hitaande dowgu alif 1964) ɓi tufleeji leddi Gammbi. O meɗi joɗugo ballitigo jamu laamu haa leddi Gammbi daga yanɗe Logas liiyru Mbooy hitaande dowgu alif 1997 yahugo sappo e jowetati liiyru silto hitaande dowgu 2017.
Taariihawol maako be anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#Taariihawol_maako_be_anndal
Sungulla tufleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#Sungulla_tufleeji
Tegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#Tegal
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#Hiimoɓe
Wikipedia: Halima Buba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Buba
Halima Buba mou pullo ɓiyi Naajeeriya un godowo lumo ɗen kumowo e banki lattiɗo gurtoyiɗo gada Diiwal Adamawa e kononi jonii e mo huwa e ɗau mawɗo bankiwal Sun Trust Bank Plc. https://www.
Distinorɗe Jandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Buba#Distinorɗe_Jande
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Buba#Hiimoɓe
Wikipedia: Aishatu Dahiru Ahmed
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Dahiru_Ahmed
Aishatu Dahiru Ahmed (O daayaama yande 11 ei hiitade dowgu hiitade 1971) mo ɗun ɓou anɗirki Binani o pullo ɓiyi Naajeeriya ɗan bo un moo beenɗo siyasajo e les shubtugal jaameeyawal All Progressive Congress (APC). https://www.
Distinore Margo/Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Dahiru_Ahmed#Distinore_Margo/Janɗe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Dahiru_Ahmed#Hiimoɓe
Wikipedia: Buba Yero
https://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero
== Buba yaro ==
Buba yarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero#Buba_yaro
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero#Hiimoɓe
Wikipedia: Boubou Cisse
https://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse
Boubou Cisse (ɗun dayi mo e ɗungu gu 1971) un mo siyasa lesɗi Maali en gonɗo lattiɗo firaministajo Maali gada Bannjaaru Aranndu (April) 2019 yaari jippaki maako gaɗa waylutugo lamu Maali ɗun 2020 e lewru Jawjawngel (August) mo ɗenbo lattake ministajo hautugo jaudi e cede e ɗenbo minista kowoni ɗer leydi e luuɓe teɓe. https://www.
Distinorɗe margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#Distinorɗe_margo
Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#Kuuɗe
Ɓeddugo Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#Ɓeddugo_Kuuɗe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#Hiimoɓe
Wikipedia: Muhammad Banaru Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar
Kiiɗo kuuwoɗo hukumaji e hautugo Naajeeriya
Distinorde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Distinorde_maako
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Kuugal
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Laamu
Maide maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Maide_maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Hiimoɓe
Wikipedia: Abubakar Shehu Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar
Abubakar Shehu Abubakar (be ɗanyimo nder nyalɗe 17 nder Liiyru Bowte, dowgo 1977) e gelle Gombe e hawtugo Naajeeriya. Ɗun laamiiɗo cuuɗi finaato'en e nɗer Naajeeriya mo ɗun Laammini Laamiiɗo Gombe mo sappo e go’o 11 e liiyru Morse, hitannde dowgo 2014.
Distinorde margo maako e jannde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Distinorde_margo_maako_e_jannde_maako
Kuugal maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Kuugal_maako
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Laamu
Yi'a boohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Yi'a_boo
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Hiimoɓe
Wikipedia: Shehu Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar
Shehu Usman Abubakar (ou daayaama hiitade dowgu alif. 1938 – 27 Duujal, 2014) un Lamɗo cuuɗi finaatawaaji gal Naajeeriya lattaɗo jogiɗo laamu lamorde Gombe nɗun 10 iga Siilo 1984 yaari haa mayde maako lewru Mayie 2014.
Distinorde maargu maako e Janɗe maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Distinorde_maargu_maako_e_Janɗe_maako
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Kuugal
Mayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Mayde_maako
Yi'a boohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Yi'a_boo
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Hiimoɓe
Wikipedia: Sa’idu Kumo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo
Sa’idu Kumo (5 Nuwamba 1959-27 Disamba 2020) o gimɗo Shubtal Naajeeriya moɗun subti e sanatajo wakitiɗo Gombe shakajun e Diiwal Gombe e Naajeeriya e artuɗun publisher e ta naya ɗun e ta Naajeeriya moɗarake tefgo e shuuɓal All Peoples Party (APP) hanjun gaɗaɗon latti All Nigerian Peoples Party (ANPP) mo fuɗɗi kuugal e yalde 29 ɗun mayu 1999. http://psephos.
Siyasaji (shubtule)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#Siyasaji_(shubtule)
Asal (Furtuu)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#Asal_(Furtuu)
Maiɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#Maiɗe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#Hiimoɓe
Wikipedia: Muhammad Inuwa Yahaya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya
Muhammad Inuwa Yahaya(be ɗanyiimou e yalde 9 ɗun lewru Yarkooma duuɓi 1961) un gimɗo luumo e Naajeeriya ɗen un gimɗo siyasajo. Han ko woni arɗujo Diiwal Gombe e jonde ngomnajo mo ɗun subti e yalɗe 9 ɗun lewru Sedto, duuɓi 2019 e les subtugo APC.
Distinorde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Distinorde_maako
Jandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Jande
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Kuugal
Hauteji Sanaa’ajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Hauteji_Sanaa’aji
shubtuje/Siyasajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#shubtuje/Siyasaje
Bangal e yaljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Bangal_e_yalji
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Hiimoɓe
Wikipedia: Mahmood Yakubu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu
Farfesojo Mahmoud Yakubou ONN DOUN Farfesojo Mohmood Yakubu eriminmoo 1962 e Diiwal Bauchi gongal Woyla faaro fuuna Naajeeriya, Ardiiɗo Hukumaji INEC, tun daga February 2015 eii Don toe jornii
Jandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#Jande
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#Kuugal
Jogago Manguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#Jogago_Mangu
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#Hiimoɓe
Wikipedia: Ibrahim Hassan Ɗanƙwambo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo
Ibrahim Hassan Ɗanƙwambo be danyee mou (e yalɗe 4 Aprilie 1962) mo gimɗo siyasa,en lysidi Naajeeriya me medgo lattaki ngomnaajjo Diiwal Gombe e hautugo Naajeeriya. https://www.
Distinorde Maako E Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Distinorde_Maako_E_Kuugal
Subtuugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Subtuugo
Ngomnajo (arɗiɗo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Ngomnajo_(arɗiɗo)
Ungiiyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Ungiiyaaji
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Hiimoɓe
Wikipedia: Halima Kyari Joda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda
Hajja Halima Kyari Joda (Alkaman Gudi) hanko ke debbo artuɗo mowoonii fuɗɗuɗo lamaki hukuma pamarun e ɗer jajirka Diiwal Yobe latti emo jogii mangu mawɗo hukuma pamarun ɗun Fika e jonii ɗo.
Distinorɗe Margo Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Distinorɗe_Margo_Maako
Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Janɗe
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Kuugal
Nasrujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Nasruji
Huttudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Huttude
Mobgijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Mobgiji
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#HIIMOƁE
Wikipedia: Mohammed Danjuma Goje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_Goje
Mohammed Danjuma Goje (be danyiimou e gal longu lewru Octoba 1952) un arɗujo Diiwal Gombe kiiɗo go hautugo Naajeeriya e les ɗoudi subtugo PDP inare e mo jaɓi laamu e yalɗe e 29 nga lewru Mayie 2001 e wakkatire subtugo Diiwal Gombe ɗun 2003. https://thenationonlineng.
Distinore maako e Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_Goje#Distinore_maako_e_Kuugal
Teefuuki mawngu majalisu Dottienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_Goje#Teefuuki_mawngu_majalisu_Dottien
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_Goje#Hiimoɓe
Wikipedia: Amina Bashir
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir
Farfesajo Amina Bashir be ɗañee mou e nɗer gelle Pataskumo gonɗe ɗer Diiwal Yobe, Naajeeriya e ñalɗe yande jeewenyi 9 nde liiyru Morse ɗun hiitade dowgu alif 1960, mo wurtoike gada Daya e hukuma pamarun ɗun Fika. Mo lattake farfesajo e ɗungu 2009 lati e destinore diiwal Yobe kanko woni debbo artuɗo yaki jonɗe farfesajo debbo lattiɗo bano Ngorko e fanuu tefgo ilmu e janginki ɗun.
Danyowo maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Danyowo_maako
Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Janɗe
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Kuugal
Ballitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Ballital
Komoandirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Komoandira
Mauninago (Awards)https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Mauninago_(Awards)
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Hiimoɓe
Wikipedia: Bola Tinubu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu
Bola Ahmed Adekumle Tinubu (be ɗanyiimou e yalɗe 29 Mbooye duuɓi 1952) hanko wooni ardiiɗo leddi Naajeeriya. Un accountajo ɗenbo un gimɗo siyasajo ɗun Naajeeriya.
Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ilmu
Kuugal Artugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Kuugal_Artugal
Ɓangal E Yaljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ɓangal_E_Yalji
Mangu Laamorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Mangu_Laamorɗe
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Hiimobe
Wikipedia: Bilkisu Muhammad Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_Abubakar
Bilkisu Muhammad Abubakar un binɗowo e woyla Najeeriya mo laati inɗema anɗa gaɗa mo waari tata e baɗal Hikayata 2018 ɗun BBC wadata.
Distinorde margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_Abubakar#Distinorde_margo
Nasru maako e BBChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_Abubakar#Nasru_maako_e_BBC
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_Abubakar#Lencitaaki
Wikipedia: Abubakar Habu Hashidu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu
Abubakar Habu Hashidu Un kiiɗo arɗiɗo mo Diiwal Gombe ɗun howtugo NaajeeriyaAlhaji Abubakar Habu Hashidu (daayaama ƴande10 setto hiitadee 1944 – 27 morso 2018) un gimɗo Subtuugo e Naajeeriya ɗenbo un kiiɗo arɗiɗo Diiwal Gombe gonɗun shiyawal woyla faaro fuuna hautugo Naajeeriya gada liiyru dujjal 1999 yaari dowgo 2003.https://www-vanguardngr-com.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#Kuugal
Siyasaje E Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#Siyasaje_E_Laamu
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#Faɗɗitaa
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#Hiimobe
Wikipedia: Alhaji Muhammad Adamu Dankabo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo
Alhaji Muhammad Adamu Dankabo up daayaama yalɗe 4 liiyru Afril dowgu silto 1942 too Hukuma pamaren kabo Diiwal liyde Kano.woylo leydi naajeeriya jaayndiwol woyla
Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Janɗe
Kabɗugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Kabɗugal
Lamorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Lamorɗe
Andaki Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Andaki_Mako
Maide Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Maide_Mako
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#HIIMOƁE
Wikipedia: Luumo Sabon Gari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Luumo_Sabon_Gari
Ɗun nyiɓii gongon hamo ngo sabon gari e gelle Kano e ɗungu 1914 ammanbo ngo fuɗɗayi kuugal nangugal hai e ɗer 1915.
Inare Maagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luumo_Sabon_Gari#Inare_Maago
Nyiptaki Ngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luumo_Sabon_Gari#Nyiptaki_Ngo
Wikipedia: Yacine Diallo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yacine_Diallo
Yacine Diallo (hitadee ɗanyigoy: lewru oktoba 18-1897 hitadee mayugu lewru Aprilie 14, 1954) goɗɗor siyasa ha leydi Gine goɗɗa mahuyi ha majaalisa je Faransi daga hitadee 1946 yahugo hitadee 1954. http://www.
Taariki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacine_Diallo#Taariki_Maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacine_Diallo#Hiimoɓe
Wikipedia: Hindou Oumarou Ibrahim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hindou_Oumarou_Ibrahim
Hindou Oumarou Ibrahim ɓi lesdi Caadi fullo'on woɗontefa faɗɗugo fellel anɗiɗo numugo leddi kanko'on ɗon laara koyaal. Rouɓe je Association of Peul Women and Autochthonous People of Chad (AFPAT) ohuyi kugal mangal woɗon yacceɓe ko ɓe huwata je pavillion of the world indegeneous people’s initiative ɓe pavillion je COP21, COP22 ɓe COP23.
Waɗon Hafda Anɗirgoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hindou_Oumarou_Ibrahim#Waɗon_Hafda_Anɗirgoɓe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hindou_Oumarou_Ibrahim#Hiimoɓe
Wikipedia: Khady Diallo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Diallo
Khadi Diallo (ɓe ɗanyimo ha hitadee 1955) ɓi leydi Kodduwaar o wodi andal al’adaji Faransi.
Taariki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Diallo#Taariki_Maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Diallo#Hiimoɓe
Wikipedia: Fatumata Djau Balde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatumata_Djau_Balde
Fatumata Djau Balde kanko’on woni ministajo sungullaji yaaci nder leddi Gine-Bisaawo saida ɓe wai litima ha lewru Septemba hitandee 2003. O jangi nder leɗe ɗuɗɗum ha gurbarnama leddi Gine-Bisaawo.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatumata_Djau_Balde#Hiimoɓe
Wikipedia: Muhammadu Sa’ad Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar
Ɗun ɗañii Sultan Muhammadu Sa’ad Abubakar e nyalɗe 24 ɗun lewru Juko duuɓi 1956 ɗen un ɓiɗɗo mo lamiɗo julɓe mo 17 Modibbo Abubakar mo tataɓo 111 gaɗɗo lamu jaraɗun njutirka duɓi 50.https://web.
Marga Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Marga_Mako
Elenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Elenyol
Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Janɗe
Manguji Dimo Jogihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Manguji_Dimo_Jogi
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Kuugal
Wakiltagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Wakiltago
Algo Kuugal (Ritaya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Algo_Kuugal_(Ritaya)
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Laamu
Diiwal Sokotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Diiwal_Sokoto
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Hiimoɓe
Wikipedia: Alpha Oumar Barry
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alpha_Oumar_Barry
Alpha Oumar Barry (ou daayaama hiitande dowgu alif 1925-1977) ɓi siyasa ha leydi Gine ɓi majalisa minista jagwarɗo Ahmed Sekou Toure jamhuriya Gine je arande ɓawo nungugamo o mayii je camp boyro.https://web.
Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alpha_Oumar_Barry#Taariki_maako
Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alpha_Oumar_Barry#Faɗɗitaa
Wikipedia: Ousmane Balde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Balde
Ousmane Balde (omayi hitadee 1971) anɗuɗo horerisku ha leydi Gine ɓi siyasa. Kanko’on jaagorɗo mawɗo banki je leydi Gine hitadee 1963-1964, o waɗi minista horerisku be ceede.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Balde#Hiimoɓe
Wikipedia: Amsatou Sow Sidibe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amsatou_Sow_Sidibe
Amsatou Sow Sidibe (o daayaama hitaande ɗowgu alif 1953) Maalamijow jo’on bo lauya’on ei siyasa ɓi’on ha leydi Senegaal. Hitaande dowgu 2012 kanko’on debbo arnɗe woɗon deer yimɓe wurti beesuɓaɓe cubol mu’ar dantaɓe ha leddi.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amsatou_Sow_Sidibe#Hiimoɓe
Wikipedia: Ousmane Sow
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow
Ousmane Sow Cehoowo haa Senegal (10 Octoba – 1 Decemba 2016) goɗɗo leydi Senegaal woɗon safa yimɓe dudɓe.
Tariha Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#Tariha_Maako
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#Kuugal
Nasaru Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#Nasaru_Maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#Hiimoɓe
Wikipedia: Aminata Diallo Glez
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_Glez
Aminata Diallo Glez Neddo filmi ha Burkina Faso ɓe purodusa Aminata Diallo Glez (hitadee danyigo dowgu alif 1972) ɓe danyimo haa dori Burkina Faso, Bingel filmi be purodusa moɓeɓuri andigo inde makko Kadi Jolie.https://lefaso.
Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_Glez#Taariki_maako
Filmi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_Glez#Filmi_maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_Glez#Hiimoɓe
Wikipedia: Khadidiatou Diallo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Khadidiatou_Diallo
Khadidiatou Diallo danyaɗo leydi Senegaal bindiwo un Pulaar kanko’on tiggi kautal man Groupe de Femmes Pour l’Abolition de mutilations Sexuelles (GAMS) ha liddi Beljik.
Taariha maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadidiatou_Diallo#Taariha_maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadidiatou_Diallo#Hiimoɓe
Wikipedia: Djaili Amadou Amal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_Amal
Dajaili Amadou Amal binndoowo’on leydi Kamerun o wurti der Fulɓe woweɗtefa faddigo hakke rewɓe.
Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_Amal#Taariki_maako
Manurɗe/Omanaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_Amal#Manurɗe/Omanaɗo
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_Amal#Hiimoɓe
Wikipedia: Mohammed Inuwa Bawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_Bawa
Kanal Mohammed Inuwa Bawa rtd (6 Aprilie 1954 – 26 Mayie 2017) ɗun ɓiliimo lamminaago e jahiroowo Diiwal Ekiti, Naajeeriya e wakkatire laamu solja ɗun janarjo Sani Abatcha Gada ɗen hai ɗun ɓilimo e dau jahirowo e Diiwal Gombe gada lewru Augustare 1998 yaari Mayie 1999 inare e mo likaani shiɓa mo humnere ranere e artuɗun jamhun nayaɓun ɗun Naajeeriya.
Distinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_Bawa#Distinore
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_Bawa#Kuugal
Siyasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_Bawa#Siyasaji
Wikipedia: Jaangirɗe Laagos
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangir%C9%97e_Laagos
Jaangirɗe Laagos nɗe ɗun ɓun anɗireka e UNILAG un janngirɗe e gelle Lagos, laamorde Diiwal Laagos, Naajeeriya. E ɗe golo eɗer janngirɗe ƙarnuwal artugal e Naajeeriya ɗen bo ɗun tiggigal e ɗungu 1962.
Jannguɓe hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangir%C9%97e_Laagos#Jannguɓe_hiiɓe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangir%C9%97e_Laagos#Hiimoɓe
Wikipedia: Janngirɗe Bayero Kano
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_Kano
Janngirɗe Bayero Kano nɗe ɗun ɓun anɗireka e BUK un jaangirɗe nɗer gelle Kano, ɗer Diiwal Kano, Naajeeriya. Dun tiggigal e ndumngu 1962 e gal wodi jangoɓe 37,747.
Guttuli jannginkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_Kano#Guttuli_jannginki
Jannguɓe maagal hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_Kano#Jannguɓe_maagal_hiiɓe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_Kano#Hiimoɓe
Wikipedia: Audu Idriss Umar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Idriss_Umar
Audu Idriss Umar be danyiimou e ñalde 28 gal lewru Decemba 1959) ɗun subtimo sanajo wakiltiido Gombe shakajun e Naajeeriya. Inare e mo jaɓi laamu e yalɗe 29 ɗun lewru Mayie 2007 ɓiyi subta All Progressive Congress (APC) ɗun.
Distinore maako e janndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Idriss_Umar#Distinore_maako_e_jannde
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Idriss_Umar#Hiimoɓe
Wikipedia: Janngirde Ahmadu Bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Ahmadu_Bello
Janngirde Ahmadu Bello ɗe ɗun ɓuuri annɗirkii ABU un janngirde Gomnaatiiwal e ɗer hawtugo Naajeeriya gonɗum Zaariyaa e ɗer Diiwal Kaduna ɗun tiggigal e ñalɗe 4 ɗun lewru juldandu 1962 duuɓi ɗiɗii ɓaawo hebtuuki hoore Naajeeriya. Artuɗun ɗun waaɗii janngirde wayla Naajeeriya.
Jannguɓe hiiɓeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Ahmadu_Bello#Jannguɓe_hiiɓee
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Ahmadu_Bello#Hiimoɓe
Wikipedia: Janngirde Maiduguri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maiduguri
Jaangirde Maiduguri e andira e in nde UNIMAID, Jami'are Maiduguri Jaangiirde den e Lamurde Maiduguri Diiwal Borno nder lesdi Naajeeriya. Doum tiggi Jami'are den nder ndungu ngu 1975 hauti e muraduuji janngirle den be letto go’o nder mawde mawɗe janngirle leydi Naajeeriya.
Guttuli jannginkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maiduguri#Guttuli_jannginki
Jannguɓe hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maiduguri#Jannguɓe_hiiɓe
Habre Boko haramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maiduguri#Habre_Boko_haram
Wikipedia: Nasir El-Rufai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_El-Rufai
Nasir El'Rufai o neddo Naajeeriya dimaande Kaduna goɗɗo siyasajo Naajeeriya, Ardiiɗo Diiwal Kaduna.
Hiibobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_El-Rufai#Hiibobe
Wikipedia: Rabiu Musa Kwankwaso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_Kwankwaso
Rabiu Musa Kwankwaso Rimande Kano nɗer dungu/duuɓi abli e jowe nain e sappande jowi e jowe go'o (1956) nder lewru sappo (October).
Habaru Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_Kwankwaso#Habaru_Maako
Janndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_Kwankwaso#Jannde
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_Kwankwaso#Hiimobe
Wikipedia: Janngirɗe Joseph Ayo Babalola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Joseph_Ayo_Babalola
Jangirde Joseph Ayo Babalola un jangirde joɗoriɗe hoore muɗun gonɗe Naajeeriya ngonɗe ikeji-Arekeji Diiwal Osun, Naajeeriya ɗe ɓe mallakiwal churwal [Apostolic Christ] (CAC) Tiggi e ɗunmgu 2004 e jonɗe magal e Duuniiyaru. Inɗe jangirde ɗen un inɗe mauɗo churwal Apostolic Christ Joseph Ayo Babalola (1904-1959); Eɗe ɗon e inare njomirawo e noddi lilaɗo mo faɗɗa ogobungo ogre e 1928.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Joseph_Ayo_Babalola#Hiimobe
Wikipedia: Stefania Turkewich
https://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_Turkewich
Stefania Turkewich-Lukianovych yo debbo dimado nyande sappande ɗiɗi e jowi nder lewru afrilu dungu abli jowe tati e sappande jowe nain e jowe tati (12th Colte, 1898) bo o mayi jowetati nder lewru afrilu dungu afli jowe nain e sappande jowe didi e jowe didi no Holli do ninnan. (25 Sedto, 1898 - 8 Sedto, 1977)
Tariha Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_Turkewich#Tariha_Maako
Njangirde Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_Turkewich#Njangirde_Maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_Turkewich#Hiimoɓe
Wikipedia: Magaji Abdullahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_Abdullahi
Magaji Abdullahi (dannya mo 22 lewru Noowamba 1947 - 24 lewru Luulde 2016) ko politikal lesdi Naajeeriya. O laati mawɗo Diiwal Kano diga 2003 haa 2007.
Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_Abdullahi#Maayi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_Abdullahi#Firooji
Wikipedia: Adamu Aliero
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Aliero
Muhammadu Adamu Aliero un daayaama ƴande go,o liiyru silo hiitade dowgu alif 1957 ngomnajo Diiwal Kebbi kiiɗo.lisde Woyla naajeeriya Muhammadu adamu aliero ou jannge janngirdee Ahmadu Bello University zariya beenɗo siiyaasajo jammieyawol pdp
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Aliero#Lencitaaki
Wikipedia: Ahmed Abdullah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Abdullah
Ahmed Abdullah, OON ministajo kiiɗo mo demal e marowol sareji.
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Abdullah#Lencitaaki
Wikipedia: Zaynab Alkali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Alkali
Zaynab Alkali farfesajo modibbo janngirɗe den bo dindowo debbo artuɗe e ta woyla Naajeeriya.
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Alkali#Lencitaaki
Wikipedia: Zuwaira Gambo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zuwaira_Gambo
Zuwaira Gambo komishinajo harkaji rouɓe e lagguki (hanuuki) shiiya e Diiwal Borno
Wikipedia: Saude Abdullahi Aliyu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Saude_Abdullahi_Aliyu
Saude Abdullahi Aliyu jannginoowo e janngirɗe
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saude_Abdullahi_Aliyu#HIIMOƁE
Wikipedia: Mary Akpobome
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Akpobome
Mary Akpobome darektajo bankiwal Heritage Banking Company Limited of Nigeria (HBCL)
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Akpobome#Hiimoɓe
Wikipedia: Morawyia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Morawyia
Morawiya (cek. Morava), (de.
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morawyia#Galluure
Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morawyia#Gallery
Wikipedia: Yemi Alade
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_Alade
Yemi Alade gimowo Naajeeriya anɗaɗo ɗen bo dokkaɗo lambaji jamminaki ɗuɗɗi.
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_Alade#Lencitaaki
Wikipedia: Akinwunmi Ambode
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akinwunmi_Ambode
Akinwunmi Ambode daayaama ƴande 14 liiyru korso hiitade dowgu alif 1963 bolle dangal yarbaakore ngomnajo Diiwal Laagos hiirnaree lisde Naajeeriya kiiɗow.
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinwunmi_Ambode#Lencitaaki
Wikipedia: Funke Akindele
https://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele
Funke Akindele jami’ajo filmiji ɗen bo keɓuɗo jamminago ɗen furodusajo.
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Lencitaaki
Wikipedia: Faruk Kperogi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_Kperogi
Farook Kperogi bindowo ɗenbo farfesajo e kuugal hokkaku habaru jannginowo Janngirɗe Diiwal Kennasaawo.
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_Kperogi#Lencitaaki
Wikipedia: Khadija Bukar Abba Ibrahim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Bukar_Abba_Ibrahim
Khadija Bukar Abba Ibrahim kore Bukar Abba Ibrahim hankone ardujo wakiljo jama'aje fuhnaje haa jonnta ma o wokiljo baatowo gite dowko watta e der lesdi yaasi jonnta booles arɗugal Muhammadu Buhari, wakiljo jama'aje fuuhnaje Yobe, leydi Naajeeriya.https://www.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Bukar_Abba_Ibrahim#Nassiji
Wikipedia: Gbenga Adeyinka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeyinka
Gbenga Adeyinka un fijowo jalnuki e Naajeeriya denbo dokkowo habaru e rediyoji e Telebijinje.
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeyinka#Lencitaaki
Wikipedia: Isa Ali Ibrahim pantami
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Ali_Ibrahim_pantami
Isa Ibrahim Ali pantami mo dañƴama 20 oktobeer 1972,anɗiraɗo Isa Ali pantami un gimɗo modibbo janginowo diina Islama hanko Woonii ministaajo hawtuki Bolle e jawdi ɗun Naajeeriya. Un daarektaajo mo ɗun gollital habbaruji leydi ( NITDA) ɗun Naajeeriya gada 26 septembeer 2016 yaari 20 Augusteer 2019 eɗun hokkori mo ministajo hawtuki Bolle e jawdi mo nasti offiswal eɗer 21 Augusteer 2019.
Wikipedia: Buba marwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_marwa
Buba marwa ɗun danyi Mohammed buba marwa ñalɗe jeenayii ɗer lewru September duubi 1953 ɗer gelle kaduna,Diiiwal Kaduna Naajeeriya.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_marwa#HIIMOƁE
Wikipedia: Lisbon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lisbon
Lisbon galle leydi [Portugal]ɗer yuroopu ('lɪzbən/; [Portuguese][liʒˈboɐ] ( liste,un gelle mawɗe leydi portigal ɗen e gelle ɓurɗe jajirka e portigal ɗun ƙiyastake adadu ɗuɗirka yimɓe haa bano ko yahri 544,851 hawti be no hutirde jooɗori kamani100.05 km 2.
Wikipedia: Moscow
https://ff.wikipedia.org/wiki/Moscow
Moscow
Wikipedia: Abdou Achouba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Achouba
Abdou Achouba (daayaama hiitade dowgu alif 1950 too gelle Rabat) ɓi filmije leydi Moroko be Italiya ɓi jarida’on, be numugo filmi be furodusa. O ardanikita filmi dammude ha ɓanga filmi je leydi Moroka.
Filmiji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Achouba#Filmiji_maako
Wikipedia: Mohammed Dikko Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Dikko_Abubakar
Mohammed Dikko Abubakar, CFR, NPM, Mni (Rtd) ɗansanndaajo Naajeeriya’on be neyejo’on bo sufeto’on janarjo ‘yansanndaa’on ɓe lammini mo ha hitande 2014. Jotta kanko’on Pro Chamcellor kanko’on jagwarɗo majalisa haa Janngirɗe Al-Hikma, Ilorin.
Taarihiwol maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Dikko_Abubakar#Taarihiwol_maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Dikko_Abubakar#Hiimoɓe
Wikipedia: Haliru Dantoro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dantoro
Haliru Ɗantoro Ƙitoro III (1938 – Yarkooma 30, 2015) o mari laamu ɓoi ma goɗɗo siyasa ha Naajeeriya. Yalade man 26 lewru Colite, hitannde 2020.
Lorna fofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dantoro#Lorna_fofa
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dantoro#Hiimoɓe
Wikipedia: Lome
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lome
Lome un hautirde gelle mauɗe der lesdi [Togo]. Eɗi woodi ɗuɗirka yimɓe haa bano 837,437 ɗen e jooɗiɓe kamani1,477,660 hisaago ɗungu 2010
Wikipedia: Dutse
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse
Dutse woni laamorgo Diiwal Jigawa to woyla lesdi Naajeeriya. O ɗon jooɗodi Fedde Ɓamtaare, Dute tiggi nder lewru Noofambar 2011.
Joogaraafiwol e Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse#Joogaraafiwol_e_Leydi
Dental Diiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse#Dental_Diiwal
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse#Nassiji
Wikipedia: Gusau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gusau
Gusau un Birniwol gonɗe wayla- hirna Naajeeriya kanje ke gelle mauɗe Diiwal Zamfara. Non ɗenbo inɗe hukuma pamarun (LGA) goduugal jajirka leydi kilomita 3,364 e ɗuuɗirka yimɓe 383,162 e limgal duuɓi 2006.
Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gusau#Distinorɗe
Ngomnatiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gusau#Ngomnatiwal
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gusau#Hiimoɓe
Wikipedia: Mai Mala Buni
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni
Mai Mala Buni ou daayaama ƴande 19 liiyru jolal hiitade dowgu alif 1967) un gimɗo subtuugo Naajeeriya (siyasajo) ɗun ɗanyimo e gelle Buni Yadi, Hukuma Pamaren Gujba e Diiwal Yobe Wayla haa too Faaro Fuuna Naajeeriya Kanko Wooni ngomnajo Diiwal Yobe, Naajeeriya https://dailytrust.com/gov-buni-celebrating-a-quintessential-leader53|access-date=2020-12-07|website=Daily Trust|language=en}} ɗenbo mawɗo jogiɗo tummuɗe ɗun shubtal All Progressives Congress (APC).
Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#Jannɗe
Luumoji (Luuɓe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#Luumoji_(Luuɓe)
cubtal (siyasaje)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#cubtal_(siyasaje)
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#Hiimoɓe
Wikipedia: Janngirde Diwal lokoja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Diwal_lokoja
Janngirɗe Laamu, Lokoja e janngirɗe mawnde won nde ha nder gelle Lokoja, ɓurnde andirego Fulokoja (Federal University Lokoja) woni wuro mawgo der Diiwal Kogi Hindi funa
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Janngirɗe Ndemri, Zuru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Ndemri,_Zuru
Janngirɗe Ndemri, Zuru un janngirɗe mawɗe wonde Zuru, Diiwal Kebbi, Naajeeriya. kayre ne arandere janngirde demal.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Ndemri,_Zuru#HIIMOƁE
Wikipedia: Janngirɗe Gashua
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Gashua
Janngirɗe Laamu, Gashua e ɗum no diraɗe be (FUGA), won nde haa nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Janngirɗe Laamu, Gashua e der Gashua ta funaa gelle ɗem ɓemahinde e dau dalila shiya ilmu bacci lardi Yobe gam hamɓema ɓekeɓa ilmu mauɗum, ɗum ɓemahinde wakkati Janngirɗe ɗen wakkati lamiɗo Naajeeriya mo nane godlock jhona than.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Tiimtorde:Databox generic
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tiimtorde:Databox_generic
Wikipedia: Edmund Doukoru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_Doukoru
Edmund Maduabebe Doukoru (O ɗanyiimou yande 13 lewru Oktoba 1943) neyejo’on kanko’on fetel hiite ha Naajeeriya ɗenbo kanko’on mawɗo sakatare kautal hore lesɗe mari risku yaɓɓan fetur (OPEC) ha hitanɗe 2006. Owarti Amayanabo, ko bo lamɗo ɓoima mo lamurɗe nembe ha hitanɗe 2008.
Taariki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_Doukoru#Taariki_Maako
Siyaasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_Doukoru#Siyaasaji
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_Doukoru#Hiimobe
Wikipedia: David Ejoor
https://ff.wikipedia.org/wiki/David_Ejoor
David Akpode Ejoor RCDS, PSC, (10 Silto duuɓi 1932-10 Fabrairu 2019) bindiwo’on mawɗo soja Naajeeriya kanko’on huyi ɗer ɗe manga mauɗo hafsa soja’en (COAS). O bindi ɗefte ɗiɗi bakko o maya ha hitaande 1975.
Waɗon Lorna Fofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Ejoor#Waɗon_Lorna_Fofa
Defte maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Ejoor#Defte_maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Ejoor#Hiimoɓe
Wikipedia: Anna Banner
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Banner
Anna Ebiere Banner (Ɓe ɗanyii ɗebbo haa yanɗe 18 lewru haaram ɗiɗaabru 1995) ɓi fim’on o medi tahugo gasa Sarauniya boɗugo je Naajeeriya. http://www.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Banner#Hiimobe
Wikipedia: Ayo Adesanya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya
Ayo Adesanya (Ɓeɗanyi debbo haa yanɗe lewru juko 1969) ɓi fijigo fim ɓe Naajeeriya director’on ɓe furadusa’on. https://punchng.
Kofɗe maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Kofɗe_maako
Fiiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Fiilu
Ɓe hauti Yiiɗelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Ɓe_hauti_Yiiɗel
Fim maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Fim_maako
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Hiimobe
Wikipedia: Bimbo Akintola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola
Bimbo Akintola (Ɗum ɗanyii debbo man nyalnɗe 5 haa lewru Duujal 1970) ɓi fim’on haa Naajeeriya http://www.punchng.
Taarihi Balɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Taarihi_Balɗe
Yiiɗelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Yiiɗel
Fuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Fulu
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Hiimobe
Wikipedia: Fred Amata
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata
Fred Amata ɓii ikkitiwo fijirɗe je Naajeeriya furodusa be darakta. http://news.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#Hiimobe
Wikipedia: Lilin Baba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_Baba
Shu’aibu Ahmed Abbas (Ɓe ɗañiimo haa ñalɗe lewru 1992) O ɓe ɓurii anɗigo be inɗe Maako Lilin Baba gimoowo haa Naajeeriya, bindiwo’on, banbaɗo’on, ɓi fijigo fim beɗi bo ɓi luumo. https://dailytrust.
Fulu maako je Aranɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_Baba#Fulu_maako_je_Aranɗe
O fuɗɗi Gimolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_Baba#O_fuɗɗi_Gimol
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_Baba#Hiimobe
Wikipedia: Kyiv
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kyiv
Gelle [kyiv] koˈkiːjɪv/ KEE-yiv , [10] / kiːv/ KEEV ; [11] [Ukrainian]: Київ,
Wikipedia: Mamman ahmadu Ali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_ahmadu_Ali
Mamman Ahmadu Ali Was born in 05 May 1996 in Dumshe town potiskum Local Governmenthttps://www.google.
EDUCATIONhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_ahmadu_Ali#EDUCATION
Referencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_ahmadu_Ali#Reference
Wikipedia: Cape verde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cape_verde
Cape verde ˈvɜːrd( i)/ ( listen )) ko Cabo Verde (/ ˌkɑːboʊ
Wikipedia: Bala Mohammed
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed
Sen. Bala Mohammed un ɗanyaama ɗer 5 ɗun lewru duubi 1958 un gimɗo cuuɓal ɗen bo kannko ke ngomnaajjo Diiwal Bauchi gonɗo daw jooɗorgal.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed#Hiimoɓe
Wikipedia: Inde Leɓɓi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Inde_Le%C9%93%C9%93i
== inde lebbi ==
inde lebbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inde_Le%C9%93%C9%93i#inde_lebbi
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inde_Le%C9%93%C9%93i#Hiimoɓe
Wikipedia: Sule Lamiɗo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_Lami%C9%97o
Sule lamido un ɗanyiima nder (30 Juko 1948) meɗuuɗo jokaaki ministaajo leyɗe yaasii ɗun Naajeeriya diga 1999 Duɓi 2003. O cubtaama Gobnaajo Diiwal Jigawa nder seɗto 2007.
Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_Lami%C9%97o#Fauree
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_Lami%C9%97o#Hiimoɓe
Wikipedia: Peter Obi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi
Peter Obi O, danyaama nyalɗe (19 Morse 1961) un gimɗo luumo e cuuɓal ɗun Naajeeriya. O meeɗuugp wattugo Gobnaajo Diiwal Anambra gada marchie lewru Jolal 2006,febrie lewru Duujal 2007,e gada Korse 2007 lewru Mbooye 2014.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Hiimoɓe
Wikipedia: Balde Nyalande
https://ff.wikipedia.org/wiki/Balde_Nyalande
Balde Nyalande Balde nyalande nder Fulfulde yo Jowe didi.https://www.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balde_Nyalande#Hiimoɓe
Wikipedia: Tripoli
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tripoli
Tripoli un gelle der leydi libie e dungal wayla afik
Wikipedia: Doha
https://ff.wikipedia.org/wiki/Doha
Doha larabanko'e (ﺍﻟﺪﻭﺣﺔ) Romanko'e: ad dawha [ad"dawha] ko ad-Doha un gelle Hore hautirde leydi Qatar ɗen e galliol ɓurgal ɗuuɗirka yimmɓe ɗer leysdi ɗin haa yaaruɓe ɗuɗirka yimmɓe ɗun 2,382,000.
Footohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doha#Footo
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doha#Hiimoɓe
Wikipedia: Aba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aba
Aba un gelle ɗer fombina fuuna ɗun Naajeeriya ɗen e luumorɗe caaka Diiwal Abia. Tiggal tigguɗe diiwal Abia nɗer 1991 Aba henɗa ma hasiɗiɗi hukumaji pamari inɗe maaji Aba fombina Aba wayla.
Distinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Distinore
Jaudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Jaudi
Sababu Ɗun Hiite Nepajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Sababu_Ɗun_Hiite_Nepaji
Diinahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Diinah
Jannde (elto)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Jannde_(elto)
Jahaalejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Jahaaleji
Fiijoo (Fijoo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Fiijoo_(Fijoo)
Huuɗe Dufaaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Huuɗe_Dufaaɗun
Gaɗaɗun Nɗer Aba Sorete Ɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Gaɗaɗun_Nɗer_Aba_Sorete_Ɗun
Daaru Haa Joauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Daaru_Haa_Joau
Bayanu Kakki Lanaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Bayanu_Kakki_Lanaɗun
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Nassiji
Wikipedia: Abakaliki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki
Abakaliki donw gelle mawɗe nɗer Diiwal Ebonyi too nɗer foobiinare faaro fuuna lisde Naajeeriya joɗorɗe kilomita 64 (40mi) gonɗun etaa fombina bo fuuna Enugu. Ɓe joɗerɗe un anɗaaɗe yimɓe unɓe ummatore Igbo leydi ɗun jipporɗe ɗeɓe Ogoja gaɗɗi koɗuum heeɓina diiwal foobiina eɓo fuuna nɗer hiitadee dowgu alif 1967.
Furtuuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Furtuu
Distinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Distinore
Jauɗiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Jauɗii
Ɗuuɗirkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Ɗuuɗirka
Ɗemmografiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Ɗemmografiwal
Areejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Areeji
Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Janɗe
Diinahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Diinah
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#Hiimoɓe
Wikipedia: Abeokuta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta
Abeokuta un gelle own miidi hiitadee 1815 joɗerɗe mawɗe nɗe Diiwal Ogun ɗer fombina faaro hirna Naajeeriya. Eɗe un jooɗori eɗau fuuna bankiwal ngalɓe dallol Ogun haaɗe e hawtirɗe nɗer hayre wortoɗe aure nɗer e ledde jaayal (savannah) kilomiitaji 77 (48mi) woyla e Legas e laawol ndiyam ko 130kilomita (81mi) e diyam. E baano 2006, Abekuuta e ɓee ko futuniɗun inaje ɓe goodi ɗuuɗirka 449,088.=https://web.archive.org/web/20220929004145/https://www.globalfuturecities.org/federal-republic-nigeria/cities/abeokuta |access-date=2022-09-25 |website=www.globalfuturecities.org}}
Joogaarafi e Jawɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Joogaarafi_e_Jawɗi
Jahaleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Jahaleeji
Ɗistinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Ɗistinore
Tsanuwal Kollingan Abeokuta 1929https://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Tsanuwal_Kollingan_Abeokuta_1929
Nyible Anɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Nyible_Anɗaaɗe
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Nassiji
Wikipedia: Kaula Lumpur
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaula_Lumpur
Kaula Lumpur un (eeragol Malaysia: [ˈkualə, -a ˈlumpo
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaula_Lumpur#HIIMOƁE
Wikipedia: Islamabad
https://ff.wikipedia.org/wiki/Islamabad
Islamabad / ɪzˈlɑːməbæd( listen )9] Urdu : ﺍﺳﻼﻡ ﺁﺑﺎﺩ ,romanized : Islām ābād ) un gelle mawɗe Hore hautirde leydiPakistan , e ɗenbo laamorde leydi Pakistani hautirde ho'ukumare wuttudu ɗu ɗe
Wikipedia: Damascus
https://ff.wikipedia.org/wiki/Damascus
Damascus dəˈmæskəs/ də-MASS-kəs , UK kanbo / də
Wikipedia: Ladde Yankari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ladde_Yankari
Ladde Yankari Latake babal Mangal jei Siutare dabbaji ladde latinde fombina shakantare nɗer Diiwal Bauchi, woila leysdi Naajeeriya. Maunuki ladde mai heutai babal 2,244 (square kilometers) (866sq ml) nden bo ɗum sibore ha ndiyam nguldam bulata, be gene marde pindii fefere.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladde_Yankari#Hiimoɓe
Wikipedia: Halliru Ɗantoro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Halliru_%C6%8Aantoro
Halliru Ɗantoro Ƙitoro III (1938 - Yarkooma 30, 2015) O mari laamu ɓoyma goɗɗo siyasa haa Naajeeriya. Yalade man 26 lewru Colite, hitaandee 2020.
Lorna fofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halliru_%C6%8Aantoro#Lorna_fofa
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halliru_%C6%8Aantoro#Hiimoɓe
Wikipedia: Chidinma Leilani Aaron
https://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_Leilani_Aaron
Chidinma Leilani Aaron ɓe danyimo: 16 ha lewru Afrilu hitannde 1993 ɓi Naajeeriya’on ɓi luumo defowo’on, andowo’on, dabareji wa ɗon huwa dauran gwaɓe saatal koffi.
Jutal balɗe arande be andalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_Leilani_Aaron#Jutal_balɗe_arande_be_andal
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_Leilani_Aaron#Nassiji
Wikipedia: Joseph Adetunji Adefarasin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Adetunji_Adefarasin
Mawɗo alkali Joseph Adetunji Adefarasin (1921 – 28 Maris 1989) lauya Naajeeriya’on mawɗo’on alkalijo’on hasuda kita gondal.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Adetunji_Adefarasin#Nassiji
Wikipedia: Kema Chikwe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kema_Chikwe
Kemafo Nonyerem “Kema” Chikwe kiɗɗo ministajo yadu feroji kautal liddi Naajeeriya. Jotta no ɗin woni wo ɗon joggi mango jagwardo roɓe ha liddi ha shubtugo Naajeeriya mo PDP.
Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kema_Chikwe#Lencitaaki
Wikipedia: Ibrahim Shekarau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Shekarau
Ibrahim Shekarau (o ɗanyaama 5 Jolal 1955) un ministajo ilmu leysdi Naajeeriya kiiɗo ɗembo ngomnajo Kano nɗer Hautugo Naajeeriya o cubtaama ngomnajo Diiwal Kano haa nɗe ɗiɗi o cubtaama ɗer Sedto 2003 ɗen o fuu'utugo cubteeki ɗer Sedto ɗungu 2007. O mambaajo partie keesun biaɗun New Nigeria People Party (NNPP).
Taarihiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Shekarau#Taarihiwol
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Shekarau#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmadu Umaru Fintiri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_Fintiri
Ahmadu Umaru Fintiri o ɗanyaama nyalɗe (27 ɗebe Yarkoma hiitade dowgu alif 1967), un gimɗo cuuɓal nɗer kanko Woonii ɗe hanɗe arduujow jonɗe Govnaajo Diiwal Adamawa.https://www.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_Fintiri#Hiimoɓe
Wikipedia: Abba Kabir Yusuf
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir_Yusuf
Abba Kabir Yusuf o dañaama ñalde joowi liiyru siilo hiitadee dowgu alif 1963 eii Siyasa, en lysdi Naajeeriya mo ɓe sooɓi moo ngomnaanjow gelle Kano nder liiyru Mboy too hiitande dowgu 2023. O waɗi darnde komisaaru nder kawtal Fulɓe nder Kano hakkunde hitaande dowgu 2011 e 2015.
Ɓiɗɗo E Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir_Yusuf#Ɓiɗɗo_E_Janngirde
Wikipedia: Liz Truss
https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Truss
Marry Elizabeth Truss Iriminmo (26 Korse 1975) inmuu siyaasaje leydi Inngila inmoo huwa ba arɗoju jam'iyyaji Conservative gada 6 Siilto 2020.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Truss#Hiimoɓe
Wikipedia: Laamu Gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_Gombe
Laamu Gombe shiree fulɓe, Laamu Diiwal Gombe,Gelle Gombe shandakee nukkuje banooni, jawyo go'on (Laamu Dukku, Deba, Akko, Yamaltu, Pindiga, Nafada e Funakaye). Lamiɗo Gombe mo jornii hankoo Alhaji Abubakar Shehu Abubakar III, gaɗuuɗo laamu yande aa 6 lewru Korse duuɓi 2014.
Laamlamɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_Gombe#Laamlamɓe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_Gombe#Hiimoɓe
Wikipedia: Sudu Gandal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sudu_Gandal
Sudu Gandal e nder ngoɗɗo hello ene tawe hen gande keewɗe ko faate diine e istuwar e golal e laamɓe nden be ekn.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudu_Gandal#Hiimoɓe
Wikipedia: Real Madrid
https://ff.wikipedia.org/wiki/Real_Madrid
Real Madrid un kongol fiijo ball ɗin leydi Sipaniya ngonɗum ɗer Yuroopu.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Real_Madrid#Nassiji
Wikipedia: Barcelona
https://ff.wikipedia.org/wiki/Barcelona
Barcelona un kongol fiijo ball nɗer hukumaare famarde de lisde suufaniya too faarow wudduto lisde Yuroopu
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barcelona#Hiimoɓe
Wikipedia: Damaturu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu
Damaturu Doum Hukuma Pamarun ɗen eɗe gelle mauɗe Hawtirde Diiwal Yobe nɗer Wayla kadi Haa Fuuna Naajeeriya Hawre Hawtirde nɗen e nde un Laamorde Damaturu. Location & Facts Britannica|url=https://www.
Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#Distinorɗe
Boko Haramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#Boko_Haram
Joogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#Joogaraafi
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#Nassiji
Wikipedia: Athens
https://ff.wikipedia.org/wiki/Athens
Athens hens (/ ˈæθɛnz/ ATH-enz ; [5] Greek : Αθήνα,
Wikipedia: Conaakiri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Conaakiri
konaakiri ˈkɒnəkri/ ; noddirde faransi: [kɔnakʁi] ; Susu:
Wikipedia: Bucharest
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bucharest
Bucharest (UK : / ˌbuːkəˈrɛst/ BOO-kə-REST , US : / ˈbuːkərɛst/ -
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bucharest#Firooji
Wikipedia: Vienna
https://ff.wikipedia.org/wiki/Vienna
Vienna (/ viˈɛnə/ ( listen ) vee-EN-ə ; [7][8] German: Wien [viːn] (heitina); Austro-Bavarian : Wean [veɐ̯n]) Un lamorde, gelle mawɗe e go'o ɗum ɗer diiwe jowee nayi ɗun Austriyya. Vienna un galliol Gasol ɓorgol ɗuuɗuki hauti e baano miliyanji ɗiɗi [9](2.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Hamburg
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hamburg
Hamburg (German: [ˈhambʊʁk] ( listen ), [ˈhambʊɪ̯ç] ( heitingo ); Low Saxon : Hamborg [ˈhambɔːç] ( Heitina)), keeɓaaɗet ɗi friiwal e Hanseatikwal gelle ɗum Hamburg (Jaaman:freie e Hanseatikwal Hamburg;pamaral Saxon:friee un Hanseatikwal Hamborg. Un gelle ɗiɗije ɓurɗe maugu nder jaarmaani ɓaawo [Berlin] ɗen boo e galliol Gasol jowee tatiwol e maugol non Capitalji galluje yuroopu ɗen hauti e ɗuuɗirka yimmɓe kamani haaba 1.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamburg#Nassiji
Wikipedia: Budapest
https://ff.wikipedia.org/wiki/Budapest
Budapest ( UK: /ˌb( j)uːdəˈpɛst, ˌbʊd-, ˈb( j)uːdəpɛst, ˈbʊd-/ ,
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Budapest#Hiimoɓe
Wikipedia: Munich
https://ff.wikipedia.org/wiki/Munich
Munich ( /ˈmjuːnɪk/ MEW-nik ; German: München [ˈmʏnçn̩] (
Wikipedia: Mogadishu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mogadishu
mogadishu mogadishu ( /ˌmɒɡəˈdiːʃuː, - ˈdɪʃ-/ , also US : / ˌmoʊɡ-,
Wikipedia: Adis Ababa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adis_Ababa
Addis Ababa ( /ˌædɪs ˈæbəbə/ ; [5] Amharic: አዲስ አበባ,
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adis_Ababa#Hiimobe
Wikipedia: Nairobi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi
Nairobi ( /naɪˈroʊbi/ ny-ROH-bee ) un laamorde e kapital ɗem e gelle mawɗe ɗe leydi Kenya . Innde ɗen heeɓaama e ɗe ɓe massiwal gollid.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi#Nassiji
Wikipedia: Abidjan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abidjan
Abidjan ( /ˌæbɪˈdʒɑːn/ AB-ih-JAHN , French: [abidʒɑ̃] ; N’ko :
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abidjan#Hiimoɓe
Wikipedia: Khartoum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Khartoum
Khartoum ko Khartum (/kɑːrˈtuːm/ kar-TOOM ; [5][6] Arabic: ﺍﻟﺨﺮﻃﻮﻡ, romanized: Al-Khurṭūm) un lamorde den kapital leydi Suudan. Hauti e ɗuuɗirka yimɓe koyahri ɗun 5,274,321, ɗun kanje ngooni gelle mawɗe ɓurɗe jajirka leydi ɗer Suudan.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Cape Town
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cape_Town
Cape Town (Afrikaans:Kaapstad;[ˈkɑːpstat] , Xhosa:iKapa) un go'o eɗer tati ɗi laamorde leydi fombinaare Afrik joddigal e joɗorde siyasa e ngu galluje fombinaare Afrik.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gumel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gumel
Gumel hukuma pamarun e hautirɗe diiwal ɗer Diiwal Jigawa, Naajeeriya.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gumel#Nassiji
Wikipedia: Eket
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eket
Eket un gootun eɗer hukumaji 31 ɗi ɗer Diiwal Akwa Ibom, Naajeeriya. Innde Eket ko Ekid eɗe hollina e ɓe usli lasgo kongol ɗunɓe wuttuɗu ɗun ɗen e wolde.
Destinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eket#Destinorɗe
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eket#Nassiji
Wikipedia: Enugu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu
Enugu (einu;gu/heitinago) ay-noogoo;Igbo (Enugu) ) un hore hautirɗe Diiwal Enugu ɗer Naajeeriya. Eɗe joɗori ɗungal ɗer fombina fuuna Naajeeriya gelle ɗen eɗe ngooɗi ɗuɗirka yimɓe haba 722,664 e limgal (hisaago) Naajeeriya ngal 2006.
https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeDistinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeDistinorde
Innuɗe distinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu#Innuɗe_distinorde
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu#Nassiji
Wikipedia: Gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe
Gombe (Fula gelle/wuro Gombe) un gelle mawɗe e hare hautirɗe Diiwal Gombe wayla fuunaa Naajeeriya hauti e ƙiyastago ɗuɗirka yimɓe ɗun 261,536.Gelle ɗen ɗun hore hautirɗe laamu diiwal Gombe.
https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeƊuɗirka Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeƊuɗirka_Yimɓe
Siyaasaje (cuɓii)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#Siyaasaje_(cuɓii)
Diiwal gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#Diiwal_gombe
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#Nassiji
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#HIIMOƁE
Wikipedia: Touci Lamu Dukku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Touci_Lamu_Dukku
lamu toukocil Dukku eii ɗo Diiwal Gombe Naajeeriya toudin walata touden garee Dukku,cangol Gongola imo toukii gorgal eii woila toucil lamu,emou woudi harton 3,815 km2 andi doudii jama,are 207,190 eii limi 2006, sirree dukku houkaen musilmi, en, doun ewodi kahiri'en. moaudu yaree ein fulbe ɗun hun batatuu fulfulde eii lamu mawdun yaree toe gundi ingilishi hiiri-weti batuu, Lamba worou yeree 760.
Laamlamɓe Lamou Dukkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Touci_Lamu_Dukku#Laamlamɓe_Lamou_Dukku
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Touci_Lamu_Dukku#Hiimoɓe
Wikipedia: Ibadan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan
Ibadan (/ibadan/) unɗe gelle hautirɗe diiwal Oyo e gelle ɓurɗe mauge diiwal ngal, ɗer Naajeeriya. Un gelle tatauje ɓurɗe ɗuɗuki ɗun yimɓe e ɗer Naajeeriya gaɗa Laagos e Kano hauti e ɗuɗirka yimɓe ɗun 3,649,000 un e 2021 e adadu ɗuɗirka yimɓe millianji taati (3) hauti futinɓe gelle ɗai un gelle ɓurɗe jaajirka leydi eɗer lesdi ɗin ɗun eta geografiwal geɓɓal.
Distinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan#Distinorde
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan#Nassiji
Wikipedia: Olamilekan Adegbite
https://ff.wikipedia.org/wiki/Olamilekan_Adegbite
Olamilekan Adegbite ministajo ko woni nɗer leydi ɗun jamɗe
Wikipedia: Ndị Hausa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nd%E1%BB%8B_Hausa
Hausa kingdom
Wikipedia: Rilwan Akiolu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwan_Akiolu
Rilwan Akiolu laamiiɗo Laagos mo jooni.
Wikipedia: Ernest Afiesimama
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ernest_Afiesimama
Ernest Afiesimama arɗiiɗo tayaaku waylutugo e Naajeeriya
Wikipedia: Kunle Adeyemi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kunle_Adeyemi
Kunle Adeyemi mawɗe NLE didowo nyimbe nyimle faslata gelle den bo e sareji Amsterderm.
Wikipedia: Ayo Aderinwale
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Aderinwale
Ayo Aderinwale jami’ajo dufulomasiyyajo mo Naajeeriya.
Wikipedia: Wale Adenuga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wale_Adenuga
Wale Adenuga wallafotoɗo ɗen bo siryotoɗe filmiji
Wikipedia: Oladipupo Olatunde Adebutu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu
Oladipupo Olatunde Adebutu un gimɗo shubtule Naajeeriya
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#HIIMOƁE
Wikipedia: Niyi Adebayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Niyi_Adebayo
Niyi Adebayo ngomnajo Diiwal Ekiti artuɗo ɗen bo ministajo luuɓeji e sufuki juude luumture ɗun jooni.https://guardian.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niyi_Adebayo#Hiimoɓe
Wikipedia: Diiwal Ekiti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ekiti
Ekiti (e Nodda e Yoruba Ìpínlẹ̀ Èkìtì':) ɗum Diiwal e nder diiwe e nɗon leydi Naajeeriya, Diiwal ngal e tawe e fombina hirnannge Naajeeriya, Gaɗa e Diiwal Kwara ɓo woyla, Wayla ɓo Funaange Diiwal Kogi, Diiwal Ondo Fombina, e Fombina Hirna, e Hirnaannge Diiwal Osun.https://www.
Hiimoɓehttps://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ekiti#Hiimoɓehttps://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombe
Wikipedia: Ede
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ede
Ede un gelle ɗer Diiwal Osun, fombina-hirna, Naajeeriya. E ɗun haaɗe faaro maayo Osun eta haaɗe wuttuɗu laawol girgije ndiiyam gaɗa laago 180km (110mi) fombina-hirna ɗen e kenɗuuɗe ɗun laawi gaɗa Oshogbo, Oshogbo e Ile-ife ɗe hukumaje paamaare geɓɓa ɗer Ede un Ede fombina e Ede woila.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede#Nassiji
Wikipedia: Yaounde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yaounde
Yaoundé (UK : /jɑːˈʊndeɪ, - ˈuːn-/ ; [2] US : / ˌjɑːʊnˈdeɪ/ , French Noddira: [ja.unde]) un kapital leydi kameroun e Hautugo ɗuuɗirka haano ɓuuri ba 2.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaounde#Hiimoɓe
Wikipedia: Casablanca
https://ff.wikipedia.org/wiki/Casablanca
Casablanca, no andiira ɗer ababankoore ba Dar Dar al-Bayda (Arabic:
Wikipedia: Alexandria
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandria
Alexandria (/ ˌælɪɡˈzændriə/ or /- ˈzɑːnd-/ ; [6] Arabic:
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandria#Hiimoɓe
Wikipedia: Kampala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kampala
Kampala (UK : /kæmˈpɑːlə/ , [3][4] US : / kɑːmˈ-/ )[3][5] un de kapital e gelle maawnde ɗe [Uganda]. Gelle ɗen no haa marii ɗuuɗiirka yimmɓe koyahri haa bano 1,680,000[6] e Un henndii haa no henndii haa bano joowi henndaago siyasa ɗun [Kampala] [kawempe], [makindye],[Nakawa]e [Rubaga].
Wikipedia: Giza
https://ff.wikipedia.org/wiki/Giza
[Giza] (/ ˈɡiːzə/ ; Wonnde wakkitire no winndira Gizah , Geeza; misrankoore
Wikipedia: Antananarivo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Antananarivo
Antananarivo( French: Tananarive , noddira [tananaʁiv] ),ɗen bo andiraa eno laamu Boɗejo so dammitinaaɗum fomwal Tana un kapital leydi [Madagascar]. Ɗebe huutirde geɓɓal gelle ɗen andiraa Antananarivo-Renivohitra
Wikipedia: Kumasi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kumasi
Kumasi (taarikuuji winndira Comassie ko coomassie, huutirde winndina der Twi) [3] un gelle der de Ashanti di de ɗer galluje mawde ɗer leydi Gaana. Kumasi un di jottori ɗer innaare tooɓo haade beelel [Bosomtwe] ,e un innaare gallure luumooji e yaartaji kapital ɗun de taarikuuji lamorde Ashanti.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Ali Modu Sharif
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Modu_Sharif
Ali Modu Sharif Un daayaama hiitade dowgu silto 1956 gimɗo cuuɓal (siyasaji) mo Naajeeriya.mo hannko na artuuɗo waɗuuki Gomnaa ha nde ɗiɗi e Borno daga ɗer gimnaa'en Diiwal ngal o gaɗɗo daga der duuɓi 2003-2011
Nasijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Modu_Sharif#Nasiji
Wikipedia: Hiisira jeergol jangirle mawɗe ɗer Diiwal Yobe, Naajeeriya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya
Yewteere muƙalawal Diiwal Yobe Un gootal ɗer di 36 diiwe dun Naajeeriya jootiriiɗun deta woyla-fuunare ɓannɗu Naajeeriya hawti Damaturu ede kapital Diiwal ngal. Ɗo'o un hisaago jeergol ɗun jangirle mawɗe ɗer Diiwal Yobe kawtuɗe ɗe hukuma e jioɗiirde Hore kabba univastiije e politeknik e kolechji.
Jergol jangirle mawɗe ɗer federasiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#Jergol_jangirle_mawɗe_ɗer_federasio
Jergol jangirle mawɗe mallaka Diiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#Jergol_jangirle_mawɗe_mallaka_Diiwal
Jergol jangirle mawɗe jooɗooride koo'e munhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#Jergol_jangirle_mawɗe_jooɗooride_koo'e_mun
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#Hiimoɓe
Wikipedia: Diiwal Ondo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ondo
Diiwal Ondo e Diiwal e ɗum diiwal e nɗer leysɗi Naajeeriya fonbina hiirnaange Naajeeriya.https://www.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ondo#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmad Sulaiman Ibrahim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Sulaiman_Ibrahim
Ahmad suleiman Ibrahimo onn don moudow bourin andouki eii Alaramma ahmad suleima daayaama eii nyalde 26 hiitade dowgu alif 1966, mouwadii hadda Alqur'aana kariimi eii biidoo Naajeeriya. Malami addina Musulunci'en eii mouwadadii Andikoo Alqur'ani mangoo eii donmah lamba mantukuo doodii toe yajikou duniiyaru, gan banjoo fanni Aqur'ani'en eii mangoo.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Sulaiman_Ibrahim#Hiimoɓe
Wikipedia: Mustapha Badamasi Naburaska
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Badamasi_Naburaska
Mustapha Badamasi Idris on ɗon moudun bori andekuu Naburaska koh nabaraska biddo fiijun kwaikwayo e keriiɗum banye kannywood. Be ɗanyimou e duuɓi 1984 ɗou Diiwal Kano, Naajeeriya.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Badamasi_Naburaska#Hiimoɓe
Wikipedia: Truss Mary Elizabeth
https://ff.wikipedia.org/wiki/Truss_Mary_Elizabeth
Mary Elizabeth Truss. Eriminmo (26 July 1975) inmuu siyasar lidi England inmoo huwa a matsayin ardoju jam,iyar Conservative tun daga 6 satumber 2020.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Truss_Mary_Elizabeth#Hiimoɓe
Wikipedia: Diiwal Osun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Osun
Osun e Diiwal nder leysdi Naajeeriya.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Osun#Hiimoɓe
Wikipedia: Diiwal Aanambaara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Aanambaara
Aanambaara wodii Lamiɗo to laamu handikee gatal horeejo e Diiwal Peter obi. To gooren laamu Naajeeriya to diya, an Aanambaara hanko iwarna'en diiwal.
Hukuma pamarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Aanambaara#Hukuma_pamare
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Aanambaara#Himobe
Wikipedia: Abuko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abuko
Abuko un ɗi nɗer laamurde hiirnaawo kennɗiigo,ɗer wuttudow dii taa hirnaare lesdi Gammbi.https://www.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abuko#Nassiji
Wikipedia: Yahaya Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar
Yahaya Abubakar Etsu Nupe doon eriminmo yanlde 12 eii Silto , 1952. Eii Bida
Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#Fauree
Darɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#Darɗe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#Hiimoɓe
Wikipedia: Mu'azu Babangida Aliyu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%27azu_Babangida_Aliyu
Mu'azu Babangida Aliyu ooon ɗon lamourde coori Gomnaatii moi,en Ngwamnajo Diiwal Niger, Naajeeriya eiii Sedto duuɓi 2007.http://nggovernorsforum.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%27azu_Babangida_Aliyu#Hiimoɓe
Wikipedia: Abdullahi Umar Ganduje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Umar_Ganduje
Abdullahi Umar Ganduje OFR (own daayaama yande 25 liiyru Bowte, hiitadee dowgu alif 1949) goɗɗo siyasaji on hanko on Ngomnajo Kano Kaadi jonta hooreejo arduwgal partiwal lamatoongal Lesdi Naajeeriya. Ojaɓi lamu hiidetade dowgu 2015 fahin hanko on ballowo Rabi'u Kwankoso nde ɗiɗi bee dowgu alif 1999 faago 2003 be 2011 faago 2015.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Umar_Ganduje#Hiimoɓe
Wikipedia: Aminu Ibrahim Daurawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ibrahim_Daurawa
Sheikh Aminu Ibrahim Daurawa (o dañaama yalde 1, liiyru silo dowgu alif 1969) toe doon woru wodii lamba en 39 fawree mazugal feya en laamou Daala toon ɗon Diiwal Kano Naajeeriya. O seeni jangirɗe Diina Silaama e toen diiwal kano woyla lisde naajeeriya ee wurnaaye guggal diiwal Kano naajeeriya daga toon har Toroonto,en Naajeeriya Sheikh Aminu Daurawa lamu Hisbah on doun kano e seeni lamou ungogo.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ibrahim_Daurawa#Hiimoɓe
Wikipedia: Abubakar Malami
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami
Abubakar Malami SANhttps://www.ripplesnigeria.
Taariku Daygo Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Taariku_Daygo_Maako
Kuugal Siyasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Kuugal_Siyasaji
Ministaa Dookaji (Shari'a)https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Ministaa_Dookaji_(Shari'a)
Abubakar Malamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Abubakar_Malami
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Himobe
Wikipedia: Abubakar Sani Bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sani_Bello
Abubakar Sani Bello oon daayaama yande 7 hiitadee dowgu Alif 1967 too liiyru bowtal don Lolo bandirawoo lysidi siyasa'en Naajeeriya jornii en gwamnajjo Diiwal Niger,foobeenari lysde Naajeeriya kuma eii don jamm'iya APC makko..
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sani_Bello#Hiimoɓe
Wikipedia: Godwin Obaseki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki
...
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#Hiimobe
Wikipedia: Nasir Ahmed El'rufai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_Ahmed_El%27rufai
Nasir Ahmed El-Rufai(o danƴaama nyalɗe 16 nde lewru Colite ɗun hitaaɗe 1960) O danƴaama ɗer Diiwal Katsina daga lasngol Hausa'en .a Baba maako maayi duuɓi maako jowee tati e duniyaru haano laati danƴoo maako debbo wato dada Kannko eltimo waati jangirde hoosi tadduɗum jannɗe maako tu daga dukaaku maako haa yaari moheeñi ƙoraaki ɓurɗum e Woyla Naajeeriya e naare e emo heeɓi manaago mawngo hawti e nasru timminki jannɗe maako e jonnɗe jannguuɗo mawɗo , Nasir El-rufai O heeɓi halartaaki jangirde Ahmadu Bello gonɗe Zaria inaare emo wati digiri mo dinngiri e fanu laaruki leydi inaare bo emo haaɓi nasru hebgo ɓurɗo kowa ilmu ngarɗo go'o e lambaawal noddiraɗum first class e turankoore El-Rufa’io heeɓi halartaaki jangirde Harvard ɗen'e Georgetown.
Wikipedia: Abdulkadir Kure
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Kure
Abdulkadir Kure oon doon gwamna hiitande 26 liiyru colte 1956 kowhooti 1958 eii liyde Naajeeriya haa too gwamna Diiwal Niger, Naajeeriya 29 liiyru dujjal hiitande alif 1999 toe 29 may 2007. https://books.
Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Kure#Fauree
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Kure#Hiimoɓe
Wikipedia: Henry Dickson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Dickson
Seriake Henry Dickson (ɗun danƴiimo e nyalɗe 28 siilo hutaade 1966). Un gimɗo cuuɓal siyasa Naajeeriya.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Dickson#Hiimoɓe
Wikipedia: Bello Mohammed Matawalle
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Mohammed_Matawalle
Bello Muhammad Matawalle (Ou danƴaama ei nyalɗe 12 liiyru cholte hutande dowgu alif 1969), ɗemmbo mo Ngomnaajo diiwal eɗun wannamo laƙabi e dodo wato ɓe ngalaa gonnga e kulaymo kanjum wani o noddirte dodo Gomnaajo diiwal Zamfara woylare lisde Naajeeriya. Ɗemmbo O heɓi nyaama e les cuɓal lis ardungal patiwal jamieyawal People Democratic party (PDP)
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Mohammed_Matawalle#Hiimoɓe
Wikipedia: Abdullahi Sule
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule
Abdullahi Sule (O danƴaama de hitaade dowgu alif 1959 nɗer chi'on Gudi) Un too liyde naasaarawa Woyla lisde Naajeeriya Daga dowgu 2019 (ɓawo Umaru Tanko Al-makura). Abdullahi Sule nyalɗe
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule#Nassiji
Wikipedia: Kayode Fayemi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Fayemi
John Olukayode Fayemi , (O danƴaama 16 nde ɗiɗi lewru Yarkuma duuɓi 1965, un ɓiɗɗo hukuma pomarum Oye ɗun Diiwal Ekiti, Naajeeriya Kannko wooni Gomnaajo diiwal Ekiti tun de hitaade ɗumngu 2010 ha yari 2014. O jippi e dow muƙamiwal maako ngal ministaajo kakkilanɗo kowani nder lesdi e faago Yeeso inndanaadum ((solid minerals development)e nyalɗe (30) ɗun lewru Mbooye e duuɓi 2018 e tefuuki njooɗorgal Govnaajo e wakkitire w ɗiɗire,obo heeɓi nasru subteeki o latti NGomnaajo.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Fayemi#Hiimobe
Wikipedia: Umaru Bago Tafida III
https://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_III
Umaru Bago Tafida
Darɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_III#Darɗe
Laamlamɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_III#Laamlamɓe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_III#Hiimoɓe
Wikipedia: Willie obiano
https://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_obiano
Willie Obiano(o dañaama nder lewru cholte hitaade ɗumngu 1955)o gimmɗo Naajeeriya ɗembo neddo o siyasa.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_obiano#Hiimoɓe
Wikipedia: TAARIHI FULƁE
https://ff.wikipedia.org/wiki/TAARIHI_FUL%C6%81E
Fulɓe koo Fula (gootel: pullo Ko fullo) Un yimmɓe jottori ɓe dunngal hirna faro woylare Afrik tun wakkitiire neeɓude. Ko ɗum ɓuuri annɗirki fulɓe un ndurngol dabbaji maɓɓe ɗemmbo e ɓiiruki kosam e soora ɗam,fulɓe un woɓɓe yimmɓe wooduɓe fahimmta baɗɗum, kanjum wati mbe njoodi e ko ɗime lasngi jam ɗemmbo haa ɓe kakkilani mbanngal e hakkude maɓɓe.
Ɗemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TAARIHI_FUL%C6%81E#Ɗemngal
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TAARIHI_FUL%C6%81E#Nassiji
Wikipedia: Jfk
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jfk
Many of you may not know is that JFK didn't die at the first time he got shot the he didn't die he died the second time in the theater.
Wikipedia: Kamboodiyya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kamboodiyya
Kambodiya Un leydi jottori di ɗe dunnggal fombina yari faro fuuna asiyya ɗembo edi mari ɗuudirka yimmɓe koyahri miliyanji sappo e tati (13). Innnde gelle mawɗe leydi ɗin Phnom Penh.
Wikipedia: Jangirdee Diiwal Adamawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jangirdee_Diiwal_Adamawa
Jangirɗe Diiwal Adamawa jangirɗee maan dow Les gwamnati je Diiwal Adamawa don haa hukuma pamaren je Mubi,hirna sanata,en adamawa wakkere Woila, Diiwal Adamawa, Naajeeriya.Be woodna haa duuɓi 2002.
Wikipedia: Pandogari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pandogari
Pandogari e wurooku nder Kagara mangou toci laamu Rafi haa Diiwal Niger, Naajeeriya, ewodi mangou o Noodo'on Kongomaje e fulfulde, haka fahin ewodi fulfulde toe litugal pandogari. goɗɗon ɗon daga Minna toe pandogari e sherre kilomita 156.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pandogari#Hiimoɓe
Wikipedia: Jangirɗee Diiwal Adamawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97ee_Diiwal_Adamawa
Jangirɗe Diiwal Adamawa jangirɗee maan dou Les gwamnati je Diiwal Adamawa don haa hukuma pamaren je Mubi, hirna sanatan Adamawa wakkere Woyla, Diiwal Adamawa, Naajeeriya. Be woodna haa duuɓi 2002.
Wikipedia: Fedara Lekkiiji Mooborde, Gusau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedara_Lekkiiji_Mooborde,_Gusau
Fedara Lekkiiji Mooborde Gusau,
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedara_Lekkiiji_Mooborde,_Gusau#Hiimoɓe
Wikipedia: Janngirɗee Diiwal Adamawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97ee_Diiwal_Adamawa
Jangirɗe Diiwal Adamawa jangirɗee maan dou les ardungal je Diiwal Adamawa haa Hukuma pamaren je Mubi, hirna sanatan Adamawa wakkere Wayla, Diiwal Adamawa, Naajeeriya. Be woodna haa 2002.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97ee_Diiwal_Adamawa#Hiimoɓe
Wikipedia: Lapai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai
Lapai shiree eii derr Lapai touci lamou Diiwal Niger nderNaajeeriya oon don funaayee Abuja eii mangou lapai toh houn lituggal, A124 eii woila houn eii 90300N.
fawrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#fawre
Laamlamɓe Lamou lapaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#Laamlamɓe_Lamou_lapai
Gurel Lapaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#Gurel_Lapai
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#Hiimoɓe
Wikipedia: Yola Fombina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Fombina
Yola Fombina, Doum Touci Laamujee Wakkere Diiwal Adamawa, Naajeeriya, ae Wadee Biwal Lituggal Mubi toh Fombina Yola.https://fombinafmyola.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Fombina#Hiimoɓe
Wikipedia: David adedeji adeleke
https://ff.wikipedia.org/wiki/David_adedeji_adeleke
== David Adedeji Adeleke ==
David Adedeji Adelekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_adedeji_adeleke#David_Adedeji_Adeleke
Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_adedeji_adeleke#Fauree
Wikipedia: Abuja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abuja
Abuja oun ɗon funaayee Birniwol,en Naajeeriya kankoo eii lesdi woyla Diiwal Niiger eii litugal Diiwal Benue toe Diiwal Nassaraawa
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abuja#HIIMOƁE
Wikipedia: Yola Woila
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Woila
== Yola woila ==
Yola woilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Woila#Yola_woila
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Woila#Hiimoɓe
Wikipedia: Andrew Johnson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Johnson
ndrew Johnson (29 ngu Bowtal 1808-31 ngu Jolal 1875) 1875) hannko wooni ballitowo arduujo mo 16 e arduujo mo 17 di leydi Amerika.Hannko wooni arduujo artuuɗo mo ɗun jippini dow laamu amma ɗun jippinayimo dow iko.
Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Johnson#Fauree
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Johnson#Hiimoɓe
Wikipedia: Zainab Abdulkadir kure
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abdulkadir_kure
Zainab Abdulkadir Kure eriminmonaye nyalde lewru 24 Nuwamba 1959 eii firee lamurajje sanata,en lamou niger wayla diiwal Niger, Naajeeriya oon don mulki lysdi 29 leuro 29 mayu 2007 eii jam'iyyar PDP.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abdulkadir_kure#Hiimoɓe
Wikipedia: Muhammad Bello Yabo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bello_Yabo
Muhammad Bello Yabo, Mou be andii beii Bello Yabo ( be danyee mou haa nder nyalawmaare 1, nder lewru janayru nder duubii 1962). O, Mallumjo diinaa Lislaamu haa nder Lysdii Naajeeriya o, doun nder Mawbe Mallum'en Naajeeriya .
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bello_Yabo#Hiimoɓe
Wikipedia: Kabir Gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabir_Gombe
Kabiru gombe, oon doon Kabiru Gombe be Danyee Mou Haa Nder Wourou Kuri'a Haa Hukuma Pamaren Yamaltu Deba, doum doun nder Diiwal Gombe, Naajeeriya. Kabiru Gombe O, Mallumjo Dina Lislaamu.
Faurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabir_Gombe#Faure
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabir_Gombe#Hiimoɓe
Wikipedia: Mbarek Bekkay
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbarek_Bekkay
Mbarek Bekkay ([Arab]] : ﻣﺒﺎﺭﻙ ﺍﻟﺒﻜﺎﻱ ; aprie 18, 1907 [1] ɗer Barkane, [Morocco] - Aprie 12, 1961) [2][3] un de attuuɗo firaministaajo dun lesdi [Morocco] hakkude Bowtal 7,e aprie 15,1958.[4] [Bekkay] jogaake mawngu ɗer laamu boɗejo ɗun ɗer faransi dun jandarmaa'en.
HIIMOBEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbarek_Bekkay#HIIMOBE
Wikipedia: Ahmed Balafrej
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Balafrej
Ahmed Balafrej ( Arabi: ﺃﺣﻤﺪ ﺑﻼﻓﺮﻳﺞ;liiyru silto yande 5, hiitade dowgu alif 1908, ɗer gelle Rabat- liiyru setto ƴande 14,hiitande alif 1990 [1] un firaministaajo ɗi Morocco hakkuɗe liiyru Duujal yande 12,1958 e lewru Bowtal yande 2,hiiitade alif 1958.[2] O go'o ɗer ballital heptuugo hoore lesdi Morocco.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Balafrej#Hiimobe
Wikipedia: Abdallah Ibrahim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_Ibrahim
Abdallah Ibrahim ( Arabi: ﻋﺒﺪ ﺍﻟﻠﻪ ﺇﺑﺮﺍﻫﻴﻢ ; 24 Juko 1918, Tameslouht- 11 Jolal 2005 ɗer Casablanca) un neɗɗo cuɓal e hoodere ɗer lusingo lesdi e keɓdo nasru firaministaajo ɗun Morocco hakkuɗe Bowtal 16 1985,e Duujal 20 1960.http://www.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_Ibrahim#Hiimoɓe
Wikipedia: Mohammed Bin Yusef
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bin_Yusef
Mohammed al-Khamis bin Yusef bin Hassan al-Alawi kanoomma anndira bano sidi Mohammed Bin Yusef ( Arabi: ﺳﻴﺪﻱ ﻣﺤﻤﺪ ﺑﻦﻳﻮﺳﻒ ) ko Mohammed Khamis ([Arabi]: ﻣﺤﻤﺪ ﺍﻟﺨﺎﻣﺲ) ( 10 Juko 1909 – 26 Cholte 1961), un Sultanjo dun Morocco daga 1927 yari 1953; O ɓuuri annditireeki de Sultan haiko non dedow wartugo daga jaddadaki ɗer 1955, e laamido daga de mayde baaba maako, 1957 waddi 1961. Yusef bin Hassan , O ronii ede dokkal.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bin_Yusef#Nassiji
Wikipedia: Bashir tofa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bashir_tofa
Bashir tofa Eriminmo 20 lewru juni mangou 1947 a lysdi Siyasa,en Naajeeriya. Tofa eii kanuri toe Lislaamu Diiwal kano Naajeeriya, ewodi jamm,iya NRC lamurajje ton hoon Ibrahim Badamasi Babangida.
Wikipedia: Agaie
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agaie
https://www.britannica.
Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agaie#Tarihi,en
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agaie#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmed Bahnini
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Bahnini
Ahmed Bahnini ( [Arabi]: ﺃﺣﻤﺪ ﺑﺤﻨﻴﻨﻲ daayaama hiitade dowgu alif 1909 ; , Fes – ƴande 10 liiyru Morso dowgu alif 1971, [Rabat] ) un taagu lattiɗo kaaja kuuɗe Siyaasaaji suɓal lesdi [Morocco] hanko njoogi firaministaajo nayooɓo ɗun [Morocco] daga 1963 kowyaari alif 1965 les laamu lamido Hassan II. [1][2] O Ha ɗen ardaake arduungal mawɗo kootuuji.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Bahnini#Hiimoɓe
Wikipedia: Mohamed Benhima
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Benhima
Mohamed Benhima ( Arabi: ﻣﺤﻤﺪ ﺑﻨﻬﻴﻤﺔ ; Korso 25, 1924 –
Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Benhima#Fauree
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Benhima#Hiimoɓe
Wikipedia: Jangirdee diiwal Taraba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jangirdee_diiwal_Taraba
Jangirɗee Diiwal Taraba wonetega nder hukumawa pamara (jalingo) Taraba Naajeeriya. Jangirɗe wonetega hukumawa pamara (jalingo) Gomnatiwa Diiwal Taraba mei, ga nyibi ha nder (ndubu ujune didi a jowetati 2008) ha mautinki jangirde hander jihawa mei, gam andal nowancoro ha nder lesdi mei, ndenbo dabbora economiwa no nafira lesdi Nigeria mofgalmari ndifumari.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangirdee_diiwal_Taraba#Hiimoɓe
Wikipedia: Isah Ali Ibrahim Pantami
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Ali_Ibrahim_Pantami
Isa Ali Ibrahim Pantami oon doon ee saikhu pantami makko koh mallumjo Pantami e ya'ee Diina Islaamu. Pantami e ɗanyimo 20 leuru Yarkooma, duuɓi 1972 haa Diiwal Gombe, Naajeeriya.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Ali_Ibrahim_Pantami#Hiimoɓe
Wikipedia: Abubakar Rimi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Rimi
Alhaji Muhammadu Abubakar Rimi oun daayaama mountain has nder hiitade dowgu alif 1940 Nder lewru sedto. O, Laamorinkeejum Naajeeriya oon.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Rimi#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmed Laraki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Laraki
Ahmed Moulay Laraki (Arabi: ﺃﺣﻤﺪ ﺍﻟﻌﺮﺍﻗﻲ ; daygo yande 15 liiyru Yorkuma hiitade alif 1931 – 2 liiyru Jolal dowgu 2020) Profile of Ahmed Moulay Laraki un gimɗo cuuɓal leydi Morooku e tuufere dun de farude yeeso Morooku e firaministaajo ɗun Morooku hakkuɗe Yorkuma 6,1969 e Cholte 6,1971 O jowee go'o jo firaministaajo di Morooku e jogiiɗo arduungal les arduungal laamido Hassan II. MapNews |url=https://www.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Laraki#Nassiji
Wikipedia: Mohammed Karim Lamrani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Karim_Lamrani
Mohammed Karim Lamrani (Arabi: ﻣﺤﻤﺪ ﻛﺮﻳﻢ ﺍﻟﻌﻤﺮﺍﻧﻲ ; 1 Duujal
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Karim_Lamrani#Hiimoɓe
Wikipedia: Goodluck Jonathan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan
G
Juutal Baldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Juutal_Balde
Elto/Guggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Elto/Guggal
Tufleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Tufleeji
Aalamjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Aalamji
Cigaadumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Cigaadum
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmed Osman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman
Ahmed Osman (Aarabre: ﺃﺣﻤﺪ ﻋﺼﻤﺎﻥ ; ɗaayaama yande 3 lewru Silo hiitade nduungu alif 1930)Profile of Ahmed OsmanRulers un gimɗo cuuɓal leydi Morooku lattido firaministaajo de hitaade hakkuɗe yande 2 liiyru Jolal 1972 e 22 Cholte 1979. O firaministaajo jowee tato de ɗistinore Taariku laamiɗo hitaade nder arduwgal laamu Hassan II.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman#Nassiji
Wikipedia: Sani Abacha
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Abacha
Sani Abacha GCFR Jonarjo taadungal o dañyaama 20 eii lewru silto, duuɓi 1943 yaari 8 korse 1998 soojiijo jonarjo lesdi Naajeeriya toe lesdi siyasa,en eii lamurje Ardiiɗo soji'en dega 1993 yahri habra 1998. eii Ardiiɗo 17 silto duuɓi 1993 toe bar,en lamou tarihi,en sojein Naajeeriya.
Ngeendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Abacha#Ngeendam
Iyaaluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Abacha#Iyaaluuji
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Abacha#Hiimoɓe
Wikipedia: Umaru Musa Yar'adua
https://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27adua
Umaru Musa Yar'Adua GCFR.16 Juko 1951 Yahri 5 Duujal 2010) eii Leysdi siyasa,en Naajeeriya diga 2007 yahri 2010.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27adua#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmed Idris
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Idris
Ahmed Idris (ou daayaama ƴande 25 liiyru jolal hiitade dowgu alif 1960) Eii lisdi Naajeeriya ardiddo Shede,en Makko Naajeeriya.eii funayee ardiddo shede yande 25 lewru Morso mangou 2015, oon doon bandirawoo Jonah ogunniyi Otunla madda ardiddo muhammadu Buhari faasiki gada shede lamurajje har Bilyan,en 2.
Suddu shede,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Idris#Suddu_shede,en
Majja shede,en 106bnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Idris#Majja_shede,en_106bn
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Idris#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmadu Bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello
Mo Allah bagi darajamako Sir Ahmadu Muhammadu Bello (Ahmadu Bello un daayaama nder liiyru Korse hiitade dowgu (1910 Hukuma pamara wietega Raba nder Leysdi sakkwato) KBE ko Sardauna hanko on Pirimiyajo Kiddo ha lesdi Naajeeriya ndenbo ojogi lamu wietedum Sardaunajo jiha Sokkwato, be ndaayiimo Sir Ahmadu Bello Sardaunajo ha wuro Raba, wongo nder larde Sokkwato, naajeeriya ha nder ndubu ujunere gotel be temerre gotel e go'o (1910).
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#Hiimoɓe
Wikipedia: Dulton Adams
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dulton_Adams
Dulton Keith Adams un gimɗo cuuɓal lesdi Afrik fombinaari. O lattake membaajo dummbe dokkal Gauteng kuutiral tun hutaaɗe 22 Duujal 2019.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dulton_Adams#Hiimoɓe
Wikipedia: Bongani Baloyi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bongani_Baloyi
Bongani Michael Baloyi (daygo nyalɗe 28 lewru cholte hitaade 1987) un gimɗo cuuɓal lesdi Afrik fombinaari. Ɗer hitaade 2013, O subtaama arduujo mawdo de ɓe mawngo dun be famarde gallure midvaal.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bongani_Baloyi#Hiimoɓe
Wikipedia: Henry Barrington
https://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Barrington
Henry Frederick Francis Adair Barrington (28 Morso 1808 Beckett Hall ɗe Shrivenham nder Berkshire - 25 Mboy 1882 Knysna ), O lawyaajo mo lesdi Afrik fombinaari, kiiɗo maikacijo e membaajo dummbe boldal.The Peerage
Koowal e Iyaaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Barrington#Koowal_e_Iyaalu
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Barrington#Nassiji
Wikipedia: Japie Basson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Japie_Basson
Jacobus "Japie" Basson (25 Morso 1918 – 8 Juko 2012) un gimɗo cuuɓal lesdi Afrik fombinaari puddu do kuugal hawti de partiwal lesdi, Amma ɓaawo o wurrti daga maagal,e latti a sembiddo gabdoowo e gomnaatiwal lesdi edow membaajo, eɗe soo'al, ɗun ɓe kawtal partiwal, progressive federal party,e mo de neebaayi nder kawtal leydi.[1][2] O hollinaama edow_fierijo" kalaaji lawnuuji e mo raa'ayi e de ɓe"chameleon"ɗun Afrik fombinaari cuuɓe ɗun mo luusini partisan allegiance.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Japie_Basson#Hiimoɓe
Wikipedia: Hendrietta Bogopane Zulu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hendrietta_Bogopane_Zulu
Hendrietta Bogopane-Zulu un ballitowo ministaajo leydi Afrik fombinaari de wuttudu dungal faago Yeeso adunaaru Afrik fombinaari. O membaajo dummbe ginndal huutira tunde hitaade 1999 e jooni.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hendrietta_Bogopane_Zulu#Hiimoɓe
Wikipedia: Mohammed Musa Bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_Bello
Mohammed Musa Bello ( O danñƴaama de lewru Silo, hitaande ɗumngu 1959) O goɗɗo Huuwana Bankiwal e Naajeeriya lattiɗo jonnta ministaajo gelle mawɗe Naajeeriya ɗe Abuja eja hitaade ɗumngu 2015.
Finannde Daygohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_Bello#Finannde_Daygo
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_Bello#Kuugal
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_Bello#Hiimoɓe
Wikipedia: Wudil
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wudil
Wudil eii doum hukuma pamarum nɗer Diiwal Kano Naajeeriya litugal gelle,en wudil toe A237 titi,en, ewodi 362 km2 kankoo wodii 185,189. jama,aree makko.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wudil#Hiimoɓe
Wikipedia: Mukhtar Ramalan Yero
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mukhtar_Ramalan_Yero
Alhaji Mukhtar Ramalan Yero (ou daayaama ƴande 1 liiyru dujjal hiitande dowgu alif 1968) O, Laamorinkeejum Naajeeriya oon, O, Laatiinou koomicinajow Finance Hitaande dowgu silto 2007 kowyaari liiyru Duujal 2010 Saa'inde Patrick Ibrahim Yakowa nyonii Mou Ayyinaado Gomnaa Baawo O, hebii Nasarakou Namadi Sambo O, Laata Luuta ardiidou Lesdii Naajeeriya. Hitaande dowgu alif 2012, ei liiyru bowte O, Laatiinou Ngomna je Kaduna Baawo Maayde Patrick Ibrahim Yakowa Haa nder Helicopter Diiraango.
Laamorinkeejum Kuugal/Kuudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mukhtar_Ramalan_Yero#Laamorinkeejum_Kuugal/Kuude
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mukhtar_Ramalan_Yero#Hiimoɓe
Wikipedia: Mohammed Abba Gana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Abba_Gana
...
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Abba_Gana#Hiimoɓe
Wikipedia: Ibrahim Bunu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Bunu
Ibrahim Bunu un neddo anɗuuɗo harkaawal mahol nyible e ministaajo gelle mawɗe leydi Naajeeriya Abuja e jamhuuriyaawal nayaaɓal , jogiiɗo ofiswal daga ndede Duujal 1999 haa say Cholte 2001 ɗer hitaade laamu arduujo leydi Naajeeriya Olusegun Obasanjo. Wakkitire Mohammed Abba Gana jaɓaanimo ,nden boo ɗun diiwal Borno, nder ɗe lammgal gurtal ɗer Cholte 2001.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Bunu#HIIMOƁE
Wikipedia: Mamman Kontagora
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Kontagora
Mamman Kontagora (Setto 20, 1944 – Duujal 29, 2013) um daakaare kuugal taaduungal ɗun hawtugo birniwal kapital leydi Naajeeriya Abuja yaake ɗe wakkitire hakkilango arduungal mawɗo Abdulsalami Abubakar,dokkuɗomo hakkilannki yimmɓe ɗer hitaade Duujal 1999.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Kontagora#Hiimoɓe
Wikipedia: Jeremiah Tinbut Useni
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Tinbut_Useni
Jeremiah Timbut Useni (Daygo 16 Colite 1943)un tagu taaduungal kiiɗo mo solji'en laatiiɗo lieutenant mawɗo janarjo, lattido ministaajo gollitoowo eɗe huutirde ɗun de kapital hawtude gelle mawɗe leydi Naajeeriya Abuja,les arduungal mawɗo Sani Abacha soljiijo junta. O waadi kuugal ɗuuɗungal eder lesdi Naajeeriya hawti e ministaajo jahaleeji e kotaajo mastaajo mawɗo ɗun taaduungal solji'en Naajeeriya.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Tinbut_Useni#Hiimoɓe
Wikipedia: Gado Nasko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gado_Nasko
Muhammad Gado Nasko (Daygo 1941) un soljiijo Gomnaajo mo diiwal Sakkwotoɓe, Naajeeriya hakkuɗe 1978 eii 1979.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gado_Nasko#Hiimoɓe
Wikipedia: Hamza Abdullahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hamza_Abdullahi
Hamza Abdullahi (2 MBOY1945 – 3 Silo 2019) un dannyaaɗo lesdi Naajeeriya nden e mawɗo kuuɗo soljiijo lattiɗo de Gomnaajo diiwal Kano daga 1984 yaahi 1985;e ministaajo gelle mawɗe Naajeeriya Abuja daga 1986 yaahi 1989.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamza_Abdullahi#Hiimoɓe
Wikipedia: Mamman Jiya Vatsa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Jiya_Vatsa
Mamman Jiya Vatsa Eriminmo 5 Bowte duubi 1940 eii janarajo toe lysidi siyasa'en Naajeeriya eii kankoo minista,en toe supreme military council.
Ngeendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Jiya_Vatsa#Ngeendam
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Jiya_Vatsa#Hiimobe
Wikipedia: Iro Abubakar Dan Musa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iro_Abubakar_Dan_Musa
Iro Abubakar Dan Musa Un gimɗo laatiiɗinistaajo hawtude kapital leydi Naajeeriya Abuja nebdo.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iro_Abubakar_Dan_Musa#HIIMOƁE
Wikipedia: Nafisat Abdullahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdullahi
Nafisat Abdulrahman Abdullahi e mo andira e inde Nafisat Abdullahi koh bo Nafisat Sai wata Rana. Mou danyama nyalde 23 siilo duubi 1991...
Boljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdullahi#Bolji
Filmijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdullahi#Filmiji
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdullahi#Hiimoɓe
Wikipedia: Ali Nuhu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu
Ali Nuhu mohammed o jannja Ali nuhu mou danñyaɗo nñalde 15 lewru Dujjal hiitade dowgu alif 1974, ei jihar gombe woylare lisde Naajeeriya fim yentike eii fimji don haa daraktaajow,ardiiɗo kannywood mada eii fiilm yentike Igbo toe yarba,en (Nollywood)toe Hausare fim yentike (kannywood) bandirawoo dillo yari jama,are hausare fim yentike.
Ngeendam/Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Ngeendam/Ilmu
Fim yenkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Fim_yenke
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Hiimoɓe
Wikipedia: Alaska
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alaska
Alaska un gelle mawɗe ɗer yuroopu taa woodowdu lisde amirka ei Canada
Wikipedia: Islander
https://ff.wikipedia.org/wiki/Islander
Iskandar , Iskander÷ , Askander, Eskinder, koe Scandar (Arabi :
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islander#Hiimoɓe
Wikipedia: Kuwait
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kuwait
Kuwait (/ kʊˈweɪt/ ( heytina ); [7][8] Arabi: ﺍﻟﻜﻮﻳﺖ al-Kuwayt ,
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuwait#Hiimoɓe
Wikipedia: Laamlaamateeri Mali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali
Laamlaamateeri Maali a na jeyaa e dawlaaji Afirik hiirnaangeeri mawɗi, feeñunooɗi e jamaanu ngu annduɓe taariika innirta jamaanu hakkundeewu maa yontaaji hakkundeeji.
Duttorɗe binndaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Duttorɗe_binndaaɗe
Aadaaji jangtaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Aadaaji_jangtaaɗi
Wiɗtooji biilleeji keewaanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Wiɗtooji_biilleeji_keewaani
Iwdeyaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Iwdeyaagal
Hol to laamorgo Mali wonnoo ?https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Hol_to_laamorgo_Mali_wonnoo_?
Ƴoogirɗe keewɗe, ceertuɗe ina kaala haala laamorgo ngoo. Tee ɗe kawraani e haala. (…)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Ƴoogirɗe_keewɗe,_ceertuɗe_ina_kaala_haala_laamorgo_ngoo._Tee_ɗe_kawraani_e_haala._(…)
Ñaani laamorgo Mali (1923-1958)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Ñaani_laamorgo_Mali_(1923-1958)
Oorle biilleeje to Ñaani (1965-1973)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Oorle_biilleeje_to_Ñaani_(1965-1973)
Dakoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Dakoor
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Nassiji
Wikipedia: Muhammad Haji Ibrahim Egal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal
Mohammad Haji Ibrahim Egal (Somaali: Maxamed Xaaji Ibrahim agal, Aarabre cholte 15, 1928-mboy 3,2002) un gimɗo cuɓal Somaaliya lattiɗo arɗuujo lesdi Somaaliya nebɗo kiiɗo daga 1992 yari haa mayɗe mako daw artuɗo gaɗdo priministaajo jamhuriyawal Somaaliya ɗun balɗe sappo e go’o ɗer 1960 e haajooni daga 1967 yari 1969.
Margo E Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Margo_E_Jannɗe
Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Kuuɗe
Kuugal ngomnaatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Kuugal_ngomnaati
Priministaajo Jamhuriyawal Somaaliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Priministaajo_Jamhuriyawal_Somaaliya
Arɗuujo Lesdi Somaaliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Arɗuujo_Lesdi_Somaaliya
Mayɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Mayɗe
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Nassiji
External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#External_links
Wikipedia: Mohamed Yusuf Abdirahman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Yusuf_Abdirahman
Mohamed Yusuf Abdirahman kaanoobo anndiraaɗo Murad un gimɗo tufleeji (siyaasaji) cuɓal leydi Somaali, e ɓe ɗi mawɗe jogiiɗo laamɗo Burao, ɗi laamorde e de gelle mawɗe ɗe Togdheer lardu ɗun Somaali, jogiiɗo daga 2012 woddi 2021. O wurtoyke daga der yalji ɗiɓe Reer Biniin, Ahmed Farah hawtel lenyol be ɗun Habr Je’lo Isaaq.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Yusuf_Abdirahman#Nassiji
Wikipedia: Abdirashid Haji Duale
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirashid_Haji_Duale
Abdirashid Haji Duale Qambi (Somaali: ) un gimɗo cuɓol tufleeji leydi Somaali hannko jooni jogi. Arɗunngal ministaajo kuuɗe yaasi e Guure ɗun Somaali.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirashid_Haji_Duale#Nassiji
Wikipedia: Abdirisaq Ibrahim Abdi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirisaq_Ibrahim_Abdi
Ahmed Aden Ducale seetoore maako Riwaayo (Somaali: Ahmed Aden Duale) un gimɗo huude cuɓal lesdi Somaaliya ɗen e joonii mawɗo arɗuujo ɗun Buurawo, ɗe laamorde hawtirde e mawɗe gelle ɗun Togdheer lardu dun Somaali too liiyru Korso ƴande 20, 2021. O rooni Mohammed Yusuf Abdirahman ɗe hitaande 20 liiyru Korso hiitande 2021 ɓaawo ɗowgu,e 2021 cubal bataangal lesdi Somaali.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirisaq_Ibrahim_Abdi#Hiimoɓe
Wikipedia: Yahaya Adoza Bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Adoza_Bello
Yahaya Adoza Bello mou dayanmo nalde 18 lewru sedto duubi 1975 eii doon lumou lysidi Naajeeriya toe lysidi siyasa'en gwamna Diiwal Kogi gada yari duubi 2016.jamiya,en (APC) bandirawoo Bello eii funaree gwamnajjo Naajeeriya.
Ngeendam/jangirdeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Adoza_Bello#Ngeendam/jangirdee
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Adoza_Bello#Hiimoɓe
Wikipedia: Abdiweli Sheikh Abdillah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiweli_Sheikh_Abdillah
Abdiweli Sheikh Abdillahi Soufi (Somaali: abdiweli Shiikh Cabdillaahi Suufi) un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaali lattiɗow e jooni jonta jogiiɗo arɗuwgal ministaakow too lisde Somaaliya lilal e kaɓaarowji gollitee ɗun leydi Somaali.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiweli_Sheikh_Abdillah#Himobe
Wikipedia: Abdullahi Abdi Omar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Abdi_Omar
Abdullahi Abdi Omar Jawaan (Somaali: Cabdullaahi Cabdi Cumar Jawaan, Arabre: عبد الله عبدي عمر; dannyimo hiitande alif 1949) un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya e hannko wami kollinddo gabatanaaki ɓee Somaaliya ɓi’al leydi kuɓɓal ba’lal noodiraa National Emblem ɗer lookkatire hitaande 1996. Omar haa nobo lattake artuɗow arduujow hukuuma cubal nɗer leydi Somaaliya.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Abdi_Omar#Nassiji
Wikipedia: Hamse Mohamed Abdi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hamse_Mohamed_Abdi
Hamse Mohamed Abdi (Somaali: ) un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaali, latti hannko eɗe jonni jogiiɗo arɗuungal ngomnaajo ɗu lardu Togdheer ɗum Somaali tun Silo (January) 2018.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamse_Mohamed_Abdi#Nassiji
Wikipedia: Aɗan Ahmed Elmi
https://ff.wikipedia.org/wiki/A%C9%97an_Ahmed_Elmi
Ministaajo kuuɗe ndeemal somali.
Ɗistinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C9%97an_Ahmed_Elmi#Ɗistinorɗe
Wikipedia: MUHAMMAD HAJI IBRAHIM EGAL
https://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL
Arɗuujo lesdi somali ɗiɗaɗo 2nd (1993-2002)
Margo E Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Margo_E_Jannɗe
Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Kuuɗe
Kuugal Gomnaatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Kuugal_Gomnaati
Priministaajo Jamhuriyawal Somalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Priministaajo_Jamhuriyawal_Somali
Arɗuujo Lesdi Somalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Arɗuujo_Lesdi_Somali
Mayɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Mayɗe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Hiimoɓe
Wikipedia: Dahir Riyale Kahin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin
Dahir riyale kahin Arduujow lesdi somali tataaɓo 3th (2000-2010)
Banninkeehum Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#Banninkeehum_Margo
Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#Kuuɗe
Arɗuujo Lesdi Somalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#Arɗuujo_Lesdi_Somali
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#Hiimoɓe
Wikipedia: Abdulrahman Ahmed Ali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ahmed_Ali
Abdulrahman Ahmed Ali (somali: cabdurrahman Ahmed calli) un gimɗo cuɓal siyasa lesdi somali hannko wooni un jonni edow arɗungal jonnde gomnaaajo lardu ɗun awɗal ɗi lesdi somali ɗun lewru silo too dowgu 2018. De hitaanɗe saaliɗe arɗuujo diina larɗuɗun sekimo e huɗugo ɗun diina (Islama) ɗu’un bo ɗun wooɗa (haram) eɗe shari’a tsariwal lesdi ɗembo gomnaajo o jaɓaayi edow o huudi wiigo o wala hujja o huɗu julɓe gaaru hanko ma o julɗo.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ahmed_Ali#Hiimoɓe
Wikipedia: Abdulrahman Mahmoud Aidiid
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Mahmoud_Aidiid
Abdulrahman Mahmoud Aidiid (somali: Cabdulrahman Maxmuud Caydiid, Arabe) on woni gimɗo cuɓal siyasaaji lesdi somali. o neddo aslu ɗanyaago mayar ɗun hargeisa ko asaali to hiitande 2013 yari 2021 nder gelle mawɗe e kapital hawtirɗe ɗe somali o lortori ɗeɓe Sa’ad Musa lengol ɓe ɗun Habr Awal Isaaq lasngol.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Mahmoud_Aidiid#Kuugal
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Mahmoud_Aidiid#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmed Haji Ali Adami
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Haji_Ali_Adami
Ahmed Haji Ali Hanko oun woni gimɗo cuɓal siyasaaji lesdi somali Ahmed Haji Ali Adami (somali: Axaamed Xaayi Cali Caɗami) on gimɗo cuɓal lesdi somali hanko jogi arɗungal ministaajo reenuki lesdi ɗun somali ko saali liiyru morso hiitade dowgu 2010 kowyari liiyru yarkuma too dowgu 2015. O medgo waɗugo chiajo ɗun hukuma cuɓal ko sali taa dowgu 2002-2007.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Haji_Ali_Adami#Hiimobe
Wikipedia: Suleiman Mohamoud Adan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Mohamoud_Adan
Gimɗo cuɓal somali
Hiimoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Mohamoud_Adan#Hiimoobe
Wikipedia: Zamzam Abdi Adan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zamzam_Abdi_Adan
Un cuɓal siyasa lesdi somaliya Zamzam Abdi Adan (somaliya: Zamzam Cabdi Aadan) un gimɗo deɓbo kuwowo haaje siyasa nɗer somali o gaɗɗo ministaajo ɗun jannɗe e tayaaka ɗun lesdi somali daga morso 2010 waddi silto 2015, lattiɗo deɓbo artuɗo jogiiɗo jonnɗe ngaal joɗergal o hollinaama ministaajo cede lattiɗo jogiiɗoɗer haa sai ɗe timmingo laamu ɗun si’lanyo’s. O go’o ɗer ministaa’en nayo fuɗɗuɗaɓe e timmude ɗun silanyo’s laamu daga 2010 yari 2015 luttuɓe hamɗe ke Sa’ad Ali Shire Mohamoud Hashi Abdi e Kalil Abdillahi Ahmed.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamzam_Abdi_Adan#Hiimoɓe
Wikipedia: Khalil Abdillahi Ahmed
https://ff.wikipedia.org/wiki/Khalil_Abdillahi_Ahmed
Gimɗo cuuɓal siyasaaji lesdi somali
Wikipedia: Mustafe Mohamoud Ali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafe_Mohamoud_Ali
Gimɗo cuɓal lesdi somali
Wikipedia: Suleiman Ali Yusuf
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Ali_Yusuf
Gimɗo cuɓal siyasa lesdi somali
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Ali_Yusuf#Hiimoɓe
Wikipedia: Mohamoud Hashi Abdi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamoud_Hashi_Abdi
Mohamoud Hashi Abdi (Somaali: Maxamuud Xaashi Cabdi), ɓurɗo anndireeki eno Ina Xaashi un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya, lattiɗo jogiiɗo ministaajo ɗum huutirɗe yimɓe e jahaleeji piirooje ɗun Somaali daga Morso 2010 waddi yarkuma 2015. Ɗer yarkuma 2015, ɓaawo o jippaka daga ɗe e kuuɗeji miniista, o hollinaama ministaarjo ɗun arɗuujo leydi eta kollingal arɗuujo Ahmed Mohamed Mahamoud (Siilaanyo).
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamoud_Hashi_Abdi#Nassiji
Wikipedia: Abdikarim Adan Haji Diriye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdikarim_Adan_Haji_Diriye
Abdikarim Adan Haji Diriye daayaama hiitade alif 1975 too lesdi Somaaliya: Cabdikariim Adan Xaaji Diiriye) un gimɗo neɗɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya e jogiiɗo arɗuwgal e jooni ngomnajo ɗun lardow sool ɗun leydi Somaaliya. O lamminaama o hokkama ngomnajo e hokkuɗe arɗuwjo leydi Somaaliya e Hemse Bihi Abdi ɗe 2 liiyru Jolal dowgu 2021.
Dannyorde margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdikarim_Adan_Haji_Diriye#Dannyorde_margo
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdikarim_Adan_Haji_Diriye#Nassiji
Wikipedia: Ahmed Mohamed Mohamoud
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud
Ahmed Mohamed Mohamoud Silanyo (Somaaliya: ) un gimɗo tufleeji cuɓal Somaaliya ɗannyaaɗo hitaande dowgu alif 1938 lattiɗo hooreejo leydi Somaaliya daga 2010 kowyaari 2017. O neɓɗo eɗer hukuma membaajo leydi Somaaliya, o wati ministaajo sanaa’aji ɗun jamhuriyawol Somaaliya e goɗɗe arɗule leydi: yaake de 1980s kadima o lattake ciajo ɗun ɓe lusingo leydi Somaaliya noɗɗira, Somaaliya National Movement.
Moginahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#Mogina
Bannikeejum margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#Bannikeejum_margo
Janndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#Jannde
Hemobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#Hemobe
Wikipedia: Abdirahman Ahmed Ali Tuur
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur
Abdirahman Ahmed Ali Tuur daayaama ƴande 4 liiyru seelto hiitande alif 1931 to lisde Somaaliya: Cabdiraxmaan Axmed Cali Tuur, Aarabre: عبد الرحمن أحمد علي الطور) (Tur ko Tour maana “ganco ɓaawo gaɗa” Issue Paper: SOMALIA, UPDATE ON THE SITUATION IN THE NORTH (SOMALILAND), Research Directorate of the Immigration and Refugee Board of Canada, January 1995) liiyru Jolal yande 6, 1931 –liiyru Jolal 8, 2003) un mo gimɗo cuɓol siyaasaji hannko latti hooreejo arduwgal leydi Somaaliya artuɗo taa hiitande dowgu 1991 haa too 1993. tow haa no boo lattake wadgo chiajo ɗun de Somaaliya National Movement daga hiitade dowgu 1990 yaari 1991.
Moginahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#Mogina
Bannikeejum margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#Bannikeejum_margo
Maydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#Mayde
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#Nassiji
Wikipedia: Abdillahi Abokor Osman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdillahi_Abokor_Osman
Abdillahi Abokor Osman (Somaaliya: Cabdillaahi Abokor Cismaan) un gimɗo neɗɗo ngadoowo siiyaasa je tufleeji leydi Somaaliya, un mo jooni jogiiɗo jannde ɗe memba ɗun kowngal leydi huutirde biagwal National Contracting Authority e ballitowoo ministaajo mo nɗer leydi ministaajo ɗun jahaleeji e kaajal faago yeeso laawii liyde Somaaliya.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdillahi_Abokor_Osman#Himobe
Wikipedia: Abdullahi Mohammed Dahir
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mohammed_Dahir
Abdullahi Mohammed Dahir (Somaaliya:Cabdillaahi Maxamed Daahir) haanoo anndiraaɗo e ɗe cukuse un o gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya hannko latti wooni ministaajo jawdi e ndeemal ɗun Somaaliya daga Colte 2016 yari Bowtal 2017. Haa ɓaawo o ministaajo ɗun anndinnki lilal e deenal leydi ɗun Somaaliya daga Morso 2013 yaari Colte 2016.
Hemobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mohammed_Dahir#Hemobe
Wikipedia: Omar Ali Abdillahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_Ali_Abdillahi
Omar Ali Abdillahi (Somaaliya: Cumar Cali Cabdillaahi) un neɗɗo gimɗo tufleeji leydi Somaaliya nyalde Setto 2019, o Rokkaama ministaajo ɗun nyaamu ɗun leydi Somaaliya.
CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)
Wikipedia: Abdiqani Mohamoud Ateye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiqani_Mohamoud_Ateye
Abdiqani Mohamoud Ateye taawgujow liyde Somaaliya: ) un mo biimɗo daayadow cuɓal leydi Somaaliya fuunare Afrik hannko wooni ministaajo helaanngo (defence) ɗun leydi Somaaliya tun ko ɗun lamminimo nɗer 2019.haa too hiitande 2024 Un mo kiiɗo meeɗuɗo wadgo ministaajo Sharia ɗun leydi Somaaliya daga 2007.
CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)
Wikipedia: Abdirahim Ali Isma’il
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahim_Ali_Isma%E2%80%99il
Abdirahim Ali isma,il Neɗɗo cuɓol tufleeji Somaaliya seetore liyde (Somaaliya: ) un gimɗo tufleeji leydi Somaaliya e ɗe jonni jonntaɗo’o laamɗo ɗun Las Anod ɓe laamorde kawtal e ɗe mawɗe gelle ɗun sool lardu ɗun Somaaliya tunnɗe yande 20 liiyru Morso 2021. O Rooni Abdil’aziz Hussein Hassan no yamde 20 too liiyru Morso 2021 ɓaawo cuuɓal bataangal leydi Somaaliya hiitande dowgu 2021.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahim_Ali_Isma%E2%80%99il#Hiimobe
Wikipedia: Nnewi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nnewi
Nnewi un ɗe laamorde e sanaa’aji gelle nder Diiwal Aanambaara fombina fuuna Naajeeriya. Anambra State, Nigeria |language=en-US}} Ɗum un ɗe ɗiɗire njaajirka e mawgu de ɗuuɗuki gelle ɗer ɗe fombina ɗe ɗun wuttudu fombina lesdi.
Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnewi#Taariihawol
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnewi#Himobe
Wikipedia: Nsukka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nsukka
Nsukka un berniwol e hukuuma pamarun geɓɓal nɗer Diiwal Enugu, Naajeeriya. Nsukka henndi keeri annɗaaɗi e no gallure hawti Edem, Opi carchailogi wutti, Eɗe-oballa e obino.
Taarihiwol (Distinorɗe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nsukka#Taarihiwol_(Distinorɗe)
Nsukka Beɗuɓe Konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nsukka#Nsukka_Beɗuɓe_Konu
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nsukka#Nassiji
Wikipedia: Ikot-Abasi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-Abasi
Ikot-Abasi un ɗe jooɗori ɗer ɗi fombina hirna jokkal ɗum Diiwal Akwa Ibom, Naajeeriya. E ɗum jokkiɗiri keerol e ɗe Oruk Anam hukuma pamaare ɗum ta ɗen ngo ɗi woyla, hukumaaje pamaare ɗe Mkpat Enin e fuunaawal Ebolo jokkal fuuna ɗer ɗi haa e fuuna Maayo filtiingo Atalantika e ɗer ɗi fombina maayo Diiwal Imo roodi yaake hola keerol ɗer kendii ɗe daga ɗum Diiwal Ribaas.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-Abasi#Yimɓe
Edemayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-Abasi#Edemaya
Gelle dow Ikpa Ibekwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-Abasi#Gelle_dow_Ikpa_Ibekwe
Wikipedia: Ikot Ekpene
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekpene
Ikot Ekpene andira ɗe ɗi Raffia gelle un ɗistinorde gallure ɗer fomɓinare diiwal ngal Akwa Ibom. Un ɗe laamorinkeejum e finnuji laamorde ngal ɗi lasgi kongol Annang nder Naajeeriya (Nair, 1972).
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekpene#Nassiji
Wikipedia: Ilorin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin
Ilorin un kapital (hawtirde laamorde) Diiwal Kwara nder hirnare Naajeeriya.. Retrieved 18 February 2007E limgal hisaago 2006 e ɗi woodi mawngu ɗuuɗirka yimɓe 777,667 laatinɗumɓe ɗe 7th mawnɗe gelle e ɗudirka nder Naajeeriya.
Taarihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#Taarihawol
Fiijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#Fiijooji
Tigaaraajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#Tigaaraaji
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#Nassiji
Wikipedia: Iwo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iwo
Iwo un gelle nder Diiwal Osun, Naajeeriya yimɓe Iwo kamaano woɓɓe yimɓe ɗun ɓe Yarbanko’en laamorde, wi’ooɓe e goodi aslu deega ille-ife woɗɓe egguɓe wonde wakkatire ɗer ƙarniwal 14th e hollingo ɗe Alade momi kanyon e Prince Adelegan Adegbola (2009). Di nanka gurtindi leydi hauti e Alaamaaji ɗum ɗe parrots (Kairi kollinii ɗi jooderɗe ɗun ɗe alkawal leydi).
Jergol Ciaaman’en ɗun ɗi hukumaare Iwo gada 1989 haa hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iwo#Jergol_Ciaaman’en_ɗun_ɗi_hukumaare_Iwo_gada_1989_haa_hannde
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iwo#Nassiji
Wikipedia: Jalingo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jalingo
Jalingo un ɗe laamorde gelle kapital Diiwal Taraba ɗer woylla – fuunaa Naajeeriya, haa ɗun ƙiyaastake hawti e ɗuuɗirka ɗun 118,000 e ɗi gelle un Fulɓe e goɗɗe pamaare lasgi kongi.
Gurtinirgal jokkalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jalingo#Gurtinirgal_jokkal
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jalingo#Nassiji
Wikipedia: Shehu ahmadu musa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_ahmadu_musa
shehu ahmadu musa eriminmo lewru sedto 1985 eii lysidi siya,en najeeriya,ewodi
Wikipedia: Jama'are
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jama%27are
Jama'are un hukuma pamaarum nder Diiwal Bauchi, Naajeeriya. Hedkwatare e nder gelle jama'are e ɗe wonde jaajirka lesdi 493km2 e nduɗirka yimmɓe too nder kidayaje hiitande nduungu 2006 e wondi lambawal waya taa fannu 751 e margo,o yimmɓe Fulɓe waaduɓe hijira diga dulawal nder tafkire Chadi e jamhuriyar Chadihttps://en.
MiAnnditolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama%27are#MiAnnditol
Destinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama%27are#Destinore
Wikipedia: Dukku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dukku
Dukku hukuuma pamara nder diiwal Gombe Naajeeriya ewoodi jama'are 207,190https://en.m.
Wikipedia: Jebba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jebba
Gallure Jebba un ɗe Yorubanko'en e Nupe gellure nder Diiwal Kwara, Naajeeriya. Ɗum haa kollingal ɗun ɗe maayo Neeja e haa ƙiyaastago ɗuuɗirka ɗun 22,411 e ɗun 2007.
Galleriwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jebba#Galleriwol
Wikipedia: Jimeta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jimeta
== Jimeta ==
Jimetahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimeta#Jimeta
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimeta#Hiimobe
Wikipedia: Jos
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jos
Jos un peeta gallure nɗer ɗi woyla caaka ɓanngeere lardu Naajeeriya. Gelle ɗen haa e ɗuuɗiri ɗun kamano 900,000 jooɗiiɓe e ɗun e no hisaago 2006.
Taarihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos#Taarihawol
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos#Nassiji
Wikipedia: Lokoja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lokoja
Lokoja unɗe galluwol nder Naajeeriya. Ɗum jottarde ɗeta haajawol ɗun ɗe Naijeer e Benuwe maayilleji e unɗe kapital ɗun Diiwal Kogi.
Kollingalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Kollingal
Taariku (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Taariku_(Distinore)
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Hiimoɓe
Wikipedia: Suleiman Hassan Haddi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi
9th e 11th lamɗo ɗun Ɓorama
Ɗer Offiswalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi#Ɗer_Offiswal
Ngaamu, Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi#Ngaamu,_Maako
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi#Nassiji
Wikipedia: Hassan Mohammed Ali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Mohammed_Ali
Gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Mohammed_Ali#Nassiji
Wikipedia: Abdi’aziz Hussein Hassan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi%E2%80%99aziz_Hussein_Hassan
Abdi,Aziz Hussein Hassan Gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi%E2%80%99aziz_Hussein_Hassan#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmed Osman Hassan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_Hassan
Ahmed Usman hassan Gimmɗo cuɓal harkaaji siyaasa lesdi somali.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_Hassan#Hiimoɓe
Wikipedia: Farxaan Aadan Hayɓe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Farxaan_Aadan_Hay%C9%93e
Gimɗo hukuma cuɓal siyaasa lesdi somali.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farxaan_Aadan_Hay%C9%93e#Hiimoɓe
Wikipedia: Hinda Jama Harsi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hinda_Jama_Harsi
Gimɗo cuɓal lesdi somali
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinda_Jama_Harsi#Hiimoɓe
Wikipedia: Hussein Mohamed Mohamoud
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Mohamed_Mohamoud
Gimɗo cuɓal lesdi somali
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Mohamed_Mohamoud#Hiimoɓe
Wikipedia: Abdishakur Iddi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdishakur_Iddi
Abdishakur Mohamoud Hassan Iddi (somali: Cabɗishakuur Maxamed Xasan Ciɗɗin Arab) un gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali hanko wooni jooni jogiiɗo mawngu ɗun Berbera, lesdi somali Iddin nasaaba muuɗum yahi ɗe Issa Musa leeyol ɗow nɗe Habr Awal Issaq lasngol.http://karinnews.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdishakur_Iddi#Hiimoɓe
Wikipedia: Shukri Haji Ismail
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shukri_Haji_Ismail
Gimɗo cuɓal lesdi somali
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shukri_Haji_Ismail#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmed Osman Hassan Elmi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_Hassan_Elmi
Ahmed Osman hassan elmi Gimɗo cuɓal lesdi somali.Ahmed Osman Hassan Elmi (somali: Axmed Cismaan Xasan Cilmi) https://m.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_Hassan_Elmi#Nassiji
Wikipedia: Mohammed Hashi Elmi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Hashi_Elmi
Gimɗo cuɓal lesdi somali
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Hashi_Elmi#Hiimoɓe
Wikipedia: Essa Kayɗa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97a
Gimɗo cuɓal lesdi somali
Finnannde Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97a#Finnannde_Margo
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97a#Kuugal
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97a#HIIMOƁE
Wikipedia: Bashe Mohammed Farah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Mohammed_Farah
Bash Mohammed Farah Gimɗo cuɓal siyasa lesdi somali
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Mohammed_Farah#Kuugal
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Mohammed_Farah#Hiimobe
Wikipedia: Khadra Haji Ismail Geid
https://ff.wikipedia.org/wiki/Khadra_Haji_Ismail_Geid
Gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali Khadra Haji Ismail Geid (somali; Khadra Xaaji Ismaaaciil Geydhi Arabi) un gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali. Ɗer 2011 o lattake ɗe mayer ɗun gelle Gabley lattiɗo ɗeɓɓo artuuɗo mayargo ɗa somali jonnta jooni hanko woni ballitoowo ɗun arɗuujo maagor Gaɓiley.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadra_Haji_Ismail_Geid#Kuugal
Wikipedia: Mohammed Ahmed Alin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Ahmed_Alin
Gimɗo cuɓal Somali
Wikipedia: Mohammed Nour Arale
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Nour_Arale
Gimɗo cuɓal lesdi somali
Wikipedia: Abdirahman Aw Ali Farrah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Aw_Ali_Farrah
Abdirahman Aw Ali Farrah seefoore innɗe tolwaa (somali) un gimɗo cuɓal lesdi somali. Abdirahman Aw Ali Farrah seetoore innɗe tolwa (somali; Caɓɗirahman Aw Cali Faarax) un gimɗo cuɓal lesdi somali hanko woni ballitoowo tataaɓo ɗun somali daga mboy 1995 yaari cholte alif 1997.
Taariihiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Aw_Ali_Farrah#Taariihiwal
Wikipedia: Bashe Awil Omar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Awil_Omar
bashe awil Omar Gimɗo cuɓal lesdi somali
Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Awil_Omar#Distinorɗe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Awil_Omar#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmed Mohammed Diriye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohammed_Diriye
Ahmed Mohammed diriye Gimɗo cuɓal siyasa lesdi somali
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohammed_Diriye#Hiimobe
Wikipedia: Mohammed Musa Ɗiriye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_%C6%8Airiye
Gimɗo cuɓal siyasa lesdi somali
Wikipedia: Hussein Abdi Dualeh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Abdi_Dualeh
Gimɗo cuɓal e annɗannɗo neɓɓan
Biografiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Abdi_Dualeh#Biografiwal
Wikipedia: Jamal Haji Ahmed
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jamal_Haji_Ahmed
Gimɗo cuɓal siyaasaji lesdi somali
Wikipedia: Honadu Gawakuke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_Gawakuke
Ɗe Honaɗe ngaɗaaɗe ɗe ɗun ɗumraji nayi hakkuɗe di khalifajo sokoto e mo diiwal gobiranko’en ɗer Gawakuke ɗer woylare lesdi Naajeeriya nyalɗe 9 mboy 1836.
Aslihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_Gawakuke#Asli
Bunnda (Hona)https://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_Gawakuke#Bunnda_(Hona)
Gaɗa (Ɓaawo) Honaadu (Konu)https://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_Gawakuke#Gaɗa_(Ɓaawo)_Honaadu_(Konu)
Wikipedia: Haaliifaare Sokoto
https://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_Sokoto
Diiwal Islaama nɗer hirna Afrik (1804-1903)
Taariki (Anndal Kiinngal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_Sokoto#Taariki_(Anndal_Kiinngal)
Hawre Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_Sokoto#Hawre_Fulɓe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_Sokoto#Hiimoɓe
Wikipedia: Tukur Yusuf Buratai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tukur_Yusuf_Buratai
Tukur Yusuf Buratai Laftanar Janarjo mawɗo nden arduujo mobgal solji'en Naajeeriya ɗun Les eejooni laminaagu ngu arduujo Leysdi Naajeeriya Muhammadu Buhari ɓiliimo tun nde hitaade 2015. O dañyaama e gellel Buratai gonnɗum hukuma pamarum Biu nder diiwal Borno e nyalɗe 24 dun lewru Juko hitaade ɗumngu 1960 .
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tukur_Yusuf_Buratai#Hiimoɓe
Wikipedia: Miyetti Allah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah
Miyetti Allah Kongol mobgal woynaaɓe ɗun Naajeeriya Wonnde wakkitire dun noddira MACBAN seno ba (cattle breeders association of Nigeria) Un Kongol mobgal durooɓe woynaaɓe haa nder cakaare nde faago Yeeso adunaaru Fulɓe kawtal leydi nder Naajeeriya [1] Organaciowal ngal tiggama nder nde Finannde 1970s hawti hoore jooɗorde nder diiwal Kaduna. Ɗum laatake halal maɓɓitirgal nder 1979 e mooɓuugo mawɗum jabgo edow Kongol dokkal nder 1987.
Innndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#Innnde
Taarihihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#Taarihi
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#Hiimoɓe
Wikipedia: Rafael Orozco Maestre
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rafael_Orozco_Maestre
Rafael Orozco Maestre (1954 – 1992).
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Wikipedia: Futa Tooro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro
Futa Toro (Wolof e Fula : Fuuta Tooro
Billehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#Bille
Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#Joogaraafiwol
Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#Taariihawol
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#Hiimoɓe
Wikipedia: Ife
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ife
Ife (Yorubankoɓe: Ife; ko boo Ile-Ife) un gelle kiiɗe ɗe Yorubankoɓe ɗer fombina hirna Naajeeriya. Gelle ɗen ete joɗori ɗer hanɗere ɗe e ɗer [[Diiwal Osun.
Distinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ife#Distinorde
Wikipedia: Makurɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i
Makurɗi unɗe kapital ɗun Diiwal Benuwe jottori ɗer caka Naajeeriya, e wuttuɗu ɗun ɗe cakare fiigo ɗun caka Naajeeriya.https://www.
Taarihawal (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Taarihawal_(Distinore)
Alƙalamaaji Ɗuuɗirkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Alƙalamaaji_Ɗuuɗirka
Njannde (Ndjannde)https://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Njannde_(Ndjannde)
Soljienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Soljien
Ndeemalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Ndeemal
Areeji Lesdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Areeji_Lesdi
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Hiimoɓe
Wikipedia: Minna
https://ff.wikipedia.org/wiki/Minna
Minna un gelle (ƙiyastaaɗe ɗuuɗirka 304,113 ɗer 2007) ɗer cakaare fiigo nobeerya ɗum nɗe kapital Diiwal Niger goɓo ɗer diiwe 36 ɗun Naajeeriya.https://www.
Taarihawol (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Minna#Taarihawol_(Distinore)
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minna#Nassiji
Wikipedia: Kontogora
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kontogora
Kontagora un e mawgal gallure unɗe fombina bankiwal ɗuunɗe maago juggol ɗer woyla hirna Diiwal Niger, Naajeeriya. Nigeria Britannica |url=https://www.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kontogora#Nassiji
Wikipedia: Kutigi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kutigi
Kutigi unɗe gelle ɗer cakare Naajeeriya, keerol e Bida, makwao e woyla ɗun ɗe maayoo Nayja.https://web.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kutigi#Hiimoɓe
Wikipedia: Karu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Karu
Karu un ɗe gelle mawɗe nder caka Naajeeriya. De galliol mangu un mawɗum jottorɗe nder ɗi Diiwal Nasarawa, Naajeeriya, amma hawti goɗɗ ɓalli gonnɗi ɗi keerol ɗunɗe hawtirde hore ɗin laamorɗe lesdi Naajeeriya (FCT).
Taariku (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Karu#Taariku_(Distinore)
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karu#Hiimoɓe
Wikipedia: Kumariya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kumariya
Kumariya toni wuro nder Gashua, Yobe State, Nigeria.
Wikipedia: Lafiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lafiya
Lafiya un gelle ɗer woyla cakare Naajeeriya. Ɗum ɗe kapital gelle ɗun Diiwal Nassarawa, Naajeeriya ɗen haa e adadu ɗuuɗiri ɗun 330,712 jooɗiɓe e hollinka limgal hisaago 2006 sakamako.
Taariku (Distinorde)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lafiya#Taariku_(Distinorde)
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lafiya#Nassiji
Wikipedia: Ikeja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja
Ikeja unɗi hore gelle mawɗe hawtirɗe Diiwal Laagos, Naaajeeriya nder fombina hirna Naajeeriya. Ɗuuɗirka maaje yahri kam baano un 313,196 e hisaago 2006.
Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Distinorɗe
Hukumare E Nyiɓdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Hukumare_E_Nyiɓdi
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Nassiji
Wikipedia: Ikirun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikirun
Ikirun un gelle nder Diiwal Osun, Naajeeriya. Un ɗe hore hawtirɗe ɗun hukuma pamaarun Ifelodun Barkery.
Joogaraafiwol Joɗorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikirun#Joogaraafiwol_Joɗorɗe
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikirun#Nassiji
Wikipedia: Musa Bihi Abdi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi
Musa Bihi Abdu (Somaaliya: Muuse Biixi Cabɗi, larabankore) (ɗaygo 1948 nder hargeisa, Biriteenkeejum; Somaaliyaanko’en, hannɗe leydi Somaaliya) un mo cuɓal leydi Somaaliya (siyasa) e soljijo (jannɗarmaajo) neɓɗo kiiɗo lattiɗo arduujo lesdi Somaaliya tunde bowtal 2017. Yaake nde 1970s o lattake fooɗoowo pirooje en nder taaɗuungal kakkilanooɓe dow les ɓe siad.
Daanñƴorɗe Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Daanñƴorɗe_Maako
Kuugal Soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Kuugal_Solja
Kuuɗe Siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Kuuɗe_Siyaasa
Gunnuki Egalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Gunnuki_Egal
Gunnuki Silanyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Gunnuki_Silanyo
Cuɓal Arɗuungal Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Cuɓal_Arɗuungal_Leydi
Arɗuungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Arɗuungal
Banninkeejum Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Banninkeejum_Margo
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#HIIMOƁE
Wikipedia: Bauchi (Gelle)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)
Bawci (finnaɗe Yakubu) un gelle der wayla-fuuna Naajeeriya, ɗen mawɗe hawtirɗe Diiwal Bawci nɗun nɗe hukuma pamarun geɓɓal diiwal Bawci hawti e ɗenton diiwal e finnataware laamorde Bawci. E ɗe joɗori eta waylare nastirɗe Jos, Diiwal Pilato e ɗun e toɗowwari ɗun hukuma pamarun ɗun yankiwol hawti yankije geɓɓe ɗun 3,687km2 ɗen haa e woodi ɗuuɗirka yimɓe baano 493,810 nder 2006.
Distirnorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#Distirnorɗe
Jahaaleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#Jahaaleeji
Yanaaayijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#Yanaaayiji
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#Nassiji
Wikipedia: Ɓatagarawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawa
Ɓatagarawa un hukuma pamarun geɓal nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hawtirɗe mare e ɗe nder gelle ɗe Ɓatagarawa..
Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawa#Distinorɗe
Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawa#Joogaraafiwol
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawa#Nassiji
Wikipedia: Kalaba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kalaba
Kalaba (ka ɗembo e hollina ba Kallaba, Kalabari, Kalbari e Kalabar) un ɗe hawtirɗe mawɗe Diiwal Kuroos Ribas, Naajeeriya ɗe inɗe maare artuɗe Akwa Akpa e nder Efik. Gelle ɗen eɗe pottidi Kalaba e maayo Great kwo ɗistinorɗe inɗe Kuroos Riba (gaɗa nder leydi Delta).
Taarikuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalaba#Taariku
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalaba#Nassiji
Wikipedia: Birnin Kebbi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_Kebbi
Birnin Kebbi un gelle eɗe jooɗori nder hirna wayla Naajeeriya. Un gelle mawɗe ɗe diiwal Kebbi e hore hawtirɗe ɗeɗun laamorɗe Gwandu e 2007 gelle ɗen ɗun ƙiyastake ɗuuɗirka maaje bano 125,594 yimɓe.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_Kebbi#Hiimoɓe
Wikipedia: Benen, Naajeeriya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Benen,_Naajeeriya
Benen gelle un ɗe mawɗe e jajuuɗe gelle ɗe diiwal Edo nder fombinare Naajeeriya un gelle ɓurɗe jajirka nayorje nder Naajeeriya ɓaawo Lagos, Kano, be Ibadan hawti e ɗuuɗirka baɗun 1,782,000 ɗun 2021. Eɗun joɗori rammitinaɗe 40km (25mi) waila ɗunɓe Benen maayo e 320km (200mi) ɗun laawol fuuna ngol laagos.
Taariiku Yimmɓe Edohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen,_Naajeeriya#Taariiku_Yimmɓe_Edo
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen,_Naajeeriya#Hiimoɓe
Wikipedia: Buguma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Buguma
Buguma un gelle mawɗe nder Diiwal Ribas, Naajeeriya. Un hore hawtirɗe ɗunɓe Asari-turu hukuma pamarun shiyawol e laamorɗe Kalabari e diiwal finnaatawajun Naajeeriya.
Yimɓe Andaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buguma#Yimɓe_Andaaɓe
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buguma#Nassiji
Wikipedia: Sanusi Lamido
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido
Sanusi Lamido Sanusi Mou danyama nder 31 lewru morse 1961. Hanko woni Lamido mo Kano jangudo bo andi dina men dum Islama e mo andira e Khalifa Sanusi, bo hango ardi lamuu Fulɓe dum duniyaru de Hooreejo Fulɓe.
Iyaaluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido#Iyaaluuji
Eltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido#Elto
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido#Hiimoɓe
Wikipedia: Pulaar wii
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaar_wii
== Pulaar Wiyi ==
Pulaar Wiyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaar_wii#Pulaar_Wiyi
Wikipedia: Laamlaamateeri Mali/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali/adlam
𞤀𞤣𞤤𞤢𞤥
Wikipedia: Diiwal River
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_River
River e Diiwal dow leysdi Naajeeriya. Ewoodi jama,are 178,140
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_River#Hiimobe
Wikipedia: Mammadu Jah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah
== Nguurndam Mammadu Jah (Mamadou Dia) ==
Nguurndam Mammadu Jah (Mamadou Dia)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Nguurndam_Mammadu_Jah_(Mamadou_Dia)
Jaŋde Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Jaŋde_Makko
Dawrugol Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Dawrugol_Makko
Mammadu Diisnateeɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Mammadu_Diisnateeɗo
Fuɗɗoode Caɗeele Mammaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Fuɗɗoode_Caɗeele_Mammadu
Wattan Nguurndam Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Wattan_Nguurndam_Makko
Wikipedia: Abdullahi Mahadi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mahadi
Abdullahi Mahadi liiyru bowtal 1945 – 16 liiyru bowtal 2022) tawii ko jaŋdeeri, jama'a, kono waktigini ko dumaari e jama'a e haaju Ahmadu Bello University Zaria, Gombe state University, kono Gombe State University of Science and Technology.https://web.
Dajinu kono Dumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mahadi#Dajinu_kono_Dumi
Dajinuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mahadi#Dajinu
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mahadi#Nassiji
Wikipedia: Audu Bako
https://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako
Audu Bako un komicinaaajo kiiɗo mo ɓe taaduungal jandar'en gaɗɗo ritaaya, O dañyaama Nder hitaade aliif 1924,hanko Woonii Gomnaajo diiwal Kano artuuɗo,ndi Naajeeriya Nder hitaade wakkitire laamu soljiijo ɗum janarjo Yakubu Gowon ɓaawo gaɗa tiggeeki diiwal ngal daga geɓɓal woylare Naajeeriya.
TAARIHI MAAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#TAARIHI_MAAKO
GOMNAAJO DIIWAL KANOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#GOMNAAJO_DIIWAL_KANO
MARGO MAAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#MARGO_MAAKO
Gwamnajo Diiwal Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#Gwamnajo_Diiwal_Kano
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#HIIMOƁE
Wikipedia: Sani Bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello
https://military-history.fandom.
TAARIHI MAAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#TAARIHI_MAAKO
Kuugal soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Kuugal_solja
Gomnaajo soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Gomnaajo_solja
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#HIIMOƁE
Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Margo
Janndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Jannde
Sana'ajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Sana'aji
Wikipedia: Abdu Dawakin Tofa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_Tofa
Alhaji Abdu Dawakin Tofa( Nder hitaade ɗumngu 1932-2003) un https://en.m.
Ɓaawo Dannɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_Tofa#Ɓaawo_Dannɗal
Siyaasaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_Tofa#Siyaasaa
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_Tofa#Hiimoɓe
Wikipedia: Aishatu Jibril Dukku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Jibril_Dukku
Aishatu Jibril Dukkuo (dañaama ƴande 18 liiyru Bowte hiitande dowgu 1963 ) O laatake ɓii lesdi Naajeeriya Annduɗo nder Siyaasaaji gila Diiwal Gombe. oo laatake no ministaajo Diiwe ko laara ni Anndal wakkati Umaru Musa Yar'Adua.
Ngeendam/Jangirdeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Jibril_Dukku#Ngeendam/Jangirdee
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Jibril_Dukku#Hiimoɓe
Wikipedia: Ceerno Samba Mombeya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_Samba_Mombeya
Ceerno Samba Mombeya (Muhammadu Samba) ko geɗa Sambal ce)erno Sa'iidu, jinande Fuuta Jaloo e nder Mombeya. Ɓe jibinaama hella hitaande 1771 ka hoɗo Hinnde e nder diiwal Timbi ngal, jeyaaɓe e gorol seeleyankeeɓe ɓen.
Wikipedia: Sabo Bakin Zuwo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo
Aliyu Sabo Bakin Zuwo (Bowtal 31,1934- harandeeru 15 ɗumngu 1989) O gimɗo siyaasa,en lysidi Naajeeriya ha partiwal PRP. O laatake Sannatajjo Nder hitaade jamhuuriyaawal ɗiɗaaɓal ngal Naajeeriya nden kadi ɗun suɓi mo Gomnaajjo Diiwal Kano e lewru ha Nder sumtaaɗu ndu ɗumngu 1983, inaare ɗe O waaɗi laamu ɗun neeɓaayi[1], sabu kippol laamu ngol sooji'en ngaaɗi ñalnde 31 ɗun lewru Habbirdu 1983 latti ngaɗɗun kanarjo Muhammadu Buhari dow iiko laamu..
Uslihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#Usli
Siyaasaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#Siyaasaa
Gomnaajo diiwal Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#Gomnaajo_diiwal_Kano
Maydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#Mayde
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#HIIMOƁE
Wikipedia: Kafin Hausa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_Hausa
Kafin Hawsa ko hukuma pamarun Diiwal Jigawa, Naajeeriya e woodi birneji en Kafin Hawsa.
Gurel Kafin Hausahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_Hausa#Gurel_Kafin_Hausa
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_Hausa#Hiimoɓe
Wikipedia: Yamalta deba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yamalta_deba
Yamaltu/Deba Doum toci
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamalta_deba#Hiimobe
Wikipedia: Laataanooji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laataanooji
26 Allah wi'i: “En mbaɗa neɗɗo dow jaati meeɗen, dow nanndal meeɗen. O laamano liɗɗi nder mbeela, colli e dabbaaji e kuuje ladde e ladooji dow lesdi fuu.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laataanooji#HIIMOƁE
Wikipedia: LAATANOJI
https://ff.wikipedia.org/wiki/LAATANOJI
26 Allah wi'i: “En mbaɗa neɗɗo dow jaati meeɗen, dow nanndal meeɗen. O laamano liɗɗi nder mbeela, colli e dabbaaji e kuuje ladde e ladooji dow lesdi fuu.
Wikipedia: Aisha Dahiru Binani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Dahiru_Binani
Aisha Dahiru Binani (binani) daayaama ƴande11 liiyru juko hiitade dowgu 1971. Aisha binani jorni lamou senate,en gada Diiwal Adamawa Naajeeriya eii lamurajje Adamawa foobeenare, Aisha dahiru binani lekal debbum gada waree Funbina Naajeeriya.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Dahiru_Binani#Hiimobe
Wikipedia: Neɗɗo nder jarne Adnin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ne%C9%97%C9%97o_nder_jarne_Adnin
Saa'i Jawmiraawo Allah tagi lesdi e asamanji, 5 walaa guuɓe dow lesdi tawon, haakooji gese boo puɗaay, ngam Allah Jawmiraawo toɓnaayno iyeende dow lesdi, saa'i maajum walaa neɗɗo tawon haa rema ndi. 6 Ammaa ndiyam ɗonno wurto diga lesdi, ɗonno yarna ndi.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ne%C9%97%C9%97o_nder_jarne_Adnin#Hiimoɓe
Wikipedia: Aadamu e Hawwa mbaɗi hakke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aadamu_e_Hawwa_mba%C9%97i_hakke
Aadamu e hawwa mbadi hakkeDabbaaji ladde ɗi Jawmiraawo Allah tagi fuu, mboodi ɓuri ɗi ƴoyre. Ndi ƴami debbo: “Gooŋga Allah wi'i taa on nyaama ɓiɓɓe leɗɗe jarne fuu na?
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadamu_e_Hawwa_mba%C9%97i_hakke#HIIMOƁE
Wikipedia: Kayinu e Habila
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_Habila
Aadamu hawti bee Hawwa, debbo muuɗum. O reedi.O danyi Kayinu, o wi'i: “Ngam barka Jawmiraawo, mi heɓi ɓiɗɗo gorko.” Kadiboo o danyi Habila,a deerɗiraawo Kayinu. Habila laati gaynaako dammooji, Kayinu boo demoowo.
Danygol Kayinuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_Habila#Danygol_Kayinu
Tokkitaaki danygol Aadamu ɓaawo maayde Habilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_Habila#Tokkitaaki_danygol_Aadamu_ɓaawo_maayde_Habila
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_Habila#HIIMOƁE
Wikipedia: Halleende yimɓe e anniya Allah ngam halkugo ɓe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Halleende_yim%C9%93e_e_anniya_Allah_ngam_halkugo_%C9%93e
Nde yimɓe puɗɗi ɗuuɗugo dow lesdi, ɓe danyi ɓiɓɓe rewɓe. 2 Ɓiɓɓe Allaha ngi'i ɓiɓɓe rewɓe yimɓe no mbooɗiri, ɓe cuɓi woɗɓe maɓɓe, ɓe te'i ɓe.
Allah hoo'i anniya hisnugo Nuuhuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halleende_yim%C9%93e_e_anniya_Allah_ngam_halkugo_%C9%93e#Allah_hoo'i_anniya_hisnugo_Nuuhu
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halleende_yim%C9%93e_e_anniya_Allah_ngam_halkugo_%C9%93e#HIIMOƁE
Wikipedia: Ilam tuufaana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilam_tuufaana
Jawmiraawo wi'i Nuuhu: “Nastu koommbowala, an bee yimɓe saare maaɗa fuu. Ngam mi yi'i a adiliijo haa yeeso am nder zamanuuru ndu'u.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilam_tuufaana#HIIMOƁE
Wikipedia: Idris Garba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba
Manjo Janarajjo Idris Garba O laatake Gomnaajo soja ɗun Diiwal Benue diga hitaade ɗumngu duubi 1987 yahiki ɗumngu ngu duubii 1988 e kadi ma Gomnaajo diiwal Kano dega ɗumngu ngu duubii 1989 yahiki nder 1992.
Taariku Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Taariku_Maako
Ekkitaaki Kuugal Soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Ekkitaaki_Kuugal_Solja
Gomnajo Haa nde Soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Gomnajo_Haa_nde_Solja
MARGUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#MARGU
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Hiimobe
Wikipedia: Jerɓanɗe leydi to Turki e Siiri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jer%C9%93an%C9%97e_leydi_to_Turki_e_Siiri
|magnitude=Mw = 7,8 et 7,5|intensité maximale=IX|profondeur=17,9|tsunami=|régions=|victimes=Turquie : mortsSyrie : morts
Article utilisant une Infoboxhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Article_utilisant_une_Infobox
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Ahmed musa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_musa
Ahmed Musa uo daayaama eii nalde 14 liiyru yarkoma hiitade dowgu silto 1992 ei lysidi Kano Woyla lisde Naajeeriya gwani,en kwallo kurben Foobeena toe woyla hurde Turkish Super lig club sivasspor toe Naajeriya .
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_musa#HIIMOƁE
Wikipedia: Suleja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleja
Suleja eii hukuuma pamaru Diiwal Niger Naajeeriya edon jama,are 260,240 Woila Abuja lamurajje Suleja konkal fere Abuja Lamido Sulayman Bal ko,en Tara,en 1876.
Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleja#Tarihi,en
Wikipedia: Audu Bulama Bukarti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bulama_Bukarti
Audu Bulama Bukarti eii doon lysidi lawyaajo Naajeeriya, doon lawyaajo jama,a Bill,adaama o waree.
Ngeendam/Eltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bulama_Bukarti#Ngeendam/Elto
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bulama_Bukarti#Himobe
Wikipedia: Idoma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Idoma
Yimɓe Idoma un yimɓe dow e diiwal Benuwe, Naajeeriya.
Wikipedia: Pauline Tallen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pauline_Tallen
Pauline kedem Tallen OFR eriminmo yanlde 8 siilo duuɓi 1959 lysidi siyasa'en Naajeeriya toe jornii ministaajo Debbum, shugabaju muhammadu Buhari kankoo duubi 2019.Diiwal Filato gamti hukuma pamare toe Simon Lalong..
Ngeendam/Eltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pauline_Tallen#Ngeendam/Elto
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pauline_Tallen#Hiimoɓe
Wikipedia: Ogaminan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ogaminan
Ogaminan un gelle mawɗe nder Diiwal Kogi, Naajeeriya. Un dum hoore hawtirɗe ɗun ɗe hukuma pamarun geɓɓal adali.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogaminan#Nassiji
Wikipedia: Omu-Aran
https://ff.wikipedia.org/wiki/Omu-Aran
Omu-Aran di hoore gurtal ɗun Igbominanko’en un gelle nɗer Diiwal Kwara, Naajeeriya. Un heeɓi aslu daga Ife e jooni hore kawtal hukuma pamarun ɗun Ire poɗun hukuma pamarun Omu-Aran un kamano kilomitaji jowee tati 8km e nɗer daga Arun-Orin.
Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omu-Aran#Distinorɗe
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omu-Aran#Nassiji
Wikipedia: Kaduna
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna
Kaduna un ɗe kapital hawtirɗe gelle Diiwal Kaduna ɗen e booyma naane tufleeji kapital ɗun woylaare Naajeeriya. E ɗi jottoori nɗer wayla hirna Naajeeriya, haade juggol Kaduna.
Taarikaaku (Distinoore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#Taarikaaku_(Distinoore)
Sigaagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#Sigaago
Sanaa’aajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#Sanaa’aaji
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#Nassiji
Wikipedia: Lekki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki
Lekki un a gelle ɗer Diiwal Laagos, Naajeeriya. Ɗum un jottori ɗeta fombina fuuna ɗun berniiji Laagos.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki#Nassiji
Wikipedia: Maamun (Gine)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)
Catégorie:Page utilisant P242
Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Taariika
Mbaalaandihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Mbaalaandi
Baanjital (localisation)https://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Baanjital_(localisation)
Lelngo e ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Lelngo_e_ndiyam
Yaasi kinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Yaasi_kin
Fuɗateerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Fuɗateeri
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Yimɓe
Needihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Needi
Ado jaaɓi-haɗtirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Ado_jaaɓi-haɗtirde
Jannde toowndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Jannde_toownde
Fagguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Faggudu
Waɗɗateerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Waɗɗateeri
Maamun ka baŋŋe pinalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Maamun_ka_baŋŋe_pinal
Yimɓe jeydaaɓe e galluure ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Yimɓe_jeydaaɓe_e_galluure_nden
Toɓɓe e ruttorɗumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Toɓɓe_e_ruttorɗum
Annexeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Annexes
Bibliographiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Bibliographie
Articles connexeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Articles_connexes
Liens externeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Liens_externes
Wikipedia: Diiwal Ikko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ikko
Diiwal Ikko un diiwal dow e lokkere fomnbina e lituggal Naajeeriya e woodi mayyo mawɓe.https://saharareporters.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ikko#Nassiji
Wikipedia: Kano
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kano
Kano (ajamiis) un Gallure kadi diiwal nɗer woyla Naajeeriya e ɗe kapital Diiwal Kano hawtirɗe gelle. Ɗum gelle ɗiɗaɓe ɓurɗe mawgu ɗer Naajeeriya ɓaawo Laagos, hawti e ɗuuɗugo ko yaaii milliyanji nay jooɗaɗi 449km2 (173sqmi).
Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kano#Taariihawol
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kano#Nassiji
Wikipedia: Offa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Offa
Offa un gelle nɗer Diiwal Kwara, Naajeeriya howti e ɗuuɗirka kamano 120,100 jooɗiiɓe ɗer. Gallure nden un annɗiraaɗe ɗun sannya fola luumo, huutiri kaya lambuuji fola gaɗɗun daga pamarun mawnuuɗi indigo e luttuɗe awee.
Finnatawaajun Njanngaaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offa#Finnatawaajun_Njanngaaɗun
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offa#Nassiji
Wikipedia: Katsina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Katsina
Katsina (nonbo Katsina e Kachinna, daga masinna (machinna) e teshinna (tachinna), kamano daga tamashek (ma’aana biɗɗo ko ii’am ko mazza (gorko) hawti (inna) (ɗaayoowo) un hukuuma pamaarun e hore hawtirɗe kapital Diiwal Katsina, nɗer woylare Naajeeriya.https://www.
Laamorɗe Katsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katsina#Laamorɗe_Katsina
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katsina#Nassiji
Wikipedia: Bida
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bida
Bida eii hukuma pamaru Diiwal Niger, Naajeeriya datal A124 ewoodi mangou,Hukuma pamaru Bida woodi datal 51 km2 toe jama,are 188,181 duubi 2006..
Berniwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bida#Berniwol
laytogulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bida#laytogul
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bida#Hiimoɓe
Wikipedia: Lagos
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos
Lagos un berniiji mawɗe nɗer Naajeeriya ɗen e ɗiɗawre (ɗiɗire) gelle ɓurɗe mawgu nɗer Afirika, hawti e ɗuuɗirka yimɓe ɗun 15.4 milliyanji hawtirɗe nɗer gelle ɗen tan.
Taariku (Distinorɗe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos#Taariku_(Distinorɗe)
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos#Hiimoɓe
Wikipedia: Mohammad Haji Ibrahim Egal/adlam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Haji_Ibrahim_Egal/adlam
𞤃𞤮𞤸𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣 𞤖𞤢𞤶𞤭 𞤋𞤦𞤪𞤢𞤸𞤭𞤥 𞤉𞤺𞤢𞤤 (𞤅𞤮𞤥𞤢𞥄𞤤𞤭 𞤃𞤢𞤯𞤢𞤥𞤫𞤣 𞤎𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤋𞤦𞤪𞤢𞤸𞤭𞤥 𞤉𞤺𞤢𞤤⹁ 𞤀𞤪𞤢𞤦𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤪𞤫 𞤷𞤸𞤮𞤤𞤼𞤫 𞥑𞥕⹁ 𞥑𞥙𞥒𞥘 - 𞤃𞤦𞤮𞤴 𞥓⹁ 𞥒𞥐𞥐𞥒) 𞤵𞤲 𞤺𞤭𞤥𞤣𞥆𞤮 𞤷𞤵𞥅𞤦𞥆𞤢𞤤 𞤧𞤮𞤥𞤢𞥄𞤤𞤭 𞤤𞤢𞤼𞥆𞤭𞤣𞤮 𞤢𞤪𞤣𞥆𞤵𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤣𞥆𞤭 𞤧𞤮𞤥𞤢𞥄𞤤 𞥑𞥙𞥙𞥒 𞤴𞤢𞥄𞤪𞤭 𞤸𞤢𞥄 𞤥𞤢𞤴𞤣𞥆𞤫 𞤥𞤢𞥄𞤳𞤮 𞤣𞤮𞤱 𞤢𞤪𞤼𞤵𞥅𞤣𞥆𞤮 𞤺𞤢𞤣𞤣𞥆 𞤬𞤭𞤪𞤢𞤴𞤭𞤥 𞤥𞤭𞤲𞥋𞤮 𞤲𞤣𞥆𞤫𞤪 𞥑𞥙𞥖𞥖𞥐 𞤫 𞤸𞤢𞥄𞤶𞤮𞥅𞤲𞤭 𞤣𞤢𞤺𞤢 𞥑𞥙𞥖𞥗 𞤴𞤢𞥄𞤪𞤭 𞥑𞥙𞥖𞥙.
𞤃𞤢𞤪𞤺𞤮 𞤫 𞤔𞤢𞤲𞥆𞤣𞥆𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Haji_Ibrahim_Egal/adlam#𞤃𞤢𞤪𞤺𞤮_𞤫_𞤔𞤢𞤲𞥆𞤣𞥆𞤫
Wikipedia: Maayo Ngalda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngalda
Maayo Ngalda mayyo’on wonnda dooforde hagure tigaara/sunngulla je ummatoore ngalda ha feetel laamu fika je wuro yobe noodum wooni hawtibee maayo ngalji je daayigo kilometer 40 daaga woyla. Ndiyam mbeebakeejam mo hitaande 2022 daaga maayo o waadi yimbe noo buru 1000 betokkiri habe ronnginta.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngalda#Nassiji
Wikipedia: Maimala buni gomnajoo yobe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maimala_buni_gomnajoo_yobe
Mai Mala Buni moo dayaama eii duubi 1967 yaalde 19 eii lewru 11 o lattake sakaatarejjo cuuɓal APC hooreejo leydi e mulki Muhammadu Buhari, e nder Buni Yadi moo daaya e hukuuma pamarun Gujba e Diiwal Yobe. Hanko ngomnajjo Diiwal Yobe.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maimala_buni_gomnajoo_yobe#Hiimoɓe
Wikipedia: Government Day Secondaryy School Bajoga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Day_Secondaryy_School_Bajoga
Government Day Secondary
Ardiiɓe Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Day_Secondaryy_School_Bajoga#Ardiiɓe_Janngirde
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Day_Secondaryy_School_Bajoga#Hiimoɓe
Wikipedia: Yimɓe Yarbanko'en
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Yarbanko%27en
Yimɓe Yarbanko'en ɗum yimɓe njodiɓe haa leddi Naajeeriya bo ɓedon haa fombina leddi Naajeeriya.https://www.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Yarbanko%27en#Nassiji
Wikipedia: Yimɓe Babur
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Babur
Yimɓe Babur ɗum yimɓe njodiɓe haa Diiwal Yobe ɓe don gelle hukuuma pamarun Gulani ɓe don boɗwa ɗemngal Babur bo ɓedon njanga njande boko ɓe njande Siilama.
Wikipedia: Tarihin fuddudo prime minister e naajeeriya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tarihin_fuddudo_prime_minister_e_naajeeriya
== Yarihi Tafawa balewa ==
Wikipedia: Abubakar Tafawa balewa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_balewa
Abubakar Tafawa balewa daayaama ƴande saafo edidi liiyru bowtal hiitade alif 1913 e,nɗer liyde bawce Woyla huuna naajireya joogitidow arduwgal fiiraministakow leydi naajireya
Wikipedia: Sheikh Tahir Usman Banuchi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Tahir_Usman_Banuchi
== Sheikh Dahiru Usman Bauchi ==
Sheikh Dahiru Usman Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Tahir_Usman_Banuchi#Sheikh_Dahiru_Usman_Bauchi
Wikipedia: Diiwal funaakaye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_funaakaye
DIWAAL FUNAAKAYE.
Wikipedia: Funa-kaye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Funa-kaye
Funakaye nɗum gelle gonde nder hukuuma pamarun gonmdun nder Diiwal Gombe. Hukumo maajun maaudun eduun nder Bajooga (headquarter) chaaman mabbe moo njoonii indeemako Alhaji Ibrahim cheldu gomndo les jam iyya APC.
Wikipedia: Maayo Aba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Aba
Maayo Aba maayo’on e fombinah Naajeeriya wodon tokka heedi berniiwol Aba, Naajeeriya. Hawtango heedi berniiwol Aba, Aba, Naajeeriya.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Aba#Nassiji
Wikipedia: Maayo Akwayafe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Akwayafe
Maayo Akwayafe (jeebe buri andigo be maayo akpakorum) maayo’e afrika je don ela yahugo maayo filihingo Gine. Maayo man taabiti nukkure feere doukeerol lesdi.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Akwayafe#Nassiji
Wikipedia: Maayo Awbana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Awbana
Maayo Awbana wanowul bee oheebi, asiili daga ɗooforde mgbidi, na wuro Imo. Ndiyam don eela ildugol hadeer Weendu Oguta.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Awbana#Nassiji
Footoo maayo Awbanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Awbana#Footoo_maayo_Awbana
Wikipedia: Maayo Benuwe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Benuwe
Maayo Benuwe ko benuine ma Binuinair, o woodi darnde kiilomita 1,400 fuudda omo daga hooseere Adamawa, e ledde Kamerun yahugo maayo man Niiser e berniiwol Lokoja. Feetel man walooji kanjim’on maayoji Faro, Gonngola be boo Maayo Kebbi.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Benuwe#Hiimobe
Wikipedia: Janngirde Holmark
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Holmark
Janngirde Hallmark Janngirde mawnde jottoriide nder Ijebu- Itele, diiwal Ogun ɗun lesdi Naajeeriya.Edehokka famtuki hundeji noo wodi,ede lagga shiiyya andal e nde wadda anndal, noo ɗuuɗi.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Holmark#Hiimoɓe
Wikipedia: Maayo Buraas
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Buraas
Maayo Buraas gootel nder lishe maayo man nun, den boo liise mo maayo Nja, ha nukkare Nayja Delta e Naajeeriya. Hadeer ƙarnuwal mo 19 maayo man de ɗum waadi laawul boongol je luumo, je arande gam hoorbeboo daaga baalnoje, dibinooje yabbam keechab maayo Buraas innde cekkugo nyabban haa dow maayo man.
Inndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Buraas#Innde
Balalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Buraas#Balal
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Buraas#HIIMOƁE
Wikipedia: Maayo Donnga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Donnga
Maayo Donnga maayo’on ha Naajeeriya be Kamerun. Maayo’on o’ummoi diga nukkure Piilato jey Mambilla jey wooni ha fuuna Naajeeriya, noodum wooni nukkure feere je keerol lesde be liddi hakkunde Naajeeriya be Kamerun bo ɗum tokki woyla waaladu hiirnaa hawtube Maayo Benuwe e Naajeeriya.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Donnga#Nassiji
Wikipedia: Sheikh Ahmad Tijjani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Tijjani
== Sheikh Ahmad Tijjani (Ra). ==
Sheikh Ahmad Tijjani (Ra).https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Tijjani#Sheikh_Ahmad_Tijjani_(Ra).
Wikipedia: Maayo Benin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Benin
Maayo Benin maayo’on tokkije fommbina waladuu hiirnaa Naajeeriya.https://geographic.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Benin#Hiimoɓe
Wikipedia: Maayo Ekulu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ekulu
Maayo Ekulu o woodi 25 kiilometa (16 ml) maayo’on juddum boo ndiyam jeburi mawnugo hader berniiwoll Enugu jey wooni fombina waaladu fuunaa Naajeeriya boodum heebi asiili daaga wuro gootel bo.https://docs.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ekulu#Nassiji
Wikipedia: Sheik Tahir Usman Bauchi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheik_Tahir_Usman_Bauchi
== Sheikh Dahiru Usman Bauchi ==
Sheikh Dahiru Usman Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheik_Tahir_Usman_Bauchi#Sheikh_Dahiru_Usman_Bauchi
Wikipedia: Maayo Escravos
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Escravos
Maayo escravos maayo feere wooni ha fommbina Naajeeriya.https://www.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Escravos#Hiimoɓe
Wikipedia: Maayo Faaro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Faaro
Maayo Faaro maayo’on dared kiilomita 310 (metres 190) je tokki dow keerol Naajeeriya be Kamerun haa Afrika. Dooforde don dow Piilato, Adamawa, je wooni fommbina waladu fuunaa ngaoundere.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Faaro#Nassiji
Wikipedia: Sheikh Ahmad Aliyu Abulfathi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Aliyu_Abulfathi
Sheikh Ahmad Aliyu Abulfathi (Ra) Omodibbo mawdo der lesdi Naajeeriya🇳🇬 , denbo ojodake ojanginy e Niijeer🇳🇪 , e chad🇹🇩 , e senegal🇸🇳 , Ojangini modibbe dwbbe e Naajeeriya
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Aliyu_Abulfathi#HIIMOƁE
Wikipedia: Wawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wawa
Wawa ɗum gelle godde wonte Wawa e nder Diiwal Gombe les les Funakaye hirna waylare Bajoga, to a ɗon nana gelle Wawa, dun gelle marbe ardiibe worbe mawbe, be godi wodi wa, ilbe marbe sirruji, gargajiyaji hanjun waddi be andi sirruji babaji'en enta kakaji'en har dun waddibe be andi lakumji ɗuuɗɗi, har wali weti toni awari awari a irti bundu e gelle Wawa ndu waddata ndiyam ngada ngada, haba haba wallahi ndu waddata ndiyam, no ngattafu ahebata dam hande hundenden wadi ba dubi (150) temerre enta reta gelle Wawa wala ndiyam, sayto be njahi gelle wuttudu ba birin bolewa kobo biri fulbe da bekeba ndiyam, ammanabo dam wala nder gelle mabbe kam, to say Allah hoynu minonkam min bi ata, jaymirawo wadda nabe kaydum Amin.
Wikipedia: Muhammad Goje Danjuma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Goje_Danjuma
Muhammed Danjuma Goje (o ndayimo yalde saffo (10) lewru Oktooba hitaande 1952) e gelle Pindiga nder Diiwal Gombe. Hanko latti ngomnaajo shubtado daga hitaande 2003 yaari 2011 e Diiwal Gombe, o jogake ministaajo dow diiwe hitaande 1999 yaari 2003 les ngomnati Olusegun Obasanjo lattido ardiido/horeejo leydi Naajeeriya e 1999 yaarii 2003.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Goje_Danjuma#Nassiji
Wikipedia: Fatuta Djau bade
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatuta_Djau_bade
Fatutamata Djau baldekanko'on woni ministajo sungullaji yaaci ader leddi Gini-bisaawo saide6e wailitima ha leuru September hitadde 2003.O jangi nder lede duddum ha garmarnama leddi Gini-Bisaawo.
Wikipedia: Sheikh Imam Hassan Cisse
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Imam_Hassan_Cisse
== Sheikh Imam Hassan Cisse (Ra) ==
Sheikh Imam Hassan Cisse (Ra)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Imam_Hassan_Cisse#Sheikh_Imam_Hassan_Cisse_(Ra)
Wikipedia: Sheikh Aliyu Cisse
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Aliyu_Cisse
== Sheikh Aliyu Cisse (Ra) ==
Sheikh Aliyu Cisse (Ra)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Aliyu_Cisse#Sheikh_Aliyu_Cisse_(Ra)
Wikipedia: Gombe State University
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_State_University
== Janngirde diiwal Gombe (Jaami'awaa Diiwal Gombe) ==
Janngirde diiwal Gombe (Jaami'awaa Diiwal Gombe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_State_University#Janngirde_diiwal_Gombe_(Jaami'awaa_Diiwal_Gombe)
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_State_University#HIIMOƁE
Wikipedia: Boko haram
https://ff.wikipedia.org/wiki/Boko_haram
boko haram ayobe boko haram bewunny sosay bewary badeamyn bennagy yayaam bedylly bemako betaffymo sosai sedebe nnesy bagomo
Wikipedia: Jaami'awa Lesdii Naajeeriya nga gelle Kashere.
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaami%27awa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere.
== Federal University Of Kashere (Jaami'awaa Lesdii Naajeeriya nga gelle Kashere). ==
Federal University Of Kashere (Jaami'awaa Lesdii Naajeeriya nga gelle Kashere).https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaami%27awa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere.#Federal_University_Of_Kashere_(Jaami'awaa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere).
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaami%27awa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere.#HIIMOƁE
Wikipedia: Buba Yero Gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero_Gombe
buba yero gombe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero_Gombe#Firooji
Wikipedia: TARIHI YOBE STATE UNIVERSITY
https://ff.wikipedia.org/wiki/TARIHI_YOBE_STATE_UNIVERSITY
TAARIHI JANNGIRDE MAWƊE DIIWAL YOBE
Wikipedia: Janngirde Mawɗe Diiwal Yobe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe
Janngirde Mawɗe e Diiwal Yobe e ɗe jottori nder Damaturu laamorde Diiwal Yobe, Naajeeriya. Ɗum ɗon tiggi ngal les nde Shari'a nder 2006 heɓeende Alh.
Programmjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#Programmji
Caggal janngooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#Caggal_janngooɓe
Janngirde mawde diiwal Yobe caggal janngooɓe Yeesohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#Janngirde_mawde_diiwal_Yobe_caggal_janngooɓe_Yeeso
laaru Kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#laaru_Kadi
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#Hiimoɓe
Wikipedia: Tijjaniyyah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjaniyyah
== Tijjaniyya ==
Tijjaniyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjaniyyah#Tijjaniyya
Tijjaniyyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjaniyyah#Tijjaniyyah
Wikipedia: Ardido gelle gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ardido_gelle_gombe
ardydo gelle gombe muhammadu inuwa yahaya moaardake duby nnay jesaly 2019 mowaddy 2023 allah hukkymo nasara mozarcy Allah wallomo jogade be goga Allah yofu Jude mako hadow alumamako Allah wada yinbe Nana beldon mako bano moardy jesasaly Amin
Wikipedia: Abubakar Hashidu Habu Gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Hashidu_Habu_Gombe
Abubakar Habu Hashidu Gombe (Un ndayiimoo yande 10 liiyru seeto hiitade alif 1944) too nder gelle Gombe bendow siyasajo liyde Naajeeriya. O medii wadgo gomnaajo lisde Gombe diiga hiitade dowgu alif 1999 yaarii hiitande 2003 les Jam'iyya siyaasa Naajeeriya ka All people's party (APP) Wakkaciiree jagordown
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Hashidu_Habu_Gombe#Hiimoɓe
Wikipedia: Laamorde Gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe
Laamorde Diiwal Gombe ɗuun tiggi ndii hiitaade 1804 wakkaciiree jagorɗown Abubakar Usman Subande (Buba Yero) lattiɗoo tokkotoo ɗoo fullo mujaddadiijo Shehu Usmanu bii Fodiohttps://en.m.
Baawo Dilligo Towranko'en (after colonial era)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Baawo_Dilligo_Towranko'en_(after_colonial_era)
Al'aadaajii (Culture)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Al'aadaajii_(Culture)
Ɗenmgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Ɗenmgal
Luumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Luumo
Laamiiɓe Laamorde Diiwal Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Laamiiɓe_Laamorde_Diiwal_Gombe
Ngabban julde/hawan sallah (Festival)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Ngabban_julde/hawan_sallah_(Festival)
Ñyamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Ñyamndu
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Hiimoɓe
Wikipedia: Habaru adou Fika daga nijeeriiyaa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Habaru_adou_Fika_daga_nijeeriiyaa
Habaru e dou laamoorde Fika daga Niijeeriya,be ummoyinde gada diwal kautudi e borno hakkunde maayuu gongolago fombina kumadugu Ghana ta woila.Laamorndeden dewodi inaaje baanoni dejaajiirii duuɓi 1669 (square miles) joonii ɓekendiiɗe ha nukkuje juwii(5)indemaji banonihi:-FIKA,NGEJI,GOYA,POTISKUM,MAMODO A NAGERE.
Wikipedia: Na'a-Na'a
https://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27a-Na%27a
== Na'a-Na'a ==
Na'a-Na'ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27a-Na%27a#Na'a-Na'a
Wikipedia: Juulirde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde
Juulirde ɗum fellere wadgo ibaada ummatoore juulɓe.https://web.
Taarihi Juulirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde#Taarihi_Juulirde
Laaɓe ndongidirkii jowlowrde (Rules of governing )https://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde#Laaɓe_ndongidirkii_jowlowrde_(Rules_of_governing_)
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde#Nassiji
Wikipedia: Juulɓe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Juul%C9%93e
Juulɓe yimɓe ɓiɓɓe aadama tokkooɓe diina Njuuldamku (Lislaama) diina Annabijo Allah Ibiraahima (Aalayhissalam) ɗuun hamɓe ƴiite jowlɓe. Neɗɗo goto hanko ƴi'ete jowlɗo, to ɓuri goto hamɓe ƴiite jowlɓe.
Adaadu juulɓe e duniyaaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juul%C9%93e#Adaadu_juulɓe_e_duniyaaru
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juul%C9%93e#Hiimoɓe
Wikipedia: Mu'azu Muhammad Kwayranga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%27azu_Muhammad_Kwayranga
Wade lamido Funakaye Mu'azu Muh'd Kwayranga tatabo 111,
Wikipedia: Habaru edou modibbo maudo o o barado mo lesdi gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Habaru_edou_modibbo_maudo_o_o_barado_mo_lesdi_gombe
To jama are miyidi hokkuki habaru edou modibbo shehujo barado eh Mulki Jonathan mo wata de balde nde,I Amma,mo jodido lesdi Nigeria e diwal gombe,hanjoon gombe duun eduun wanda eh diwal yobe kerol ta woila ta fombina bo gombe duun eduun wada diwal Adamawa Amma ta fombina yiimɓe, bari mi daro do o Tau..
Wikipedia: Lamido gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido_gombe
==Lamido Gombe==
Lamido Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido_gombe#Lamido_Gombe
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido_gombe#HIIMOƁE
Wikipedia: Goodluck Ebele Azikiwe Jonathan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan
Goodluck Ebele Azikiwe Jonathan (o ndannya 20 November hiitaade 1956) O ɓi Diiwal Bayelsa lesdi Naajeeriya gimɗo siyaasajo Naajeeriyahttps://web.archive.
Njangde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Njangde_maako
Ngomnaajo Diiwal Bayelsahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Ngomnaajo_Diiwal_Bayelsa
Hooreejo-leydi Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Hooreejo-leydi_Naajeeriya
Jawdi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Jawdi_maako
Manngu o heɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Manngu_o_heɓi
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Hiimoɓe
Wikipedia: Maayo Haɗejia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ha%C9%97ejia
Maayo Hadejiaa (Hawsare Kogin Hadejia) maayo’on ha wuro Jigawa ha woyla Naajeeriya ya boo wakkere’on jey Maayo Yobe (komadugu Yobe). Daaga nder guureji bee berniiji deebe don waali koo kombi bee fomowade woodi Hadejia be Nguru.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ha%C9%97ejia#Nassiji
Wikipedia: Mowente DR Umaru Kwayranga LAMIDO Fulbe Gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mowente_DR_Umaru_Kwayranga_LAMIDO_Fulbe_Gombe
'Dun moye yite Alaji (DR Umaru Kwayranga (Lamido Fulbe Gombe)?
Wikipedia: Dabinooje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dabinooje
== Dabinooje ==
Dabinoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dabinooje#Dabinooje
Wikipedia: Water
https://ff.wikipedia.org/wiki/Water
== Ndiiyam (Water). ==
Ndiiyam (Water).https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Ndiiyam_(Water).
Nafoojii Ndiyam (Uses of Water)https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Nafoojii_Ndiyam_(Uses_of_Water)
Waylitaaki ndiyam ( Change of States)https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Waylitaaki_ndiyam_(_Change_of_States)
Teddowgo ndiiyam Densityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Teddowgo_ndiiyam_Density
Jaɓungol hiite (Electricity conductivity)https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Jaɓungol_hiite_(Electricity_conductivity)
Nder Downiyaaroow men tatawru (On Earth)https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Nder_Downiyaaroow_men_tatawru_(On_Earth)
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Hiimoɓe
Wikipedia: Oladipo Ogunlesi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi
Theophilus Oladipo Ogunlesi (12 Yuli 1923 – 19 Janewuri 2023) maaɓinaako wurotude ngal heewɓe e ƴellitiiɗo mumuye daaɓe mumuye laamu ngal nguu heewɓe e Naajeeriya.https://www.
Njaafiiɗo e Hawɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Njaafiiɗo_e_Hawɗi
Sante (Profession)https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Sante_(Profession)
Fellowship e Membershiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Fellowship_e_Membership
Nana (Personal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Nana_(Personal)
Hakiikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Hakiiki
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Nassiji
Wikipedia: Namadi Sambo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo
== Namadi Sambo ==
Namadi Sambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Namadi_Sambo
Njande Maako(Education)https://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Njande_Maako(Education)
Gomnaajo Diiwal Kadunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Gomnaajo_Diiwal_Kaduna
Ballitoowo jagordo lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Ballitoowo_jagordo_lesdii_Naajeeriya
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Hiimoɓe
Wikipedia: Kabiru Ibrahim Gaya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Ibrahim_Gaya
Kabiru Ibrahim Gaya (O danñyaama nder nyalɗe 16 lewru Morse ɗumngu ngu aliif 1952 O Gimɗo Siyaasaaji Naajeeriya nden haa kadi annduuɗo ñyimle moɗɗune subti majalisu 16 ɗotti'en naajeeriya. E dumngu haa 2007 ta : lattiɗo wakiiliijo ( 1952) subtirde siyasa kano fombinaare e diiwal kano caggl less jamm'iyawal ( APP) Ɗun subtii kabiru Gaya ballitoowo jawleeru ɓiɓɓe majalisu nde kawral 7,ɗun Afrik kawral mawngal batangal ɓari jonnɗe nɗe Geneba lesdi swiss nder lewru oktooba 2016 O waɗii jaŋngi firaamare e gaya dega ɗumngu alif 1961 yaahri 1964 e almaajiraaku tsangaya 1964 inaare gaya e o timmini jannɗe firaamare e ɗumngu 1968 banɗiiko maako mawɗo e wakkatiire ɗen hanko woni hooreejo 1968 jangirde nɗen ɗen maa Abdullahi Aliyuin Samaila hanko wooni ballitiotiɗo jangirde nɗen ekkutuɗo ilmul imgal Abdu haa janngirde firamarere nɗen.
siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Ibrahim_Gaya#siyaasa
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Ibrahim_Gaya#Hiimoɓe
Wikipedia: GORO TULA E FAMUJI
https://ff.wikipedia.org/wiki/GORO_TULA_E_FAMUJI
GORO Tula E FAMUJI WON NDER.
Wikipedia: Umaru Musa Yar'Adua
https://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua
Umaru Musa Yar'Adua o waɗi ƴeeɗowki/gordam maako diiga 1951 yaarii 2010. Ɗuun gimɗo siyaasajo Naajeeriya o meɗi wadgo gomnaajo e ardaaki lesdi Naajeeriya hiitaade 2007.
Tariihi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Tariihi_maako
Njande maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Njande_maako
Kuugal Artuungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Kuugal_Artuungal
Gomnaajo Diiwal Katsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Gomnaajo_Diiwal_Katsina
Ardooɗo lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Ardooɗo_lesdii_Naajeeriya
Anniyaaji maako jeyɗiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Anniyaaji_maako_jeyɗiɗi
Jawdi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Jawdi_maako
Mayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Mayde_maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Hiimoɓe
Wikipedia: Bauchi Emirates
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates
Laamorde diiwal Bauchi
Laamorɗe Diiwal Bauchi (Bauchi Emirates)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#Laamorɗe_Diiwal_Bauchi_(Bauchi_Emirates)
Taarihi Maade (History)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#Taarihi_Maade_(History)
Laamiiɓe Laamorɗe Nden http://www.worldstatesmen.org/Nigeria_native.htmlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#Laamiiɓe_Laamorɗe_Nden_http://www.worldstatesmen.org/Nigeria_native.html
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#Hiimoɓe
Wikipedia: Laamɗo Diiwal Gombe (Emir Of Gombe)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)
lamido Diiwal Gombe
Lamido Diiwal Gombe( Emir Of Gombe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Lamido_Diiwal_Gombe(_Emir_Of_Gombe)
Tariihi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Tariihi_maako
Njande Maako (Education)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Njande_Maako_(Education)
Kuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Kuugal_Artuugal
Manngu Lesdii Naajeeriya.https://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Manngu_Lesdii_Naajeeriya.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe_(Emir_Of_Gombe)#Hiimoɓe
Wikipedia: Maayo Jama'are
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jama%27are
Maayo jama’are moobe buri anndigo bee maayo bunga ha heeji oburtayi, waadon fudda daaga kooseeje je wooni ha kombi bee gruel Jos je wuro plateau haa Naajeeriya o tokki waila waladu fuunaaje wuro Bauchi bee wuro Yobe bakko hawta bee maayo Hadejia waarta maayo Yobe. Ha baawo –baawo don be waadi bolle bedon taaska maahugo tayta ndiyam je kafin zaki haadow don maayo’on bee hulling wannaree dow sakittu ndiyam mbee bakeejam bee ndiyam yarrgo bee noon man dannyen.
External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jama%27are#External_links
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jama%27are#Nassiji
Wikipedia: Maayo Imo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Imo
Maayo imo (Igbo; imo) woodon ha fommbina waladu fuunaa Naajeeriya bo o woodi 150 miles (240 km) nder maayo filitiingo Atalantik. Ha wuro Akwa Ibom, waato inyang imo beye waylita yaahugo maayo njawdi.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Imo#Nassiji
Wikipedia: Maayo Komadugu-Gana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu-Gana
Maayo Komadugu-Gana ko maayo Misaw maayo’on nder basin Caad haa woyla waladu fuunaa Naajeeriya jehawti Maayo Yobe e Damasak haa feetel laamu’on mobbar jey Diiwal Borno.Mortimore, Michael.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu-Gana#Nassiji
Wikipedia: Maayo Katsina Ala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_Ala
Maayo Katsina Ala (koo Katsina-Ala) maayo’on ha caaka Naajeeriya, kanko’on ha caaka fellel maako je caaka. Woodon huuwa ha darn de nasturde mannga maayo Benuwe e Naajeeriya.
Babalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_Ala#Babal
Gureejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_Ala#Gureeji
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_Ala#Nassiji
Wikipedia: Maayo Oramiruka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Oramiruka
Maayo Oramiruka waloowul/coofol on ha in Uro Imo, Naajeeriya je baniidum/dared kilomerte 14 (9 ml) laawul ilata nder maayo Otamiri.
Wikipedia: Maayo Owala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Owala
Maayo owala maayo on ha ifon Osun, diiwal Osun, haa Naajeeriya, kombi gure bee illie. Maayo maan yaari bana kilomere 72 be waawann samjigo yahugo kersol/tayla bee boo yaarni go ndiyam gaama boddim geedal je luttaano leddi be leddi jey barkaaji taari maayo maan.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Owala#HIIMOƁE
Wikipedia: Maayo Kalaaba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Kalaaba
Maayo Kalaaba je wooni wuro Cross River haa Naajeeriya otakki woyla daaga cross river baana 8 kilometres (5.0) yahug fommbina.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Kalaaba#HIIMOƁE
Wikipedia: Maayo Rima
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Rima
Maayo Rima maayo on ha wayla Naajeeriya. Ha wakkerewoyla don hawta bee maayo goulbi de maradi.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Rima#HIIMOƁE
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Rima#Nassiji
Wikipedia: Maayo Sakkwatoɓe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Sakkwato%C9%93e
Maayo Sokoto jebee buri anndigo bee gulbi kebbi) maayo on ha woyla waladu hiirnaa Naajeeriya boo waaloowol on jey Maayo Niiser. Dooforde maayo on don kombi Funtua haa fommbina wuro Katsina, baana 275 kilometre (171 mi) don foorti daanyi daaga Sakkwatoɓe.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Sakkwato%C9%93e#Nassiji
Wikipedia: Maayo Komadugu Yobe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu_Yobe
Maayo Yobe, moobe buri aandigo be Komaduugou Yobe ko komadougou-yobe ha demngal francias, maayo feere on haa hiirnaa Afrik lee ilata yahugo lake chade laawul Naajeeriya be Niiser. Ha maayo maan dum hawti bee maayo hadejia, bee maayo jama’are bee boo maayo kamadougou gana.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu_Yobe#HIIMOƁE
Wikipedia: Maayo Yewa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Yewa
Maayo Yewa maayo feere on seali keerol hakkunde Jamhuriyawol Benen be Naajeeriya dume on ilata haa fuunaa maayo filitingo Benen haa wakkati gootel o’oyebbii keerol lesde dadi. Luttano seendindirgo innde maan kambe on Yeoua, Yewa, Yeoua, be Yewa.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Yewa#HIIMOƁE
Wikipedia: Maayo Okpara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Okpara
Maayo Okpara maayo feere jey Benin. Asiili maako ha nder babal man borgou, don ila yahugo fommbina boo warti dold keerol hakkunde Naajeeriya be Benin bakko oloor Onitsha nder Benin dum ila yahugo maayo ouemw, mo reegere je ili yahugo maayo filitingo Atalantik.
Wikipedia: Maayo Zamfara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Zamfara
Maayo Zamfara maayo’on ha banngeere woyla Naajeeriya. Asiili maako daaga wuro zamfara, owoodon yahaa baana 250 kilometres (160 mi) hirrnaa yahugo nder wuro kebbi haa o hawti bee maayo wuro sokoto baana50 kilometres (32 ml) fommbina waladu hirrnaa berniwul kebbi.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Zamfara#Nassiji
Wikipedia: Maayo Ninorie
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ninorie
Maayo Ninorie maayo on haa Naajeeriya duma seelinder owerri, seeli nder maayo otamiri e nekede. Juutal maayo daaga daaforde yahugo fellel maako kanko on 9.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ninorie#Nassiji
Wikipedia: Maayo Niiser
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Niiser
Maayo Niiser en don yaunaamo bee maayo niger je woodi dar nde kilomwtre 4,180. Luggage man yeehi baana kilometer 2,11ha leddi.
Wikipedia: Maayo Ngaji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngaji
==Maayo ngaji==
Maayo ngajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngaji#Maayo_ngaji
Wikipedia: Maayo Ngadda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngadda
Maayo ngadda maayo feere’on wooni ha nder Naajeeriya je ilaata hader lake Caad bee maayo Caadi. Ndiyam maayo daarnidam Alau jeebe babal ndiyam didgudum coofnaadum je wakkati ha banngeere je Maiduguri.
Wikipedia: Maayo Kwa Ibo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Kwa_Ibo
Maayo Kwa Ibo (boo maayo quaibo) maayo’on don imam kombi bee umaahia ha wuro abia e Naajeeriya, boo o tokki fommbina waladu fuunaa je wuro akwa 16 o yaahugo maayo filitigo Atilantik.
Wikipedia: Kawu Peto Dukku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku
== Kawu Peto Dukku ==
Kawu Peto Dukkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Kawu_Peto_Dukku
Taarihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Taarihi_Maako
Kuugal Artuugal be Siyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Kuugal_Artuugal_be_Siyaasa_Maako
Sooy'tukiy maako (Hisa Death)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Sooy'tukiy_maako_(Hisa_Death)
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Hiimoɓe
Wikipedia: Aliyu Akwe Doma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma
Aliyu Akwe Doma
Tariihi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Tariihi_maako
Njande Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Njande_Maako
Kuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Kuugal_Artuugal
Gomnaajo Diiwal Plateauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Gomnaajo_Diiwal_Plateau
Mayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Mayde_maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Hiimoɓe
Wikipedia: Maayo Anambara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Anambara
Maayo Anambaara (Igbo: omambala) don ela 210 kiilomitaji (130 MI) yahugo nder Maayo Neeja fahin woɗon haa Anambaara, Naajeeriya. Maayo man boo ɓurduɗo kimmiɗiniiɗum haa yarnigo be maayo Neeja be ndiyamje wooni haa berniiwol Lokoja.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Anambara#Nassiji
Wikipedia: Kashim Shetima Mustafa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa
Kashim Shetima Mustafa ɗuun ɓi gelle Mayduguri, Diiwal Borno, lesdi Naajeeriya. Ɗuun gimɗo siyaasajo Naajeeriya o meɗi wadgo ngomnaajo e senatajoo Diiwal Borno boo hanko'on woni ballitoowo jagordo shubtaaɗo hooreejo lesdi Naajeeriya ndungu 2023.
Tariihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Tariihi_Maako
Njande Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Njande_Maako
Kuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Kuugal_Artuugal
Siyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Siyaasa_Maako
Ballitoowo Hooreejo Lesdii Naajeeriya.https://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Ballitoowo_Hooreejo_Lesdii_Naajeeriya.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Hiimoɓe
Wikipedia: Usman Bayero Nafada
https://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada
Ɓii gelle Nafada Diiwal Gombe lesdii Naajeeriya. Ɗun gimɗo siyaasajo Naajeeriya meeɗugo wadgo ballitoowo spiikajoo lesdii Naajeeriya (Deputy Speaker), o meɗi wadgo membaajo gelle Nafada, o waɗi membaajo Gomnaaty ɓawɗum lattiɗoo waakiiliijoo gelle Nafada e Dukku dungu 2015.
Taarihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#Taarihi_Maako
Siyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#Siyaasa_Maako
Manngu Laamorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#Manngu_Laamorɗe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#Hiimoɓe
Wikipedia: Babatunde Hunpe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Hunpe
== Babatunde Hunpe ==
Babatunde Hunpehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Hunpe#Babatunde_Hunpe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Hunpe#Hiimoɓe
Wikipedia: Babatunde Samuel Adejare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare
Babatunde Samuel Adejare Ɗun likitaajjo boo gimɗo siyaasajjo Naajeeriya, o meɗi wadgo membaajjo gelle Agege eii Diiwal Lagos hankowdee 2011 yaarii duubi 2015.
Tariihi maako e Njande Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#Tariihi_maako_e_Njande_Maako
Kuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#Kuugal_Artuugal
Siyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#Siyaasa_Maako
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#Hiimoɓe
Wikipedia: Abubakar Garbai Borno
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Garbai_Borno
Abubakar Garbai Borno
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Garbai_Borno#Hiimoɓe
Wikipedia: Bukar Kura Borno
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Kura_Borno
== Bukar Kura of Borno ==
Bukar Kura of Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Kura_Borno#Bukar_Kura_of_Borno
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Kura_Borno#HIIMOƁE
Wikipedia: Umar Dan Muhammad Borno
https://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Dan_Muhammad_Borno
== Umar Of Borno ==
Umar Of Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Dan_Muhammad_Borno#Umar_Of_Borno
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Dan_Muhammad_Borno#Hiimoɓe
Wikipedia: NDA HABAR DEBBOJO MARDO DABARE HAJE GORUN MuN
https://ff.wikipedia.org/wiki/NDA_HABAR_DEBBOJO_MARDO_DABARE_HAJE_GORUN_MuN
NDA DABARE DEBBOJO GORUM MUN WARTI KUGAL.
Wikipedia: Aliko Dangote
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliko_Dangote
Aliko Dangote GCON daayadow ƴande 10-4-1957) O mawɗo der ɓe Luumo e Naajeeriya, wanda hanko latti nder Mangu, bo Mangu Dangote, (ƙungiya) mauɓum (pelle-kugal) e hirnaa Afirka. E wi'uki Bloomberg Billionaires Index, ɗum kiyastake dongu Dangote e dou, dala Amurka biliyan,en 19.
Wikipedia: Kanem Bornu Empire
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire
== Laamorɗe Kanem Bornu ==
Laamorɗe Kanem Bornuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Laamorɗe_Kanem_Bornu
Taarihi Laamorɗe ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Taarihi_Laamorɗe_nden
Wakkacire Ardoogal Duguwa (700-1086)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Wakkacire_Ardoogal_Duguwa_(700-1086)
Wakkacire Sayfanko'en (1085-1846)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Wakkacire_Sayfanko'en_(1085-1846)
Wakkacire Mai Dunamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Wakkacire_Mai_Dunama
Wakkacire Jihaadi Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Wakkacire_Jihaadi_Fulɓe
Shehuujo Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Shehuujo_Borno
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanem_Bornu_Empire#Hiimoɓe
Wikipedia: Laamorɗe Diiwal Borno
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno
== Borno Emirates (Laamorɗe Diiwal Borno) ==
Borno Emirates (Laamorɗe Diiwal Borno)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Borno_Emirates_(Laamorɗe_Diiwal_Borno)
Taarihi Laamorɗe ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Taarihi_Laamorɗe_nden
Laamiiɓe Laamorɗe Ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Laamiiɓe_Laamorɗe_Nden
Hukumaaje Pamaru Famaareeje saffo e joo'y (15) gonɗe les ardoogal Laamorɗe Diiwal Borno, kanjee woni les ɗoo; https://en.m.wikipedia.org/wiki/Borno_Emirate#cite_note-7https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Hukumaaje_Pamaru_Famaareeje_saffo_e_joo'y_(15)_gonɗe_les_ardoogal_Laamorɗe_Diiwal_Borno,_kanjee_woni_les_ɗoo;_https://en.m.wikipedia.org/wiki/Borno_Emirate#cite_note-7
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Hiimoɓe
Wikipedia: Muhammad Al'amin al-Kanemi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi
== Muhammad Al'amin al-Kanemi ==
Muhammad Al'amin al-Kanemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Muhammad_Al'amin_al-Kanemi
Taarihi jabtowgo ardoogal laamukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Taarihi_jabtowgo_ardoogal_laamuki
Reenuki yimɓe maako diiga Sokkotan ko'en(Yimɓe Sokoto)https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Reenuki_yimɓe_maako_diiga_Sokkotan_ko'en(Yimɓe_Sokoto)
Laamu maako e Laamorɗe Bornuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Laamu_maako_e_Laamorɗe_Bornu
Major Dixon Denham noyii'ri al-Kanemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Major_Dixon_Denham_noyii'ri_al-Kanemi
Mayde maako (His Death)https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Mayde_maako_(His_Death)
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Hiimoɓe
Wikipedia: Oluseyi Abiodun Makinde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oluseyi_Abiodun_Makinde
Oluseyi Abiodun makinde ( Eriminmo 25 lewru Bowte duubi 1967) eii lysidi Naajeeriya loumou toe siyasa'en jornii eii gwamnajjo Diiwal Oyo gada 29 lewru Duujal duubi 2019.
Ngeendam/Eltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluseyi_Abiodun_Makinde#Ngeendam/Elto
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluseyi_Abiodun_Makinde#Hiimoɓe
Wikipedia: Bajoga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga
== Hukumo Famarun Bajoga ==
Hukumo Famarun Bajogahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga#Hukumo_Famarun_Bajoga
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga#Hiimoɓe
Wikipedia: Yamaltu Deba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba
== Yamaltu Deba ==
Yamaltu Debahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba#Yamaltu_Deba
Njangirɗe e Yaamaltuu Deeba https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-2https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-3https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-4https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-5https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-6https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-7https://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba#Njangirɗe_e_Yaamaltuu_Deeba_https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-2https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-3https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-4https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-5https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-6https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-7
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba#Hiimoɓe
Wikipedia: Alkaleri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alkaleri
Alkaleri
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkaleri#Hiimoɓe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkaleri#Firooji
Taanobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkaleri#Taanobe
Wikipedia: Kumo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kumo
== Kumo ==
Kumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kumo#Kumo
Yimɓe anndaaɓe mauɓe e gelle Kumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kumo#Yimɓe_anndaaɓe_mauɓe_e_gelle_Kumo
Wikipedia: Janngirde mawde gollital Abdu Gusau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_mawde_gollital_Abdu_Gusau
Janngirde Abdu Gusau Gusau un janngirde gollital diiwal hukuma jottoriide nɗer Talata marafa, diiwal Zamfara, Naajeeriya.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_mawde_gollital_Abdu_Gusau#Hiimoɓe
Wikipedia: Yimɓe Irigwe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe
Yimɓe Irigwe (rigwe neIrigwe; Hawsare miyango) bedon heɓabe haa fellel fetel annadi bassa je nukkuure Pilato, middle belt (caaka) Naajeeriya. Bedon bolwa be ɗemngal rigwe (shima nkorigwe), ɗemngal filato’on.
Besendindirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Besendindiri
Womugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Womugo
Teegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Teegal
Sangree (1969) obindi:https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Sangree_(1969)_obindi:
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Laamu
Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Diina
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Hiimoɓe
Wikipedia: Yimɓe Isoko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Isoko
Yimɓe Isoko hawta’en gam golle bedonjodi haa wakkere isoko je nukkuure delta. Be bayelsa gam Naajeeriya.
Demngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Isoko#Demngal
Andaabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Isoko#Andaabe
Wikipedia: Yimɓe Olukumi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Olukumi
Yimɓe olukumi tokkere’en je Yoruba je wakkere Aniochaa mo waila haa nukkuure Delta, Naajeeriya. Olukiwumi be mai sibe ummatore jetati hirma mayo neja, be hande be audibe bedon wondi derdi rabe odina haliddi anioma.
Dume Habar Tesdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Olukumi#Dume_Habar_Tesde
Biidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Olukumi#Biidi
Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Olukumi#Taariihawol
Wikipedia: Yande Julde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde
Yande belbeltigo julbe je dumdum wada jedidi de hitande yalti. Julde gebe didi, wodi julde manga be julde fetel.
Tariha/Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#Tariha/Taariihawol
Julde Manngahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#Julde_Mannga
Yande julde manga/julde lailajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#Yande_julde_manga/julde_lailaji
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#Nassiji
Wikipedia: Yande Arfa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa
Yande arfa shutare’on je julbe je jiffi yande jenai haa lewru zulhijjah je calander julbe je lewru. Yande haa kalada julbe (the night of power) yaloma didi be hajji.
Babalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Babal
Al’adaji/Biirukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Al’adaji/Biiruki
Du'a Arafathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Du'a_Arafat
Sumoy Yande Arafathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Sumoy_Yande_Arafat
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Nassiji
Wikipedia: Yimɓe Nanumba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba
Yimɓe nanumba lenyol man be liddi maɓɓe je al’adaji je wani haa punbina waladu puna wakkere waila liddi Ghana. Bedon naana, nanugli (var.
Haabaru Liddihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#Haabaru_Liddi
Annajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#Annaji
Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#Diina
Bangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#Bangal
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#Nassiji
Wikipedia: Ɗenmgal Ijaw
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_Ijaw
Ɗenmgal Ijaw deefu bedon burtina bolde ijo, bolle be Yimɓe ijaw bedon naapira be man haa punbina Naajeeriya.
Dumsendindirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_Ijaw#Dumsendindiri
Innde Bee Fellelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_Ijaw#Innde_Bee_Fellel
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_Ijaw#Nassiji
Wikipedia: Yimɓe Gwandara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara
Yimɓe Gwandara']' je gotel der lenyol Naajeeriya. Bedon der feere nukkuure je Abuja, nasarawa, kano, niger bee kaduna.
Aslijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Asliji
Yimɓe Gwandara Je Karshihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Yimɓe_Gwandara_Je_Karshi
Fiiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Fiilu
Demngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Demngal
Durbarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Durbar
Taarihawol Durbarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Taarihawol_Durbar
Bawo Hebigo Hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Bawo_Hebigo_Hoore
Wikipedia: Okon Efreti Abang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Okon_Efreti_Abang
Okon Efreti Abang (duggu 10 Janaayo, 1961) O woni o Oron e o jeyaaɗo to Fedde Fedde Ɓurnde Fedde e Abuja.
Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okon_Efreti_Abang#Firo
Wikipedia: Ɗemngal Abanyom
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Abanyom
Abanyom, ko Bakor, ko ɗemngal Ekoid nder Niger - Congo. Yimɓe Abanyom e nder leydi Cross River nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Abanyom#Firooji
Wikipedia: Abayi Okoroato
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abayi_Okoroato
Abayi Okoroato ɗon jooɗori nder gelle Obingwa, lisde Abiya foobeena lisde, jootorde foobeena lisde Naajeeriya.marde umu uje umu onyeike umu alioha umu imegwu haa too jowɓoda umu atali umu naocha umu Fiji taa woyla liyde Anita awowde yiimtugol yiimbe umu nwagbaghioso
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abayi_Okoroato#Hiimoɓe
Wikipedia: Adeyemi Abayomi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_Abayomi
Adeyemi Abayomi Isaac (yande 21 liiyru silto hitaande dowgu alif 1947 - 2021) ko boxer too liyde Naajeeriya. O hawri e nder jaŋde ɓeydaare worɓe e juulde hiitade dowgu alif 1972 Summer Olympics.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_Abayomi#Firooji
Wikipedia: Emmanuel Abayomi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Abayomi
Emmanuel Abayomi ko jannginoowo Naajeeriya mo anndini nder suudu fedde, haematology, Biosecurity e biobanking. Abayomi ɗo ɗo ɗo ɗo ɗo o gollaama dow laamorde Lagos ngam hakkilantaaku.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Abayomi#Firooji
Wikipedia: Muhammad Mustapha Abdallah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_Abdallah
Muhammad Mustapha Abdallah (dugumi 13 Noofambar 1954) ko Kolonel lesdi Naajeeriya mo o mari hayru, o jeyaaɗo hooreejo National Drug Law Enforcement Agency, mo hooreejo lesdi Muhammadu Buhari suɓii dow 11 lewru Janaayo 2016.
Wikipedia: Abdulkadir Abdulsalam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Abdulsalam
Abdulkadir Abdulsalam arduujow politikal lesdi Naajeeriya, moo laati hooreejo lesdi Naajeeriya.too arduwgal politikal party
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Abdulsalam#Hiimobe
Wikipedia: Ahmed Aboki Abdullahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aboki_Abdullahi
Ahmed Aboki Abdullahi ko Brigadier General mo o yahri to leydi Naajeeriya. Ko o lafti Kolonel, o woni Ministaajow haalde Naajeeriya, nokku o heɓii no o lafti gardiiɗo nder gardiiɗo signalji.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aboki_Abdullahi#Hiimobe
Wikipedia: Aliyu Sabi Abdullahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Sabi_Abdullahi
Aliyu Sabi Abdullahi CON (daayaama ƴande saafow 10 lewyru hiitande ndunngu alif 1967) o beeɗow siyaasajo lesdi Naajeeriya e senataajo wakiilo senatoore Niger foobeenare lisde naajeeriya jihar Niger[1] to 8th National Assembly haa too naajeeriya e 9th National Assembly. O woni mawɗo mawɗo whip to 9th National Assembly too lisde Naajeeriya.
Siyasajjuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Sabi_Abdullahi#Siyasajju
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Sabi_Abdullahi#HIIMOƁE
Wikipedia: Nana Aisha Abdullahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Aisha_Abdullahi
Nana Aisha Abdullahi (c. 1960 ⁇ 5 mars 2014) ko laamɗo leydi Naajeeriya e jaajotooɗo.
Wikipedia: Saminu Abdullahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Saminu_Abdullahi
Saminu Kwari Abdullahi (dimaa 3 lewru janngo 2001) ko jokkitoowo leydi Naajeeriya mo o jogii e nder wuro russi FC Veles Moscow.
Kuugal gollalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saminu_Abdullahi#Kuugal_gollal
Wikipedia: Aisha Abubakar Abdulwahab
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abubakar_Abdulwahab
Dr. Aisha Abubakar Abdulwahab (ou daayaama hiitade dowgu alif.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abubakar_Abdulwahab#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abubakar_Abdulwahab#Fijooji
Wikipedia: Khairat Gwadabe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Khairat_Gwadabe
Khairat Abdulrazaq-Gwadabe (d. 1957) ko laamorinkeejum lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Polytechnic Diiwal Abia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic_Diiwal_Abia
Polytechnic Diiwal Abia ko Polytechnic dowla dowla mo laatii nder hitaande 1992 e nder Aba, Diiwal Abia, Naajeeriya. Polytechnic ina hawta e janngooji feere feere, bana School of Science & Engineering e School of Business Administration.
Wikipedia: Janngirde Diiwal Abia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Diiwal_Abia
Janngirde Diiwal Abia Uturu (ABSU) ko janngirde lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi go'o janngirde lesdi nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Abubakar Tafawa Balewa Stadium
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa_Stadium
Abubarkar Tafawa Balewa Stadium ko nokkuure feere feere nder wuro Bawci lesdi Naajeeriya. haa jooni nɗum naftiraama e nder jowlde football e ɗum woni nokkoore nder Wikki Tourists.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa_Stadium#HIIMOƁE
Wikipedia: Abubakar Umar Tutare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Umar_Tutare
Abubakar Umar Tutare ko politikol lesdi Naajeeriya moo ɓe suɓii senataajow ngam senataa,en Taraba Central District nder Diiwal Taraba, Naajeeriya nder suɓaaji je'e nder hitaande dowgu 2011.
Wikipedia: Abbare Yelwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_Yelwa
Abbare Yelwa ko wonde wuro nder hukuma pamarun too liyde Jalingo, laamorgo Diiwal Taraba, Woyla toe sammakooh.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_Yelwa#Hiimobe
Wikipedia: Ardo Kola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ardo_Kola
Ardo Kola Ardo Kola latake hukuma pamara ha nder Diiwal Taraba. Dum latake headquarter nder nukkore sunkani.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Azare Airstrip
https://ff.wikipedia.org/wiki/Azare_Airstrip
Azare Airstrip ko dowla dowla 10 km (6 mi) dowla Azare nder Diiwal Bauchi, Naajeeriya.
Wikipedia: Bade
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bade
Bade (ko Barde ko Badde) ko nokku ɗo laamu ngu woni nder Diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bade#Fijooji
Wikipedia: Bama
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bama
Bama ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bama#Fijooji
Wikipedia: Bayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bayo
Bayo ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Borno, Nigeria.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Belel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Belel
Belel ko wuro nder lesdi Naajeeriya, ɗon haa hirnaange lesdi Naajeeriya e Kameruun. O fuɗɗii e laamu Belel diga lesdi Kismayo nder lesdi Somaliya.
Lisi Limanɓe Belelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#Lisi_Limanɓe_Belel
Dinastiya arande hakkunde 1890-1920https://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#Dinastiya_arande_hakkunde_1890-1920
Dinastiya ɗiɗmere diga 1920-Datehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#Dinastiya_ɗiɗmere_diga_1920-Date
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#Fijooji
Wikipedia: Bogoro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bogoro
Bogoro woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Bawci, Nigeria. Hoofde wuro ngoo woni nder wuro Bogoro.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Bornu Yassa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bornu_Yassa
Bornu Yassa wondi wuro nder Diiwal Borno, to woyla fuunaaŋgo lesdi Nigeria. Ɗum woni ɓadi Titiwa, ko e 80 km haa worgo hirnaange Niiser.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bornu_Yassa#Fijooji
Wikipedia: Bursari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bursari
Bursari ko nokkuure laamu nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro maako ɗon nder gariiri Dapchi nder worgo lesdi ndin haa 12°29′25′′N 11°29′40′′E.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Cabbal Waadi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cabbal_Waadi
Cabbal Waadi ko kulu nder lesdi Naajeeriya. O ɗon haadi nder Diiwal Taraba, ɓadi hirnaange e Kameruuna, haa ɓaawo Gashaka Gumti Forest Reserve e Gashaka-Gumti National Park dow Mambilla Plateau.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Cineni
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cineni
Cineni ko wuro nder Gwoza, nder Diiwal Borno, Naajeeriya.
Wikipedia: Cross Kawwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cross_Kawwa
Cross Kawwa (ndooji feere e wi'etee ko Kawwa) wondi wuro nder lesdi Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Dalori
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dalori
Dalori woni gariiri gariiri ɓadi Maiduguri, Borno, hirnaange fuunaaŋge Nigeria. Gila lewru mars 2015, ɗum woni wuro go'oto nder suudu ɓurɗo ɓamtaare IDP je tiggi wakkati huccitaaku Boko Haram.
Wikipedia: Damasak
https://ff.wikipedia.org/wiki/Damasak
== 'Damasak ==
'Damasakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damasak#'Damasak
Wikipedia: Damban
https://ff.wikipedia.org/wiki/Damban
Damban woni nokkuure laamu Diiwal Bauchi, Naajeeriya. Hoofde laamu mum woni nder wuro Dambam.
Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damban#Firo
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damban#Fijooji
Wikipedia: Dapci
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dapci
Dapci ko wuro e hukuuma pamarun Diiwal Yobe, nder lesdi Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Darazo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Darazo
Darazo woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Bawci, Naajeeriya, wuro maako woni Darazo.
Hukuma pamarun nɗer Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_n%C9%97er_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Deba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Deba
Deba (ko si tawii ko Deba Habe), ko wuro nder Diiwal Gombe to wayla lesdi Naajeeriya. Ɗum woni wuro wuro laamorgo Yamaltu/Deba, Diiwal Gombe.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deba#Fijooji
Wikipedia: Demsa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Demsa
Demsa woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Adamawa, Naajeeriya, e hooreejo leydi mum woni Demsa.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Demsa#Hiimobe
Wikipedia: Disina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Disina
Disina wondi wuro nder Shira nder Diiwal Bawci haa woyla fuunaaŋge lesdi Naajeeriya. Ɗum woni ko 35km haa sahaa worgo hirnaange Azare.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Donga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Donga
Donga latake hukuma pamara ei wonake nder diiwali Taraba Naajeeria. Dum woodake headquarter e nder wuro Donga ha dew mayo Donga.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donga#Himobe
Wikipedia: Dorofi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dorofi
Dorofi wondi wuro seɗɗa dow Mambilla Plateau nder Diiwal Taraba nder feccere fuɗnaange lesdi Naajeeriya. Dorofi woni 40 km diga Gembu, laamorgo laamu Sardauna.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Faggo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Faggo
Faggo woni gariiri/gelle nder Diiwal Bawci, Naajeeriya.
Joogarafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faggo#Joogarafiwol
Wikipedia: Fika
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fika
Fika ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder jihar Yobe, Naajeeriya. Hotaare mow woni nder wuro Fika nder worgo nokkuure e 11°17′00′′N 11°18′29′′E.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fika#Hiimobe
Woolde nɗer fikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fika#Woolde_nɗer_fika
Wikipedia: Fufore
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fufore
Fufore wonde wuro e nokkuure laamorde e nder Aadamaawa, Naajeeriya.
Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fufore#Ɗemɗe
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fufore#Hiimobe
Wikipedia: Fune
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fune
== Fine ==
Finehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fune#Fine
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fune#Yimɓe
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fune#Fijooji
Wikipedia: Gamawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gamawa
Gamawa ko nokkuure laamorde nder Diiwal Bawci, lesdi Naajeeriya, e mari diga hirnaange haa Diiwal Yobe.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gamboru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gamboru
Gamboru (ko Gamburu) woni gariiri marndooji nder Diiwal Borno, to woyla fuunaaŋgo lesdi Naajeeriya, ɓadi hirsirde Kamerun.
Wikipedia: Ganye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ganye
Ganye woni gellei e nokkuure laamu Diiwal Adamawa, Naajeeriya. Jada e Toungo ɓe cakkiti diga hukuma pamarun Ganye woni nder Diiwal Adamawa.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gassol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gassol
Gassol ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Mutum Biyu (ko Mutumbiyu ko Mutum Mbiyu) dow laawol A4 haa 8°38′00′′N 10°46′00′′E.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gayuk
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gayuk
Gayuk ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gayuk#Fijooji
Wikipedia: Giaɗe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gia%C9%97e
Giaɗe (ko Giyaɗe) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Bawci, Naajeeriya. Daande mum woni nder gariiri Giaɗe.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gommbi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gommbi
Gommbi woni wuro laamorgo laamu (hukuma pamarun) Gommbi nder Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gommbi#Fijooji
Wikipedia: Gongola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gongola
Gongola ko diiwal lesdi Naajeeriya. Ɗum waɗi ko ñalnde 3 feebariyee 1976 diga Aadamaawa e Sardawna nder lesdi Naajeeriya, e Wukari nder diiwal Benue-Plateau; ɗum ɗon haa 27 agoosta 1991, nde ɗum fecciti dow lesdi ɗiɗo - Aadamaawa e Taraba.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gobiyo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gobiyo
Gubio, go Gobiyo, ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, to woyla fuunaaŋge lesdi Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gujba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gujba
Gujba ko wuro e nokku ɗo laamu nguu ina jogii nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro ngo woni Buni Yadi to 11°16′08′′N 11°55′49′′E haa worgo leydi ndii; wuro Gujba ina tawaa e woyla leydi ndii.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gulani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gulani
Gulani koo nokkuure laamu (hukuma pamaro) nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 2,090 km2 e yimɓe 103,510 e ndee limtinah yimɓe 2006.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulani#Fijooji
Wikipedia: Guzamala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Guzamala
Guzamala ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Hoofde mum woni nder gariiri Gudumbali.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gwio Kura
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwio_Kura
Gwio Kura ko wuro nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Bade, Diiwal Yobe, Naajeeriya.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwio_Kura#Fijooji
Wikipedia: Hawul
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hawul
Hawul ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Hong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hong
Hong woni wuro e nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya. Hong woni wuro koleji jaŋde.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Izghe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Izghe
Izghe ko wuro nder hukuma pamarun Gwoza, nder Diiwal Borno, Naajeeriya.
Wikipedia: Jada
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jada
Jada wondi wuro e nokku ɗo laamu (hukuma pamarun) nder Aadamaawa ina jogii, nder lesdi Naajeeriya
Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jada#Himoɓe
Wikipedia: Jakusko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jakusko
Jakusko ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni nder gariiri Jakusko haa hirnaange laamorde nden haa 12°22′09′′N 10°46′23′′E.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Jemma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jemma
Jemma ko Jama'are woni gariiri nder Diiwal Bawci, Naajeeriya.
Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jemma#Joogaraafiwol
Wikipedia: Kafin Madaki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_Madaki
Kafin Madaki woni laamorgo laamu (hukuma pamarun) Ganjuwa nder Diiwal Bawci, Naajeeriya. Ɗum wuro manngal yimɓe 20,000, ɗon haadi no 45 km haa woyla Bawci.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Kaga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaga
Kaga ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Kala/Balge
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kala/Balge
Kala/Balge ko nokkuure laamu Diiwal Borno, Naajeeriya. Ɗum woni ko ɓuri LGA fuunaange lesdi Naajeeriya.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kala/Balge#Fijooji
Wikipedia: Kaltungo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaltungo
Kaltungo wondi go'o nder 11 nokkuuje laamorde (hukuma pamarun) nder Gombe,https://en.m.
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaltungo#Himmoɓe
Wikipedia: Karasuwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Karasuwa
Karasuwa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder gariiri Jajimaji dow maayo Hadejia haa 12°53′57′′N 10°48′28′′E.
Luttuɗe leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karasuwa#Luttuɗe_leydi
Wikipedia: Karim Laamiiɗo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Laamii%C9%97o
Karim Laamiiɗo ko nokkuure laamu nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni nder gariiri Karim Laamiiɗo haa 9°18′00′′N 11°12′00′′E.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Laamii%C9%97o#Yimɓe
Wikipedia: Kirfi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kirfi
Kirfi ko nokkuure laamorde nder Diiwal Bauchi, lesdi Naajeeriya, ɗo ɗon mari hirnaange nder Diiwal Gombe.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Kogu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kogu
Kogu ko wuro mawnɗe nder hukuma pamarun Biu, nder worgo hirnaange Borno, nder hirnaange hirnaange lesdi Naajeeriya. Kogu ɗon haade dow kooki maayo Yangari haa yaasi kiloomita 34 (21 miil) haa saŋge hirnaange gariiri Biu.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Konduga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Konduga
Konduga ko ummatoore nder leydi Borno, Nigeria e nder nokkuure laamu nguu e innde nden ko e dow 25 km haa worgo fuunaaŋge Maiduguri, ɗo woni dow maayo Ngadda. Yimɓe nder nokkuure laamu nguu Konduga ko e 13.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Kwami
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kwami
Kwami ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Gombe, lesdi Naajeeriya. Ko nokkuure nde woni nder wuro Mallam Sidi.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwami#Yimɓe
Wikipedia: Lamurde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lamurde
Lamurde woni gariiri e nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya, yimɓe Bwatiye (Bachama) njooɗi.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Law
https://ff.wikipedia.org/wiki/Law
Law ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreejo leydi ndii woni nder wuro Law e nokkuure nde yimɓe Hawsare e Fulɓe ɓuri heewde.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Law#Fijooji
Wikipedia: Lissam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lissam
Lissam ko nokkuure mawɗo hukuma pamarun Ussa nder Taraba nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Macina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Macina
Macina (ngoo anndiraa kadi Matsena) ko nokkuure laamu nder diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni nder gariiri Macina haa 13°08′11′′N 10°02′57′′E.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Macina#Fijooji
Wikipedia: Mafa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mafa
Mafa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) diiwal Borno, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Mafa.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mafa#Yimɓe
Koode postahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mafa#Koode_posta
Wikipedia: Magumeri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Magumeri
Magumeri ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 4,856 km2 e yimɓe 140,231 e nder limti yimɓe 2006.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Mayha
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mayha
Mayha wondi gariiri e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya, to bannge Kameruun.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Marte
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marte
Marte ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, Naajeeriya, to hirnaange maayo Caad. Ɗum woodi nokkuure 3,154 km2 e yimɓe 129,370 e nder limti yimɓe 2006.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Materum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Materum
Materum wondi wuro nder hukuma pamarun Karim Laamiiɗo nder Diiwal Taraba nder lesdi Naajeeriya, Afrik. Materum ina woodi maayo ɗo ɗon ƴiwoyi nder gariiri hoore mum.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Misaw
https://ff.wikipedia.org/wiki/Misaw
Misaw ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) Diiwal Bawci, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder gariiri Misaw.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Mobbar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mobbar
Mobbar ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Monguno
https://ff.wikipedia.org/wiki/Monguno
Monguno woni go'o nder nokkuuje laamu/tukucil lamu (hukuma pamarun) Diiwal Borno nder lesdi Naajeeriya.
Lindiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monguno#Lindiya
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monguno#Yimɓe
Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monguno#Koode_postaal
Wikipedia: Mubi North
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mubi_North
Mubi North ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya. Duule ɗo Adamawa State University e Federal Polytechnic, Mubi.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Mubi South
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mubi_South
Mubi South wonii nokku dowla Diiwal Adamawa, Naajeeriya.O mari laawol e mubi haa fuunaaŋge.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Nafaɗa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nafa%C9%97a
Nafaɗa ko nokkuure laamorde nder Diiwal Gombe, Naajeeriya. Hooreejo leydi ndii woni nder wuro Nafada to fuunaaŋge nokkuure ndee to 11°05′44′′N 11°19′58′′E, to maayo Gongola ɗo ƴellita nokkuure ndee.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Nangere
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nangere
Nangere ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Dii al Yobe, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder gariiri Sabon Garin Nangere (ko Sabon Gari) e 11°51′50′′N 11°04′11′′E.
Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nangere#Joogaraafiwol
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nangere#Yimɓe
Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nangere#Koode_postaal
Wikipedia: Ngala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngala
Ngala ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Borno, Naajeeriya, ɗo laral e Kameruun.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Nganzai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nganzai
Nganzai ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno nder hirnaange fuunaaŋge lesdi Naajeeriya.
Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nganzai#Koode_postaal
Wikipedia: Ngazargamu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngazargamu
Ngazargamu, wonnoo laamorgo laamu Bornu diga 1460 haa 1809. Ɗo woni 150 km (93 mi) hirnaange maayo Chad nder Yobe leydi Nigeria hannde, ɓaawo laamorgo nden ɗon haa jooni.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Nguru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nguru
Nguru (ko N'Gourou) ko nokku ɗo laamu nguu woni nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro ngo woni nder wuro Nguru ɓadi Maayo Haɗejia haa 12°52′45′′N 10°27′09′′E.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Numan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Numan
Numan, anndiraa kadi Nomweh (maaki 'hilltop'), ko wuro e nokku ɗo laamu nguu ɗo Aadamaawa, Naajeeriya.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Rann
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rann
Rann woni gariiri nder Diiwal Borno, Naajeeriya, haa hirnaangal Kameruun.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Shani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shani
Shani woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Shira
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shira
Shira ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Bauchi, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 1,321 km2 e yimɓe 234,014 ha nder limti 2006.
Hukuma pamarun nɗer Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_n%C9%97er_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Shongom
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shongom
Shongom woni nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Gombe, Naajeeriya. Hotaare mum woni nder gariiri Boh nder fombinaare nokkuure laamorde.
Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shongom#Joogaraafiwol
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shongom#Fijooji
Wikipedia: Song
https://ff.wikipedia.org/wiki/Song
Song woni wuro e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Adamawa, Naajeeriya woni wuro e nokkuure laamu leydi e nder leydi ndii, e nokkuure nde wonnoo e diiwaan Song, Dumme, Dirma, Kilange, Funa, Gudu, Mboi, Kilange, Hirna, Gari, Waje, Suktu, Zumo, Waltandi e Ditera.[1]
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Song#Yimɓe
Wikipedia: Takum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Takum
Takum ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreendi mum woni nder wuro Takum, ɗum tagi diga Wukari laamorde nder lewru Juun 1976, to 7°16′00′′N 9°59′00′′E.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Fuuro Pan Kilang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_Pan_Kilang
Fuuro Pan Kilang ko go'o nder nokkuuje turista to woyla fuunaaŋge lesdi Naajeeriya.[1] O ɗon ha Kaltungo, nokkuure laamorde Diiwal Gombe.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_Pan_Kilang#Firooji
Wikipedia: Tarmuwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tarmuwa
== Tarmuwa ==
Tarmuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarmuwa#Tarmuwa
Wikipedia: Tipci
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tipci
Tipchi ko wuro nder diiwaan Burra nder Ningi, nder Diiwal Bawci, Naajeeriya.[1] Ko woodi code posta 742102.
Wikipedia: Toungo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Toungo
Toungo woni wuro e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Ussa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ussa
Ussa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Lissam.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ussa#Fijooji
Wikipedia: Warji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Warji
Warji ko nokkuure laamorde nder Diiwal Bawci, Naajeeriya.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Wukari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wukari
Wukari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Taraba, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Wukari dow laawol A4.
Hukuma ((faamarun)) nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_((faamarun))_nder_Naajeeriya
Najeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Najeeriya_fuunangal
Najeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Najeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Ƴoola North
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%B3oola_North
Ƴoola North ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya. Haŋkadi Jimeta.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%B3oola_North#Hiimobe
Wikipedia: Helsinki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Helsinki
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helsinki#Demography
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helsinki#Internet
Wikipedia: Yorro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yorro
Yorro ko nokkuure laamu nder Taraba, lesdi Naajeeriya. Hooreejo leydi ndii woni nder wuro Kpantisawa.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yorro#HIIMOƁE
Wikipedia: Yunusari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yunusari
Yunusari ko nokkuure laamu nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. O woodi hooreejo mum nder wuro Kanamma (ko Kanama) haa wayla fuunaaŋge nokkuure dow maayo Burun Gana haa 13°06′15′′N 12°04′20′′E.
Lindiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yunusari#Lindiya
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yunusari#Yimɓe
Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yunusari#Koode_postaal
Wikipedia: Yusufari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yusufari
Yusufari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya. Ɗum fecciri dammugal to wayla e leydi Niiser.
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_Fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Zaki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zaki
Zaki ko nokkuure laamorde nder lesdi Bauchi, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 1,436 km2 e yimɓe 191,457 ha nder limti yimɓe 2006.
Hukuma pamarun nɗer Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_n%C9%97er_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Zing
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zing
Zing ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Ɗum ina woodi nokkuure 1,030 km2 e yimɓe 127,363 e nder limti 2006.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Tampere
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tampere
|-
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tampere#Internet
Wikipedia: Abduljabbar Nasiru Kabara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara
Abduljabbar Nasuru Kabara (anndiraa 7 Colite 1970) Abduljabbar ko diina Lislaamu lesdi Naajeeriya, e jannginoowo Qadiriyya, e nder Kano, woyla lesdi Naajeeriya, mo ɗon wi'a ko o ɗon moofta Annabijo Muhammadu. O ɓiɗɗo Nasuru Kabara, ardiiɗo qadiriyya Afrik hirnaange, e ɓikkoy Karibullah Nasir Kabara, mo o jeyaa baaba mum.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Ɓiɗɗo
Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Jaŋde
Goonɗinki Islaamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Goonɗinki_Islaam
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Nolde_hoore
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Fijooji
Wikipedia: Kamal Aboki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Aboki
Kamal Aboki (dugumi 1 Janaayo 1997) ko jokkondirɗo lesdi Naajeeriya e jokkondirɗo jokkondirɗe. O jokkondiri e nder jokkondirɗe Hawsa keewɗe.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Aboki#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Aboki#Maayi
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Aboki#Fijooji
Wikipedia: Abdulsalami Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar
Abdulsalami Abubakar GCFR (/ˌɑːbdəlsəˈlæmi ˌɑːbuˈbɑːkɑːr/ (njoo) (njoo); jibinaa 13 lewru Juun 1942) ko neɗɗo leydi Naajeeriya e hooreejo ardiiɓe lesdi Naajeriya haa hitaande 1998 haa hitaande 1999. O laati hooreejo lesdi Naajeeriya haa hitaande 1997 haa hitaande 1998.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#Ɓiɗɗo
Kuugal sojahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#Kuugal_soja
Kuugal nder konu lesdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#Kuugal_nder_konu_lesdi
Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#Himoɓe
Wikipedia: Abubakar Alhaji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Alhaji
Abubakar Alhaji ko laamɗo lesdi Naajeeriya, o woni Ministaar Fedde Ɓamtaare e Fedde Ɓamtaare. O ɗon jogii ko Sardauna Sokoto.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Alhaji#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Alhaji#Kuugal
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Alhaji#Himobe
Wikipedia: Amina diga Zazzaw
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_Zazzaw
Amina (daayaama hiitade dowgu alif 1533-1610 hewtinaade) ou Hawsajow[2][3] laamiiɗo taariika e nder wuro Zazzaw (ko jooni woni wuro Zaria e nder Diiwal Kaduna), to ko jooni woni to woyla hirnaange Naajeeriya.[4] O waawi wonde o laamii e nder feccere teemerre joweego na'i.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_Zazzaw#Ɓiɗɗo
Laamu e ɓesngu Zazzawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_Zazzaw#Laamu_e_ɓesngu_Zazzaw
Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_Zazzaw#Maayi
Wikipedia: Aminu Baba Ari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_Ari
Aminu Baba Ari (danyaama ƴande 21 Siito hiitade dowgu alif 1975) ko jokkondirɗo lisde Naajeeriya. O waɗii e nder fiilmiiji Hawsa ɗuuɗɗi, o anndiraa kadi e Baaba Ari.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_Ari#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_Ari#Fedde_e_jaaynde
Filme jeyaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_Ari#Filme_jeyaaɗo
Wikipedia: Adam Babah-Alargi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-Alargi
Adam Babah-Alargi (daayaama ƴande 25 liiyru bowte 1927 - 4 liiyru jolal 2019) [1] o wonnoo mo ganaajo mo o jaɓɓiino e nder kuɓaaji keewɗi e nder lesdi Gana.[3][4] O woni ganaajo arandeejo mo o nastini ganaajo arandeejo ganaajo.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-Alargi#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-Alargi#Maayi
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-Alargi#Fijooji
Wikipedia: Maryam Babangida
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Babangida
Maryam Babangida (1 jolal 1948 - 27 Bowte 2009) woni debbo Jeneraal Ibrahim Badamasi Babangida, mo woni hooreejo leydi Naajeeriya gila 1985 haa 1993.[1] Burmu mum woni ko haani ngam ɓeydaade ɓeydaade e laamu makko.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Babangida#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Wikipedia: Abdullahi Bala Lau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_Lau
Abdullahi Bala Lau, anndiraaɗo e innde Sheikh Balalau, ko jannginoowo Islaam, mawɗo diina, mufassir, e waajotooɗo. O woni hooreejo leydi[1] Jama'atu Izalatul Bidi'ah wa Ikamatus Sunnah,ko woni ɓurɗo gollaade Salafi nder lesdi Naajeeriya gila liiyru bowtal hiitande dowgu alif 2011.
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_Lau#Laamu
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_Lau#Kuugal
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_Lau#Himobe
Wikipedia: Ahmed Nuhu Bamalli
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli
Ahmed Nuhu Bamalli CFR (o daayaama yande jeewenyi 8 lewru korse hiitande ndunngu alif 1966) ko laamɗo lesdi Naajeeriya, bankooɗo e diplomate. O woni ardiiɗow lesdi Naajeeriya to tailand e jaajotooɗo nder lesdi Naajeeriya e nder lesdi Myanmar, e o woni amiri Fulɓe 19th to Zazzaw, leydi Naajeeriya e laamorde Zaria, Kaduna, lesdi woyla Naajeeriya.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Kuugal
Laamiiɗo Zazzawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Laamiiɗo_Zazzaw
Jaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Jaɓɓorgo_Ganndal
Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Himoɓe
Wikipedia: Mahmud Kanti Bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_Bello
Mahmud Bello (14 siilo 1945 - 29 juko 2017) [1] o wonnoo senatoore Naajeeriya mo daraniiɗo Katsina North Senatorial District of diiwal Katsina S, e dow lappol People's Democratic Party o wonnoo senatoore ɓurɗo heewde. O laati senatoore e 2003 o jeyaa e hitaande 2007.
Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_Bello#Firo
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_Bello#Kuugal
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_Bello#Fijooji
Wikipedia: Maryam Booth
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Booth
Maryam Ado Mohammed, anndiraa kadi Maryam Booth (duubi daygo 28 yarkooma 1993) o fijo gembitali e model Naajeeriya, anndiraaɗo ngam kuugal mum nder The Milkmaid (film) (2020), ɗum woni wakiilu Nigeria ngam kuugal ɓurngal international nder Academy Awards. Ngam kuugal maako "Zainab" nder film, o heɓii sariya Afrik Movie Academy Award for Best Actress in a Supporting Role.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Booth#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Booth#Kuugal
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Booth#Fijooji
Wikipedia: Alhassan Ɗantata
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata
Alhassan Ɗantata (ou daayaama hiitade dowgu silto 1877 - 17 liiyru Juko dowgu alif 1955) koɗo Naajeeriya woyla, jaayndiyanke koola e koolaaɗe, o wondi jaayndiyanke e jawdi Europe. O hokki jaayndiyanke mawɗe British e jawdi e kadi o jogii koɗeeji jaayndiyanke e Gold Coast.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#Ɓiɗɗo
Mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#Mawɓe
Firojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#Firoji
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#Hiimobe
Wikipedia: Dawrama
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dawrama
Dawrama ko Magajiya Dawrama (sawol 9th) woni laamɗo Hawsa'en, ko kanko woni Kabara Joopiiɗo Daura, o ardii ko o waɗi laamu e laamu laamu e laamu e laamu e laamu. Haalooji ɗemngal ina haani mo "maami laamiiɗo" laamu Hausa fuɗɗii e nokku ɗo hannde anndiraa ko laamuji woyla Niiser e Naajeeriya.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawrama#Fijooji
Wikipedia: Ruƙayya Dawayya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya
Rukayya Umar Dawayya (o danyaama nder nyalawmaare 17 yarkooma 1985) ko actressɗo Kannywood Naajeeriya ƴiwoyɗo Diiwal Kano, Naajeeriya.[1]
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#Kuugal
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#Nolde_hoore
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#Fijooji
Wikipedia: Bilkisu Funtuwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Funtuwa
Hajiya Bilkisu Salisu Ahmed Funtuwa ko winndiyanke Naajeeriya. O winndi ko e ɗemngal Hawsa ko e dow rewɓe mumen ɓeen ko e nder ɗemngal Muslim.
Wikipedia: Saratu Giɗaɗo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97o
Saratu Giɗaɗo, anndiraaɗo dow Daso (dimaa 17 lewru 1 1968), ko actressɗo fimji Naajeeriya, ɓurna-ɓurna nder kinndal Kannywood. O anndiraa ngam kuugal o ɗon waɗa dow o ɗon jeyaaɗo e mo ɗon jeyaaɗo e mo ɗon jeyaa e fuu ko o yiɗi ngam o heɓugo anndal.
Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97o#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle
Fimjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97o#Fimji
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97o#Fijooji
Wikipedia: Osama Hawsawi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Osama_Hawsawi
Osama Hawsawi (Arabic: أسامة هوساوي, jibinaa 31 Maars 1984) koɗo Sawudi Arabiya, jogiiɗo fotballe e nder leydi Sawudi.
Wikipedia: Kabiru Gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Gombe
Kabir Muhammad Haruna ko anndiraa ko Kabiru Gombe ko jannginoowo e modibbo diina Islaama leydi Naajeeriya. O woni hooreejo leydi leydi ndii e jam'atu Izalatil Bid'ah wa Iqamatus Sunnah, ko woni ɓurɗo gollaade Salafiyyah nder Naajeeriya, gila lewru Desemba 2011.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Gombe#Kuugal
himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Gombe#himobe
Wikipedia: Abubakar Gumi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi
Abubakar Mahmud Gumi (daayaama ƴande 5 Jolal 1922 - 11 Selto 1992) o wonnoo jannginoowo Lislaamu Naajeeriya e Grand Khadi leydi Naajeeriya fuunaare (1962 - 1967), darnde waɗi mo laamorde mawnde nder faamiila sharia e nder leydi ndi.
Biograafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#Biograafiwol
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#Fuɗɗam_golle
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#Fijooji
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#HIIMOƁE
Wikipedia: Ahmad Abubakar Gumi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi
Ahmad Abubakar Gumi oe daayaama ƴande 7 liiyru Jolal hiitade dowgube1956 ko diina Islaam, jannginoowo e ardiiɗo ardiiɗo konu e darnde kapiteen nder Nigeria Defence Academy (NDA). O woni mufti e mufassir hannde e juulde gowdo too lisde Kaduna Central Sultan Bello.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#Ɓiɗɗo
Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#Jaŋde
Kuugal konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#Kuugal_konu
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#Fijooji
Wikipedia: Mahamadou Issoufou
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahamadou_Issoufou
Mahamadou Issoufou (dimaa 1 janmaare 1952) woni politikkeejo leydi Niiseriyankoore mo o golli hooreejo leydi Niiseriyankoore gila 7 abriil 2011 haa 2 abriil 2021. Issoufou woni hooreejo leydi Niiseriyankoore gila 1993 haa 1994, hooreejo leydi ndii haa 1995 haa 1996, o wonnoo moɗo e nder kala suɓaaji hooreejo leydi gila 1993 haa 2016.
Wikipedia: Balaraba Ramat Yakubu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_Yakubu
Balaraba Ramat Yakubu (doduɗo 1959) [1] ko winndiyanke Naajeeriya mo winndi e Hawsare. O woni ardiiɗo nder winndannde littattafan soyayya walla "habbere yiɗde", e gooto e winndiyankeewɓe ɗemngal Hausa ɓe golle mum'en tuubani to Farayse.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_Yakubu#Ɓiɗɗo
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_Yakubu#Fijooji
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_Yakubu#Himobe
Wikipedia: TY Shaba
https://ff.wikipedia.org/wiki/TY_Shaba
Tamim Yahuza Shaban (tamaaji:TY Shaban) anndiraaɗo e TY Shaban ko Shaba woniɗoɗo inaɗo, dansa e jaaynde film e Kannywood, nder Diiwal Kano.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TY_Shaba#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Wikipedia: Ali Eisami
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Eisami
Ali Eisami Gazirmabe Bornu (ou daayaama hiitade dowgu silto. 1786 - 1787), anndiraa ɓaawo ɗun no William Harding, o wondi Kanuri neɗɗo mo British Royal Navy yaltini e maccuɓe.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Eisami#Firooji
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Eisami#Hiimobe
Wikipedia: Ajingi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ajingi
Ajingi woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, woyla lisde Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Albasu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Albasu
Albasu ko gelle nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder jihar Kano woyla lisde, Naajeeriya.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albasu#Fijooji
Wikipedia: Aleyro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aleyro
Aleyro ko gelle nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleyro#Hiimobe
Wikipedia: Anka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anka
Anka ko nokku ɗo laamu (hukuma pamarun) nguu woni nder Zamfara, Naajeeriya. Hoofde wuro ngoo woni nder wuro Anka e 12°06′30′′N 5°56′00′′E.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Arewa Dandi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Arewa_Dandi
Arewa Dandi ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya, e nder leydi Niiser.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Argungu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Argungu
Argungu woni gariiri nder lesdi Naajeeriya, Kebbi, ɗon haade Maayo Sokoto. Ha nder hitaande 2007 Argungu woodi yimɓe 47 064.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Awgiy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Awgiy
Awgiy ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Tsafe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tsafe
Tsafe (ko Chafe) ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Daande mum woni nder gariiri Tsafe haa 11°56′00′′N 6°54′00′′E.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Caamo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Caamo
Caamo woni gariiri nder caka lesdi Naajeeriya.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caamo#Fijooji
Wikipedia: Caranci
https://ff.wikipedia.org/wiki/Caranci
Caranci (ko Ceranci) ko wuro e nokku ɗo laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, woyla Naajeeriya. wuro, dow laawol A9, woni laamorde LGA.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Jama Mohamoud Egal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Mohamoud_Egal
Gimɗo cuɓal lesdi somali
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Mohamoud_Egal#Nassiji
Wikipedia: Hassan Isse Jama
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Isse_Jama
Ballitowo mawɗo arɗuujo laamu lesdi somali
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Isse_Jama#Kuugal
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Isse_Jama#Nassiji
Wikipedia: Ciikun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ciikun
Ciikun ko nokkuure laamu nder Diiwal Kaduna nder lesdi Naajeeriya. Ko nokkuure hee hee heewi 4,466 km2, e yimɓe 372,272 e nder limti yimɓe 2006.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Fagge
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fagge
Fagge ko nokkuure laamorde nder Kano, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 21 km2 e yimɓe 198,828 ha nder limti yimɓe 2006.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Fakai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fakai
Fakai ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Babura
https://ff.wikipedia.org/wiki/Babura
Babura ko nokku ɗo laamorde (hukuma pamarun) Diiwal Jigawa, Naajeeriya. O mari daande e hukuma pamarun Bawre Diiwal Katsina e woyla, Kazawre e hirnaange Sule Tankarkar e fuunaange e Ɗanbatta Diiwal Kano e worgo.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Bafoy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bafoy
Bafoi (ngoo Bafoy Kanay, Bafay Gora) wondi wuro to Kanay nder diiwaan Zangon Kataf nder firo Diiwal Kaduna nder lesdi Naajeeriya. Koode postaal nokku oo ko 802145.
Kootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bafoy#Kootaaji
Wikipedia: Bagudu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bagudu
Bagudo ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya, ɗo feccere e leydi Niiser e leydi Benen.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Ɓagwai
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81agwai
Bagwai ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Hotaali mum woni nder wuro Ɓagwai.
Dooseejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81agwai#Dooseeje
Wikipedia: Bakori
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakori
Bakori ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. Ɗum ummorii nder 15 mee 1989 ngam ngomnaaru konu diiwal Katsina Major General Lawrence Onoja
Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakori#Joogaraafiwol
Wikipedia: Bakura
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakura
Bakura ko nokkuure laamu Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Hoofde wuro ngo'o woni nder wuro Bakura haa 12°42′37′′N 5°52′23′′E haa woyla fuunaaŋgo nokkuure laamu leydi.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Balle
https://ff.wikipedia.org/wiki/Balle
Balle woni wuro nder Diiwal Sokoto, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Bari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bari
Bari woni gariiri yimɓe ɗuuɗugo nder hukuma pamarun Rogo nder Diiwal Kano, Naajeeriya1] diga duuɓi ɗuuɗɗi, diga Kano hukuma pamarun Karaye.
Wikipedia: Batsari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Batsari
Batsari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batsari#Hiimoɓe
Wikipedia: Bawre
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bawre
Bawre ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya, e ko fecciri e leydi Niiser. Hota wuro ngoo woni nder wuro Bawre haa woyla hirnaange nokkuure nden e 12°50′10′′N 8°44′47′′E.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Bebeji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bebeji
Bebeji ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya.
Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebeji#Joogaraafiwol
Wikipedia: Laamorde Bichi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Bichi
https://dailytrust.com/the-making-of-the-58th-emir-of-kano-aminu-ado-bayero/Italic text
Footojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Bichi#Footoji
Wikipedia: Bindawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bindawa
Bindawa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni e gariiri bindoa haa 12°40′11′′N 7 °48'19"E .
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Binji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Binji
Binji ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Sokoto, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Birnin Gwari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_Gwari
Birnin Gwari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kaduna, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Birnin Kudu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_Kudu
Birnin Kudu ko wuro e nokku ɗo laamorde (hukuma pamarun) diiwal ndii woni nder worgo Jigawa, lesdi Naajeeriya. Ko haani 120 km haa sahaa fuunaaŋge Kano.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Birniwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Birniwa
Birniwa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Jigawa, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Bodinga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bodinga
Bodinga ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Sakkwatoɓe, lesdi Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Boodinge.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Buuji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Buuji
Buuji ko nokkuure laamorde (hukma pamarun) nder diiwal Jigawa, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Bukkuyuum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bukkuyuum
Bukkuyuum (ko'o bukwium)) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Bukkuyuum.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Bungudu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bungudu
Bungudu (ko'o bungundu) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Hoofde wuro ngoo woni e gariiri Ngunduu haa 12°16′00′′N 6 °33ʹ24"E .
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bungudu#Hiimoɓe
Wikipedia: Bunkuure
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bunkuure
Bunkuure ko nokku laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Buunza
https://ff.wikipedia.org/wiki/Buunza
Buunza ko nokkuure laamorde (LGA) nder leydi Kebbi, Nigeria. Hoofde wuro ngoo woni e gariiri bunsa nden wonnoo hitaande 1975 diga lesdi Sokoto wakkati laaɓnde laamu nguu to Janaarjo Murtala fuu.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buunza#Fijooji
Wikipedia: Igabi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Igabi
Igabi ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Kaduna, lesdi Naajeeriya. O ɗon hooreejo mawɗo - Jabir Khamis.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Illela
https://ff.wikipedia.org/wiki/Illela
Illela ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Sakkwatoɓe, Naajeriya. Wuro maare maako ɗon nder gariiri Illela.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Illo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Illo
Illo woni wuro nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya.
Taariiha fuɗɗiiɓe koloniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illo#Taariiha_fuɗɗiiɓe_koloniya
Wakkati koloniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illo#Wakkati_koloniya
Wikipedia: Ingawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingawa
Ingawa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya.
Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingawa#Taariiha
Wikipedia: Isa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa
Isa ko wuro e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Sakkwatoɓe, lesdi Naajeeriya. O mari daande bee Shinkafi nder Zamfara , Goronyo be Sabon Birni diga hirnaange nden haa woyla hakkilaneeki ha Sakkwatoɓe boo to fuunaaŋge leysi Niiser .
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Dala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dala
Dala ko nokkuure laamorde nde yimɓe njooɗi nder Diiwal Kano, Naajeeriya e wuro Kano ɗum tagi ha May 1989, diga laamu karallaaji seniiɓe. Ɗum ɗon ha fombina fuunaaŋgal hirnaange Kano.
Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dala#Fijooji
Wikipedia: Fuuro Dala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_Dala
Fuuro Dala (ngoo kadi hollata Dala) ko tiilde nder Kano, leydi Naajeeriya. Ko e mawngu 534 mita (1.
Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_Dala#Taariiha
Wikipedia: Ɗambatta
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aambatta
Ɗambatta (ko Ɗanbatta ko e Ɗambaarta) woni nokku dowla (hukuma pamarun) Diiwal Kano, lesdi Naajeeriya. Ɗum tawaa naange 49 mil haa woyla wuro kano to sahaa fuunaare nder laanaango maayo Kanwa bee jugo Jigawā .
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Ɗan Muusa
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aan_Muusa
Ɗan Muusa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Danndi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Danndi
Danndi woni nokku dowla leydi (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Fuude mum e wuro Kamba .
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Ɗanduume
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aanduume
Ɗanduume (ko ɗan duume) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hoofde mum woni e wuro Ɗanduume to hirnaange laana ndin 11°27′30′′N 7 °07'37"E .
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Dannge Cuuni
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dannge_Cuuni
Dannge Cuuni ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Sakkwatoɓe, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Dawakin Kudu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dawakin_Kudu
Dawakin Kudu ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Hotaare mum woni e wuro dawakaa kudu .
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Dawakin Toofa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dawakin_Toofa
Dawakin Toofa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Degel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Degel
Degel woni gariiri nder hirnaange lesdi Naajeeriya. Sahaaji goɗɗi degal jeyaa e wuro Hawsa Gobir, ɗum anndiraa ngam o wondi saare Fulani Islaamɗo Usman dan Fodio diga 1774 haa 1804.
Wikipedia: Dooguuwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dooguuwa
Dooguuwa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder fombina Kano, Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Dutsi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dutsi
Dutsi ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Wuro maare mum ɗon nder gariiri Dutsi haa woyla lesdi Nigeria.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Dutsin-Ma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dutsin-Ma
Dutsin-Ma ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya.
Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutsin-Ma#Taariiha
Wikipedia: Jankasa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jankasa
Jankasa (Ashong Asyui) ko wuro nder Jey, hukuma pamarun Zangon Kataf, worgo Diiwal Kaduna leydi Naajeeriya.
Kootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jankasa#Kootaaji
Wikipedia: Jega
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jega
Jega ko nokkuure laamorde nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Wuro maare maako ɗon nder gariiri Jega.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jega#Yimɓe
Wikipedia: Takai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Takai
== Takai ==
Takaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takai#Takai
Wikipedia: Tambuwal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tambuwal
Tambuwal ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Sakkwatoɓe, Naajeeriya. Hotaali mum woni nder wuro Tambuwal dow laawol A1 haa 12°24′00′′N 4°40′ 00′′E.
himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tambuwal#himobe
Wikipedia: Talata Mafara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Talata_Mafara
Talata Mafara ko nokkuure laamu nder Diiwal Zamfara, lesdi Naajeeriya. Hotaande mum woni nder wuro Talata Mafara, ko e 15 km diga tayta Bakolori dow Maayo Sakkwatoɓe 12°34′00′′N 6°04′ 00′′E.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Tangaza
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tangaza
Tangaza ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Sakkwatoɓe, Naajeeriya. Maandu maako ɗon nder gariiri Gidan Madi.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Taaraawni
https://ff.wikipedia.org/wiki/Taaraawni
Taaraawni ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Sakaryaali mum woni nder nokku Unguwajjo Uku nder wuro Kano.
Pattulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taaraawni#Pattule
Wikipedia: Federal College of Education (Technical), Asaba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Asaba
Federal College of Education (Technical), Asaba woni fedde laamu jaŋde mawnde nder berniiwol Asaba, Diiwal Delta, Naajeeriyia. O hawti e Fede Ɓannde Benin (Naajeeriya) ngam kubaruuji jaangirde maako.
Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Asaba#Taariiha
Kooruujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Asaba#Kooruuji
Fannuukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Asaba#Fannuuki
Wikipedia: Abdiqani Mohamoud Jidhe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiqani_Mohamoud_Jidhe
Abdiqani Mohamoud Jidhe Gimɗo cuɓal Somaaliya (somali: Aɓdiqani Maxamuud Jiidhe) un gimɗo cuɓal lesdi somali, lattiɗo joonta gomnaajo ɗi lardu Gebiley ɗun somali tunɗe liiyru jolal too dowgu 2021.https://qorilugudnews24.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiqani_Mohamoud_Jidhe#Nassiji
Wikipedia: Dafour
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dafour
Dafour taa waɗe’ wemmbeede yuwude Darfur
Laara kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dafour#Laara_kadi
Wikipedia: Damakawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Damakawa
Damakawa nɗe jawleeru lasngol dun kamani 500-1,000 yimɓe nder woyla-hirna Naajeeriya. Mbe jooɗi nɗer chi’on, saareeji tati haade maganda nder hukuma pamarun Sakaba lardu, Diiwal Kebbi.
Makkude jokkudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damakawa#Makkude_jokkude
Wikipedia: Dawada
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dawada
Dawada (Duwwud, dawwada) un lasngol jawleeru Afro-Arab dega nde lardu fezzan dun fombinaare libiy. Ebe jooɗii ladude fiilaade nde gabraoun oasis ndeta gallure dun murzuk, innae nde yirbotoo brine shrimpee nder nde weeduuji lamdam.
Wikipedia: Yimɓe Dawro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Dawro
Dawro nde yimbe dun fombinaare Ethiopy, kadi anndira haano nɗe ometeɓe mbolda bolle wolde dawragna.
Wikipedia: Lenyol Jawleeru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lenyol_Jawleeru
Dibo nde Lenyol Jawleeru jottoriidun nɗer cakaare naajeeriya mbe nde jottori haade nde gelle bida e nden haa dubbe un julbe (islaama). Bolle maɓɓe un ko nanndɗ haa nupe.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lenyol_Jawleeru#Himobe
Wikipedia: Garko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Garko
== Garko==
Garkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garko#Garko
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garko#Himobe
Wikipedia: Rafi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rafi
Rafi e hukuma pamaru haa diiwal Neja, Naajeeriya. Hedkwata maɓbe dow fattude Kagara haa A125 Highway.
Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafi#Himoɓe
Wikipedia: Tudun Wada
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tudun_Wada
Tudun Wada e hukuma pamaru dow diiwal/wuro Kano, Naajeeriya. Lamba Lenguru postal code hanju on 710104.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tudun_Wada#Himobe
Wikipedia: Isa Yuguda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda
Isa Yuguda (O danñyaama e ññyalde 15 haaram sakitiiɗu e ɗumngu aliif 1966 ) O neɗɗo Siyaasaaji maa. Kadi ma ministaajo fiirooje daw dega lewru Duujal nde ɗumngu ngu 2003 yaahri lewru Morse ngu 2005.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda#HIIMOƁE
Wikipedia: Sunusi Lamido Sunusi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sunusi_Lamido_Sunusi
Sanusi Lamido Sanus sunusi lamido sunusi o(O daññaama 31nder lewru yuuni alif teemeeje jowee nayi e cappanɗe e go'o (1961. Ɓingel wuro laamu kani Kadi kiiɗo mawɗo gomnàajo bankiwal maongal Naajeeriya (CBN).
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunusi_Lamido_Sunusi#HIIMOƁE
Wikipedia: Maria Howard Weeden
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden
Maria Howard Weeden (6 morso 1846 - 12 seedto 1905), mo sayni golle mum nden wurtini no Howard Weden, o wonnooɗoɗo tawonɗo e mawɗo Amerik mo wondi e Huntsville, Alabama. Caggal konu lesdi Aameerika, o fuɗɗi feere kuuɗe ɗe o waɗi, ɗe hawti e fotooji yimɓe afriknaaɓe e rewɓe ɓe ɓe ngalaa hakke. O holliti kuuɗe maako nder Berlin e Paris nder hitaande 1895, to ɗum jaɓaama. O holliti defte nayi nder nder deftere maako diga 1898 haa 1904, o holli e defɗe maako. O waɗii ko o waɗata nder Alabama Women's Hall of Fame e hitaande 1998.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#Ɓiɗɗo
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#Kuugal
Nguurdam e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#Nguurdam_e_maayde
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#Himobe
Wikipedia: Muhammad Abdullahi Bulangu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abdullahi_Bulangu
Muhammad Abdullahi Bulangu eii eriminmo naylde 5 lewru yolllal duubi 1955 eii lysdi Bulangu unguwarii Kofar Fada hukuma pamaru Kafin Hausa Diiwal Jigawa Leydi Naajeeriya.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abdullahi_Bulangu#HIIMOƁE
Wikipedia: Bulangu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bulangu
Bulangu eii yalde Doon onn bididoo hukuma pamaru kafin Hausa Diiwal Jigawa ewodi jama, are ei din tokoucil lamurade.
Wikipedia: Gembu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gembu
Gembu dum nokkore on e woni deu mambilla plateau haa Diiwal Taraba nder lesdi Naajeeriya. Dum latake headquarter nder hukuma pamara je sardauna andinama mambilla LGA ha nder Taraba.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Katherine Arthur Behenna
https://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna
Katherine Arthur Behenna (duubi daygo 1860 - 21 Silto 1926), anndiraa kadi e Kathleen Arthur Beenna, wonnooɗo Scottish bammbaaɗo, gimɗo, ruuhuwal, e sufragiist. O ɗon winndi kuuje dow huutoreeɓe ɓerɗe John Prendergast e John Pendregeist.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Ɓiɗɗo
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Kuugal
Firo e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Firo_e_jaɓɓorgo
Nolde e jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Nolde_e_jawdi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Himobe
Wikipedia: Lingua Franca Nova
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lingua_Franca_Nova
Lingua Franca Nova ( "Elefen" ) ko ɗemngal ngal footiima wonde e laaɓal, e fotaani anndude ngam haalde e nder leyɗe goɗɗe.
Wikipedia: Sumaila
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sumaila
Sumaila eii hukuma pamarun nder Diiwal Kano nder lysdi Naajeeriya ewodi tarihi,en sossai e fumbina toe Garko toe Woila Gaya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gaya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gaya
Gaya eii hukuma pamarun nder Diiwal Kano nder lysdi Naajeeriya ndum littugal wudil.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gwaram
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwaram
Gwaram eii hukuma pamarun Diiwal Jigawa lysidi Naajeeriya e wodi Janbide e yempre Gwaram, nder ewodi bididdo 1,912km (sq ml) e wodi Jama,are e junbe duubi 2006
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Mustapha sule lamido
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_sule_lamido
Mustapha sule lamido dum Nyalde lewru 5 dujjal duubi 1983 eii lysdi siyasa,en Naajeeriya eii lomou eii woni nokkuure g
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_sule_lamido#HIIMOƁE
Wikipedia: Muhammad Umar Bago
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Umar_Bago
Muhammad Umar Baogo dum nylde 22 lewru fabarilu eii lysdi siyasa,en Naajeeriya eriminmo dum Minna Diiwal Niger eiii nokkuure Nupe nder membajjo hukuma pamarun Chanchanga Muhammad Bogo jorni eii gwamajjo Diiwal Niger Naajeeriya.
Wikipedia: Boss Gidahylda Mustapha
https://ff.wikipedia.org/wiki/Boss_Gidahylda_Mustapha
Boss Gidahyelda Mustapha CFR Eriminmo duubi 1956 eii lysdi lawrajju toe lysdi siyasa,en Naajeeriya jorni ei SGF gada 2017 toe 2023 nder Ardiiɗo Covid 19 PTF.
Wikipedia: Teresa Okure
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Okure
Teresa Okure (jo duuɓi 80) woni mo'o katolikiyankeejo Naajeeriya. O woni Afriknaajo arandeejo mo laato nder Ummaatoore Ɓiɗɗo Yeesu.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Okure#Kuugal
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Okure#Firooji
Wikipedia: Sabira Ibekwe Abdullah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_Abdullah
Patience Ibekwe Abdullah (duubi daygo 1963) ko laamiiɗo konu dansannda'en (poliis) nder lesdi Naajeeriya. Ka ɓaawo mo ɓeydaama to darnde daraniwol polis, o jeyaa e daranaaku darniwol polisiwol to suudu daraniiɗo jamirooje jamiri lesdi, hooreejo leydi, Abuja, to o darndi ngam darnaago jamirɗi lesdi.
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_Abdullah#Nolde_hoore
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_Abdullah#Kuugal
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_Abdullah#Firooji
Wikipedia: Endurance Abinuwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Endurance_Abinuwa
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Endurance_Abinuwa#Firooji
Wikipedia: Folashade Abugan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Abugan
Folashade Abigeal Abugan (dugumi 17 Desemba 1990) ko dannduɗo lesdi Naajeeriya mo anndini dow 400 mita. O wonnoo koode 400 m koondeeje nder juulde 2007 All-Africa Games e o ɓeydi haa kooreeji nder jeewte Afrik 2008 , nde o waɗi sahaa ɓurɗo ɓooyde e 50.
Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Abugan#Ko_ɓe_waɗi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Abugan#Firooji
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Abugan#Wurooji_ɓooyɗi
Wikipedia: Bukola Abogunloko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bukola_Abogunloko
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukola_Abogunloko#Firooji
Wikipedia: Rose Aboaje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje
Rose Aboaje (danyeeki 1977) ko danyaako lesdi Naajeeriya mo jogiiɗo nder lesdi Naajeeriya nder gasa'en nder leydi e nder leyɗeele. O heɓii koode go'o e koore nder 100m e 200m nder juulde Afrik nder 1998 nder atletiki.
Firooje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#Firooje_jaaynde
Ɓurɗe ɓurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#Ɓurɗe_ɓurde
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#Firooji
Wikipedia: Anike Agbaje-Williams
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anike_Agbaje-Williams
Anike Agbaje-Williams (ou daayaama ƴande 23 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1936 jibinaa Kuforiji) woni go'oto nder ɓe ɗon jaɓɓa habaru nder lesdi Naajeeriya. O woni debbo arandeejo teleeji e hollitɗo teleji nder Leysdi Naajeeriyahttp://punchng.
Jooɗahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anike_Agbaje-Williams#Jooɗa
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anike_Agbaje-Williams#Firooji
Wikipedia: Dorcas Ajoke Adesokan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan
Dorcas Ajoke Adesokan (danyeeki 5 lewru Yuuli 1998), ko jokkinoowo badminton Naajeeriya.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Kuugal
Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Ko_ɓe_waɗi
Fedde Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Fedde_Afrik
Koɗol Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Koɗol_Afrik
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Firooji
Wikipedia: Sekinat Adesanya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sekinat_Adesanya
Sekinat Adesanya Akinpelu (danyeeki 25 Yuuli 1987) ko dannduɗo lesdi Naajeeriya mo anndini dow 400 mita.
Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sekinat_Adesanya#Ko_ɓe_waɗi
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sekinat_Adesanya#Wurooji_ɓooyɗi
Wikipedia: Yinka Ajayi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ajayi
Yinka Ajayi (danyeeki 11 August 1997) ko jaŋdeere lesdi Naajeeriya mo jaɓɓi dow 400m. O wondi koode bronze to ko'o je'e Afrik 2018 to Asaba.
Firooje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ajayi#Firooje_jaaynde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ajayi#Firooji
Wikipedia: Aminat Adeniyi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminat_Adeniyi
Aminat Oluwafunmilayo Adeniyi (be danyee mou haa nder nyalawmaare 21 Seedto 1993) ko worgoowo nder lesdi Naajeeriya. O hawri e nder fijirde freestyle rewɓe 58 kg nder juulal Commonwealth 2014 to o heɓi medal gold.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminat_Adeniyi#Firooji
Wikipedia: Tosin Adeloye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tosin_Adeloye
Tosin Adeloye (danyeeki 7 Febrayru, 1996) ko jaŋdeejo lesdi Naajeeriya. O hawri e nder 400 mita nder jaŋde duniyaaru nder atletiki e Beijing, Ciina.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tosin_Adeloye#Firooji
Wikipedia: Amina Ali (jooji)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji)
Amina Ali Nkeki woni Naajeeriya mo ɓaawo booɓo Boko Haram. O wondi gooto e 276 jannginooɓe rewɓe ɓe bandol ɓe ƴetti iga Chibok nder hitaande 2014.
Caggal ɓaawo ɓiyugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji)#Caggal_ɓaawo_ɓiyugo
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji)#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji)#Firooji
Wikipedia: Oyeronke Akindele
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oyeronke_Akindele
Oyeronke Akindele (danyeeki 8 April, 1946) ko jaŋdeere lesdi Naajeeriya. O hawri e nder 100 mita rewɓe nder juulde Olympics 1968 .
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyeronke_Akindele#Firooji
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyeronke_Akindele#Wurooji_ɓooyɗi
Wikipedia: Zainab Damilola Alabi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi
Zainab Damilola Alabi (danyeeki 16 Oktooba, 2002) ko jokkinoowo badminton Naajeeriya. O hawti e kuugal badminton mawɗo e nder nokku e duniyaaru.
Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#Ko_ɓe_waɗi
Koɗol Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#Koɗol_Afrik
Fedde Ɓooyɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#Fedde_Ɓooyɓe_Afrik
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#Firooji
Wikipedia: Ime Akpan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_Akpan
Ime Akpan (danyeeki 27 April, 1972) ko debbo joginoowo jogorɗo e nder leydi Naajeeriya, mo jogori e dow 100 mita rewɓe nder nder golle mum. O wondi go'o dow dow ko'e Olimpiyanko'en (1996), o heɓii koode goɗɗe nder juulde 1991 All-Africa Games nder Cairo, Misra
Koɗol gasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_Akpan#Koɗol_gasa
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_Akpan#Firooji
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_Akpan#Wurooji_ɓooyɗi
Wikipedia: Cecelia Akagu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_Akagu
Cecilia Akagu woni Brigadier Janaarjo nder konu lesdi Naajeeriya. O ɗon jeyaa e jaajorgal jaayndeeji nder konu.
Kuugal e nguurndam saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_Akagu#Kuugal_e_nguurndam_saare
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_Akagu#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_Akagu#Firooji
Wikipedia: Onome Akinbode-James
https://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James
Onome Akinbode-James (danyeeki 9 Maayu, 2000) ko jokkondirɗo basketbol Naajeeriya. O wakkilani lesdi Naajeeriya nder FIBA Africa Under-16 Championship for Women.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Ɓiɗɗo
Jaŋde jaŋngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Jaŋde_jaŋngirde
Jaŋde jaŋdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Jaŋde_jaŋdi
Kuugal nder team nationalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Kuugal_nder_team_national
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Firooji
Wikipedia: Kudirat Akhigbe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Akhigbe
Kudirat Akhigbe (danyeeki 29 Diisemba, 1981) ko jaŋdeejo lesdi Naajeeriya mo jogiiɗo nder 400m.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Akhigbe#Firooji
Wikipedia: Fatima Bashir
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Bashir
Fatima Bashir (danyeeki 8 janngo 1995), ko juudaaɗo Naajeeriya mo jogori e nder jaaynde rewɓe. O heɓii medal bronze nder juulde 2015 All-Africa Games nder jaŋde 48kg.
Kuugal ɓallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Bashir#Kuugal_ɓalli
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Bashir#Firooji
Wikipedia: Fatima Azeez
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez
Titilayo Fatima Azeez (danyeeki 31 lewru Diisemba, 1992) ko jokkondirɗo badminton Naajeeriya. E hitaande 2010, o jokki e juulde Summer Olympics to Singapore.
Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Ko_ɓe_waɗi
Fedde Ɓooyde Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Fedde_Ɓooyde_Afrik
Koɗol Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Koɗol_Afrik
BWF International Challenge/Serieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#BWF_International_Challenge/Series
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Firooji
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Wurooji_ɓooyɗi
Wikipedia: Ayomide Emmanuel Bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayomide_Emmanuel_Bello
Ayomide Emmanuel Bello (danyeeki 4 Apriil 2002) ko canooɗo lesdi Naajeeriya. O hawri e nder nder C-1 200m rewɓe nder Olympics Summer 2020 waɗii Tokyo, Japan.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayomide_Emmanuel_Bello#Firooji
Wikipedia: Ada Benjamin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin
Ada Benjamin (daayaama yande 18 liiyru dujjal hiitande alif 1994) ko jokkondirɗo Naajeeriya, hiirnari Afrik moo anndini dow jaanɗe.andal
Jooɗahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#Jooɗa
Medaljehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#Medalje
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#Wurooji_ɓooyɗi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#Himobe
Wikipedia: Margaret Bamgbose
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose
Margaret Bamgbose (danyeeki 19 Oktooba, 1993) ko jaŋdeere lesdi Naajeeriya mo jaɓɓiima nder mita 400. O laati go'o nder 11 nder nder Aameerik nder jaŋde Notre Dame.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#Kuugal
Notre Damehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#Notre_Dame
NCAA ko'e jaŋde e jaɓdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#NCAA_ko'e_jaŋde_e_jaɓde
Biograafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#Biograafiwol
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#Firooji
Wikipedia: Leka Mini Baridam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Leka_Mini_Baridam
Leka Mini Baridam ko taekwondo joginoowo Naajeeriya mo ɗon hawta nder jaaynde mawɓe rewɓe. O heɓii medalle bronze nder juulde Afrik e hitaande 2011 nder kilo 73.
Kuugal ɓallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leka_Mini_Baridam#Kuugal_ɓalli
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leka_Mini_Baridam#Firooji
Wikipedia: Ogonna Chukwudi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi
Ogonna Franca Chukwudi (danyeeki 14 Septemba, 1988) ko jokkondirɗo Naajeeriya mo jogori no halfitaade e nder labbol Itali Lazio e e gollude leydi Naajeeriya.
Kuugal nder kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#Kuugal_nder_kuugal
Kuugal hakkunde leyɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#Kuugal_hakkunde_leyɗe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#Firooji
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#Wurooji_ɓooyɗi
Wikipedia: Umaru Tanko Al-makura
https://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Tanko_Al-makura
Umaru Tanko Al-makura eriminmo duubi 1952 eii lysdi lomou toe siyasa,en Naajeeriya nder Diiwal Nassarawa eii Dun gwamajjo toe sanatajjo .
Wikipedia: Evelyn Ebhomien
https://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Ebhomien
Evelyn Ebhomien (danyeeki 15 Fabrayru, 1981) ko jaɓɗo ɓannduɗe nder lesdi Naajeeriya. O hawri e nder nder ɓalli ɓaleeji ɓalleeji e dow dow ko'e maɓɓe nder juulde Olimpiiki hitaande 2000.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Ebhomien#Firooji
Wikipedia: Grace Ebor
https://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Ebor
Grace Ebor (danyeeki 8 Aguusta, 1977) ko jokkondirɗo Naajeeriya mo jaɓɓiima e nder nder jokkude hakkunde. O heɓii medalli jaŋde nder mita 800 nder juulal 2003 All-Africa Games.
Koɗol gasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Ebor#Koɗol_gasa
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Ebor#Firooji
Wikipedia: Emem Edem
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emem_Edem
Emem Edem (danyeeki 15 Oktooba, 1983) ko dannduɗo lesdi Naajeeriya mo jaɓɓiima e nder 100m.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emem_Edem#Firooji
Wikipedia: Charity Ekezie
https://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie
Charity Ekezie woni TikToker Naajeeriya e wonde jarida.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Kuugal
Jaɓɓorgo Kewuuji e jaɓɓordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Jaɓɓorgo_Kewuuji_e_jaɓɓorde
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Nolde_hoore
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Firooji
Wikipedia: Itohan Ebireguesele
https://ff.wikipedia.org/wiki/Itohan_Ebireguesele
Itohan Ebireguesele (danyeeki 31 Yuuli, 1990) ko jogorɗo darnde darnuki darnaange nder lesdi Naajeeriya. O jeyaa e nder kilo 69 o heɓi medaluuji e dow 2010 e 2014 Commonwealth Games.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itohan_Ebireguesele#Firooji
Wikipedia: Gwarzo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwarzo
Gwarzo dum latake hukuma pamarun nder Diiwal Kano nder Naajeeriya eill latake Gwarzo Eii wodi Janbide 393 km2 toe jama,are 183,987 dum 2006 .
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Fawziya Abdoulkarim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fawziya_Abdoulkarim
Koolɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawziya_Abdoulkarim#Koolɗe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawziya_Abdoulkarim#Firooji
Wikipedia: Camila Brait
https://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait
|-
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Kuugal
Kuugal hakkunde leyɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Kuugal_hakkunde_leyɗe
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Neɗɗo
Goomuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Goomu
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Firooji
Wikipedia: Hadi Abubakar Sirika
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hadi_Abubakar_Sirika
Hadi Abubakar Sirika nder nylde 2 lewru mayu mongou 1964 hukuma pamarun Dutsi Diiwal Katsina. Jorni ewodi ministajjo Lysidi Naajeeriya dun on Ardiiɗo majalisajju Katsina woila
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadi_Abubakar_Sirika#Himobe
Wikipedia: Chris Nwabueze Ngige
https://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Nwabueze_Ngige
Chris Nwabueze Ngige dum nylde 8 lewru Augusta 1952. Eii dun ministajjo Lysidi Naajeeriya Joe go,on bididdo gwamnatajjo Muhammadu Buhari eii gada Diiwal Anambra latake Jambiya,en PDP.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Nwabueze_Ngige#Himobe
Wikipedia: Zainab Lawal Gummi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Lawal_Gummi
Zainab Lawal Gummi woni komisaaru elto nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. O laamaama ngam ngomnaaru Bello Matawalle.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Lawal_Gummi#Kuugal
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Lawal_Gummi#Firooji
Wikipedia: Safiya Hussaini
https://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini
Safiya Hussaini Tungar Tudu (danyeeki 1967) ko debbo Naajeeriya mo ɓe waɗi kiita ngam waɗugo njeenu nder hitaande 2002. O danydi ɓiɗɗo debbo go'o nder Sakkwatoɓe, lesdi Naajeeriya nder sari'a.
Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Ɓaawoore
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Firooji
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Wurooji_ɓooyɗi
Wikipedia: Kiyawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kiyawa
Kiyawa latake hukuma pamarun nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya dum wooduke woru Kiyawa nder Naajeeriya
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kiyawa#HIIMOƁE
Wikipedia: Bali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bali
BALI
Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_Naajeeriya
Naajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangal
Naajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woyla
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Gashaka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gashaka
GASHAKA
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Karim Lamido
https://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Lamido
KARIM LAMIDO
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Lamido#Himobe
Wikipedia: Kurmi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kurmi
KURMI
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Lau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lau
LAU
Wikipedia: Kazaure
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kazaure
Kazaure latake lamourade toe hukuma pamarun nder Diiwal Jigawalysdi Naajeeriya ndum headquarter nder nukkore kazaure.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Yankwashi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yankwashi
Yankwashi Latake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya ewodi headquarter nder karkana.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Kiri kasama
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kiri_kasama
Kiri Kasama latake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya, ewodi headquarter nder kiri Kasama toe bididdo 797km2 toe jama,are 191,523 duubi 2006 census. Lamba,en 731.
Wikipedia: Abdul Rahman Al-Sudais
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rahman_Al-Sudais
Abdul Rahman Ibn Abdul Aziz al-Sudais (Arabic: عَبْدُ ٱلرَّحْمَٰنِ بْنُ عَبْدِ ٱلْعَزِيزِ ٱلسُّدَيْسِ, bee andirimou be A-Sudais), o neddo gooto nder imams joweenay jei Juulurde, Masjid al-Haram nder Makkah, Saudi Arabia; Ardidow jei Kuubdum Ardabe fiijiji di nde dum didi asaminkeejum Juulurde; innora Qari'( o hadditijo qur'anaa); Kanko own Dubai international asaminkeejum qur'anaa Award's "Lislaamu wela -ii'amjo haa hiitande dowgu 2005.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rahman_Al-Sudais#Himobe
Wikipedia: Dikko Umar Radda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dikko_Umar_Radda
Dikko Umar Radda (Daññama 10 September 1969) un gimɗo lesdi Naajeeriya, mo annɗal jawdi, Siyaasaaji e nden lattiɗo ngomnaajo Diiwal Katsina cubtaaɗo ñalɗe 29th marcie 2023.O Daarectaajo fuu mo ɗum mɓe pamaral, cakaawal e gollal huunde faago Yeeso caggal Naajeeriya (SMEDAN).
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dikko_Umar_Radda#Himobe
Wikipedia: Isah Yuguda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda
== Isah Yuguda ==
Isah Yugudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Isah_Yuguda
Njangde Maako (Education)https://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Njangde_Maako_(Education)
Kuungal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Kuungal_Artuugal
Ministaajo e lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Ministaajo_e_lesdii_Naajeeriya
Gomnaajo Diiwal Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Gomnaajo_Diiwal_Bauchi
Jam'iyya maako ka Siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Jam'iyya_maako_ka_Siyaasa
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Hiimoɓe
Wikipedia: Diana Eneje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Eneje
Diana Chioma Eneje (duubi daygo 19 juko 2002), anndiraaɗo e nder golle Diana Eneji, ko mooduɗo, vlogger e social media, jibinaaɗo nder Lagos, o ƴiwoyi nder Enugu, diiwal nder leydi Naajeeriya. O anndiraa ngam o golli nder Rema music video Dumebi
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Eneje#Kuugal
Ceeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Eneje#Ceeɗol
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Eneje#Firooji
Wikipedia: Oluyemi Fagbamila
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oluyemi_Fagbamila
Oluyemi Fagbamila (dugumi 23 feebari 1983) ko jogiiɗo ɓooyma lesdi Naajeeriya, o joginooɗo ko 400m.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluyemi_Fagbamila#Firooji
Wikipedia: Bala Mohammed Kauran Bauchi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi
== Bala Mohammed Abdulkadir (Kauran Bauchi) ==
Bala Mohammed Abdulkadir (Kauran Bauchi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Bala_Mohammed_Abdulkadir_(Kauran_Bauchi)
Kuungal Artuungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Kuungal_Artuungal
Njangde Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Njangde_Maako
Siyaasaji Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Siyaasaji_Maako
Senatajoo E Diiwal Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Senatajoo_E_Diiwal_Bauchi
Ministaajo Abujahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Ministaajo_Abuja
Gomnaajo Diiwal Bauchi==https://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Gomnaajo_Diiwal_Bauchi==
Wikipedia: Aisha Falode
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Falode
Aisha Falode woni marjoowo fijirde nder lesdi Naajeeriya. O woni boo hooreejo Nigeria Women Football League (NWFL).
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Falode#Firooji
Wikipedia: Isa Yuguda Bauchi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi
== Isa Yuguda ==
Isa Yugudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Isa_Yuguda
Njande Maako (Education)https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Njande_Maako_(Education)
Kuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Kuugal_Artuugal
Ministaajo e lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Ministaajo_e_lesdii_Naajeeriya
Gomnaajo Diiwal Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Gomnaajo_Diiwal_Bauchi
Iyaaluji maako (Family)https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Iyaaluji_maako_(Family)
Jam'iyya maako ka Siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Jam'iyya_maako_ka_Siyaasa
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Hiimoɓe
Wikipedia: Habibah Ruth Garba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_Garba
Habibah Ruth Garba woni komodore haaju nder lesdi Naajeeriya. O debbo arandeeji mo ɓe ɓe ɓeydi haa darnde komodore haa lesdi Naajeeriya.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_Garba#Kuugal
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_Garba#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_Garba#Firooji
Wikipedia: Christie George
https://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_George
Christie George (dayngol; 10 Maayu, 1984) ko jokkondirɗo ɓaleere leydi Naajeeriya.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_George#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_George#Firooji
Wikipedia: Rahma Haruna
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rahma_Haruna
Rahma Haruna (c. 1996 - 1997; 25 Bowte 2016) ko ɓiɗɗo duuɓi 19 nɗer lesdi Naajeeriya, mo laatii annɗuɗe ngam fotooji ɗi fotoowo Sani Maikatanga waɗi.
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahma_Haruna#Laamu
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahma_Haruna#Firooji
Wikipedia: Amina Lawal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal
Amina Lawal Kurami (duubi daygo 4 Siilo 1973) woni debbo Naajeeriya mo ɓe njetti e mayde ngam ɓe njaɓɓi ko'e maɓɓe e ngam ɗi marii ɓiɗɗo nder suudu. Lawal waɗi kiita e suudu sharia islaamiyankoore nder Funtua, nder diiwal Katsina, Naajeeriya, ha 22 Duujal 2002.
Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Ɓaawoore
Fedde jaabaade e jaɓɓaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Fedde_jaabaade_e_jaɓɓaade
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Nder aada yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Nder_aada_yimɓe
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Ndaare_kadi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Himobe
Wikipedia: Kacha
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kacha
Katcha latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya dum headquarter nder wuro Kacha. Woru Badeggi biddi on.
Wikipedia: Ahmed Tijjani Mu'azu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijjani_Mu%27azu
Ahmed tijjani mu,azu, Ɗuun danyiimo nder liiyru silto dowgu hiitade 1957 nder gelle Gombe, Wayla lisde Naajeeriya be O meeɗi wadgo ardotooɗo hukuumare wadgo shubtal ardungal lesdii /Naajeeriya too (INEC).https://en.
Njangde Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijjani_Mu%27azu#Njangde_Maako
Wikipedia: Bosso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bosso
Bosso latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya dum headquarter nder maikunkele .
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosso#Himobe
Wikipedia: George Akume
https://ff.wikipedia.org/wiki/George_Akume
George Akume be ndayimo 27 Bowte 1952 be leddi Naajeeriya on bo bi siyasa, en on mo jotta kanko on Secretary to the Government of the Federation ji Ardido leddi Bola Tinubuhttps://www.nigeriainfo.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Akume#Himobe
Wikipedia: Willeke Alberti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_Alberti
Biogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_Alberti#Biogaraafiwol
Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_Alberti#Filmography
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_Alberti#Firooji
Wikipedia: Ingeborg (woowo)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)
Fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Fuɗɗam_golle
Firo gimol Eurovisionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Firo_gimol_Eurovision
Ɓaawo gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Ɓaawo_golle
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Nolde_hoore
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Firooji
Wikipedia: Elena Gheorghe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe
Fuɗɗam nguurndam e fuɗɗamu gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Fuɗɗam_nguurndam_e_fuɗɗamu_golle
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Kuugal
2002 ⁇ 2005: Kuugal nder Mandingahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2002_⁇_2005:_Kuugal_nder_Mandinga
2006 - 2008: Fuɗɗam golle solohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2006_-_2008:_Fuɗɗam_golle_solo
2009: Eurovision gimol Contesthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2009:_Eurovision_gimol_Contest
2010 - 2012: anndal Europe e "Disco Romancing"https://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2010_-_2012:_anndal_Europe_e_"Disco_Romancing"
2013 - presenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2013_-_present
Fedde nde ndeenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Fedde_nde_ndeen
Ɗiɗaluuji studiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Ɗiɗaluuji_studio
Nder Mandingahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Nder_Mandinga
Koɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Koɗol
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Firooji
Wikipedia: Mashegu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mashegu
Mashegu latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya dum headquarter nder Mashegu hirna toe waila mayo Niger toe Kaduna.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mashegu#Himobe
Wikipedia: Lavun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lavun
Lavun latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Agwara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agwara
Agwara laataake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya.taa hoojee jooturde foobenare lisde naajeeriya gelle agwara ndemare laayal yiimbe liiyi agwara Igbo yoruba fullani haa too liiyi tiibi
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agwara#Hiimobe
Wikipedia: Tafa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tafa
Tafa latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Mariga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariga
Mariga latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Rijau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rijau
Rijau latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rijau#Himobe
Wikipedia: Guri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Guri
Gurilatake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Auyo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Auyo
Auyo Latake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auyo#HIIMOƁE
Wikipedia: Doguwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Doguwa
Doguwa latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Rogo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rogo
Rogo ko hukuma pamarun nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Wurooji mawngol ngol ɗon nder gariiri Rogo.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rogo#Firooji
Wikipedia: Mai Gatari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Gatari
Mai Gatari latake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Aninri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aninri
ANINRI Latake hukuma pamarun Diiwal Enugu lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Awgu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Awgu
Awgu Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Enugu east
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu_east
ENUGU EAST Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Enugu south
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu_south
ENUGU SOUTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Ezeagu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ezeagu
EZEAGU Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Igbo etiti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_etiti
IGBO ETITI Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Igbo eze North
https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_eze_North
IGBO EZE NORTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Igbo eze South
https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_eze_South
IGBO EZE SOUTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Enugu North
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu_North
ENUGU NORTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Isi uzo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isi_uzo
ISI UZO Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Nkanu East
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nkanu_East
NKANU EAST Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Nkanu west
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nkanu_west
NKANU WEST Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Oji river
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oji_river
oji river Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Udi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Udi
Udi Latake hukuma pamarun Diiwal Enugu lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Udenu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Udenu
Udenu Latake hukuma pamarun Diiwal Enugu lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Uzo-uwani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Uzo-uwani
Uzo-uwani Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Oshimili
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oshimili
Oshimili Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Aniocha
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aniocha
Aniocha Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Aniocha South
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aniocha_South
Aniocha South Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Ika South
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ika_South
Ika South Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Ika North-East
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ika_North-East
Ika North-East Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Ndokwa East
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndokwa_East
Ndokwa East Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Ndokwa west
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndokwa_west
Ndokwa WEST Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Isoko south
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isoko_south
Isoko south Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Isoko Noth
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isoko_Noth
ISOKO NORTH Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Bomadi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bomadi
Bomadi Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Burutu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Burutu
Burutu Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Ughelli North
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_North
Ughelli North Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Ughelli South
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_South
Ughelli south Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Ethiope west
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethiope_west
Ethiope WEST Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Sapele
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sapele
Sapele Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Okpe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Okpe
okpe Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Warri North
https://ff.wikipedia.org/wiki/Warri_North
Warri North Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Warri South
https://ff.wikipedia.org/wiki/Warri_South
Warri South Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Urwie
https://ff.wikipedia.org/wiki/Urwie
Urwie Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Festus Egwarewa keyamo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Festus_Egwarewa_keyamo
Festus Keyamo (danyama 21 january 1970) SAN FCIArb latama lawyajo Naajeeriya ei biido biladama. wakkati Dubijee duubi 2018 o hebama mangu nokkore matotiral je dubije 2019 subol biido maudo Muhammadu Buhari.
Wikipedia: Muhammed Maigari Dingyadi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Maigari_Dingyadi
Mohammed Maigari Dingyadi (danyama 1953).o latama Minister je Police ha lsydi Naajeeriya..
Wikipedia: Festus Egwarewa Keyamo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Festus_Egwarewa_Keyamo
Festus Egwarewa Keyamo
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Festus_Egwarewa_Keyamo#Himobe
Wikipedia: Aliyu Magatakarda Wammako
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Magatakarda_Wammako
Aliyu Magatakarda Wammako aliyu Magatakarda Wammako daayaama yande go,o liiyru silto hiitade dowgu alif 1953) ou subama maudo Diiwal Sokkwatobe.Naajeeriya nder liiyru silto dowgu 2007.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Magatakarda_Wammako#HIIMOƁE
Wikipedia: Udu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Udu
UDU Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Warri central
https://ff.wikipedia.org/wiki/Warri_central
Warri central Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Ukwani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ukwani
ukwani Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Oshimili North
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oshimili_North
Oshimili North Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Patani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Patani
patani Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Brass
https://ff.wikipedia.org/wiki/Brass
Brass Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Ekeremor izon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekeremor_izon
Ekeremor izon Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Kolokuma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kolokuma
kolokuma Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Nembe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nembe
Nembe Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Ogbia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbia
Ogbia Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Sagbama
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sagbama
Sagbama Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Ijaw
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijaw
IJAW Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.
Wikipedia: Yenagoa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yenagoa
{}databox}}
Wikipedia: Okene
https://ff.wikipedia.org/wiki/Okene
Okene latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Adavi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adavi
Adavi Latake hukuma pamarun too foobenare lisde naajeeriya Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Ajoakuta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ajoakuta
Ajoakuta latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi hirnaanre lisde Naajeeriya.
Wikipedia: Ankpa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ankpa
Ankpa latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Bassa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bassa
Bassalatake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Dekina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dekina
Dekina latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Ibaji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibaji
Ibaji latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Idah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Idah
Idah latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Igalamela-odolu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Igalamela-odolu
Igalamela-odolu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Ijumu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijumu
Ijumu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Kabba/Bunu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabba/Bunu
Kabba/Bunu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Kogi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kogi
Kogi latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Mopa-muro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mopa-muro
Mopa-muro latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Ofu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ofu
Ofu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Okehi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Okehi
Okehi latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Olamabolo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Olamabolo
Olamabolo latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Grace Alele-Williams
https://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams
Grace Alele-Williams OON, FMAN, FNAE (16 Bowte 1932 - 25 Duujal 2022) o wonnoo jannginoowo Naajeeriya mo jannginooɓe limngal hiisa, o waɗi taariika nde o woni debbo lesdi Naajeeriya arande heɓugo jaango dowla, e debbo lesdi Naajeeri arandeejo lesdi Naajeeriya arandeejo nder Janngirde Benin.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Kuugal
Fedde e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Fedde_e_maayde
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Ɗuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Ɗuɓɓugo
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Firooji
Wikipedia: Ameyo Adadevoh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh
Category:Articles with hCards
Ɓeynguure e saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Ɓeynguure_e_saare
Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Jaŋde
Jaŋde e golle jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Jaŋde_e_golle_jawdi
Kuugal bee nyau Ebolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Kuugal_bee_nyau_Ebola
Maayi e jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Maayi_e_jawdi
Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Fedde_e_jaaynde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Firooji
Wikipedia: Aboh-mbaise
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aboh-mbaise
Aboh-mbaise Laataake hukuma pamarun Diiwal imo taa foobiinare lisde Naajeeriya
Wikipedia: Hauwa Ibraahiima
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Ibraahiima
Hauwa Ibrahim (duubi daygo 20 siilo 1968) ko laamɗo lesdi Naajeeriya mo hakkilani yimɓe, o heɓii sariya Sakharov nder Jaŋde Orop.
Jooɗahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Ibraahiima#Jooɗa
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Ibraahiima#Firooji
Wikipedia: Ahiazu-mbaise
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiazu-mbaise
Ahiazu-mbaise un Laataake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi Naajeeriya.jooturde foobenare lisde naajeeriya jihar imo ɓee maare jaajirkaa lisde km 340km ei leeyol yiimbe Igbo yoruba ogege
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiazu-mbaise#Hiimobe
Wikipedia: Eheme-mbano
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eheme-mbano
Eheme-mbano Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Ezenihitte-mbaise
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ezenihitte-mbaise
Ezenihitte-mbaise Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Ideato-north
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ideato-north
Ideato-north Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Hafsat Idris
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris
Category:Articles with hCards
Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#Filmography
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#Firooji
Wikipedia: Njaba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Njaba
Njaba Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi Naajeeriya
Wikipedia: Hauwa Maina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Maina
Hauwa Maina wonnooɗo nder Kannywood e jannginoowo mo o waɗi nder film Queen Amina of Zazzau. O maayi ngam nyau je ɓe anndinaama nder suudu ndun Kano ha 2 Duujal 2018.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Maina#Kuugal
Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Maina#Filmography
Kootol e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Maina#Kootol_e_jaaynde
Wikipedia: Jamila Nagudu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu
Jamila Umar Nagudu (dayngo; 10 juko 1985) ko Fijo yenmitki Naajeeriya gollaama e Kannywoodhttps://www.haskenews.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Kuugal
Koroowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Koroowo
Filmo,onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Filmo,on
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Himobe
Wikipedia: Omala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Omala
Omala latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Yagba East
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_East
Yagba East latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.
Wikipedia: Yagba West
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_West
Yagba West ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kogi, Naajeeriya, haa hirnaange Diiwal Kwara. Wurooji ma'a ɗon nder gariiri Odo Ere.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_West#Firooji
Wikipedia: Henry Dele Alake
https://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Dele_Alake
Henry Dele Alake eriminmo lewru 6 October mongou 1956 eii lysdi jaridajju Naajeeriya https://www.thecable.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Dele_Alake#Himobe
Wikipedia: Muhammed Gudaji Kazaure
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Gudaji_Kazaure
https://en.m.
Wikipedia: Ibrahim Hassan Hadejia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_Hadejia
Ibrahim Hassan Hadeija eriminmo 1965 eii lawyajjo toe siyasa,en lysdi Naajeeriya ndum shere gwamajjo toe DCSP jornii duubi 2023 .
Wikipedia: Cheif Abdulkareem Adebisi Bamidele Akande
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Abdulkareem_Adebisi_Bamidele_Akande
Cheif Abdulkareem Adebisi Bamidele Akande eriminmo 16 january 1939 eii lysde siyasa en Naajeeriya toe Gwamnajjo Diiwal Osun gada 1999 toe 2003.
Wikipedia: Badiyya Hassan Mashi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_Mashi
Badiya Hassan Mashi ko jannginoowo, sakitirɗo jootiiɗo e komisaaru foroy ha nder hawtaade rewɓe e ɓamtaare ummatoore nder Diiwal Katsina, Naajeeriya.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_Mashi#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_Mashi#Kuugal
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_Mashi#Firooji
Wikipedia: Muhammed Wudil
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Wudil
Muhammad Wudil eii Siyasa,en lysdi Naajeeriya toe Ardido majalisajju Wudil shere Garko .
Wikipedia: Yaro Binus Dauda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yaro_Binus_Dauda
Yaro Binus Dauda eriminmo duubi 1960 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Adamawa.
Wikipedia: Orji Uzor Kalu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Orji_Uzor_Kalu
Orji uzor Kalu eriminmo duubi 1960 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Abia.
Wikipedia: Theodore Orji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Orji
Theodore Ahamefule Orji
Wikipedia: Enyinnaya H. Abaribe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enyinnaya_H._Abaribe
Enyinnaya H. Abaribe eriminmo duubi 1966 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Abia.
Wikipedia: Isiaku elijah cliff
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaku_elijah_cliff
Isiaku elijah cliff eriminmo duubi 1982 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Adamawa.
Wikipedia: Eyakenyi Akon Etim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyakenyi_Akon_Etim
Eyakenyi Akon Etim eriminmo duubi 1965 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Akwa Ibom.
Wikipedia: Albert Bassey Akpan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Bassey_Akpan
Albert Bassey Akpan eriminmo hiitade dowgu alif 1978 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanataajow Diiwal Akwa ibom leydi foobeenare naajeeriya
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Bassey_Akpan#Hiimobe
Wikipedia: Ekpeyong Christopher Stephen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpeyong_Christopher_Stephen
Ekpeyong Christopher Stephen eriminmo duubi 1959 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Akwa ibom
Wikipedia: Stella Oduah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Oduah
Stella Oduah Eriminmo duubi 1967 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Anambra.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Oduah#HIIMOƁE
Wikipedia: Ifeanyi Ubah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeanyi_Ubah
Ifeanyi UbahEriminmo duubi 1976 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Anambra.
Wikipedia: Uche Lilian Ekwunife
https://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Lilian_Ekwunife
Uche Lilian Ekwunife eriminmo duubi 1976 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Anambra.
Wikipedia: Bulkachuwa Adamu Muhammed
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bulkachuwa_Adamu_Muhammed
Bulkachuwa Adamu Muhammed ou daayaama nder hiitade dowgu alif 1945 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo lisde Diiwal Bauchi.ta wooduto woylare lisde bawci
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulkachuwa_Adamu_Muhammed#Hiimoɓe
Wikipedia: Haliru Dauda Jika
https://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dauda_Jika
Haliru Dauda Jika eriminmo duubi 1981 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bauchi.
Wikipedia: Ehwrudjakpo Lawrence
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ehwrudjakpo_Lawrence
Ehwrudjakpo Lawrence Eriminmo duubi 1970 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bayelsa.
Wikipedia: Diri Duoye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diri_Duoye
Diri Duoye eriminmo duubi 1964 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bayelsa.
Wikipedia: Degi Eremienyo Biobaraku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Degi_Eremienyo_Biobaraku
Degi Eremienyo Biobaraku eriminmo duubi 1964 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bayelsa.
Wikipedia: Abba Patrick Moro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Patrick_Moro
Abba Patrick Moro daayaama ƴande taati liiyru morso too hiitande dowgu 1956 eriminmo duubi 1963 eii lysdi Siyasa,en jambee yawool people diamocaraty party Naajeeriya nder sanata,en sootabee too cubal Diiwal liyde Benue.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Patrick_Moro#Hiimoɓe
Wikipedia: Caɓɓal Mammbila
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ca%C9%93%C9%93al_Mammbila
Caɓɓal Mammbila ɗum gootal nder caɓɓe tiimtuɗe lesdi, toowki maggal foti meeta ujineere e teemeɗɗe jowi e noogas e nayi (1524m). Ngal laatike caɓɓal ɓurdungal toowde e nokkuure ɓurdunde ɓuuɓde e leydi Nigeria, kadi ko nokkuure ɓurdunde haande ɓiɓɓe leydi e jananɓe fuu ngilloo.
Wikipedia: Government Secondary School Lianga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Secondary_School_Lianga
Government primary school Lainga hebama wakkati dubije 1957.hukuma hillago w jangirde on jogi nde.
Wikipedia: Ali Ahmed Mullah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Ahmed_Mullah
Ali Ahmed Mullah(ou daayaama haa too nder nyande 5 liiyru Morse hiitade dowgu silto 1945), o laawaandu muazzin ( setiinowo ketaadi) haa juulurde al-Haram ha Mecca, Saudi Arabia Wakkatii badiidum tattabol ko sali.Ali Ahmed Mullah Kanko on lirinde nebiidou muazzin je juulurde al-Haram o tokkinou Lenyol mako geccewol haa nder cimtiraali baawo dowgu alif 1975.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Ahmed_Mullah#Himobe
Wikipedia: Ben Primary School Gembu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ben_Primary_School_Gembu
Ben primary school gembu dum makaranta on je woni ha nder hukuma pamara je Gembu foobeenare huuna liyde Naajeeriya.Baruwa ko serti ko gashaka.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ben_Primary_School_Gembu#Hiimobe
Wikipedia: Danladi Abdullahi Sankara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Danladi_Abdullahi_Sankara
Danladi Abdullahi Sankara wonama goddo siyasa Naajeriya je Jigawa ha Diiwal Jigawa [Naajeeriya]]. Danladi wonama hedi wakkere All Progressive Congress.
Wikipedia: Saidu Ahmed Alkali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_Ahmed_Alkali
Saidu Ahmad Alkali latama goddo siyasa Naajeriya. O subama senator daga gombe north har Diiwal Gombe Naajeeriya.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_Ahmed_Alkali#Himobe
Wikipedia: Tallinn
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tallinn
|-
Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tallinn#Demography
Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tallinn#Internet
Wikipedia: Abubakar kyari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_kyari
Abubakar Kyari CONhttps://en.m.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_kyari#Himobe
Wikipedia: Charles Babbage
https://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage
Charles babbage o daayaama yande 26 liiyru Silto hiitadee dowgu alif 1791 lesdi London kawtal hurre Lesdi engila Charles Babbage hakkooke https://en.m.
Maarango babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Maarango_babbage
Janngirdee jami,awol combrid charles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Janngirdee_jami,awol_combrid_charles_babbage
Ɓaawo jannde e combrige kwalejinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Ɓaawo_jannde_e_combrige_kwalejin
Maidee Charles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Maidee_Charles_babbage
Kowjee babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Kowjee_babbage
Andal lissafije Charles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Andal_lissafije_Charles_babbage
Beekol cherles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Beekol_cherles_babbage
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Hiimoɓe
Wikipedia: Ibrahim inyeesi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_inyeesi
ibrahim inyeesi dayyaɗow hiitande dowgu alif 1900_1975) e lesdi sanaagal ɓeddo sufee waalif https://en.m.
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_inyeesi#Himmoɓe
Wikipedia: Annabi muhammadu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_muhammadu
Annabi Muhammad ɓeeɗo Abdullahi jaagurɗo jaagurbe https://en.m.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_muhammadu#Hiimobe
Wikipedia: Theodore Ahamefule Orji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Ahamefule_Orji
Theodore Ahamefule Orji CON(danyama nder dubije 1950 ha Umuahia diiwali Abia). O latama goddo siyasa Naajeriya.
Wikipedia: Adolf Hitler
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler
Adolf Hitlerhttps://en.m.
hiiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler#hiiimobe
Wikipedia: Taarihi Yimmɓe Igbo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Taarihi_Yimm%C9%93e_Igbo
mbe Yimmɓe Igbo (Turankoore): /ˈiːboʊ/ EE-boh, https://www.huffpost.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taarihi_Yimm%C9%93e_Igbo#HIIMOƁE
Wikipedia: Abba Musa Rimi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi
Abba Musa Rimi CON ( O daayaama ƴande 28 liiyru haaram ɗiɗi 1940)http://kaduna100.com/profile/abba-musa-rimi/ O ginnɗo Siyaasaaji Naajeeriya mo ɗum subti edow jonnɗe korowal Gomnaajo diiwal Kaduna, Naajeeriya nder lebru habbirdu ngu ɗumngu 1979 nde wakkatiire jamhuuriyawal ɗiɗal ngal Naajeeriya, O kattake jogiiɗo tummude laamu e hitaaɗe jippingo Gomnaajo Abdulkadir Balarabe musa nde ñalɗe 23 lewru haaram sakitiiɗu ɗumngu 1981.
Abba Musa Rimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Abba_Musa_Rimi
Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Margo
Lesdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Lesdi
Lasngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Lasngol
Ɗamngal innahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Ɗamngal_inna
Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Jannɗe
Sana'aajjhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Sana'aajj
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#HIIMOƁE
Wikipedia: Federal College of Education, Abeokuta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Abeokuta
Federal College of Education Abeokuta (FCEA), (ko anndiraa ko Federal Advanced Teachers College) ko jaŋde ummaatoore nde marɗo hakke hokkude certificate National in Education (NCE) to jannginooɓe jaŋde. Ɗum haɓɓiti nder hitaande 1976 e Osiele, Diiwal Ogun, worgo hirnaange Naajeeriya.
Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Abeokuta#Ɓaawoore
Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Abeokuta#Jaŋde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Abeokuta#Firooji
Wikipedia: Moshood Abiola Polytechnic
https://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_Abiola_Polytechnic
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_Abiola_Polytechnic#Firooji
Wikipedia: Polytechnic, Ibadan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_Ibadan
Polytechnic, Ibadan (ngam anndiraa "Poly Ibadan") ko jaango jaango nder Ibadan nder lesdi Oyo, Naajeeriya. Hunde Poly Ibadan haɓɓii nder 1970, nandi bee polytechnics feere ha Nigeria.
Fedde e kuugal maɓɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_Ibadan#Fedde_e_kuugal_maɓɓe
Galeriyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_Ibadan#Galeriyaaji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_Ibadan#Firooji
Wikipedia: Aadun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aadun
Aadun woni ko'e nder laawol nder yiimɓe Yarobanko'en nder lesdi Naajeriya. Innde Aadun ina maanaa ɓernde nden kadi ina huutoroo nder dewte e nder kowgal darnde.
Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadun#Fedde_nde
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadun#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadun#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Afade
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Afade
Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Afade#Fedde_nde
Fonoolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Afade#Fonooloji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Afade#Firooji
Wikipedia: Yimɓe Akassa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Akassa
Yimɓe Akassa (Akasa, Akaha) Yimɓe Ijaw ɗon njooɗi bee Maayo Nun e Maayo Atalantika nder Diiwal Bayelsa, lesdi Naajeeriya. Akassa hawti e: Opu-Akassa, Sangana, e Kamatoru.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Akassa#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Akassa#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Bacama
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bacama
Limɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bacama#Limɗe
Misaalu ɗemɗe nder Bacamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bacama#Misaalu_ɗemɗe_nder_Bacama
Wikipedia: Ɗemngal Barkul
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Barkul
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Barkul#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Batu
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Batu
Batu ko ɗemngal Tivoid nder lesdi Naajeeriya. Ɗuum ko ko'e mum'en ko'e maɓɓe, kamino.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Batu#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Ɓeele
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%81eele
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%81eele#Firooji
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%81eele#Wurooji_ɓooyɗi
Wikipedia: Yimɓe Bete
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Bete
Yimɓe Bete ɗon ƴiwo nder wuro Bete, Takum, Naajeeriya. Ɓe ɗon mbi'a ɗemngal Bete ɓooyaani.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Yimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Afrik
Yimɓe Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Naajeeriya
Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97e
Wikipedia: Ɗemngal Bile
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bile
Bile (Bille) woni go'oto nder ɗemɗe Bantu goɗɗe nder lesdi Naajeeriya. Ɓe ɗon wona nder Aadaamawa dow maayo Benuwe yeeso Mbula-Bwazza, ɓe ɗon mbi'a ɗemngal Bantu ngal ɓe ɗonno haandi (A60+40b).
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bile#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Boga
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boga
Boga (nganndi boo booka) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder Aadaamawa lesdi Naajeeriya.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boga#Nootaaji
Wikipedia: Ɗemngal Boghom
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boghom
Boghom (ngam anndiraa bo Bogghom, Bohom, Burom, Burum, Burrum; yimɓe Hawsare nodda ɗum Burmawa, Boghorom, Bokiyim) ko ɗemngal Afro-Asiatic ngal yimɓe heewɓe e Kanam e Wase nder Diiwal Plateau, Naajeeriya.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boghom#Nootaaji
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boghom#Wurooji_ɓooyɗi
Wikipedia: Yimɓe Boki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Boki
Yimɓe Boki (Bokyi) (ngol anndiraa kadi Nki) ngoni lenyol wonande nder Diiwal Cross River, Naajeeriya. Yimɓe Boki ɓuri fuu ɓe ngalaa ɓe ɗon mari bee daande.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Boki#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Bole
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bole
Bole (bòo pikkà, anndiraa kadi bana Bolanchi, Ampika, Borpika, Bolewa, Bolawa) ko ɗemngal iyaalu Caad hirnaange, ɗum haalani nder lesdi Naajeeriya. Ɗe ɗemɗe ɗe hawti e Bara e Fika, ɗe ɓe mbi'ata nder Laamorde Fika.
Ɗuum ɗemngal winndanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bole#Ɗuum_ɗemngal_winndannde
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bole#Nootaaji
Wikipedia: Ɗemngal Bure
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bure
Bure, anndiraa kadi e Bubbure, ko ɗemngal Afro-Asiatic jeyaaɗo to goomu Bole-Tangale nder galle West to wuro Caad. Ɗum ɗon wolwi nder lesdi Naajeeriya woyla nder wuro Bure (10°31"06.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bure#Nootaaji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bure#Firooji
Wikipedia: Yimɓe Buseni
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Buseni
Yimɓe Biseni (Biseni) ɗon jooɗi nder Bayelsa caka, Naajeeriya.
Kuugal mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Buseni#Kuugal_mawɗo
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Buseni#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Cakfem-Mushere
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Cakfem-Mushere
Cakfem-Mushere ko ɗemngal Afro-Asiatic ngal wolwi e nder nokkuure laamorde (hukuma pamarun) Bokkos, Diiwal Plateau, Naajeeriya. Ɗe ɗemɗe ɗe Kadim-Kaban e Jajura.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Cakfem-Mushere#Firooji
Wikipedia: Karl Marx frsa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx_frsa
Karl Marx own ɓeedow lesdi jamus daayaɗo yanlde (5 lewru dujjal hiitande dowgu alif 1818 akowyaare 14 e lewru mboy e dowgu alif 1883) mulatiike aduɗo ɗistinoore murduɗo e andal finnataawaje e falsafa ɓeɗɗo jaamushttps://web.archive.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx_frsa#Himobe
Wikipedia: Nuhu Abdullahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi
Nuhu Abdullahi Balarabe (dayngol 3 lewru Janayru 1991) ko filmiijo, jaayndiyanke e politikkoore lesdi Naajeeriya jibinaaɗo e mawninaaɗo nder Diiwal Kano. Nuhu woni gooto e ɓurɓe haɓaade e Kannywood, o ɗon huuwta nder filmaaji Hawsare e Farayse.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi#Kuugal
Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi#Filmography
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi#Firooji
Wikipedia: Aisha Abimbola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abimbola
Category:Articles with hCards
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abimbola#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Filmeografi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abimbola#Filmeografi_feccere
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abimbola#Firooji
Wikipedia: Ahmadu Ahiijo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ahiijo
Ahmadu Ahiijo o laatake kanko woni aranndeejo hooreejo-lesdi Kamarun. Kanko hoo‘ani Kamarun ndimu lesdi ndiin.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ahiijo#Hiimobe
Wikipedia: Halima Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar
Halima Abubakar (woowo 12 lewru Juuli 1985) ko actressjo Naajeeriya. Nder hitaande 2011, o heɓii sariya Afro Hollywood Best Actress.
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#Nolde_hoore
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#Kuugal
Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#Filmography
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#Firooji
Wikipedia: Sandra Achums
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums
Sandra Achums ko neɗɗo tele Naajeeriya, mo walliɗo yimɓe, e ko ɓuri haani, mo walliiɗo.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Kuugal
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Nolde_hoore
Filmeografi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Filmeografi_feccere
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Firooji
Wikipedia: Adamu shiroma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_shiroma
Adamu Chiroma: do Leydi hukuma paamaru pataskum nder Diiwal Yobe Naajeeriya alisde pataskumu aley ardul Yobe keddujo dotteen lisde naajeeriyaajogeedo Jude feere feere mujugakee Hanna adube ɗeede dagadaan muhowtee jugal moybe kautal hurre atadargol lisde ardujo ɗereewal jattenergal alaamu Shehu Shagari jogeedo minestaajow kudee leyi musaytee yalde (10 Jul(2018) Naajeeriya
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_shiroma#Himmoɓe
Wikipedia: Suraatul ikhlas 112
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suraatul_ikhlas_112
Suraatul Ikhaas 112 (1) geyaa Allah jomeerawo Gato(taak)(2)Allah dardudo a humtoru (3) mudayyii Kuma mudayyaka (4) harhadde herbal yattakee amaku
Wikipedia: Pataskumu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumu
Pataskumo#cite note-1
Wikipedia: Aminu Ado Bayero
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_Bayero
Aminu Ado Bayero ( O nde hitaande (1961) hannko wooni laamido kano] e mo nder gukara'en (15) [[fulɓe sulluɓanko'en maggiɗo daw laamu Kano nder ññalɗe (9) lewru marchie (2020) ɓaawo Gomnaajo diiwal Kano Abdullahi Umar Ganduje jippini Muhammad Sunusi IIdega dow korowal laamu Kano hannko wooni mawɗo janngirde kalaba.
Finnde Margo e Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_Bayero#Finnde_Margo_e_Ilmu
Hakkilanngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_Bayero#Hakkilanngo
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_Bayero#HIIMOƁE
Wikipedia: Suraatul. Nasar 110
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suraatul._Nasar_110
indee Allah jomeerawo Mardi ummaturee 1 tuwallayeree Allah amabbe tadde 2 Deen yeebe a yeebe Anasta Diina allah yeebe a yeebe 3 Sai tourowda Allah a yetturee makku Sai teefa barjaree makku hakku Allah mulaatake jabbuwow tubaade yeebe
Wikipedia: Aminu waziri Tambuwal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_waziri_Tambuwal
Aminu Waziri tambuwal o daññaana nyalɗe (10 nde liiyru haaram ru e ɗumngu alif teemeeje jowee nayi e cappanɗe jowee go'o hiitade dowgu alif 1966) miladiiyaare nder gelle tambuwal joottiiɗe yeɓɓal fombina diiwal Sokoto Naajeeriya lattiiɗo gurtoyɗo dega zuri'aji waziiriijo laamorde tambuwal.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_waziri_Tambuwal#HIIMOƁE
Wikipedia: Abdullahi Bello Bodejo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bello_Bodejo
Abdullahi Bello Bodejo Un lamido fulɓe laaminadow hiitade dowgu 2020 too kawtal huure miyatti Allah lisde naajireya afrik kadi haa ambassadaajo lesdi Naajeeriya haa Ghana ɓinngel diiwal Bauchi Kaadi haa ministaajo diiwe faarow kuuɗe nder lesdi Naajeeriya
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bello_Bodejo#HIIMOƁE
Wikipedia: Lebanon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lebanon
Lebanon no Labanan, un lesdi nder larduwal aasiiya.lebanon e ndi mari jaajirka ññayri kamani kilomiitaaji cappade nayi 10,452.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lebanon#HIIMOƁE
Wikipedia: Fulfulde kofngol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde_kofngol
kofngol hommugo jam banduu men ummijam beetii Jammu n Bali jam noise awoni midou jam noise dabbaji Maa dabbaji am dou jam.noi bike koi ma iyyalu bedow jam ma akkuma daa ha atoy ayahata soobajo am midowdilla limo Ko a Yahaya a sou daa midou yaha ayottina am koufn Gol haa iyaluma woudi mallum Jow Haan der sudu jangirde down kooew waddata ow down jangina nas sarakuw ow baudow Naa haa nassaraku Mai non non ownb Baudou haa haa young minyiiko Mada wonni ow down Sarre kooew wadata nganyandi own Ko Wadia non nani am padal am jungo am jeey nawata dou yambita
Wikipedia: Annabi Adamu as
https://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_Adamu_as
Annabi adamu hakkuke taagadow artuudow too duniiyaru moo jomiirawo tagee e nɗer aljanna e koree Maako hawwa'u Allah Anndii niimo innɗe kooɗuume fuu adamu Ni waawi bolle fuu kadi o anndi areefu adamu to yeeyannu piiroowal nde hannɗe o wii'ete inndee Maagal e no ɗum moo'inirtaangal tagaal nde Allah taagi Adamu Say wii'imoo mo ññaama o yaraa mo huutiraa ko o yiiɗi fuu Amman to'o ññaama lekki zaa'kum hai ceeridano hawwa'u jeetibe hay mɓe ñyaami lekki Ko joomiraawo haɗiiɓe Dega ɗoon joomiraawo Jaffe nuuyee adamu duniiyaaru hannko e hawwa'u mɓe ɗaññyii ɓekkol artuukol nder duniiyaaru. Haabila ƙaabila dega doon yimmɓe fuɗɗii ɗuuɗuuki darajaa maako taagu artuuɗo Baaba neɗdo e o annɗi koo ɗumee fuu o jooɗakee nɗer aaljanna mo annbijo artuuɗo duniiyaru
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_Adamu_as#HIIMOƁE
Wikipedia: Ɗemngal Dass
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dass
Ɗiɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dass#Ɗiɗɗe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dass#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Geji
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geji
Geji (Gezawa) ko ɗemngal ɗemngal Caadiyankeewal nder diiwal Bawcii, ko ɗemɗe ɗemngal lesdi Caadiyankaewal nder diiwal Bawci, lesdi Naijeriya. Yimɓe tati ɗon woni Buu, Gyaazi e Mәgang.
Limɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geji#Limɗe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geji#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Polci
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Polci
Polci (Pəlci, Posə) ko ɗemngal Afro-Asiatic nder diiwal Bawci, Naajeeriya. Ɗum je nder Barawa cluster, je haani je be nder hirnannge ɗemngal iyaalu Caadiyanke'en.
Ɗe ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Polci#Ɗe_ɗemɗe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Polci#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Saya
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Saya
Saya (Sayanci, Zaar) ko ɗemngal iyaalu Caadiyankeewal nder lesdi Naajeriya.
Ɗe ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Saya#Ɗe_ɗemɗe
Wikipedia: Ɗemngal Zari
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Zari
Zari (Zariwa) ko ɗemngal iyaalu Caadiyankewol nder lesdi Naajeriya. Blench (2019) taƴii ko Zari, Zakshi, e Boto.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Zari#Firooji
Wikipedia: Ɗemɗe Ron
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_Ron
Ɗemɗe Ron, Ronic ko Ron-Fyer, goomu A.4 nder goomu West Caadiyankeewal nder wuro ɗemɗe Afro-Asiatic, ɓe ɗon bolle nder diiwal Plateau, fombina lesdi Naajeeriya.
Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_Ron#Ɗemɗe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_Ron#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Gera
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Gera
Gera (ngoo anndiraa kadi Gerawa walla Fyandigeri) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Wanoowo'en ɗon kolli haa Hawsare.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Gera#Nootaaji
Wikipedia: Ɗemngal Geruma
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geruma
Geruma (nganndi Gerema, Germa) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Ɗe ɗemɗe hawti e Duurum e Sum.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geruma#Nootaaji
Wikipedia: Ɗemngal Deno
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Deno
Deno (nganndi bana Denawa, Denwa, Be) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Wanoowo'en ɗon kolliti haa Hawsare e Fulfulde.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Deno#Nootaaji
Wikipedia: Ɗemngal Galambu
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Galambu
Galambu (nganndi kadi Galambi, Galambe, Galembi) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Yimɓe ɓurɓe fuu ɓe ɗon mbi'a Galambu.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Galambu#Nootaaji
Wikipedia: Ɗemngal Giiwo
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Giiwo
Giiwo (nganndi kadi Bu Giiwo, Kirfi, Kirifi, Kirifawa) ko ɗemngal Afro-Asiatikol haalanngal nder lesdi Naajeeriya.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Giiwo#Nootaaji
Wikipedia: Ɗemngal Kubi
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kubi
Kubi (nganndi kadi Kuba, Kubawa) ko ɗemngal Afro-Asiatic je ɗon faalaa e nder diiwal Bawci, Naajeeriya. Yimɓe yimɓe ɓe'e ɗon mbi'a Hawsare.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kubi#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Maaka
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Maaka
Maaka (nganndi maa Maha, Maka, Maga, Magha) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya. Nder hitaande 1993, yimɓe 10,000 ɗon mbi'a ɗum.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Maaka#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Dazawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dazawa
Daza (koo e Hawsare Dazawa) ko haalanki e Blench (2006) bana ɗemngal Caadi nder kawral Bole,Blench, 2006. The Afro-Asiatic Languages: Classification and Reference List (ms) Ɗum hollitii wonde e nder 2021.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dazawa#Nootaaji
Wikipedia: Ɗemngal Karai-Karai
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Karai-Karai
Karai-Karai (koo Karekare, Kerrikerri, Ajami: كاراي-كاراي) ko ɗemngal ngal wolwi e Afrik hirnaange, ko ɓuri heewde e woyla fuunaange Naajeeriya. Limgal yimɓe ɗon mbi'a Karai-Karai ɗon haani hakkunde 1,500,000 haa 1,800,000 miliyaanji, ɓurna fuu yimɓe Karai-Karai ɗon mbi'i.
Kooree Karai-Karaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Karai-Karai#Kooree_Karai-Karai
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Karai-Karai#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Kwaami
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kwaami
Ɗemngal Kwaami, anndiraa kadi bana Komawa, Kwam, Kwamanchi, Kwami, ko Kwom, ko ɗemngal hirnannge Caadiyankeewal bo ɓe ɗon wi'a nder diiwal Bawci, Naajeeriya, ɓadi gariiri Gombe.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kwaami#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Pero
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Pero
Pero, anndiraa kadi Filiya, ko ɗemngal Caadi ngal hirnaange nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Pero#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Piya
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Piya
Piya-Kwonci (Piya, Pia, Wurkum) ko ɗemngal Naajeeriya ngalɗam e ko wayi no Piya e Kwonci. Ko yimɓe ɓeen mbi'aama Ambandi.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Piya#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Kulung
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kulung
Kulung (Wurkum) ko ɗemngal lesdi hirnannge iyaalu Caadi ngal hukuma pamarun Karim Lamido, Diiwal Taraba, Naajeeriya, ɗum heɓii ɓaawo Roger Blench. Ɗemngal ngal walaa haala nder Ethnologue malla Glottolog.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kulung#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Kholok
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kholok
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kholok#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Nyam
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Nyam
Nyam (nganndi kadi Nyambolo) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder wuro go'o nder lesdi Naajeeriya.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Nyam#Nootaaji
Wikipedia: Ɗemngal Goji
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Goji
Goji, ko Kushi maa Chong'e, ko ɗemngal lesdi Caad to hirnaange lesdi Naajerriya.
Jaŋde ɓeydiindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Goji#Jaŋde_ɓeydiinde
Wikipedia: Ɗemngal Kutto
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kutto
Kúttò (Kupto) woni ɗemngal ngal ɓurngal ngal ɗamngal hirnannge iyaalu Caadi nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kutto#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Kanakuru
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kanakuru
Dera, ko Kanakuru, ko ɗemngal lesdi Caad to hirnaange lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kanakuru#Firooji
Wikipedia: Ɗemngal Ɗuwai
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8Auwai
Ɗuwai (Dó:aí) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder diiwe Jigawa e Kano, Naajeeriya.
Ɗuum ɗemngal winndanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8Auwai#Ɗuum_ɗemngal_winndannde
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8Auwai#Nootaaji
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8Auwai#Wurooji_ɓooyɗi
Wikipedia: Ɗemngal Teshenawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Teshenawa
Teshenawa ko ɗemngal Afro-Asiatije ɗon maayi, je ɗon haalaa e nder wuro Teshena nder hukuma pamarun Kafin Hausa, Diiwal Jigawa, Naajeeriya.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Teshenawa#Nootaaji
Wikipedia: Zaria Township Stadium
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zaria_Township_Stadium
Zaria Township Stadium (Fedde wuro Zaria) ko stadium huutoreeji ɗuuɗɗi nder Samaru nder Zaria, Naajeeriya. Hannde e huutoree ko ɓuri heewde e nder jokkondiral bolji e ɗum woni wuro toɗɗaaɗo Kaduna United F.
Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya
Nyiɓle e bonngoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nyi%C9%93le_e_bonngooji
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Ɗemngal Auyokawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Auyokawa
Auyokawa ko ɗemngal Afro-Asiatic je ɗon maayi, je ɗon haalaa e hukuma pamarun Auyo, Diiwal Jigawa, Naajeeriya.
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Auyokawa#Nootaaji
Wikipedia: Yakubu Gowon Stadium
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Stadium
Yakubu Gowon Stadium (ko ɓaawo ɗun Liberation Stadium) ko nokkuure feere-feere nder Elekahia suburb of Port Harcourt, Naajeeriya. Hannde ɗum naftira ɓurna fuu ngam juulde bolji e ɗum woni wuro Rivers United F.
Kuje ɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Stadium#Kuje_ɗe
1999 FIFA World Youth Championshiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Stadium#1999_FIFA_World_Youth_Championship
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Stadium#Firooji
Wikipedia: Yakubu Gowon Airport
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Airport
Yakubu Gowon Airport anndiraa kadi bana Jos Airport, hawti dow , laamorgo Diiwa Plateau Naajeeriya. Ɗum noddinaa Yakubu Gowon, hooreejo lesdi Naajeeriya diga 1966 haa 1975.
Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Airport#Firooji
Wikipedia: Gwanki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwanki
Gwanki ɗum wuro ha woyla hirnaange lesdi Kano. Gwanki wonte ha wakkere ngomnati Bagwai ha lesdi Kano.
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwanki#Nassiji
Wikipedia: Kabrije Yaba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabrije_Yaba
Kabrije Yaba ɗon ha Yaba, ɗo nder fuunaaŋge Lagos, Naajeeriya. Ɗum cembiɗɗo yimɓe anndiraa nder nokkuure nden bana cembiɗɗo Atan.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabrije_Yaba#Firooji
Wikipedia: Firowol ngol Ƴoola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oola
Ƴoola Airport nokku ɗo ɗo Ƴoola, laamorgo Diiwal Aadamaawa nder lesdi Naajeeriya. Ɗum woni 8 km (5.
Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oola#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde
Fedde ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oola#Fedde_ngenndi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oola#Firooji
Wikipedia: Uyo Township Stadium
https://ff.wikipedia.org/wiki/Uyo_Township_Stadium
Uyo Township Stadium ko stadium huutoreeji ɗuuɗɗi ɗo woni nder Uyo, laamorgo Diiwal Akwa Ibam, Naajeeriya. Ɗum huutoroo ɓurna fuu ngam juulde bolji e ɗum woni wuro wuro Akwa United F.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uyo_Township_Stadium#Firooji
Wikipedia: Ughelli Township Stadium
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_Township_Stadium
Ughelli Township Stadium ko stadium nder Ughelli, Naajeeriya. Hannde e huutoree ko ɓuri heewde e nder jokkondiral ɓalli e ko ɗum woni wuro wuro toɓoɓe e nder fannu Ocean Boys FC.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_Township_Stadium#Firooji
Wikipedia: Masjidji Sultan Bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_Bello
Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_Bello#Taariiha
Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_Bello#Galluure
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_Bello#Firooji
Wikipedia: Stephen Keshi Stadium, Asaba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Keshi_Stadium,_Asaba
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Keshi_Stadium,_Asaba#Firooji
Wikipedia: Kuvyon II
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kuvyon_II
Kuvyon II (Shekarau Angyu Masa-Ibi; 1937 - 10 Oktoobar 2021) woni Aku Uka (laamuɗo mawɗo) 27 e Kwararafa e 13 diga tigilde Wukari Federation, leydi Jukun nder Middle Belt, Naajeeriya. O ɗon jeyaa hooreejo, Diiwal Taraba Council of Traditional Rulers e Chancellor, Federal University Dutse maayi e lewru 10 Oktooba 2021, e duuɓi 84.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuvyon_II#Firooji
Wikipedia: Kumbari ɓii Sharefa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kumbari_%C9%93ii_Sharefa
Kumbari ɓii Sharefa (mo laamii 1731-1743) ko laamiiɗo Hawsare (Sarkin) Kano. O jeyi Mohammed Sharef e o haani ngam limce maako mawnde nder kasu Kurmi.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kumbari_%C9%93ii_Sharefa#Firooji
Wikipedia: Feerauna paaraoh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Feerauna_paaraoh
fiirauna
Wikipedia: Olayinka Koso-Thomas
https://ff.wikipedia.org/wiki/Olayinka_Koso-Thomas
Olayinka Koso-Thomas (duubi daygo; 1937) woni doktooji biyeteeɗo Naajeeriya jooɗiiɗo nder Sierra Leone. O anndiraa nder lesdi ngam kuugal maako ngam halkere ɓanngol ɓanngooji rewɓe.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olayinka_Koso-Thomas#Firooji
Wikipedia: Gesila Khan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gesila_Khan
Gesila Khan woni ardiiɗo fattude INEC. O waɗi golle ɗe e nder Delta State Branch diga 2012 haa 2014 e nder Diiwal Rivers haa 2014 haa 2016.
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gesila_Khan#Nolde_hoore
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gesila_Khan#Firooji
Wikipedia: Ahmed Muhammad Ketso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Ketso
Ahmed Muhammad Ketso woni politikol lesdi Naajeeriya mo o jeyaaɗo dow laamorde Diiwal Neeja diga hiitade dowgu 2015 haa 2023.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Ketso#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Ketso#Kuugal
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Ketso#Firooji
Wikipedia: Kudirat Kekere-Ekun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Kekere-Ekun
Kudirat Motonmori Olatokunbo CFR (dayngol; 7 Maayu 1958), anndiraa ko Kudirat Kekere-Ekun, ko laamɗo lesdi Naajeeriya e laamɗo leydi Naajeeriya.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Kekere-Ekun#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Kekere-Ekun#Firooji
Wikipedia: Tijjani Yahaya Kaura
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Yahaya_Kaura
Tijjani Yahaya Kaura woni politikum lesdi Naajeeriya mo woni ardiiɗo jaangoowo oil e gas nder lesdi Naajeeriya ngam duuɓi tati (OGFZA) ngam duuɓi tati, o boo o laati ministaaru Foreign Affairs ngam jamhuriyawol lesdi Naajeeriya, o boo laati ministaare lesdi Naajeer ngam laamu lesdi Zamfara (SSG), o woni senataaru lesdi Naajeera ngam jamfara lesdi Naajeere nder suudu lesdi Naajeeria. O suɓii senatoore nder hitaande 2015 nden o suɓii nder 23 feebari, nder suɓaaji lesdi Nigeria 2019 nder partiila siyasa laamorde All Progressives Congress (APC).
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Yahaya_Kaura#Firooji
Wikipedia: Funke Kasali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Kasali
Adefunke Sharon Kasali ko filantropu e diina lesdi Naajeeriya. O laati Executive sakataarjo ngam Petroleum Equalisation Fund Management Board diga 2007 haa 2015.
Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Kasali#Jaŋde_e_golle
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Kasali#Nolde_hoore
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Kasali#Firooji
Wikipedia: Alex Usman Kadiri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri
Alex Usman Kadiri ou daayaama yande 21 lewru silto hiitande duubi silto 1942) woni senatoore Naajeeriya mo daraniiɗo senatoore Diiwal Kogi foobeenare ardiidow too jammieyawol people Democrat ic party nderle Diiwal Kogi. O suɓii nder hitaande dowgu silto 1999
Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#Jaŋde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#Firooji
Wikipedia: Adetola Juyitan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adetola_Juyitan
Adetola Akinola ko jaajotooɗo ummatoore Naajeeriya, lisde mawɗo jaajotooɓe Glitz Group of companies e hooreejo too dowgu 2019 Junior Chamber International Naajeeriya.
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetola_Juyitan#Laamu
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetola_Juyitan#Firooji
Wikipedia: Peter Ayodele Curtis Joseph
https://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Curtis_Joseph
Peter Ayodele Curtis Joseph (8 Noofambar 1920 - 15 Diseemba 2006) jibinaa e Ikare, Naajeeriya. O wonnoo leñol leydi ndii e lesdi Naajeriya arandeeji keɓiiɗo sariya jam Lenin nder hitaande 1965.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Curtis_Joseph#Firooji
Wikipedia: Kabiru Muhammad Inuwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Muhammad_Inuwa
Kabiru Muhammad Inuwa (dayngol; 1965) woni laamiiɗo Rano II caggal maayde Alhaji Tafida Abubakar Ila Auta Bawo. Ka nde o laɓɓinaama laamiiɗo Rano, o huuwani nder Nigerian Immigration Service (NIS) e o ardii hakkilooje aada nde o huuwani bana Kaigaman Rano e hooreejo diiwaan Kibiya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Muhammad_Inuwa#Firooji
Wikipedia: Katagum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Katagum
Katagum woni gariiri, nokkuure laamu (hukuma pamarun) e laamorde nder Diiwal Bawci nder woyla lesdi Naajeeriya. Duule ɗon haadi dow Maayo Jama'are, ko woni ko'e ndiyam Hadejia.
Hukuma pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katagum#Hukuma_pamarun
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katagum#Firooji
Wikipedia: Iheme
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iheme
Chief Iheme Isi-Akpu Nise ɓadi berniiwol Awka o jeyaaɗo e Maazi Izuogu Mgbokpo. O wallitii haɓaaki yimɓe Ikpa Ora e o wondi gooto e ardiiɓe Arondizuogu.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iheme#Firooji
Wikipedia: Eric Kelechi Igwe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eric_Kelechi_Igwe
Eric Kelechi Igwe ko laamɗo lesdi Naajeeriya e ɓii siyaasajo, o jeyaaɗo dow laamɗo Diiwal Ebonyi diga lewru Maayu 2015 haa lewru Maayu 2023.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Yimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Afrik
Yimɓe Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Naajeeriya
Wikipedia: Isa Hassan Jama'are
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Hassan_Jama%27are
Isa Hassan Jama'are woni politikal lesdi Naajeeriya, ardiiɗo suudu wakiilo diga Jama'are/Itas-Gadau, Diiwal Bawci. O fuɗɗii wolde ngam karallaagal tataɓo e 28 Maayu 2015.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Hassan_Jama%27are#Firooji
Wikipedia: Hassan Amal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Amal
Amal Hassan ko jaayndiyanke teknoloji Naajeriya e hooreejo jaayndiyaaji to Outsource global ngam hokkude jaayndiyaagal jaayndiyeeji ɗi o fuɗɗii e 2013. Nder hitaande 2018, o wondi gooto e ardiiɓe jaaynde rewɓe 16 ɓe noddi nder 2018 Fortune-US Department of State Global Women's Mentoring Partnership e ɓe ndaara ɗum bana model ngam suka debbo-yallaaji nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Amal#Firooji
Wikipedia: Suleiman Othman Hunkuyi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Othman_Hunkuyi
Suleiman Othman Hunkuyi (dannyamo; 17 Julaay 1959) woni politikal lesdi Naajeeriya mo laati senataajo woyla Diiwal Kaduna haa 2015.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Othman_Hunkuyi#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Othman_Hunkuyi#Firooji
Wikipedia: Hamman Yaji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hamman_Yaji
Muhammad Hamman Yaji (1863-1929) ko Laamiiɗo Madagali, Naajeeriya, je tawii nder Laamorde Aadamaawa. O anndiraa ngam deftere maako nder deftere maako dow nguurndam maako e kuuɗe maako diga 1912 haa 1927, o laati camnoowo Fulbe e jaaynde maccuɓe ɓadi hirsirde Aadamaawa, lesdi Naajeeriya, e Mayo-Tsanaga, lesdi woɗɗungo soɓɓiire, lesdi Kamarun.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamman_Yaji#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamman_Yaji#Himobe
Wikipedia: Rahima Gambo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rahima_Gambo
Rahima Gambo (dayngol; 1986) ko artist multimediya Naajeeriyarjo, o jooɗiiɗo Abuja, Naajeeriya.
Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahima_Gambo#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle
Wikipedia: Chef Dammy Pas
https://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas
Damilola Adeparusi (duubi daygo 24 korse 1999), anndiraaɗo be ko'e mum ko Chef Dammy Pas, Ko chef Nigeria, blogger nyaamdu, e YouTuber. O heɓii anndal ngam anndal maako e anndal maako nder nyaamugo, o ɓaŋgi yimɓe bee ɓernde maako e kuutorɗe maako.
Ɓeydi e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Ɓeydi_e_Jaŋde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Kuugal
Ginnessa footi footi footaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Ginnessa_footi_footi_footaade
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Nolde_hoore
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Firooji
Wikipedia: Abdullahi (sultan)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(sultan)
Abdullahi ko Sultan Kano moo laamaake laamu lysde Kano woyla Naajeeriya maso woyla too hiitande 1499-1509.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(sultan)#Firooji
Wikipedia: Abdullahi (laamiiɗo)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(laamii%C9%97o)
Abdullahi Dan Dabo (ngam innde: Abdullahi Maje Karofi dan Dabo) ko laamɗo Kano moo laamiiɗo gila e hitaande alif 1855 haa too alif 1883.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(laamii%C9%97o)#Hiimobe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(laamii%C9%97o)#Firooji
Wikipedia: Fati Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Abubakar
Fati Abubakar woni fotowoowo Nigeria e fotowoowo dowla.
Joomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Abubakar#Joomi_e_golle
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Abubakar#Firooji
Wikipedia: Muhammad Kwassau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Kwassau
Muhammad Kwassau woni laamiiɗo hooreejo laamordeZazzau ɓaawo warugo nder laamu Britinkeejum. Caggal nde o heɓii laamu e hitaande 1897 ngam o suɓii, ko e nder nder haɗde warugo e nder konu, o welliti yimɓe Britiyankooɓe e hitaande 1900, o noddi ɓe ɓeydi ɓeydi e hitaande 1901 ngam haɓugo e Kontagora, Ammaa ɓe mburtini mo nder 1902, ngam ɗum waɗi Zazzau heɓii hoore mum.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Kwassau#Firooji
Wikipedia: Danjuma Laah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Danjuma_Laah
Danjuma Tella Laah (dugumi 16 Fabayru 1960) woni politikkoore Naajeeriya e senatoore mo daraniiɗo fombinare Diiwal Kaduna gila 2015 haa 2023.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danjuma_Laah#Firooji
Wikipedia: Kehinde Oluwatoyin Ladipo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Oluwatoyin_Ladipo
Kehinde Oluwatoyin Ladipo woni Joologire Naajeeriua. O wondi ardiiɗo Academy of Science Nigeria, o suɓii nder Academy's Fellowship ha jaaynde mum ngal waɗii e lewru Janayru 2015.
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Oluwatoyin_Ladipo#Biography
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Oluwatoyin_Ladipo#Firooji
Wikipedia: Adama Lamikanra
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adama_Lamikanra
Adama Iye Iyayi Lamikanra woni hooreejo laamiiɓe leydi Diiwal Rivers. O waɗii alkawal dow hooreejo hooreejo leydi e 15 lewru Janayru 2016 ngam o jeyaa Daisy W.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adama_Lamikanra#Firooji
Wikipedia: Hassan Lemu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Lemu
Alhaji Hassan Lemu OON wonnoo sakataarjo hooreejo woyla Naajeeriya, Ahmadu Bello administration "Lemu hassan private secretary to SIR AHMADu BELLo", Google Books,
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Lemu#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Lemu#Firooji
Wikipedia: Aminu Maigari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Maigari
Aminu Maigari ko laamɗo leydi Naajeeriya mo o jeyaaɗo hooreejo Fedde Bolji Naajeeriya 38 diga 2010 haa 2014 caggal nde o jeyaa e dow "laawdi jawdi, huutoreeji e huutoreeje".
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Maigari#Firooji
Wikipedia: Gerald Mbamalu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerald_Mbamalu
Gerald Mbamalu woni laamiiɗo Ojoto nder hukuma pamarun Idemili-South nder Diiwal Anambra, nder lesdi Naajeeriya.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerald_Mbamalu#Ɓiɗɗo
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerald_Mbamalu#Firooji
Wikipedia: Janngirde Ñyawɗuki Gollital Ningi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_Ningi
Janngirde Ñyawɗuki Gollital Ningi un janngirde Hukuma ɗe hoore Mun jottoriiɗe nder Ningi, hukuma pamarum Ning] yebre, [[diiwal Bauchi, Naajeeriya
Courses Jeerrgol koosjii maɓɓititeeɗii haa janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_Ningi#Courses_Jeerrgol_koosjii_maɓɓititeeɗii_haa_janngirde
Ñawɗuki e Gollital Ningi Un haa ba niihiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_Ningi#Ñawɗuki_e_Gollital_Ningi_Un_haa_ba_niihii
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_Ningi#HIIMOƁE
Wikipedia: Ishaku Abbo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_Abbo
Ishaku Elisha Abbo (duggi e Woyla Mubi, Naajeeriya) woni politikkoore Leysdi Naajeeriya. O woni senatoowo daraniiɗo Woyla Adamawa nder Diiwal Aadaamaawa haa Naajeeriya 9th National Assembly.
Kuugal politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_Abbo#Kuugal_politik
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_Abbo#Jaɓɓorgo_Kewuuji
himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_Abbo#himobe
Wikipedia: Abd al-Qadir (Sakkwatoɓe)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abd_al-Qadir_(Sakkwato%C9%93e)
Abd al-Qadir anndiraa kadi e Abdulkadir, o woni Mawɗo Sakkwatoɓe,en daayaama hiitande alif 1842-1859). O ardii e baaba maako Gidago ɓii Laima (1817-1842) e Ibraahiima Khalilu (1859-c.
Vizierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abd_al-Qadir_(Sakkwato%C9%93e)#Vizier
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abd_al-Qadir_(Sakkwato%C9%93e)#Firooji
Wikipedia: Abdukadir Abdulsalam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdukadir_Abdulsalam
Abdulkadir Abdulsalam jaagurdow jaamieyar political party to lesdi Naajeeriya, o jeyaaɗo shubtiigo too dow arduwgal liyde Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdukadir_Abdulsalam#Firooji
Wikipedia: Yarima Ibraahiima Abdullahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yarima_Ibraahiima_Abdullahi
Yarima Ibrahim Abdullahi (daññyama 1 Oktooba 1939) ko laamɗo Naajeeriya, bankooɗo e ministaar galle, e jannginooɓe jannginooji e golle.The African economy By D.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yarima_Ibraahiima_Abdullahi#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yarima_Ibraahiima_Abdullahi#Firooji
Wikipedia: Khairat Abdulrazaq-Gwadabe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Khairat_Abdulrazaq-Gwadabe
Khairat Abdulrazaq-Gwadabe (dunde 1957) woni politikkoore lesdi Naajeeriya. O jeyaa senatoore ngam senatoore Abuja, berniwol mawɓe, Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o jeyaa dow PDP.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khairat_Abdulrazaq-Gwadabe#Firooji
Wikipedia: AbdulRahman AbdulRazaq
https://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaq
AbdulRahman AbdulRazaq (dannyiimo yande 5 liiyru calte hiitade dowgu alif 1960) ko politikal lesdi Naajeeriya, moo laatii ngomnajow leydiDiiwal Kwara gila hitaande 2019.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaq#Ɓiɗɗo
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaq#Nolde_hoore
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaq#Firooji
Wikipedia: Ahmed Rufai Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Rufai_Abubakar
Ahmed Rufai Abubakar CFR woni diplomatu Naajeeriya, e darinoowo mawɗo National Intelligence Agency nder lisde Naajeeriyahttps://www.pmnewsnigeria.
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Rufai_Abubakar#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Rufai_Abubakar#Firooji
Wikipedia: Aliyu Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Abubakar
Aliyu Mai Sango Abubakar III laatii senatoowo ngam Woya Sakkwotoɓe nder Diiwal Sakwatoɓe, Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya (Fourth Republic), je ɗon jeya dow platform All People's Party (APP). O fuɗɗii golle mum e 29 Mee 1999.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Abubakar#Firooji
Wikipedia: Datti Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Datti_Abubakar
Kolonel Datti Sadiq Abubakar o woni garnaako konu Diiwal Anambra nder lesdi Naajeeriya diga lewru Yuuli 1978 haa Oktooba 1979 wakkati laamu konu Janaarjo Olusegun Obasanjo.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Datti_Abubakar#Firooji
Wikipedia: Haruna Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Abubakar
Haruna Abubakar jibinaa e Lafia, Diiwal Nasarawa, haa 6 lewru Yuuni 1952.
Mayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Abubakar#Mayde_maako
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Abubakar#Firooji
Wikipedia: Idris Abubakar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Abubakar
Idris Abubakar (1955-2002) laatii senatoore ngam Fommbina Gombe nder Diiwal Gombe, Naajeeriya ha fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o jeyaa dow All People's Party (APP). O fuɗɗii golle mum e 29 Duujal 1999.
Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Abubakar#Maayi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Abubakar#Firooji
Wikipedia: Shiihu ahmadu abulfatahi(rta)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shiihu_ahmadu_abulfatahi(rta)
Shehu Ahmadu abulfatahi(rta) modiibo maudo jaggeddo diina islaama a datal sufiiya shiihu murshiidaduw daatal tijjaniyaa mariido alisde niijeriyaa niijar seneegal biahakkude dube 1919_2003 mlaadiya untaguu konduuga jiihar borno niijeriya maula sheehu abulfatahi modebbu makku shehu ibrahim inyess(rta)nuddiiremu be aliyu biin muhammad mukhtar biin adam biin dawud biin abdulganiyu biin zubair biin abbas biin hissain biin sulaiman
Wikipedia: Maimunat Adaji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maimunat_Adaji
Hajiya Maimuna Usman Adaji (C.1957 - 2019) wonnoo politikkeejo lesdi Naajeeriya.
Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Yimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Afrik
Yimɓe Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Naajeeriya
Wikipedia: Abdulahi Bala Adamu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulahi_Bala_Adamu
Abdulahi Bala Adamu 1994-1997 mooɗoɗun sooɓe too ndow arduwgal senatoore Naajeeriya hiitade alif 1999 too liiyru silo ngam ummatoore Woyla Taraba nder Diiwal Taraba, Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, haa fuɗɗugo leydi Naajeeriya, nder People's Democratic Party (PDP). O fuɗɗii golle mum e 29 liiyru dujjal https://en.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulahi_Bala_Adamu#Hiimobe
Wikipedia: Adamu Adamu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Adamu
Mallam Adamu Adamu https://en.m.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Adamu#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Adamu#Hiimobe
Wikipedia: Suleiman Adamu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Adamu
Suleiman Adamu (maayi; 30 seedto 2020) woni politikkoore Naajeeriya. O ɗon huuwa bana go'o nder suudu Diiwal Nasarawa, marɗo je'ol Cakkare Nasarawa, wakkati o maayi ngam COVID-19 nder lewru seedto 2020.
Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Adamu#Maayi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Adamu#Firooji
Wikipedia: Zuma Rock
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zuma_Rock
Zuma Rock ko monolit mawɗo, ko inselberg, ko ɓeydaaki e gabbro e granodiorite, nder Diiwal Neeja, Naajeeriya. Ɗum ɗon nder hirnaange laamorgo lesdi Naajeeriya, Abuja, nder laawol mawɗo diga Abuja haa Kaduna haa Madala, nden wakkati feere ɗum nodda ɗum "Borol Abuja diga Suleja".
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuma_Rock#HIIMOƁE
Wikipedia: Zugurma Game Reserve
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zugurma_Game_Reserve
Zugurma Game Reserve ko go'o nder Kainji National Park, nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Mariga nder Diiwal Neeja, Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zugurma_Game_Reserve#Firooji
Wikipedia: Janngirde Anchor
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor
Janngirde Anchor Un Janngirde jooɗoriiɗe hoore Mun jeiiɗode
Taarihihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Taarihi
Caggal ko Jannginnteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Caggal_ko_Jannginntee
Tabbitiniiɗe less NUChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Tabbitiniiɗe_less_NUC
Huurudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Huurude
Laaru Kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Laaru_Kadi
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#HIIMOƁE
Wikipedia: Janngirde Al-qalaam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaam
JANNGIRDE AL-QALAAM Janngirde Al-qalaam (AUK), Arannɗe anndiraa haa no janngirde diiwal [[Katsina un jottoriiɗe nder ɗatal Dutsinma, diiwal [[Katsina tiggaaɗe nder hitaande ɗumngu 2005, ɗum nde janngirde Arannɗe jottoriiɗe hoore Mun nde diina islaama nɗer Naajeeriya.
TAARIIHIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaam#TAARIIHI
GOLLEEJI-GOLLEEJIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaam#GOLLEEJI-GOLLEEJI
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaam#HIIMOƁE
Wikipedia: Yelwa Doma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yelwa_Doma
Yelwa Doma ko nokkuure yimɓe nder Diiwal Nasarawa, Naajeeriya. Ɗum ɗon haandi ko haade 16 km (9.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yelwa_Doma#Firooji
Wikipedia: Yagba fuunaaŋge
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_fuunaa%C5%8Bge
Yagba East (fuunaaŋge) ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kogi, Naajeeriya. Wuro maako ɗon nder gariiri Isanlu dow laawol A123, nden ɗon yimɓe Okun ɗon njooɗugo.
Yimɓe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_fuunaa%C5%8Bge#Yimɓe_mawɓe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_fuunaa%C5%8Bge#Firooji
Wikipedia: Wushishi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wushishi
Wushishi ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Neeja, Naajeeriya. Wurooji maare maako ɗon nder gariiri Wushishi.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wushishi#Firooji
Wikipedia: Wase Rock
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wase_Rock
Wase Rock ko goomu mawndi e koode nder wuro Wase nder hukuma pamarun Wase nder Diiwal Plateau nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wase_Rock#Firooji
Wikipedia: Maayo Wase
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Wase
Maayo Wase ko maayo nder hukuma pamarun Wase , Diiwal Plateau, Naajeeriya. Ɗum hawti e maayo Benue nder Dampar nder hukuna pamarun Ibbi, gawri, dunnduuje, Manngoroo e feere lambi lambi fuɗnaama nder maayo maako.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Wase#Firooji
Wikipedia: Wangibi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wangibi
Wangibi anndiraa bana Ikka Wangibi ko wuro nder lesdi Naajeeriya, ɗo yimɓe Eggon ɗon jooɗi. Fedde nden ɗon ha nder Diiwal Nasarawa.
Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Afirik
Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya
Wikipedia: Wamba, Naajeeriya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wamba,_Naajeeriya
Wamba woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Nasarawa, Naajeeriya. Wurooji maare maako ɗon nder gariiri Wamba.
Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wamba,_Naajeeriya#Koode_postaal
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wamba,_Naajeeriya#Firooji
Wikipedia: Kooseeje Gooya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kooseeje_Gooya
Gooya, Goya ko Gooya woni nokkuure archaeological, wuro jamanuure e nder dammugal e kooseeje ɗuuɗɗe, e nder fukuje e nder fukaare Fika, nder Diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya.
Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooseeje_Gooya#Taariiha
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooseeje_Gooya#Firooji
Wikipedia: Laamorde jalingo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_jalingo
laamorde jalingo un laamorde nder Diiwal taraba Naajeeriya jottoriide fuuna haa w nde ayla lesdi Naajeeriya mobgal hirna afrik
Wikipedia: Chief Gershom Henry Basset
https://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Gershom_Henry_Basset
Chief Gershom Henry Basset latama goddo siyasa Naajeriya nden o lati mardo chede duddum. O senator wakkere Diiwal Cross River south hedie Lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Abubakar Tanko Ayuba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tanko_Ayuba
Abubakar Tanko Ayuba nɗum daññi Abubakar Tanko Ayuba ñalde 12 nder liiyrusuumaye nder wawɓe 1945. o halartake janngirde solji'en e Janngirde kowtiirbe nder jaji e hiitade ɗowgu aliif 1978 ,nɗen e MNI National institute for policy & Strategic studies, Kuru.
kuuɗe majaliisu ɗotti'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tanko_Ayuba#kuuɗe_majaliisu_ɗotti'en
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tanko_Ayuba#HIIMOƁE
Wikipedia: Astoronomy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Astoronomy
Astoronomy janngube andal keebetiigal too alif (1543 akowyari alif 1661) kowdee haa too yalde lewru heebe ɗatal andal too Abdullahi galileo beedow itaaliya anɗer leydi awroofa habbeeke, winnditobe jaytul leengal yalɗe a ndiyam too duniyaaru ɓekeebe asali too leydi giirka
hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Astoronomy#hiimobe
Wikipedia: Pozculular
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular
==== 2023-2025 arası "Kanal D"de yayınlanan lise çağındaki gençlerin birbiyle yaşadığı olaylar ve mafya,fuhuş,kaçakcılık karşısında verdiği mücadeleyi anlatmaktadır.Kahramanlarımızın karşısındaki çete tüm bu işleri yapan Yenipazarlılardır.
2023-2025 arası "Kanal D"de yayınlanan lise çağındaki gençlerin birbiyle yaşadığı olaylar ve mafya,fuhuş,kaçakcılık karşısında verdiği mücadeleyi anlatmaktadır.Kahramanlarımızın karşısındaki çete tüm bu işleri yapan Yenipazarlılardır.Aynı zamanda şehirdeki büyük mafya örgütletleri işin içine girince olaylar baya zorlaşmaktadır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#2023-2025_arası_"Kanal_D"de_yayınlanan_lise_çağındaki_gençlerin_birbiyle_yaşadığı_olaylar_ve_mafya,fuhuş,kaçakcılık_karşısında_verdiği_mücadeleyi_anlatmaktadır.Kahramanlarımızın_karşısındaki_çete_tüm_bu_işleri_yapan_Yenipazarlılardır.Aynı_zamanda_şehirdeki_büyük_mafya_örgütletleri_işin_içine_girince_olaylar_baya_zorlaşmaktadır.
Ana Karakterlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Ana_Karakterler
ENES (1-68)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ENES_(1-68)
Pozcular grubun başıdır.Kendisinin sözü hep dinlenir.İlk başlarda Pozcu'da yaşamamısına rağmen yaşanılan olayları görmüş ve sonrasında Pozcu'ya taşınıp bu işlere girmiştir.Normal bir lise öğrencisi iken yaşadığı çevrede çetesi ile beraber mücadeleler vermiştir.Korkusuzdur ve iyi dövüşür.Yenipazarlı Hamit ile ezeli düşmandır.Sağ kolu Feyzi'dir.Evine baskın yapılması sonucuna öldürürmüştür.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Pozcular_grubun_başıdır.Kendisinin_sözü_hep_dinlenir.İlk_başlarda_Pozcu'da_yaşamamısına_rağmen_yaşanılan_olayları_görmüş_ve_sonrasında_Pozcu'ya_taşınıp_bu_işlere_girmiştir.Normal_bir_lise_öğrencisi_iken_yaşadığı_çevrede_çetesi_ile_beraber_mücadeleler_vermiştir.Korkusuzdur_ve_iyi_dövüşür.Yenipazarlı_Hamit_ile_ezeli_düşmandır.Sağ_kolu_Feyzi'dir.Evine_baskın_yapılması_sonucuna_öldürürmüştür.
YAĞIZ (1-67)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#YAĞIZ_(1-67)
YAĞIZ (2-60)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#YAĞIZ_(2-60)
Hırçın bir kişiliğe sahiptir.Grubun en güzel kızı "CEREN" ile sevgili olmuştur.Birebirde dövemeceği kimse yoktur.Aynı zamanda YeniPazarlılar ondan çok korkmaktadır.Yenipazarlılar Ceren'e saldırınca onu korumak için kendini feda etmiş ve sahilde ölü bulunmuştur.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Hırçın_bir_kişiliğe_sahiptir.Grubun_en_güzel_kızı_"CEREN"_ile_sevgili_olmuştur.Birebirde_dövemeceği_kimse_yoktur.Aynı_zamanda_YeniPazarlılar_ondan_çok_korkmaktadır.Yenipazarlılar_Ceren'e_saldırınca_onu_korumak_için_kendini_feda_etmiş_ve_sahilde_ölü_bulunmuştur.
LEVO (1-52)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#LEVO_(1-52)
Dersleriyle ilgisi olmaktadır.Makara için okula gelmektedir.Kendisini sınıfta bırakan hocayı bıçaklamıştır.Tam adı"Levent"dir.Yağız'ın kuzeni Eda'dan hoşlanmıştır."UNDER BOSS"ların çocukları silah kaçakçılığına başlayınca hepsini öldürmüştür.Fakat daha sonra tüm suçunu itiraf etmiştir ve ömür boyu hapis cezasına çarptırılmıştır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Dersleriyle_ilgisi_olmaktadır.Makara_için_okula_gelmektedir.Kendisini_sınıfta_bırakan_hocayı_bıçaklamıştır.Tam_adı"Levent"dir.Yağız'ın_kuzeni_Eda'dan_hoşlanmıştır."UNDER_BOSS"ların_çocukları_silah_kaçakçılığına_başlayınca_hepsini_öldürmüştür.Fakat_daha_sonra_tüm_suçunu_itiraf_etmiştir_ve_ömür_boyu_hapis_cezasına_çarptırılmıştır.
celi bir kişiliğe sahiptir.Aynı zamanda Pozculular ve YMAL GANG'ı ortak etmiştir.İlk üyelerdendir çoğu saldırıyı savuşturmuştur.Gruptan "CEYDA" ve "EYLÜL" ile kısa sürelerine sevgili olmuştur.Eylül onu aldatınca dayanamayıp işlerden çekilip yurt dışına gitmiştir.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#celi_bir_kişiliğe_sahiptir.Aynı_zamanda_Pozculular_ve_YMAL_GANG'ı_ortak_etmiştir.İlk_üyelerdendir_çoğu_saldırıyı_savuşturmuştur.Gruptan_"CEYDA"_ve_"EYLÜL"_ile_kısa_sürelerine_sevgili_olmuştur.Eylül_onu_aldatınca_dayanamayıp_işlerden_çekilip_yurt_dışına_gitmiştir.
ABİDİN (1-68)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ABİDİN_(1-68)
Masum biri iken kendisini dışlayınca gruba ihanet etmiştir.Yenipazar tarafına geçmiştir.Grubun çok kez başını yakmıştır.Uygar ile yakın arkadaşlardır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Masum_biri_iken_kendisini_dışlayınca_gruba_ihanet_etmiştir.Yenipazar_tarafına_geçmiştir.Grubun_çok_kez_başını_yakmıştır.Uygar_ile_yakın_arkadaşlardır.
RAMO (1-33)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#RAMO_(1-33)
Çevredeki tüm malları en iyi kendisi temizlemiştir.Cana yakın biridir.Her delikten çıkar "POZCU PARKI"nda herkese ihtiyaçları getirmiştir.Futbol maçı sırasında kendisine verilen içecekten uyuşturucu hapı çıkınca zehirlenerek ölmüştür.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Çevredeki_tüm_malları_en_iyi_kendisi_temizlemiştir.Cana_yakın_biridir.Her_delikten_çıkar_"POZCU_PARKI"nda_herkese_ihtiyaçları_getirmiştir.Futbol_maçı_sırasında_kendisine_verilen_içecekten_uyuşturucu_hapı_çıkınca_zehirlenerek_ölmüştür.
ERAY (1-12)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ERAY_(1-12)
Pozcunun efendiliği ile ön plana çıkmıştır.Çok iş beceremez tüm olaylar kendisi ölünce başlamıştır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Pozcunun_efendiliği_ile_ön_plana_çıkmıştır.Çok_iş_beceremez_tüm_olaylar_kendisi_ölünce_başlamıştır.
ATA (1-3)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ATA_(1-3)
Zeki birisidir.Grupta her şeyin başında vardır sadece kendisi bursluluk sınavını kazanınca Almanya'da burs ile okumaya girmiştir daha sonra kendisinden haber alinanamıştır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Zeki_birisidir.Grupta_her_şeyin_başında_vardır_sadece_kendisi_bursluluk_sınavını_kazanınca_Almanya'da_burs_ile_okumaya_girmiştir_daha_sonra_kendisinden_haber_alinanamıştır.
Emirhan (1-10)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Emirhan_(1-10)
Pek konuşmaz.Kekemedir.Uygar ile ters düşünce kendi ekibi tarafından öldürürmüştür.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Pek_konuşmaz.Kekemedir.Uygar_ile_ters_düşünce_kendi_ekibi_tarafından_öldürürmüştür.
1-10)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#1-10)
Wikipedia: Rabah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabah
Rabah ko hukuma pamarun nder Sakkwatobe, Naajeeriya. Wurooji mawngol maɓɓe ɗon nder gariiri Rabah.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabah#Firooji
Wikipedia: Raamaama
https://ff.wikipedia.org/wiki/Raamaama
Rahama ko wuro go'oto nder lesdi Kaduna nder lesdi Nigeria.
Naftirkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raamaama#Naftirki
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raamaama#Firooji
Wikipedia: Rahama
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama
Rahama ko wuro go'oto nder Diiwal Kaduna nder lesdi Nigeria.
Naftirkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama#Naftirki
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama#Firooji
Wikipedia: Rimi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rimi
Rimi ko hukuma pamarun nder Diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. Wurooji maare maako ɗon nder gariiri Rimi, ɓadi laawol A9.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rimi#Firooji
Wikipedia: Rimin Gado
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rimin_Gado
Rimin Gado (ko Rafin Gado) ko hukuma pamarun nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Wurooji ma'aare maako ɗon nder gariiri Rimin Gado, ko ha woyla 20 km haa hirnaange laamorgo Kano.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rimin_Gado#Firooji
Wikipedia: Roni
https://ff.wikipedia.org/wiki/Roni
Roni ko hukuma pamarun nder Diiwal Jigawa, Naajeeriya. Wurooji maare maako ɗon nder gariiri Roni.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roni#Firooji
Wikipedia: Sabon Birni
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon_Birni
Sabon Birni ko hukuma pamarun nder Sakkwatoɓe, Naajeeriya. Wurooji mawngu ɗon haa gariiri Sabon Birni.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon_Birni#Firooji
Wikipedia: Sabuwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabuwa
Sabuwa (ko Sabua) ko hukuma pamarun nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Haŋki maako ɗon ha gariiri Sabuwa nder worgo lesdi gariiri sabuwa gariiri, ha nder lesdi Kaduna ha11°10′00′′N 7°07′00′′E / 11.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabuwa#Firooji
Wikipedia: Safana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Safana
Safana ko hukuma pamarun nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hoofde mum woni nder wuro Safana haa fuunaaŋge nokkuure12°24′30′′N 7°24′25′′E / 12.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safana#Firooji
Wikipedia: Sakaba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sakaba
Sakaba ko hukuma pamarun nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Wurooji mawngol ngol ɗon nder gariiri Dirindaji.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakaba#Firooji
Wikipedia: Saminaka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Saminaka
Saminaka woni gariiri e wuro (kapital) Lere e hooreejo laamorde Saminaka e nder yimɓe Akurmi nder worgo Kaduna nder lesdi Naijeriya. Koode postaal nokku oo woni 811.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saminaka#Firooji
Wikipedia: Mohammed Bello El- Rufai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_El-_Rufai
Mohammed Bello El-Rufai(o daññaama nde hitaande Aliif 1990). Hannko wonii wakiilijo Hukumaa pamarum waylaare Kaduna.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_El-_Rufai#HIIMOƁE
Wikipedia: Tum, Naajeeriya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tum,_Naajeeriya
Tum ko wuro nder Kagoro chiefdom, hukuma pamarun Kaura nder worgo Kaduna State nder lesdi Naajeeriya. Fuuta ɗon naftira bee posta haa Kagoro.
Wikipedia: Abala-Ibeme
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abala-Ibeme
Abala-Ibeme ko wuro nder hukuma pamarun Obingwa nder Abia, Naajeeria.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abala-Ibeme#Firooji
Wikipedia: Ndee dowre Abeokuta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndee_dowre_Abeokuta
Abeokuta flyover ko flyover nder gariiri Abeokuta, laamorgo Ogun diiwal, worgo hirnaange lesdi Najeeriya. Flyover ɗon haaki ha Ibara roundabout, Abeokuta ha dowla Ogun diiwal senator Ibikunle Amosun.
Foto gallery of Abeokuta flyoverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndee_dowre_Abeokuta#Foto_gallery_of_Abeokuta_flyover
Wikipedia: Abia, Naajeeriya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abia,_Naajeeriya
Abia woni go'o nder nokkuuje ɗowɗɗe nder lesdi Naajeeriya be innde nder Ɗo woni nder fuunaaŋa lisde Naajeeriya
Naftirkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia,_Naajeeriya#Naftirki
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia,_Naajeeriya#Firooji
Wikipedia: Abiak Elibi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abiak_Elibi
Abiak Elibi ko Oron Village nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder Akwa Ibom foobeena leydi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiak_Elibi#Firooji
Wikipedia: Achalla
https://ff.wikipedia.org/wiki/Achalla
Achalla Umudiani, Amukabia, Odawa, Umuogbe, Umunagu, Umuozede, Udezu and Amadim.
Wikipedia: Adaeba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adaeba
Adaeba ko wuro Oron nder Mbo hukuma pamarun nder leydi Akwa Ibom too nder foobeenare lesdi Afrik
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adaeba#Firooji
Wikipedia: Adazi-Nnukwu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adazi-Nnukwu
Adazi-Nnukwu ko wuro nder laamurde https://ff.m.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adazi-Nnukwu#Firooji
Wikipedia: Afafanyi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afafanyi
Afafanyi ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River, foobeenare hirnaare lisde Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afafanyi#Firooji
Wikipedia: Afaha Akpan Ekpo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Akpan_Ekpo
Afaha Akpan Ekpo ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal foobeenare hirnare lisde Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Akpan_Ekpo#Firooji
Wikipedia: Afaha Atai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Atai
Afaha Atai ko wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal. Ɗum hawti bee Afaha Ukwa, Ata Idung Afaha Ekid, Atai Ndon-Afaha Ekit, Ebana e Ede Urua.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Atai#Firooji
Wikipedia: Afaha Efiat
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Efiat
Afaha Efiat ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal. Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Efiat#Firooji
Wikipedia: Afaha Iman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Iman
Afaha Iman ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal, foobeenare lisde Naajeeriya.hirnare afrik.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Iman#Firooji
Wikipedia: Afaha Okpo Town
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Okpo_Town
Afaha Okpo Town ko Oron town e nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Okpo_Town#Firooji
Wikipedia: Afaha Urua Essien
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Urua_Essien
Afaha Urua Essien ko wuro nder Etinan, nokkuure hukuma pamarun laamu hukuma pamarun leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Urua_Essien#Firooji
Wikipedia: Afam, Rivers State
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afam,_Rivers_State
Afam Rivers woni gariiri nder Oyigbo hukuma pamarun Area, Rivers diiwal, Naajeeriya. Maandu Oyigbo ɗon haa Afam.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afam,_Rivers_State#Firooji
Wikipedia: Agarabe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agarabe
Agarabe ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River diiwal, foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya.lisde hiirnare afrik
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agarabe#Firooji
Wikipedia: Agbadi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agbadi
== Geography ==
Geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agbadi#Geography
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agbadi#Firooji
Wikipedia: Minndal Agbaja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Minndal_Agbaja
Minji Agbaja woni minji ferru mawndi nder lesdi Naajeeriya nder lesdi Kogi diiwal. Agbaja ɗon marɗo go'o nder ko ɓuri ɗuuɗugo nder lesdi Naajeeriya e nder duniyaaru, bee ko haani ha nder ko haani e tonji miliyaaruuji 1.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minndal_Agbaja#Firooji
Wikipedia: Agu Amede
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agu_Amede
Agu Amede woni wuro nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon jooɗorgo yiimɓe ummatoore Eha Amufu, nokkuure laamorde gelle Isi-uzo nder jihar Enugu diiwal.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agu_Amede#Firooji
Wikipedia: Ahoada East I (koore nden nden nden)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahoada_East_I_(koore_nden_nden_nden)
Ahoada East I Assembly constituency ko constituency nder Rivers diiwal arduujow House of Assembly, lisde Naajeeriya.
Yimɓe Kawtal Kawtalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahoada_East_I_(koore_nden_nden_nden)#Yimɓe_Kawtal_Kawtal
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahoada_East_I_(koore_nden_nden_nden)#Firooji
Wikipedia: Akabo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akabo
Akabo ko wuro wuro nder nokkuure laamorde hukuma pamarun Ikeduru nder leydi Imo diiwal, foobeenare lisde Naajeeriya, Afrik hirnaange. Fuule nde ɗon woodi innde nden ɗon haa too Nnewi e Oguta, fuu nder Igboland.
Geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akabo#Geography
Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akabo#Nootaaji
Wikipedia: Akai-Ikon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akai-Ikon
Akai Ikon ko Oron town nder Oron hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akai-Ikon#Firooji
Wikipedia: Akalovo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akalovo
Akalovo ko wuro nder leydi Imo diiwal, nder worgo fuunaaŋgo lesdi foobeenare Naajeeriya. Ɗum ɗon haade gariiri Owerri.
Wikipedia: Ko ngam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_ngam
Akanefore ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_ngam#Firooji
Wikipedia: Akinima
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akinima
Akinima ko wuro nder nokkuure Ahoada West hukuma pamarun Area nder leydi Rivers diiwal, foobeenare lisde Naajeeriya. Akinima woni laamorgo Ahoda West.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinima#Hiimobe
Wikipedia: Akpa Nkanua
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akpa_Nkanua
Akpa Nkanua ko wuro Effiat nder Mbo, hukuma pamarun nder leydi Akwa Ibom diiwal taa faaro wuttoodu hiirnaree lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpa_Nkanua#Firooji
Wikipedia: Akpap Okoyong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akpap_Okoyong
Akpap Akpap-Okoyong wonde wuro nder Okoyong nder Cross River diiwal foobeenare lisde, Naajeeriya, e nder hukuma pamarun karallaagal laamu Odukpani.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpap_Okoyong#Firooji
Wikipedia: Akparavuni
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akparavuni
Akparavuni ko ummatoore nder hukuma pamarun too jiytul nokkuure laamu Biase nder leydi Cross River diiwal, foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akparavuni#Firooji
Wikipedia: Akpawfu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akpawfu
Akpawfu (ko Akpofu) woni wuro nder Nkanu East hukuma pamarun gelle nder Enugu diiwal, taa hiirnaree lisde Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpawfu#Firooji
Wikipedia: Akpoha, Cross River State
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akpoha,_Cross_River_State
Akpoha ko wuro nder Abi nder hukuma pamarun leydi Cross River diiwal, taa foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya. Ɗum ɗon taa faarow caka sahaaji lesdi Ebonyi diiwal e lesdi Cross River diiwal.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpoha,_Cross_River_State#Firooji
Wikipedia: Akungba Akoko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akungba_Akoko
Akungba Akoko, ko noddiraa Akungba, ko wuro nder leydi Ondo diiwal, nder worgo hirnaanre lesdi Naajeeriya. Ɗum woni ummaatoore jaɓɓaade to jangirde Adekunle Ajasin University.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akungba_Akoko#Firooji
Wikipedia: Akwa Obio Effiat
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Obio_Effiat
Akwa Obio Effiat ko Effiat Town nder Mbo hukuma pamarun faarow caka nder Akwa Ibom diiwal leydi foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya.afrik
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Obio_Effiat#Firooji
Wikipedia: Alizaga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alizaga
Alizaga un hukuma pamarun eii gelle too lisde Naajeeriya. Which is part of small area in Eggon.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alizaga#Firooji
Wikipedia: Amakohia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amakohia
Amakohia woni innde gure nayi feere feere feere nder worgo fuunaaŋgo lesdi Naajeeriya, fuu ɗon haade gariiri Owerri e nder nokkuure laamorde Ikeduru.
Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amakohia#Fedde_fuɗɗam
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amakohia#Firooji
Wikipedia: Amegbu Ogwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amegbu_Ogwa
Ogwa woni wuro nder worgo fuunaaŋgo lesdi Naajeeriya. dum ɗon ha nder Mbaitoli nder leydi Imo diiwal.
Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amegbu_Ogwa#Hiimbe
Wikipedia: Amuro, Naajeeriya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amuro,_Naajeeriya
Amuro woni gariiri nder leydi Kogi diiwal, Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amuro,_Naajeeriya#Firooji
Wikipedia: Amuvi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amuvi
Amuvi ko wuro nder lesdi Naijeriya nder Arochukwu hukuma pamarun Area nder Abia diiwal.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amuvi#Firooji
Wikipedia: Anai Okpo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anai_Okpo
Anai Okpo ko Oron ummatoore nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anai_Okpo#Firooji
Wikipedia: Anakpa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anakpa
Anakpa ko wuro nder Uruan nder hukuma pamarun leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗii nder wuro Anakpa.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anakpa#Firooji
Wikipedia: Anyam Efa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anyam_Efa
Anyam Efa ko wuro nder hukuma pamarun nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom diiwal.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anyam_Efa#Firooji
Wikipedia: Anona, Cross River State
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anona,_Cross_River_State
Anona ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River, foobeenare taa hiirnaree, Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anona,_Cross_River_State#Firooji
Wikipedia: Fedde Ara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Ara
Ara Town wondi gariiri nder Nasarawa hukuma pamarun Area nder Nasarawa diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Ara#Firooji
Wikipedia: Ariam Ala-Ala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ariam_Ala-Ala
Ariam Ala-Ala ko ummatoore nder Ikwuano hukuma pamarun gelle nder lisde Abia diiwal,foobeenare hirna Naajeeriya. Ɗum go'o nder nokkuuje 15 nder aryam/Usaka.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ariam_Ala-Ala#Firooji
Wikipedia: Aro Ngwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aro_Ngwa
Aro Ngwa ko ummatoore Igbo nder Osisioma Ngwa hukuma pamarun Area, nder Abia diiwal nder lesdi Naajeeriya. Ɗum woni suburb of Aba, nokkuure jaaynde nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aro_Ngwa#Firooji
Wikipedia: Asiok Obufa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Asiok_Obufa
Asiok Obufa ko wuro Effiat nder Mbo, nder hukuma pamarun leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asiok_Obufa#Firooji
Wikipedia: Ata Efa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_Efa
Ata Efa ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_Efa#Firooji
Wikipedia: Atte Oro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Atte_Oro
Atte ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder hukuma pamarun lesdi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atte_Oro#Firooji
Wikipedia: Auta Balefi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Auta_Balefi
Auta Balefi woni gariiri ɓeydi ɓeydi yeeso nder caka lesdi Naajeeriya. Duule man ɗon ha nder gariiri gariiri Karu nder hukuma pamarun lesdi Nasarawa diiwal Ɗum ɗon haade Abuja, laamorgo lesdi Nigeria nder laamorgo leydi lesdi Nigeria.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auta_Balefi#Firooji
Wikipedia: Aviara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aviara
Aviara woni gariiri Isoko nder Delta diiwal, nder fombina lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Awa Ntong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_Ntong
Awa Ntong woni wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_Ntong#Firooji
Wikipedia: Fulde dictionare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulde_dictionare
Fulde dictionary Ɗoufugo baude== lyawa reeɗup jey goɗɗow_= mai ciki_ na mutum aibee== laifi manga__ maunuga== babba mai girma warru zo ewnugo kira yin kira hakkulugo== lura kula womarde_ rawa yin rawa kunne ==nouppi nyamugo ==cin abinci yees sow karya fewree wasa [[fijjirdee== samowa he bugo yahdu fiya ndiiyam ruwa nyamdu abinci bacciil yaro
Wikipedia: Bakana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakana
Bakana woni gariiri nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi go'o nder gariiri ɓurɗi mawnude nder yimɓe Kalabari, nder Degema hukuma pamarun areander lesdi Rivers diiwal.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakana#Firooji
Wikipedia: Bakara, Nigeria
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bakara,_Nigeria
Bakara ko nokkuure yimɓe nder hukuma leydi Nasarawa, Naajeeriya. Ɗum ɗon haandi ko ha woyla 24 km (15 ) haa saŋge hirnaange Nasarawa.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakara,_Nigeria#Firooji
Wikipedia: Bara, Nigeria
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bara,_Nigeria
Bara woni gariiri nder Oyo diiwal nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon ha hukuma woyla yaasi laawol Oko-Iressa-Aadu.
Nootaaji e kootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara,_Nigeria#Nootaaji_e_kootaaji
Wikipedia: Bariga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bariga
Bariga ko nokkuure e nder leydi Lagos diiwal, Naajeeriya. O ɗon jeyaa nder nokkuure laamu Somolu hukuma pamarun nder lesdi Lagos diiwal, ammaa nder diiwal hukuma pamarun hitaande dowgu 2013 ɗum jeyaa nder laamu leydi bana nokkuure ɓamtaare nder lesdi area.
Kuɓol mawɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bariga#Kuɓol_mawɗi
Yimɓe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bariga#Yimɓe_mawɓe
Wikipedia: Bethel, Delta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bethel,_Delta
Bethel woni gariiri Isoko nder Delta diiwal, nder worgo lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Bin Yauri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bin_Yauri
Bin Yawri woni gariiri nder Diiwal Kebbi, lesdi Naajeeriya. Ɗum woni ko 8 km haa fuunaaŋge diga maayo Niger, je ɗon hokkata ndiyam nder nder ka'inji e 270 km haa baŋnge worgo Diiwal Sakkwatoɓe.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Borgu Game Reserve
https://ff.wikipedia.org/wiki/Borgu_Game_Reserve
Borgu Game Reserve ko go'o nder Kainji National Park, nder Borgu hukuma pamarun Area of Niger diiwal e Baruten hukuma
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Borgu_Game_Reserve#Hiimobe
Wikipedia: Koolol Pulaar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Pulaar
Brass Island ko saare nder Niger Delta nder lesdi Naajeeriya. Ɗum woni nokku Twon-Brass, hooreejo Brass, lesdi Naajeeriya dow lesdi Bayelsa diiwal.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Pages with script errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_script_errors
Wikipedia: Buari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Buari
Buari woni gariiri nder leydi Kwara diiwal nder worgo hirnaange lesdi Naajeeriya, yimɓe Yoruba njooɗi. Duule ɗon mari keerol bee Okeya, Egi, Ilala e Esie.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Chokocho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Chokocho
Chokocho ko ummatoore nder Etche hukuma pamarun Area nder Rivers diiwal, Naajeeriya ɓadi maayo Otamiri. Ɗum woodi yimɓe 18000 jooɗiiɓe.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chokocho#Firooji
Wikipedia: Dowla Deghele
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dowla_Deghele
Deghele Community wonde ummatoore nder wuro Itekiri nder laamu Warri. Princess Iye Akengbuwa haɓɓiti Deghele Community ngam ɓiɗɗo maako, Governor Chanomi.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dowla_Deghele#Firooji
Wikipedia: Daande Senatoore Central Delta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Central_Delta
Delta Centajjo Sannatajjo nder Diiwal Delta, Naajeeriya hawti e 8 hukuma pamarun laamorde je hawti e Ethiope East, Ethiope West, Sapele, Okpe, Ughelli North, Ugheli South, Udu e Uvwie. Maare (laamaade koolaation) nder diiwaan senatorial Delta Central woni Udu.
Lista senatooje wakiila Delta Centralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Central_Delta#Lista_senatooje_wakiila_Delta_Central
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Central_Delta#Firooji
Wikipedia: Daande Senatoore Delta North
https://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_North
Daarti senatorial Delta North nder Delta diiwal, Naajeeriya, hawti e 9 hukuma pamarun laamorde jeyaaɗe: Aniocha North, Aniocha South, Ika North East, Ika South, Nndokwa East, Nndoka West, Oshimili South, Oshimilli North e Ukwuani. Wakilol ngal Delta North woni Peter Nwaoboshi daga People's Democratic Party, PDP.
Lisi senatooje wakiilo Delta Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_North#Lisi_senatooje_wakiilo_Delta_North
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_North#Firooji
Wikipedia: Daande Senatoore Delta South
https://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_South
Delta South Senatorial District nder Delta diiwal, Naajeeriya, hawti e 8 hukuma pamarun laamorde je ɗon hawta e Bomadi, Burutu, Isoko North, Isoko South, Patani, Warri North, Warri South e Warri South West. Maare (maare collation) Delta South woni Isoko South hukuma pamarun.
Lisi senatooje wakiilo Delta Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_South#Lisi_senatooje_wakiilo_Delta_South
Wikipedia: Ebana (ko wuro)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebana_(ko_wuro)
Ebana woni wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun area nder Akwa Ibom. Ɗum go'o nder gure ɗe ɗon jeyaa e Afaha Clan nder Eket.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebana_(ko_wuro)#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebana_(ko_wuro)#Firooji
Wikipedia: Ebijakara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebijakara
Ebijakara ko komin e nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal,Naajeeriya.
Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebijakara#Taariiha
Wardi ummaatoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebijakara#Wardi_ummaatooje
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebijakara#Firooji
Wikipedia: Ede-Oballa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ede-Oballa
Ede-Oballa woni nokkuure nder wuro Nsukka hukuma ɗo woni worgo wuro mawɗo.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede-Oballa#Firooji
Wikipedia: Edebuk
https://ff.wikipedia.org/wiki/Edebuk
Edebuk ko wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal. Ɗum wondi go'o nder gure ɗe "Afaha Clan" nder Eket.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edebuk#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edebuk#Firooji
Wikipedia: Edem Ekpat
https://ff.wikipedia.org/wiki/Edem_Ekpat
Edem Ekpat ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edem_Ekpat#Firooji
Wikipedia: Edikor Eyiba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_Eyiba
Edikor Eyiba ko Oron Village nder Udung Uko hukuma pamarun nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_Eyiba#Firooji
Wikipedia: Edikorbiosio
https://ff.wikipedia.org/wiki/Edikorbiosio
Edikorbiosio ko Oron Village nder Udung Uko hukuma pamarun area nokkuure laamu leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikorbiosio#Firooji
Wikipedia: Edikor Eyokpu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_Eyokpu
Edikor Eyokpu ko wuro Oron nder udung Uko hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_Eyokpu#Firooji
Wikipedia: Edok
https://ff.wikipedia.org/wiki/Edok
Edok ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder lesdi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edok#Firooji
Wikipedia: Effiat Mbioto
https://ff.wikipedia.org/wiki/Effiat_Mbioto
Effiat Mbioto ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Effiat_Mbioto#Firooji
Wikipedia: Egbizum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Egbizum
Egbizum ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River, Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egbizum#Firooji
Wikipedia: Egini
https://ff.wikipedia.org/wiki/Egini
Egini woni gariiri nder Udu hukuma pamarun area LGA nder lesdi Delta diiwal, Naajeeriya ɓadi gariiri Warri.
Wikipedia: Ejule
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ejule
Ejule woni gariiri nder leydi Kogi diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ejule#Firooji
Wikipedia: Ekiebong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiebong
Ekiebong ko wuro Oron hukuma nder mbo hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Ekim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekim
Ekim woni Oron Community nder udung Uko hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekim#Firooji
Wikipedia: Ekim-Enen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekim-Enen
Ekim-Enen ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗii nder gariiri Ekim-Enen.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekim-Enen#Firooji
Wikipedia: Ekom, Etinan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekom,_Etinan
Ekom woni wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekom,_Etinan#Firooji
Wikipedia: Ekpene Ibia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ibia
Ekpene Ibia ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio'en ɗon jooɗoto nder gariiri Ekpene Ibia.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ibia#Firooji
Wikipedia: Ekpene Obom
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Obom
Ekpene Obom woni wuro nder Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Obom#Firooji
Wikipedia: Ekpene Ukim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ukim
Ekpene Ukim ko wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗoto nder gariiri Ekpene Ukim.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ukim#Firooji
Wikipedia: Ekpene Ukpa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ukpa
Ekpene Ukpa ko wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ukpa#Firooji
Wikipedia: Elei
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elei
Elei ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder lesdi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elei#Firooji
Wikipedia: Eman Ikot Ebo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_Ikot_Ebo
Eman Ikot Ebo ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗoto nder wuro Eman Ukpa.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_Ikot_Ebo#Firooji
Wikipedia: Eman Ukpa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_Ukpa
Eman Ukpa ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya, yimɓe Ibibio njooɗi.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_Ukpa#Firooji
Wikipedia: Eman, Akwa Ibom
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eman,_Akwa_Ibom
Eman ko wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗii nder wuro Eman.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman,_Akwa_Ibom#Firooji
Wikipedia: Enino
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enino
Enino woni wuro Oron nder udung Uko hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enino#Firooji
Wikipedia: Eniongo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eniongo
Eniongo ko ummatoore Oron nder udung Uko hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eniongo#Firooji
Wikipedia: Eno-Evong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eno-Evong
Eno-Evong woni wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eno-Evong#Firooji
Wikipedia: Ensuokwe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ensuokwe
Ensuokwe ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ensuokwe#Firooji
Wikipedia: Enugwema
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enugwema
Enugwema ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugwema#Firooji
Wikipedia: Enwang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enwang
Enwaang woni Oron Town e laamorgo Mbo hukuuma pamara ka diiwal Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enwang#Firooji
Wikipedia: Enwetiti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enwetiti
Enwetiti woni wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.
Firoojhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enwetiti#Firooj
Wikipedia: Epenti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Epenti
Epenti ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Epenti#Firooji
Wikipedia: Ko e nder
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_e_nder
Ere Ijesa wooni gariiri nder hukuma pamaro Oride nder Diiwal Osun, lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon haadi e mayre 286 (461km) haa sahaa hiirnaange Abuja, laamorgo leddi Naajeeriya.
Wikipedia: Julde jummare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_jummare
Julɗe Jummare unjulɗe keywuɗe adow juuldow huu too deena julowwohu deyduun juulataa seetiree zuhr ayalde jummaree haa too rakaa jeeɗiɗi harhadde awowde khutbah imameejow koɗuun huɗɗa kabbara artuwɗun
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_jummare#Himmoɓe
Wikipedia: Shehu Muhammad gibrima
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Muhammad_gibrima
MUHAMMAD GIBRIMA zulmaarife daayaaɗow yandee (19 liiyru bowtal hiitande dowgu alif 1902) too lisde gelle nguru hukuma famarun too Diiwal Yobe woyla huuna liyde Naajeeriya
leññolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Muhammad_gibrima#leññol
hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Muhammad_gibrima#hiimoɓe
Wikipedia: Tarihin annabi ibrahim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tarihin_annabi_ibrahim
Annabi Ibrahim (As)
Wikipedia: Lamɗam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lam%C9%97am
Lamɗam ko iga manɗa Un ko welnuugo belɗum ñyanɗu adunaaru e dabbaaji fuu.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lam%C9%97am#Hiimoɓe
Wikipedia: Jukun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jukun
Jukun Jawleeru lasngol haa nder lesdi Naajeeriya. Jukun un yimmɓe laatiiɓe Jottorii haa nder diiwe kamani ba taraba,benuwe filaato [[Aadamaawa e gonnde fuu.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jukun#HIIMOƁE
Wikipedia: Saidu Ahmad Alkali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_Ahmad_Alkali
Saidu Ahmad Alkali latama goddo siyasa,en lysdi Diiwal Naajeriya. O subama senator gada gombe waila har diiwali Gombe Naajeeriya.
Wikipedia: Ibrahim talba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_talba
Alhaji Ibrahim talba oun dayyama hiitadde silo (11_1946) beɗɗo siyasa,en lysidi Naajeeriya owmaudo kuwuuɗo gwanatii too dimma maudow balliituwo gwamnatii taaraya,en a fadaa ardujoo lysde Naajeeriya mootefi joodorgal gwaana deetati alisde Diiwal Yobe hiitadde gada duubi 2007'2015_2019 Alis jagurgol people sulbe jama,are part(PDP)
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_talba#HIIMOƁE
Wikipedia: Janngirde Caleb
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Caleb
Janngirde Calebun janngirde jottoriiɗe hoore mu'un alkanoo haa nder Imota, diiwal lagos, Naajeeriya. Ɗum tiggiiɗe nder hitaande dungu 2007.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Caleb#HIIMOƁE
Wikipedia: Murtala Nyako
https://ff.wikipedia.org/wiki/Murtala_Nyako
Murtala Nyako Ballitoowo admiral Murtala Nyako goɗɗo ritaaya GCON, CFR: rcds, D.Agric.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Murtala_Nyako#HIIMOƁE
Wikipedia: Janngirde Gollital akawe Torkula
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Gollital_akawe_Torkula
Janngirde Gollital akawe Torkula un janngirde (ATP) Gollital nder makurɗi kapital diiwal Benue ,caka hawtirde Naajeeriya. Ɗum waari iga haa nde janngirde dun anndal e bawgal jannde,ATCAPS,nde ɓesdanaa mawngu haa janngirde Gollital les ardungal jamunnde tabbitiniiɗe diiwal Benue nder haaram ru 2020.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Gollital_akawe_Torkula#HIIMOƁE
Wikipedia: Abdulqadir jilanii
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulqadir_jilanii
Abdulqadir Jilani (daayadow hiitade alif 1077 yalde 21 liyru silo own soytii hiitade 1166) modown waɗɗata laqabi agausul aazam hakkuke anɗuɗow too daatal diina sufacci dayyadow awoyla Iran a lewru juwwouro maɗdow a bagdad qarnijee 11 jiiwee go'o
Wikipedia: Aliko dongote
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliko_dongote
Alhaji aliko dangote bollitowo yimbe mawɗo jagorɗo sanaa attajireju andeer lesɗe Afrik daññaaɗo nde yalde 10 liiyru afrilu hiitade dowgu alif 1957 miladiyya laatido mawɗo haa sana'aajj Naajeeriya haa afrik Dangote hannko wannginii Jawleeru dangote kamfani burɗow mawngu Afrik
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliko_dongote#HIIMOƁE
Wikipedia: Umar musa yar,adua
https://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_musa_yar,adua
Umar musa yar,adua(GCFR) dayyaɗo nalde (16) elewru suumaye mawɓe hiitadde duubi 1951 nder Diiwal Katsinaadd referenceadd reference nde woyla Naajeeriya daññowo maako hayyuke ministajju Diiwal Lagos artuuɗo.moo ardake lesdi naajeeriya a hiitade(2007)
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_musa_yar,adua#HIIMOƁE
Wikipedia: Bukar ibrahim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_ibrahim
== Bukar Abba Ibrahim ==
Bukar Abba Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_ibrahim#Bukar_Abba_Ibrahim
hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_ibrahim#hiimobe
Wikipedia: Musa lawan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_lawan
Musa Lawan
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_lawan#Hiimoɓe
Wikipedia: Janngirde Greenfield
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Greenfield
Janngirde Greenfield un janngirde nder Diiwal kaduna, Naajeeriya. Ɗum tiggi nde nder haaram ru 2019,e hollinde nde 2018/19 hitaande nder siwtoraandu 2019.
Suudu Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Greenfield#Suudu_Janngirde
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Greenfield#HIIMOƁE
Wikipedia: Waziri ibrahim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Waziri_ibrahim
Alhaji Waziri kolo Ibrahim o daayaama hiitande dowgu alif 1926 -1992 e lysidi siyasaju Naajeeriya taa laayal yimmɓe seerati,en lesdi jihar Borno gaɗowoo kasuwanci neddo Diiwal Borno naajeeriya lettiido arduujow siyasa too daatal jaagurgo PDP ardakee bawwo Naajeeriya second Republic taagudo jamiiyar people party hiitande alif (1978).
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waziri_ibrahim#Himmoɓe
Wikipedia: Janngirde Gregory
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Gregory
Janngirde Gregory (GUU) Um jottoriiɗe nder Uturu, Diiwal Abia nder Naajeeriya. Ɗum un a janngirde jottoriide hoore Mun haa wii'aa (private) innɗe ɓaawo Rope Gregory I.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Gregory#HIIMOƁE
Wikipedia: Usman Bello Kumo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bello_Kumo
Usmaanu Belloo Kuumo woni Jamɗiyarewoɓe koofo House of Representatives tawi ɗiiwaakoo Akko cikin guddu Gombe. Ƴe a ɗeeje kalaɓugol ngol Law to banaandi Bayero, Kano.
Wonande Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bello_Kumo#Wonande_Party
Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bello_Kumo#Nassiji
Wikipedia: Abubakar imam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_imam
Alhaji Abubakar imam (daayaama hiitade ei dowgu 1911_1981) too wowro kagara lisde naajeeriya maso woyla (o.b.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_imam#Hiimoɓe
Wikipedia: Rabat
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabat
Rabat un Laamorɗe Lysdi marookko caggal woyla Afrik gelle ngonnɗe haa lardu Rabat-sale`-ke`nitra,e lesdi marookko kadi nden kapital leydi marookko les lardu sale`-ke`nitra. nde daw caggal hisaago jimlawal ɗumngu 2014,e woodi yimmɓe kamani adadu miliyannji nayi e teemeeje ujuneeji cappanɗe diɗi e teemeeje jowee ɗiɗi e cappanɗe jowi a(577827) nɗer rabat.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabat#HIIMOƁE
Wikipedia: Malaika jibrilu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Malaika_jibrilu
Mala,ika jibrilu a wowdi Malaika jibrilu annaboween Allahu huu e,andeemu beemeɗi yegwomow e nder siigawal taaguw hakwoke arduujo malaika,en too ɓeyal ndiina gadditowo waahayiwol diga jowmirawo haa too annabijo Muhammadu
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malaika_jibrilu#HIIMOƁE
Wikipedia: Ibn taymiyyah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_taymiyyah
Ibn taymiyyah taqiad din ahmad ɓeɗɗo taymiyyah oo larabankeju mariiɗo hiitade duubi 1263 akooyare 1328 andiiraɗo indee beɗɗo taymiyyah owwodi jiytol adow takkube sunnah theologian jurisconsalt logician arduuju doow maube doon hanbaliya too jurisprudence haa too imam ahmad lbn hanbal taymiyyah laatiike takkudow datal qadiriyya sufi order haa to ɗatal abdul qadir Jelani.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_taymiyyah#Himobe
Wikipedia: Plato
https://ff.wikipedia.org/wiki/Plato
Plato lateeɗo moodibbo anduɗow falsafa leydi girka owmaarake hiitande(427bc) kuwyaree (348bc) plato adiskuɗow marɗow wiirbe(50)mutage jangirde academy plato moodibow socrates modibbo aristotle taguuɗow jangirde lyceum plato ouwiiɗe jeeyte ɗuuɗi adow falsafa ko andube bulwaata haa hadde to duneeyaru huu too falsafa girka
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Plato#Himmoɓe
Wikipedia: Banja Arannɗe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Banja_Arann%C9%97e
Banja Arannɗe
Wikipedia: Muhammadu Abali Ibn Muhammadu Idrissa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissa
muhammadu Abali Ibn Muhammadu Idrissa Alhaji Muhammadu Abali Ibn Muhammadu Idrissa ( O daññaama 14 lewru suumaye mawɓe 1956) ɗun Lamminiimo lamido sappo e tatiijo ko Kadi lamiɗi finnataawa,nde Laamorde aFika nder ñalde 16 nde lewru haaram sakitiiɗu 2009. Hoore Laamorde nde Gelle potiskum,diiwal Yobe,Naajeeriya.
Finnde Duuɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissa#Finnde_Duuɓi
Lamidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissa#Lamido
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissa#Himobe
Wikipedia: Lamido
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido
Lamido (haa noddiraa hooreejo finnataawa kadi ajiyaajo (hakimii) un neɗɗo kaajaanoowo finnataawa nder Adunaaru yimmɓe kala koo tooyee fof nder Duniiyaaru yimmɓe
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido#HIIMOƁE
Wikipedia: Yimmɓe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yimm%C9%93e
Yimmɓe Un ngondii tagaadii joomiraawo Allah ko tagii ɓaawo Lesdi waɗiɓee lawnuuji feere-feere, lasngol feere-feere diinaajj fof taguu artuuɗo tagaa hannko wonii nabojo Adamu e debbo Maako Hawwa'u kadi nden hay ko tokki gaɗaa maɓɓe fuu ɗum ɓiɓɓe maɓɓe haa nde hannɗe
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yimm%C9%93e#HIIMOƁE
Wikipedia: Teheran
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teheran
Tehran eii capital leydi Iran.
Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_Iran
Wikipedia: Muhammad Idris Malagi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Idris_Malagi
Muhammad Idris Malagi o janja Malagi eriminmo nylde 2 lewru maris mongou 1966 eii Lysidi siyasa,en Naajeeriya, jornii nder ministajjo shugabajjo Bola Ahmed Tinubu edon diidii jaridajjo Blueprint toe king Broadcasting doon Abuja Naajeeriya, Malagi eii ardiido kungiyajjo bidi,on jarida gelle haa nder lesdi Naajeeriya.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Idris_Malagi#Himobe
Wikipedia: Dauda Kahutu Rarara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Kahutu_Rarara
Dauda Kahutu Rarara andiiraɗow rarara dayyaɗow leydi katsina bawɗow winndetande giimitol https://ha.m.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Kahutu_Rarara#Himobe
Wikipedia: Mashhad
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mashhad
Mashhad ko sare e der ledi Iran. ko sare nimere ɓurde mawnude e der ledi Iran.
Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_Iran
Wikipedia: Tabriiz
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tabriiz
Tabriiz kosare e der Iran.
Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_Iran
Wikipedia: Ghom
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ghom
Ghom ko sare e nder Iran. nden sare ko sare dinayankore mawnde.
Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_Iran
Wikipedia: Diiwol Nukiliya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_Nukiliya
Nukiliya bowle adow nukiliya un jiennayeere too arduuen duuniyaru
Articles which use infobox templates with no data rowshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_which_use_infobox_templates_with_no_data_rows
Wikipedia: Diiwol dragon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_dragon
Dragon un alkuwjiije gwuɗun duun joumeerawo taagge aɓawwo liyde too duɓe dubu 19 jowtiide haa too duuneeyaru own taggwe naadmɗow artuuɗow adam too dube dubu (10000) jowtiide abowwo Leydi
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_dragon#Himmoɓe
Wikipedia: Diiwol Mahatma gandhi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_Mahatma_gandhi
Mahatma Gandhi o daayaama ƴande 2 ɗiɗi lewru yarkoma hiitande https://en.m.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_Mahatma_gandhi#Hiimobe
Wikipedia: Ceerno nguurndam lesdi Nigeria
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria
Ceerno nguurndam lesdi Nigeria ɗon laaɓɓa diga ɓeydaaki temperatuure, feerootiral ndiyam (ɗam ɓeydaago nder nokkuuje coorde e ɓeydaare nder nokkuuje nder lesdi). Ɗum ɗon holla e ɗam e ɗam, fuɗɗugo ladde, ɓeydagol ndiyamji, ɓeydaaki, ɓeydi, ɓeydiiji, yiite, ɓeydaaji leydi, ɓeydugo leydi, haalaaji sahaaji ɓurɗi ɓeydaago e majjugo biodiversity.
Fedde gasji greenhousehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Fedde_gasji_greenhouse
Kuɗol dow nokkuure naturalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Kuɗol_dow_nokkuure_natural
Ɓuurnde e wakkatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Ɓuurnde_e_wakkati
Ceerno to nokkuurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Ceerno_to_nokkuure
Ɓeydaaki to humondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Ɓeydaaki_to_humondiral
Ecosystemshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Ecosystems
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Kootol
Wikipedia: Baabaawooji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Baabaawooji
Ababene ko wuro wuro nɗer wuro Obubra nɗer leydi Kuros Riba, Naajeeriya.
Wikipedia: Kolori dam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam
Kolori Dam ɗon nder Sokoto State nder lesdi Nigeria. Ɗum timmini nder 1978 nden nder hitaande 1981 nden, ndiyam ndiyam maako boo heewi.
Fikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Fiko
Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Fuuɗuki
Maakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Maaki
Fuuɗuki dow ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Fuuɗuki_dow_ndiyam
Fedde jaɓɓorgo e jaɓɓorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Fedde_jaɓɓorgo_e_jaɓɓorgal
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Kootol
Wikipedia: Priscilla Achapka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka
Priscilla Mbarumun Achakpahttps://www.ashoka.
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#Kuugal
Ceerno e ceernohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#Ceerno_e_ceerno
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#Kootol
Wikipedia: Hussaini Abdu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hussaini_Abdu
Hussaini Abduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussaini_Abdu#Hussaini_Abdu
Firoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussaini_Abdu#Firoore
Wikipedia: Adamawa State Polytechnic
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic
Adamawa State Polytechnic ko jaangirde jaangowbe nder Yola, Adamawa State, Nigeria. Ɗum haɓɓiti nder 1991 nder hawtuki College of Preliminary Studies Yola e Institute for Staff Development, Numan.
Tariha Adamawa state polyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Tariha_Adamawa_state_poly
Kooruuji ɗi mbaɗeteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Kooruuji_ɗi_mbaɗetee
Campushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Campus
Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Fedde
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Ndaare_kadi
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Kootol
Wikipedia: Federal Capital Territory (Nigeria)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)
Fedde Laamorgo leydi ndii FCT woni leydi leydi ndi haa caka lesdi Naajeeriya. Abuja, laamorgo lesdi Najje, ɗon ha nder lesdi man.
Tariha'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Tariha'en
Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Joogaraafiwol
Kuugal jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Kuugal_jaaynde
Yimɓe e leyɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Yimɓe_e_leyɗe
Ceeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Ceeɗol
Ceeɓolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Ceeɓol
Cuuɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Cuuɓi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Himobe
Wikipedia: Ministajjo nder Asiwaju Bola Ahmed Adekumle Tinubu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ministajjo_nder_Asiwaju_Bola_Ahmed_Adekumle_Tinubu
Hisaare Jeerrgol minisstaa'en. Bola Tinubu
Wikipedia: David Umahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/David_Umahi
https://guardian.ng/news/umahi-asks-govs-to-supervise-ongoing-federal-road-projects-in-states/David Umahi Eriminmo lewru 25 duubi 1963 eiii lesdi siyaasaji nder Naajeeriya jornii eii ministajjo shugabajjo Bola Ahmed Tinubu.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Umahi#Himobe
Wikipedia: Betta Edu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Betta_Edu
Betta Edu Eriminmo lewru 25 mongou 1986 eii lysidi siyasaju nder Naajeeriya jornii eii ministajjohttps://platinumtimes.ng/dr-betta-edu-biography-career-life-story/ shugabajjo Bola Ahmed Tinubu oon doon shugabajjo Debbum (APC) toh Commissioner kalau,en Diiwal River's nder Naajeeriyahttps://newswirengr.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betta_Edu#Himobe
Wikipedia: Abubakar Atiku Bagudu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Atiku_Bagudu
Abubakar Atiku Bagudu Eriminmo lewru 26 mongou 1961 eii lysidi siyasaju nder Naajeeriya jornii eii ministajjo ardiiɗo Bola Ahmed Tinubu oon doon gwamnajjo Diiwal Kebbi ɓaawo duuɓi 2015 be 2023. Atiku eii don Sanataajo nder Kebbi gada duubi 2009 to 2015.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Atiku_Bagudu#Himobe
Wikipedia: Muhammad Ali Pate
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Pate
Muhammad Ali Pate https://www.worldbank.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Pate#Himobe
Wikipedia: Aliyu Idris Funtua
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Idris_Funtua
Dr Aliyu Idris Funtua ko jannginoowo Naajeeriya e hooreejo Jaŋde Feddeeji Ekkitinoore, Katsina. O laati ardiiɗo 13th College on 19 August 2016, ɓaawo hooreejo Muhammadu Buhari haɓɓii darnde maako.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Idris_Funtua#Kootol
Wikipedia: Danchuwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Danchuwa
Danchuwaun gellle nder hukuma pamarum potiskum haa diiwal Yobe lysidiNaajeeriya o hebe Afrik
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danchuwa#Hiimobe
Wikipedia: Yusuf Maitama Tuggar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Maitama_Tuggar
Yusuf Maitama Tuggar https://dbpedia.org/page/Yusuf_TuggarEriminmo 12 Colte moungou 1967 gada Diiwal Bauchi eii lysidi siyasaju nder Naajeeriya jornii eii ministajjo shugabajjo Bola Ahmed Tinubu oon doon ambassador Naajeeriya chabalhttps://guardian.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Maitama_Tuggar#Himobe
Wikipedia: Mariya Mahmoud Bunkure
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariya_Mahmoud_Bunkure
Mariya Mahmoud Bunkure on wanii ministajjo Federal Capital Abuja oon doon Ardiido Commissioner Janngirde Diiwal Kano lysidi Naajeeriya hissare Abdullahi Umar Ganduje.
Wikipedia: Ezenwo Nyesom Wike
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ezenwo_Nyesom_Wike
Ezenwo Nyesom Wike CONhttps://www.legit.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezenwo_Nyesom_Wike#Himobe
Wikipedia: Chief Adebayo Olawale Edun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Adebayo_Olawale_Edun
Chief Adebayo Olawale Edun o https://platinumtimes.ng/wale-edun-biography-career-life-story/janja Wale Edun eii Naajeeriya banki,en toe siyyasa,en jornii eiii ministajjo nder gwamnati,en Ardiido Bola Ahmed Tinubu gada August 2023.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Adebayo_Olawale_Edun#Himobe
Wikipedia: Laawol A1 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya)
Laawol A1 woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawta Lagos nder worgo haa haŋki bee Niger nder woyla haa Birnin Konni.
Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol
Wondirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya)#Wondirde
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A9 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)
Laawol A9 nder ɗatal ngol woni nder nder lesdi Naajeeriya, nder wayla caggal banngeere lesdi. O ɗon huwti bana laawol jaɓɓorgo nafatoore, hawtaago berniwol mawɗi ɗuuɗal e footi waɗugo jaɓɓorgal nder lesdi e nder lesdi.
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Tariha
Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol
Ɓamtaare e ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Ɓamtaare_e_ɓamtaare
Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe
Linjiila gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Linjiila_gure
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A10 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)
Laawol A10 nder ɗatal ngol woni laawol mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawta lesdi lesdi man nder hirnaange e fuunaange. Ɗu laawol ngol ɗon ɓadake ko km 452 bana non, ɗon jogii sagal ngal nafata nder ɓeydaago haɓɓuki e jaaynde.
Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#Tariha
Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A11 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)
Laawol A11 woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya. O ɗon huwdi bana laawol jaɓɓorgo mawɗo hawtaago gariiriji e nokkuuje feere feere nder lesdi.
Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol
Terminus Ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Terminus_A
Luttudu Bhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Luttudu_B
Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe
Lidooje ɗe kuuweteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Lidooje_ɗe_kuuwetee
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Ndaare_kadi
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A12 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)
Laawol A12 woni ɗaatal nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawta wuro Katsina Ala nder fuunaaŋge haa gariiri gelle Jalingo nder hirnaaŋge. O nɗon haɓɓii kiilomitaji 350 km e nɗon huwti bana ɓandu mawndu nder banngeere laawol.
Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol
Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe
Linjiila gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#Linjiila_gure
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A13 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)
Laawol A13 woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ko dabare maare 615 km. O hawti gariiri Jimeta nder Adamawa dow lesdi dow lesdi haa worgo haa fuɗɗam maako haa gariiri Bama nder Diiwal Borno.
Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol
Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe
Lidooje ɗe kuuweteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#Lidooje_ɗe_kuuwetee
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A14 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya)
Laawol A14 nder laawol ngol woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawti gariiri Ilorin haa fuunaaŋge haa Bode Sadu haa hirnaaŋge. O ɗon haɓɓii yaaki kiloomitaaji 80 e nɗon jogii darnde mawɗe nder nder nder nderji nder nderji.
Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawol
Koore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya)#Koore_mawɗe
Linjiila gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya)#Linjiila_gure
Wikipedia: Laawol A121 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A121_(Naajeeriya)
Laawol A121 ɗon ha lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A121_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A123 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A123_(Naajeeriya)
Laawol A123 woni laawol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A123_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A124 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A124_(Naajeeriya)
Laawol A124 nder ɗatal ngol woni nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A124_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A125 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A125_(Naajeeriya)
Laawol A125 woni ɗatal nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A125_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A126 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A126_(Naajeeriya)
Laawol A126 nder ɗatal woni nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A126_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A231 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A231_(Naajeeriya)
Laawol A231 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A231_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A232 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A232_(Naajeeriya)
Laawol A232 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi go'o nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago hakkunde laawol fuunaŋgo-laamorde.
Luttuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A232_(Naajeeriya)#Luttudu
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A232_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A233 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A233_(Naajeeriya)
Laawol A233 woni ɗital nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A233_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A234 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A234_(Naajeeriya)
Laawol A234 woni laawol mawɗo nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Adiraakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Adiraaku
Laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Laawol
Laddahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ladda
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Roondugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Roondugo
Wikipedia: Laawol A235 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A235_(Naajeeriya)
Laawol A235 nder ɗital ngol woni nder lesdi Naijeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A235_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A236 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A236_(Naajeeriya)
Laawol A236 nder ɗatal ngol woni nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A236_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A237 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A237_(Naajeeriya)
Laawol A237 laawol ngol woni ɗital nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋge-ɓaŋge hawtaago laawol fuunaŋge fuunaaŋgo-laamde.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A237_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A342 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A342_(Naajeeriya)
Laawol A342 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A342_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A343 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A343_(Naajeeriya)
Laawol A343 nder ɗital ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-laawdi ɗon hawta bee laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Luttuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A343_(Naajeeriya)#Luttudu
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A343_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A344 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A344_(Naajeeriya)
Laawol A344 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A344_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Laawol A345 (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A345_(Naajeeriya)
Laawol A345 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A345_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Bacita Fuuɗugo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo
== Bacita Fuuɗugo ==
Bacita Fuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo#Bacita_Fuuɗugo
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo#Ndaare_kadi
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo#Kootol
Wikipedia: Bajoga Northeast Airport
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga_Northeast_Airport
Bajoga Woyla fuunaaŋge Fuuɗugo woni fuuɗugo ɗo Bajoga e Ashaka Cement Plant nder Naajeeriya. Ɗum ɗon haa km 10 (6 ) haa woyla fuunaaŋge Bajoga, e hawti bee laawol gootol haa suudu cement.
Fuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Fuu%C9%97ugo
Fuuɗuki nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Fuu%C9%97uki_nder_Naajeeriya
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: Bayelsa International Airport
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_Airport
Bayelsa International Airport (nganndi kadi BIA) ko dow hawti dow Wilberforce Island, Amassama, Yenagoa, Diiwal Bayelsa, ɗo GPS coordinates: 4°57′46′′N 6°12′20′′E.
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_Airport#Tariha
Lindiya e Destinationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_Airport#Lindiya_e_Destination
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_Airport#Kootol
Wikipedia: Bebi Fuuɗugo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bebi_Fuu%C9%97ugo
Bebi Fuuɗugo dowla dowlaaji nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon huuwana bana dowla dowla dow Obudu Mountain Resort.
Distinoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebi_Fuu%C9%97ugo#Distinoore
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebi_Fuu%C9%97ugo#Firooji
Wikipedia: Mamman Tahir
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Tahir
Tahir Mamman https://naijabionet.com/2023/08/17/tahir-mamman-biography-net-worth-age-career-education-state-of-origin-personal-life-and-more/SAN OON (eriminmo lewru 7 moungou 1954) eiii lysidi Naajeeriya lawyaajjo toe professor, jornii eii ministajjo Janngirde Naajeeriya toe Ardiido befe,en Janngirde Baze University, Abuja eii Ardiido (NDDC)https://www.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Tahir#Himobe
Wikipedia: Firoyaadi Benin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_Benin
Firoyaadi Benin woni firoyaadi nder Benin, laamorgo Diiwal Edo nder lesdi Naajeeriya. Laddaare nder gariiri.
Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_Benin#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde
Fedde ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_Benin#Fedde_ngenndi
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_Benin#Kootol
Wikipedia: Luttugol Bida
https://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Bida
Luttugol Bida woni luttugol ɗo Bida nder lesdi Naajeeriya. Bida VOR/DME (identi: BDA) e Bida Non-directional beacon (identi: BD) ɗon ha nder firo.
Baylitgol ɓeydiindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Bida#Baylitgol_ɓeydiindi
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Bida#Kootol
Wikipedia: Shuaibu Abubakar Audu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Abubakar_Audu
Shuaibu Abubakar Audu eii nylde lewru 11 moungou 1980 eii lysidi Naajeeriya https://saharareporters.com/2023/08/21/newly-sworn-minister-shuaibu-audu-prostrates-another-kneels-president-tinubu-afterbankijjo toe siyasaju jornii eii ministajjo diga August duubi 2023.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Abubakar_Audu#Himobe
Wikipedia: Broad Street, Lagos
https://ff.wikipedia.org/wiki/Broad_Street,_Lagos
Broad Street dow Lagos Island, Lagos, Naajeeriya, woni ko hubugo jaaynde nder go'o nder nder gariiri man. Nder yimɓe ɓe ɗon jooɗoto: suudu nyaamdu Bagatelle, suudu jaŋde Koolol Cattedral Christ, Methodist Boys High School, Newswatch (Naajeeriya), e St.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Broad_Street,_Lagos#Kootol
Wikipedia: Dasab Airlines
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines
Dasab Airlines wondi dabare dow Abuja, Naajeeriya.
Bayyinaaki codehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Bayyinaaki_code
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Tariha
Kuugal jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Kuugal_jaaynde
Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Fuuɗal
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Kootol
Wikipedia: Dutse International Airport
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport
Dutse International Airport ko daranii dow Muhammad Nuhu Sanusi International airport, dowla dowla dowlaaji Dutse nder Diiwal Jigawa, nder lesdi Naajeeriya. Luttugol ngol woni km 10 (6.
Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#Kootol
Wikipedia: Earth Airlines
https://ff.wikipedia.org/wiki/Earth_Airlines
Earth Airlines wondi haade nder Lagos, Naajeeriya.
Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Earth_Airlines#Fuuɗal
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Earth_Airlines#Kootol
Wikipedia: EAS Airlines
https://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines
EAS (Executive Airlines Services) Airlines wondi haade nder Lagos, Naajeeriya. Haŋki maako fuɗɗi nder Murtala Mohammed jipporde piirooje dow nde duuniyaaru (International Airport), Lagos.
Bayyinaaki codehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Bayyinaaki_code
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Tariha
nokkuje lisalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#nokkuje_lisal
Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Fuuɗal
Kaweje e kawejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Kaweje_e_kaweje
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Kootol
Wikipedia: Easy Link Aviation
https://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_Aviation
Easy Link Aviation Services wondi haaki lesdi Naajeeriya.
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_Aviation#Tariha
Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_Aviation#Fuuɗal
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_Aviation#Kootol
Wikipedia: Doris Nkiruka Uzoka-Anite
https://ff.wikipedia.org/wiki/Doris_Nkiruka_Uzoka-Anite
Doris Nkiruka Uzoka-Anite latama Naajeeriya siyasaju, likitajjo,shiree sheddee jornii eii ministajjo shugabajjo Bola Ahmed Tinubu diga August 2023.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doris_Nkiruka_Uzoka-Anite#Himobe
Wikipedia: Nworie River
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nworie_River
Nworie River ko maayo nder lesdi Nigeria je ɗon yahda nder Owerri be ɗon yahda to maayo Otamiri nder Nekede. Lungo maayo diga fuɗɗam to fuɗɗam maako ɗon haa 9,2 km.
Lollolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nworie_River#Lollol
Wikipedia: Owala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Owala
Wikipedia: Laku Oguta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laku_Oguta
== Luttugol ==
Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laku_Oguta#Luttugol
Kuugal ngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laku_Oguta#Kuugal_ngal
Wikipedia: Koololol Kaydi Okeluse
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kaydi_Okeluse
== Kuugal kuuɗe yimɓe dow leɗɗe ==
Kuugal kuuɗe yimɓe dow leɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kaydi_Okeluse#Kuugal_kuuɗe_yimɓe_dow_leɗɗe
Wikipedia: Oyan (koore)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oyan_(koore)
Oyan
Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors
Wikipedia: Rijiyar Nagwamatse
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rijiyar_Nagwamatse
Rijiyar Nagwamatse (maaki fuunaaki Nagwamatese ko fuunaaki nagwamatse) ko nokkuure taariike e taariiha duuɓi 150 nder km 20 to Kontogora, Naajeeriya.
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rijiyar_Nagwamatse#Tariha
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rijiyar_Nagwamatse#Hiimoɓe
Wikipedia: Tunji Alausa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Alausa
Tunji Alausa eii https://platinumtimes.ng/dr-tunji-alausa-biography-family-career-life-story/lysidi Naajeeriya likitajjo jornii oon doon ministajjo lafiya.
Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Alausa#Janngirde
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Alausa#Himobe
Wikipedia: Fuuɗol Otamiri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Otamiri
El río Otamiri es uno de los principales ríos del estado de Imo, Nigeria. El río toma su nombre de Ota Miri, una deidad que posee todas las aguas que llevan su nombre, y que a menudo es el dios dominante de las casas Mbari.
Wikipedia: Lodo Okpara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Okpara
El río Okpara es un río de Benin. Originaria del departamento de Borgou, fluye hacia el sur y se convierte en la frontera entre Nigeria y Benin antes de volver a entrar en Benin y fluye en el río Ouémé, que finalmente drena en el Océano Atlántico.
Wikipedia: Naadi Nun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Nun
== Lollol ==
Lollolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Nun#Lollol
Wikipedia: Wuro woyla fuunaaŋge
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wuro_woyla_fuunaa%C5%8Bge
== Goobnotooɓe Dowlaaji Waato-Hafunaaɓe ==
Goobnotooɓe Dowlaaji Waato-Hafunaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wuro_woyla_fuunaa%C5%8Bge#Goobnotooɓe_Dowlaaji_Waato-Hafunaaɓe
Wikipedia: Naafuru (Nigeria)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naafuru_(Nigeria)
El noroeste (a menudo abreviado con el noroeste) es una de las seis zonas geopolíticas de Nigeria que representan tanto una región geográfica como política del noroeste del país. Se compone de siete estados: Jigawa, Kaduna, Kano, Katsina, Kebbi, Sokoto y Zamfara
Wikipedia: Naafre (Nigeria)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naafre_(Nigeria)
Kaŋko fuunaaŋge (ngam fuunaaŋgo fuunaaŋgi fuunaaŋgal) woni go'o nder nokkuuje je'e geopolitikɗe je'e nder lesdi Naijeriya, je'e je'e lesdi fuunaaŋga fuunaaŋgu lesdi. Ɗum hawti e dowla je je je jejeego - Adamawa, Bauchi, Borno, Gombe, Taraba, e Yobe.
Wikipedia: North Central (Nigeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/North_Central_(Nigeriya)
North Central (ngam ɓurna fu ɗum nodditaama North-Central) woni go'o nder nokkuuje je'e je'e geopolitikɗe je'e nder lesdi Naijeriya je'e ɓurna lesdi lesdi lesdi. Ɗum hawti e leyɗe je je je je njoweego - Benue, Kogi, Kwara, Nasarawa, Niger, e Plateau - e lesdi lesdi lesdi Nigeria.
Wikipedia: Nkwelle-Ezunaka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nkwelle-Ezunaka
Nkwelle-Ezunaka es una de las cinco ciudades del Gobierno Local de Oyi del estado de Anambra en Nigeria.
Wikipedia: Nguurnga Ngaji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nguurnga_Ngaji
Ngaji River ko ndiyam nder lesdi Nigeria. Ko fuɗɗori nder nokkuuje ladde gadaka nder lesdi Yobe, ɗon ɗon yahda haa worgo haa Ngalda, ɗon hawta bee maayo Ngalda, haa worgo Fika, haa woyla kiloomita 22.
Wikipedia: Ngadda River
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngadda_River
Nguda Ngadda ko nguurndam nder lesdi Nigeria, ɗo yaasi nder maayo Chad e nder lesdi Chad. Dam Alau je haaki dow maayo ɗon hawta bee ndiyamji je ɗon mari bana saa'i nder diiwaan Maiduguri.
Wikipedia: Omoba, Abia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Omoba,_Abia
Nguda Ngadda ko nguurndam nder lesdi Nigeria, ɗo yaasi nder maayo Chad e nder lesdi Chad. Dam Alau je haaki dow maayo ɗon hawta bee ndiyamji je ɗon mari bana saa'i nder diiwaan Maiduguri..
Wikipedia: Lodo Oramiriukwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Oramiriukwa
Oramiriukwa River ko ko ndiyam nder Imo State, Nigeria, ɗo ɗon yahda e laawol kilomita 14 ngam yahugo nder Otamiri Rive
Wikipedia: Sakpenwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sakpenwa
Sakpenwa ko ummatoore nder Daande Dowlaaji Tai, nder leydi Rivers, Nigeria. Sakpenwa woni laamorde laamu Tai, Rivers .
Wikipedia: Shasha Forest Reserve
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shasha_Forest_Reserve
Shasha Forest Reserve ko woodani nder lesdi Nigeria ha sud e dow mawngu mawngu e 146 mita. (7° 4' 60 N 4° 30' 0 E).
Wikipedia: Naadi fuunaaŋge (Nigeria)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_fuunaa%C5%8Bge_(Nigeria)
South East (ngam fuɗnaama bana South-East) woni go'o nder nokkuuje je'e geopolitik je'e nder lesdi Nigeria, je'e je'e e je'e politik nder lesdi lesdi nder worgo fuɗnaange. Ɗum hawti e dowla jowi - Abia, Anambra, Ebonyi, Enugu, e Imo.
Wikipedia: Naadiyanka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadiyanka
Funaanu (ngam fuɗnaama dow funaanu) woni go'o nder funeeji je'e je'e politik ɗi Naijeriya waɗi e nder funeeje je'e e je'e siyaasa nder fuɗnaange fuɗnaango lesdi. Ɗum hawti e dowla je je je jejeje jejejeje je jejeyeje jejeye - Akwa Ibom, Bayelsa, Cross River, Delta, Edo, e Rivers.
Wikipedia: Najeeriya (Nigeria)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Najeeriya_(Nigeria)
South West (ngam fuɗnaama dow South-West) woni go'o nder geopolitikal je je je je geopolitikol je je je wakkilanta e je je je jaaji e je politik je je sud-west lesdi. Ɗum hawti e leydiji joweego - Ekiti, Lagos, Ogun, Ondo, Osun, e Oyo .
Wikipedia: Sumu Wildlife Park
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sumu_Wildlife_Park
Wikipedia: Udi Hills
https://ff.wikipedia.org/wiki/Udi_Hills
Udi Hills, ko Ugwueme e Udi hills, ɗon ha nder North Local Government Area of Enugu State, Nigeria. Ɗee hooseeje ɗon ɓadake mitaji ɗii dow maayo.
Wikipedia: Ugwuele
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ugwuele
Ugwuele ko ummatoore Igbo nder Uturu, Isuikwuato Local Government Area, Abia State nder Nigeria je ɗon mari nokkuure wakkati Stone Age je ɗon hokkata daliila dow yimɓe ɗon jooɗii nder nokkuure nde duuɓi 250,000. Ɗum woni suudu huutoreeji ɓurɗi mawnugo nder lesdi Nigeria, e nder duuniyaaru .
Wikipedia: Uruagu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Uruagu
Uruagu woni gariiri nder Nnewi North, Anambra State, Nigeria. Uruagu woni laamorgo ɗiɗaɓo nder laamorgo nayi nder wuro Nnewi.
Wikipedia: Dam Waatari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dam_Waatari
Dam Waatari Watari Dam ko dam nder hukuma famarun Bagwazi area to woyla taa hirnaange gelle Kano nder lesdi Nigeria. Ɗum haaki caka hiitade alif 1977 e 1980 ha cost of Nigerian Naira ⁇ 7,108,000.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dam_Waatari#Firooji
Wikipedia: Fuuje Yobe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuje_Yobe
Yobe, anndiraa kadi Komadougou Yobe maa ko Komadugu Yobe ko Komadou Gou-Yobe (French: Komadoucou Yobé), ko ndiyam nder Afrik hirnaange ɗo yaasi nder ladde Chad nder lesdi Naajeeriya e Niger. Ɗuum ko ko nder kooki maako Hadejia, Jama'are, e Komadugu Gana.
Wikipedia: Zuba, Nigeria
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zuba,_Nigeria
1]Zuba wondi ummatoore nder Gwagwalada Local Government Area of the Federal Capital Territory (FCT), Nigeria.[2] O woni nder hirnaange Abuja e nder hirnaango Abuja e o fecciri e nder hirnaaje Madalla e leydi Niger
Wikipedia: Hannatu Musawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hannatu_Musawa
Hannatu Musawa https://platinumtimes.ng/isiak-salako-biography-family-career-life-story/eii hebe diga Diiwal Katsina nder wolya lysidi Naajeeriya Sheree Baffa,en https://saharareporters.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hannatu_Musawa#Himobe
Wikipedia: Simong Bako Lalong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Simong_Bako_Lalong
Simon Bako Lalong CONhttps://leadership.ng/simon-bako-lalong-60-finishing-strong/ (eriminmo lewru 5 mongou 1963) eii hebe diga Diiwal Plateau, Jos will lawyaajjo toe siyasaju lysidi Naajeeriya jornii eiii https://leadership.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simong_Bako_Lalong#Himobe
Wikipedia: Afrijet Airlines
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afrijet_Airlines
Afrijet Airlines wondi haade haade ha nder suudu NAHCO ha nder nokkuure Murtala Muhammed International Airport ha Ikeja, Nigeria."Directory: World Airlines.
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afrijet_Airlines#Tariha
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afrijet_Airlines#Kootol
Wikipedia: Ajaokuta Airport
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airport
Ajaokuta Airstrip ko Ajaokuta Airfield ko fuuɗugo 22 km (14 ) haa saŋge hirnaange Ajaokuta, gariiri nder Diiwal Kogi nder lesdi Naajeeriya.
Nootiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airport#Nootiral
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airport#Kootol
Wikipedia: Akure Airport
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Airport
Akure Airport nokku ɗo Akure, laamorgo Diiwal Ondo, foobeena hiirna lisde Naajeeriya. Akure non-directional beacon (Ident: AK) ɗon haandi nder fannu.
Siftorgal e dowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Airport#Siftorgal_e_dow
Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Airport#Kootol
Wikipedia: Al-Dawood Air
https://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Dawood_Air
Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Dawood_Air#Fuuɗal
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Dawood_Air#Kootol
Wikipedia: Albarka Air
https://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_Air
Albarka Air wondi haaki dow Abuja, kaafiital lisde Naajeeriya. O huwtori kuuɗe kalkal e charter nder leydi Naajeeriya e charters to lesdi feere nder lesdi Afrika caka e hirnaange.
Bayyinaaki codehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_Air#Bayyinaaki_code
Destinationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_Air#Destinations
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_Air#Kootol
Wikipedia: Adebayo Adelabu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Adelabu
Adebayo Adelabu (daayaama ƴande 28 liiyru Siito hiitade dowgu alif 1970https://tribuneonlineng.com/try-your-hands-in-crafts/ eii bididdo arduwgal (CBN) ei jornii eii https://von.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Adelabu#Himobe
Wikipedia: Luttuɗe Mandara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Luttu%C9%97e_Mandara
Las Montañas Mandara son una gama volcánica que se extiende a lo largo de aproximadamente 190 km (alrededor de 120 millas) a lo largo del norte de la frontera entre Camerún y Nigeria, desde el río Benue en el sur (9°18′N 12°48′E / 9.3°N 12.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttu%C9%97e_Mandara#Himobe
Wikipedia: Cheif Lateef Olasunkanmi Fagbemi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Lateef_Olasunkanmi_Fagbemi
Chief Lateef Olasunkanmi Fagbemi https://9jalegal.com.
Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Lateef_Olasunkanmi_Fagbemi#Janngirde
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Lateef_Olasunkanmi_Fagbemi#Himobe
Wikipedia: Luttugol Azare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Azare
Azare Airstrip ko dowla dowla [Bauchi|dowla]aji 10 km (6 ) dowla Azare nder Diiwal Bawci, Naajeeriya.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Azare#Kootol
Wikipedia: Anambra International Cargo Airport
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_Airport
Anambra International Cargo Airport Umuleri woni dowla dowla nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon ha Ivite-Umueri nder Umuleri, Anambra State.
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_Airport#Tariha
Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaaynde
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_Airport#Kootol
Wikipedia: Capital Airlines (Naajeeriya)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)
Capital Airlines Limited wondi haaki haaki haadi ha Lagos, Naajeeriya, ɗon huwtori yaaki haaki nder lesdi e haaki ha haaki haandi ha Murtala Muhammed International Airport e Ilorin International Airport.
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#Tariha
Destinationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#Destinations
Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#Fuuɗal
Kaweje e boofolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#Kaweje_e_boofol
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#Kootol
Wikipedia: Escravos Airport
https://ff.wikipedia.org/wiki/Escravos_Airport
Escravos Airport nokku dowla ɗo ɗo ɗo ɗo naftoraaki nder Diiwal Delta, leydi Naajeeriya.
Nootiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Escravos_Airport#Nootiral
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Escravos_Airport#Kootol
Wikipedia: Gombe Lawanti International Airport
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_Airport
Sani Abacha International Airport (IATA: GMO, ICAO: DNGO) woni airport nder lesdi Naajeeriya. Gombe Lawanti International Airport heɓi innde maako ngam ɓadiɗol to Lawanti, gariiri man nder Gombe State, Nigeria.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_Airport#Kuugal
Featureshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_Airport#Features
Koorolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_Airport#Koorol
Wikipedia: Linen Gombe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Gombe
Gombe Line woni kuugal fuɗɗam fuɗɗam huutore
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Gombe#Kootol
Wikipedia: Ibom Air
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air
Ibom Air ko haandi lesdi Naajeeriya je je je je haandi e laamu Akwa Ibom.
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#Tariha
Destinationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#Destinations
Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#Fuuɗal
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#Kootol
Wikipedia: Luttugol busji Ikeja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_busji_Ikeja
Ikeja Bus Terminal ɗon ha Ikeja, laamorgo lesdi Lagos. Terminal bus ɗon ha laawol haa haa suudu ndun haa ɓaawo laawol njamndi nder gariiri, e hawtaago suudu jaajol lesdi, ikeja general post office, fuu nder gariiri Computer Village.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_busji_Ikeja#Kootol
Wikipedia: Ilorin International Airort
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_Airort
Ilorin International Airport ((IATA: ILR, ICAO: DNIL)) nokkuure nder leydi Naajeeriya.Ilorin International Airport Sabo e huutoreeɗo Federal Airports Authority of Nigeria (FAAN) ɗon haadi e dow 1.
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_Airort#Tariha
Piirowal e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_Airort#Piirowal_e_nokkuuje_jaaynde
Kawejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_Airort#Kaweje
Wikipedia: Ahmed Musa Dangiwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Musa_Dangiwa
Ahmed Musa Dangiwa (daayaama ƴande 12 liiyru Bowte - hiitande dowgu alif 1967) eii lysidi naajeeriya https://www.thisdaylive.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Musa_Dangiwa#Himobe
Wikipedia: Jamu jeyi julanafa sey a wodi jamu dun julata harma dun nafa tawala jamukam wala hala julde hakku bo nafa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jamu_jeyi_julanafa_sey_a_wodi_jamu_dun_julata_harma_dun_nafa_tawala_jamukam_wala_hala_julde_hakku_bo_nafa
Nana sosa Jamu jeyi julanafa sey a wodi jamu dun julata harma dun nafa tawala jamukam wala hala julde hakku bo nafa
Wikipedia: Adegboyega Oyetola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adegboyega_Oyetola
Adegboyega Oyetola https://thenationonlineng.net/oyetola-two-years-of-working-like-hurricane/ ou daayaama ƴande 29 liiyru Siilto maayidow ei dowgu 1954) eii lysidi Naajeeriya toe siyasaju toh bididdo Gwamnajjohttps://web.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegboyega_Oyetola#Himobe
Wikipedia: Bunmi Tunji-Ojo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo
Olubunmi Tunji-Ojo ou daayaama ƴande go,o liiryru 1 Duujal hiitade dowgu alif 1982 ei lisdeNaajeeriya lawyajjo, lomuujo, toe siyasajju jornii eii ministajjo nder handee woruu lisde Naajeeriya. Eii hebe majalisajjo ngu Akoko woila litugal toe Akoko woila hirna Diiwal Ondo diga hiitade dowgu 2019 haa toe 2023https://www.
Taariku Daygo Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#Taariku_Daygo_Makko
Kuugal Siyassajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#Kuugal_Siyassaji
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#Himobe
Wikipedia: Mbe Mountains Community Forest
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbe_Mountains_Community_Forest
Mbe Mountains Community Forest ɗon ha nder fombina Nigeria, e ɗon hawta km 86.
Wikipedia: Mgbidi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mgbidi
Mgbidi woni laamorde Oru West, nokkuure laamu leydi Imo nder worgo fuuna fuuna fuun Nigeria. O ɗon haade e latitude 5.
Wikipedia: Mowo, Badagry
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mowo,_Badagry
Mowo woni gariiri nder Badagry, Lagos State, worgo hirnaange Naijeriya. Duule ɗon haade km be Seme Border bee yimɓe 78,897.
Wikipedia: Koolol Ka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Ka
Ka River (ngam anndiraa kadi Gulbin Ka River) woni maayo nder fombina lesdi Nigeria. Ko fuɗɗii e nder Zamfara State, ɗum waɗi ko e 250 km (160 mi) hirnaange haa dow lesdi Kebbi to ɗum hawti e maayo Sokoto ko e 100 km (62 mi) haa worgo Birnin Kebbi, ɓaawo ɓaawo ɓeydaaki nder maayo Niger.
Wikipedia: Kool Kaduna
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kaduna
Kaduna ko ko ndiyam Niger, ɗo yaasi nder lesdi Nigeria. O heɓii innde maako diga crocodiles je ɗon jooɗi nder maayo e nokkuuje je ɗon.
Wikipedia: Katabu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Katabu
== Geography ==
Geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katabu#Geography
Wikipedia: Kpopie
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kpopie
Kpopie wonde go'o nder gariiri Gokana nder leydi Rivers, Nigeria. Duule ɗon haandi bee Bonny haa fuunaaŋge e Bodo haa hirnaaŋge nder Gokana Local Government Area nder leydi ndin.
Wikipedia: Koore Kukuruku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koore_Kukuruku
Ko Kukuruku Hills woni nokkuure mawnde nder lesdi Nigeria. Ɗum hawti (e nder terminology haɓɓii) Afenmai Division, anndiraa haa 1957 bana Kukuruku Division, bana dow dow Owo e Ekiti Division, e Western Kabba Province..
Wikipedia: Waadi Kwa Ibo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Waadi_Kwa_Ibo
Fuule Kwa Ibo (ko maa Fuule Quaibo) ko fuule ɓadotooɗo to Umuahia nder Abia, Nigeria, [1] e ina ƴiiƴa nder fombinaare worgo fuunaaŋgo nder Akwa Ibom to Atalantik.
Wikipedia: Jengre
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jengre
Jengre woni gariiri nder Pengana Chiefdom, Jere District, Bassa LGA, Plateau State, Nigeria. Ɗum go'o nder nder nokkuuje Jere.
Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors
Wikipedia: Igbariam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbariam
Igbariam ko wuro wuro, nder Anambra East LGA, Anambra State. Ɗum noddiraa kadi ko Laamu Okalakwu.
Jaŋde e Igbariamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbariam#Jaŋde_e_Igbariam
Wikipedia: Gadar Tamburawa maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gadar_Tamburawa_maayo
== Fedde ndiyam ==
Fedde ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gadar_Tamburawa_maayo#Fedde_ndiyam
Wikipedia: Gelegele
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gelegele
== Gelegele Seaport ==
Gelegele Seaporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gelegele#Gelegele_Seaport
Wikipedia: Fuuɗol Gongola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Gongola
== Lollol ==
Lollolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Gongola#Lollol
Wikipedia: Goulbi de Maradi maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Goulbi_de_Maradi_maayo
Fuule woyla lesdi Naijeriya ɗon hawta bee maayo Rima. Fuule Goulbi de Maradi hawti e maako nder fombina maako.
Wikipedia: Fuude Forçados
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_For%C3%A7ados
== Lammbe ==
Lammbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_For%C3%A7ados#Lammbe
Wikipedia: Lodo Escravos
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Escravos
== Lollol ndiyam ==
Lollol ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Escravos#Lollol_ndiyam
Wikipedia: Bosun Tijani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bosun_Tijani
Bosun Tijani eriminmo lewru 20 July eii lysidi Naajeeriya-London dukkal lomou jornii eiii ministajjo pauro Naajeeriya bo e bididdo nder gwamnati Bola Tinubu diga August 16 duubi 2023https://techcabal.com/2023/08/16/bosun-tijani-named-minister-of-communications/https://www.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosun_Tijani#Himobe
Wikipedia: Cross River (Nigeria)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cross_River_(Nigeria)
Cross River (ndun suɓaaɗo: Oyono) ko maayo mawɗo nder worgo fuunaaŋgo lesdi Nigeria, nden ɗon hokkata ko woni innde maako to lesdi Cross River. O fuɗɗii nder Kameruun, to o jaɓi innde maayo Manyu.
Wikipedia: Chanomi Creek
https://ff.wikipedia.org/wiki/Chanomi_Creek
== Kuje nder e ɓadi Chanomi Creek ==
Kuje nder e ɓadi Chanomi Creekhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chanomi_Creek#Kuje_nder_e_ɓadi_Chanomi_Creek
Wikipedia: Bonny River
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_River
== Firooji nder Bonny River ==
Firooji nder Bonny Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_River#Firooji_nder_Bonny_River
Wikipedia: Bogomer Archipelago
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bogomer_Archipelago
Ngam ndiyamji nder ladde ɗon ɓuwa, ardiiɗo Bogomerom archipelago ɗon ɓuwa nder lesdi
Wikipedia: Bodo River, Gokana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bodo_River,_Gokana
Bodo River gokana ɗon nder nder nder nder maayo nder Gokana nder wuro laamurde Ɗum laati laawol foroyugo yimɓe Gokana. Ruwɓe e rewɓe njahi ɓe njaha haa ndiyam Bodo ngam ɓe njooɗoto..
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bodo_River,_Gokana#Hiimobe
Wikipedia: Fuuɗol Benin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Benin
== Ceeɗal/Jol ==
Ceeɗal/Jolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Benin#Ceeɗal/Jol
Wikipedia: Asia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Asia
Azia ko wuro nder diiwaan Ihiala nder lesdi Naajeeriya. Ɗum nodditii e nder Azia Alamatugiugele mo o fuɗɗii nokkuure nden nder hitaande 500 AD.
Wikipedia: Fuuɗol Anambra
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Anambra
== Anambra River Region e Culture ==
Anambra River Region e Culturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Anambra#Anambra_River_Region_e_Culture
Wikipedia: Amaryawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amaryawa
Amaryawa ko wuro nder leydi Jigawa taa nder woylare maso Woyla huunare lesdi Naajeeriya. Amaryawa ɗon ha nder Roni gelle laamorde.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amaryawa#Firooji
Wikipedia: Alkalawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alkalawa
Alkalawa fuɗɗam ko e nder ko'e je'e alkali (ko'e laamiiɗo e hausa) nder laamu lisde Zamafara, diga maajum innde Alkalawa. Ha fuɗɗoode karni 19th, Fulani jihadist Usman dan Fodio haɓɓii Yunfa (laamu laamu Gobir) ha Alkalawa.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkalawa#Hiimobe
Wikipedia: Alau Dam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alau_Dam
Alum adam ɗon mawngu mita 9 bee babal babal babal babal ndiyam ngal limngal 50 km. Ɓurɗo jaɓɓorgo haandi ko 112 million cubic meter.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alau_Dam#Hiimobe
Wikipedia: Akure Ofosu Forest Reserve
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Ofosu_Forest_Reserve
Akure of rest reserve
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Ofosu_Forest_Reserve#Hiimobe
Wikipedia: Akpotoro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akpotoro
== Fedde ==
Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpotoro#Fedde
Wikipedia: Akata fuɗɗorde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akata_fu%C9%97%C9%97orde
Akata fuddorde Formation je je je je partiji nder tertiary Niger Delta (Akata-Agbada) naftoraade je je je ɗon ha nder Niger Delta Province, foobenare lisde Nigeria ha Bayre Guinea, Atlantik.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akata_fu%C9%97%C9%97orde#Hiimobe
Wikipedia: Afi Mountain Wildlife Sanctuary
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afi_Mountain_Wildlife_Sanctuary
Afi mountain wildlife ngam hakkilanaaki nyawudi dabbaaji dow hooseere, ɓee ɗon waɗugo jammaji ngam hakkilanaago yimɓe, ɓee ɗon sembiɗiina huutoreeɓe to nokku ngam ɓe ɗon ɓeyda huutoreego e haɓɓugo dabbaaji. Kadi, jaŋde e jaŋde nder gure 16 haandije dow hooseere nden, waɗi haade yimɓe ummatooje nder wakkati arande nder ummaatooje.
Hakkilantaakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afi_Mountain_Wildlife_Sanctuary#Hakkilantaaku
Wikipedia: Abuloma, lesdi Rivers
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abuloma,_lesdi_Rivers
Abuloma wondi nokku nder nokkuure laamu Port Harcourt nder lesdi jihar rivers taa foobiinare lesdi Nigeria, o laati nokkuure nder hitaande dowgu alif 1956, nden boo o laati nokkuuje goɗɗe taa hiitadee 1983 haa 1986. Laamiiɗo Abuloma too arande haa Port Harcourt woni Bright Ateke Fiboinumama, Obeomomu-Odu, nden o laamiiɗo daraja ɗiɗmere.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abuloma,_lesdi_Rivers#Hiimoɓe
Wikipedia: Hissare 10th maube Majalisajjo Naajeeriya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya
Hisaare jerrogal 10th mabgal hawtude sanataa'en haa nder lesdi Naajeeriya.
APC SENATORS-ELECTShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#APC_SENATORS-ELECTS
PDP SENATORS-ELECTShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#PDP_SENATORS-ELECTS
LP SENATOR-ELECThttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#LP_SENATOR-ELECT
SDP SENATORS-ELECThttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#SDP_SENATORS-ELECT
NNPP SENATORS-ELECThttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#NNPP_SENATORS-ELECT
APGA SENATORS-ELECTShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#APGA_SENATORS-ELECTS
Wikipedia: Hajiya Fatima Lolo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Fatima_Lolo
Hajiya Fatima Lolo(MON) eriminmo Worou Fatima Muhammad Kolo nder Pategi, lewru Colte 1891 eii lysidi Naajeeriya Shereehttps://books.google.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Fatima_Lolo#Himobe
Wikipedia: Aliyu Makama
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Makama
Aliyu makama o daayaama hiitade dowgu alif 1905https://web.archive.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Makama#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Makama#Himobe
Wikipedia: Abubakar Imam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Imam
Abubakar Imam (1911-1981) on doon nylde lysidi jaridajju gada hukuma pamara Kagara Diiwal Niger, lesdi Naajeeriya. https://web.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Imam#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Imam#Himobe
Wikipedia: Muhammad Ali Ndume
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Ndume
Muhammad Ali Ndume (o danyama 20 e leuru nuwamba 1959). O latake goddo siyasajju leysdi Naajeriya.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Ndume#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Ndume#Himobe
Wikipedia: Godswill Obot Akpabio
https://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio
Godswill Obot Akpabio CONhttps://web.archive.
MANGU E NASARAKU MAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#MANGU_E_NASARAKU_MAKO
JANNGIRDEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#JANNGIRDE
IYALU E NGENDAM MAKUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#IYALU_E_NGENDAM_MAKU
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#Himobe
Wikipedia: Zanna Bukar Dipcharima
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zanna_Bukar_Dipcharima
Zanna Bukar Suloma Dipchirma (1917-1969) eiii lysidi siyasajju nder Naajeeriya Sheree dibi,en lokaci bididdo Naajeeriya diga Majalisajjo gwamnati Abubakar Tafawa Balewahttps://www.worldcat.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zanna_Bukar_Dipcharima#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zanna_Bukar_Dipcharima#Himobe
Wikipedia: Jaangirde Gobarau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau
Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#Taariiha
Fedde anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#Fedde_anndal
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Firoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#Firoore
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#Firooji
Wikipedia: Diina Lislamu nder Haiti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diina_Lislamu_nder_Haiti
Diina Lislamu ha Haiti hawti e yimɓe musulmaaɓe ɓe ɓe ɓurɗi 1% nder yimɓe fuu, ɓe hawti e ɓe njaara. Musulɓe Haiti Limgal juulɓe e pelle Islaam'en ɗon ɗon ha nder lesdi.
Demmografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diina_Lislamu_nder_Haiti#Demmografi
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diina_Lislamu_nder_Haiti#Kootol
Wikipedia: Ibrahim Dasuki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Dasuki
Ibrahim Dasuki (1923-2016) en tuflejo Naajeeriya wakkatu arandejun jamhuriya dun Najeriya o wadii Sheree, o jogiike joodorgal waliiku, bawonon o lamni wajiiri wakkatu laamu Tafawa Balewa. Kadin o kiido wajiirijo Shoggu e sanaa'aaji e adiiraku.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Dasuki#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Dasuki#Himobe
Wikipedia: Abibatu Mogaji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji
Abibatu Mogaji OON MFR (daayaama ƴande 16 yarkoma hiitadee Alif 1916 - e dowgu 2013) eii lysidi laamu toh Iya'oja nder Lagos, eii Inna shugabajjo Bola Tinubu.yarbankeejow taalayal yarban,en
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Ngendam
Zuri,a makuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Zuri,a_maku
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Himobe
Wikipedia: Abdulmaliki CBE
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE
Abdul Malik CBE (1914-1969) Jami'ijo diflomasiya Naajeeriya kadin tuflejo kadin hanko woni maudoo kwaamishinajow o lisde Najeriya mo ardee e Birtaniya.
Sanaa'ajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#Sanaa'aji
Gada yoonki e waadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#Gada_yoonki_e_waade
Hokkuki mangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#Hokkuki_mango
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#Himobe
Wikipedia: Muhammed Bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Bello
Muhammad Bello woni Sultan mo Sokoto didabo . O jogage lamu diga 1817 yarinki 1837http://www.
Dubi Arendejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Bello#Dubi_Arendeji
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Bello#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Bello#Himobe
Wikipedia: Sambo Dasuki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sambo_Dasuki
Sambo Dasuki danyama nyalande (2 Bowte 1954 bo o mayi 14 November 2016) haanko woni Sultan mo Sokoto mo dum jippini nder dungu 1996 sa'i lamu Goodluck Jonathan. Ko o wartata Sultan on o jogake lamu Baraden Sakkwatoɓe.
Wikipedia: Mohammed Tukur
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Tukur
Mohammed Tukur eii Lamido Kano woyla Naajeeriya Tukur hebe,en laamorde Kano nder Bassasa hanko civil warhttps://zenodo.org/record/2415833.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Tukur#Himobe
Wikipedia: Rabi'atu Dahiru Nyako
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabi%27atu_Dahiru_Nyako
Rabi'atu Dahiru Nyako Un moo haa daññaaɗo asal diiwal Adamawa, laatiiɗo kebɗo caydaa jannɗe firamareere mun jeya hukuma pamarum Ganye, Kadi yeesoore jeya sakandariire ɓaade geɓbal haa Hukumaa pamarum Mayo-Belwa, nɗen ɓaawo O faari Yeeso haa jannde Maako nde BA (ed) & PGDPPA janngirde Bayero Kano. Nde jonnta emoo huuwa haa jonnɗe kuutoro kuugal hawti jeya Hakkilanngo kuugal hijjoyki nɗum Naajeeriya.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabi%27atu_Dahiru_Nyako#HIIMOƁE
Wikipedia: Laamlamɓe Hawsaree
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlam%C9%93e_Hawsaree
Laamlamɓe nder Sultan
Shere kwallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlam%C9%93e_Hawsaree#Shere_kwallo
Mullum'en Diina Islaamu dow Hawsareehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlam%C9%93e_Hawsaree#Mullum'en_Diina_Islaamu_dow_Hawsaree
Wikipedia: Lisi Janngirde mawɓe haa Diiwal Jigawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_Jigawa
Diiwal Jigawa (Hausa: Jihar Jigawa; Fula: Leydi Jigawa) ko go'o e dowla 36 nder lesdi Naajeeriya, ɗo woni nder lesdi Naajeriya. Diiwal Jigawa Hausa Jihar Jigawa Fula Leydi Jigawa 36 diiwe nder lesdi Nigeria lesdi man woyla Hino tagi ha 27 Anngusta 1991, ha jaaynde Ibrahim Babangida mo hollitii haɓɓugo dowlaaji goɗɗi joweeɗiɗi e nder leydi ndi, hokki limgal dowlaaji haa tati.
Liisirde jaŋde e nder leydi Jigawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_Jigawa#Liisirde_jaŋde_e_nder_leydi_Jigawa
Linjiila jaŋde nder leydi Jigawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_Jigawa#Linjiila_jaŋde_nder_leydi_Jigawa
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_Jigawa#Kootol
Wikipedia: Mahavvy maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahavvy_maayo
Mahavhi-Nord ko maayo to woyla Madagaskar nder diiwaan Diana.Mahavavy Mahavavy-Nord River Madagascar Diana O woodi fuɗɗam maako haa maromokotra dow maaki nder maaki Tsaratanana e o ɗon ɓadito haa woyla haa maayo Indiyan.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahavvy_maayo#Kootol
Wikipedia: Maino (Angola)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maino_(Angola)
Maino woni koode je ɗon ɓooyta nder Angola. Maino Ɗum ɗon ha nder lardi Bengo, nder fombina lesdi,180 km fuuna fuuna fuun Luanda.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maino_(Angola)#Kootol
Wikipedia: Fedde Makombé
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Makomb%C3%A9
Maakombe woni maayo nder Kamerun.Makombé maayo Kamerun O hawti e maayo Nkam ɓadi Yabassi ngam warugo maayo Wouri.
Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Makomb%C3%A9#Tariha
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Makomb%C3%A9#Kootol
Wikipedia: Manambaho maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Manambaho_maayo
Manambaho ko maayo nder Melaky,hirnaange Madagascar. Manambaho Melaky Madagascar.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manambaho_maayo#Kootol
Wikipedia: Manampatrana maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Manampatrana_maayo
Manampatrana ko maayo nder diiwaan Atsimo-Atsinanana nder worgo fuunaaŋge Madagascar.Manampatrana Atsimo-Atsinanana Madagascar O ɗon ɓuwa nder maayo Indiya ɓadi Farafangana.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manampatrana_maayo#Kootol
Wikipedia: Mananantanana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mananantanana
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mananantanana#Kootol
Wikipedia: Kool mananjary
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_mananjary
|mouth_elevation=|progression=|river_system=|basin_size=6780 km2|tributaries_left=Ampasory, Saka river, Maka river|tributaries_right=Ivoanana, Manaroko|custom_label=|custom_data=|extra=}}
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_mananjary#Kootol
Wikipedia: Femi Adesina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Adesina
Femi Adesina OON eii lysidi Naajeeriya jaridajjo toe bididdo worou Shugabajjo Muhammadu Buhari nder gwamnati Muhammadu Buharihttps://web.archive.
Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Adesina#Ilmu
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Adesina#Himobe
Wikipedia: Ahmed Umar Bolori
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Umar_Bolori
Ahmed Umar Bolori eii lysidi jakadanci jomou diga Borno jornii mangul shawarajii nder gwamnati Diiwal Kogi to bididdo worou Kogi State investment promotion Agency (KSIPA)https://web.archive.
Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Umar_Bolori#Ilmu
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Umar_Bolori#Himobe
Wikipedia: Adamu Suleiman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Suleiman
Adamu Suleiman o ndaayaama yande 14 lewru dujjal ndunngu alif 1929 bore walla eii lesdi Naajeeriya jaamiijow ɗan Sandakow oon doon Ardiidow e heebeti,en Muhammadu Dikko Yusufu too e hebenaye Sunday Adewusi ndunngo alif 1986
Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Suleiman#Ilmu
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Suleiman#Himobe
Wikipedia: Fuuɗol Mitong (Equatorial Guinea)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mitong_(Equatorial_Guinea)
Mitong woni maayo nder lesdi Equatorial Guinea.Mitong Equatorial Guinea Ɗum je taƴii nder Muni estuary bee maayo Congue,Mandyani, Mitimele,Utamboni e Mven.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mitong_(Equatorial_Guinea)#Kootol
Wikipedia: Fuude Mkulumuzi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Mkulumuzi
Mkulumuzi ko maayo nder leydi Tanga,Tanzania.Mkulumuzi River Tanga Region Tanzania Fuule ɗon ɓuwa nder Tanga Bay nder Pemba Channel.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Mkulumuzi#Kootol
Wikipedia: Fuude Mkuzu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Mkuzu
Mkuzu ko maayo nder lesdi Tanzaniya.Mkuzu Mkusu Tanzania Magamba Forest Reserve je je je je taƴii nder nokkuure nden e woodi ndiyamji je je je ɗon wi'etee Soni Falls,to Mkuzu je hawta e Bangala River.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Mkuzu#Kootol
Wikipedia: Fuuɗol Mo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mo
Mo woni maayo Ghana e Togo,o fuɗɗii nder Togo o ɓeydi hirnaange,o waɗi ko feccere hakkunde lesdi Ghana e Togo. Mo River Ghana Togo daande doore doore.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mo#Kootol
Wikipedia: Lodo Mocubúri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Mocub%C3%BAri
Moocuburi (ngam anndiraa ko Rio Mukumburi, Rio Mocuburi, Rio Mecuburi, Rio Mekubuuri, Rio mocuburi,rio Mocuburi walla Rio Mukumbur) ko maayo nder lesdi Mozambique.Nokku Mocubúri Mozambique O ɗon ɓuwa haa worgo maayo Ruvuma,nden ɗon hujja bee ɓuwaaje je ɗon ɗon ɗon ɓuwaa e marɗe.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Mocub%C3%BAri#Kootol
Wikipedia: Fuuɗol Moukalaba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Moukalaba
Fuule Moukalaba woni fuule nder Gabon.Moukalaba River Gabon Ɗum go'o nder kooki ndiyam Nyanga.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Moukalaba#Kootol
Wikipedia: Fuuɗol Megaruma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Megaruma
Megaruma ko maayo nder fombina fuuna fuuna fuun Mozambique, je ɗon ƴiwo nder diiwaan Ancuabe.Megaruma Mozambique Ancuabe District O woodi fuɗɗam to woyla fuunaaŋge nder hooseere Mecumba.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Megaruma#Kootol
Wikipedia: Lodo Montepuez
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Montepuez
Montepuez ko maayo nder Mozambique. Montepuez maayo Mozambique O ɗon ɓuwa haa worgo maayo Ruvuma,nden ɗon hujja bee ɓuwaaje je ɗon ɗon ɗon ɓuwaa e marɗe.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Montepuez#Kootol
Wikipedia: Fuuɗol Mucheke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mucheke
Njool Mucheke ko ndiyam tan nder wuro Masvingo, Zimbabwe. Mucheke River Masvingo Zimbabwe O fuɗɗii nder hirnaange wuro Masvingo e o hawti e maayo Mushagashe ɓadi Eastvale.
Wikipedia: Fuule Mukungwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Mukungwa
Mukungwa woni maayo nder Ruwanda.Mukungwa Rwanda Ɗum woni ko woodi nder maayo Nyawarongo, ɗo yaasi nder maayo Victoria,maayo Nile e maayo Mediterane.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Mukungwa#Kootol
Wikipedia: Naawdi Namorona
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naawdi_Namorona
Category:Articles with short description
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naawdi_Namorona#Kootol
Wikipedia: Nana Barya maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Barya_maayo
Nana Barya ko maayo nder Afrik feccere.Nana Barya maayo Afrik feccere O ɓooydi haa hirnaange Fedde Afrik Fedde nder fannu Ouham-Pendé e o ɓoydi haa fuunaaŋge,o jeyaa nder fannu hakkunde lesdi Fedde Afrik feccere e lesdi Chad.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Barya_maayo#Ndaare_kadi
Wikipedia: Naro Moru maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naro_Moru_maayo
Naro Moru fuɗɗii dow lesdi Kenya,e ɗon ɓilla dow hirnaange,nder lesdi Nyeri,Kenya,haa maayo Ewaso Ng'iro.Naro Moru River Mount Kenya Nyeri County Kenya Ewaso Ng'iro Nuru Naro Moru e maayo Senegaal ɗon ɗon ɗon ɗon haandi bee Teleki Tarn,Lewis Glacier,Tyndall Tarn e Glacier,Hut Tarn e Darwin Glacier haa ko'e dow lesdi Kenya.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naro_Moru_maayo#Kootol
Wikipedia: Ndjim River
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndjim_River
Ndjim River woni maayo nder Kameruun.Ndjim maayo Kameruun.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndjim_River#Ndaare_kadi
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndjim_River#Kootol
Wikipedia: Ngalamu maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalamu_maayo
Nguleedi Ngalamu woni nguleedi nder fombina Mozambique e Malawi,nder hirnaange maayo Amaramba.Ngalamu Moozambiik Malawi Lake Amaramba Ɗum ɗon ha 14°24′0″S 35°41′0″E / 14.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalamu_maayo#Kootol
Wikipedia: Ngezi (Masvingo)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngezi_(Masvingo)
== Ngezi Masvingo ==
Ngezi Masvingohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngezi_(Masvingo)#Ngezi_Masvingo
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngezi_(Masvingo)#Kootol
Wikipedia: Fuuɗol Ngolo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Ngolo
Nguurndam Ngolo woni nguurndam Gabon.Ngolo maayo Gabon Ɗo woni go'oto nder kookiji Ogooué.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Ngolo#Kootol
Wikipedia: Niandan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Niandan
Njool Niandan woni ko wootere nder njol Niger.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niandan#Kootol
Wikipedia: Njoro maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Njoro_maayo
Njoro woni koode tati nder nder nder maayo Nakuru,Kenya.Njoro Lake Nakuru Kenya Fuude maako ɗon nder leɗɗe Mau.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njoro_maayo#Kootol
Wikipedia: Nokkugo Nokkugo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nokkugo_Nokkugo
Nokku Ngo woni nokku Gabon.Nokkugo Gaboon Ɗo woni go'oto nder kookiji Ogooué.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nokkugo_Nokkugo#Kootol
Wikipedia: Naadi Naadi (Morocco)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Naadi_(Morocco)
Naadi Noun (Arabic: وا نون) ko naadi nder Marok e ko naadi ɓurɗo yaawde nder leydi ndi.Noun River Wad Noun Arabic:واد نون Marokkal ndiyam Ɗum ɗon tawaa 70 km haa woyla Draa maayo e ɗon ɓilla haa yoŋgo hirnaange fuɗɗi diga Anti-Atlas,ɗon ɓilla to worgo Guelmim e hawtago e maayo Atlantic haa Foum Asaca nder leydi Sbouya.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Naadi_(Morocco)#Ndaare_kadi
Wikipedia: Ambrose Folorunsho Alli
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ambrose_Folorunsho_Alli
Ambrose Folorunsho Alli (daayaama ƴande 22 liiyru Siilto hiitade alif 1929 - 22 Siilto 1989) ko jannginoowo jaaynde Naajeeriya mo o golli hooreejo leydi Naajeeriya nder leydi Bendelhttps://www.thecable.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ambrose_Folorunsho_Alli#Himobe
Wikipedia: Astana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Astana
Astana anndiraaɗo e Akmolinsk, Tselinograd, Akmola, e ɓaawo nde Nur-Sultan, woni laamorgo leydi Kazakhstan. Astana Akmolinsk Tselinograd Akmola Nur-Sultan laamorgo Kazakhstan
Wikipedia: Adegoke Olubummo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Olubummo
Adegoke Olubummo ou daayaama ƴande 19 liiyru seelto hiitade dowgu alifbe1923-1992 lysidi Naajeeriya mallami toe Ifaki. Eii fauree Naajeeriya Sheree maube Janngirdehttps://mathshistory.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Olubummo#Ngendam
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Olubummo#Nolde_hoore
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Olubummo#Himobe
Wikipedia: Arigidi Akoko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko
Arigidi woni wuro nder Akoko North West, Diiwal Ondo, Naajeeriya. Arigidi Akoko North-West Ondo State Naajeeriya
Juuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#Juulde
Fedde politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#Fedde_politik
Tariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#Tariiha
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#Kootol
Wikipedia: Solomon Babalola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola
Professor Solomon Adeboye Oladele Babalola jibini nder 17 Bowte 1926, nder saare Babalola nder Ile-Ajo. Baaba maako, Joseph Olawuni Omowunmi Babalola (Ajala) laati mawɗo marɗo, mo anndiraa ngam maɓɓugo cuuɗi nder Ipetumodu ɓaawo ɓeydaaki ɓurna nder nguleeki ɓurna nder fuɗɗam karnijum 20th; diga maajum suɓugo saare "Alatunse of Ipetumudu saare ɗon ɓeyda hawtaade maɓɓe.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#Ngendam
Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#Jaŋde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#Kuugal
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#Himobe
Wikipedia: Nyagak maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nyagak_maayo
Nyagak woni maayo West Nile,woyla Uganda.
Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyagak_maayo#Luttugol
Ɓuuruji ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyagak_maayo#Ɓuuruji_ndiyam
Wikipedia: Nzi maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nzi_maayo
Nzi ko maayo nder Ivory Coast.Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam ndiyam Bandama.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nzi_maayo#Kootol
Wikipedia: Koolol Karanga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Karanga
Karanga River ko maayo ɗo yaasi nder Karanga Ward nder leydi Kilimanjaro nder lesdi Tanzania.Fuuɗol ngol ɗon haa hooseere Kilimanjaro,diga ɗon ɗon ɗon ɗon ɓuwa haa worgo haa Nyumba ya Mungu.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Karanga#Kootol
Wikipedia: Kool Kafufu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kafufu
Kafufu ko Kavu woni maayo nder worgo hirnaange Tanzania O ɗon ƴiwo nder Rukwa Valley,ɗon ƴiwi caka maayo Chada e ɗon ɓuwa nder maayo Rukwa.Nguurndam ɗon ɓesda,ɗon ɓeyda bee maare.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kafufu#Kootol
Wikipedia: Kool Kalambo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kalambo
Fuule Kalambo je je je je taƴii nder sahaa hakkunde Zambia e Songwe Region,Tanzania.Ɗum woni ko ndiyam ɓii-ɓii-ɓooyma je ɗon ƴeewa dow Ufipa Plateau haa woyla fuuna fuuna fuun Mbala haa dabare 1800 m e ɗon ɓuwa nder Albertine Rift,ɗon naati nder fombina fuuna fuunna fuuna fuungol Tanganyika haa dabare 770 m, nder dabare dabare daare 50 km.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kalambo#Kootol
Wikipedia: Koolol Kalungwishi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kalungwishi
Fuule Kalungwishi ɗon ɓuwa hirnaange nder lesdi Zambia haa nder maayo Mweru. Ɗum anndiraa ngam ndiyamji mum,hawti e Lumangwe Falls,Kabweluma Falls,Kundabwika Falls e Mumbuluma Falls.
Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kalungwishi#Luttugol
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kalungwishi#Kootol
Wikipedia: Koololol Kangen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kangen
Nguurndam Kangen woni nguurndam nder Sudan worgo,to hirnaange lesdi Boma.O hawti e maayo Pibor ɓadi Pibor.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kangen#Ndaare_kadi
Wurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kangen#Wurooji_ɓooyɗi
Wikipedia: Carolyne Adalla
https://ff.wikipedia.org/wiki/Carolyne_Adalla
Carolyne Adalla ko winndiiɗo Kenya, o winndi defte Confessions of an AIDS (1993).
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carolyne_Adalla#Kuugal
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carolyne_Adalla#Hiimoɓe
Wikipedia: Lateef Kayode Jakande
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande
Lateef Kayode Jakande 23 July 1929 - 11 morso 2021) ko wonɗo nder lesdi Naajeeriya mo woni laamɗo leydi Lagos diga 1979 haa 1983, nden boo o laatii Minista kuugal nder laamu laamu Sani Abachahttp://www.ngrguardiannews.
Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Firo
Goobnore leydi Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Goobnore_leydi_Lagos
Ɓaawo gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Ɓaawo_golle
Ɓaawo ɗon nguurndam e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Ɓaawo_ɗon_nguurndam_e_maayde
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Ndaare_kadi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Himobe
Wikipedia: Zoe Leonard
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Leonard
Zoe Leonard (duggi 1961) ko artist Ameriknaajo, o golliima e fotde e jaŋde. O hollitii diga ɓaawo 1980s e golle maako hawti e dow dow dow dow Dokumenta IX e Dokumenta XII, e dow dow dokumenteeji ɗiɗi ɗi Whitney ha hitaande 1993, 1997 e 2014.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Leonard#Ɓiɗɗo
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Leonard#Kuugal
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Leonard#Kootol
Wikipedia: Lela Lee
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee
Lela Lee ko laamɗo Aameerik e jaayndiyanke, jaayndiyaaɗo tele, e jaaynde jaayndiyeeje Angry Little Asian Girl e jaayndiije jokkondirɗe Angry Little Girls.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Kuugal
Jaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Jaɓɓorgo_Ganndal
Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Filmography
Telebiisiyonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Telebiisiyon
Filmjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Filmji
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Kootol
Wikipedia: Erna Lendvai-Dircksen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen
Erna Lendvai-Dircksen (woowo Erna Katherina Wilhelmine Dircksen, 31 meeji 1883 - 8 meeji 1962) wondi fotoowo Jarmal mo anndiraa ngam kubaruuji fotooji yimɓe nder lesdi Germany. Nder Reich Tatto, o fotti kadi ngam kubaruuji eugenicist nden o waɗi darnde ngam huutore laawol masin e golluɓe ɓe ngaɗiri ngol.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#Kuugal
Das deutsche Volksgesichthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#Das_deutsche_Volksgesicht
Daande mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#Daande_mawɗe
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#Kootol
Wikipedia: Violette Lecoq
https://ff.wikipedia.org/wiki/Violette_Lecoq
Violette Lecoq (1912 - 2003) wonnoo moolinoowo, moolinooɗo e nder leydi Farayse, e moolinooɓe nder konu duuniyaaru ɗiɗaɓo. O anndiraa ngam kuuje maako diga suudu haɓɓugo Ravensbrück, ɗe naftiraama bana dowla nder Ravensbrücken Trials arandeeji nder hitaande 1946.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Violette_Lecoq#Kootol
Wikipedia: Kate Lechmere
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Lechmere
Kate Elizabeth Lechmere (13 Oktoobar 1887 - Feebari 1976) wonnooɗoɗoɗoɗo e leydi Britaniya, o wonnooɗo e Wyndham Lewis, o woniɗo ardiiɗo renndo renndo renndooɓe nder hitaande 1914. "Rebel Art Centre", Grove Art Online, Oxford Art Online.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Lechmere#Ɓiɗɗo
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Lechmere#Kootol
Wikipedia: Blanche Lazzell
https://ff.wikipedia.org/wiki/Blanche_Lazzell
Blanche Lazzell (October 10, 1878 - June 1, 1956) wonnooɗo taƴoowo, taƴowo e taƴoɗo. O anndiraa ko ɓuri heewde ngam kuutorɗe mum ɗe laatii e laabi laaɓɗi, o wonnooɗoɗoɗoɗo mawɗo Aameerika ɓaawo jamanu, o waddani yimɓe ko'e Cubism e abstraction nder kuuɗe mum.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blanche_Lazzell#Kootol
Wikipedia: Adelaide Lawson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Lawson
Adelaide Lawson (yande 9 liiyru korso hiitade dowgu alif 1889 - 28 yarkoma 1986) wonnooɗo ɗoɗoɗo Amerik, anndiraaɗo e ɗemɗe mum ɗe o waɗi dow laamɓe e geɗe. O wi'i o mari baawɗe waɗugo habaru dow duniyaaru bee huutoreeji laaɓɗi, ɗi walaa ɗowɗe e laaɓɗum e huutoreeki e laaɓndi ngam hokkude ummotooɓe hakkillo e nder ɓernde.
Fedde anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Lawson#Fedde_anndal
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Lawson#Kootol
Wikipedia: Fuuɗol Oua
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Oua
Fuule Oua woni fuule Gabon.Ɗum go'o nder kooki Ivinde.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Oua#Kootol
Wikipedia: Oued Rkel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_Rkel
Oued Rkel ko wadi wonande Fès-Meknès, MarokkoƊum woni ko'e ndiyam ndiyam Baht.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_Rkel#Kootol
Wikipedia: Oued Sebt
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_Sebt
Oued Sebt (واد السبت) ko maayo cembiɗɗo nder Aljeeriya hakkunde wuro Gouraya,Tipaza e meselmoun.Rand McNally, The New International Atlas, 1993.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_Sebt#Kootol
Wikipedia: Polinjane River
https://ff.wikipedia.org/wiki/Polinjane_River
Polinjane River ko maayo Eswatini.Fedde Mbabane,ɗon ƴiwo nder hooseere Mdzimba.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polinjane_River#Kootol
Wikipedia: Rumakali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rumakali
Fuuɗol Rumakali woni ko ndiyam nder Tansaaniya.Lodo nder maayo Nyasa,maayo ndu woodi babal babal km square 693.
Ɓuuruji ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rumakali#Ɓuuruji_ndiyam
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rumakali#Kootol
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rumakali#HIIMOƁE
Wikipedia: Ruvyironza maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ruvyironza_maayo
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruvyironza_maayo#Kootol
Wikipedia: Lodo Okano
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Okano
Fuuɗol Okano woni fuɗol nder Gabon.Ɗum go'o nder kookiji maayo Ogooué.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Okano#Kootol
Wikipedia: Sahamaitso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sahamaitso
Sahamaitso ko maayo nder diiwaan Alaotra-Mangoro nder fuunaaŋge Madagascar.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahamaitso#Himobe
Wikipedia: Yusuf Adamu Gagdi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Adamu_Gagdi
Yusuf Adamu Gagdi (dugumi 5 Noofambar 1980) woni politikkoore e nder All Progressives Congress diga Leysdi Diiwal Plateau, Naajeeriya. O wondi ardiiɗo suudu darinooɓe lesdi Naajeeriya diga karallaagal Pankshin/Kanam/Kanke nder lesdi Plateau nder jamiroore lesdi 9.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Adamu_Gagdi#Himobe
Wikipedia: Naange Sahel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naange_Sahel
Sahel woni maayo nder lesdi Aljeeriya ɗo yaaki nder maayo Soummam haa Akbou.Rachid Meddour, Bioclimatologie, phytogéographie et phytosociologie en Algérie.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naange_Sahel#Kootol
Wikipedia: Fuude Sakaleona
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Sakaleona
Sakaleona ko maayo nder diiwaan Amoron'i Mania e Vatovavy nder fuunaaŋge Madagascar.O ɗon ƴiwo diga dow lesdi caka lesdi haa o ɗon ɓuwa haa maayo Lindiya ɓadi Nasy Varika.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Sakaleona#Ndaare_kadi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Sakaleona#Himobe
Wikipedia: Talabi Braithwaite
https://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_Braithwaite
Talabi Adebayo Braithwaite (2 morso 1928 - 2 Colte 2011) ko jaayndiyanke jamfaare lesdi Naajeeriya, e gooto e ardiiɓe jaayndiyaaku jamfaare nder Leysdi Naajeeriya. O laati hooreejo arandeejo arandeeji arandeeji nder lesdi Naajeeriya (IIN), jooni arandeeji amaruji nder lesdi Naajeeriyahttps://books.
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_Braithwaite#Laamu
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_Braithwaite#Kuugal
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_Braithwaite#Himobe
Wikipedia: Saliu Adetunji
https://ff.wikipedia.org/wiki/Saliu_Adetunji
Saliu Akanmu Adetunji ( Joku 1928 - 2 Janaayo 2022) ko laamɗo Leysdi Naajeeriya mo o woni Olubadan 41 e Ibadan gila nde o laɓɓini laamu e hitaande 2016 haa o maayi e hitaande 2022.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saliu_Adetunji#Himobe
Wikipedia: Khadi fall
https://ff.wikipedia.org/wiki/Khadi_fall
Khadidjatou Fall, biyeteeɗo Khadi fall (doduude 1948), woni winndaako Senegal e ministaare laamu arande.
Tarihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadi_fall#Tarihi_Maako
Wikipedia: Teslim Balogun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teslim_Balogun
Tesilimi Olawale Ayinde "Teslim" Balogun (1927 - 30 lewru Yuli 1972) wonnoo jokkondirɗo e jannginoowo leydi Naajeeriya.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teslim_Balogun#Himobe
Wikipedia: Afe Babalola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afe_Babalola
Afe Babalola CON OFR SAN (daayaama ƴande 30 liiyru Yarkooma hiitade dowgu alif 1929) ko laamɗo Naajeeriya jaŋde Afe Babalola.un janngi jangirde kawtal riskowji lisde landa afe babalola ei yiimɓe yarbanko,en hiirnari lisde naajeeriya
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afe_Babalola#Hiimobe
Wikipedia: Wahab Iyanda Folawiyo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wahab_Iyanda_Folawiyo
Chief Abdulwahab Iyanda Wahab Folawiyo, CON (16 Jowre 1928 - 6 Jowre 2008) wonnoo jaaynoowo e jaaynooɗo lesdi Naajeeriya.Nder hitaande 1957, o haɗi Yinka Folawiyo & Sons, je laati jaɓnde jaɓnde Yinka Fulawiyo Group of Companies O jibinaa nder Lagos to Pa Tijani, mo jaaynoowo Leysdi ndin, nder wakkati koloniyaal British.
Wikipedia: Lodo Khwai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Khwai
Fuule Khwai woni maayo nder lesdi Botswana.O ɗon ɓadake diga maayo Okavango e ɗon jeyaa nder fure woyla nder Muritani Muritani.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Khwai#Firooji
Wikipedia: Fuuɗol Kibish
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Kibish
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Kibish#Ndaare_kadi
Wikipedia: Fuude Kidepo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Kidepo
Kidepo River ko ndiyam je ɗon ɗon ɗon ɗon nder Kidepo Valley nder Karamoja nder Uganda,e nder Equatoria fuunaaŋge nder Sudan Fuuta.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Kidepo#Ndaare_kadi
Wikipedia: Koolol Kool
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kool
The Koigab River is an ephemeral river on Namibia Skeleton Coast.Its source is in the Grootberg Mountains near Bergsig,where its two inflows, the Gui-Tsawisib and the Springbok are located.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kool#Firooji
Wikipedia: Igbodo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbodo
Igbodo to wuro nder leydi Delta, Nigeria.
Wikipedia: Fedde Zadié
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Zadi%C3%A9
Naange Zadié (Faranse:Rivière Zadie) ko naange Ivinde to dowla fuunaaŋge Gabon.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Zadi%C3%A9#Firooji
Wikipedia: Iko Ekwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iko_Ekwa
Iko Ekwa to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Fuule Yabus
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Yabus
Fuule Yabus (ko Khor Yabus) ɗon ƴiwo nder hirnaange lesdi Ethiopia,nder Asosa Zone,ɗon ɓuwa hirnaange nder Sudan,ɓaawo gariiri Yabus, nden ɗon naato nder Sudan.Nder gariiri Bunj o jeyi haa yoŋgo hirnaange o nastina Machar Marshes,to o majjina hoore mum.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Yabus#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Yabus#Firooji
Wikipedia: Wajo Wokiro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wajo_Wokiro
Wokiro River woni ndiyam ndiyam nder leydi Eritrea.O timmi haa woyla Massawa,haa maayo Semmbi.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wajo_Wokiro#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wajo_Wokiro#Firooji
Wikipedia: White Volta
https://ff.wikipedia.org/wiki/White_Volta
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Volta#Kuugal
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Volta#Firooji
Wikipedia: Ikot Afaha
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Afaha
Ikot Afaha to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Wau maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wau_maayo
Wau River,ko Wau Nahr (ko'e woɓɓe boo ɓe mbinndi Waw ko Wow),ko ndiyam nder Sudan worgo.Ɗum nodditaama Wau,laamorgo lesdi Bahr el Ghazal,to maayo ɗon ɗon yaasi fuunaaŋge dabare duniyaaru bee Central African Republic.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wau_maayo#Ndaare_kadi
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wau_maayo#Wurooji_wurooji
Wikipedia: Ikot Akan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akan
Ikot Akan to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. [self-published source]
Wikipedia: Ikot Akata
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akata
Ikot Akata to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Akpa Esa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpa_Esa
Ikot Akpa Esa to wuro nder Etinan, nokku ɗo laamu ngu ɗo nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Akpa Nkuk
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpa_Nkuk
Ikot Akpa Nkuk to wuro e dowla laamorgo Ukanafun nder Akwa Ibom, Nigeria.Ɗum to woni boo go'o nder gariiri mawɗi nder Ukanafun South District/Clan.
Wikipedia: Ikot Akpa-Ekang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpa-Ekang
Ikot Akpa-Ekang to wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Ikot Akpabio
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpabio
Ikot Akpabio to wuro nder Nsit-Atai, nokkuure laamu leydi Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Akpan Ese
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpan_Ese
Ikot Akpan Ese to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Akpan Obio Eket
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpan_Obio_Eket
Ikot Akpan Obio Eket to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Akpanya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpanya
Ikot Akpanya to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ataku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ataku
Ikot Ataku to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Eba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Eba
Ikot Eba to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ebiyak
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ebiyak
Ikot Ebiyak to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ebo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ebo
Ikot Ebo toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Edung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Edung
Ikot Edung toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Ikot Ekan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekan
Ikot Ekan to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ekang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekang
Ikot Ekang to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ekid
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekid
Ikot Ekid to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ekot
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekot
Ikot Ekot to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Ikot Ekpo Okon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekpo_Okon
Ikot Ekpo Okon to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ese, Etinan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ese,_Etinan
Ikot Ese to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ese, Uruan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ese,_Uruan
Ikot Ese to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Ikot Esen Oku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Esen_Oku
Ikot Esen Oku to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Esua
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Esua
Ikot Esua to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Etakpo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Etakpo
Ikot Etakpo to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Ikot Etor
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Etor
Ikot Etor to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ibiok
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ibiok
Ikot Ibiok to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ibok
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ibok
Ikot Ibok to wuro Nigeria nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ikpa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ikpa
Ikot Ikpa to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Ikpuho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ikpuho
Ikot Ikpuho to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Inyang Osom
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang_Osom
Ikot Inyang Osom toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Inyang, Eket
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang,_Eket
Ikot Inyang to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Inyang, Etinan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang,_Etinan
Ikot Inyang to wuro nder Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Inyang-Esuk
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang-Esuk
Ikot Inyang-Esuk to wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Ikot Inyang-Idung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang-Idung
Ikot Inyang-Idung to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Ikot Isong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Isong
Ikot Isong toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Itina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Itina
Ikot Itina to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Mfon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Mfon
Ikot Mfon toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Nkang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Nkang
Ikot Nkang toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Nseyen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Nseyen
Ikot Nseyen to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Nsidibe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Nsidibe
Ikot Nsidibe to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Nsung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Nsung
Ikot Nsung toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Nte
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Nte
Ikot Nte to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom, Nigeria.
Wikipedia: Ikot Obio
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obio
Ikot Obio to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Obio Ata
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obio_Ata
Ikot Obio Ata to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Obio Eka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obio_Eka
Ikot Obio Eka to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom, Nigeria
Wikipedia: Ikot Obio Inyang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obio_Inyang
Ikot Obio Inyang to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Obioro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obioro
Ikot Obioro tondi wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Odiong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Odiong
Ikot Odiong toni wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Okudom
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Okudom
Ikot Okudom to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Onwon Ediene
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Onwon_Ediene
Ikot Onwon Ediene to wuro nder Ediene Usung Itu nder nokkuure laamorde Ikono nder Akwa Ibom nder worgo Leysdi Nigeria.
Wikipedia: Ikot otoinye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_otoinye
Ikot otoinye tondi wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Ikot Udo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Udo
Ikot Udo toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Ikot Udo Adia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Udo_Adia
Ikot Udo Adia to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Udo Oto
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Udo_Oto
Ikot Udo Oto to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot Udota
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Udota
Ikot Udota tondi wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikot huutoro Ekong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_huutoro_Ekong
Ikot Use Ekong toni wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Ikpe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikpe
Ikpe to Oron ummatoore nder Urue-Offong/Oruko dowla leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Ikwita
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikwita
Iquita to Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoore nder Oron nokkuure laamu nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Illewi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Illewi
Ilewi toni wuro manngal nder Imiekuri"Okpella, Nigeria nder Estako fuunaaŋgo laamu leydi, wuro man anndiraa ngam leɗɗe palmu, leɗɗe bambu e jaaynde, nden woni nokkuure yurmeende Unhokhasor Olowu laamiiɗo Imiekuri mawɗo.
Wikipedia: Ilushi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilushi
Ilushi to ummatoore nder Esan South East Local Government Area nder Edo State, Najeeriya. Wuro mawɗo ɗon walli kuuɗe jawdi nder nokkuure nden.
Wikipedia: Ine Inua Abasi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ine_Inua_Abasi
Ine Inua Abasi to wuro Effiat nder Mbo, nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Inua Abasi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Inua_Abasi
Inua Abasi to Effiat Community nder Mbo local government area nder Akwa Ibom leydi Nigeria.
Wikipedia: Ire Ekiti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ire_Ekiti
Ire Ekiti, nder leydi Ekiti, ha worgo hirnaange Nigeria, to wuro je Yoruba goddi Ogun.
Wikipedia: Irefi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Irefi
Irefi toni go'o nder gure nayi nder Oraifite nder Ekwusigo Local Government Area nder Anambra State nder lesdi Naajeeriya. Woɓɓe ngoni Unodu, Ezumeri, e Ifite.
Wikipedia: Ishiet Erong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ishiet_Erong
Ishiet Erong woni wuronder nokkuure laamu Etinannder Akwa Ibom.
Wikipedia: Isieke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isieke
Isieke (ko 'Isiaka) woni gariiri mawndi nderleydi Ebonyi, Nigeria.Ɗum woni laamorde leydi Ivo.
Wikipedia: Isoniin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isoniin
Isoniin to wuro manndal nɗer diiwal ogun, Naajeeriya ɗo woni to e 10 km diga Ijebu Ode. Ha nder jaŋde, ɗum je je je je nder Ijebu North-East Local Government Area.
Wikipedia: Issiet Ekim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Issiet_Ekim
Issiet Ekim toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Itogo-Ekingo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Itogo-Ekingo
Itogo-Ekingo toni wuro nder Obi LGA nder Benue State, Naijeeriya. Yimɓe asli ɗon hawta ɓurna fuu nder kuuje nder nokkuuje .
Wikipedia: Ituk Mbang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ituk_Mbang
Ituk Mbang to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Iyana-Iba, Lagos State
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iyana-Iba,_Lagos_State
Iyana-Iba to nokku nder nokkuure laamu Ojo, Lagos, Nigeria.
Wikipedia: Jabo (Nigeria)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jabo_(Nigeria)
Jabo toni gariiri nder nder nder lesdi Naijeriya nder nder laawol A124. Ɗum woodi juulde.
Wikipedia: James Town Mbo
https://ff.wikipedia.org/wiki/James_Town_Mbo
James Town to Effiat Town nder Mbo local government area nder Akwa Ibom nder lesdi Nigeria.
Wikipedia: Kudaru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kudaru
Kudaru toni gariiri nder Lere Local Government Area nder worgo Kaduna nder lesdi Naijeriya. Koode postaal nokku on woni 811.
Wikipedia: Kurgwi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kurgwi
Kurgwi toni gariiri nder lesdi Naajeeriya.Ɗum ɗon tawaa nder Qua'an pan Local Government Area of Plateau State.
Wikipedia: Eso (ko wuro)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eso_(ko_wuro)
Eso toni gariiri yimɓe e nder Orhionmwon Local Government Area nder Edo State, Nigeria.
Wikipedia: Eyo Ufuo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ufuo
Eyo Ufuo to wuro Oron nder ummatoore Eyulor nder Urue-Offong/Oruko nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyiba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyiba
Eyiba to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyo Abasi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Abasi
Eyo Abasi to Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoore nder Oron nokkuure laamu nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyo Atai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Atai
Eyo Atai to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyo Atang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Atang
Eyo Atang to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyo Ating Osung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ating_Osung
Eyo Ating Osung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyo Ating-Osung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ating-Osung
Eyo Ating Osung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyo Ebieme
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ebieme
Ebieme toni wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Eyo Efai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Efai
Eyo Efai to wuro Oron nder Mbo nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Eyo Ekung Inyang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ekung_Inyang
Eyo Ekung Inyang to wuro Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron nder Oron nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyo Esin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Esin
Eyo Esin to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyo Esio Osung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Esio_Osung
Eyo Esio Osung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyo Esio Usung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Esio_Usung
Eyo Esio Usung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyo Eyekip
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Eyekip
Eyo Eyekip to wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Yimɓe Okip diga lenyol Ubodung nder Oron Naation.
Wikipedia: Eyo Nsek
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Nsek
Eyo Nsek ko wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeriya.
Wikipedia: Eyo Obiosio
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Obiosio
Eyo Obiosio ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nder Oron local government area nder Akwa Ibom nder lesdi Naijeeriya.
Wikipedia: Eyo Okponung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Okponung
Eyo Okponung ko wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeriya.
Wikipedia: Eyo Okwong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Okwong
Eyo Okwong ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeriya. Yimɓe Okwong diga lenyol Ubodung nder Oron Nation.
Wikipedia: Eyo Ukpe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ukpe
Eyo Ukpe ko Oron Village nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeeriya.
Wikipedia: Eyo Ukut
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ukut
Eyo Ukut ko wuro Oron nder Mbo nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeeriya.
Wikipedia: Mustapha Adamu Animashaun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun
Mustapha Adamu Animashaun (1885-1968) wonnoo ardiiɗo Islaam Lagos mawɗo nder fuɗɗiiji teemerre noogas. O laati boo mawɗo, moofta, moofti e hooreejo siyasa.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Ɓiɗɗo
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Kuugal
Mawɗo suuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Mawɗo_suudu
Wurɗo e winndanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Wurɗo_e_winndannde
Ɓamtaare jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Ɓamtaare_jaŋde
Ɓaawo nduumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Ɓaawo_nduum
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Himobe
Wikipedia: Akungba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akungba
Akungba to wuro nder lesdi Ondo nder worgo taa hirnaanre lesdi Najeriya. Duule ɗon haandi ɓadi Ikare-Akoko.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akungba#Hiimobe
Wikipedia: Akiyi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akiyi
Akiyi to ummatoore hooreejo nder Umulokpa, Uzo-Uwani hukumar famarum (LGA),nder lisde Enugu State, Nigeria. Ɗum woodi gariilooji jeeɗiɗi (7)Enugwu, Enugwu-Uwani, Imama, Nkwelle, Ukpali, Uwani e Uwenu.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akiyi#Hiimobe
Wikipedia: Ekpoma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpoma
Ekpoma to wuro nder Edo State, Nigeria. Ɗum woni laamorde laamorde nder gariiri Esan West.
Wikipedia: Malagum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Malagum
Malagum (to maa ) toni wuro nder Agworok chiefdom, Kaura Local Government Area nder worgo Kaduna leydi nder lesdi Naijeriya. Duruwol ngol naftiri bee posta nder gariiri Gworok ɓadi.
Pages with script errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_script_errors
Wikipedia: Est Urua
https://ff.wikipedia.org/wiki/Est_Urua
Est Urua to wuronder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.
Wikipedia: Esuk Inwang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_Inwang
Esuk Inwang woni wuronder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Manjook
https://ff.wikipedia.org/wiki/Manjook
Manjook (Tyap: ) toni wuro nder Kaura Local Government Area e Asholyio (Moroa) Chiefdom headquarters, nder worgo Kaduna leydi nder lesdi Naijeriya. Bimɓe gariiri ɗon mbi'a Sholyio, go'oto nder ɗemɗe ɗe Tyap ɗon fahin.
Pages with script errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_script_errors
Wikipedia: Ndon Utim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndon_Utim
Ndon Utim to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom, Nigeria.
Wikipedia: Ndon Uruan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndon_Uruan
Ndon Uruan toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Bussa kesum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bussa_kesum
New Bussa to wuro nder lesdi Nigeria lesdi Naajeriya. Ɗum woni nokkuure kesum Bussa caggal nde damma Kainji Lake waɗi nokkuure nde fuɗɗii nder ndiyam.
Wikipedia: Nkpa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nkpa
Nkpa to wuro seɗɗa nder Bende Local Government Area nder Abia leydi Nigeria. "Abia North elite endorse Kalu for Senate".
Wikipedia: Eyo Uliong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Uliong
Eyo Uliong toni wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eyo Ulung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ulung
Eyo Ulung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Eyo Uwe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Uwe
Eyo Uwe to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Bena, Nigeria
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bena,_Nigeria
Bena woni wuronder lesdi Nigeria.Bena ina woodi ko'e baylaaki ko'e ko'e wo'o ko'e e ko'e maɓɓe ko ko'e 3.
Wikipedia: Andoni Island
https://ff.wikipedia.org/wiki/Andoni_Island
Andoni Island haani nder leydi Nigeria. Nder fuɗnaange fuɗnaande Niger Delta, nder lesdi Rivers,ɗum ɗo ɗo ɗo ɗo laral ngal laral,ɗo ɗo ɗo cukalel ngal laral ngal waɗiender laaɓal nder no nandi bee ɓandu duɗal.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andoni_Island#Hiimobe
Wikipedia: Asanga, Nigeria
https://ff.wikipedia.org/wiki/Asanga,_Nigeria
Asanga anndiraa kadi Nung Ikot Asanga ko wuro wonande nder Nung Ikot Clan Oruk Anam nokkuure laamuleydi Akwa Ibom, nderleydi Nigeria.
Wikipedia: Bonny Estuary
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_Estuary
Bonny Estuary ko bonny Bay of Bonny estuary dow maayo Rivers State, Nigeria ɓadiPort Harcourt.Ɗum je tawaander maayo Campo delta.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_Estuary#Hiimobe
Wikipedia: Ado, Nasarawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ado,_Nasarawa
Ado woni gariirinder Nasarawa, nder lesdi Nigeria.Ɗum wonigariiri nder gariiri Nasarawa State karu Nasarawa Stateender gariiriji ɗi je je jejetawaa gariiri kowdeeya, gariiriji jejeje haɗi to nɗer lesdi Nigeria.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado,_Nasarawa#Hiimoɓe
Wikipedia: Agule ndiyam Agbokim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agule_ndiyam_Agbokim
AgulEɗe ndiyam Agbokim ɗon hander nokkuure laamu Etungnder Cross River State nder lesdi foobenare Najeeriya, ɓadihirnaaki elesdi Kameruun. Waroojindiyam ɗon haa yaasi 25 digalkome 240 mi) diga Calabar.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agule_ndiyam_Agbokim#Hiimobe
Wikipedia: Kuɓol Kaydi Akure
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ku%C9%93ol_Kaydi_Akure
Akure Forest Reserve is a protected areainsouthwest Nigeria, covering .
Wikipedia: D-line, Port Harcourt
https://ff.wikipedia.org/wiki/D-line,_Port_Harcourt
D-line is a major business andurban residential area of Port Harcourt, Rivers State. Its geographical coordinates are4°48'8" North,7°0'10" East.
Wikipedia: Duule Centenary
https://ff.wikipedia.org/wiki/Duule_Centenary
Centenary City kowuro nderlesdi Nigeria. Centenary City woni ɓamtaare jeɗon haɓɓii e Centenary city FZE,bana nderlaabi lesdi Nigeria ngam haɓɓugo gariiri gariiri mari hakkiilo yeeso ndernder laabiɗi Dubai, Monaco e Singapore.
Wikipedia: Edidi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Edidi
Edidi woni wuronder Isin Local Government Areander Kwara State, Nigeria. Duule Edidi hawtie gure tati: Edidi Oja, Edidi Oke-Ona e Edidi Idera.
Wikipedia: Ediene
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ediene
Ediene woni gariirie go'onderɓooyi jowinder Abak. Yimɓe ton ɗon mbi'a Ɗemngal annang.
Wikipedia: Fada, Nigeria
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fada,_Nigeria
Fada woni gariiri nder lesdi Nigeria, edow fuunaaŋge Abuja.Ɗum woni ko waɗi nder deftere Joyce Cary nder1939 Mister Johnson.
Wikipedia: Eyokponung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyokponung
Eyokponung koummatoore Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.
Wikipedia: Lugo Central Senatorial District
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lugo_Central_Senatorial_District
Laawol senatorial Lagos Central nderleydi Lagos,Nigeria hawti enokkuuje laamu Apapa, Eti-Osa, Lagos Island, Lagos Mainland,esurulere. Senatoowo ɗo wakkila ka diiwaan woni Wasiu Sanni daga All Progressives Congress,mo suɓaander 2023.
Wikipedia: Laminga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laminga
Laminga woni gariirinder Nasarawa State">Nasarawa LocalGovernet Areander Nasarawa State nder lesdi Nigeria.Duule ɗon ɗon haade laawol KeffiNasarawa, ko haade kiloomitaare 20haade laawol mawndu nder fombina Nasarawa.
Wikipedia: Etekwuru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Etekwuru
Etekwuru wonde go'onder gure ɗeɗon haandinder nokkuure laamorde Ohaji/Egbema nder leydi Imo, Nigeria. Etekwuru ko ummatoorener Niger Delta nderlesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Eti-Osa fuunaaŋge
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eti-Osa_fuunaa%C5%8Bge
Eti-Osa East woni nokku ɓamtaare wuro nderlesdi Nigeria. Ɗumtaƴii diga leydi Eti-Osander 2003.
Wikipedia: Eyo-Okpo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Okpo
Eyo Okpo ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nder Oron local government arander Akwa Ibom leydi Nigeria.
Wikipedia: Eyo Uwesong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Uwesong
Eyo Uwesong woni wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya. Yimɓe ɓikkoyUwe Isong digaclan Ubodung nder Oron Nation.
Wikipedia: Eyo-Esio-Uwak
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Esio-Uwak
Eyo Esio Uwak ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink"title="Oron people">Oron townnder Oron local government area nder Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.
Wikipedia: Eyo-Odiong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Odiong
Eyo Odiong woni Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink"title="Oron people">Oron Town nderOron gariiri laamunder Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.
Wikipedia: Ifianyong Obot
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ifianyong_Obot
Ifianyong Obot ko wuronder Uruannder leydi Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Idung Enen Uso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Idung_Enen_Uso
Idung Enen Uso ko wuronder nokkuure laamu Eketnder Akwa Ibom.
Wikipedia: Iguododo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iguododo
Iguododo woni gariiri yimɓeender Orhionmwon LocalGovernet Areander Edo State, Nigeria.
Wikipedia: Ijurin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijurin
Ijurin Ekiti ko wuro ndernokkuure laamu Ijeronder leydi Ekiti, Nigeria. Ɗum wondi go'onder gariirinder laamorde Ijeroo nden nden, diga IleIfe ɓe ɗon jooɗoto nder nokkuuje feere feere, ngamɓe ɗon jooɗa nder nokkuure nde'e.
Wikipedia: Ijar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijar
Ijar woni gariiri nder leydi Ifedore nder lesdi Ondo, Nigeria.Ɗumɗon haandi haaujune 20 kmhaa woyla fuunaaŋge gariiri Akure.
Wikipedia: Erinmope Ekiti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Erinmope_Ekiti
Erinmope Ekiti woni gariiri jamanu nder leydi Ekiti, Nigeria. Ɗum ɗon hander nokkuure laamu Moba.
Wikipedia: Dowla woyla hirnaange
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dowla_woyla_hirnaange
North-Western State ko leydi Nigeria. Ɗum waɗiha 27mee 1967 diga bejeeje lesdi lesdi lesdilesdi fuunaaŋge,nden ɗon haa 3 feebari 1976, nde ɗum taƴi nder lesdi ɗiɗo - Niger e Sokoto.
Wikipedia: Godogodo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Godogodo
Godogodo ko nokkuure eywuro nder Jema'a Local Government Area nder worgo Kaduna nderylesdi Naijeriya. Ɗum woni boo hooreejo Godogodo Chiefdom (koyyimɓe Nindem).
Wikipedia: Gujba Forest Reserve
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gujba_Forest_Reserve
Gujba Forest Reserve ko nokkuure ɗoɗoɗoɗo yimɓeɗowtaninder Yobe State,Nigeria.
Wikipedia: Gwagwarwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwagwarwa
Gwagwarwa woni wuro ɓooyɗender lesdi Naijeriya. Ɗum woni gariiri Kano nder lesdi Kano, Nigeria.
Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors
Wikipedia: Ibetong Nsie
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibetong_Nsie
Ibetong Nsie ko wuro Oronnder Urue-Offong/Oruko nder AkwaIbom nderlesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Idon, Nigeria
https://ff.wikipedia.org/wiki/Idon,_Nigeria
Idon woni gariirinder lesdi Nigeria.
Wikipedia: Ihioma
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ihioma
Ihioma ko ummatoore nder Orlunder Imo State nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Ikot Ebiyan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ebiyan
Ikot Ebiyan ko wuronder nokkuure laamu Eketnder Akwa Ibom.
Wikipedia: Imiekuri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Imiekuri
Imiekuri woni gariirinder Okpella Etsako Fuɗnaange, Edo,Nigeria, ɗum gariirinder okpellaɓurɗo mawnugo.
Wikipedia: Iyamho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iyamho
Iyamho ko wuro seɗɗander Etsako West nder Edo State, Nigeria..Edo University, Iyamho ɗon haandi ɗo.
Wikipedia: Iva Valley
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iva_Valley
Iva Valley ko nokku ɗo nder lesdi Najeeriya nder Enugu. Iva Valley ina noddita diga nder nokkuure nde ina nodditii e innde nden.
Wikipedia: Kamuru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kamuru
Kamuru (also Kamuru, Kamuru, Kamuru Ikulu) is a town in Zangon KatafLocal Government Area in southern Kaduna state in the Middle Beltregion of Nigeria. It is the headquarters of the Akulu chiefdom.
Wikipedia: New Nyanya
https://ff.wikipedia.org/wiki/New_Nyanya
New Nyanya woni gariirinderlesdi Nasarawa. Ɗumjejeje jejejejeje nder Nasarawa State">Karu Local Government Area, Nasarawa State,e je jejeejejejeje je je jejijejeje Karu Urban Area, jejeje jejejeejeje je jejejijeje je ɗon jejeje nder Federal Capital Territory (FCT).
Wikipedia: Ngwo pine wood
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngwo_pine_wood
Ngwo Pine Forest pine wood near the center of Enugu. Duniyaa ɗon woodi cembiɗol limceere ɗon haɓa bee ndiyam ndiyam ɓiiɓal ɗon waɗa poolol ɓiiɓol haa dammugal cembiɗal.
Wikipedia: Nkalagu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nkalagu
Nkalagu ko wuro nder nokkuure laamu Ishielu nder leydi Ebonyi, Nigeria. Ɗum ɗon mari ɓandu ɗuuɗal limtinol ngam hokkiɗum kare ngam suudu simintol mawnde nder Kamaru cement Nigeria (Nigercem).
Wikipedia: New GRA, Port Harcourt
https://ff.wikipedia.org/wiki/New_GRA,_Port_Harcourt
News Government Reserved Area (New GRA) ko nokkuureɓurɗo huutoreedendr nder ndernder Port Harcourt, laamorgo e wuro ɓurɗo mawnude nder Rivers State.
Wikipedia: New Haven, Enugu
https://ff.wikipedia.org/wiki/New_Haven,_Enugu
New Haven wondi go'onder nokkuuje nder Enugu State jeɗon haɓɓii nder duuɓi 1960's nden ɓe ɓeydi diga suburbjo nder wuro haa ɓeɓeyda nokkuure feere feere feere, musammanner Chime Avenue, laawol mawɗo. Enugu ɗon woodi feere nder worɓe Igbo ɓurɓe risku nder taariha lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Ndubuisi Kanu Park
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndubuisi_Kanu_Park
Kanu Ndubuisi Park woninokkuure ummaatoore e nokkuure nder Ikeja, LagosƊum nokku green diga digaelaamorde Lagos State ParksandGarn Agency. Duniyaa ɗon woodi suudu tennis, suudu basketball, suudu ciya ngam sukaaɓe, jooɗorɗe e benji, suudu e cuuɗi e kuuje.
Wikipedia: Esin Ufot
https://ff.wikipedia.org/wiki/Esin_Ufot
Esin Ufot ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoorener Oron nokkuure laamordeAkwa Ibomnder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Emookweme
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emookweme
Emookweme woni wuronder Weppa Wanno Laamu Edo, Nigeria,eyimɓe 20,000.
Wikipedia: Esuk Anwang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_Anwang
Esuk Anwang ko wuro Effiatnder Mbo local government area nderAkwa Ibom nderlesdi Nigeria.
Wikipedia: Etebi Idung-Iwak
https://ff.wikipedia.org/wiki/Etebi_Idung-Iwak
Etebi Idung-Iwak ko wuronder nokkuurelaau Eketnder Akwa Ibom.
Wikipedia: Esuk Odu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_Odu
Esuk Odu woni wuro nder Uruannder lesdi Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya.EsukOduko ɗemngal mawɗo woni Ibibio e ɓe ɓeydi e aada.
Wikipedia: Eyo-Esang-Obisung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Esang-Obisung
Eyo Esang Obisung ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nder Oron local government area nderAkwa Ibom nderlesdi Naijeriya.
Wikipedia: Eyo-Oyete
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Oyete
Eyo-Oyete is an Oron Town in Oron local governmentara of Akwa Ibom state in Nigeria.
Wikipedia: Eyo-Okpo-Oyo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Okpo-Oyo
Eyo Okpoyo ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nderOron local government area nderAkwa Ibom nder lesdi Naijeriya.
Wikipedia: Eyo-Otong-Uwe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Otong-Uwe
Eyo Otong Uwe is an Oron Town in Oron localgovernment area of Akwa Ibom state in Nigeria.
Wikipedia: Eyo-Uya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Uya
Eyo Uya ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nder
Wikipedia: Eyobiasang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyobiasang
Eyobiasang woni wuro Oron nder Urue-Offong/Orukonder Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya. Yimɓe ɗi'i Abia Essang digalenyol Ubodung nder lenyol Oron.
Wikipedia: Eyobisung
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyobisung
Eyobisung ko wuro Oronnder UdungUkonder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Iyara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iyara
Iyara woni laamorde laamu Ijumunder leydi Kogi, Nigeria.MaplandiaKoode posɗe Iyarawoni 261103.
Wikipedia: Ita Egbe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ita_Egbe
Ita Egbe kowuro nder Ipokia Local Government Area of Ogun State eyimɓe 1776 ender 1963 ender Nigeria Population Census, ɗum anndiraa ngam kuuɗe maakoɗe mawndender leydi ndie ngam ɗum gooto emawɓe mawɓe ɓe ɓe ɓe ɓe ngurtina naftoraaki palmi haa Ipokia local government of Ogun state.
Wikipedia: Iwaraja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Iwaraja
Iwaraja (ko ɓooyre Iwaraja-Ijesa) woniwuro ko e 2 km haa woyla Ileshander Osun State, Nigeria. Ɗum gariiri mawɗo ndernder gariiri Ibadan - Akure.
Wikipedia: Isiokolo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isiokolo
Isiokolo (nganndi kadi Otorho 'r' agbon) ko wuro nder leydi Ethiope East nderleydi Delta nder lesdi Nigeria.
Wikipedia: Hildi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hildi
Hildi district ɗonha Adamawa nder lesdi lesdi Nigeria. Mararaba Mubi ɗon haandinder diiwaan Hildi.
Wikipedia: Ibenda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibenda
Ibenda ko wuronder Abinder leydiCross River, Nigeria.
Wikipedia: Ibete
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibete
Ibete ko wuro Oronnder Mbo dowla leydi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.
Wikipedia: Ijegun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijegun
Firo Ijegun woni ummatoore suburbani ngal ngal to woyla nder AlimoshoLocal Government Area nder Lagos State, Nigeria.
Wikipedia: Ijagbe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijagbe
Ijagbe ko wuro nderleydi Kogi nderlesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Ibule-Soro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibule-Soro
Ibule-Soro woni wuronder fannu laamu leydi Ifedorenderlesdi Ondo,nder lesdi Naajeeriya. Ɗum anndiraa ngam jaaynugo ɓurɗo ndiyam palma nder lesdiOndo, ɗum waɗi yimɓe e mawɓe mawɓe dawla ɗonmari anndal to nokkuure.
Wikipedia: Idogo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Idogo
Idogo (ko kadi heptetee Idawgo)ko wuronder hirnaange Nigeria ɓadi hirnaange Benin.
Wikipedia: Mbe Ndoro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbe_Ndoro
Mbe Ndoro ko wuro Effiatnder Mbo, nderlesdi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.
Wikipedia: Mbukpo-Uko-Akai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbukpo-Uko-Akai
Mbukpo-Uko-Akai ko wuro Oronnder Urue-Offong/Oruko nder Akwander lesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Mbiakong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbiakong
Mbiakong ko wuronder Uruan nderlesdi Akwa Ibomnder lesdi Naijeriya. [self-published source]
Wikipedia: Mbiaya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbiaya
Mbiaya woni wuronder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.
Wikipedia: Makwa, Nigeria
https://ff.wikipedia.org/wiki/Makwa,_Nigeria
Makwa (ko Makwia kadi haalantaama) wonigariiri nder Sokoto State,Nigeria. Ɗum ɗon ha wootere 13°20′39′′N 04°15′30′′E / 13.
Wikipedia: Mugulbu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mugulbu
Mugulbu is a village also politicallyknon as Development area few kilometres to Mubi,thevillage is surrounded withsome Smallvillages of Muda, Mbilla, Parnyel, Buladega and Muchami.
Wikipedia: Mkpanghi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mkpanghi
Mkpanghi ko wuronder Abinder leydi Cross River, Nigeria.
Wikipedia: Eyotong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eyotong
Eyotong ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoorener Oron dowla leydi Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya.
Wikipedia: Idung Udo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Idung_Udo
Idung Udo ko wuronder nokkuure laamu Eket nderAkwa Ibom.
Wikipedia: Idu, Abuja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Idu,_Abuja
Idu woni nokkuurender lesdiNaijeriya nder Abuja.
Wikipedia: Idung Imo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Idung_Imo
Idung Imo woni wuronder nokkuure laamu Eketnder Akwa Ibom.
Wikipedia: Gokana (ɓolde leydi)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gokana_(%C9%93olde_leydi)
Fedde Gokana Assembly wondefeddenr wuro Rivers StateAssembly, Nigeria.
Wikipedia: Foggo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Foggo
Foggo woni gariirinder lesdiBauchi, woyla lesdi Nigeria,ko e 150 km haaworgo fuunaaŋge Kano,ekoe 40 km haa worto fuunaaŋgo Azare.
Wikipedia: Gidan Waya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gidan_Waya
Gidan Waya is a small town andHeadquarters of Godogodo chiefdom about 18 km from Kafanchan in Jema'a Local Government Area of southern Kaduna state in the Middle Beltregion of Nigeria. The town has a post office.
Wikipedia: Imagbon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Imagbon
Imagbon ko wuronder leydi Ogun,Nigeria. Ɗumɗon haandi ha les hirnaange Ijebu-Ode, ha maayo yaaki to Lagoon Lagos.
Wikipedia: Suudu Tariihawol Kaduna
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_Kaduna
Kaduna museum ko suudu tariihawol nder Kaduna, Naajeeriya. Wuro museum haɓɓiti nder 1975 ɓaawo hokkigo Northern People's Congress (NPC) diga lesdi man.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_Kaduna#Firooji
Wikipedia: Suudu Tariihawol Jos
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_Jos
Jos museum ko museum nder Jos, Nigeria. Wuro museum ngal haɓɓii nder 1952 diga Bernard Fagg.
Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_Jos#Taariiha
Wikipedia: Badagry Heritage Museum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Badagry_Heritage_Museum
Galeriyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badagry_Heritage_Museum#Galeriyaaji
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badagry_Heritage_Museum#Wurooji_wurooji
Wikipedia: National Museum of Benin City
https://ff.wikipedia.org/wiki/National_Museum_of_Benin_City
The Benin City National Museum is a national museum in Benin City, Naajeeriya. located in the city centre on King's Square.
Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Museum_of_Benin_City#Luttugol
Yiwiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Museum_of_Benin_City#Yiwii
Wikipedia: Dauda Lawal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Lawal
Dauda Lawal (dunde 2 siilto 1965) ko bankooɗo e politikkeejo Naajeeriya mo woni gomnaango Leysdi Zamfara.O suɓii e nder fannu Peoples Democratic Party (PDP) nder suɓaaji gomnati Leysdi Naajeeriya 2023 ngam o heɓi laamu ngam ngam ngam o heɓa gomnati Bello Mohammed Matawalle diga APC.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Lawal#Himobe
Wikipedia: Mary Nzimiro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Nzimiro
Mary Nzimiro innde ɓurnde Mary Nwametu Onumonu, MBE (1898-1993) wonnoo debbo jaaynoowo, politikkeejo e debbo mo'o.Nder 1948, o laatii wakiilu mawɗo United Africa Company (UAC) ngam Leysdi Naajeeriya fuunaaŋge, e nder wakkati o ɗon haɓɓii ɗemɗe jaayndeeji e ɓamɗe e nder Port Harcourt, Aba e Owerri.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Nzimiro#Himobe
Wikipedia: Esuk Oro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_Oro
Esuk Oro toni Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoore nder Oron nokku dowla leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya, to Academy Maritime of Najeeriya e Methodist Boys' High School, Oron ɗon haandi.
Wikipedia: Alimotu Pelewura
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alimotu_Pelewura
»«
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alimotu_Pelewura#Hiimoɓe
Wikipedia: Humuani Alaga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Humuani_Alaga
Humuani Amoke Alaga anndiraaɗo Mama Humuani Alaga (ko 1900 - 1993https://maitron.fr/spip.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Humuani_Alaga#Himobe
Wikipedia: Ogbadibo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo
Ogbadibo ko nokkuure laamu leydi Benue, lesdi Najeeriya. Ɗum woodi diiwaanuuji tati: Orokam, Owukpa, e Otukpa.
Yimɓe lesdi Naijeriya mawɓe diga Ogbadibohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo#Yimɓe_lesdi_Naijeriya_mawɓe_diga_Ogbadibo
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo#Himobe
Wikipedia: Koore Onive
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koore_Onive
Njowol Onive woni ko ndiyam nder fuunaaŋge Madagascar.O ɗon ƴiwo diga maasifu Ankaratra,o woni ko ɓurɗo ɓuwaaɓe nder maayo Mangoro.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koore_Onive#Firooji
Wikipedia: Awa Kawa (Togo)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_Kawa_(Togo)
Awa Kawa ko maayo e kookiji nder leydi Kara nder Togo.Nguun maayo ɗon ƴiwo diga maayo Kara ɓadi Agbande,ɗon hawta bee maayo Katassou ɓadi Binako.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_Kawa_(Togo)#Firooji
Wikipedia: Kooko (Rusizi District)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kooko_(Rusizi_District)
Kooko ko maayo nder Rusizi District nder worgo hirnaange Ruwanda, ko ɗum woni ko woni ko woni ɓaawo Ruhwa,ko woni ko daande hakkunde lesdi Ruwanda e Burundi.Nder ɓurna fuɗde maako ɗon ɗon yaasi nder Nyungwe National Park.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooko_(Rusizi_District)#Firooji
Ɗe ƴettuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooko_(Rusizi_District)#Ɗe_ƴettuɗe
Wikipedia: Koolenté maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolent%C3%A9_maayo
Koolenté (ngam anndiraa kadi ko Great Scarcies River) ko maayo nder Guinea e Sierra Leone.Nguun maayo ɗon jeyaa nder sahaaji duniyaaru hakkunde lesdi ɗiɗo.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolent%C3%A9_maayo#Firooji
Wikipedia: Koolinbiné
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolinbin%C3%A9
Koolinbiné (French:Rivière Kolinbiné) ko maayo nder Afrik hirnaange.O fuɗɗii nder worgo Mauritania e o ɓeydi dow lesdi,o jeyaa nder sahaa hakkunde leydi Mauritania e Mali.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolinbin%C3%A9#Firooji
Wikipedia: Fuule Komo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Komo
Komo (Faransi:Rivière Komo,Espaañ: Río Komo) ko maayo nder Equatorial Guinea e Gabon.O ɗon ɓilla haa 230 km (140 miili).
Wikipedia: Koolol Kongkong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kongkong
Fuule Kongkong, ko maa ko Kong Kong,ko ɓaleere nder leydi South Sudan,Jonglei,hirnaange Boma National Park ɓadi hirnaange Ethiopia.Nder wuro Bongak,o hawti bee maayo Abara ngam o waɗa Agwei,ko ɗum woni ko'e maayo Pibor.
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kongkong#Wurooji_wurooji
Wikipedia: Koulountou
https://ff.wikipedia.org/wiki/Koulountou
Kooluntou (French:Rivière Koulountou)ko maayo nder Senegal e Guinea Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam nder maayo Gambia.[ Koulountou] at [ Geonames.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koulountou#Firooji
Wikipedia: Kool Kwe Kwe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kwe_Kwe
Kwe Kwe River (nganndi no Que Que River haa 1983) ko ndiyam ɓii-ɓii ɗo ɗo ɗo ɗo Kwekwe nder Zimbabwe.https://web.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kwe_Kwe#Ndaare_kadi
Wikipedia: Lumiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lumiya
Lumiya ko maayo nder hirnaange Uganda nder diiwaan Bundibugyo.O ɗon ɓadito ɓadi lesdi Semuliki.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lumiya#Firooji
Wikipedia: Lasoo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lasoo
Njo Lasoo woni ko ndiyam nder Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lasoo#Firooji
Wikipedia: Njo Lawa (Afrika)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Njo_Lawa_(Afrika)
Lawa ko maayo nder Afrik hirnaange e 7°48′58′′N 9°59′08′′W / 7.81623°N 9.
Ɗeeɗoo ko'ehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njo_Lawa_(Afrika)#Ɗeeɗoo_ko'e
Wikipedia: Fuule Lebombi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Lebombi
Fuule Lebombi woni kooduɗe nder Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Lebombi#Firooji
Wikipedia: Lodo Lefini
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Lefini
Lefini River ko maayo nder Republic of Congo e ko woni ko wootere nder maayo Congo.Henry Morton Stanley yotti ko'e maɓɓe dow 9 mars 1877.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Lefini#Firooji
Wikipedia: Fuuɗol Lekabi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Lekabi
Fuule Lekabi woni ko ndiyam Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Lekabi#Firooji
Wikipedia: Lekedi maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lekedi_maayo
Lekedi ko maayo nder Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekedi_maayo#Firooji
Wikipedia: Lélé maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/L%C3%A9l%C3%A9_maayo
Lélé ko maayo Kameruun,nder worgo leydi ndin.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%C3%A9l%C3%A9_maayo#Firooji
Wikipedia: Ɓaawo maayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81aawo_maayo
Fuuji Lepashe woni ndiyam ndiyam nder Botswana. Ɗum noddaama e wuro Lepashe,nder nder ndiyam.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81aawo_maayo#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81aawo_maayo#Firooji
Wikipedia: Ladi Lattili
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ladi_Lattili
Ladi Lattili woni ladde Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladi_Lattili#Firooji
Wikipedia: Lodo Leyou
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Leyou
Lodo Leyou woni maayo Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Leyou#Firooji
Wikipedia: Lily River
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lily_River
Lily River ko maayo nder Madagascar.Ɗum woni ɓaawo ɓaawo ɓandu Itasy,e ɗon ɓuwa haa hirnaange hirnaange haa hawta bee maayo Sakay,ko ɗon jeyi nder maayo Tsiribihina.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lily_River#Firooji
Wikipedia: Linta River
https://ff.wikipedia.org/wiki/Linta_River
Linta ko maayo nder diiwaan Atsimo-Andrefana nder worgo Madagascar.O ƴiwoyi laawol leydi 10 ɓadi Ejeda e o ɓeydi nder maayo Indiya nder Bayu Langarano,fuuna fuuna fuun Androka.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linta_River#Firooji
Wikipedia: Lungo maayo Loange
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lungo_maayo_Loange
Loange (ko Luangué,Luange) woni ko laami ko Kasai.Fuu fuɗɗii nder Angola,maayo ɗon ɓadito haa woyla nder lesdi Kongo,nder fuunaaŋge Kwango.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lungo_maayo_Loange#Firooji
Wikipedia: Lodo Lokoho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Lokoho
Category:Articles with short description
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Lokoho#Firooji
Wikipedia: Lugo Lucala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lugo_Lucala
Lucala River ko maayo nder Angola,ko jawdi je ɗon yahugo maayo ɓurɗo mawnugo nder Angola,Cuanza.
Wikipedia: Luena River, Angola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Luena_River,_Angola
Luena River nder fuunaange Angola ɗon ɓuwa hirnaange Luena,LuenaAngola e ɗon ɓuwa dow fuunaange Zambezi.LuenaInnde nden naftiraama e nder yimɓe nder nokkuure nden,Yimɓe Luena.
Wikipedia: Igwe Okafo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Igwe_Okafo
Igwe Okafo (dugumi 1830-1891) woni Obi 16th of Otolo e Igwe of Nnewihttp://www.nnewi.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igwe_Okafo#Himobe
Wikipedia: Fuuɗol Gwayi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Gwayi
Wikipedia: Boushaki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Boushaki
Boushaki:
Wikipedia: Josiah Ransome-Kuti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Ransome-Kuti
Josiah Jesse "J.J.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Ransome-Kuti#Himobe
Wikipedia: Salami Agbaje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Salami_Agbaje
Chief Salami Agbaje (1880-1953) o wonnoo gooto e ardiiɓe jaayndiyankooɓe Leysdi Naajeeriya wakkati jamanu koloniyaal Leysdi ndi.wonnoo jaayndeejo lesdi ndiiɗo heewɗo heewɓe heewɓe, o heɓii laawol haɓɓugo e waylitugo yiɗde mum haa laatoto goonga nder Leysdi ndii.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salami_Agbaje#Himobe
Wikipedia: Mayo-Belwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mayo-Belwa
mayo-belwa hukumaa pamarum nder diiwal Adamawa, Naajeeriya
Wikipedia: Muriaé
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muria%C3%A9
Muriaé O woni nder Daande Mata Minera, e yimɓe mum ko e hitaande 2019 ina jogii 108 763 neɗɗo.
Etimoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muria%C3%A9#Etimolji
Wikipedia: Mayde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mayde
mayde un huunɗe bakkanotooɗun dow kala pat mo yonkii fof. Mayde un ittugo yonkii diga tagudo adunaaru eta malaaikaajo wqkiltaado gam non.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayde#HIIMOƁE
Wikipedia: Muhammadu Bangana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Bangana
Mallam Muhammadu Bangana (ngam anndiraa kadi Mallam Dendo ko Manko) wondi goomu taariika mawɗo nder karnijum 19 nder ko jooni woni Naajeeriya.ƴetti diga Fulbe ha Diiwal Kebbi, ha woyla Leysdi Naajeeriyahttps://www.
Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Bangana#Tarihi,en
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Bangana#Himobe
Wikipedia: Lodo Pager
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Pager
Nguurndam Pager ko nguurndam Uganda nder Afrik fuunaaŋge.O ɗon maaro nder lesdi man haa woyla,o ɗon hawta bee maayo Achwa.
Wikipedia: Fedde Pako
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Pako
Fuuɗol Pako ko maayo nder Alibori,Benin.Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam ko'e maayo Alibori.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Pako#Firooji
Wikipedia: Mawɗo Ribeira
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maw%C9%97o_Ribeira
Ribeira Principal ko ko ɓandu nder fombinaare saare Cape Verde">Santiago,Cape Verde.O ɗon ɓuwa nder wuro São Miguel.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maw%C9%97o_Ribeira#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maw%C9%97o_Ribeira#Firooji
Wikipedia: Ribeira do Rabil
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_do_Rabil
Ribeira do Rabil ko ndiyam je ɗon ɗon wara nder fannu caka e hirnaange nder saare Cape Verde">Boa Vista nder Cape Verde.Ɗum ko ,[jiida ɓooyɗo] e nokkuure nde laami ɗum ko 199 km2.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_do_Rabil#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_do_Rabil#Firooji
Wikipedia: Rarico River
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rarico_River
Rarico River ko maayo nder Mozambique.Fuujo on woni ko'e ndiyam Lugoenda,ko'e mum woni ko'o ndiyam Ruvuma.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rarico_River#Firooji
Wikipedia: Ravine du Chaudron
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ravine_du_Chaudron
Ravine du Chaudron woni maayo nder Réunion. woni 14.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ravine_du_Chaudron#Firooji
Wikipedia: Ribeira de Alto Mira
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_de_Alto_Mira
Ribeira de Alto Mira ko ko ɓule nder fombinaare woyla hirnaange saare Cape Verde">Santo Antão nder Cape Verde.Fuude maako ɗon haa hirnaange hooseere Gudo de Cavaleiro.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_de_Alto_Mira#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_de_Alto_Mira#Firooji
Wikipedia: Rio de Canjambari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Canjambari
Rio de Canjambari ko maayo je ɗon ƴiwo nder lesdi Oio nder lesdi Guinea-Bissau.Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam ndiyam Farim.
Wikipedia: Rubiiro
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rubiiro
Rubiiro ko maayo nder worgo hirnaange Ruwanda,ko wootere wootere Ruzizi.O hawti e Ruzizi,ɗun woni ko fannu hakkunde Ruwanda e Democratical Republic of Congo,ko e 2 km (1.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rubiiro#Firooji
Wikipedia: Kool Selian
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Selian
Selian ko maayo go'o je ɗon ƴiwo diga dowle dowle dowla Meru nder lesdi Arusha nder Tanzania,Afrik fuunaaŋge.Duule Arusha ɗon jooɗorgo haa fuunaaŋge maayo Selian.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Selian#Firooji
Wikipedia: Fuuji Semu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuji_Semu
Fuuji Semu woni ko ndiyam nder lesdi Tanzania,ko ndiyamji Sibiti,hakkunde maayo Eyasi e maayo Kitangiri.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuji_Semu#Firooji
Wikipedia: Fuuɗol Shangani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Shangani
Shangani woni maayo nder Zimbabwe je fuɗɗii ha ɓadi Gweru,Gweru River je je je je haɗi nder ko ɓuri haɗi e nder lesdi Midlands e Matabeleland North.O ɗon ɓuwa nder maayo Gwayi.
Wikipedia: Sig River
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sig_River
Fuuɗol Sig,anndiraa kadi e Mekerra,ko fuɗol Aljeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sig_River#Firooji
Wikipedia: Naadi Sine
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Sine
Fuule Sine walla Fuule Siin (Siin e Ɗemngal Serer;La Rivière Sine e ɗemɗe Farayse) woni maayo nder Senegal.O ɗon ɓuwa haa maayo Atlantik bee maayo Saloum nder delta Sine-Saloum.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Sine#Ndaare_kadi
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Sine#Wurooji_wurooji
Wikipedia: Nguurndam Sinoe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nguurndam_Sinoe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nguurndam_Sinoe#Firooji
Wikipedia: Fuuɗol Sirba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Sirba
Fuuji Sirba ko fukuji Niger nder hirnaange Afrik.Sirba fuɗɗii nder Burkina Faso e ɗon ɓadito fuunaaŋge,ɗon ƴiwo nder Niger nden ɗon ɓadita feccere nder lesdi ɗiɗo.
Wikipedia: Sisaony
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sisaony
Sisaony woni maayo ɓurɗo ɓeydaade nder Analamanga,Madagascar.O ɗon dilli diiwaan Antananarivo Atsimondrano e Andramasina,nder lesdi Madagascar nder lesdi lesdi Maadagascar haa maayo Ikopa.
Wuroji ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sisaony#Wuroji_ndiyam
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sisaony#Firooji
Wikipedia: Lodo Siwaze
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Siwaze
Siwaze River ko maayo nder a.
Wikipedia: Lodo Slay
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Slay
Fuule Sly woni maayo nder lesdi Aljeeriya,Afrik. Fuuji Sly je ɗon jeya ko ndiyam Chelif e ɗon jeya e Chelif to fuunaaŋge gariiri Sidi ben Thiour.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Slay#Firooji
Wikipedia: Fedde Tapoa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Tapoa
Njo Tapoa woni ko wootere nder Njo Niger.O ɗon ƴiwo nder lesdi Tapoa nder Burkina Faso,o ɗon ɓooyta nder fure lesdi hakkunde Burkina Faso e Niger,ɓaawo maajum ɗon ɓooda nder maayo Niger nder worgo hirnaange Niger.
Wikipedia: Nicholas Said
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nicholas_Said
Nicholas Said (dimaa Mohammed Ali ben Sa'id, 1836-1882) wonnoo moofto, mooftoowo, sooja, e mawɗo
Wikipedia: Daular Gana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Daular_Gana
Daular Gana wanda kuma aka fi sani da Ghana, Ghanata, Wagadou, ko Awkar, daular Afirka ta Yamma ce da ke kudu maso gabashin Mauritania da yammacin Mali ta zamani wacce ta wanzu daga Marni 1 zuwa karni 10. Mutanen Soninke ne suka kafa daular, kuma an kafa shi a birnin Koumbi Saleh.
Ganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gana
Wikipedia: Guosa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Guosa
Guosa eii doon biddido yare,en mawbe bandirawo Alex Igbineweka duubi 1965. O janja yare,en Naajeeriya Sheree fransajjo to woyla Afri.
Bibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guosa#Bibliography
External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guosa#External_links
Wikipedia: Lekki jammi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_jammi
Jambee Lekki kii lisde Afirik andubbe andal leddee jawtee too baaduu maaki huumari boote lekki jammi kidon too Leydi African
Wikipedia: Kofn gol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kofn_gol
Kofngol hommugo jam banduu men ummijam beettii jamm n bali jam noi a wonderful mi doujam noi dabbaji maa Dabbaji am doubtful jam
Wikipedia: Fijjirede kosde
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fijjirede_kosde
Fijjirede kosdee haa nder pel lel rufus dow nyam bey dow houta saarre ow dow defa kolche jey houre nbewa mi lauta kaare am mi yaha fijjirede kosdee
Wikipedia: Usmaani Ɓii Fooduyee
https://ff.wikipedia.org/wiki/Usmaani_%C6%81ii_Fooduyee
Usmaani bii fooduyee Sokoto moodibbo Diina Lislamu nder Haiti musulunce too lisde Afirik
Wikipedia: National Association of Persons with Disabilities
https://ff.wikipedia.org/wiki/National_Association_of_Persons_with_Disabilities
Eii Naajeeriya kungiyajju Sheree (JONAPWD) o kungiyajju tibajju mongou 1992 bididdo Naajeeriya hirne Abuja eii Shugabajjo Banddirawo Abdullahi Aliyu Usman.
Wikipedia: Hairee malka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hairee_malka
Hairee malka waande too fuuna geelwe fataskumo too lesdi jihar Yobe awaayla Naajeeriya jottoriide fuuna too daatal maiduguri jaajirka hairee malka yaare km/5 haa too yaare km/6
Wikipedia: Laamorde Adamawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Adamawa
Laamorde Aadamawa fula artuude too fombina huuna lesde Naajeeriya howtoode Aadamawa a taraba too woyla fombina naajeeriya baawow haade fombina Laamorde Gombe Aadamawa too baawow fombina woode lesde Comeroon too huuna baawow wan lisde chad modibo adama hakkoke kommandajow shehu usman dan fodio jaagardow Fulɓe doow jihad too Afirik (1809)
Wikipedia: Deebinowje
https://ff.wikipedia.org/wiki/Deebinowje
Deebinowje unn biikol Lekki too baalijee gondee haa too lisde Aljeri a Mali lisde Afirik
Wikipedia: Barbara Adams (Misiyaajo)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo)
Barbara Georgina Adams, FRSA (ou daayaama yande 19 liiyru bowtal hiitande dowgo alif 1945 - 26 liiyru Juun 2002) wonnoo Egyptologist, archaeologist, e jannginoowo Britinkeejum, mo woni mo anndinoowo Egypt Prehistoric. O huuwani duuɓi ɗuuɗɗi haa Hierakonpolis, to o ɗon woni mo ɗon jaɓɓa dow laawol.
Fuɗɗam golle e musiyaaku Petriehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo)#Fuɗɗam_golle_e_musiyaaku_Petrie
Bibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo)#Bibliography
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo)#Firooji
Wikipedia: Solange Ashby
https://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_Ashby
Solange Ashby ko afrikaniyanke e archaeologist mo anndal mum haani haalde e ɗemngal, diina e darnde rewɓe nder Misra e Nubia. O woni jannginoowo jannginooɗo e nder jaango ɗemɗe e aadaji fuɗnaange fuɗnaande e jaango California, Los Angeles.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_Ashby#Kuugal
Ɗuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_Ashby#Ɗuɓɓugo
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_Ashby#Firooji
Wikipedia: Guillemette Andreu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Guillemette_Andreu
Guillemette Andreu-Lanoë (dunngu 3 Ogosta 1948, Paris), ko Egyptologist e archaeologist Farayse. O wonnoo ardiiɗo Furuuki Farayseeji Archaeology of Oriental of Cairo, o woni mo curatore e darinoowo Dental Ancient Egypt of the Luvre Museum gila May 2007.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guillemette_Andreu#Firooji
Wikipedia: Elise Jenny Baumgartel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elise_Jenny_Baumgartel
Elise Jenny Baumgartel (woowo Goldschmidt, 5 Oktoobar 1892 - 28 Oktoobar 1975) wonnoo Egyptologist e prehistorian Jarmal mo fuɗɗii janngude archaeology Egypt predynastic.
Fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elise_Jenny_Baumgartel#Fuɗɗam_golle
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elise_Jenny_Baumgartel#Firooji
Wikipedia: Nathalie Beaux-Grimal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_Beaux-Grimal
Nathalie Beaux-Grimal (dugum 1960) woni Egyptologist Farayse, mo anndal dow Kolleje de France e Farayse Institute of Oriental Archaeology e Cairo (IFAO).
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_Beaux-Grimal#Firooji
Wikipedia: Margaret Benson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Benson
Margaret Benson (16 Jowre 1865 - 13 May 1916) wonnooɗoɗoɗoɗo e goomu leydi Engelese e Egyptologist anndiraaɗo ngam heɓugo nokkuure Mut.
Ɓeynguure e saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Benson#Ɓeynguure_e_saare
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Benson#Firooji
Wikipedia: Svetlana Berzina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Svetlana_Berzina
Svetlana Yakovlevna Berzina (Rusiya: Светлана Яковлевна Берзина; 7 mars 1932, to Mosku - 24 abriil 2012, to Mosku) wonnooɗo Misiyaajo mawɗo leydi RisiAegyptiaca Rossica. Doktaru nauk dow taariika (1977), o wonnoo ardiiɗo jaaynde SSSR-ARE Society (1987), o heɓii medal "Haa no ɗum siftortoo duuɓi 850 Moscow" (1997), Worker honooɗo leydi Russia (1999), ardiiɗo wiɗtoowo dow jaaynde taariika aada e arti arti arti fuunaaŋge to Dowlaaku Muusaa Fuunaaŋge, Moscow.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Svetlana_Berzina#Kuugal
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Svetlana_Berzina#Firooji
Wikipedia: Susanne Bickel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Susanne_Bickel
Susanne Bickel (danyeeki 1960, Roma) woni Egyptologist Swiss. O janngini Egyptology nder Geneva nden o huuwi e Farayse Institute of Oriental Archaeology nder Cairo e Swiss Institute of Egyptian Antiquity.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanne_Bickel#Firooji
Wikipedia: Danielle Bonneau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_Bonneau
Danielle Bonneau (dannyamo 1912 - 26 oktoobar 1992) woni papiroloog Farayse nder karnijum 20. Kuugal maako hawti e ndiyamji Maayo Niil e hakkillaaji maako diga jaayɗe Greec e Romanji nder Misra.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_Bonneau#Firooji
Wikipedia: Charlotte Booth
https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Booth
Charlotte Booth (dugumi 6 abriil 1975) woni archaeologist e winndiyanke dow Misra.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Booth#Firooji
Wikipedia: Fedde Dilo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Dilo
Fuuɗol Dilo woni maayo Gabon. Ɗum windi go'oto nder kookiji Ogooué.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Dilo#Firooji
Wikipedia: Njoodi Chitake
https://ff.wikipedia.org/wiki/Njoodi_Chitake
Fuule Chitake ina ƴellita nder ladde Mana Pools nder lesdi Zimbabwe, ina jogii leɗɗe mum en nder Zambezi Escarpment.Ko ndiyam ɗam woni ko ndiyam ɓeydaama hitaande kala nder koosejo ko ina waɗi kiloomita dado nder maayo.
Wikipedia: Käthe Bosse-Griffiths
https://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4the_Bosse-Griffiths
Käthe Bosse-Griffiths (16 lewru Julaay 1910 - 4 lewru Awril 1998) wonnoo mo Egyptologist mawɗo. O jibinaa nder lesdi Jarmal, o yahdi to lesdi Britaaniya bana ɗowoowo siyasa, o ware goɗɗo lesdi Wales.
Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4the_Bosse-Griffiths#Fedde_fuɗɗam
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4the_Bosse-Griffiths#Firooji
Wikipedia: Edda Bresciani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Edda_Bresciani
Edda Bresciani (23 Septemba 1930 - 29 Noofambar 2020) wonnoo Egyptologist Italiyanko'en.
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edda_Bresciani#Laamu
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edda_Bresciani#Firooji
Wikipedia: Sara Christian
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian
Sara Williams Christian (joku 25, 1918 - silto 7, 1980) woni debbo arandeejo nder taariika NASCAR.
Carreere jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Carreere_jaaynde
1949https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#1949
1950https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#1950
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Fedde careluuji motorsportshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Fedde_careluuji_motorsports
NASCARhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#NASCAR
Grand National Serieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Grand_National_Series
Hemobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Hemobe
Wikipedia: Arlene Hiss
https://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss
Arlene Hiss (woowo 1954 e nder Mortorsport Database walla woowo 1941[N 1]) ko ardiiɗo jaayndeere e jannginoowo. Hiss ina woodi teddungal nde o woni debbo arandeejo fuɗɗiiɗo jaaynde Indy, waɗugo ɗum nder hitaande 1976.
Carreere nder jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#Carreere_nder_jaaynde
Koɗol jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#Koɗol_jaaynde
U.S.A.C. Champ Car resultshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#U.S.A.C._Champ_Car_results
NASCARhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#NASCAR
Winstoni Cup Serieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#Winstoni_Cup_Series
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#Firooji
Wikipedia: Lella Lombardi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi
Maria Grazia "Lella" Lombardi (26 mars 1941 - 3 mars 1992) wonnoo jaaynde Italiyankoore jokkondiri e nder jeewte 17 nder Formula One World Championship Grand Prix. Lombardi woni go'o nder rewɓe ɗiɗo ɓe ɓe ɓe ɓe njaɓa ɓe ɓe ɓe njogii Formula 1 nden woni rewɓe ɗiɗaɓo ɓe ɓe njogi poondi nder Formula 1.
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Nolde_hoore
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Kuugal
Firooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Firooɓe
Koɗol jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Koɗol_jaaynde
Fedde fuɗɗorde Formula Onehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Fedde_fuɗɗorde_Formula_One
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Firooji
Wikipedia: Tamar Tumanyan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tamar_Tumanyan
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamar_Tumanyan#Biography
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamar_Tumanyan#Kuugal
Wikipedia: Jokkidira ummatooje kawtal yimmɓe mbe naaƙasu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jokkidira_ummatooje_kawtal_yimm%C9%93e_mbe_naa%C6%99asu
Jokkidira ummatooje kawtal yimmɓe mbe naaƙasu
ponndindirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jokkidira_ummatooje_kawtal_yimm%C9%93e_mbe_naa%C6%99asu#ponndindira
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jokkidira_ummatooje_kawtal_yimm%C9%93e_mbe_naa%C6%99asu#Himobe
Wikipedia: Nigerian Americans
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Americans
Naajeeriya Americans eii lysidi doon Naajeeriya. O janja Jamou toe hebe lysidi America duubi 1980 ewodi jama,are 25,000 hittande American Community Survey (ACS) bilde 712,294 kohee 85% eriminmo lysidi Naajeeriya.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Americans#Himobe
Wikipedia: Kay A. Orr
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr
Kay Avonne Orr (woowoo Stark; 2 lewru Janaayo 1939) woni politikko Amerik mo golliima hooreejo leydi Nebraska 36 diga 1987 haa 1991. O wonnoo hooreejo leydi Republican, o woni hooreejo leydi arande e haa jooni debbo tan.
Goobernator Nebraskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Goobernator_Nebraska
Siyaasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Siyaasaji
Ɓaawo gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Ɓaawo_golle
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Nolde_hoore
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Firooji
Wikipedia: Linda Lingle
https://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle
Linda Lingle (woowo Cutter; 4 Juun 1953) ko politikko Amerik, mo woni gomnaajo jowto Hawaii gila 2002 haa 2010. O woni gomnati leydi Hawaii arandeejo Republican gila 1962.
Ɓeydiima, janngirde, e fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Ɓeydiima,_janngirde,_e_fuɗɗam_golle
Koofndiiɗo dowlahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Koofndiiɗo_dowla
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Nolde_hoore
Taariiha suɓaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Taariiha_suɓaaji
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Himobe
Wikipedia: Paul Biya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Biya
Paul Biya (wundu Paul Barthélemy Biya'a bi Mvondo; 13 feebariyee 1933) ko politikko Kameruuna mo woni hooreejo leysdi Kamerun gila 6 Noofambar 1982http://www.prc.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Biya#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Biya#Himobe
Wikipedia: Albert Roger Miller
https://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_Miller
Albert Roger Miller (ou daayaama yande 20 hiitade dowgu alif 1952), anndiraaɗo Roger Milla, koɗo kameruun aaniyankoore jokkondirɗo football mawɗo.O wonnoo gooto e ardiiɓe Afrik naaɓe ɓeen ɓeen ɓe ɓeen ɓe laati mawɓe mawɓe dow dow dow laabi duniyaaruhttps://www.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_Miller#Ngendam
Hukuma FIFAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_Miller#Hukuma_FIFA
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_Miller#Himobe
Wikipedia: Thomas peters
https://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_peters
Thomas peters o daayaama hiitande ndunngu alif 1738-25 lewru morso 1791 arduujo ardungal too mawɗo haa too soodu taaɓee tande ummatore yimmɓe nasariya Amerka todow laawal hownobe a soodo diirewal famarol too liilaɗow dou nova scotia own lattakee mowɗo jattiinɓe himɓande baba bowɗe lisde Sierra leone too hiirna Afirik peters hakkuke kawtuɗow horre soodo canadians
Ɓeekolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_peters#Ɓeekol
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_peters#Hiimoɓe
Wikipedia: Muhammad ibn Muhammad al fulani kishnawti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al_fulani_kishnawti
Muhammad ibn Muhammad Al fullani kishnawti daayyaɗow hiitande alif 18 century anɗow own andi jaytul leengal astoronologies Arabic grammarian beeɗow too lisde katsena jutturde wayla Naajeeriya al kitsinawi janguwɗo too gobarau minaret haa too katsina yautiina jannde a Cairo Egypt alif 1732 benɗouwo too arabic
Wikipedia: Nomad
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nomad
Nomad woni gooduɗo ummatoore nde walaa nokkuure jooɗorde nde ɗon yahda e nokkuuje.Yimɓe ɓeen hawɓe e jaajotooɓe, ɓeen ɓeen ɓe ɓeen ɓe'e ɓeen ɓe nganndi (ko ɓeen ɓe jogii ɓeen ɓe ngaɗi e leyɗe), ɓeen ɓe ɗon nganndi e ɓeen ɓe njiɗi e nder ɓeen ɓe mbaɗi e nder maɓɓe.
Nomadismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nomad#Nomadism
Wikipedia: Fula Christians
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christians
Fula'en ko Fulani'en, ko Fulaniɓe ko Fulani yimɓe:, ɓe ɗon anndina diina Kiristan'en nder diina maɓɓe fuu. Ngam taariika Muslim habaru ɗu'um, diina ɗon ɓeyda.
Fuuɗugo habaru ha Fulanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christians#Fuuɗugo_habaru_ha_Fulani
Cantaaki Fula'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christians#Cantaaki_Fula'en
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christians#Himobe
Wikipedia: Fulani bana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_bana
Fulani bana (nganndi bana Fulani style,Fulani hairstyle) ko feere fuɗɗam ɓalli ɓalli ɓoli nder rewɓe Senegalees je waawi yi'e hannde nder leyɗe Afrik feere feere.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_bana#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_bana#Himobe
Wikipedia: Muhammad bello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_bello
Muhammad Bello laamiɗow sokoto o daayaama e nduungu hiitadee alif 1817 akowyare alif 1837 own binndetowo destiinore jottatde datal diina islama own ɓeeɗow usmanu dan fodio jaytudo ardungal laamu ardoujow arramdeejow toodow lawal deena islama besdouɗow andal rewɓe ɓee warɓe too andal islama maahuɗow kowto islama own maynaɗow too nder
Ɓeekolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_bello#Ɓeekol
Hiimoɓe faatogolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_bello#Hiimoɓe_faatogol
Wikipedia: Eze ukwu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_ukwu
Eze Ukwu dayyaɗow hiitande 1799_1862 ardeeɗow obi haa too otolo ɓee Igwe too laamurde Nnewi ardeeɗow laawal bedeena too duuw fatal beelu arduujow Nnewi a Igbo haa too Leydi Naajeeriyahttps://en.m.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_ukwu#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_ukwu#Himobe
Wikipedia: Fulani Hatuki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_Hatuki
Fulani hatuki ko hatirol fibre conical be huutoreeji je ɗon wari diga Fulani yimɓe nder Afrik hirnaange,Fulani hat ko hatirol fibre conical be huutoreeji je ɗon wari diga Fulani yimɓe nder Afrik hirnaange.
Photo,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_Hatuki#Photo,en
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_Hatuki#Himobe
Wikipedia: George Ada costa
https://ff.wikipedia.org/wiki/George_Ada_costa
George ada casta o daayaama e ndungo alif 1853-1929 o ɓeeɗo Naajeeriya mawɗo jaytol hooyuugo hootooji own kowtardow e nder hiitande (19th) haa too nder hiitande (20th) ƙarnuuji too les laamu gonnatee lesde Naajeeriya
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Ada_costa#Himobe
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Ada_costa#Hiimobe
Wikipedia: Oba eshugbayi eleko
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_eshugbayi_eleko
Oba eshugbayi eleko (mainaaɗo e hiitande ndunngu alif 1932 e nder lesdi eleko too Eko saayre leydi Lagos a hiitande ndunngu alif 1932) hakkooke baba Oba dosunmu eleko own jaaɓe takkukwe laamu nasarakowyee too ɓeyaadow https://en.m.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_eshugbayi_eleko#Himobe
Wikipedia: Josiah Sowande
https://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Sowande
Josiah sowande ( can 1858-1936) kadi anndiraaɗo haa sobo Arobiodu un yurubannkeejo binnɗoowo diga Abeokuta, diiwal Ogun,laatiiɗo baawuɗo binndol ɗun Awi, wolde yoruba lawnuuwal binnɗooɓe.
finnannde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Sowande#finnannde_maako
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Sowande#HIIMOƁE
Wikipedia: Samuel Herbert pearse
https://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearse
Samuel Herbert Pearse Samuel Herbert Pearse, F.R.
Margo e Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearse#Margo_e_Jannɗe
Joggolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearse#Joggol
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearse#HIIMOƁE
Wikipedia: Çalifonia
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%87alifonia
califonia ( noddal ɗemngal/kalifooniya/ Un diiwal diga nder diiwe kawtal Aameerik,haa fombina fuuna leydi ndin.Diiwal un hawtugo Aameerik diga ɗumngu ngu 1859 , gelle mawɗe nder diiwal Califor]nia kannje ngoni Sacramento.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%87alifonia#HIIMOƁE
Wikipedia: Alice Minchin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Minchin
Alice Ethel Minchin (o daayaama yande 5 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1889 - 26 1966) wonnoo jannginoowo e jannginooɗo defte nder leydi New Zealand. O jibinaa e Waihou, ɓadi Panguru, New Zealand, ñalnde 5 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1889.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Minchin#Hiimobe
Wikipedia: Alice Prochaska
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Prochaska
Alice Prochaska FRHistS (o daayaama yande 12 lewru Yulie hiitande ndunngu alif 1947) ko ardiiɗo ardiije e defte, o waɗi ko o laamɗo-woofere to Jaangoore Oxford e hooreejo Somerville janngirde Oxford, University diga 2010 haa too hiitande dowgu 2017.
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Prochaska#Kuugal
Wikipedia: Matilda mccrear
https://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_mccrear
Matilda mccrear o daayaama hiitande ndunngu alif 1857 lewru silo 1940) jooɗiido too lysdi kutal hurre lisde Amurka own waaɗite soorugo lumo trade https://www.bbc.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_mccrear#Hiimobe
Wikipedia: Ogbi Okojie
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbi_Okojie
Ogbidi okojier onojie (laameeɗo)https://en.m.
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbi_Okojie#Himmoɓe
Wikipedia: Vitoria Davies Randle Davies
https://ff.wikipedia.org/wiki/Vitoria_Davies_Randle_Davies
Victoria Davies Randle Davies o daayaama e nduungu alif 1863-1920) own guntojo too nder yimmbe soodu https://en.m.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vitoria_Davies_Randle_Davies#Hiimoɓe
Wikipedia: Ibkunle akitoye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibkunle_akitoye
Abikunle akitoyehttps://en.m.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibkunle_akitoye#Hiimoɓe
Wikipedia: Aina onabolu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aina_onabolu
Aina onabolu OBE e nduungu alif 1882_1963 own haango heeditango ndatal taangugo https://en.m.
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aina_onabolu#Himmoɓe
Wikipedia: Kofoworola Adekunle kofoworola Abayomi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_kofoworola_Abayomi
Kofoworola Adekunle kofo Abayomi o daayaama e yande 10 lewru morso hiitande ndunngu alif 1896-1 silo 1979) own ɓeeɗo naajeeriya jaytudo andal opthalmologist own go,otujo tangudo jabeetul ardungal kawtal hurre faamarɓe lesdi naajeeriya e nder hiitande ndunngu alif 1934 own heeɓeti chairman development board a hiitandee alif (1934_1966 too ardungal finnataawa yimmɓe lesdi jihar Lagos
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_kofoworola_Abayomi#Hiimoɓe
Wikipedia: Oyekan I
https://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I
oyekan I Oba Oyekan I (soytii septembaaru 30,1900) jogiiɗo laamu finnataawa nɗum Lagos diga Haram sakitiiɗu 1885- suumaye 30,1900. O ronii ardungal ɓaawo nayde Baaba Maako oba Dosunmu.
Yariima oyekan vs. larude mawɗo Apena Ajasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#Yariima_oyekan_vs._larude_mawɗo_Apena_Ajasa
Liiriba nder nastal ɗum mbe Oba yaake ardungal Oyekanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#Liiriba_nder_nastal_ɗum_mbe_Oba_yaake_ardungal_Oyekan
Maydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#Mayde
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#HIIMOƁE
Wikipedia: Ama Ata Aidoo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo
Ama Ata Aidoo (ou daayaama ƴande 23 mboy hiitade dowgu alif 1942 - 31 liiyru dujjal dowgu 2023) wonnooɗo winndaako Gana, mawɗo, mawɗo ɗemngal, politik, e jannginoowo. O laati ardiiɗo jaŋde nder Gana diga 1982 haa 1983 nder laamu PNDC Jerry Rawlings.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#Ɓiɗɗo
Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#Jaŋde
Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#Maayi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#Firooji
Wikipedia: Fadwa Taha
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha
https://www.google.
Bayoguraafiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#Bayoguraafiwal
Finnannde Arannde e Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#Finnannde_Arannde_e_Jannɗe
Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#Kuuɗe
margu Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#margu_Maako
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#HIIMOƁE
Wikipedia: Sophia Akuffo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo
Sophia Abena Boafoa Akuffo JSC (dunde 20 Desemba 1949) woni hooreejo leydi Ghana gila 19 Juun 2017 haa 20 Desemba 2019. O laati laamiiɗo nder suudu kiita mawɗo lesdi Gana diga 1995.
Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#Jaŋde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#Kuugal
Iyaaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#Iyaalu
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#Firooji
Wikipedia: Alice Annum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Annum
Alice Annum (ou daayaama ƴande 20 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1948 e Accra) ko jaayndiyanke Ghanaan mo jaayndi. Sahaa maako ɓurɗo ɓooyugo nder mita 200 waɗi 22.
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Annum#Nolde_hoore
Firooje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Annum#Firooje_jaaynde
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Annum#Himobe
Wikipedia: Ayesha Harruna Attah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah
Ayesha Harruna Attah (ou daayaama nder liiyru Colter hiitade dowgu alif 1983) ko winndiyanke mawɗo nder lesdi Gana. jooɗii nder lisde Senegal.
Ɓeynguure e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Ɓeynguure_e_janngirde
Wondukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Wonduki
Harmattan Rain (2008)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Harmattan_Rain_(2008)
Saturday's Shadows (2015)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Saturday's_Shadows_(2015)
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Nolde_hoore
Wikipedia: Santiago
https://ff.wikipedia.org/wiki/Santiago
Santiago (/ˌsæntiˈɑːɡoʊ/, US maa /ˌsɑːn-/;[]Espaañol:: [sanˈtjaɣo]), anndiraa jawdi Santiago de Chile, woni laamorgo e wuro ɓurɗo mawnude nder lesdi Ciile e nder go'o nder gure ɓurɗe mawnude nder Americas ɗon haandi nder lesdi lesdi lesdi ndin, nden woni ɓandu lesdi Santiago, ɗo yimɓe ɗuuɗani 7 miliyaar, ko ɗum waɗi 40% yimɓe Leysdi ndin.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Santiago#Ngendam
Shereehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Santiago#Sheree
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Santiago#Himobe
Wikipedia: Muhammad Mustapha olaroungbe Akanbi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi
Muhammad Mustapha olaroungbe Akanbi SAN ( Haaramru 24,1971- nuwambaaru 20,2022) farfeesaajo nde fannuu sarii'a ɗum Naajeeriya kadi kiiɗo ballowo hoorejo janngirde Jaami'wal diiwal kwara. O lattake membaajo nder lawyaa'en mawɓe mɓe Naajeeriya e jawleeru lawyaa'en Naajeeriya.
Finnannde Arannde e ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Finnannde_Arannde_e_ilmu
Kuugal ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Kuugal_ilmu
kuugal sarii'ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#kuugal_sarii'a
Gollite-gollite kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Gollite-gollite_kuuɗe
Membaa'en e hawtuki koppihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Membaa'en_e_hawtuki_koppi
wallafeeji ndi ɗum subtiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#wallafeeji_ndi_ɗum_subtii
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#HIIMOƁE
Wikipedia: Samuel Ajayi Crowther
https://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther
Samuel Crowther (c. 1809 - 31 lewru Desemba 1891), o wonnooɗo Yoruba, limle, e ardiiɗo bishop Anglican Afrik hirnaange.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Ngendam
Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Diina
Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Janngirde
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Himobe
Wikipedia: Louis odumegwu Ojukwu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Louis_odumegwu_Ojukwu
Louis odumegwa ojukwu Sir Louis Phillip odumegwu Ojukwu one (1909) September 1966) own beydow leydi naajeeriya gaddowwo luumo tycoon has too leyyal Ojukwu too saree nwakanwa quarter obiumo umudin Nnewi
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louis_odumegwu_Ojukwu#Himmoɓe
Wikipedia: Edward asafu adsaye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_asafu_adsaye
Edward asafu adsaye e nduungu alif 1903-1976) unn taagujo lesdi ghana kuwtarɗo too nder yimmbe hukumaare ashinti maude kawtal hurre ummature yimmɓe lesdi ghana
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_asafu_adsaye#Hiimoɓe
Wikipedia: Cyprian Michael awene tansi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cyprian_Michael_awene_tansi
Cyprian Michael iwene tansi OCSO o daayaama e Silto hiitande ndunngu alif 1903-20 silo 1964) own leeyaal yimmɓe Igbo Naajeeriya own beeɗow eyyaalu kaatolik church kuwtardow e Archdiocese jihar Onitsha baawo ownlataake Trappist miinistajo e lesdi engila
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cyprian_Michael_awene_tansi#Himmoɓe
Wikipedia: Florida
https://ff.wikipedia.org/wiki/Florida
Florida in diiwal nder ndi lardu fombina-fuuna ɗum Leydi Aameerik,wahdii keerol haa hirna beɓeede ndi gult ndum Mexico; Alabama haa nde wayla hirna Georgia haa nde Wayla;ndi Bahamas e wurngo (Atlantic ocean) haa ndi fuuna; e ndi pootal dow Florida e cuuba nde taa fombina. hanngal tan woni diiwal podngal keerii fuu gulf ɗum Mexico e ndi Atlantic ocean.
HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florida#HIIMOƁE
Wikipedia: Joseph Ayo Babalola
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Ayo_Babalola
Joseph Ayo Baba e nduungu, yande 25 lewru seeɗto hiitande ndungo alif 1904-26 morso 1959) ɓeddow leydi naajeeriya menistaakow nder diina Kiirestance ndow ardol christ apostolic church maarɗow nyidengo too leydi naajeeriya beedow nnodeetirta cac nder Lesdi Naajeeriya
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Ayo_Babalola#Hiimoɓe
Wikipedia: Usman nagogo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_nagogo
Usman nagogo ɓeddow Muhammad dikko (1905-18 leyru mboy (198) jaytuɗow lamurde Katsina too hiitande 19 leyru jowwii too Alif (1944) own fullankejow lamɗow too leyyal sullubakejow laatiɗo ɓee Muhammad dikko jeytuɗow lamurde leydi Katsina
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_nagogo#Hiimoɓe
Wikipedia: Stella Thomas
https://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Thomas
Stella Thomas o daayaama e ndungo alif 1906-1974 taagujo lesdi Yoruba too nder howtungo hiirnare lesde naajeeriya kuwtarɗo lawyer kawtuɗow ɗon lesdi Sierra Leone creole own jaangee degree maakow a jaangerde Oxford ahiitader Alif (1943) own fuudeeti kuwgaal arannaal too magisteera kowtuu rewbe nder leydi naajeeriya
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Thomas#Hiimoɓe
Wikipedia: Abbare Yelwa Ward
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_Yelwa_Ward
Abbare Yelwa ko wonde nder hukuma pamarun Jalingo, laamorgo Taraba, Najeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_Yelwa_Ward#Firooji
Wikipedia: Adunni Bankole
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Bankole
Adunni Bankole (daayaama liiyru Haaram sakitiiɗu 1959 – 3 Haaramru too dowgu 2015) Un gimɗo moftal e taguu luumo haa Naajeeriya. O mo ɗun Yeye Mokun ɗum galkure dawlawal owu nder kaapiital Laamorde diiwal ogun, foobeenare-Hirna Naajeeriya.
Margu Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Bankole#Margu_Maako
Maydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Bankole#Mayde
Laaru kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Bankole#Laaru_kadi
Wikipedia: Hakima Abbas
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hakima_Abbas
Hakima Abbas woni anndal siyasa, mo haani, mawɗo e ɗaɓɓoowo. O ɗon wondi hooreejo jaayndeejo Association for Women's Rights in Development.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakima_Abbas#Firooji
Wikipedia: Nasr ad-Din (Lamtuna)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nasr_ad-Din_(Lamtuna)
Imam Nasr ad-Din ko Lamtuna Berber mawɗo diina e ardiiɗo konu, mo gila 1644 haa 1674 ardii alkawal be lenyol Sanhadja Berber dow Maqil Arabaaɓe nder hirnaange Sahara (ko ɓuri heewde Mauritania hannde, nder worgo Marok e hirnaange Sahra). Luttugol maako ɓeydi ɓeydi haa ko jooni Senegal, waɗi to dow laamiiɓe feere.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasr_ad-Din_(Lamtuna)#Firooji
Wikipedia: Afonso III Kongo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Kongo
Afonso III Mvemba a Nimi (ko maa Affonso III) woni laamiiɗo lesdi Konngo nder wakkatire koonu lesdi.
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Kongo#Ndaare_kadi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Kongo#Himobe
Wikipedia: Kwadwo Akyampon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kwadwo_Akyampon
Kwadwo Akyampon (C. 1767 - 1832) o wonnoo wakiilu Osei Bonsu mo o golli hooreejo laamu Fante to Elmina e hooreejo leydi Holandiiɓe to nokkuure nden.
Yimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Afrik
Yimɓe Ashantihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Ashanti
Yimɓe Gaanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Gaana
Ɓii Aadamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%81ii_Aadama
Wikipedia: Álvaro X nder Kibangu
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_nder_Kibangu
Alvaro X Nimi a Mvemba Água Rosada wonnoo laamiiɗo Kibangu e wonnoo Água Rosad arandeejo arandeejo Laamu Konngo nder konu mum. O laamani laamu Kibangu diga 1688 haa 1695.
Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_nder_Kibangu#Fedde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_nder_Kibangu#Firooji
Wikipedia: Salah Ameidan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Salah_Ameidan
Salah Ameidan (doduɗo 1982) ko jaŋde Saharawi. O mawni nder El Aiun.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salah_Ameidan#Firooji
Wikipedia: Ana Joaquina dos Santos e Silva
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Joaquina_dos_Santos_e_Silva
Ana Joaquina dos Santos e Silva (ou daayaama hiitade dowgu 1788-1859), wonnoo jaayndeere garbaaji e nder Afrik e nder lisde Afrika, jaayndeowo ceede e jaaynde nder Angola.Emmanuel Kwaku Akyeampong, Dictionary of African Biography, Volym 1–6
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Joaquina_dos_Santos_e_Silva#Biography
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Joaquina_dos_Santos_e_Silva#Firooji
Wikipedia: Abdou Baco
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Baco
Abdou Salam Baco (danyaama hiitade alif 1965) ko winndetowwo mawɗo Mahoraisan. O jibinaa nder Mzoizia nder Mayotte.
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e
Yimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Afrik
Yimɓe Mayottehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_Mayotte
Ɓii Aadamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%81ii_Aadama
Wikipedia: Samuel Manuwa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Manuwa
Sir Samuel Manuwa jibini nder saare Reverend Benjamin Manuwa, mo diina kiristaanu mo hoore maako ɓii Oba Kuheyin, laamiiɗo Itebu - Manuwa. Maama maako woni debbo Matilda Aderinsola Manuwa, mo o ƴiwoyi diga saare Thomas nder Ondo Town.
Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Manuwa#Ɓiɗɗo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Manuwa#Kuugal
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Manuwa#Himobe
Wikipedia: Ira Aldridge
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge
Ira Frederick Aldridge (24 Colte 1807 - 7 Oggoos 1867) wonnooɗo Aameerik,ɗo winndiinooɗo, e mawɗo suudu jaŋde, anndiraaɗo ngam darnde maako dow yimɓe Shakespearean.James Hewlett e Aldridge ina ɓeen eɓe ndaara e ɓeen ardiiɓe Amerikaaɓe ɓaleeɓe.
Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle
Jedde,onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#Jedde,on
Taarihihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#Taarihi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#Himobe
Wikipedia: Fedde Fedde Fuuta Fedde Fuuɗugo Fuuta, Dadin Kowa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa
Fedde Fedde Fuuta Fedde Fuuɗnaango Fuuta (Federal College of Horticultural Technology) ko jaŋde jaŋde dowla nde wonnoo to Dadin Kowa, Yamaltu Deba, nder Leysdi Gombe, Naajeeriya.Jaŋde woni jaŋde wiɗtooje nder jaŋde kiɗtooje lesdi Nigeria e darnde ngam janngude e ɓeydaade yimɓe nder jaŋnde kiɗtooji e jaŋde jaŋde.
Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Ɓaawoore
Bill for Conversionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Bill_for_Conversion
Ceeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Ceeɗol
Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Jaŋde
Higher National Diploma HND (2 duuɓi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Higher_National_Diploma_HND_(2_duuɓi)
National Diploma ND (2 duuɓi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#National_Diploma_ND_(2_duuɓi)
Kooruuji jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Kooruuji_jaaynde
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Himobe
Wikipedia: Maggie Aderin-Pocock
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maggie_Aderin-Pocock
Margaret Ebunoluwa Aderin-Pocock MBE (née Aderin;9 Maars 1968) woni anndudiyankeeru e jannginoowo anndal dow dow laabi.O wondi ardiiɗo anndal teddungal to jaango Fisiiki e Astronomiya to Jaangoore London,o woni jaangoore jaangoore Leicester gila feebariyee 2023.
Wikipedia: Conny Aerts
https://ff.wikipedia.org/wiki/Conny_Aerts
Conny Clara Aerts, jibinaaɗo 26 lewru janvier 1966,o woni jannginoowo (Flemish) Belji to astrofisika.O ɗon anndina nder anndal astroseismology.
Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors
Wikipedia: Aglaonice
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aglaonice
Aglaonici hawti e αγλαὸς (aglaòs)" luminous"e νίκη (nikē)" nasaraaku") wonnoo jannginoowo anndal dowla e taumaturge Greek nder karni 2 ko 1 BC. O ɗon anndina nder defte Plutarch e nder scholia to Apollonius of RhodesScholion to Argonautica 4.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aglaonice#Hiimobe
Wikipedia: Leah Allen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Leah_Allen
Leah Brown Allen (November 6,1884 e Providence,Rhode Island -Febraari 1973) wonnoo jannginoowo anndal dow dow dow dow leyɗe leyɗe ley leyɗe leynge leyɗe leyɗeeje e jannginooɗo anndal dow leyɗe nder Hood College.
Kuɓeeji ɗi noddetee nder teddungal maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leah_Allen#Kuɓeeji_ɗi_noddetee_nder_teddungal_maako
Wikipedia: Eva Ahnert-Rohlfs
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_Ahnert-Rohlfs
Eva Ahnert-Rohlfs (11 August 1912-9 Maars 1954) wonnoo jannginoowo anndal dow dow dowla dowle German. O waɗi baylaaku mawɗo dow koode je ɗon wayla.
Wikipedia: María Luisa Aguilar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Luisa_Aguilar
Articles with hCardshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards
Wikipedia: Adelaide Ames
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Ames
Adelaide Ames (ƴande 3 liiyru silo hiitade dowgu alif 1900-akowyaari ƴande 26 hiitade-1932) wonnooɗo dowlaaku Amerik e jannginoowo anndal dowlaaku e jaangerde Harvard University.O waɗi darnde e jannguki galaxies e jaaynde makko nder Magnitude,ɗum anndiraa ɓaawo liiyru yarkoma haa too liiyru seedto hiitade dowgu alif 1932, Ames wonnoo goomu nder Gaposchkin e ɓurɗo mooftaago maako nder observatory.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Ames#Hiimoɓe
Wikipedia: Anja Cetti Andersen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anja_Cetti_Andersen
Anja Cetti Andersen (ou daayaama ƴande 25 liiyru seedto hiitade dowgu alif 1965) ko anndudi e anndudi e dow dow dow koode dow lesdi Hørsholm, Liyde uroper
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anja_Cetti_Andersen#Hiimoɓe
Wikipedia: Necia H. Apfel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Necia_H._Apfel
Necia H.Apfel (dugugo 31 Julaay 1930) ko jannginoowo e jannginooɗo e janngoowo Amerik.
Wikipedia: Alice Archenhold
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Archenhold
Alice Archenhold (ou daayaama ƴande ;27 liiyru morso hiitade dowgu alif 1874 maayidow ƴande jeewenyi liiyru 9 Bowtal too dowgu alif 1943) wonnooɗo anndudi dowlaaku Jarmal,gorko mum woni anndudi dowlaaɗo dowlaaji Friedrich Simon Archenhold.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Archenhold#Firooji
Wikipedia: Anne Archibald
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Archibald
Anne Murray Archibald ko jannginoowo anndal dow dow dow dow ko'e maako dow pulsars[1][2][3] e nder ɓe ɓe ɓe ɓe ɓamta SciPy,deftere anndal ngam ɗemngal programming Python.
Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Archibald#Jaŋde_e_golle
Wikipedia: Neta Bahcall
https://ff.wikipedia.org/wiki/Neta_Bahcall
Neta Bahcall (Hebrew:נטעאסף בקל; jibinaa 1942) ko astrophysicist e cosmologist Isra'iila mo anndini dow darnde,darnde duniyaaru,quasarji,e darnde galaxies.Bahcall woni mo Eugene Higgins mo jannginooɓe anndal dow dow dow dow nder nder nder Princeton.
Wikipedia: Odette Bancilhon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Odette_Bancilhon
Odette Bancilhon (22 Septeembar 1908-1998) wonnooɗo anndudi e dow dowle Farayse.O anndiraa ɓurɗo anndude e golle mum nder duuɓi 1930 e 1940 to Aljeeri Observatory,nder Aljeeriya,Afrik woyla,to o heɓii 1333 Cevenola,asteroid Eunomian ngal ko kaaƴe e nder ɓernde mawɗo.
Wikipedia: Amy Barger
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Barger
Amy J.Barger (ou daayaama ƴande 18 januru hiitade dowgu 1971) ko anndudi dow dow leyɗeele Amerik e Henrietta Leavitt,jannginoowo anndudi dow leyɗe leyɗeele dow leyɗeel dow leyɗeere Wisconsin-Madison.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Barger#Hiimobe
Wikipedia: Nadine G. Barlow
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nadine_G._Barlow
Nadine G.Barlow (1958-2020) ko anndal dow dow dow dow leyɗeele Amerik.
Wikipedia: Natalie Batalha
https://ff.wikipedia.org/wiki/Natalie_Batalha
Natalie M.Batalha (dugum 1966) woni jannginoowo anndal dow dow dow dow leyɗe e dow dow dow koode dow dow dow nder leyɗe dow leyɗe dow dow leyje dow leyɗe Santa Cruz.
Wikipedia: Stefi Baum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Stefi_Baum
Stefi Baum (dimaa 11 Desemba 1958,Chicago, Illinois)ko anndudi dow dow dow dow leyɗeele Amerik. American Astronomical Society hokki maako teddungal ngam kuuɗe maako bee hokki maako Annie J.
Wikipedia: Reta Beebe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Reta_Beebe
Reta F.Beebe (dugumi 10 Oktoobar 1936 e Baca County Colorado)ko anndudi e dow dow dow dow leyɗeele Amerik,winndiɗo e anndudi dow leyɗe.
Wikipedia: Emilia Pisani Belserene
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emilia_Pisani_Belserene
Emilia Pauline Pisani (Lee) Belserene (12 Desemba 1922-11 Desemba 2012)[1] wonnooɗo anndal dowlaaji Amerik ngal anndiniinoo e ndaarugo koode jeewte e anndiraaɗo dow koode jeeyte jeewte RR Lyrae.[2] O annditi ngam kuuɗe maako bana mawɗo Maria Mitchell Observatory nder Nantucket e ngam binndi maako dow marya Mitchell.
Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilia_Pisani_Belserene#Jaŋde_e_golle
Wikipedia: Erika Böhm-Vitense
https://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_B%C3%B6hm-Vitense
Erika Helga Ruth Böhm-Vitense (3 juune 1923-21 janngo 2017) wonnooɗo jannginoowo anndal dow dow dow dow koode cefeydi e konveksiya nder koode ɗe kuuje.
Wikipedia: Tabetha S. Boyajian
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tabetha_S._Boyajian
Tabetha "Tabby" Suzanne Boyajian ko tawaaɗo dowlaaji Amerik e arminiyanko'en e astrophysicist e nder darnde Louisiana State University.wonnoo jaaynde post-doctoral 2012-16 to Yale University,o huwtori e Debra Fischer.
Wikipedia: Sophia Brahe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Brahe
Sophia (ko Sophie) Thott Lange (woowo Brahe;24 August 1559 ko 22 Septemba 1556 -1643), anndiraa e innde makko,wonnoo debbo Danish noblewoman e horticulturalist e anndal dow astronomi,chemistry, e medicine.O huwdi bee bandiraawo maako Tycho Brahe nder waɗugo kuuje astronomic.
Wikipedia: Karen Aabye
https://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_Aabye
Karen Lydia Aabye (19 Septemba 1904 - 15 Septemba 1982) wonnooɗo winndaande leydi Denmark. Nder ɓaawo duuɓi 1930, o huuwi bana marɗo kubaruuji to Paris e Londondira, haa o heɓii anndal e nder defte taariika feere feere nder ɗe rewɓe mari niyma fuɗi ɓe laati yimmɓe mawɓe.
Wikipedia: Uma Aaltonen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Uma_Aaltonen
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uma_Aaltonen#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Jane Aamund
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aamund
== Hakkiilo dow Jane Aamund ==
Hakkiilo dow Jane Aamundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aamund#Hakkiilo_dow_Jane_Aamund
Wikipedia: Masoumeh Abad
https://ff.wikipedia.org/wiki/Masoumeh_Abad
== Limanki ==
Limankihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masoumeh_Abad#Limanki
Wikipedia: Mercedes Abad
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Abad
== Fedde fuɗɗorɗe e golle ==
Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Abad#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle
Wikipedia: Florencia Abbate
https://ff.wikipedia.org/wiki/Florencia_Abbate
Florencia Abbate (dimaa 24 Bowte 1976, Buenos Aires) ko winndiyanke Arjantin, mawɗo e joornaali. O gooto e mawɓe fuɗɗooɓe darnde feminist Ni una menos.
Wikipedia: Ines Abassi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ines_Abassi
Profile on Banipal website [ n
Wikipedia: Eleanor Hallowell Abbott
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Hallowell_Abbott
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Hallowell_Abbott#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Shaila Abdullah
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shaila_Abdullah
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaila_Abdullah#Laamu
Wikipedia: Yassmin Abdel-Magied
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yassmin_Abdel-Magied
Yassmin Abdel-Magied nakeuh sidroe presenter media Sudan-Australia ngon ureueng tuléh, nyang na karir awai seubagoe insinyur mekanik. Jih geuboh nan Young Queenslander of the Year bak thon 2010 ngen Queensland Australian of the Year di thon 2015 keu keujam jih bak buet komunitas.
Wikipedia: Hafsat Abdulwaheed
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Abdulwaheed
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Abdulwaheed#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Rreze Abdullahu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rreze_Abdullahu
Rreze Abdullahu Ferizaj, Kosovo ko winndiyanke Albania'en Kosovo. O anndiraa ɓurɗo anndugo Nuk du luftë (Mi yiɗaa konu), deftere konu nde o waɗi nde o ɓiynoo nder konu Kosovo e hitaande 1999.
Wikipedia: Louise Abeita
https://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Abeita
== Mi debbo Indiyanke Pueblo ==
Mi debbo Indiyanke Pueblohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Abeita#Mi_debbo_Indiyanke_Pueblo
Wikipedia: Victorina A. Abellanosa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Victorina_A._Abellanosa
Ninoy Winndannde yeeso Marti King Solomon
Wikipedia: Josette Abondio
https://ff.wikipedia.org/wiki/Josette_Abondio
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josette_Abondio#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Sara Aboobacker
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Aboobacker
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Aboobacker#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Marguerite Abouet
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Abouet
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Abouet#Biography
Wikipedia: Leila Aboulela
https://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Aboulela
Leila Fuad Aboulela FRSL (Arabic:ليلى فؤاد ابوالعلا; jibinaa 1964) ko winndaako fiction, essayist, e playwright sudanese tagdi nder Aberdeen, Scotland. O mawni nder Khartoum, Sudan, o maayi to Scotland nder hitaande 1990 to o fuɗɗi golle maako nder defte.
Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citations
Wikipedia: Leila Abouzeid
https://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Abouzeid
== Duuɗal e Farayse'en ==
Duuɗal e Farayse'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Abouzeid#Duuɗal_e_Farayse'en
Wikipedia: Abiola Abrams
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Abrams
Abiola Abrams woni mawɗo Amerik, mawɗo podcast, mawɗo haala ɓawto e jannginoowo nguurndam ruuhu. Abrams winndi defte tati, hawti e Goddess lisde afrik Initiation: Sacred Rituals for Self-Love, Prosperity, and Joy, defte maako arande diga hay house publisher, wurtunde e lewru 20 lewru Yuli 2021.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Abrams#Hiimobe
Wikipedia: Liliana Abud
https://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Abud
.Liliana Abud (dimaa 5 Julaay 1948) ko actress nder telenovelas e cinema Meksik.
Folimajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Abud#Folimaji
Wikipedia: Umayya Abu-Hanna
https://ff.wikipedia.org/wiki/Umayya_Abu-Hanna
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umayya_Abu-Hanna#Kuugal
Wikipedia: Susan Abulhawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Abulhawa
Susan Abulhawa (Arabic: سوزان أبو الهوى, jibinaa 3 lewru Juun 1970) ko winndaako lesdi Kuwait, jaayndiyanke lesdi Palestina e jaayndiyaajo hakkeeji aadama e jaayndeyanke hakkeeji dabbaaji. O woni jaayndiɗo defte feere, e mo fuɗɗiiɗo goomu ngenndi, Playgrounds for Palestine.
Wikipedia: Lama Abu-Odeh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lama_Abu-Odeh
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lama_Abu-Odeh#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Juliet Ace
https://ff.wikipedia.org/wiki/Juliet_Ace
Ann Juliet Ace (dugumi 27 Juun 1938) ko mawɗo defte e jaayndiyankooɓe ɓe ɓe ɓe ɓeydooɓe e EastEnders e The District Nurse. O hokki boo defte ɗuuɗɗe e nder nder nder BBC Radio, hawti e The Archers.
Wikipedia: Nora Aceval
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_Aceval
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_Aceval#Biography
Wikipedia: Catherine Obianuju Acholonu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Obianuju_Acholonu
== Ɓiɗɗo, guur e janngirde ==
Ɓiɗɗo, guur e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Obianuju_Acholonu#Ɓiɗɗo,_guur_e_janngirde
Wikipedia: Kathy Acker
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kathy_Acker
Kathy Acker (April 18, 1947 [maɓɓi] - November 30, 1997) koɗo Amerikɗo, winndaɗo defte, mawɗo defte e winndoowo ɓaawo jamanu, anndiraaɗo e binndi mum ɗiin ɗiin ɗi ɗiin ɗiinoyi e ɗiin ɗi njokki dow ko'e maɓɓe bana ɓiyde ɓiyde suka, e nder njokki e nder ɓiyde. O ɗon semmbe haa mawɓe ɗi'e ɗi'e, ɗi'e wi'eteeɓe Black Mountain School, William S.
Wikipedia: Maximiliane Ackers
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maximiliane_Ackers
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maximiliane_Ackers#Biography
Wikipedia: Bertilda Samper Acosta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bertilda_Samper_Acosta
Sister María Ignacia, OSC, jibinaaɗo Bertilda Samper Acosta (31 lewru Yuli 1856 - 31 lewru Yuli 1910) o wonnoo moore Colombian Poor Clare, mawɗo e winndiyanke. O debbo José María Samper Agudelo e Soledad Acosta Kemble, ɗiɗo e rewɓe mawɓe e rewɓe jaayndiyankooɓe wakkati maɓɓe e Kolombiya.
Wikipedia: Ofelia Uribe de Acosta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ofelia_Uribe_de_Acosta
Ofelia Uribe de Acosta (1900 - 1988) wonnoo ko kolombiyankoore sufragiista
Wikipedia: Soledad Acosta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Soledad_Acosta
Soledad Acosta Kemble (5 mee 1833 - 17 mars 1913) wonnooɗo winndaande e winndannde leydi Kolombi. Debbo mo ɓeydani, mo yahra e nder ummaatooje, o heɓii janngirde ɓurɗum e ɓurɗum ɓurnde nder ummaatoore ɓurɗe rewɓe wakkati maako e lesdi maako, o heɓiri darnde mawnde nder ummaateere, naa' ngam asal mum e saare maako tan, ammaa ngam kuuɗe maako boo.
Wikipedia: Eliza Acton
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eliza_Acton
Eliza Acton (17 abriil 1799 - 13 feebariil 1859) wonnooɗo winndaande e mawɗo e mawɗo leydi Ingiltere mo waɗi go'o nder defte cuwɗe ɓurɗe waɗde e leydi Ingilterra, Modern Cookery for Private Families. Deftere nden holli laawol ngol yimɓe fuu mbaɗata ngam anndugo ko'e kuuje e hokkude wakkati coofugo ngam kala ko'e ko'e cuɗol.
Wikipedia: Caggal ngal e nder suudu cuwugo ngam yimɓe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Caggal_ngal_e_nder_suudu_cuwugo_ngam_yim%C9%93e
Modern Cookery for Private Families ko deftere ko'e ko'e cooking nder leydi Ingliisi nde Eliza Acton waɗi. Ɗum fuɗɗii wurtinaama e Longmans nder hitaande 1845, nden woni best-seller, nder nder nder 13 jaaynde nder hitaande 1853, koo nde ɓaawo ɗun, Mrs Beeton ɓeydi jaaynde.
Wikipedia: Avis Acres
https://ff.wikipedia.org/wiki/Avis_Acres
Thyra Avis Mary Acres (woowo McNeill, 26 mars 1910 - 15 oktoobar 1994) wonnooɗo New Zealandɗo, winndiɗo, hollitɗo e jaayndiyanke. : 1 O anndiraa ɓurɗo anndude ngam kuugal maako dow feyji pohutukawa ɗiɗo, Hutu e Kawa.
Wikipedia: Angelina Acuña
https://ff.wikipedia.org/wiki/Angelina_Acu%C3%B1a
María Angelina Acuña Sagastume de Castañeda (ou daayaama ƴande 31 lewru seedto hiitade dowgu alif 1905 - 14 lewru Juun 2006) wonnoo winndiinde Guatemala e winndannde poesirɗe. O wonnoo mawɗo mawɗo poemji nder leydi mum, o anndiraa ko ɓuri heewde ngam ɓeydaade maako nder jaŋde poemji classical nder sonnet.
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angelina_Acu%C3%B1a#Biography
Wikipedia: Dora Acuña
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dora_Acu%C3%B1a
Dora Gómez Bueno de Acuña (1903 e Luque - 1987) wonnooɗo paraguaynaajo, jaayndiyanke e radio. O waɗi janngude maako nder Escuela Normal de Asunción, suudu mo o jaajiri bee darnde jannginoowo
Wikipedia: Rosario de Acuña
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rosario_de_Acu%C3%B1a
Rosario de Acuña y Villanueva de la Iglesia, anndiraa e innde ɓurɗe ɓurɗe innde Rosario de Acúña e innde fuɗɗorde ɓurɗe anndude e defte mum, Remigio Andrés Delafón (1850 - 5 mee 1923), wonnooɗoɗoɗoɗo Espaañ, winndaɗo ɗemɗe, teskooje, heewɓe e ko'e wi'e
Wikipedia: Alma Flor Ada
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alma_Flor_Ada
Alma Flor Ada jibini nder Camagüey, Cuba nder tati lewru 1 ɓiiru hiitade dowgu alif 1938, to Modesto Ada Rey e Alma Lafuente. O mawni nder La Quinta Simoni, wuro wuro wuro wuro juulirde Cuban Ignacio Agramonte.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alma_Flor_Ada#Hiimobe
Wikipedia: Barbara Adair
https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adair
* 2004: Nder Tangier en mbari parrot Blue, Jacana, 2005, haala ɓernde dow nguurndam Paul Bowles e Jane Bowles nder Tangier. (Kurtol nder nder nder nder defte Sunday Times Fiction award, 2005.
Wikipedia: Varsha Adalja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Varsha_Adalja
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Varsha_Adalja#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Juliette Adam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Juliette_Adam
== Nolde e golle ==
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juliette_Adam#Nolde_e_golle
Wikipedia: Pip Adam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pip_Adam
== Ɓaawoore ==
Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pip_Adam#Ɓaawoore
Wikipedia: Gabriela Adameșteanu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_Adame%C8%99teanu
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_Adame%C8%99teanu#Biography
Wikipedia: Draginja Adamović
https://ff.wikipedia.org/wiki/Draginja_Adamovi%C4%87
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Draginja_Adamovi%C4%87#Biography
Wikipedia: Abigail Adams
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abigail_Adams
Abigail Adams (lahde Smith; yande 22 liiyru jolal hiitadee 1744 - 28 liiyru yarkoma 1818) woni debbo e mo anndinoowo John Adams, e maa John Quincy Adams. O laatiɗo tagowjow Leysdi Amerika, o laatiima aradowjow debbo ɗiɗawɗo e arandeejoɗo debbo ɗiɗewɗo Leysdi Amerika.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abigail_Adams#Hiimoɓe
Wikipedia: Glenda Adams
https://ff.wikipedia.org/wiki/Glenda_Adams
Glenda Emilie Adams (woowo Felton; 30 Desemba 1939 - 11 Julaay 2007) ko winndaako Australianɗo e winndaako heewde, ko ɓuri anndude e wonde ko heɓi Miles Franklin Award for Dancing on Coral e hitaande 1987. O ɗon janngina bolle mawɗe, o walli waɗugo bolle bolle mawɓe..
Wikipedia: Lois Bryan Adams
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lois_Bryan_Adams
Lois Bryan Adams (née, Bryan; pen name, L.; October 14, 1817 - June 28, 1870) wonnooɗo winndaande Amerik, e hooreejo jaaynde e jaaynde.
Wikipedia: Mary Mathews Adams
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Mathews_Adams
Mary Mathews Adams (ko ɓaawo ɗun, Mary Mathew Smith e Mary Mathewes Barnes; 23 Oktoobar 1840 - 11 Desemba 1902) wonnooɗo winndaande e jannginoowo e janngoowo Amerik jibinaaɗo e leydi Irlandiya. Mawɗo heewɓe tati e ko ɓuri heewɓe, ɗum woni janngude Shakespeare nde o heɓii anndal.
Wikipedia: Patricia J. Adams
https://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_J._Adams
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_J._Adams#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Patsy Adam-Smith
https://ff.wikipedia.org/wiki/Patsy_Adam-Smith
Patricia Jean Adam-Smith, AO, OBE (31 May 1924 - 20 Septemba 2001) koɗo lesdi Australia. O wonnooɗo winndaade e dow ɗemɗe keewɗe ɗe hawri e taariika, folklore e hakkilantaaki aada leydi, o winndi e nder defte ɗiɗi.
Wikipedia: Gil Adamson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gil_Adamson
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gil_Adamson#Biography
Wikipedia: Alison Adburgham
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Adburgham
Alison Adburgham (ou daayaama ƴande 28 liiyru seedto hiitade dowgu alif 1912 - 23 1997) wonnooɗo habaruɗo, mawɗo e taariikaaku ummatoore leydi Ingiltere, anndiraaɗo e golle mum nde o wonnoo jaayndiyanke mum nder defte fashion nder jardiindi The Guardian, ko o waɗi duuɓi 20. Nder kawtal Prudence Glynn nder The Times e Alison Settle nder The Observer, o waɗi jaayndiyanke British fashion nder jardiyanke leydi; bana kolonnaaɗo, o walli dow no yimɓe ɗon ɗaɓɓitao ɓalndu nder ɓalndu, e nder nder nder nder suudu.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Adburgham#Firooji
Wikipedia: Fleur Adcock
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fleur_Adcock
Fleur Adcock CNZM OBE (dimaa 10 feebari 1934) ko mawɗo New Zealand, mawɗo e jaayndiyanke, ko o ƴiwoyi e Farayse e Northern Ireland, o jooɗii nder leydi Ingiltere. O ɗon wondi e nder nder nder nder ɗemɗe mawɗe New Zealand, o heɓii doktoor teddungal nder ɗemngal ɗemngal ngal e nder jaŋde Victoria e Wellington, o heɓi OBE nder hitaande 1996 ngam darnde maako nder ɗemnde New Zealand.
Wikipedia: Caroline Adderson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Adderson
Caroline Adderson (dugum 9 Septemba 1963) koɗoɗo ɗemngal Kanada e winndaaki ɗemngal. O wurtini noomi nayi, kooseeje goɗɗe ɗiɗi e defte ɗiɗi ngam janngooɓe sukaaɓe.
Wikipedia: Yda Hillis Addis
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yda_Hillis_Addis
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yda_Hillis_Addis#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Lucia H. Faxon Additon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lucia_H._Faxon_Additon
Lucia H. Faxon Additon (woowo, Faxon; 28 Septemba 1847 - 4 Janaayo 1919) wonnooɗo winndaako Amerik, jannginoowo muusik, e mawɗo jaayndiyankooɓe rewɓe e nder juulde (WCTU).
Wikipedia: Kim Addonizio
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Addonizio
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Addonizio#Laamu
Wikipedia: Ayobami Adebayo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayobami_Adebayo
== Fedde fuɗɗam ==
Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayobami_Adebayo#Fedde_fuɗɗam
Wikipedia: Bisi Adeleye-Fayemi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Adeleye-Fayemi
Bisi Adeleye-Fayemi (dugumi 11 lewru junngo 1963) ko debbo mo'oɗo lesdi Naajeeriya e leydi Biritaniya, mawɗo e jaɓɗo politik. O laati arandeejo lesdi Ekiti, Nigeria, bana debbo gomnaaku lesdi Ekiti Kayode Fayemi diga 2018 haa 2022.
Wikipedia: Sade Adeniran
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sade_Adeniran
Sade Adeniran (dunde 1960s) ko mawɗo defte nder lesdi Naijeriya, ko defte maako ɓurɗe, Imagine This, heɓii ko nder 2008 Commonwealth Writers' Prize for Best First Book in Africa. Fakkita ɗum ɗum ko hoore mawɗo.
Wikipedia: Anne-Marie Adiaffi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Marie_Adiaffi
Dodi e 1951 to Abengourou, Adiaffi janngini nder nder nderji'e Côte d'Ivoire, arande o janngini e Marseille e Dakar, to o heɓii diploma dow darnde mawɗo ɗemɗe ɗiɗi. Caggal nde o huwtunoo nder banki, o hawti e jaayndiwal Novelles Éditions Africaines nder hitaande 1983.
Wikipedia: Chimamanda Ngozi Adichie
https://ff.wikipedia.org/wiki/Chimamanda_Ngozi_Adichie
Chimamanda Ngozi Adichie (/ˌtʃɪməˈmɑːndə əŋˈɡoʊzi əˈdiːtʃi.eɪ/ i CHI-mə-MAHN-də əng-GOH-zee ə-DEE-chee-ay; jibinaa 15 Septemba 1977) ko winndaako Nigeria mo kuugal mum hawti e binndi, heewde e heewde.
Articles with hAudio microformatshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hAudio_microformats
Wikipedia: Akachi Adimora-Ezeigbo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akachi_Adimora-Ezeigbo
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akachi_Adimora-Ezeigbo#Biography
Wikipedia: Opal Palmer Adisa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Opal_Palmer_Adisa
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opal_Palmer_Adisa#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Halide Edib Adıvar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Halide_Edib_Ad%C4%B1var
Halide Edib Adıvar (Turkiyanko'en: خالده اديب [haːliˈde eˈdib], to bannge Farayse'en, ko Halidé Edib; 11 lewru Juun 1884 - 9 lewru Janaaru 1964) ko mawɗo dewtere Turki, jannginoowo, e jannginooɗo e janngoowo. O anndiraa ɓurɗo anndugo nder binndi maako dow darnde ummaatoore turkiyankooje e ko o yi'i diga no o yi'iri bana ɓurna rewɓe ɗon mari ɓernde ngam waylitugo haala maɓɓe.
Wikipedia: Zoe Adjonyoh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Adjonyoh
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Adjonyoh#Biography
Wikipedia: Carine Adler
https://ff.wikipedia.org/wiki/Carine_Adler
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carine_Adler#Kuugal
Wikipedia: Emma Adler
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Adler
== Biography Fuuɗugo ==
Biography Fuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Adler#Biography_Fuuɗugo
Wikipedia: Renata Adler
https://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Adler
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Adler#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Sophie Adlersparre
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Adlersparre
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Adlersparre#Laamu
Wikipedia: Wilna Adriaanse
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wilna_Adriaanse
Wilna Adrianse (born 1958) ko sud Afrikaans Afrikaniyankoore winndiɗo romansi. Deftere maako arandeere, "Jangirgal inabooje ina ɓooyta", wonnoo nder hitaande 2000 e nder innde Wilmine Burger.
Wikipedia: Aesara
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aesara
Aesara of Lucania (Greek: lisde girka Αἰσάρα Aisara) koɗon andal falsafaaji Pythagorean mo o winndi ndow neɗɗo, ko Stobaeus ɗo ɗo ɗowtani, koo nɗer ɗuuɗal jannginooɓe holger Thesleff ɗowtani ɗum Aresas, winndaɗo gorko diga Lucania mo Iamblichus anndini nder "Life of Pythagoras".Iamblichus, Life of Pythagoras 266
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aesara#Hiimoɓe
Wikipedia: Gladys Afamado
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gladys_Afamado
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gladys_Afamado#Biography
Wikipedia: Ethel Afamado
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Afamado
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Afamado#Biography
Wikipedia: Anastasia Afanasieva
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_Afanasieva
anastasia afanasieva
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_Afanasieva#Hiimoɓe
Wikipedia: Janet Afary
https://ff.wikipedia.org/wiki/Janet_Afary
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janet_Afary#Kuugal
Wikipedia: Mahnaz Afkhami
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami
Mahnaz Afkhami (Persian: مهناز افخمي; jibinaa 14 janngo 1941) ko haaniyankeewo hakkiilo rewɓe Iraniyanko'en, o waɗi golle e nder laamu Iran gila 1976 haa 1978. O woni mo o haɓɓii e hooreejo wonde Women's Learning Partnership (WLP), mo o woni ardiiɗo jaaynde Foundation for Iranian Studies e mo o woni Minista'en Fedde rewɓe nder laamu Iran.
Wikipedia: Ishrat Afreen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ishrat_Afreen
Ishrat Afreen (ko haalantaama: Ishrat Aafreen; jibinaa 25 Desemba 1956) ko mawɗo mawɗo Urdu. kuuɗe maako ɗon maɓɓina nder ɗemɗe ɗuuɗɗe bana Farayse, Japon, Sanskrit e Hindi.
Wikipedia: Vittoria Aganoor
https://ff.wikipedia.org/wiki/Vittoria_Aganoor
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vittoria_Aganoor#Biography
Wikipedia: Smita Agarwal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Smita_Agarwal
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Smita_Agarwal#Biography
Wikipedia: Sabiraago Agbabi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabiraago_Agbabi
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabiraago_Agbabi#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Berthe-Evelyne Agbo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Berthe-Evelyne_Agbo
Berthe evelyne agbo
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berthe-Evelyne_Agbo#Hiimobe
Wikipedia: Charlotte Agell
https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Agell
Charlotte Agell (duggo 7 Septemba 1959) ko winndaako Amerik mo jibinaa e Swidin ngam mawɓe mawɓe e sukaaɓe, hannde o jooɗii e Maine. Wano ɗiɗaɓo romanji maako, Shift, wondi nder koode ɓooyɗe nder Brunswick Times Record nder lewru Oktoobar 2008.
Wikipedia: Adalet Ağaoğlu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adalet_A%C4%9Fao%C4%9Flu
Adalet agaoglu jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adalet_A%C4%9Fao%C4%9Flu#Laamu
Wikipedia: Süreyya Ağaoğlu
https://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_A%C4%9Fao%C4%9Flu
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_A%C4%9Fao%C4%9Flu#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Pinky Agnew
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pinky_Agnew
Pinky Agnew, MNZM (woowo 1955 haa Port Chalmers) ko actor, mawɗo, ummotooɗo, e moftotooɗo dewgal e Wellington e New Zealand. O ɗon wondi ko'e maako e nder nder nder nder ɓaawo hitaande 1990.
Wikipedia: Kelli Russell Agodon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kelli_Russell_Agodon
Kelli Russell Agodon (duggi Seattle) ko mawɗo mawɗo Amerika, winndaɗo e jaayndiyanke. O woni mo daɓɓoɗo ɗiɗo Sylvias Press e o ɗon golla dow darnde poesi haa Rainier Writing Workshop, program MFA low-residency haa Pacific Lutheran University..
Wikipedia: Marjorie Agosín
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marjorie_Agos%C3%ADn
Marjorie Agosín (dimaa 15 lewru junngo 1955) ko winndiyankeere Ameriknaajo. O heɓii anndal ngam haɓɓugo maako ngam hakkeeji rewɓe nder lesdi Chile.
Wikipedia: Gerty Agoston
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gerty_Agoston
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerty_Agoston#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Marie d'Agoult
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_d%27Agoult
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_d%27Agoult#Laamu
Wikipedia: Agripina Samper Agudelo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agripina_Samper_Agudelo
Agripina Casimira de los Dolores Samper Agudelo (4 Buleuen Lapan 1833 - 22 Buleuen Phon 1892) nakeuh sidroe penyair Kolombia. Meukeluarga nyang beutaleh, jih geuteume pendidikan nyang hana mudah diakses le ureung inong bak masa jih dan nanggroe jih.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agripina_Samper_Agudelo#Hiimobe
Wikipedia: Brígida Agüero
https://ff.wikipedia.org/wiki/Br%C3%ADgida_Ag%C3%BCero
brigida Aguero
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Br%C3%ADgida_Ag%C3%BCero#Hiimoɓe
Wikipedia: Silvia Agüero
https://ff.wikipedia.org/wiki/Silvia_Ag%C3%BCero
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silvia_Ag%C3%BCero#Biography
Wikipedia: Josefa Toledo de Aguerri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Josefa_Toledo_de_Aguerri
piyonaaruuji
Wikipedia: Grace Aguilar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Aguilar
Grace Aguilar (2 Jowre 1816 - 16 Septemba 1847) wonnooɗoɗo koode, mawɗo e winndaande dow taariika Yahuudiyankooɓe e diina. Ko o winndi gila e ɓikkoy mum, ko ɓuri heewde nder kuuɗe maako ɗum wurtini ɓaawo mayde maako.
Wikipedia: Sardauna, Taraba State
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_State
Category:Articles with short description
Ceeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_State#Ceeɗol
Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_State#Ɗemɗe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_State#Firooji
Wikipedia: Kona Ward
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kona_Ward
Kona ko wonde wonde wonande wuro Jalingo nder leydi Taraba, Nigeria. Polling Unit Locator|url=https://nigeriadecide.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kona_Ward#Firooji
Wikipedia: Mila D. Aguilar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mila_D._Aguilar
Bana mawɗo, o winndi ko 400 poemji e Farayse, Filipines, e Ilonggo, ko 125 nder maɓɓe nder Journey: An Autobiography in Verse (1964-1995), ko ɗum wurtini e University of the Philippines Press e hitaande 1996. Ko'e poems nder nder nder nder deftere nde'e ɗon nder defte joweego nder Manila, San Francisco, e New York City hakkunde duuɓi 1974 e 1987 (ha nder maɓɓe A Comrade is as Precious as a Rice Seedling), bana boo nder defte ɗe o winndi haa duuɓi ɓaawo ɗon haa e 1995.
Wikipedia: Anna Aguilar-Amat
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Aguilar-Amat
Anna Aguilar-Amat (hanjum fuu: Anna Aguilars-Amat i Castillo; jibinaa ou daayaama ƴande 30 lewru Silto hiitadee dowgu alif 1962 e hukumaare famarde de Barcelona) ko mawɗo jaaynde Catal, tawritoowo, ɗaɓɓinoowo e jannginoowo jaŋde e Terminology e Linguistics. O winndi ko ɓuri heewde e Catalan (ko o pootere, o winndi ko e Catalan, ɗemngal ngal o huutoroo e nder yoga e defte e janngude makko) kono o jogii golle e nder ɗemngal Espaañ (ko ɓuri heewda e janngirde).
Wikipedia: Francisca Aguirre
https://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Aguirre
Francisca Aguirre Benito (27 oktoobar 1930 - 13 abriil 2019) ko tawaaɗo koɗo e winndaako Espaañ. Ko o waɗi ko e nder nder nder deftere makko nden, Ithaca, wonande nder hitaande 1972, o heɓi ko o heɓi nder deftere nden ko Leopoldo Panero Poetry Award.
Wikipedia: Mirta Aguirre
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mirta_Aguirre
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirta_Aguirre#Laamu
Wikipedia: Milena Agus
https://ff.wikipedia.org/wiki/Milena_Agus
Milena Agus (doduɗo 1959) ko mawɗo Italiyanko'en diga Sardinia. O wondi go'o nder mawɓe binndiyankooɓe nder ko ɗum wi'etee ko Sardiyanko'en Fuuɗal Fuuɗugol, fuɗɗii e duuɓi 1980 e nder ɗun hawti e innde feere feere feere nder lesdi bana Michela Murgia.
Wikipedia: Ucu Agustin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ucu_Agustin
== Fedde fuɗɗorɗe, janngirde e fuɗɗorgal golle ==
Fedde fuɗɗorɗe, janngirde e fuɗɗorgal gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ucu_Agustin#Fedde_fuɗɗorɗe,_janngirde_e_fuɗɗorgal_golle
Wikipedia: Delmira Agustini
https://ff.wikipedia.org/wiki/Delmira_Agustini
== Fedde e maayde ==
Fedde e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Delmira_Agustini#Fedde_e_maayde
Wikipedia: Freda Ahenakew
https://ff.wikipedia.org/wiki/Freda_Ahenakew
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Freda_Ahenakew#Biography
Wikipedia: Rukhsana Ahmad
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rukhsana_Ahmad
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukhsana_Ahmad#Biography
Wikipedia: Zeynep Ahunbay
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zeynep_Ahunbay
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeynep_Ahunbay#Biography
Wikipedia: Merete Ahnfeldt-Mollerup
https://ff.wikipedia.org/wiki/Merete_Ahnfeldt-Mollerup
Rukhsana Ahmad jibini nder Karachi, Pakistan, nder 1948. O janngini nder janngirde nder nder nderji nder Pakistan.
Wikipedia: Astrid Ahnfelt
https://ff.wikipedia.org/wiki/Astrid_Ahnfelt
Astrid ahnfelt
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Astrid_Ahnfelt#Hiimobe
Wikipedia: Pegah Ahmadi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pegah_Ahmadi
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pegah_Ahmadi#Biography
Wikipedia: Ilse Aichinger
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilse_Aichinger
Ilse Aichinger (1 lewru Noofambar 1921 - 11 lewru Noovambar 2016) wonnooɗo winndaande Austriyankoore anndiraaɗo ngam haala makko dow torra maako e Naazis ngam ɓaawo mum Yahuudiyankoore. O winndi poems, faalaaji gaɗa e radio plays, o heɓi keewɗe keewɗe nder Europe"World War II saga: Gail Wiltshire revisits Ilse Aichinger’s novel" by Tess Livingstone, The Australian, 8 August 2015
Wikipedia: Renate Aichinger
https://ff.wikipedia.org/wiki/Renate_Aichinger
Renate Aichinger (dodude 28 Noofambar 1976 e Salzburg) ko mawɗo defte e jaayndiyankooɓe Austriyanko'en. O janngini jaŋde teeteer, film e jaŋde habaru ha jaŋde Vienna, nder wakkati o huwti nder teeteeruuji cukalel feere-feere haa Vienna hawti e Junges Schauspielhaus Zürich, Stadttheater Gießen e Vorarlberger Landestheater.
Wikipedia: Victoria Aihar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Aihar
Victoria Aihar (Montevideo, 19 abriil 1978), ko wonɗo nder Uruguay, mo ɗon waɗa ɗemɗe e nder internet, o ɗon wondi e winndannde.
Wikipedia: Ginny Aiken
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ginny_Aiken
Ginny Aiken (dugumi 8 Juun 1955) woni mawɗo heewɓe heewɓe e heewɓe. Ginny jibinaa Havana, Cuba, nden mawnini nder Valencia e Caracas, Venezuela.
Wikipedia: Fernán Caballero
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A1n_Caballero
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A1n_Caballero#Laamu
Wikipedia: Meg Cabot
https://ff.wikipedia.org/wiki/Meg_Cabot
== Fedde fuɗɗorɗe e golle ==
Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meg_Cabot#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle
Wikipedia: Astrid Cabral
https://ff.wikipedia.org/wiki/Astrid_Cabral
Astrid Cabral Félix de Sousa (dugum 1936) ko mawɗo defte, moftal, moftol, e moftal e gooto e mawɓe mawɓe mawɗo e nder Brazil. O woni jaayndiɗo defte ɗuuɗɗe ɗe poem, hawti e Through Water (2003) e Anteroom (2007), e nder defte ɗuuɗal e defte gabbol.
Wikipedia: Cristina Rodríguez Cabral
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cristina_Rodr%C3%ADguez_Cabral
Cristina Rodríguez Cabral (dimaa 26 May 1959) ko mawɗo werlaaɗo, jaŋdewal e Afro-Uruguayan..
Wikipedia: Naja Marie Aidt
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naja_Marie_Aidt
Naja Marie Aidt (dugum 24 Desemba 1963) ko mawɗo jaayndiyanke e winndiyanke ɗemngal Danemark..
Wikipedia: Sarona Aiono-Iosefa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarona_Aiono-Iosefa
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarona_Aiono-Iosefa#Biography
Wikipedia: Akazome Emon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akazome_Emon
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akazome_Emon#Biography
Wikipedia: Miriam Akavia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Miriam_Akavia
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miriam_Akavia#Laamu
Wikipedia: Grace Akello
https://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Akello
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Akello#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Bella Akhmadulina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bella_Akhmadulina
Izabella Akhatovna Akhmadulina (Russian: Бе́лла (Изабе́лла) Аха́товна Ахмаду́лина, Tatar: Белла Әхәт кызы Әхмәдуллина; yande 10 liiyru setto hiitade dowgu alif 1937 - 29 jola 2010) ko mawɗo mawɗo mawɓe Soviet e Russia, mawɗo binndi e winndotooɗo, e winndinoowo, mo anndaa e ɗemngal mum. O wonnoo e nder ɓamtaare ɗemngal Pulaar e Pulaar.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bella_Akhmadulina#Hiimobe
Wikipedia: Anna Åkerhielm
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_%C3%85kerhielm
Anna Åkerhielm ko Åkerhjelm, jibinaaɗo Anna Agriconia (1642 - 11 feebariyee 1698), wonnooɗo winndaande Suwede, e ɗemɗe hawti e Latin, e jaayndiyanke. O woni debbo arande nder Swidya mo ɓe teddini ngam kuuɗe maako (1691).
Wikipedia: Susanna Alakoski
https://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_Alakoski
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_Alakoski#Biography
Wikipedia: Elena Akselrod
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Akselrod
Elena Meerovna Akselrod (Russian: Еле́на Ме́еровна Аксельро́д, IPA: [jɪˈljɛnə ˈmjejɪrəvnə ɐksjɪljˈrot] i; Belarusian: Алена Меераўна Аксельрод; jibinaaɗo 1932 e Minsk, Belarus) ko mawɗo mawɗo e moftorɗo Rus. O debbo mawɗo artist Meer Akselrod, o winndi defte dow baaba maako.
Pages including recorded pronunciationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_including_recorded_pronunciations
Pages with Russian IPAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_Russian_IPA
Wikipedia: Seza Kutlar Aksoy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Seza_Kutlar_Aksoy
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seza_Kutlar_Aksoy#Biography
Wikipedia: Julia Carter Aldrich
https://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Carter_Aldrich
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Carter_Aldrich#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Mirra Alfassa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mirra_Alfassa
Mirra Alfassa (21 feebariyee 1878 - 17 Noofambar 1973), anndiraa e yimɓe makko no The Mother ko La Mère, o wonnoo guru ruuhu, mo anndinoowo yoga e mo anndinoo yoga, e gollanɗo e Sri Aurobindo, mo o yi'i o mari yoga e makko e o noddi mo "The Mother". O waɗi Ashram Sri Aurobindo e o waɗi wuro Auroville; o mari semmbe e dow yoga Integral.
Wikipedia: Júlia Lopes de Almeida
https://ff.wikipedia.org/wiki/J%C3%BAlia_Lopes_de_Almeida
Júlia Valentina da Silveira Lopes de Almeida (Septemba 24, 1862 - May 30, 1934) wondi go'o nder rewɓe arandeeji Braziliyaɓe ɓe keɓii anndal e jaɓugo ummaatoore bana mawɗo. Nder golle ɗe waɗi duuɓi cappanɗe jowi, o winndi nder feere feere feere nder ɗemɗe adaaɗe; ko ɗum woni, ko o winndi, ko winndi e nder semmbe naturalist Émile Zola e Guy de Maupassant, ko heɓi hakkilantaaku yimɓe ɓennuɓe.
Wikipedia: Abimbola Alao
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Alao
Abimbola Gbemi Alao ko jannginoowo e winndaako. Abimbola jibini nder liyde Ibadan, foobeena lisde Naajeeriya O janngini e jaŋgirdee Ibadan, Naajeeriya to o heɓii BA (Hon) nder classics nder dowgu alif 1988 e MA Classics nder hiitade 1991.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Alao#Hiimoɓe
Wikipedia: Mathilde Alanic
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mathilde_Alanic
(surname, Miranda; 10 Noofambar 1864 - 20 Oktoobar 1948) wonnooɗo winndaande Farayse mawɗo noomiya e koftal. Kuugal maako wurtini nder Les Annales politiques et littéraires, L'Eventail, Le Magasin pittoresque, Musée des familles, Le National illustré, La Petite Illustration, Le Petit Journal, Le Petite Parisien, Revue de l'Anjou, e nder nder nder nder feere feere.
Wikipedia: Alice Albinia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Albinia
Mathilde Alanic (ou daayaama ƴande; 10 liiyru bowtal hiitade dowgu alif 1864 - 20 dowgu silto 1948) wonnooɗo winndaande Farayse mawɗo noomiya e koftal. Kuugal maako wurtiini nder Les Annales politiques et littéraires, lenentail, Le Magasin pittoresque, Musée des familles, Le National illustré, La Petite Illustration, Le Petit Journal, Le Petite Parisien, Revue de l'Anjou, e nder nder nder nder feere feere.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Albinia#Hiimobe
Wikipedia: Deborah Alcock
https://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Alcock
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Alcock#Laamu
Wikipedia: Concepción Aleixandre
https://ff.wikipedia.org/wiki/Concepci%C3%B3n_Aleixandre
María de la Concepcion Aleixandre Ballester, anndiraa kadi e Maria de la Conception Isidra Faustina Stephanie Vicenta (1862, Valencia - 1952) wonnoo jannginoowo, doktoor, ginekologu, foonduɗo, anndudi, e winndiyanke. O'o debbo arandeejo nder ummaatoore go'o nder lesdi Spain.
Wikipedia: Ave Alavainu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ave_Alavainu
Ave Alavainu (4 oktoobar 1942 - 3 abriil 2022) wonnoo ko mawɗo e winndiyanke Estonia. O jibinaa e Tartu e 4 Oktoobar 1942 o maayi e 3 abriil 2022 e duuɓi 79.
Wikipedia: Solvej Balle
https://ff.wikipedia.org/wiki/Solvej_Balle
Solvej Balle (dimaa 16 August 1962 to Bovrup, Sønderjylland) ko winndiyanke Denmark.
Wikipedia: Margarita Bobba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margarita_Bobba
Margarita Bobba (fl. 1560), ko winndaako e debbo mawɗo Casale Monferrato, ko Gioseffantonio Morano holli mo o mari ɓernde mawnde e o anndina ɗemɗe Latin e Itali e nder ɗemɗe poesirɗe.
Wikipedia: Ana Cecilia Blum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Cecilia_Blum
O janngini Siyyaaku Politika e Fedde e Jaŋde Vicente Rocafuerte Lay e Guayaquil. O huuwani ngam haalde haalde e wiɗto dow ɗemngal ngal e Catholic University of Guayaquil, Andan University of Quito e FACSO University of Guayquil.
Wikipedia: Anni Blomqvist
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anni_Blomqvist
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anni_Blomqvist#Biography
Wikipedia: Antonina Bludova
https://ff.wikipedia.org/wiki/Antonina_Bludova
Antonina Dmitrievna Bludova kantee (Антонина Дмитриевна Блудова; daayaama yande 25 liiyru bowtal hiitande dowgo alif 1813 - 9 bowtal 1891) wonnooɗo rusiyankoore moƴƴo, salonist, memoirist e debbo mo ɗon jaɓɓa.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonina_Bludova#Hiimoɓe
Wikipedia: Ilse Blumenthal-Weiss
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ilse_Blumenthal-Weiss
Ilse Blumenthal-Weiss (14 oktoobar 1899 - 10 août 1987) wonnoo mawɗo mawɗo Almaami. O heɓii baawɗe nder Westerbork e Theresienstadt, o winndi dow halki
Wikipedia: Irena Bobowska
https://ff.wikipedia.org/wiki/Irena_Bobowska
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irena_Bobowska#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Liliana Bodoc
https://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Bodoc
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Bodoc#Laamu
Wikipedia: Liliana V. Blum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_V._Blum
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_V._Blum#Biography
Wikipedia: Enid Blyton
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enid_Blyton
Enid Mary Blyton (11 August 1897 - 28 Noofambar 1968) wonnooɗo winndaako ɓiyɓe leydi Ingiltere, defte mum laati bestseller nder duuniyaaru gila duuɓi 1930's, jaaynde ɓuri miliyaaruuji 600. Deftere maako ɗonno ɓeyda ɓurugo anndugo, nden ɗonno haaldiraa nder ɗemɗe cappanɗe joweego.
Wikipedia: Cecil Bødker
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cecil_B%C3%B8dker
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecil_B%C3%B8dker#Biography
Wikipedia: Christina Björk
https://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_Bj%C3%B6rk
O jibinaa e Stockholm e janngii e nder galle Graphic Institute ɗon. O waɗi golle nder nder nder nder go'o nder nder nder defte nder nder nder teeteere, nden o anndini Lena Anderson, mo o golli bee Björk nder defte feere feere.
Wikipedia: Isa Blagden
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Blagden
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Blagden#Laamu
Wikipedia: Adriana Bittel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adriana_Bittel
== Yimɓe jeyaaɓe ==
Yimɓe jeyaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adriana_Bittel#Yimɓe_jeyaaɓe
Wikipedia: Emily Montague Mulkin Bishop
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Montague_Mulkin_Bishop
Emily Montague Mulkin Bishop (woowo, Mulkin; 3 Nuwambar 1858 - 22 Nuwambar 1916) wonnoo jaajinoowo e jannginoowo Delsartean Amerik nder ɓorniiji, hollaago e aada ɓalli. O anndini o go'o nder mawɓe jaayndiyaaɓe e winndiiɓe dow haala ngol nder leydi Amerika, e nder nden wakkati o huutori innde Emily M.
Wikipedia: Sigrún Edda Björnsdóttir
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sigr%C3%BAn_Edda_Bj%C3%B6rnsd%C3%B3ttir
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sigr%C3%BAn_Edda_Bj%C3%B6rnsd%C3%B3ttir#Ɓiɗɗo
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sigr%C3%BAn_Edda_Bj%C3%B6rnsd%C3%B3ttir#Nolde_hoore
Wikipedia: Marie Bjelke Petersen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bjelke_Petersen
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bjelke_Petersen#Laamu
Wikipedia: Elizabeth Bishop
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Anne Bishop
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Bishop
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Bishop#Biography
Wikipedia: Poldy Bird
https://ff.wikipedia.org/wiki/Poldy_Bird
== Fedde e golle ==
Fedde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poldy_Bird#Fedde_e_golle
Wikipedia: Clementina Black
https://ff.wikipedia.org/wiki/Clementina_Black
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clementina_Black#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Ángeles López de Ayala
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngeles_L%C3%B3pez_de_Ayala
Ángeles López de Ayala y Molero jibini nder Seville, 21 Septemba 1858. Hakkilantaaku maako ɗon ɗon dow Republicanism Spain, feminism e ideology Freemasonry.
Wikipedia: Ángela Figuera Aymerich
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngela_Figuera_Aymerich
== Fedde fuɗɗam ==
Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngela_Figuera_Aymerich#Fedde_fuɗɗam
Wikipedia: Güzide Sabri Aygün
https://ff.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCzide_Sabri_Ayg%C3%BCn
== Nolde hoore ==
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCzide_Sabri_Ayg%C3%BCn#Nolde_hoore
Wikipedia: Suzanne Axell
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_Axell
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_Axell#Kuugal
Wikipedia: Félicie d'Ayzac
https://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A9licie_d%27Ayzac
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A9licie_d%27Ayzac#Biography
Wikipedia: Susanne Ayoub
https://ff.wikipedia.org/wiki/Susanne_Ayoub
Susanne Ayoub (duggi e hitaande 1956 e Baghdad) ko winndiiɗo, jaayndiyanke e filmmaker. O anndiraa ko ɓuri heewde ngam defte mum ɗen, bana Engelsgift (2004), ko Hoffmann und Campe ha Hamburg, wonande ko heewde e nder leyɗe goɗɗe.
Wikipedia: Diane Awerbuck
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Awerbuck
Diane Awerbuck (dimaa 1 abriil 1974) ko winndaako nder Afrik worgo. Wolof maako, Gardening at Night, heɓii 2004 Commonwealth Writers' Prize, Best First Book (Africa e Caribbean), nden o wondi nder nder nder nder darnde darnde daranaaku Dublin International Literary Award.
Wikipedia: Majgull Axelsson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Majgull_Axelsson
== Nolde e golle ==
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Majgull_Axelsson#Nolde_e_golle
Wikipedia: Avvaiyar (poyeta karnijum 8)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Avvaiyar_(poyeta_karnijum_8)
Avvaiyar (Tamil: ⁇ வையார்) ko mawɗo mawɗo mawɓe Tamil o jooɗii e nder karnuwol jeeɗiɗawel walla joweetati e o jeyaa e mawɗo mawjo-saint Sundarar. O laatiɗo Vinayagar Agaval, ko habaruji poetic habbugo Allah Hindu Ganesha.
Wikipedia: Shokoofeh Azar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shokoofeh_Azar
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shokoofeh_Azar#Laamu
Wikipedia: Hind Azouz
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Azouz
Azouz jibinaa nder Tunis, o ɗon moodi. O wurtini bolle e defte nder kuuje feere feere nder nder nder golle mum, hawti e al-Hayah al-thaqafiya, al-Fikr, Qisas, al-Idha'a, al-Mar'a, Al-Tarbiya al-shamila, al-'Amal, e al-Sabah; o wurtini bo bolle bolle bolles, Fi-l-darb-al-tawil (Horo laawol juuti), nder hitaande 1969.
Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citations
Wikipedia: Pamela Andersson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Andersson
Pamela Kristina Alselind, (woowo Andersson, danygol 13 Maars 1965) ko haalanɗo Suwede mo winndi ngam Expressen e nder nder magazine Amelia. E hitaande 2006 o jokki nder show SVT På spåret e Tomas Bolme.
Wikipedia: Sophia de Mello Breyner Andresen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_de_Mello_Breyner_Andresen
== Nolde e golle ==
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_de_Mello_Breyner_Andresen#Nolde_e_golle
Wikipedia: Nadija Hordijenko Andrianova
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nadija_Hordijenko_Andrianova
Nadia Hordijenko Andrianova (Надія Миколаївна Андріанова-Гордиєнко e ɗemngal Ukrainian; 1921-1998) wonnoo winndaako e winndoowo ɗemngal Esperanto. O janngini ɗemngal e journalism nder Kyiv e o wurtini artikooji e baylitol nder Paco e Hungara Vivo.
Wikipedia: Isobel Andrews
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isobel_Andrews
Isabella Smith Andrews (woowo Young; 2 Nuwambar 1905 - 19 Juun 1990), anndiraaɗo e Isobel Andrews, o wonnooɗo Scottish-born New Zealandɗo, mawɗo, winndaɗo, winndaaɗo e mawɗo. O winndi ɓurɗe cappanɗe jeewte, ɗuuɗal maɓɓe wurtini, o wondi e suudu New Zealand nder British Drama League.
Ɓiɗɗo e dewgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isobel_Andrews#Ɓiɗɗo_e_dewgal
Wikipedia: Neshani Andreas
https://ff.wikipedia.org/wiki/Neshani_Andreas
Neshani Andreas (1964 - May 2011) ko winndaako Namibiya, o huutornoo kadi e nder jamma Amerik. O anndiraa ɓurɗo anndude e nder deftere makko The Purple Violet of Oshaantu, ko waɗi o woni Namibian arandeere nder nder Heinemann's African Writers Series.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neshani_Andreas#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Agustina Andrade
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agustina_Andrade
Agustina Andrade jibini nder Gualeguaychú, Entre Ríos e ƴande jeewenyi naayi 9 liiyri juko hiitade dowgu alif 1858 (ko 1861) nder wuro Gualeguayechú, nder lardunaaji Entre Ríos. O debbo mawɗo Olegario Victor Andrade e Maria Eloisa Quiñones González.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agustina_Andrade#Hiimobe
Wikipedia: Ethel Anderson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Anderson
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Anderson#Laamu
Wikipedia: Tunji Sowande
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Sowande
Tunji sowande
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Sowande#Himobe
Wikipedia: Efunsetan Aniwura
https://ff.wikipedia.org/wiki/Efunsetan_Aniwura
Efunsetan Aniwura
Wikipedia: Ghali Umar Na'Abba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ghali_Umar_Na%27Abba
Ghali Umar Na'Abba
Taarihi makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghali_Umar_Na%27Abba#Taarihi_makko
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghali_Umar_Na%27Abba#Himobe
Wikipedia: Daniel Aladesanmi II
https://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Aladesanmi_II
Daniel Akomolafe Anirare Aladesanmi II OBE CFR (1902 - 7 janngo 1983) wonnoo Yoruba Oba mo laamiiɗo e dow Ewi Ado Ekiti nder Leysdi Naajeeriya gila 1937 haa 1983.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Aladesanmi_II#Ngendam
Wikipedia: Anthony Sanusi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Sanusi
Anthony Saliu Sanusi (2 janngo 1911 - 8 lewru Bowte (2009) wonnoo Bishop Naajeeriya to Cakkol Roma Katholik.Anthony Sanusi jibinaa Iperu, Naajeeriya nder 1911.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Sanusi#Himobe
Wikipedia: Jaleh Amouzgar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaleh_Amouzgar
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaleh_Amouzgar#Laamu
Wikipedia: Ingrid Andersen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Andersen
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Andersen#Biography
Wikipedia: Emilie Andersen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_Andersen
Ottine Caroline Emilie Andersen (1895-1970) ko taariikoowo e ardiiɗo leydi Denmark. An intricate researcher, golle maako arande Grams Historie (1926) wondi taariika fawru dow Gram Estate at Gram to saŋre Jutland, ko o waɗi ngam joomum Adolph Brockenhuus Schack.
Wikipedia: Sofia Andrukhovych
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia_Andrukhovych
Sofia Andrukhovych jibinaa e Ivano-Frankivsk, ɓiɗɗo Yurii Andrukhovich. O wareeɗo e mawɗo winndannde leydi Ukraine Andriy Bondar, ɓe woodi ɓiɗɗo debbo Varvara, jibinaaɗo 10 mars 2008.
Wikipedia: Emma Andijewska
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Andijewska
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Andijewska#Biography
Wikipedia: Kashifu inuwa abdullahi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kashifu_inuwa_abdullahi
KASHIFU INUWA ABDULLAHI
Wikipedia: Michael Imoudu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Imoudu
Wikipedia: Ata Idung Afaha Ekid
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_Idung_Afaha_Ekid
Ata Idung Afaha ko wuro nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Eket nder diiwal Akwa Ibom, Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_Idung_Afaha_Ekid#Firooji
Wikipedia: Soun Ogbomosho
https://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_Ogbomosho
Soun of Ogbomoso woni ko innde laamu hokki laamɗo Laamu Ogbomosho.https://punchng.
Lysidi bidido Ogbomoshohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_Ogbomosho#Lysidi_bidido_Ogbomosho
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_Ogbomosho#Himobe
Wikipedia: Ede Urua
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_Urua
Ede Urua ko wuro nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Eket nder Diiwal Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_Urua#Firooji
Wikipedia: Ibeno Beach
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_Beach
Ibeno Beach Ibeno Beach ko go'o nder njanguuji nder Atlantik maayo dow maayo Ibeno nder Akwa Ibom. Ɗum woni laamorgo cembal ɓurngal nder Afrik hirnaange Qua Iboe River estuary ɗum laamorgo mawnde nder Ibeno Beach.
Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_Beach#Luttugol
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_Beach#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_Beach#Firooji
Wikipedia: Jaŋde Uyo Teaching Hospital
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%C5%8Bde_Uyo_Teaching_Hospital
University of Uyo Teaching Hospital (UUTH) ko suudu sarɗi nder Abak road, Uyo, Akwa Ibom, nder lesdi Naajeeriya. Haftowol ngal fuɗɗii bana Haftool Haftoore Akwa Ibom, ɗum haɓɓii e laamu Akwa Ibam nder hitaande 1994 nder laamu Yakubu Bako.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%C5%8Bde_Uyo_Teaching_Hospital#Firooji
Wikipedia: Babagana Umara Zulum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum
Babagana Umara Zulum CON (born 25 August 1969) is a Nigerian professor and politician who has served as governor of Borno State since 2019 under the platform of the All Progressive Congress (APC).
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Ɓiɗɗo
Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Jaŋde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Kuugal
Siyasalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Siyasal
Ɗaɓɓude huccukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Ɗaɓɓude_huccuki
Jaɓɓorgo Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Jaɓɓorgo_Fedde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Firooji
Wikipedia: Cheif Michael Adeniyi Agbolade Ishola Adenuga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Michael_Adeniyi_Agbolade_Ishola_Adenuga
Chief Michael Adeniyi Agbolade Ishola Adenuga Jr CSG GCON (dunde 29 abriil 1953) ko jaaynoowo miliyaar Naajeeriya, e neɗɗo tataɓo ɓurɗo jawdi e nder Afrik.Kampaani maako Globacom woni jaɓoowo telekoom ɗiɗaɓo ɓurɗo mawnude nder Leysdi Naajeeriya, nden ɗon woodi boo nder lesdi Ghana e Benin.
Wikipedia: FCT
https://ff.wikipedia.org/wiki/FCT
FCT Eii Federal capital Territory lysidi Naajeeriya nder Afrik.
Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_maps
Wikipedia: APC
https://ff.wikipedia.org/wiki/APC
APC ojanja eii jam, ei iyyawal jiegol arduwgal liyde Gillespie imaade hiitadee dowgo 2013 Naajeeriya en jooni ko bididow ardiidow jaagurdo lisde Ahmed bola Tinubu too Abuja
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/APC#Hiimoɓe
Wikipedia: Umm Anmar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Anmar
Umm Anmar (Arabic: أم أنمار الخزاعية) ko debbo nder Banū Khuza'āh clan mo hawti e Ṣaḥābah Muhammadu. O soodi maccuɗo Khabbab ibn al-Aratt.
Debbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Debbo
Rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Rew%C9%93e
Wikipedia: Ireti Kingibe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ireti_Kingibe
Ireti Heebah Kingibe (dunde 2 lewru junngo 1954) ko mooliiɗo e politikkoore lesdi Naajeeriya.O suɓii wonde ardiiɗo senate daraniiɗo FCT nder suɓaaji senatajjo Naajeeriya hitande 2023 nder partiya Labour.
Wikipedia: Osifekunde Ijebu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Osifekunde_Ijebu
Osifekunde Ijebu (duggi ko 1795) ko Ijebu neɗɗo, ko haala makko, hono no o ɓooyi e nder jaaynde Atalantika, woni go'o nder defte ɓurɗe jaayndeeji Yoruba.
Wikipedia: Augustus Molade Akiwumi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Augustus_Molade_Akiwumi
Augustus Molade Akiwumi JSC (7 sedto Alif 1891 - 1985) wonnoo laamɗo e laamɗo mo o laati Hooreejo leydi Gana ɗiɗmere gila 1958 e 1960 e hooreejo leydi leydi Gana hakkunde 1960 e 1961.
Wikipedia: Taos Amrouche
https://ff.wikipedia.org/wiki/Taos_Amrouche
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taos_Amrouche#Biography
Wikipedia: Lena Anderson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lena_Anderson
Nder 1984, Anderson heɓii Elsa Beskow-plaketten [sv]. O heɓii jaŋde jaŋde Rabén & Sjögren nder hitaande 1984.
Wikipedia: Laurie Halse Anderson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laurie_Halse_Anderson
Laurie Beth Halse jibini 23 Oktoobar 1961, to Rev. Frank A.
Wikipedia: Virginie Ancelot
https://ff.wikipedia.org/wiki/Virginie_Ancelot
Marguerite-Louise Virginie Chardon Ancelot (1792-1875) wonnooɗoɗoɗoɗo Farayse, winndaɗo e winndannde. Ancelot jibini nder wuro jaɓɓiɗo nder Dijon, o waree e mawɗo ɗemngal Jacques-François Ancelot.
Wikipedia: Annemette Kure Andersen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Annemette_Kure_Andersen
Annemette Kure Andersen (d. 1962) woni mawɗo mawɗo danyeere e jaayndiyanke mawɗo.
Wikipedia: Jessica Anderson (joodiɗo)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jessica_Anderson_(joodi%C9%97o)
Jessica Anderson jibini Jessica Margaret Queale e Gayndah, Queensland, nder 25 lewru Septemba 1916 to Charles James Queale e Alice Queale (woowo Hibbert). Baaba Anderson, Charles Queale (1867-1933), o ɓiy ɓiɗɗo ɓiyɗo nder saare Irish mawɗo, nden o tan jibini nder Australia.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jessica_Anderson_(joodi%C9%97o)#Hiimoɓe
Wikipedia: Loula Anagnostaki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Loula_Anagnostaki
She was born in Thessaloniki. She was the sister of poet Manolis Anagnostakis.
Wikipedia: Ángela María de la Concepción
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngela_Mar%C3%ADa_de_la_Concepci%C3%B3n
Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.
Wikipedia: Barbara Anderson (jooftaako)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Anderson_(jooftaako)
Barbara Anderson Barbara Lillias Romaine Anderson, Lady Anderson jooftooko (woowo Wright, yande 14 liiyru bowtal hiitande dowgo alif 1926 - 24 mars 2013) wonnooɗo New Zealandɗo winndaako he nder leydi New Zealand mo o heɓii anndal e nder leydi e wonɗo winndaaku ɓurɗo feere caggal nde deftere mum arande wurtinaama e duuɓi cappanɗe jeegom.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Anderson_(jooftaako)#Hiimoɓe
Wikipedia: Lola Anglada
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_Anglada
Ɓiɗɗo wuro Barcelona e fuɗɗam ɓaleeɓe Tiana, o janngini e La Llotja de Barcelona bee Joan Llaverias e Antoni Utrillo, ɓe mballi Anglada heɓugo haɓɓuki mum arande nder Sala Parés e nder jardiwal fuɗnaande ¡Cu-Cut! , ko hollitii ko o waɗi.
Wikipedia: Ikram Antaki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikram_Antaki
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikram_Antaki#Biography
Wikipedia: Elmira Antommarchi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elmira_Antommarchi
Elmira Antommarchi (born in Cúcuta, Colombia) was a Colombian poet who published numerous poems. All her poems appear in various anthologies.
Wikipedia: María Nsué Angüe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Nsu%C3%A9_Ang%C3%BCe
== Ɓaawo e nguurndam mum ==
Ɓaawo e nguurndam mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Nsu%C3%A9_Ang%C3%BCe#Ɓaawo_e_nguurndam_mum
Wikipedia: Enriqueta Antolín
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enriqueta_Antol%C3%ADn
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enriqueta_Antol%C3%ADn#Biography
Wikipedia: Moyoco Anno
https://ff.wikipedia.org/wiki/Moyoco_Anno
Moyoco Anno (安野 モヨコ, Anno Moyoko, jibinaaɗo 26 mars 1971) ko jappeenɗo manga artist e mawɗo fashion, e defte keewɗe ɗe winndaa e nder ɗemɗe ɗiɗi. Kuugal maako Sugar Sugar Rune heɓii ko Kodansha manga award for children nder hitaande 2005.
Wikipedia: Hana Andronikova
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hana_Andronikova
Andronikova jibinaa nder Zlín. Caggal nde o yahi nder suudu jaŋde nder Zlín, o janngini ɗemngal Farayse e Czech e Faculty of Arts of Charles University e Prague.
Wikipedia: Lalithambika Antharjanam
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lalithambika_Antharjanam
Lalithambika Antharjanam (30 mars 1909 - 6 feebari 1987) wonnooɗo wonde jaayndiyanke e ummatoore leydi Indiyanke, anndiraaɗo e golle mum ɗenngal ɗemngal Malayalam. O ɗon hawta bee ko'e hooreejo leydi Indiya e ko'e ummaatoore Nambuthiri e defte maako ɗon holla no o ɗon haani dow darnde rewɓe nder ummaatoore, nder saare e bana neɗɗo.
Wikipedia: Gloria E. Anzaldúa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_E._Anzald%C3%BAa
Gloria Evangelina Anzaldúa (Septemba 26, 1942 - May 15, 2004) ko jannginoowo Amerik mo wi'eteeɗo Chicana feminizm, miijo aada, e miijo queer. O ɗon haɓɓii deftere maako ɓurɗe anndugo, Borderlands/La Frontera: The New Mestiza (1987), dow nguurndam maako ɓuwaago dow saŋki lesdi Mexico e Texas, o hawti e kuuɗe maako nder kuuɗe maako.
Wikipedia: Harriett Ellen Grannis Arey
https://ff.wikipedia.org/wiki/Harriett_Ellen_Grannis_Arey
Harriett Ellen Grannis Arey (woowo, Grannis; innde pen, Mrs. H.
Wikipedia: Amelia Bloomer
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Bloomer
amelia bloomer
Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Bloomer#Hiimbe
Wikipedia: Barbara Bloemink
https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Bloemink
Barbara J. Bloemink (daayaama hiitade dowgu alif 1953) ko taariikaaku seni Amerik e darinoowo e mawɗo mawɗo mawɓe jaayndiyankooɓe jowitiiɓe e jaayndiyaaku.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Bloemink#Firooji
Wikipedia: Elizabeth Blower
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Blower
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Blower#Laamu
Wikipedia: Yde Schloenbach Blumenschein
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yde_Schloenbach_Blumenschein
Yde (Adelaide) Schloenbach, ɓaawo Blumenschein e nder nyalaade, (26 mai 1882 e São Paulo - 14 mars 1963 e São Paulo) wonnoo ko mawɗo jaayndiyankoojo e jaayndiyaajo leydi Brazil anndiraaɗo Colombina. O naftiri e innde pen Paula Brasil.
Wikipedia: Teresa Bandettini
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Bandettini
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Bandettini#Laamu
Wikipedia: Minerva Bloom
https://ff.wikipedia.org/wiki/Minerva_Bloom
Minerva Bloom wonnooɗo haalaaji ɗiɗi e jaaynde mawɗo jaaynde e jibinaa e hitaande 1959 e Tinguindin, Michoacán, wuro go'o nder hooseeje Sierra Madre nder lesdi Mexico. O jooɗii e o woni lammiijo US, gila 1983 o winndi poemji e nder Farayse e nder ɗemngal mumngal Espaañ.
Wikipedia: Marie-Claire Bancquart
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Claire_Bancquart
Marie-Claire Bancquart (21 Julaay 1932 - 19 Feebari 2019) wonnooɗo mawɗo mawɗo Farayse, deftere, jannginoowo e jannginooɗo ɗemngal. O heɓii Grand prix de la Critique littéraire of the Académie Française, ko woni ardiiɗo dow ɗemngal Farayse e aada, e dow keewɗe keewɗe feere.
Wikipedia: Karen Blixen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_Blixen
Baroness Karen Christenze von Blixen-Finecke (d. Dinesen; 17 abriil 1885 - 7 setembar 1962) wonnooɗo tabaruɗo Denmark winndi e ɗemngal Danish e English.
Wikipedia: Carmen-Francesca Banciu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen-Francesca_Banciu
Ɓiɗɗo Lipoova, Arad, o debbo wonɗo e laamu Romaniya. Banciu janngini wall painting e wall trade nder nder nder nder suudu jaŋde Bucharest.
Wikipedia: 3 Anna ɗon hulna
https://ff.wikipedia.org/wiki/3_Anna_%C9%97on_hulna
Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.
Wikipedia: Süreyya Aylin Antmen
https://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_Aylin_Antmen
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_Aylin_Antmen#Biography
Wikipedia: Alexandra Annenskaya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Annenskaya
Alexander annenskaya
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Annenskaya#Hiimobe
Wikipedia: Loreta Anilionytė
https://ff.wikipedia.org/wiki/Loreta_Anilionyt%C4%97
Loreta Anilionytė (duroo e Kaunas) ko laamiiɗo leƴƴi Litou, winndiɗo e tafsirɗo. O'o'o'i jannginoowo jaŋde e ɗemngal ngal e nder janngirde Lithuanian University of Educology e jaŋde PhD e nder Lithuanian Culture Research Institute (ko'o'a fuɗnaaki dabare Filosofiya, Soosiology e Law Institute).
Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citations
Wikipedia: Nina Annenkova-Bernár
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_Annenkova-Bern%C3%A1r
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_Annenkova-Bern%C3%A1r#Laamu
Wikipedia: Marie Louise Andrews
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Louise_Andrews
Marie Louise Andrews (woowo, Newland; 31 Oktoobar 1849 - 7 Febraayo 1891) wonnooɗo winndaako e jaayndiyanke Amerik diga Indiana. O wondi mo o haɓɓiiɓe wonde Western Association of Writers, o waɗi hooreejo maɓɓe gila nde o haɓɓiri haa lewru Juun 1888, nde o hooti.
Wikipedia: Merlinda Bobis
https://ff.wikipedia.org/wiki/Merlinda_Bobis
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merlinda_Bobis#Biography
Wikipedia: Lana Citron
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lana_Citron
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lana_Citron#Biography
Wikipedia: Gabrielle Civil
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Civil
== Ɓaawo e janngirde ==
Ɓaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Civil#Ɓaawo_e_janngirde
Wikipedia: Birutė Ciplijauskaitė
https://ff.wikipedia.org/wiki/Birut%C4%97_Ciplijauskait%C4%97
birute ciplijauskaite beddow debbo doktoor e ginekolog, mawɗo suudu ndun Klaipeda, o yahdi Kaunas Conservatory nden o ɗon orto Lituwaniya wakkati konu duuniyaaru ɗiɗaɓo. O jaɓɓii e jaŋde Tübingen nder hitaande dowgu alif 1956 nden o jaɓɓii to jaŋde Montreal.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birut%C4%97_Ciplijauskait%C4%97#Hiimobe
Wikipedia: Jacqueline Fatima Bocoum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Fatima_Bocoum
Jacqueline Fatima Bocoum ko wonɗo habaruɗo mo fuɗɗii winndude e leydi Senegal nder hirnaange Afrik. O ɗon jeyaa kadi hooreejo jaayndiyankooɓe Com 7.
Wikipedia: Joanna Chmielewska
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joanna_Chmielewska
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanna_Chmielewska#Biography
Wikipedia: Muazzez İlmiye Çığ
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muazzez_%C4%B0lmiye_%C3%87%C4%B1%C4%9F
Muazzez İlmiye Çığ (dimaa 20 lewru junngo 1914) ko archaeologist Turki e Assyriologist mo anndini e jannguki ummatoore Sumeriya. O ɓeydi haalu nder duniyaru Musulmana nden o heɓii haalu nder nder nder nder duniyaaru nder hitaande 2006 bee hollude maako, nder deftere maako nder hitaande ɓaawo, wonde ɓandu ɓandu ɓorndi e rewɓe Arab fuɗɗiti nder duniyaru Muslim, amma haani ɓorndi duuɓi 5,000 ɓaawo ɗum e ardiiɓe diina Sumeriya ngam huutore ɓikkoy nder jonta..
Wikipedia: Erma Bombeck
https://ff.wikipedia.org/wiki/Erma_Bombeck
Between 1965 and April 17, 1996 – five days before her death – Bombeck wrote over 4,000 newspaper columns, using broad and sometimes eloquent humor, chronicling the ordinary life of a Midwestern suburban housewife. By the 1970s, her columns were read semi-weekly by 30 million readers of the 900 newspapers in the U.
Wikipedia: Marina Boroditskaya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marina_Boroditskaya
O woni mo winndiiɗo defte tati e defte poem, defte sappo e ɗiɗi e defte keewɗe e ɗemɗe e ko faalaaɗe e ɗerewol Farayse. Firo maako nder defte Alan Garner's The Weirdstone of Brisingamen e The Moon of Gomrath, ɗum teddini dow British Culture Council.
Wikipedia: Phyllis Bottome
https://ff.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Bottome
Twentieth Century Authors: A Biographical Dictionary of Modern Literature, edited by Stanley J. Kunitz and Howard Haycraft, New York, The H.
Wikipedia: Marcela Iacub
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marcela_Iacub
Marcela Iacub (duggi 1964) woniɗoɗoɗo e jaayndeejo Argentine mo anndini e wiɗto e wiɗtooji bioethics, jooɗiiɗo e Farayse. hitaande 2013, Iacub waɗi ko haani ngam haɓɓugo hakkille mum to Downique Strauss-Kahn: roman mum Belle et Bête hawti e neɗɗo mo o waɗi dow maako.
Joomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcela_Iacub#Joomi_e_golle
Wikipedia: Amelia Denis de Icaza
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Denis_de_Icaza
Amelia Denis de icaza
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Denis_de_Icaza#Hiimobe
Wikipedia: Eva Ibbotson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_Ibbotson
== Nolde hoore ==
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_Ibbotson#Nolde_hoore
Wikipedia: Youmna Chlala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Youmna_Chlala
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youmna_Chlala#Biography
Wikipedia: Colette Nic Aodha
https://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Nic_Aodha
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Nic_Aodha#Biography
Wikipedia: Alice Bailey
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Bailey
Alice Ann Bailey (ou daayaama ƴande 16 liiyru silo hiitade dowgu alif 1880 - 15 morso dowgu alif 1949) wonnoo winndiyanke defte ɓurɗe sappo e nayi dow ɗemɗe teosofi, e wonnoo gooto e winndiyankoore arandeeji ngam huutoree ko New Age. Bailey jibini bana Alice La Trobe-Bateman, nder Manchester, Ingiltere.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Bailey#Hiimobe
Wikipedia: Doreen Baingana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Doreen_Baingana
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doreen_Baingana#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Isabella Margaret Elizabeth Blandin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_Margaret_Elizabeth_Blandin
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_Margaret_Elizabeth_Blandin#Biography
Wikipedia: Carmen Blanco
https://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen_Blanco
Carmen Blanco (duggi 1954 Lugo, Galicia, Spain) ko winndaako e jaagorɗo debbo Espaañ. O woni jannginoowo ɗemngal Galician e jaŋde Santiago de Compostela.
Wikipedia: Laamu Russiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_Russiya
Laamu Russiya, anndiraa kadi Imperial Russia walla Russia, ko wakkati ɓaawoore laamu Russiya diga julde mum nder lewru Noofambar 1721, haa nde nde'e mum fawi nder lewru Maars 1917. Ɗum hawti e ɓurɗe woyla Euraasi.
Wikipedia: Margaret Bakkes
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bakkes
O waree e taariikkoowo Cas Bakkes, o wondi e inna ɓiɓɓe nayi: C. Johan Bakkes, Marius, Matilde, e Christiaan Bakkes, ɗiɗo maɓɓe - Johannes e Christiaen - ɓe ngartii mawɓe
Wikipedia: Yolanda Blanco
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yolanda_Blanco
Yolanda Blanco jibini nder Managua, Nicaragua. O yahi e Universidad Nacional Autónoma de Nicaragua, nder León, hakkunde 1970 e 1971.
Wikipedia: Emily Rose Bleby
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Rose_Bleby
Emily Rose Bleby (2 Jooni 1849 - 3 Mee 1917) wonnoo jamaikaaniyankoore ummatoore nder jamaikaani. O ɗon haade e goɗɗe ummaatooje hawti bee British Women's Temperance Association, Sons of Temperance, Independent Order of Good Templars, Band of Hope Union, e World's Woman's Christian Temperance Union (WWCTU).
Wikipedia: Ellen-Sylvia Ɓii-Baaɗe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ellen-Sylvia_%C6%81ii-Baa%C9%97e
Ɓiɗɗo 12 lewru Yuli 1925 nder Jukkasjärvi, Kiruna Municipality, nder woyla woyla Suwede, Ellen-Sylvia Blind ɓooynoo nder saare mawɓe reene, to o ɗon wolwi Sami woyla bana ɗemngal mum. Nder hitaande 1946, o waree Lars-Johan Blind, mo ɗonno ɗon nyaamo reene, o mari ɓiɓɓe njoweego.
Wikipedia: Marion Bloem
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_Bloem
Marion Bloem (born 24 August 1952 in Arnhem, Netherlands) ko holandiyankoore jaaynde e jaaynde film ji'eteeɗo Indo (mixed Dutch and Indonesian), ɓurɗo anndude no o winndi deftere jaayndeede Geen gewoon Indisch meisje (No Ordinary Indo Girl) e jaayndiyanke film 2008 ver van familie (Far from Family).
Wikipedia: Mastoureh Ardalan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mastoureh_Ardalan
Ardalan nació en Sanandaj, Kurdistán oriental/Kurdistán iraní y murió en Sulaymaniyah, Kurdistân sur/Kurdistan iraquí. Era miembro de la aristocracia feudal en la corte del principado de Ardalan centrado en Senna.
Wikipedia: Héloïse
https://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9lo%C3%AFse
Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.
Wikipedia: Catherine Arley
https://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Arley
Wikipedia: Sophie d'Arbouville
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_d%27Arbouville
sophie d,arbouville
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_d%27Arbouville#Biography
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_d%27Arbouville#Himobe
Wikipedia: Pilar Benejam Arguimbau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pilar_Benejam_Arguimbau
Pilar Benejam i Arguimbau (duggi 1937) ko geograaf e jannginoowo leydi Espaañ. Nder 1961 o jaɓi jaango nder jannginooɓe nder Sannde Bayleer Islands.
Wikipedia: Meltem Arıkan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Meltem_Ar%C4%B1kan
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meltem_Ar%C4%B1kan#Biography
Wikipedia: Amma Asante
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amma_Asante
Amma Asante MBE (dugumi 13 Septemba 1969) ko filmoowo, winndiɗo senari, mawɗo fijirde, e jaŋde to Norwich University of the Arts, jibinaaɗo to London, Ingiltere, to baaba'en Ghana. Yiɗugo maako ngam filmbal fuɗɗi nde o heɓii kuugal maako arande nder seriya teleeji ɓiyum BBC's Grange Hill.
Wikipedia: Tullia d'Aragona
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tullia_d%27Aragona
== Fedde fuɗɗam ==
Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tullia_d%27Aragona#Fedde_fuɗɗam
Wikipedia: Hannah Arendt
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hannah_Arendt
hannah Arendt
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hannah_Arendt#Hiimoɓe
Wikipedia: Ingrid Arvidsson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Arvidsson
Arvidsson nació el 3 de julio de 1919 en Lund, de Einar Löfstedt, profesor de latín, y Annie Günther, crítica literaria. Pasó sus primeros años viviendo entre la comunidad académica local.
Wikipedia: Hiro Arikawa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hiro_Arikawa
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiro_Arikawa#Biography
Wikipedia: Yemisi Aribisala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yemisi_Aribisala
== Nolde e golle ==
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemisi_Aribisala#Nolde_e_golle
Wikipedia: Charlotte Birch-Pfeiffer
https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Birch-Pfeiffer
=== Firooji ɓaawo ===
Firooji ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Birch-Pfeiffer#Firooji_ɓaawo
Wikipedia: Molly Brodak
https://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_Brodak
Molly Brodak (March 29, 1980 - March 8, 2020) ko o mawɗo Amerik, winndaɗo, e baker. O woni jaayndiyanke poemji A Little Middle of the Night (University of Iowa Press, 2010) e memoir Bandit (Grove Press, 2016).
Wikipedia: Lourdes Castrillo Brillantes
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lourdes_Castrillo_Brillantes
Lourdes Yupangco Castrillo-Brillantes ko winndaako Filippiin e ɗemngal Espaañ, jannginoowo, e jaɓiɗo Nobel Nobel e hitaande 1998. O winndi kuuɗe bana 81 Años del Premio Zobel (81 Years of the Premio Zobet), ko holliti taariika Premio Zobeta e jaɓooɓe mum; e Tesoro Literario de Filipinas, ko hawruki bolle Filipines ɗe winndaa nder karnije 20.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lourdes_Castrillo_Brillantes#Hiimoɓe
Wikipedia: George Egerton
https://ff.wikipedia.org/wiki/George_Egerton
George Egerton jibini Mary Elizabeth Annie Dunne nder Melbourne, Australia, nder hitaande 1859, to inna Protestantaaje Welsh, Elizabeth (née George, anndiraa kadi "Isabella"), e baaba katolikiyanke Irish, Captain John Joseph Dunne. Fedde fuɗɗiiɗe nder nguurndam maako ɗon marki diga jaajol hakkunde Australia, New Zealand e Chile, ammaa ɓurɗe ɓurɗe fuu nder duuɓi maako ɓaawo ɓaawo ɓernde maako ɗon ɓaawo nder Dublin, Egerton boo ɗon wi'a hoore maako nder nguurndu maako fuu bana "Irlanɗo".
Wikipedia: Vera Brittain
https://ff.wikipedia.org/wiki/Vera_Brittain
== Joomi e golle ==
Joomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vera_Brittain#Joomi_e_golle
Wikipedia: Hélé Béji
https://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A9_B%C3%A9ji
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A9_B%C3%A9ji#Biography
Wikipedia: Sybille Bedford
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sybille_Bedford
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sybille_Bedford#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Geneviève Brisac
https://ff.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Brisac
O winndi e nder defte gaɗa e defte sukaaɓe, o woni jaabaɗo ɗemngal Le Monde, e e hono Christophe Honoré o winndi e dow non Ma Fille, Tu N'iras pas Danser (2009). O ɗon ɗon ɗon ɗon haani e anorexia diga ɓiyum, o winndi "fiitol" roman, Petite (1994), nder nder maajum o ɗon wi'a haɓugo bee nyau ndu
Wikipedia: Elín Briem
https://ff.wikipedia.org/wiki/El%C3%ADn_Briem
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/El%C3%ADn_Briem#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Charlotte Brooke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Brooke
Charlotte Brooke (c. 1740 - 1793), jibinaaɗo Rantavan, ɓaawo Mullagh nder County Cavan, Ireland, woni mawɗo Reliques of Irish Poetry, ko habaru mawɗo nder poemji ɗi o hawrunoo nder ɗemngal Irish, e baylitol dow.
Wikipedia: Suzanne Brøgger
https://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_Br%C3%B8gger
Brøgger mawnini nder Denmark haa o waɗi duuɓi sappo e nayi, caggal ɗum o yahdi nder lesdi feere bee baaba maako Svend Brøgger, mo kuuwani haa UNICEF, o ɗon jooɗoto nder Colombo, Sri Lanka, ɓaawo maajum nder Bangkok, Thailand. Suzanne Brøgger warti Denmark ngam jaajugo nder jaangirde mawde duuɓi ɗiɗi ɓaawo ɗon.
Wikipedia: Frances Brooke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Frances_Brooke
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frances_Brooke#Biography
Wikipedia: Nicole Brossard
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nicole_Brossard
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicole_Brossard#Kuugal
Wikipedia: Rhoda Broughton
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rhoda_Broughton
Rhoda Broughton (29 lewru Noofambar 1840 - 5 lewru Juun 1920) wonnooɗo Welshɗo winndaade binndi e binndi. Fuu no'o o waɗi fuɗɗam waɗi no'o waɗi no'e nder ɓaawo, ko'e maako ɓaawo, kuuɗe maako ɓurɗe sembe ɗe yimɓe ɓe'e ɓe'e mbaɗataako, koo nde ɓe nodda mo laamiiɗo defte nder defte.
Wikipedia: Cristina Trivulzio Belgiojoso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cristina_Trivulzio_Belgiojoso
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cristina_Trivulzio_Belgiojoso#Laamu
Wikipedia: Anne Brodbelt
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brodbelt
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brodbelt#Laamu
Wikipedia: Sara Blædel
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Bl%C3%A6del
== Nolde hoore ==
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Bl%C3%A6del#Nolde_hoore
Wikipedia: Georgia Blain
https://ff.wikipedia.org/wiki/Georgia_Blain
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgia_Blain#Biography
Wikipedia: Augustine-Malvina Blanchecotte
https://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine-Malvina_Blanchecotte
augustine malvina blanchecotte ou daayaama ƴande 30 liiyru jula hiitade dowgu alif 1830 to lisde Paris, Farayse. O heɓii jawdi ngam o huuwto ko o jaɓoowo e jannginoowo.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine-Malvina_Blanchecotte#Hiimobe
Wikipedia: Marina Blagojević
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marina_Blagojevi%C4%87
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marina_Blagojevi%C4%87#Biography
Wikipedia: Beryl Bainbridge
https://ff.wikipedia.org/wiki/Beryl_Bainbridge
=== Ɓiɗɗo ===
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beryl_Bainbridge#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Fatima Surayya Bajia
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Surayya_Bajia
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Surayya_Bajia#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Anna Blaman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Blaman
anna blama n Ɓiɗɗo debbo Pieter Jacob Vrugt e Johanna Karolina Wessels, o jibinaa Rotterdam. Vrugt janngini Farayse ndenro yahi jannginugo Farayse nder nder nder suudu.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Blaman#Hiimoɓe
Wikipedia: Marta Brunet
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_Brunet
Joomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_Brunet#Joomi_e_golle
Wikipedia: Kanstantsia Builo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kanstantsia_Builo
Bujło'en fuɗɗii warugo nder hitaande 1909 ko Mound Flower, ko Janka Kupała waɗi. Kuuje mawɗe nder poemji maako, ɗi ɗon ɗon ɗon ɓesda e folklore, ɗon dow nguurndam laamiiɓe nder Belarus haa saa'i 1917, e konu duuniyaaru ɗiɗaɓo.
Wikipedia: Mary K. Buck
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Buck
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Buck#Biography
Wikipedia: Colette Bryce
https://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Bryce
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Bryce#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Maria Elizabeth Budden
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Elizabeth_Budden
Maria Elizabeth Budden (woowo Halsey, c. 1780 - 26 abriil 1832) wonnooɗo winndaaki, tawritorɗo e winndaaki defte sukaaɓe ɗiin, mo ɗon jeyaa e golle mum "M.
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Elizabeth_Budden#Himobe
Wikipedia: Maritza M. Buendía
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maritza_M._Buend%C3%ADa
Maritza M. Buendía (doduɗo 1974) ko moftore e moftoreeɗo e nder Zacatecas, Meksiko.
Wikipedia: Fanny Buitrago
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Buitrago
== Ɗuumɓe ==
Ɗuumɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Buitrago#Ɗuumɓe
Wikipedia: Catherine Buckle
https://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Buckle
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Buckle#Biography
Wikipedia: Mary Brunton
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Brunton
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Brunton#Laamu
Wikipedia: Klara Buda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Klara_Buda
Klara Buda jibinaa e Elbasan, Albania. Caggal nde o jaɓi darnde e ɗemngal ngal hannde e Sorbonne, o janngini taariika art e École pratique des hautes études.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Klara_Buda#Ngendam
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Klara_Buda#Himobe
Wikipedia: Layla Balabakki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Layla_Balabakki
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Layla_Balabakki#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Judy Blume
https://ff.wikipedia.org/wiki/Judy_Blume
=== Fedde mawnde ===
Fedde mawndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judy_Blume#Fedde_mawnde
Wikipedia: Amy Bloom
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Bloom
army bloom
Wikipedia: Amina Baraka
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Baraka
Amina Baraka
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Baraka#Hiimoɓe
Wikipedia: Marie Byles
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Byles
Marie Beuzeville Byles (8 abriil 1900 - 21 noofambar 1979) wonnooɗo Australia, mawɗo hakkilantaagal, mooftaaki, arandeejo debbo mooftaake nder New South Wales (NSW), mooftaako, moofti e mooftaago bushwalker, mooftoore, mooftaaɗo, e mooftiinde yimɓe Buddhist Society e New South Wales. O ɗon boo o winnda windaaɓe e non-fiction
Wikipedia: Margarete Böhme
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margarete_B%C3%B6hme
== Ɓeydi e golle ==
Ɓeydi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margarete_B%C3%B6hme#Ɓeydi_e_golle
Wikipedia: Anne Bannerman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Bannerman
Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.
Wikipedia: Geraldine Bonner
https://ff.wikipedia.org/wiki/Geraldine_Bonner
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geraldine_Bonner#Biography
Wikipedia: Louise de Bossigny
https://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_de_Bossigny
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_de_Bossigny#Laamu
Wikipedia: Norma Cole
https://ff.wikipedia.org/wiki/Norma_Cole
== Fedde fuɗɗorɗe e golle ==
Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norma_Cole#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golle
Wikipedia: Veronica Bonilla
https://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica_Bonilla
E nder kuuɗe maako bana jannginoowo, debbo e ɓiɓɓe debbo tati, e jaɓoowo ISO 9001, o waɗi gollal maako bana mawɗo defte ɓiyɗe nder hitaande 2012. E nder 14 suɓaaji, ɓeyda ko waɗi nder cuuɗi jaŋde 43 nder jaŋde, o waɗi record lesdi ngam mawɗo gooto nder Ekwater.
Wikipedia: Helen Boyle
https://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Boyle
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Boyle#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Varvara Annenkova
https://ff.wikipedia.org/wiki/Varvara_Annenkova
Varvara Nikolaevna Annenkova (Rusiya: Варвара Никола́евна Анненко́ва, IPA: [vɐrˈvarə njɪkɐˈlajɪvnə ɐnjɪnˈkovə] i; 1795 e Nizhny Novgorod - 1866) wonnoo mawɗo mawɗo mawɓe mawɓe leydi Rusiya e nder ardiiɓe Nizhny Novagorod. Kuugal maako ɗon semmbe dow bandiraawo maako boo mo ɗon anndina mo, mawɗo mawɗo mawɓe mawɓe mawɗo mawɗe, Mikhail Lermontov.
Pages including recorded pronunciationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_including_recorded_pronunciations
Pages with Russian IPAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_Russian_IPA
Wikipedia: Noushafarin Ansari
https://ff.wikipedia.org/wiki/Noushafarin_Ansari
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noushafarin_Ansari#Laamu
Wikipedia: Elena Arnedo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Arnedo
Ɓiɗɗo debbo mawɗo rewɓe e rewɓe e nder leydi Elena Soriano, Arnedo jibini e Madrid. Arnedo ko ɓinngel Leopoldo Calvo-Sotelo.
Wikipedia: Renée Ferrer de Arréllaga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Ferrer_de_Arr%C3%A9llaga
== Kuugal dow Ferrer ==
Kuugal dow Ferrerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Ferrer_de_Arr%C3%A9llaga#Kuugal_dow_Ferrer
Wikipedia: Mildred A. Bonham
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mildred_A._Bonham
Mildred A. Bonham (née Baker; anndiraa e innde makko Mizpah; August 6, 1840 - July 28, 1907) wonnooɗo winndeejo jaaynde 19th-century American travel writer diga Illinois.
Wikipedia: Nirmal Prabha Bordoloi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nirmal_Prabha_Bordoloi
Nirmal Prabha Bordoloi (1932/1933 - 1 Juun 2004) wonnooɗo e nder India, wonnooɗo ko faati e defte yimɓe e Assamese. O woni hooreejo Asam Sahitya Sabha e hitaande 1991 o waɗi e Dudhnoi e nder diiwaan Goalpara.
Wikipedia: Elsa Bornemann
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elsa_Bornemann
Elsa Bornemann jibini nder nokkuure Parque Patricios nder Buenos Aires to Wilhelm Karl Henri Bornemann e Blancanieves Fernández. O laati jannginoowo, o heɓii jaŋde maako nder jaŋde Buenos Aires.
Wikipedia: Elizabeth Anne Bonner
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Anne_Bonner
O wurtini defte nayi nder defte taariiɗe hirnaange nder innde Michael Bonner: Kennedy's Gold (1960), The Iron Noose (1961), Shadow of the Hawkin (1963) e The Disturbing Death of Jenkin Delaney (1966). O wurtini deftere poem, Renaissance.
Wikipedia: Annie B. Bond
https://ff.wikipedia.org/wiki/Annie_B._Bond
== Ɓaawoore ==
Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annie_B._Bond#Ɓaawoore
Wikipedia: Ivonne Bordelois
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ivonne_Bordelois
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ivonne_Bordelois#Kuugal
Wikipedia: Alice Borchardt
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Borchardt
Alice Borcherdt Alice Allen O'Brien jibini nder New Orleans nder liiyru Oktoobar yande 6, hiitade dowgu alif 1939. O go'oto nder go'oto e go'oto.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Borchardt#Hiimoɓe
Wikipedia: Marie Bonaparte-Wyse
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bonaparte-Wyse
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bonaparte-Wyse#Biography
Wikipedia: Malika Booker
https://ff.wikipedia.org/wiki/Malika_Booker
== Jaɓɓorgo Kewuuji ==
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malika_Booker#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Wikipedia: Alicia Borinsky
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Borinsky
Alicia Borinsky (born in Buenos Aires), koɗo Argentine, winndiɗo defte e defte e nder leydi Amerik. Alicia Borinsky ko jannginoowo ɗemngal Latin American e Comparative Literature e hooreejo ɗemngal Writing in the Americas to Boston University.
Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Borinsky#Hiimbe
Wikipedia: Inés Bortagaray
https://ff.wikipedia.org/wiki/In%C3%A9s_Bortagaray
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/In%C3%A9s_Bortagaray#Laamu
Wikipedia: Tereza Boučková
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tereza_Bou%C4%8Dkov%C3%A1
Ɓiɗɗo debbo mawɗo ɗerewol Pavel Kohout e Anna Cornová, o jibinaa e Prague, o yahdi nder jaŋde mawɗe e o janngini ɗemngal Farayse nder hitaande caggal nde Academy of Drama yaajiri mo ngam daliila siyasa. O saini Charter 77 nden ɓaawo ɗon o huuwani bana laɓɓinoowo, mawɗo posta e concierge.
Wikipedia: Nuria C. Botey
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nuria_C._Botey
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuria_C._Botey#Biography
Wikipedia: Shannon Bramer
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shannon_Bramer
Shannon Bramer (duggi 4 Oktoobar 1973) ko mawɗo mawɗo Kanada. O jibinaa e Hamilton, Ontario, o yahdi York University haa o wurtini deftere mum arande, ko'e mum e poemuuji goɗɗi, ɗi o heɓii deftere Hamilton e Region Arts Council Book Award.
Wikipedia: Anne-Sophie Brasme
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Sophie_Brasme
== Ɗeewɗe ==
Ɗeewɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Sophie_Brasme#Ɗeewɗe
Wikipedia: Teresa Brayton
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Brayton
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Brayton#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Anneke Brassinga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anneke_Brassinga
== Nolde e golle ==
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anneke_Brassinga#Nolde_e_golle
Wikipedia: Anna Eliza Bray
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Eliza_Bray
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Eliza_Bray#Biography
Wikipedia: Kirstin Breitenfellner
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kirstin_Breitenfellner
Kirstin Breitenfellner (dugumi 26 Septemba 1966 e Vienna) ko mawɗo mawɗo lesdi lesdi Austriya e lesdi Germany, jarnamaako, tawayɗo ɗemngal e jannginoowo yoga.
Wikipedia: Emilia Pardo Bazán
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emilia_Pardo_Baz%C3%A1n
Emilia Pardo Bazán y de la Rúa-Figueroa (16 Septemba 1851 - 12 May 1921), laamorgo Pardo Bazan, ko wonɗo e nder leydi Spain. O anndiraa ngam anndingo naturalism nder ɗemngal Pulaar, ngam anndingo haala goonga, e ngam anndingo miijooji feminist nder ɗemɗe jamanu mum.
Wikipedia: Alice Dayrell Caldeira Brant
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Dayrell_Caldeira_Brant
Emilia Pardo Bazán y de la Rúa-Figueroa (ou daayaama ƴande 16 Silto hiitade dowgu alif 1851 - 12 liiyru dujjal alif 1921), laamorgo Pardo Bazan, ko wonɗo e nder leydi Spain. O anndiraa ngam anndingo naturalism nder ɗemngal Pulaar, ngam anndingo haala goonga, e ngam anndingo miijooji feminist nder ɗemɗe jamanu mum.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Dayrell_Caldeira_Brant#Hiimobe
Wikipedia: Souhayr Belhassen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Souhayr_Belhassen
Souhayr Belhassen (doduɗo 1943 Gabès, Tunisia) ko neɗɗo mo hakkillaaji yimɓe e mo jardiiɗo nder leydi Tunisi. O ɗon huuwa hooreejo Fedde Haɓɓoore ngam Hakki Aadama (FIDH) diga 26 abriil 2007 diga Paris.
Wikipedia: Esther Bendahan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Bendahan
Ma'ako maako Yahuudiyanko'en Marokko'en yahi Madrid nde o ɓiy, nder wuro man o janngini Fedde Ɓamtaare e Fedde Farayse. O woni darinoowo teleji Shalom (RTVE) e darinoowo Centro Sefarad-Israel.
Wikipedia: Mary Anne Barker
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Anne_Barker
Born Mary Anne Stewart in Spanish Town, Jamaica, she was the eldest daughter of Walter Steward, Island Secretary of Jamaica. She was educated in England, and in 1852 married Captain George Robert Barker of the Royal Artillery, with whom she had two children.
Wikipedia: Flora Brovina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Flora_Brovina
Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.
Wikipedia: Diane Brown
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Brown
== Jaɓɓorgo Kewuuji ==
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Brown#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Wikipedia: Rigmor Stampe Bendix
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rigmor_Stampe_Bendix
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rigmor_Stampe_Bendix#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Malorie Blackman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Malorie_Blackman
Wikipedia: Sandra Cisneros
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Cisneros
Sandra Cisneros (dimaa 20 Desemba 1954) ko winndiyanke Amerik. O anndiraa e nder deftere makko arande, The House on Mango Street (1983), e nder defte mum ɗe ɓaawo ɗon, Woman Hollering Creek and Other Stories (1991).
Wikipedia: Hélène Cixous
https://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A8ne_Cixous
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A8ne_Cixous#Nolde_e_golle
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A8ne_Cixous#Nolde_hoore
Wikipedia: Nuriye Ulviye Mevlan Civelek
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nuriye_Ulviye_Mevlan_Civelek
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuriye_Ulviye_Mevlan_Civelek#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Nana Asmaʼu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%CA%BCu
Wikipedia: Mina Assadi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mina_Assadi
== Mawɗo ==
Mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mina_Assadi#Mawɗo
Wikipedia: Marilar Aleixandre
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marilar_Aleixandre
== Nolde e golle ==
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilar_Aleixandre#Nolde_e_golle
Wikipedia: Cassandra Atherton
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cassandra_Atherton
== Kuugal jannginoowo e defte ==
Kuugal jannginoowo e deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cassandra_Atherton#Kuugal_jannginoowo_e_defte
Wikipedia: Aurora de Albornoz
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aurora_de_Albornoz
aurora de albornoz
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aurora_de_Albornoz#Hiimobe
Wikipedia: Anastasia M. Ashman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_M._Ashman
anastaaia m ashman
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_M._Ashman#Hiimoɓe
Wikipedia: Louisa Atkinson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Atkinson
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Atkinson#Laamu
Wikipedia: Ros Asquith
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ros_Asquith
Ros Asquith woni karikaturist Brite, mawɗo ɓikkoy, marɗo jaaynde e jarnama. Caggal nde o waɗi golle fuɗɗiiɗe nde o waɗi graphic designer e fotogirɗo, o waɗi golle nder joornaali haa o waɗi golle feere-feere ɗe ɓuri heewde e ka nder nder nder ka nder ka nder nder ka - hawti e taƴre, taƴre e taƴere e taƴe - ngam Time Out magazine, City Limits, The Observer e TV Times, haa o warti taƴere cartoonist to The Guardian, to o waɗi golle duuɓi 20.
Wikipedia: Rosa Maria Arquimbau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Maria_Arquimbau
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Maria_Arquimbau#Biography
Wikipedia: Rae Armantrout
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rae_Armantrout
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rae_Armantrout#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Yekaterina Avdeyeva
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yekaterina_Avdeyeva
Yekaterina Alekseyevna Avdeyeva (Rusi: Екатерина Алексеевна Авдеева; jibinaa Polevaya, Полевая; 1788-1865) wonnooɗo winndaako Rus, anndiraa ko ɓuri heewde e defte mum dow jaaynde e nder defte yimɓe Rus. O woni ɓiraawo Nikolai Polevoy e Ksenofont Polevoy.
Wikipedia: Joanne Arnott
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joanne_Arnott
waɗi kuugal winndannde nder lesdi Kanada e Australia, hawti e kuugal nder Carnegie Centre, ko SFU waɗi, e o winndi e nder Literary Review of Canada. heɓii jaajol Gerald Lampert ngam jaajol maako wi'e wi'e 1991 wi'e Wiles of Girlhood.
Wikipedia: Rose Ausländer
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Ausl%C3%A4nder
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Ausl%C3%A4nder#Biography
Wikipedia: Madame d'Aulnoy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Madame_d%27Aulnoy
Marie-Catherine Le Jumel de Barneville, Baroness d'Aulnoy (1650/1651 - 14 janngo 1705), anndiraa kadi hono Countess d'aulnoy, wonnooɗo winndaande Farayse anndiraaɗo ngam kubaruuji mum. Konte de fées (kootol fees) ko ɗum noddi e makko, amma golle mum noddi "conte DES fées (konte fees); konte de fée ko ko konte de Murat arande ko'e faalaaji: "Contes de fées", wonande nder hitaande 1698.
Wikipedia: Sarah Austin (tafsirɗo)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Austin_(tafsir%C9%97o)
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Austin_(tafsir%C9%97o)#Laamu
Wikipedia: Madeleine de L'Aubépine
https://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_de_L%27Aub%C3%A9pine
== Fedde ==
Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_de_L%27Aub%C3%A9pine#Fedde
Wikipedia: Anita Augspurg
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Augspurg
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Augspurg#Biography
Wikipedia: Amelia Atwater-Rhodes
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Atwater-Rhodes
Amelia Holt Atwater-Rhodes (daayaama ƴande liiyru 16 seeto hiiitade dowgu alif 1984), anndiraa e nder golle nde Amelia Atwater- Rhodes, ko jaaynde Ameriknaajo jaayndeewɗo e defte mawɗe e ɗemngal ɗemngal e ɗemɗe e ɗam ɗemngal jannginoowo e jaaynde Learning Prep School e West Newton, MA.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Atwater-Rhodes#Firooji
Wikipedia: Sefi Atta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sefi_Atta
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sefi_Atta#Biography
Wikipedia: Penelope Aubin
https://ff.wikipedia.org/wiki/Penelope_Aubin
Penelope Aubin (c. 1679 - 1738?
Wikipedia: Almucs de Castelnau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Almucs_de_Castelnau
Almucs de castelnauen golle tan ɗo ɓeydi wonde ko haalde e Iseut de Capio, goɗɗo trobairitz. Yimbe ɗon hawrita nder chansonniers hawtaade bee raaso dheerugo.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almucs_de_Castelnau#Hiimoɓe
Wikipedia: Wani Ardy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wani_Ardy
== Ɓaawoore ==
Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wani_Ardy#Ɓaawoore
Wikipedia: Aspazija
https://ff.wikipedia.org/wiki/Aspazija
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aspazija#Biography
Wikipedia: Sarah Blackborow
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Blackborow
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Blackborow#Laamu
Wikipedia: Jane Brereton
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Brereton
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Brereton#Biography
Wikipedia: Malati Bedekar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Malati_Bedekar
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malati_Bedekar#Biography
Wikipedia: Yvonne Brewster
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Brewster
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Brewster#Biography
Wikipedia: Jean Bedford
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Bedford
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Bedford#Laamu
Wikipedia: Bub Bridger
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bub_Bridger
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bub_Bridger#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Mame Younousse Dieng
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Younousse_Dieng
Mame Younousse Dieng (1939 - 1 Epril 2016) ko winndiyanke Senegaal jibinaaɗo Tivaouane wonnooɗo Dakar. Wolof woni wonde wonde wondi nder nder nder nder ɗemngal Wolof.
Wikipedia: Margarita Diez-Colunje y Pombo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margarita_Diez-Colunje_y_Pombo
Margarita Diez-Colunje y Pombo jibini nder Buenaventura, Republic of New Granada nder 10 lewru Juun 1838. Baaba maako ɓeen ɓeen ɓe'e José María Diez-Colunje Caballero, mo ƴiwoyi nder nokkuure New Granda ɗo jooni Panama, e Natalia Pombo O'Donnell, ɓiyum Enrique O'Donnel, Conde de La Bisbal, e cousin Leopoldo O'Dnell, 1st Duke of Tetuan e 1st Count of Lucena, e I Conde de Lucena.
Wikipedia: Joan Didion
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Didion
Didion fuɗɗii nder duuɓi 1950 caggal nde o heɓii jaɓɓaade nder jaɓɓaande defte ɗe Vogue waɗi. Nder nder nder nder golle mum, Didion winndi kuugal ngam kuugal nder kuugal nder nder nder nder kuugal e nder nder nder suuduji, hawti e The Saturday Evening Post, Life, Esquire, The New York Review of Books e The New Yorker.
Wikipedia: Dragana Kršenković Brković
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dragana_Kr%C5%A1enkovi%C4%87_Brkovi%C4%87
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dragana_Kr%C5%A1enkovi%C4%87_Brkovi%C4%87#Biography
Wikipedia: Anne Brooksbank
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brooksbank
== Nolde hoore ==
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brooksbank#Nolde_hoore
Wikipedia: Renée Brock
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Brock
O jibinaa Renée Sarlet nder Liège, ɓiɗɗo debbo mo mo mo'o mo'o nder National Railway Company of Belgium mo ɓaawo ɗon o laati marɗo jaaynde mawɗo. O janngini nder Liceu Braquaval.
Wikipedia: Victoria Benedictsson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Benedictsson
==Ngendam==
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Benedictsson#Ngendam
Wikipedia: Cindy Lynn Brown
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_Lynn_Brown
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_Lynn_Brown#Biography
Wikipedia: Marguerite Andersen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Andersen
== Nolde e golle ==
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Andersen#Nolde_e_golle
Wikipedia: Charlotte Anley
https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Anley
Miriam ɗon nder nder nder defte feere feere nder wakkati maajum ɗon haani dow waylaaki Yahuudu'en, nder haala man dow debbo Amerkaani, mo o wurtina to Westmorland nder lesdi Angilandi. Ɗum ɓeydi nder haala mawɗo nder The Cottage Magazine.
Wikipedia: Susan Barker
https://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Barker
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Barker#Kuugal
Wikipedia: Emma de la Barra
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_de_la_Barra
Emma de la Barra, anndiraa e innde César Duáyen, (1861-1947) wonnooɗo winndaande Arjantin, anndiraa ngam binndi mum Stella (1905) e Mecha Iturbe (1906) ɗi ɓe teddini ngam ɓe holli rewɓe jamanu. O hawti e ɓernde Costumbrismo.
Wikipedia: Mona Awad
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Awad
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Awad#Biography
Wikipedia: Mousse Boulanger
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mousse_Boulanger
Neuenschwander jibinaa e Boncourt ñalnde 3 lewru Nuwambar 1926 e o yahdi e janngirde Cantonal e Porrentruy, o yahdi to journalism e poeseri. Caggal nde o jooɗii to Cambridge, o janngii ɗemngal ngal e École sociale de musique e Ginevra.
Wikipedia: Anne Lynch Botta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Lynch_Botta
=== Ɓiɗɗo ===
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Lynch_Botta#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Marianne Boruch
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marianne_Boruch
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marianne_Boruch#Laamu
Wikipedia: Jane Austen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Austen
E wiyde biyografu Park Honan, nokkuure wuro Austen "nganndi, heewdi, e nder hakkillo" wondi, nde miijooji yimɓe ɓe Austens waawaa wootugo e maɓɓe dow politik e ummatoore nde ɓe njogii e ɓe njoggi.Honan (1987), 211–212
Wikipedia: Catherine of Bourbon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_of_Bourbon
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_of_Bourbon#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Madeleine Bourdouxhe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_Bourdouxhe
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_Bourdouxhe#Biography
Wikipedia: Wallada bint al-Mustakfi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wallada_bint_al-Mustakfi
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wallada_bint_al-Mustakfi#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Marie-Anne de Bovet
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Anne_de_Bovet
Marie-Anne de Bovet jibini nder Metz, Faransa. O debbo jemmaaru Bovet.
Wikipedia: Bárbara de Santo Domingo
https://ff.wikipedia.org/wiki/B%C3%A1rbara_de_Santo_Domingo
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/B%C3%A1rbara_de_Santo_Domingo#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Natella Boltyanskaya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Natella_Boltyanskaya
Rusiya: Natélla Savé́льевна Болтя́нская (Киперма́н, jibinaa 20 Mee 1965, Moscow) ko haalankooɗo leydi Risi, mawɗo songwriter, mawɗo e jaayndiyanke radio e Echo of Moscow.
Wikipedia: Pilar Bonet
https://ff.wikipedia.org/wiki/Pilar_Bonet
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pilar_Bonet#Kuugal
Wikipedia: Inga Clendinnen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Inga_Clendinnen
Inga Clendinnen, AO, FAHA (woowo Jewell; 17 August 1934 - 8 Septemba 2016) wonnooɗoɗoɗoɗo Australia, taariika, anthropologu, e jannginoowo. Kuugal maako ɗon hawta dow taariika ummatoore, e taariika hawtaade e aada.
Wikipedia: Gloria Griffen Cline
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Griffen_Cline
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Griffen_Cline#Biography
Wikipedia: Martina Barros Borgoño
https://ff.wikipedia.org/wiki/Martina_Barros_Borgo%C3%B1o
== Fedde fuɗɗam ==
Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martina_Barros_Borgo%C3%B1o#Fedde_fuɗɗam
Wikipedia: Cedella Booker
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cedella_Booker
E hitaande 1993, Booker waɗi ko hannde noddaama 9 Mile Music Festival, ko ɗum waɗetee ko e Miami gila ndeen, ngam wallude jokkude no Bob Marley wiyi e jam, yiɗde e goomu. Nder nder jaaynde muusikare nden, yimɓe ɗon ɗon njaha bee ko'e maɓɓe ɗe ɓe ɗon mooɓta ngam ɓe mballina yimɓe ɓe ɓe ɗon mari haa nokkuure Miami nder kuugal kuugal kuuje goɗɗe.
Wikipedia: Carmian Clift
https://ff.wikipedia.org/wiki/Carmian_Clift
Nder hitaande 1941 o heɓii gasa Beach Girl nder nder nder nder jaayndi Pix nden ɓaawo ɗon o soofti to Sydney to o waɗi gollal modeling ngam o ɓeyda gollal maako mawɗo bana darnde nder Minerva Theatre. Nder hitaande 1942, nde o woodi duuɓi 19, o waɗi reedu o hokki ɓiɗɗo maako ngam o hoola
Wikipedia: Beverly Cleary
https://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_Cleary
[10] .The adjustment from living in the country to the city was difficult for Cleary, and she struggled in school; in first grade, jannginoowo mum waɗi mo nder goomu jannginooɓe
Wikipedia: Margaret Bullock (journalista)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bullock_(journalista)
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bullock_(journalista)#Biography
Wikipedia: Anna Bunina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Bunina
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Bunina#Biography
Wikipedia: Matilda Betham-Edwards
https://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_Betham-Edwards
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_Betham-Edwards#Biography
Wikipedia: Jenny Erpenbeck
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jenny_Erpenbeck
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jenny_Erpenbeck#Laamu
Wikipedia: Ruth Bidgood
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Bidgood
== Nolde e golle ==
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Bidgood#Nolde_e_golle
Wikipedia: Mary Butts
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Butts
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Butts#Laamu
Wikipedia: Fanny Clar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Clar
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Clar#Kuugal
Wikipedia: Margaret Clark (kownanɗo Amerik)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Clark_(kownan%C9%97o_Amerik)
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Clark_(kownan%C9%97o_Amerik)#Kuugal
Wikipedia: Joan Clark
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Clark
Clark yahdi to Alberta nder fuɗɗii 1960s bee gorko mo mo mo mo'o mo'o injiner e o yahdi to University of Alberta haa o yahdi Calgary nder 1965. Nder ɗon o fuɗɗi windi.
Pages using web citations with no URLhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_web_citations_with_no_URL
Wikipedia: Joan Mary Fry
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Mary_Fry
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Mary_Fry#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Kate Camp
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Camp
== Jaɓɓorgo Kewuuji ==
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Camp#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Wikipedia: Mélanie Gouby
https://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A9lanie_Gouby
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A9lanie_Gouby#Kuugal
Wikipedia: Van Badham
https://ff.wikipedia.org/wiki/Van_Badham
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Van_Badham#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Serie Barford
https://ff.wikipedia.org/wiki/Serie_Barford
o Ko o winndi e nder hitaande 2007 ko e nder hitaande 2007, o winndi ko e nder goomu makko. O winndi defte nayi feere ɗen (e hitaande 1985, 1989, 2015, e 2021).
Wikipedia: Alice Blanchard Coleman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Blanchard_Coleman
Alice Blanchard coleman Merriam jibini nder Boston, Massachusetts, yande 7 liiyru dujjal hitande dowgu duubi 1858. Baaba maako James Whyte Merriam (1828-1881), mo (Boston City Missionary Society) huutoraama, e Ellen Maria (Blanchard) Merriam (d.
Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Blanchard_Coleman#Ngendam
Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Blanchard_Coleman#Hiimbe
Wikipedia: Christabel Rose Coleridge
https://ff.wikipedia.org/wiki/Christabel_Rose_Coleridge
Christabel Rose Coleridge (25 Mei 1843 - 14 November 1921) wonnooɗo koode mawɗe e nder leydi Ingiltere e moodiɓɓe nder nder defte ɗe rewɓe rewɓe, haaje feere e jokkondirde e koode mawɓe Charlotte Mary Yonge. Hakkiilo maako dow darnde rewɓe nder ummaatoore ɗon jeyaa.
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christabel_Rose_Coleridge#Ɓiɗɗo
Wikipedia: H. Maria George Colby
https://ff.wikipedia.org/wiki/H._Maria_George_Colby
H. Maria George Colby (nee, George; pen names, Clinton Montague, H.
Wikipedia: Mary Elizabeth Coleridge
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Elizabeth_Coleridge
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Elizabeth_Coleridge#Biography
Wikipedia: Anna Louisa Geertruida Bosboom-Toussaint
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Louisa_Geertruida_Bosboom-Toussaint
Anna louisa geertruida bosboom taussaint Romansa phon jih, Almagro, geupeuleumah bak thon 1837, diikuti le De graaf van Devonshire ("The Earl of Devonshire") bak thon 1838; De Engelschen te Rome ("The English at Rome") bak thon 1840, dan Het Huis Lauernesse ("The House of Lauernesse") bak thon 1841 , saboh episode dari Reformasi nyang ka diterjemahkan lam padum boh basa Eropa. Kisah-kisah nyan, nyang meuasai nibak masa-masa nyang paleng menarik dalam seujarah Belanda, geuboh makna nyang luwabiasa keu fakta dan situasi, seucara teucuntoh ngon keukuasaan nyanfg hana teukira ateueh basa indo jih, bah pih gaya jih kadang-kadang na dan hana sabe hana salah..
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Louisa_Geertruida_Bosboom-Toussaint#Hiimoɓe
Wikipedia: Hélia Correia
https://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9lia_Correia
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9lia_Correia#Kuugal
Wikipedia: Gilda Cordero-Fernando
https://ff.wikipedia.org/wiki/Gilda_Cordero-Fernando
B.A.
Fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gilda_Cordero-Fernando#Fuɗɗam_golle
Wikipedia: Alicia Yánez Cossío
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Y%C3%A1nez_Coss%C3%ADo
Alicia Yanez cossio
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Y%C3%A1nez_Coss%C3%ADo#Hiimoɓe
Wikipedia: Beatriz Santos Arrascaeta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Beatriz_Santos_Arrascaeta
Beatriz santos arrascaetaO jibinaa nder Montevideo, o mawni nder gariiri Buceo, o woni ɓiyum mawɗo Juan Julio Arrascaeta. Caggal nde o timmini jaŋde mawɗe, o fuɗɗi gollaago nder suudu.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beatriz_Santos_Arrascaeta#Hiimobe
Wikipedia: Margaret Avison
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Avison
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Avison#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Sakina Akhundzadeh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Akhundzadeh
== Fedde e nguurndam ==
Fedde e nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Akhundzadeh#Fedde_e_nguurndam
Wikipedia: Stina Aronson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Stina_Aronson
Stina Aronson (1892-1956) wonnooɗo winndaande Suwede. O laatiiɗo jamanuɗo, o heɓii anndal e deftere makko Hitom himlen (This Side of Heaven) (1946) nder deftere makko nde o holli rewɓe remooɓe e woyla Swiden..
Wikipedia: Sahar Baassiri
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sahar_Baassiri
Ms. Baassiri waɗi golle ngam nder nder nder nder jardiindi nder nder nder leydi Lebanone An-Nahar diga 1981 haa 2009.
Wikipedia: Graciela Bográn
https://ff.wikipedia.org/wiki/Graciela_Bogr%C3%A1n
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Graciela_Bogr%C3%A1n#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Benson Sunday Agadaga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Benson_Sunday_Agadaga
Benson Sunday Agadaga woni politikkeejo lesdi Naijeriya e senatoore diga Bayelsa East Senatorial District.https://sunnewsonline.
Firo siyasa,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benson_Sunday_Agadaga#Firo_siyasa,en
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benson_Sunday_Agadaga#Himobe
Wikipedia: Shuaibu Adamu Ahmed
https://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Adamu_Ahmed
Ha Nyalnde 6 Maay 2021, Shuaibu Adamu Ahmed haɓɓii hooreejo leydi Nigeria ngam jaaynde, jaaynde e jaayndeeji, Adeniyi Adebayo no hooreejo jaayndeejo/woofere jaayndeere jaayndiyankeejo Fedde jaayndeede (FRC) lesdi Nigeria.https://dailytrust.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Adamu_Ahmed#Firooji
Wikipedia: Jasmine Cresswell
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jasmine_Cresswell
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jasmine_Cresswell#Biography
Wikipedia: May Crommelin
https://ff.wikipedia.org/wiki/May_Crommelin
Cresswell heɓii jaŋde bachelor nder taariika e falsafa nder jaŋde Melbourne, jaŋde inɗe ha nder taariika nder jaŋnde Macquarie, e jaŋde master nder taariika be arkiwiji nder jaŋdi Case Western Reserve. Cresswell fuɗɗi winndugo nder hitaande 1975, nden o woodi ko ɓuri miliyoŋ 9 nder defte maako nder nder limce.
Wikipedia: Rebecca Agatha Armour
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Agatha_Armour
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Agatha_Armour#Laamu
Wikipedia: Kelley Armstrong
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kelley_Armstrong
Wikipedia: Maria Arbatova
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Arbatova
Maria Ivanovna Arbatova (Rusiya: Мари́я Ива́новна Арба́това, jibinaa 17 Julaay 1957), ko mawɗo ɗemngal Pulaar, winndaako, mawɗo, mawɗo e jaayndiyankoojo, jaayndiyaajo, jaaynoowo e jaaynde, politik, e gooto e rewɓe ɓurɓe anndude e leydi Rusiya e nder duuɓi 1990. Nde o ɓeydi, o ɗon holli no o mari hakkilantaaku fu, misaalu, o ɗon haɓɓa ngam goodude nder Young Communist League, ngam o yiɗi "goodude hippy".
Wikipedia: Reina Torres de Araúz
https://ff.wikipedia.org/wiki/Reina_Torres_de_Ara%C3%BAz
Reina Torres de Araúz jibini ha 30 Oktoobar 1932, nder Panama City. O janngini nder Jaŋde Normal nder Province Veraguas, nden ɓaawo ɗon o yahi nder Liceum for Young Ladies nden o heɓii jaŋde maako nder National Institute nder Panama City.
Wikipedia: Motoko Arai
https://ff.wikipedia.org/wiki/Motoko_Arai
Aari jibinaa nder Tokyo nder 1960, Arai holliima kuugal mum fuɗɗam nder hitaande ɗiɗaɓere nder Metropolitan High School of Igusa nde o hawti nder nder nder nder jarida science fiction Kiso Tengai nder gasa arande ngam mawɓe mawɓe keso. To duuɓi 16, o heɓii ko o anndini e mo faamani diga mawɗo jannginoowo science fiction Shinichi Hoshi ngam nder binndi maako nder binndi. Hoshi ɗon mooldi bee baaba maako nder suudu, nden baaba maako boo ɗon moolda bee Kodansha. E binndol haala fuu nder ɗemngal ɓiyum ɓiyum e kanji ɓiyum, Arai waɗi ko haani ngam ɗemngal fuɗɗam fuɗɗam haani e ɓiyum. Liman ɗiɗi caggal nde gasa, Inside Myself wurtini nder foorme paperback.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Motoko_Arai#Aari_jibinaa_nder_Tokyo_nder_1960,_Arai_holliima_kuugal_mum_fuɗɗam_nder_hitaande_ɗiɗaɓere_nder_Metropolitan_High_School_of_Igusa_nde_o_hawti_nder_nder_nder_nder_jarida_science_fiction_Kiso_Tengai_nder_gasa_arande_ngam_mawɓe_mawɓe_keso._To_duuɓi_16,_o_heɓii_ko_o_anndini_e_mo_faamani_diga_mawɗo_jannginoowo_science_fiction_Shinichi_Hoshi_ngam_nder_binndi_maako_nder_binndi._Hoshi_ɗon_mooldi_bee_baaba_maako_nder_suudu,_nden_baaba_maako_boo_ɗon_moolda_bee_Kodansha._E_binndol_haala_fuu_nder_ɗemngal_ɓiyum_ɓiyum_e_kanji_ɓiyum,_Arai_waɗi_ko_haani_ngam_ɗemngal_fuɗɗam_fuɗɗam_haani_e_ɓiyum._Liman_ɗiɗi_caggal_nde_gasa,_Inside_Myself_wurtini_nder_foorme_paperback.Ɓiɗɗo
Wikipedia: Helena Araújo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Helena_Ara%C3%BAjo
== Nolde hoore ==
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helena_Ara%C3%BAjo#Nolde_hoore
Wikipedia: Catharine H. T. Avery
https://ff.wikipedia.org/wiki/Catharine_H._T._Avery
Catharine H. T.
Wikipedia: Yemima Avidar-Tchernovitz
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yemima_Avidar-Tchernovitz
O jannginoowo e jaŋde, o waɗi gollal e nder radio ɓiyɓe e Kol Yerushalayim, e Nursery School Teachers' Theater e dow darnde darnde dardaangal Dvar HaPo'elet. Gooto nder jannginooɓe makko ɓurɓe anndude ko actor Chaim Topol.
Wikipedia: Máire Bradshaw
https://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1ire_Bradshaw
Máire Bradshaw (d. 1943), ko winndiyanke, mawɗo e jooftaako.
Wikipedia: Celine Axelos
https://ff.wikipedia.org/wiki/Celine_Axelos
Tri weeks before her eighteenth birthday Celine waree George Salm (Salem), mo laamiiɗo leydi ɓeydi duuɓi maako ɗiɗi. Ɓe woodi ɓiɗɗo gooto, Yusufu.
Wikipedia: Trezza Azzopardi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Trezza_Azzopardi
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trezza_Azzopardi#Kuugal
Wikipedia: Sandra Birdsell
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Birdsell
== Nolde e golle ==
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Birdsell#Nolde_e_golle
Wikipedia: Jelica Belović-Bernadzikowska
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jelica_Belovi%C4%87-Bernadzikowska
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jelica_Belovi%C4%87-Bernadzikowska#Biography
Wikipedia: Christina Regina von Birchenbaum
https://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_Regina_von_Birchenbaum
E wiyde kaalirgal ngal, Birchenbaum jibinaa nder Karelia; baaba mum maayi nde o duuɓi tati. anndini gorko maako yeeso haa o ɓadake.
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_Regina_von_Birchenbaum#Nolde_hoore
Wikipedia: Muhammad ibn Muhammad al-Fulani al-Kishwani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-Kishwani
Muhammad ibn Muhammad al-Fulani al-Kishnawi ko jannginoowo ɗemngel Fulfulde janngirde limgal 18th century, astrologer, grammarist Arab e jurist diga Katsina, hannde Naajeeriyahttps://books.google.
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-Kishwani#Laamu
Kuugal mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-Kishwani#Kuugal_mawɗo
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-Kishwani#Firooji
Wikipedia: Nina Lugovskaya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_Lugovskaya
Nina Sergeyevna Lugovskaya (Russian: Нина Серге́евна Луговская; 25 Desemba 1918, Moscow - 27 Desemba 1993, Vladimir) wonnooɗo soofitoowo e jaayndiyankoojo soofitooɓe Soviet, e nder ɓeydaade wonde ko o wonnoo e GULAG. E nder sahaa Joseph Stalin's Great Purge, a Lugovskaya wonnooɗo e deftere, nde polis politik Soviet heɓii e huutoreede ngam waɗde yimɓe mum fuu ɓeen e nder jamma anti-Soviet.
Wikipedia: Christine Angot
https://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Angot
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Angot#Laamu
Wikipedia: Joan Anim-Addo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Anim-Addo
At Goldsmiths, o woni mo ɗon jogiiɗo jaaynde "Caribbean Women's Writing" e "Black British Literature", e mo ɗon joginooɗo jaayndi "Literature of the Caribbean and its Diasporas" nder nder jaaynde MA nder jaayndi ""Comparative Literary Studies"" O woni ko o jokkondiri e Deirdre Osborne, dow MA nder defte ɗe yimɓe ɓaleeɓe ɓaleeɓe mbaɗi nder leydi Britaniya, nde Hannah Pool wiyi "ko ɗum woni "ndaluuji ɓaleeɓe", ndenno Alex Wheatle,ɗo winndi defte, wiyi ɗum "ko ɗum addani "ko ɗum ɓaleeɓe ɗi yimɓe ɓaleejo mbaɗi nder lesdi Britaniya".Sarah Cox, "Introducing the MA Black British Writing - 'It’s a story that hasn’t really been told'", Goldsmiths, 26 October 2015.
Wikipedia: Lisa Appignanesi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_Appignanesi
Lisa Appignanesi OBE FRSL (born Elżbieta Borensztejn; 4 Januuwa 1946) ko Polish-born British-Canadian [citation needed] writer, novelist, and campaigner for free expression. Har 2021, o woni hooreejo Royal Society of Literature, o woni hooreeɗo pinal ngal e nder ɗemngal Engele e hooreejo Freud Museum London.
Wikipedia: Marta Aponte Alsina
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_Aponte_Alsina
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_Aponte_Alsina#Laamu
Wikipedia: Franciszka Arnsztajnowa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Franciszka_Arnsztajnowa
== Fedde ==
Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franciszka_Arnsztajnowa#Fedde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franciszka_Arnsztajnowa#Firooji
Wikipedia: Elvia Ardalani
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elvia_Ardalani
== Kuugal ɗemngal ==
Kuugal ɗemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elvia_Ardalani#Kuugal_ɗemngal
Wikipedia: Inisa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Inisa
Inisa woni gariiri nder lesdi Osun nder lesdi Naijeriya. Ɗum woni nder lesdi Yoruba be aada e lenyol, nden woni nokkuure jaaynde ngam kakao e feere feere nder lesdi.
Yimɓe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inisa#Yimɓe_mawɓe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inisa#Firooji
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inisa#Wurooji_wurooji
Wikipedia: Nanngal naange
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nanngal_naange
Eɗen mbiya lewru walla naange nanngaama so tawii en nattiiɗe yiyde e sahaa nde foti yiyeede, wonaa nanngeede foti wiyeede, foti wiyeede ko wirniima sabu woodat ko reɗɗii hakkunde lewru e naange lewru wirnoo, wooda kadi ko reɗɗii hakkunde leydi e naange, naange wirno.
Wikipedia: Musbau Olalekan Olaniyi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi
Ɓeydiingo nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#Ɓeydiingo_nguurndam
Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#Jaŋde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#Kuugal
TotalEnergies EP Nigeria Limitedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#TotalEnergies_EP_Nigeria_Limited
AKPO FPSOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#AKPO_FPSO
OBITE gas planthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#OBITE_gas_plant
OGBOGU FLOW STATIONhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#OGBOGU_FLOW_STATION
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#Yimɓe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#Firooji
Wikipedia: Greece
https://ff.wikipedia.org/wiki/Greece
Greecehttps://en.m.
Taariiha/Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Taariiha/Tarihi,en
Girka Jamanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Girka_Jamanu
Tatali Arzikiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Tatali_Arzikii
Lawol nder Greecehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Lawol_nder_Greece
Siyassajuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Siyassaju
Hoto,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Hoto,en
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Himobe
Wikipedia: Ismaila Salami Olasunkanmi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi
Prof. Ismaila Salami Olasunkanmi woni mooluki lesdi Naijeriya e mooluki.
Fedde Ɓamtaare e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#Fedde_Ɓamtaare_e_Jaŋde
Jaɓɓorgo Kewuuji e Jaɓɓorgihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#Jaɓɓorgo_Kewuuji_e_Jaɓɓorgi
Ɗeɗolɗe ɗe anndaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#Ɗeɗolɗe_ɗe_anndaa
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#Firooji
Wikipedia: Barbara Bojarska
https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Bojarska
Barbara Bojarska ko taariikkoowo Polonko, mawɗo winndaako dow dowji, e anndal anndal fuɗnaaku fuɗnaange e nder Western Institute (Instytut Zachodni) e Poznań, to o heɓi doktoor maako ngam kuuɗe dow Maaskaruuji e Piaśnica. Deftere maako ɗon haani bana fuu taariha Pomerania bee ɓurna hakkiilo dow konu duuniyaaru ɗiɗaɓo ka nder kuuɗe kalluɗe ɗe Nazi Germany waɗi dow Polish'en nder nder nder nder kuuɗe Tannenberg.
Wikipedia: Eavan Boland
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eavan_Boland
Eavan Aisling Boland (/iːˈvæn ˈæʃlɪŋ ˈboʊlənd/, ee-VAN; 24 Septemba 1944 - 27 abriil 2020) wonnooɗo Irishɗo, mawɗo, e jannginoowo. O ɗon moolinoo e Stanford University, to o ɗon moolugo diga hitaande 1996.
Wikipedia: Najwa Barakat
https://ff.wikipedia.org/wiki/Najwa_Barakat
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najwa_Barakat#Kuugal
Wikipedia: Catherine Bologna
https://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Bologna
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Bologna#Laamu
Wikipedia: Margaret Alington
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alington
== Nolde e golle ==
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alington#Nolde_e_golle
Wikipedia: Marilyn Bobes
https://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Bobes
Alington jibinaa e janngirde e Christchurch, New Zealand, ɓiɗɗo debbo Henry Dan Broadhead (1889-1967) e Hilda Innes Broadhead, jibinaaɗo Stewart (1893-1974). Henry Broadhead wari diga Peebles, Scotland e wari New Zealand be saare maako bana suka, o jooɗi nder Christchurch, o ɓeydi warugo mo'o ardiiɗo jannginoowo ilmu classics e Canterbury University College.
Wikipedia: Cheryl Clarke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Mary H. Gray Clarke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_H._Gray_Clarke
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_H._Gray_Clarke#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Simone Le Bargy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Simone_Le_Bargy
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simone_Le_Bargy#Biography
Wikipedia: Maria Selvaggia Borghini
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Selvaggia_Borghini
* , O jibinaa nder wuro Paris nder wuro Yahuudiyanko'en, Benda o ɓinndooɗo mawɗo winndoowo Julien Benda. O waɗi ko o waɗi dow laana nder 1902 nden o waɗi kuugal nder Henri Bernstein, Luigi Pirandello, Henry Bataille, poetici delle più illustri rimatrici raccolti da Luisa Bergalli, Venezia, Mora 1726 Ko woni Raccolta del Recanati, Venice 1716 Raccolta del Redi Opere di Tertulliano tradotte in Toscano dalla Signora Selvaggia Borghini, Nobile Pisana, Roma, Pagliarini 1756 Saggio di Poesia, a cura di Domenico Moreni, Firenze, Margheri 1827 Lettera e sonetto di Maria Selvaggia borghini finora inediti, a cura Di Emilio Bianchi, Pisa, Nistri 1872 Per le nozze del sig.
Wikipedia: Mariko Bando
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariko_Bando
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariko_Bando#Kuugal
Wikipedia: Beverly Gray
https://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_Gray
Beverly Gray ko deftere dowlaaku dowlaaku hawti e defte 26 nder hitaande 1934 haa hitaande 1955, nde Claire Blank, mo o winndi ɗe e innde mum Clarissa Mabel Blank Moyer. The novels fuɗɗii e nder nder nder nder dow dow dow dow nder nder nder ko'e nder nder nder suudu, e nder nder dow nder nder dow Beverly, nder nder nder jannde, nder nder dow e nder nder kuuɗe feere feere, e nder dow nder kuugal marɗo nder nder nder kuugal, ko'e yeeso nder nder nder ka nder nder nder.
Wikipedia: Louisa Alice Baker
https://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Alice_Baker
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Alice_Baker#Kuugal
Wikipedia: Kristín Marja Baldursdóttir
https://ff.wikipedia.org/wiki/Krist%C3%ADn_Marja_Baldursd%C3%B3ttir
== Wonduki ==
Wondukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Krist%C3%ADn_Marja_Baldursd%C3%B3ttir#Wonduki
Wikipedia: Francesca Lia Block
https://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Lia_Block
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Lia_Block#Kuugal
Wikipedia: Maria Isabel Barreno
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Isabel_Barreno
Maria Isabel Barreno de Faria Martins GOIH (10 Julaay 1939 - 3 Septemba 2016) wonnooɗo winndaande, jaayndiyanke, jaayndewal e jaayndiyaajo Portugaal. O wonnoo gooto e winndiiɓe deftere Novas Cartas Portugesas (Binndi Portugaal Lesɗe), hawti e Maria Teresa Horta e Maria Velho da Costa.
Wikipedia: Maxine Case
https://ff.wikipedia.org/wiki/Maxine_Case
Maxine Case (born January 17, 1976, in Cape Town) ko winndiiɗo defte e defte ko ɓuri heewde e nder Afrik. Ko e deftere makko nden, All We Have Left Unsaid, (Kwela Books, 2006) wonnoo ko 2007 Commonwealth Writers' Prize for Best First Book, Africa Region e wonnoo ko e dow ko e dow Herman Charles Bosman Prize 2007.
Wikipedia: Angèle Bassolé-Ouédraogo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A8le_Bassol%C3%A9-Ou%C3%A9draogo
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A8le_Bassol%C3%A9-Ou%C3%A9draogo#Biography
Wikipedia: Agniya Barto
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agniya_Barto
agniya Barto
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agniya_Barto#Hiimoɓe
Wikipedia: June Cedeede
https://ff.wikipedia.org/wiki/June_Cedeede
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/June_Cedeede#Biography
Wikipedia: Dorothea Conyers
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothea_Conyers
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothea_Conyers#Laamu
Wikipedia: Annika Bryn
https://ff.wikipedia.org/wiki/Annika_Bryn
Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.
Wikipedia: Sara Berkeley
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Berkeley
== Laamu ==
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Berkeley#Laamu
Wikipedia: Giuliana Berlinguer
https://ff.wikipedia.org/wiki/Giuliana_Berlinguer
== Nolde e golle ==
Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giuliana_Berlinguer#Nolde_e_golle
Wikipedia: Alexandra Berková
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Berkov%C3%A1
alexandra berkovaƁiɗɗo debbo mo ardiiɗo ardiiɗo e maral habaru, o jibinaa nder Trenčín o janngini ɗemngal Czech e ɗemngal ɗemngal ngal e nder Charles University e Prague. Daga.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Berkov%C3%A1#Hiimoɓe
Wikipedia: Sabina Berman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabina_Berman
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabina_Berman#Biography
Wikipedia: Olaniyi Afonja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja
Olaniyi Mikail Afonja Listeni (dugumi 14 oktoobar 1974), anndiraaɗo Sanyeri, ko jokkondirɗo, actor e filmmaker Nigeria.http://www.
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Kuugal
Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Filmography
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Nolde_hoore
Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Fedde_e_jaaynde
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Ndaare_kadi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Himobe
Wikipedia: Elisabeth Bergstrand-Poulsen
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Bergstrand-Poulsen
== Ɓiɗɗo e jaŋde ==
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Bergstrand-Poulsen#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Anne-Marie Berglund
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Marie_Berglund
Anne-Marie Berglund (31 lewru Janaayo 1952 - 6 lewru Maars 2020) wonnooɗo mawɗo mawɗo Suwede, winndaɗo defte, winndaako e winndaako. O jibinaa e Espoo e o waɗi defte maako nder defte nder defte e nder defte aadi e nder deftere e nder defteruuji e nder defteeji e nder deftu e nder defti e nder defto e nder defta e nder deftera e nder deftegol e nder deften e nder defterne e nder deftes e nder defteri e nder defters e nder deftres e nder defteeruuji e nder nder defte.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Marie_Berglund#Hiimobe
Wikipedia: Basheer Garba Mohammed
https://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Kuugal nder jaayɗe goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Kuugal_nder_jaayɗe_goɗɗe
Kuugal nder jaŋde ummaatoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Kuugal_nder_jaŋde_ummaatoore
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Firooji
Wikipedia: Bohdana Durda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bohdana_Durda
Bohdana Yosypivna Durda (Ukrainian: Богдана Йосипівна Дурда; jibinaa 24 mee 1940), ko artist Ukrainian, mawɗo, mawɗo e mawɗo, e mawɗo songwriter, e mo wonnoo mo taƴo. Kuugal maako hawti e fotooji, laabi, e nder nder nder nder.
Wikipedia: Elaine Dundy
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elaine_Dundy
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elaine_Dundy#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Adda Burch
https://ff.wikipedia.org/wiki/Adda_Burch
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adda_Burch#Kuugal
Wikipedia: Anne Hunter
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Hunter
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Hunter#Biography
Wikipedia: Constance Hande
https://ff.wikipedia.org/wiki/Constance_Hande
Hunting heɓii BA maako diga Pembroke College nder Brown University nder hitaande 1947, janngii dow Duke University diga 1950 haa 1953, nden o jooɗii nder West Lafayette, Indiana, wuro Purdue University, haa hitaande 1968. Daga saa'i maajum, o jooɗi nder Orono, Maine, bee gorko maako Robert, mo o laamiiɗo jaango ɗemngal Farayse haa UMO haa o wari.
Pages with ISBN errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_ISBN_errors
Wikipedia: Krishna Hutheesing
https://ff.wikipedia.org/wiki/Krishna_Hutheesing
Ɓooyma Krishna Nehru, nder Mirganj, Allahabad to Motilal Nehru, mo wonnooɗo e hooreejo Indian National Congress, e Swarup Rani, o waree e Gunottam (Raja) Hutheesing, mo wonunoo e wuro Ahmedabad Jain mo mahdi Hutheesings Jain Temple. Nder ɓaawo duuɓi 1950, o laati moftal Nehru e nder hitaande 1959, o walli gomnaaru mawɗo C.
Wikipedia: Zora Neale Hurston
https://ff.wikipedia.org/wiki/Zora_Neale_Hurston
Wikipedia: Nancy Huston
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_Huston
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_Huston#Biography
Wikipedia: Alissandra Cummins
https://ff.wikipedia.org/wiki/Alissandra_Cummins
Alissandra Cummins (e yande 30 lewru colte hiitande ndunngu alif 1958) ko taariikaako seni Barbadian, jannginoowo, e jannginooɗo; o woni anndinoowo mawɗo dow kareeji Kariibi, ɓamtaare musiyaaji, e art. Cummins woni darinoowo Barbados Museum & Historical Society e o woni mo jannginoojo nder nder nder Museum and Heritage Studies e University of the West Indies.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alissandra_Cummins#Hiimoɓe
Wikipedia: Rebecca Brown (moodiɗo)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Brown_(moodi%C9%97o)
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Brown_(moodi%C9%97o)#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Máire MacSwiney Brugha
https://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1ire_MacSwiney_Brugha
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1ire_MacSwiney_Brugha#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Ingmāra Balode
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingm%C4%81ra_Balode
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingm%C4%81ra_Balode#Biography
Wikipedia: Dorothy Baker (jooftaako)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Baker_(jooftaako)
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Baker_(jooftaako)#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Wikipedia: Jelena Lazarević
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jelena_Lazarevi%C4%87
Jelena Lazarević (Serbian Cyrillic: Јелена Лазаревић; 1365/1366 - 1443), anndiraa kadi, e dow dewte, no Jelena Balšić koo Jelena Hranić koo Jelene Kosača, wonnoo ardiiɗo Serbiya, ɓiɗɗo gorko Lazar Serbiya e gorko Milica Nemanjic. O woodi ɓernde mawnde e o mari semmbe dow no gorko mum, arandeejo Đurađ II Balšić e ɗiɗaɓo Sandalj Hranić Kosača, e ɓiɗɗo maako Balša III laaminoo laamu maɓɓe.
Wikipedia: Enid Bagnold
https://ff.wikipedia.org/wiki/Enid_Bagnold
== Ɓiɗɗo ==
Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enid_Bagnold#Ɓiɗɗo
Wikipedia: Elisaveta Bagryana
https://ff.wikipedia.org/wiki/Elisaveta_Bagryana
Elisaveta Lyubomirova Belcheva jibinaa e 16 abriil 1893 e Sofia, Bulgaria, nder saare mawɗo. O timmini janngirde maako fuɗɗam e jaŋde nder laamorgo.
Wikipedia: Margaret Balderson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Balderson
Balderson yahdi to Fort Street High School, ko ndeen o fuɗɗii golle nder deftere. O waɗi golle to Orop nder duuɓi 1960s o yahri e Norway o waɗi golle to o waɗi defte ngam defte makko..
Wikipedia: Til Brugman
https://ff.wikipedia.org/wiki/Til_Brugman
Nder suudu maako nder Den Haag, suudu musicol ngol Vilmos Huszár waɗi e nder suudu ɗum ɓeydani e ceede Gerrit Rietveld. White Chair waɗi Gerrit Rietveld bana wakiilu feere Til Brugman nder 1923.
Wikipedia: Khanatha bint Bakkar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Khanatha_bint_Bakkar
O jibinaa e hooreeɓe lenyol M'gharfa, je je je je nder Awlad Hassān nder Beidanes. Awlad Hassān ɓeen ɓeen ɓe ɓeen ɓe'e aristocratic aristocrate beewɓe beydane'en e saare maɓɓe nder Awlad Abdalla nder lenyol M'gharfa.
Wikipedia: Simone Lazaroo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Simone_Lazaroo
]Lazaruso's first novel The World Waiting to be Made won the TAG Hungerford award and was published in 1994. O heɓii koode winndere Western Australian Premier's Book Awards for fiction ngam tati nder defte maako ɗe o wurtini, o wonti nder nder nder nder defte nder lesdi e nder leyɗe goɗɗe.
Wikipedia: Ruth Frances Long
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Frances_Long
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Frances_Long#Biography
Wikipedia: Laia Martínez i López
https://ff.wikipedia.org/wiki/Laia_Mart%C3%ADnez_i_L%C3%B3pez
== Kuugal ==
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laia_Mart%C3%ADnez_i_L%C3%B3pez#Kuugal
Wikipedia: Mirra Lokhvitskaya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mirra_Lokhvitskaya
(Mirra Lokhvitskaya (Russian: Ми́рра Ло́хвицкая; jibinaaɗo Maria Alexandrovna Lokhvitskaaya - Russian: Мари́я Алекса́ндровна Ло́хвіцкая; 19 Noofambar 1869 - 27 Ogos 1905), wonnoo mawɗo mawɗo leydi Rusiya mo o ɓeydiima e nder duuɓi 1890s. Nder nguurndam maako, o wurtini defte poemji jowi, ɗi arande e ɗi arande keɓii ko'e maɓɓe ceede Puushkin.
Wikipedia: Joan London (waɗinoowo Australia)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_London_(wa%C9%97inoowo_Australia)
London nakeuh pusat dua boh peunjara. Nyang phon, Sister Ships, meunang The Age Book of the Year (1986), ngen nyang keudua, Letter to Constantine, meunang Steele Rudd Award dan Western Australian Premier's Award for Fiction (dua-dua jih bak thon 1994).
Wikipedia: Emilie Loring
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_Loring
== Nolde hoore ==
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_Loring#Nolde_hoore
Wikipedia: Stanley Nwabali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali
Stanley Bobbi 'koɗo' Nwabali (woowo 10 Jowune 1996) ko jokkondirɗo leydi Naijeriya mo o gollirta gollal haa e nder Premier Soccer League Chippa United e nder leydi Nigeria.http://www.
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Nolde_hoore
Koɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Koɗol_golle
Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Kuuje_caaɗeele
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Wurooji_wurooji
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Himobe
Wikipedia: Jiří Oberfalzer
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer
Jiří Oberfalzer (17 janmaare 1954) woni politikal Czech Republic e hooreejo senate Czech Republic o woni ardiiɗo senate senate of the Parliament of the Czech Republic e o golli hooreejo senatoore Czech.Chancellery, Senate (2012-01-01).
Fedde Ɓamtaare e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Fedde_Ɓamtaare_e_Jaŋde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Kuugal
Fedde Siyasatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Fedde_Siyasati
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Yimɓe
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Himobe
Wikipedia: Bello Shehu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Shehu
Bello Shehu (Jolde 13 Feebari 1958) ko academicien Nigeria e neurosurgeon o laɓɓini hooreejo jaŋde fedde Birnin-Kebbi (FUBK) e hitaande 2017 e o waɗi hooreejo jaɓde jaŋde jaŋnde jaŋde.https://pmnewsnigeria.
Fedde Ɓamtaare e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Shehu#Fedde_Ɓamtaare_e_Jaŋde
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Shehu#Yimɓe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Shehu#Firooji
Wikipedia: Abiodun Musa Aibinu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu
Abiodun Musa Aibinu (dunde 4 lewru janngo 1973) ko Farasoowo Mechatronics nder lesdi Naajeeriya diga Fedde Fanditaare Minna.https://ieeexplore.
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Koofti mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#Koofti_mawɓe
Ɗuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#Ɗuɓɓugo
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#Firooji
Wikipedia: Grace Kwami
https://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#Kuugal
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#Firooji
Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#Nolde_hoore
Wikipedia: Jamirawo pulaaku
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku
Jamirobe pulaaku Wonɗe innde ɗuuɗɗe (e ɗemɗe ɗe innde ɗen) huutoreeɗe nder ɗemɗe goɗɗe ngam holla Fulɓe.Fulani nder Farayse ɗon ƴettu diga kalkaaku Hausare.
Nder Portugal, ko Fula ko Futafulahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Nder_Portugal,_ko_Fula_ko_Futafula
Koode Burndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Koode_Burnde
Fedde Jeyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Fedde_Jeyya
Ha Dow ɗo listol mawbe Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Ha_Dow_ɗo_listol_mawbe_Fulɓe
Taariiha Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Taariiha_Taariika
Yisimɓe ɓe Njaarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Yisimɓe_ɓe_Njaara
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Yimɓe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Hiimoɓe
Wikipedia: Falsafa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Falsafa
Falsafa (philosophy)ou andal Ander yiimɓe arde,en Ander duuniiyaru yummitobe too ndow taagugow arehu dii nder daulaje duuniiyaru ei lenyi ei joododal andal falsafa ngal seebidorake nyu
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Falsafa#Hiimoɓe
Wikipedia: Cristiano Ronaldo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Cristiano_Ronaldo
Cristiano Ronaldo ou daayaama ƴande 5 lewru bowtal hiitande dowgo alif 1985 beeɗow fiijitowo gollon kafa mawɗo ginnaɗo fijirde e nder duuniyaru beeɗow lisde pootigal laatido fiijitowo boñɗo e jonne o fijirde kungiiyawal ngol fiijirde kosde e lesdi saudiya al-nassir lesdi saudiya
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cristiano_Ronaldo#Hiimoɓe
Wikipedia: Turanci
https://ff.wikipedia.org/wiki/Turanci
Turanci oun ɗemngal laatigal ngal nɗon boori hootirke too nder duuniiyaru kaama lisde turai eii lisde hiirnare duniiyaru taa faaro wowdoto latin amirka ndemgal turanci hangalk kee deedabal nɗer demle mawɗe dee nɗer duuniiyaru
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Turanci#Hiimoɓe
Wikipedia: Demgal hawsare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Demgal_hawsare
Ɗemngal hawsare nɗer kawtal bullite demle lisde chadic taa faarow nɗer beebbe demle afroasia nderl leydi naajeeriya hawsare haire kee woolde mowde nder arduwgal daulaje taa woylare lisde Naajeeriya
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Demgal_hawsare#Hiimoɓe
Wikipedia: Anthea Alley
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anthea_Alley
Anthea Alley (1927-1993) ko taƴɗo e mawɗo mawɗo leydi Britaani.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthea_Alley#Firooji
Wikipedia: Www - Dunyaaji Limɗi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i
An What a Wonderful World (WowW - Ko Haaru Laamu Laamu) ko filim marokkankoowo 2006 mo Faouzi Bensaïdi waɗi.http://www.
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#Wurooji
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#Jaɓɓorgo
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#Firooji
Wikipedia: Liiyru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Liiyru
Liiyru (moon)https://en.m.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liiyru#Hiimoɓe
Wikipedia: Naare Lagos
https://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos
naare lagos
Casthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#Cast
Release and receptionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#Release_and_reception
Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#References
External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#External_links
Wikipedia: Nairobi Fedde Ɓamtaare
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Wurooji
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Jaɓɓorgo
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Ndaare_kadi
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Wurooji_wurooji
Fitoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Fitooji
Wikipedia: Editing We Don't Live Here Anymore (2018 film)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)
We Don't Live Here Anymore wondi film Nigeria 2018 nde Tope Oshin waɗi e Olumide Makanjuola, Bose Oshin e Tope Ochin waɗi. Drama ɗon haandi dow haala ɓiyɓe jaŋde jaŋde mawɗe ɗiɗo LGBT Chidi Egwuonwu (Temidayo Akinboro) e Tolu Bajulaye (Francis Sule).
Plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#Plot
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#Wurooji
Ɗuumɗudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#Ɗuumɗude
Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#Fedde_e_jaaynde
Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#References
Wikipedia: Kofi Annan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Annan
Kofi atta Annan o daayaama ƴande 8 liiyru bowtal hiitande dowgo alif 1938-o,sooti yande 31 liiyru yarkoma hiitade dowgu 2012 too lisde Kumasi arduujow kautal ardowgal diplomasiya nder lisde ghana laatidow sakatarejow jeewedidijow too majalisar Dunkin Duniya taa hiitade dowgu alif 1997 kowyare hiitade dowgu 2006
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Annan#Hiimoɓe
Wikipedia: Turning point film
https://ff.wikipedia.org/wiki/Turning_point_film
Turning point film ngal feejerde finafinaje too hiitande dowgu 2012 ngal niyi towolawi winndetee Hooke umarni haakow,en Jackie Appiah K.D Aubert too bridges Ernie Hudson Ernie patience ozokwor haakow,en igoni archiving too ndemma arduwgal hookowgo,o umarni yande 2 liiyru too Afrik movie Academy award
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Turning_point_film#Hiimoɓe
Wikipedia: Ko Racheltjie De Beer wiyi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi
Racheltjie de Beer ko fiilme Afrikaans 2019 dow suka Afrikaneer, Racheltjie De Beer ko Voortrekker -koɗo daranii hoore mum ngam hisnaade ɓiyum. Ko ɗum waɗi, ko ɗum waɗi ko e nder nder nder nder jaaynde ndee.
Cementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Cement
Fuliihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Fulii
Ndaa ɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Ndaa_ɗo
Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Koolol
Wuro haɓɓoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Wuro_haɓɓoowo
Wikipedia: Hukuma pamara Rijau
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hukuma_pamara_Rijau
RijauHukuma pamara nder diiwal neeja ndi Hawtugo Naajeeriya.
Wikipedia: Hukumaaji pamari diiwal Neeja
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hukumaaji_pamari_diiwal_Neeja
hukumaaji pamari diiwal Neeja, Neeja un diiwal haa cakaare lesdi Naajeeriya wi'a middle belt yo Englisii. Diiwak kanngak wonuu mawngal gelle mawɗe nder lesdi Naajeeriya.
Hukumaji pamariihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hukumaaji_pamari_diiwal_Neeja#Hukumaji_pamarii
Wikipedia: Loud living out ur dream
https://ff.wikipedia.org/wiki/Loud_living_out_ur_dream
loud living out ur dream ou fim too https://ha.wikipedia.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loud_living_out_ur_dream#Hiimobe
Wikipedia: Birnin faaz
https://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_faaz
Birnin faaz lisde moroko gelle taakowbe ndatal diinawal tijjaniya nder lisde duniyaaru birnin faaz wowro hoobare arduujow shehu tijjani gelle faaz maare jaajirkaa lisde km kilomitaji km387 too gelle mowde dee raab gelle mowde dee lisde moroko
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_faaz#Firooji
Wikipedia: Thomas Maitland
https://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Maitland
Thomas Maitland https://en.m.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Maitland#Hiimobe
Wikipedia: Wings ota do
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wings_ota_do
Wings ota dove https://en.m.
Mawbe fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wings_ota_do#Mawbe_fim
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wings_ota_do#Hiimobe
Wikipedia: King of boys fim
https://ff.wikipedia.org/wiki/King_of_boys_fim
King of boys fim jiytul down sayasaje lisde https://www.pulse.
Fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_of_boys_fim#Fijoobe
Haabaroji fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_of_boys_fim#Haabaroji_fim
Wikipedia: Merry Men: Awon Esu Yoruba Todaju
https://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju
Men: The Real Yoruba Demons ko fijirde fijirde nigeriyankoore 2018 winnde Anthony Kehinde Joseph, waɗi Darlington Abuda, e mo Toka Mcbaror waɗi. Ɗum ɗon haɓa dow yimɓe ɓe ɗon nder nder yimɓe ɓe ɗon haɓa, ɓe ɗon hawta: Ramsey Nouah, AY Makun, Jim Iyke, Damilola Adegbite, Richard Mofe-Damijo, Iretiola Doyle, Falz, Jide Kosoko, Rosaline Meurer e Nancy Isime.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#Wurooji
Ɗuum ko ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#Ɗuum_ko_ɓaawo
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#Jaɓɓorgo
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#Firooji
Wikipedia: Ɗuɓɓugo Oum Kulthum
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_Kulthum
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_Kulthum#Wurooji
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_Kulthum#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_Kulthum#Firooji
Wikipedia: Roseji je ɗon mari poofol
https://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#Wurooji
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#Firooji
External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#External_links
Wikipedia: Poisonous Roses
https://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#Wurooji
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#Firooji
External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#External_links
Wikipedia: Algaytaaru
https://ff.wikipedia.org/wiki/Algaytaaru
Algaytaaru ko noone liital maa guutufal taweteengal to leƴƴi hono Hawsaaɓe, Koole'en, Fulɓe Najeeriya.
Wikipedia: Afro digital fim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fim
Afro@digital fim too down kowje faarede ei too gongo hiitande dowgu 2002
Jiytul bulletehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fim#Jiytul_bullete
Kewtahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fim#Kewta
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fim#Firooji
Wikipedia: Binti fim
https://ff.wikipedia.org/wiki/Binti_fim
binti fim feejirde,finafinaije lesdi tanzaniya be hiitade dowgu 2021 fiijirde dee seko shamte hakke umarni kuma o ciiryiti too hoore mako hakkow ei alinda ruhinda Angele ruhinda mawbe ciiryitango be kawtide Bertha Robert Magdalena munisi Helen hartmann haa too https://en.m.
Feejowbe ciiryurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binti_fim#Feejowbe_ciiryurde
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binti_fim#Hiimobe
Wikipedia: Lara e ɓooyi
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyi
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyi#Wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyi#Firooji
External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyi#External_links
Wikipedia: Lara and Beat
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_Beat
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_Beat#Wurooji
External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_Beat#External_links
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_Beat#Firooji
Wikipedia: Supa Modo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo
Supa Modo ko filim dowla 2018 nder leydi ndii, ko Likarion Wainaina waɗi.https://variety.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Kootol
Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Ɓaawoore
Feddeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Feddeeji
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Wurooji
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Ndaare_kadi
External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#External_links
Foroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Forooji
Wikipedia: Yidde taan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taan
Yidde taan fim hepburn si gananda lit (what is love film down fijirde fijooɓe nde yidde too lisde jafananci de down waadite ri hiitande dowgu 2018 too ardungal rikiya imaizumi ardiite toodow derewol ngol habaruuji biyaade mitsuyo kakuta mawbe fim yukino kishii ryo narita mai fukagawa ri ryuya wakaba fim dow puudite hiitade dowgu 2018 Tokyo https://ha.wikipedia.
Fijobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taan#Fijobe
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taan#Firooji
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taan#Hiimoɓe
Wikipedia: Special Jollof
https://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof
Special Jollof ko fijirde fijooɓe romantic-American nder hitaande dowgu 2020. Woni e dow Emem Isong; nder nder nder Joseph Benjamin, Uche Jombo e Femi Adebayo nder kuugal mawɗo.
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#Wurooji
Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#Koolol
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#Firooji
Wikipedia: Magaji halidu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_halidu
Magaji Hamidu haakowke laamiɗo sakitiiɗo o modibbo ummarun dallaje jaabeti lisde Katsina too maako ei hiitade dowgu alif 1807 ngoddo be kabilar habe o inde dan mari o howti hurre maako,en ngamma faadogo gelle Katsina too moo kafiti jiytul mako ri matazu amman sai down hoonimohttps://ha.wikipedia.
Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_halidu#Hiimbe
Wikipedia: A Man for the Weekend
https://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend
A Man For The Weekend ko filim kamerooniyanko'en 2017 je je je je hawtata e Syndy Emade je je hawrata e holliɗo Nollywood Alexx Ekubo.http://dcodedtv.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Wurooji
Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Fedde_nde
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Jaɓɓorgo
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Firooji
Wikipedia: Badiaga
https://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga
Badiaga ko fijirde fijirde 1987 nde Jean-Pierre Dikongué Pipa waɗi e nder fijirde Justine Sengue e Alexandre Zanga.
Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#Koolol
Bibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#Bibliography
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#Firooji
Wikipedia: Clando
https://ff.wikipedia.org/wiki/Clando
Clando wondi film dowla leydi Kameruun ei hitaande dowgu alif 1996 e Jean-Marie Teno.http://newsreel.
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clando#Wurooji
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clando#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clando#Firooji
Wikipedia: Nwankwo kanu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_kanu
Nkwankwo Kanu o https://en.m.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_kanu#Hiimobe
Wikipedia: Nnamdi kanu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_kanu
Nnamdi kanu o daayaama ƴande 25 lewru seelto ei hiitande ndunngu alif 1967 o beenɗo lisde naajeeriya jowɗiɗo ei burtaniya kuma o arduujow ardungal wooditago haaramtake lesdi Biafra oe jaagurdow https://en.m.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_kanu#Firooji
Wikipedia: Uchenna kanu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Uchenna_kanu
Uchenna kanu o daayaama ƴande 20 liiyru korso ei hiitade dowgu alif 1997 o laatiike fiijowo fiijirde kosde ei lesdi naajeeriya o laatiike fiijowo taa yesu atakin ei swedish kulob linkopings haa kaadima o fijitowo fiijirde kosde lisde naajeeriya les arduwgal super Engle
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uchenna_kanu#Hiimobe
Wikipedia: Ndidi kanu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndidi_kanu
Ndidi kanu o daayaama ƴande 20 liiyru juko hiitade dowgu alif 1986 ou gonnijow fijitowo fiijirde kosde lisde naajeeriya o fijitowo ei odense bk kuma ei mo nder waawobe fiijirde kosde ei lesdi naajeeriya
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndidi_kanu#Hiimobe
Wikipedia: Daniel kanu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_kanu
Daniel kanu o daayaama ƴande 20 liiyru silo ei hiitade dowgu alif 1971 AC miladiyya o beenɗo siiyaasajo amirka daayaama lisde naajeeriya gadditowo lumo balletowo yimɓe haa bano habaru gondun dowma wolwitande ei jaaredawol news diary online ei hiitade dowgu 2024 o jaabeti too lisde naajeeriya hu gamma baawanike ɓaawo wurtoyaago nder arduwgal lumo too Arduujow sani abacha o nesti ndaate sa,na,aji dowdi ei naajeeriya o ardiiɗow arduwgal kungiyaje sookabee lisde
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_kanu#Hiimobe
Wikipedia: Rise of the Saints
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_Saints
Rise of the Saints, ko fijirde fijirde wiɗtoowo nder lesdi Naijeriya, 2020 nde Samuel O. Olateru waɗi e Bolanle Olasunde waɗi.
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_Saints#Wurooji
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_Saints#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_Saints#Firooji
Wikipedia: Our daughter Notre fille
https://ff.wikipedia.org/wiki/Our_daughter_Notre_fille
Our daughter https://simple.m.
Fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Our_daughter_Notre_fille#Fijoobe
Jiytulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Our_daughter_Notre_fille#Jiytul
Wikipedia: Himbe in exile
https://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile
Home in exile fim dou lesdi naajeria ei hiitade dowgu 2010 kolletojom no taagu giidow hurre moone laatatow haa too ninu down wondire saali wooje 2https://www.modernghana.
Fijooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#Fijooɓe_fijirde
Kowje ciiryurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#Kowje_ciiryurde
Kyautajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#Kyautaje
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#Hiimoɓe
Wikipedia: The empty man film
https://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_film
The empty man film na Musamman na tsoro too ɗon https://en.m.
Fijooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_film#Fijooɓe_fijirde
Jiytul fijooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_film#Jiytul_fijooɓe_fijirde
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_film#Hiimoɓe
Wikipedia: Hono debbo Elliot
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Wurooji
Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Fuuɗuki
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Jaɓɓorgo
Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Fedde_nde
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Firooji
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Wurooji_wurooji
Wikipedia: Being Mrs Elliot
https://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Wurooji
Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Fuuɗuki
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Jaɓɓorgo
Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Fedde_nde
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Firooji
Wikipedia: Teza (filim)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Kootol
Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Fuuɗuki
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Jaɓɓorgo
Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Fedde_e_jaaynde
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Firooji
Wikipedia: Sani kaita
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_kaita
Sani kaita o daayaama yande 2 lewru hiitande dowgu alif 1986 miladiya e jihar https://web.archive.
piiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_kaita#piirooji
Jiytul piiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_kaita#Jiytul_piirooji
Wikipedia: Poocher (film)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)
Poacher ko fijirde fuɗɗiiɗum dow lesdi Kenya e leydi Britaniya 2018 diga dow dow dow dow Tom Whitworth. ngal heɓi hakkilantaaku duniyaaru ɓaawo yaajugo nder Netflix nder lewru Septeemburu 2020.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Wurooji
Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Fuuɗuki
Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Fedde_nde
Ɗuumɗudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Ɗuumɗude
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Firooji
Wikipedia: Knockout Blessing
https://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_Blessing
Knockout Blessing Blessing ko fijirde fijirde 2018 nder lesdi Naajeeriya, ɗi darnde darnde darani Olaitan waɗi, e ko Olaitan waɗi e Olufemi Ogunsanwo, Bibi Olaitan e Niyi Olaitan. Film ngal ina jogii Ade Laoye e Bucci Franklin, Ademola Adedoyin, Linda Ejiofor, Meg Otanwa e Tope Tedela nder kuugal gootal.
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_Blessing#Wurooji
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_Blessing#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_Blessing#Firooji
Wikipedia: The Writer From a Country Without Bookstores
https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Writer_From_a_Country_Without_Bookstores
The Write From a Country woni film dowla dowla dow nguurndam e kuugal Juan Tomás Ávila Laurel, mawɗo winndoowo ɓurɗo tolleede diga Equatorial Guinea, mo o waawi dilli lesdi mum nder hitaande 2011 caggal nde o haɓɓi dow laamu Teodoro Obiang. Fim holliti laawol maako nder lesdi Spain, nder lesdi ɗo o ɗon ɗaɓɓa ngam heɓugo anndal e jaɓugo nder defte maako, e warugo maako nder lesdi maako, nder lesdi ndi o ɗon hawta be risku e caɗeele nder nder nder nder lesdi maako.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Writer_From_a_Country_Without_Bookstores#Firooji
Wikipedia: Look at Me (2018 film)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Look_at_Me_(2018_film)
Ndaa kam woni film drama 2018 je ɗon wi'a haala Lotfi, mo immireere Tunisiyanko'en ɗon jooɗi nder Marseille bee debbo maako e ɓiɗɗo maako Farayse. Lotfi ɗon huuwa bana gardiiɗo jam e ɗon ɗaɓɓa yaaki ɓaawo maako nder Tunisia, to o acci saare maako e bandiraawo maako mo ɗon mari nyau.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Look_at_Me_(2018_film)#Firooji
Wikipedia: Duplex
https://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex
Duplex fimwolgal gankojum yimmbe chawa ta dou hiitande ndunngu 2015 e lesdi naajeeriya ɗon Emma isikaku ciiryiti kuma o ikechukwu onyeka hokke umarni https://en.m.
Fijoobe ciiriwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#Fijoobe_ciiriwol
Yaggo fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#Yaggo_fimwolgol
Bolleti fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#Bolleti_fimwolgol
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#Hiimobe
Wikipedia: The River of love
https://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_love
The River of love https://en.m.
Habaruje fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_love#Habaruje_fimwolgol
Fijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_love#Fijoobe_fiijirde
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_love#Hiimobe
Wikipedia: Betty Friedan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Betty_Friedan
Betty Friedan (/ˈfriːdən, friːˈdæn, frɪ-/; 4 feebari 1921 - 4 feebarii 2006) wonnooɗo winndaande e gollaade feminist Amerik. Firo mawɗo nder ummaatoore rewɓe nder lesdi Amerika, deftere maako nder hitaande 1963 The Feminine Mystique ɗon anndina ngam waɗugo ɓandu ɗiɗawru feminizm Amerik nder karnuwol 20.
Wikipedia: Amy Clarke
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clarke
== Clarke e Florence Cunningham ==
Clarke e Florence Cunninghamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clarke#Clarke_e_Florence_Cunningham
Wikipedia: Allahu Akbar
https://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar
Allahu Akbar https://web.archive.
Fijoobe fiijirde fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Fijoobe_fiijirde_fimwolgol
Jiytul piirooji fijoobe fiijirde fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Jiytul_piirooji_fijoobe_fiijirde_fimwolgol
Jiytul piirooji bolle fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Jiytul_piirooji_bolle_fijoobe
Giimol lyricshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Giimol_lyrics
Fooditolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Fooditol
Ndatal kawtal heedogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Ndatal_kawtal_heedogo
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Hiimobe
Wikipedia: El Badla
https://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla
El Badla(Arabji: البدلة , lit. The Suit) ko filim komedi Misra 2018 mo Mohamed Gamal El-Adl waɗi e nder Tamer Hosny e Akram Hosny.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#Wurooji
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#Jaɓɓorgo
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#Firooji
Wikipedia: Songs of Freedom (TV series)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Songs_of_Freedom_(TV_series)
Songs of Freedom ko filme dowla dowla dowle Canada, ɗum holliti e television Vision TV nder hitaande 2015. Ko o waɗi e mawɗo opera Measha Brueggergosman e waɗi ngam yiɗde Black History Month, serie nden waɗi e conciirgal jamma 90 minute Brueggergsman waɗata e nder kuugal yimbeeji ruuhu Afrik-Ameriki, ɓaawo ɗum waɗi e nder filmuuji ɗiɗawɗi dow Brueggergasman ɗon ɗaɓɓita lesdi Afrik.
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Songs_of_Freedom_(TV_series)#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Songs_of_Freedom_(TV_series)#Firooji
Wikipedia: Until the Birds Return
https://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_Return
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_Return#Wurooji
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_Return#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_Return#Firooji
Wikipedia: Sheikh Jackson
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson
Sheikh Jackson ko fiilme fiilme Misra 2017 nde Amr Salama jaɓɓi. hollitii nder darnde darnde daranaade darnde darngal darnde darndooji darnde darndaangal darnde darnugo darnde darnduɗi darnde darngooji darndooje darnde darndo darnde darndiinde darnde darɗe darnde dardaangal darnde Darnde darnde 2017.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Wurooji
Firootirolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Firootirol
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Ndaare_kadi
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Firooji
Wikipedia: Five Fingers for Marseilles
https://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles
Five Fingers for Marseilles ko fijirde fijirde sud Afrika-Neo-Western 2017 winnde e Sean Drummond e Michael Matthews.Hollitii nder fannuuji Discovery nder Toronto International Film Festival 2017.
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#Wurooji
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#Jaɓɓorgo
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#Firooji
Wikipedia: Diamond Dust (2018 film)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)
Diamond Dust wondi film ɓaleejo Misra 2018 nder ko Marwan Hamed waɗi e dow noomaaru Ahmed Mourad. Film ngal ina jogii Asser Yassin, Menna Shalabi, Maged El Kedwany, Mohamed Mamdouh, Eyad Nassar, e Adel Karam.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#Wurooji
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#Jaɓɓorgo
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#Firooji
Wikipedia: Michael mclndoe
https://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe
Michael mclndoe o daayaama ƴande e ɗiɗi lewru
Gelle Luton Kowngal fiijirde kosdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Gelle_Luton_Kowngal_fiijirde_kosde
Kawtal here ford unitedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Kawtal_here_ford_united
Gelle yeovilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Gelle_yeovil
Don caster rovershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Don_caster_rovers
Guya too yaago Derby countryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Guya_too_yaago_Derby_country
Barnsley hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Barnsley_hiimoɓe
Wikipedia: Waterschool
https://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool
Waterschool ko fijirde dowla 2018 nde Tiffanie Hsu waɗi e Swarovski Foundation. Fimol ngol holli ko waɗi e jannginooɓe debbo njoweego ɓe njooɗi e nder maayoji mawɗi njoweego nder duniyaaru: Amazon, Nile, Mississippi, Danube, Gange, e Yangtze.
Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Koolol
Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Fuuɗuki
Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Fedde_nde
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Firooji
Wikipedia: Jahilya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya
Jahilya ko fiilme Moroccan 2018 nde Hicham Lasri waɗi. Fim ngal ina jogii ko Moustapha Haouari, Salma Eddlimi e Hassan Ben Badida.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#Kootol
Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#Fedde_nde
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#Firooji
Wikipedia: Veronica's Wish
https://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish
Veronica’s Wish ko fijirde fijirde ko e ɗemngal Farayse e nder lesdi Uganda, e nder filmji ɗi Nisha Kalema (Veronica), Housen Mushema (Michael), Malaika Nyanzi (Bankia) e Symon Base Kalema (Frank) jogii. Ɗum waɗi ko e Uganda e 17 lewru noofuru 2018.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Kootol
Fuuɗuki e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Fuuɗuki_e_jaɓɓorgo
Kootol e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Kootol_e_jaaynde
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Firooji
Wikipedia: Sidechic Gang
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang
Side Chick Gang ko filim Ghanaan 2018 drama / comedy film dow laamorde Peter Sedufia e taƴoore Oldfilm Productions. Fim ngal waɗi ko yimɓe tedduɓe e yimɓe tedduɗi bana Aaron Adatsi, Ricky Adelayitor, e Beverly Afaglo.
Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#Koolol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#Wurooji
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#Kootol
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#Firooji
Wikipedia: Moms at War
https://ff.wikipedia.org/wiki/Moms_at_War
Moms at War ko fijirde komediya dowla Nigeria 2018 nde Omoni Oboli waɗi. Ɗum ɗon hawta Funke Akindele bee Michelle Dede, arande ɗon ɗon heɓii jaajol ngam kuugal maako bana laamɓe ɓurɓe ɓurnde nder komediya (Foli/TV) nder jaajol 2020 Africa Magic Viewers' Choice Awards.
Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moms_at_War#Koolol
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moms_at_War#Firooji
Wikipedia: Neighbor my killer
https://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer
Neighbor my killer (faransa Mon Voisin Mon Tueu) fimwol ngal lesdi faransa e amirka e hiitande ɗowgu 2009 ngal Anne aghio ordiite jiytul kotuje http://www.festival-cannes.
Jaabande e kyawtaje faarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#Jaabande_e_kyawtaje_faaro
Humturuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#Humturu
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#Hiimoɓe
Kawtal enaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#Kawtal_enaaje
Wikipedia: Rwanda and Juliet
https://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet
Rwanda and Juliet ko dowla dowla ɓaawo ɓaawo ɓanngorde Rwanda, ko jannginoowo Kanada Ben Proudfoot waɗi.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Kootol
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Jaɓɓorgo
Fedde e yiɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Fedde_e_yiɗde
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Firooji
Wikipedia: 122 (fiilme)
https://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)
122 ko fijirde ɓernde ɓernde ɓaleeɓe Misra 2019 nde Yasir Al Yasiri waɗi e binndol Salah Al-Goheny, e jaaynde Saif Oraibi. Film woni film Misra arandeeji ɗi ɗi ɗi ɗi waɗata nder 4DX.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Kootol
Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Fedde_nde
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Wurooji
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Firooji
Wikipedia: Anbessa
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anbessa
Anbessa (2019) , mo Mo Scarpelli waɗi, wondi film dowlaŋgal ngal waɗii nder Berlin International Film Festival. Fim ngal ina haani haalde e haala ɓeydaare e Asalif, mo duuɓi sappo, mo o dilli e leydi mum to Addis Ababa sabu maɓɓere maɓɓere.
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbessa#Firooji
Linki fuɗɗiiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbessa#Linki_fuɗɗiiɗi
Wikipedia: Sankofa (filim)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)
Sankofa (Amharic: ሳንኮፋ) ko film drama 1993 diga Ethiopia, nder Haile Gerima waɗi dow jaaynde e nder Atalantika. Woni haala Oyafunmike Ogunlano, Kofi Ghanaba, Mutabaruka, Alexandra Duah, e Afemo Omilami.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Wurooji
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Jaɓɓorgo
Fedde fuɗɗorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Fedde_fuɗɗorɗe
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Ndaare_kadi
Jaŋde ɓeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Jaŋde_ɓeydi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Himobe
Wikipedia: Izzar So
https://ff.wikipedia.org/wiki/Izzar_So
Izzar So (Ingelese: The Struggle) ko filme filme ha hausa ha nder lesdi Naijeriya, ɗum waɗi e Bakori TV, e Lawan Ahmad Ɗum waɗi Lawan Ahmad, Ali Nuhu, Aisha Najamu, Minal Ahmad, e Ali Dawayya nder fijirde mawɗo. Fedde nde ɗon tokkita nguurndam yimɓe feere feere ɓe ɗon hawta hawte feere feere e nder nguurndame maɓɓe e nder kuuɗe maɓɓe.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izzar_So#Kootol
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izzar_So#Firooji
Wikipedia: 44 Ko tales of the night
https://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night
44 Ko tales of the night (faransaci 44 ou Les recites de la Nuit larabci 44 aw oustourat Al Nuit aw oustourat Al layl fimwolgal ngol lisde https://books.google.
Tuiturde bukletehttps://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night#Tuiturde_buklete
Fijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night#Fijoobe_fiijirde
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night#Hiimoɓe
Wikipedia: I saw Ben barks killed
https://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killed
I saw Ben barka killed french jaivu tier https://en.m.
Habaruji fimwolgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killed#Habaruji_fimwolgal
Fijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killed#Fijoobe_fiijirde
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killed#Hiimoɓe
Wikipedia: The Red Moon(filim)
https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)
The Red Moon (القمر الأحمر) ko fijirde marokkiyankoore 2013 nde Hassan Benjelloun waɗi. wonde ko wonde nder nder nder nder marokki ko wonde film ɓurɗo anndude ɗemngal alaa e nder arti e 87th Academy Awards, kono ɗum wonde ko wonaa nder nder nder ardiiɓe.
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#Wurooji
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#Ndaare_kadi
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#Firooji
Wikipedia: Eye of the Storm (TV series)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)
Eye of the Storm ko filli filliiji ɓiy'en ɗi Britaniya, ɗi ardii e fuɗɗam hitaande 1993 e ITV. Woni diga Childsplay Productions e mawɗo Richard Cooper ngam mardi mardi marde ITV Meridian Broadcasting,, dramaji je je je je ɗon jeyeego je jeyeego nder nder darnde arandeeji to bana bana bana bana no Children's ITV.
Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Fuuɗuki
Fooyre e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Fooyre_e_jaaynde
Yimɓe e yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Yimɓe_e_yimɓe
Jaɓɓorgo Kewuuji pinal e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Jaɓɓorgo_Kewuuji_pinal_e_jaɓɓorgo
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Firooji
Wikipedia: 1985 Copenhagen bombings
https://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings
Ha 22 Julaay 1985, bombji ɗiɗi ɓamtii nder nyau nyauɓe nder Copenhagen, Denmark. Gooto nder ɓamɗe ɗe ɓeydi ɓadake suudu do'aare mawnde e suudu jaajirɗe Yahuudiyankooɓe e suudu jaayirɗe, gooto boo nder cuuɗi jaayirde Northwest Orient Airlines.
Bombingolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Bombingol
Hakkiilohttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Hakkiilo
Fuuɗuki e kiitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Fuuɗuki_e_kiita
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Firooji
Wikipedia: Diane Russet
https://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet
Ɓaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Ɓaawo_e_janngirde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Kuugal
Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Filmography
Telebiisiyonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Telebiisiyon
Folimajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Folimaji
Videoji musichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Videoji_music
Fedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Fedde_e_jaaynde
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Firooji
Wikipedia: Thunderbolt: Magun
https://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun
Thunderbolt: Magun ko fijirde fijirde nder lesdi Naajeeriya nder hitaande 2001 nde Tunde Kelani waɗi. waɗi dow deftere Magun nde Adebayo Faleti winndi e Femi Kayode.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Wurooji
Fuuɗuki e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Fuuɗuki_e_jaɓɓorgo
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Wurooji_wurooji
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Himobe
Wikipedia: Tenants of the House
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#Kootol
Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#Koolol
Firoore ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#Firoore_nde
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#Wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#Firooji
Wikipedia: Obsession (2023 TV series)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)
Obsession ko filli fillimol holliɗum dow holli ko Morgan Lloyd Malcolm e Benji Walters, diga dow deftere damage (1991) Josephine Hart. Ko Charlie Murphy, Richard Armitage, Indira Varma e Sonera Angel, holliti, holliti nder Netflix e 13 abriil 2023.
Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Koolol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Wurooji
Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Fuuɗuki
Wondirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Wondirde
Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Jaɓɓorgo
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Wurooji_wurooji
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Himobe
Wikipedia: Nordic Africa Institute
https://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_Institute
Nordic Africa Institute – NAI – (e suédwa: Nordiska Afrikainstitutet) ko ɗuɗal mawngal daraningal wiɗto e kala ko faati e kabaruuji Afrik wonande leyɗeele rewo Orop. Wiɗtooji ɗuɗal ngal ko gonanɗe koyemumen, ceeɓɗi, mbaawɗitu ugeede e mumenn gam faamde e laɓɓinde kala pellital paatungal e leyɗeAfrik tawiina ƴellita gannde jowitiiɗi e Afrik e ɗoosahaa men.
Mawɗo ɗuɗal ngal ooɗoo sahaa e ardiinooɓe ɗuɗal ngal adanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_Institute#Mawɗo_ɗuɗal_ngal_ooɗoo_sahaa_e_ardiinooɓe_ɗuɗal_ngal_adan
Laawol fayde e lowe goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_Institute#Laawol_fayde_e_lowe_goɗɗe
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_Institute#Hiimoɓe
Wikipedia: Ferauna paraoh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraoh
Ferauna paraoh laamido laamurde lesdi masar o ɗou nowditerta e bulleti copteen peere e bulle Peeta ferauna o gurtoyyidow dinga wuro mawngo anduube bulwetul yiyore too dou laayal ferauna paraoh o be laayal yimbe allule nder ɓemɓe Adam be Maarake e ndunngu alif 700,000 e lesdi masar ɓen goodi tarihiwol kawtal hurre lamuje mawɗi ɗi duuniyaaru mawɓe e famare ɗe Kawte hurre e laamurde lamuwol ferauna https://simple.m.
Yimbe anduube bulwetul mesirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraoh#Yimbe_anduube_bulwetul_mesira
Jowdo Lamido feraunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraoh#Jowdo_Lamido_ferauna
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraoh#Hiimoɓe
Wikipedia: Galileo Galilei
https://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei
Galileo Galilei https://simple.m.
Jetiter satellites sunspotshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei#Jetiter_satellites_sunspots
Daayurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei#Daayurde
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei#Hiimoɓe
Wikipedia: Love and money
https://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_money
Love and money ( masar larabci hubb hata Al ebabada haubb Hatta Al ibadah e be gaddite jowmirawo taagiitiɗo kowɗe, faransaci yaddade kowtargol) fimwolgal sayyiyawol e lesdi masar taa hiitande dowgu alif 1960 ngal Hassan el imam winndite kuma o howketi umarni too Salah Zulfikar e taheyya kariokka
Habaruji fimwolgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_money#Habaruji_fimwolgal
Fijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_money#Fijoobe_fiijirde
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_money#Hiimoɓe
Wikipedia: Akinola Alada
https://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Jaɓɓorgo Kewuuji pinalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Jaɓɓorgo_Kewuuji_pinal
Ɗe kuutorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Ɗe_kuutorɗe
Fedde e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Fedde_e_teddungal
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Firooji
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Wurooji_wurooji
Wikipedia: Tes
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tes
Tes fimwolgal hiitande dowgu alif 1979 o hakke habaruji https://www.bbfc.
Fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#Fijoobe
Jiytul daraktahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#Jiytul_darakta
Kyawtaje fimwolgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#Kyawtaje_fimwolgal
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#Hiimoɓe
Wikipedia: Dholuu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu
Limti (Looɓe daga Nyanza worgo) (Looɓe nder lesdi Nyanza)https://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Limti_(Looɓe_daga_Nyanza_worgo)_(Looɓe_nder_lesdi_Nyanza)
Fonoolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Fonooloji
Vowelshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Vowels
Kootolɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Kootolɗe
Fedde fuɗnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Fedde_fuɗnaange
Grammarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Grammar
Ɗe ceedeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Ɗe_ceedeeji
Bibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Bibliography
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Firooji
Wikipedia: Living in Bondage
https://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage
Living in Bondage Naijeriya nder hitaande 1992 e hitaande 1993 nde Chris Obi Rapu waɗi, nde Kenneth Nnebue e Okechukwu Ogunjiofor winndi, o OgunjioFor waɗi, o Jafac Wine waɗi.Fim ngal waɗi haa nder firoode, e nder film ngal Kenneth Okonkwo e Nnenna Nwabueze waɗi nder kuugal maɓɓe.
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Kootol
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Wurooji
Ɗuum ko ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Ɗuum_ko_ɓaawo
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Firooji
Wikipedia: Musa Olaiya
https://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya
Moses Olaiya Listeni (o daayaama ƴande 18 liiyru dujjal hiitade dowgu alif 1936 - 7 liiyru yarkoma dowgu 2018), anndiraaɗo e innde maako "Baba Sala", o wonnooɗo nder lesdi Naajeeriya, mawɗo dowla, e mawɗo dowlaaji
Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Laamu
Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Filmography
Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Maayi
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Ndaare_kadi
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Firooji
Wikipedia: Super Story
https://ff.wikipedia.org/wiki/Super_Story
Super Story ko teleediyamol teleediyamel nder lesdi Naajeeriya, diga Wale Adenuga, mo wurtini bolle nde nder nder nder nder deftere nden. Seeriyanke fu fuɗɗii fijirde e dow dow dow dow kootaayɗe 8 to NTA; jooni, Super Story hollii dow NTA e Wap TV kala kootaayɓe 8 to Wuro e fuɗɗii fuɗɗii e dow dow kootoyɗe feere e dow cable e nder wakkati feere.
Lisi serijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_Story#Lisi_seriji
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_Story#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_Story#Himobe
Wikipedia: Emerson na souso
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_souso
Emerson na souso ferre do nascimento o daayaama ƴande 11 lewru nuwamba hiitande dowgu alif 1987 mawɗo andire silvo nascimento fijoowo fijirde de furodusajo e Angola fim andamako e ngammal ngal moo waamite e nder ciiryurde talalibijiwol windeck e jikumessu e fina finaije njinga sarauniyajo lisde Angola blood lines
Maarangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_souso#Maarango
Kowtarko Emersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_souso#Kowtarko_Emerson
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_souso#Hiimobe
Wikipedia: Susan Scott (filmmaker)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)
Susan Scott ko filmoowo filmoowo dowla leydi Britaniya e Afrik worgo, anndiraaɗo e film maako Stroop - Journey into the Rhino Horn War (2018). Ɓoodi nder Zimbabwe, saare maako nder lesdi Britaniya ɓaawo ɗon ɓe njahi nder lesdi Afrika Fuuta, to o yahi nder manjum.
Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Ɓiɗɗo_e_jaŋde
Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Kuugal
Haas e Brandt's Thesis e golle arandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Haas_e_Brandt's_Thesis_e_golle_arande
Li'o'en Ko'e Joopiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Li'o'en_Ko'e_Joopiiɓe
STROOP - jaha nder konu nder nder nder nder reeduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#STROOP_-_jaha_nder_konu_nder_nder_nder_nder_reedu
Laamuoji yiite, leɗɗe e faalaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Laamuoji_yiite,_leɗɗe_e_faalaaji
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Filmography
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Himobe
Wikipedia: Sam ukala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukala
Sam ukala o daayaama hiitande dowgu alif 1948-2021 dou yimtimo e dimma mawɗo bendol adabiwol o laatiike mawɗo winndetande fijirde fijoobe e lisde naajeeriya geemowo bendol habaruje jarumijow daraktaajow fijoobe fiijirde e nder ciiryurde talalibijiwol fina finaije andalhttps://www.vanguardngr.
Margo sam ukalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukala#Margo_sam_ukala
Winndetande bulliteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukala#Winndetande_bullitee
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukala#Hiimobe
Wikipedia: Emmanuel igbake
https://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake
Emmanuel igbake andiiraɗo Emmanuel igboke o daayaama ƴande 10 lewru oktoba hiitande ndunngu alif 1998 fijitowo fiijirde fina finaije Naajeeriya https://en.m.
maarango artungohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#maarango_artungo
Saana,ajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#Saana,aje
Hootooji fijirde howtongo fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#Hootooji_fijirde_howtongo_fimwolgol
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#Hiimobe
Wikipedia: Ñalaande Winndere Ɗemɗe Muynaaɗe
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91alaande_Winndere_%C6%8Aem%C9%97e_Muynaa%C9%97e
Nallande winndere demde E nder batu mum jooɗinoongu e lewru jolal (novembre) 1999, UNESCO (Fedde Ngootaagu Dowlaaji ngam Nehdi, Ganndal e Pinal) nanondirii e waɗtude 21 colte Ñalaande Winndere Ɗemɗe (bolle) Muynaaɗe (e enngeleere Word Mother Language Day). Tuggude he hitaande 2000
Iwdi 21 Colte (Feeburuye)https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91alaande_Winndere_%C6%8Aem%C9%97e_Muynaa%C9%97e#Iwdi_21_Colte_(Feeburuye)
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91alaande_Winndere_%C6%8Aem%C9%97e_Muynaa%C9%97e#Hiimobe
Wikipedia: Jimmy wales
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales
Jimmy donal Wales o dañama ñalde 7 lewru Juko hiitande dumngu alif 1966 be gelle huntsville haa di guiwal Alabama e lesdi Aameerik jooɗiiɗo e landon e lesdi ingila goɗoowo luumo ballitowo kawtal hoore lesdi Aameerik jimmy Wales e Larry Sanger be gandite mowgol manhajawal Wikipedia e hitaande dowgu 2001 o janngeti e jami,ar auburn e jami,ar jihar Alabama Tuscaloosa e moo heebeti shaidago digiriwal didabul kama emo woodi sceede Dala miliyan (100000) e hitaande dowgu didabul e ndungu (2014)https://srn.m.
Maarango e jaande maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#Maarango_e_jaande_maako
Golle jimmy Waleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#Golle_jimmy_Wales
Ɓikkol jimmy Waleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#Ɓikkol_jimmy_Wales
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#Hiimobe
Wikipedia: Jarryd coetsee
https://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetsee
Jarryd coetsee o daayaama ƴande e ƴalnde 5 lewru juko hiitande ndunngu alif 1982 o winndeti ciiryurde fina finaije e lisde Afrika taa foobeenare fimwolgol maako ngal The suit ngol heebeti kyawtal doudi e lesdi e lisdehttps://web.archive.
Maarango taa artungal e andalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetsee#Maarango_taa_artungal_e_andal
Kowngal jarrydhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetsee#Kowngal_jarryd
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetsee#Himobe
Wikipedia: Ɗemngal naura
https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_naura
Ɗemngal naura ou ɗemngal ngal ɗon wolwitagal mawgal e nder lesdi tsibiriwol yimmɓe naura ɗon heetaayi kawtide e nder ɗemngal dee Micronesiahttps://en.m.
Fasahaje bulle naurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_naura#Fasahaje_bulle_naura
Wasalije ɗemngal naurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_naura#Wasalije_ɗemngal_naura
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_naura#Hiimobe
Wikipedia: Ahmedmoud
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmedmoud
Ahmedmoud o daayaama ƴande 12 lewru yuli e hitaande ndunngu alif 1991 fijitowo fiijirde fina finaije e lisde moroko anndal mako e moo waamite waamurde de moo yaabeti e fina finaije nder ciiryurde fimwolgol 13 hours mimasas e zanka contacthttps://ha.m.
Kowtarko ahmedmoudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmedmoud#Kowtarko_ahmedmoud
Hootooji fijirde fijoobe fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmedmoud#Hootooji_fijirde_fijoobe_fimwolgol
Wikipedia: Slim mahfoudh
https://ff.wikipedia.org/wiki/Slim_mahfoudh
Slim mahfoudh o daayaama ƴande 19 e nder lewru yuli ndunngu alif 1942-30 e 2017 o fijoowo fijirde fijoobe e lisde Tunisia o howwite e dimma nder ciiryurde fina finaije gokkowngal sha,wa kama letoile du Nord e kama ciiryurde talalibijiwol kama Al khottab Al bab e choufli Hal
Fina finaijehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Slim_mahfoudh#Fina_finaije
Wikipedia: Mahinda
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahinda
Edwin Mahinda fijitowo fiijirde e lisde https://en.m.
Sana,ajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahinda#Sana,aje
Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahinda#Filmography
Wikipedia: Romdhan chatta
https://ff.wikipedia.org/wiki/Romdhan_chatta
Romdhan chatta e hitaande ndunngu 2012 nuwamba alif 1939-9 lewru jako e ndunngu 2017 fijitowo fiijirde e lisde Tunisiya asaliwa maako o beenɗo jiytul Sahel e dou anndiraa moo cuatta e arrande gammol ngol moowamite too fimwolgol hmidetou e nder mawɗe jiytul piirooji ciiryurde shirewol talabijewol e mhal chahed e nder ndunngu alif 1970 howtungo e nasaraje fijitowo fiijirde e nder ndunngu 40 too kowngal maako o yaabeti gammol rarungo kama moodibbo e nder fiijirde marechal Ammahttps://en.m.
Fijitowo fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Romdhan_chatta#Fijitowo_fiijirde
Wikipedia: Amandina lihamba
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amandina_lihamba
Amandina lihamba o daayaama e hiitande ndunngu alif 1944 modibbo e lesdi Tanzania ɓe fijoobe fiijirde fijooje e bendiitol Kuma o darektajo wuro fiijirde fijooje o farfesajo jamiawol dares salaam too faaro fine e performing arts Kuma o howketi e dimma dream arduujo ardungal kungiyawal membawol e majalisaje jami,awol e hiitande ndunngu alif 1989 too kowgal wuro fiijirde fijooje be lesdi e biikiwol kungiyawal fijoobe fiijirde rewbe howtungo e penina muhando e nder alif 1998 o daayaama lihambra e lesdi morogoro
Kowtarɗo soobade e fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amandina_lihamba#Kowtarɗo_soobade_e_fiijirde
Habarujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amandina_lihamba#Habaruji
Wikipedia: Neymar da Silva Santos
https://ff.wikipedia.org/wiki/Neymar_da_Silva_Santos
Neymar da Silva Santos junior o daayaama ƴande 5 lewru bowtal hiitande ndunngu alif 1992 o anndiraaɗo Neymar Jr, fijitowo fijirde kosɗe e nder Duuniyaru https://en.wikipedia.
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neymar_da_Silva_Santos#Hiimoɓe
Wikipedia: Sarah Burney
https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Burney
== Life ==
Lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Burney#Life
Wikipedia: The Story of Little Black Sambo
https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Story_of_Little_Black_Sambo
Jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.
Wikipedia: Tristane Banon
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tristane_Banon
== Early life and education ==
Early life and educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tristane_Banon#Early_life_and_education
Wikipedia: Mavis Thorpe Clark
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mavis_Thorpe_Clark
Clark janngini nder Methodist Ladies' College nder Melbourne nden wurtini kuuɗe maako arande nder nder nder nder deftere nder nder nder suudu. Nden o wurtini feere nder nder nder nder golle maako, o winndi ɓurna fuu ngam sukaaɓe e mawɓe, ammaa boo o winndi bayyuga, bolle, seriyaale wardi e non-fiction.
Wikipedia: June Callwood
https://ff.wikipedia.org/wiki/June_Callwood
== Childhood ==
Childhoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/June_Callwood#Childhood
Wikipedia: María Enriqueta Camarillo
https://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Enriqueta_Camarillo
María Enriqueta Camarillo (ngoo anndiraa kadi María Enriquet Camarillo y Roa de Pereyra) (1872-1968) wonnoo mawɗo mawɗo mawɓe e mawɓe e nder leydi Meksiko, winndaɗo e winndoowo. O anndini nder yimɓe fuu ngam kuuɗe maako, bee koolooji e defte nder nder nder nder nokkuure maako, bana boo bee bustji ɗi mariano Benlliure waɗi nder Hidalgo Park nder wuro Mexico nder nder nder teddungal maako.
Wikipedia: Anna Banti
https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Banti
== Life and works ==
Life and workshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Banti#Life_and_works
Wikipedia: Hoda Barakat
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hoda_Barakat
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hoda_Barakat#Biography
Wikipedia: Ada Cambridge
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Cambridge
== Life ==
Lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Cambridge#Life
Wikipedia: Charlotte Cameron
https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Cameron
== Personal life ==
Personal lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Cameron#Personal_life
Wikipedia: Margaret Callan (writer)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Callan_(writer)
== Biography ==
Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Callan_(writer)#Biography
Wikipedia: Amy Clampitt
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clampitt
== Life ==
Lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clampitt#Life
Wikipedia: Louise Bogan
https://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Bogan
== Early life ==
Early lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Bogan#Early_life
Wikipedia: Agnieszka Baranowska
https://ff.wikipedia.org/wiki/Agnieszka_Baranowska
Agnieszka baranowska Clampitt jibinaa ko ñalnde 15 seelto hiitade ndungu alif 1920, to waalidi Quaker, ɓe mawnini nder New Providence, Iowa. Nder American Academy of Arts and Letters e nder Grinnell College ɓadi e maako o fuɗɗi janngugo ɗemngal Farayse ngal waɗi o yaaki haa haa haa haa.
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnieszka_Baranowska#Hiimobe
Wikipedia: Samina Ali
https://ff.wikipedia.org/wiki/Samina_Ali
Clampitt jibinaa ko ñalnde 15 Juun 1920, to waalidi Quaker, ɓe mawnini nder New Providence, Iowa. Nder American Academy of Arts and Letters e nder Grinnell College ɓadi e maako o fuɗɗi janngugo ɗemngal Farayse ngal waɗi o yaaki haa haa haa haa.
Wikipedia: Larry sanger
https://ff.wikipedia.org/wiki/Larry_sanger
Lewrence mark sanger o daayaama e yande 16 lewru yuli ndunngu alif 1968 e gelle bellevue too biirniwol mangal ngal nder lesdi Amurka e Washington o Amurkejo kowtarɗow too dou kowɗe mahajaje wikipedia hawtongo e jimmy wales haa e nou o jiyte citezendiumhttps://www.britannica.
Maarango e hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larry_sanger#Maarango_e_hannde
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larry_sanger#Hiimoɓe
Wikipedia: Ahmed s nuhu
https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu
Ahmed s nuhu o fijitowo fiijirde howtungo mawɗe de kannywood too fijitobee fijirde kuma ciiryitido fina finaije e dimma hangugo umarni ganɗitowo fina finaije kama fimwolgol ngol maso yiyata e ndungu alif 2003 e dijangala e hitaande ndungu 2008 e yaggo fimwolgol ngal e ndungo 2005 Ahmed s nuhu daygo e gelle Plato taa waylare Lesdi naajeeriya o maayi e nder lewru seelto hiitande ndungu 2007 e taa ndatal maidugurihttps://ha.m.
Maarango Ahmed s nuhuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#Maarango_Ahmed_s_nuhu
Andalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#Andal
Kowtarkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#Kowtarko
Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#Hiimobe
Wikipedia: Wiki for minorities
https://ff.wikipedia.org/wiki/Wiki_for_minorities
Wiki for minorities e lewru cholter wikipedia e Girka fooditi jeytuugol e Leysdi bolleti diga wiki gamma yimmɓe faamarɓe e wiki minorities wfmin) gamma ɓeedingo, winndande mukalaje de yimmɓe faamarɓe e darasiwol bolleti balluje de muhimmije taa ndaatal andal ngal kyawta kolletowol kowje e haleiyaje e matsalaje de ɗum fiskattoto e miin jeyta jeytuugol ou ganrun kawten judi e joɗi gamma wango fassirki mukalaje kesi taa ndaatal (e dithaton winnditobe ɗubbe) ndaatal e kawtarko medin ngal limngal e waaɗite ngal e nder mahajawal fountain gamma ngal naira kowmgal nga,al.
Hembe janborguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wiki_for_minorities#Hembe_janborgu
Wikipedia: Hearing aid
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hearing_aid
Hearing aid ɗon tsarewal kawtungal nauraje balletol ɓesdungo naanɗe sautije kowniyaaje' nyamɗo sosai e yimmɓe e mardii kama
Kowgal hearing aidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hearing_aid#Kowgal_hearing_aid
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hearing_aid#Hiimoɓe
Wikipedia: Walker (mobility)
https://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)
A walker (Ingelesiya fuɗnaange Amerika) ko walker frame (Ingelesa British) ko huunde nde hokkata walli ngam wallugo e nder e nder e dow, ko ɓuri heewde sabu e duuɓi e dow ɓeydaaki e nder eɓɓoore. Ɗiɗo koode feere fuɗnaande ngam walker ko Zimmer (frame) , ko tagdi feere feere feere diga Zimmer Biomet, mawɗo mawɗo masinji be ɓesnguji ngam hawtaade.
Ɗuumɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Ɗuumɗam
Kuutolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Kuutol
Walker cane hybridhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Walker_cane_hybrid
Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Wurooji
Dog walker mo naa'ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Dog_walker_mo_naa'o
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Ndaare_kadi
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Himobe
Wikipedia: Service animal
https://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal
Service animal
Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Kootol
Kuugal dabbaaji kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Kuugal_dabbaaji_kuugal
Fuuɗuki e dabbaaji e dabbaaje ngam wallugo ɓerndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Fuuɗuki_e_dabbaaji_e_dabbaaje_ngam_wallugo_ɓernde
Limtinkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Limtinki
Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Jaɓɓorgo_Kewuuji
Fedde nde ɓe njogiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Fedde_nde_ɓe_njogii
Wotaaki e leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Wotaaki_e_leydi
Japonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Japon
Dowlaaji Amerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Dowlaaji_Amerik
Ley Ameriknaaɓe e Ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Ley_Ameriknaaɓe_e_Ɓamtaare
Duule goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Duule_goɗɗe
Dentuɓe ngam walligo go'ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Dentuɓe_ngam_walligo_go'o
Kucci kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Kucci_kuugal
Lodo nder ɓallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Lodo_nder_ɓalli
Monkey walliɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Monkey_walliɗo
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Ndaare_kadi
Jaŋde ɓeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Jaŋde_ɓeydi
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Wurooji_wurooji
Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Himobe
Wikipedia: Parasports
https://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports
Parasports ko yiɗde yimɓe ɓe ɓe mbaɗi hakkillaaji, hawti e hakkillaaji ɓalli e hakkillo. Parasports feere ɗon je ɗon je ɗon haandi kuuɗe ɓannduji daga nder nder nder nder kuuɗe ɓanngooje ɓannduje, nden feere ɗon je je ɗon haanduki musamman ngam yimɓe ɓe ɓe ɓe ɓe ɗon mari limce, ɓe ɗon walaa ko nandi bee ɓanngoje ɓannguoje.
Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Etimoloji
Dental e taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Dental_e_taariika
Naawol nankihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Naawol_nanki
Ɓaawol hakkillohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Ɓaawol_hakkillo
Ɓamtaare ɓannduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Ɓamtaare_ɓanndu
Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Yimɓe
Fedde nde ɓe njogiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Fedde_nde_ɓe_njogii
Wondirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Wondirde
Yimɓe hawtaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Yimɓe_hawtaade
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Ndaare_kadi
Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Wurooji_wurooji
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Firooji
Wikipedia: Crutch
https://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch
Crutch e bullitul moostengo bailette yaadu kosɗe taafaro ngal ɓendetol yimmbe kowterta laatiiɓe ngal ɓendetol kosɗe relluɓe kosɗe taafaro haɗarewal Mota latiɓe ngurgu,en
Distenore chutchenshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Distenore_chutchens
Jiytul crutcheshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Jiytul_crutches
Too lesdi axillaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Too_lesdi_axillary
Forearmhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Forearm
Platform platformhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Platform_platform
Firooji e gaitshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Firooji_e_gaits
Four point gaithttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Four_point_gait
Kaayaje kowmgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Kaayaje_kowmgal
Daarongo,https://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Daarongo,
Wikipedia: Muteness
https://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness
Muteness ko mutism ɗon jiytul bolletal ɓawarde jiytul ndenewal ngal faamarɓe e hurre mawɓe bulwee fere fereje e mutism e baawande anduntugo, yimmɓe walletooɓe ɗaanigo e,layaal kawtal mudiɓɓe e doctor, en e bullete walde pathologist laatiike nauda jatturde jiytul bolletal ɓawarde muteness e waditoɓe yanayiwal e manufaje dellude fere fereje e phenomena e dimma nder physiology e maitul naajarokow medical baawetengo, hemgo, psychological troama e fango yesso ɓesdango neurological e destango motsango physical ɓesdango bullete e destango,diagnosed lass e previously balletowal bullete taa faaro Psy chological.
Koɗol ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Koɗol_ɓamtaare
Sabooji ɓerndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Sabooji_ɓernde
Daliila fuɗɗam e daliila neurologicalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Daliila_fuɗɗam_e_daliila_neurological
Kuɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Kuɗol
Jaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Jaɓɓorgo_Ganndal
Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Ndaare_kadi
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Firooji
Wikipedia: Deafblindness
https://ff.wikipedia.org/wiki/Deafblindness
Deafblindness ɗon jiytul bolletal ɓawarde faamarɓe ɗon wolwitagal howterde fere fereje taa ɓaawo e wartengo relluɓe e reenterde yanayeje, dalelaje nande e nder nanɗe haa too faatogol faaro bolletal e kowngal yiidungo e holleteeɓe bmɓadital e ɓesdango yimmɓe faamarɓe maarango too nder enciije e hiitande ndunngu 1994 e nder lemngal 35000 40,000 e United States ko ɓe kebeti e nder medically deafblind Helena keller e jami jonne e misalije deafblind too finnatawa babaje maarango yusngo,go,o neɗɗo e mission taa ɓaawo walletooɓe deafblind community e expandin harizons e baawande anduntugo Helena keller national center o (hknc) e ɓe ganɗitowo ekketol ɗon Sanda point New York ngal ɗon wolwitagal heebeti e nder ndunngu alif 1967 ɗon howterde ndaatal act congress e deafblind e nder yimmɓe walletooɓe ginnawol finnatawaje, taa ɓaawo caaydangohttps://www.cqc.
Firooji epidemiologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafblindness#Firooji_epidemiology
Hiimoɓe congenital deafblindhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafblindness#Hiimoɓe_congenital_deafblind
Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafblindness#Firooji
Wikipedia: Africal para games
https://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games
african para games ɗon wolwitagal howterde fijirde kungiiyawal ngol fijooɓe ɗiɗo para athletes diga lesdi afrikan e nder heyyandehttps://en.m.
Destinore para gameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Destinore_para_games
Lesdi afrikan para gameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Lesdi_afrikan_para_games
Ɓendetolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Ɓendetol
Ɓaawo walletooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Ɓaawo_walletooɓe_fijirde
Wheelchair basketball 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Wheelchair_basketball_2023
Amputee football 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Amputee_football_2023
Wheelchair tennis 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Wheelchair_tennis_2023
Rarungo, juhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Rarungo,_ju
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Hiimoɓe
Wikipedia: Syndrome e downs syndrome
https://ff.wikipedia.org/wiki/Syndrome_e_downs_syndrome
Syndrome e downs syndrame e jowne e dimma nder ciiryurde trisomy 21 e nder genetic disorder ngal waadite jiytul piirooji huhttps://en.m.
Destinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syndrome_e_downs_syndrome#Destinore
Wikipedia: Amputation
https://ff.wikipedia.org/wiki/Amputation
Amputation ɗon balletol gurgu,en matsorde lewre kosɗe e juuɗe taayaɗe taa nder ndaatal amputation e howterde trauma medical iliness e surgery e go,odur,ngal kowter,ngal naffitol, taa nder ɓawarde jeytul e wooɓena, woonde https://web.archive.
ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amputation#ngendam
seseie amputationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amputation#seseie_amputation
Wikipedia: Deafness
https://ff.wikipedia.org/wiki/Deafness
Deafness ko ɓeɓe'en relluɓe nanɗe ɗon howterde ɓolletal ɓawarde nanɗe too nder yimmɓe mawɓe ɓe faamarɓe marɓe rellugo, nanɗe fat too ndaatal deafness e howterde joone taa ɓaawo walletoogo' yimmɓe relluɓe nanɗe kama yimmɓe naaye'en e walɓe ɗeɗe laatiiɓe taa nder dellon nango' saree ɗon darwita hawtarde walletaago' deaf kama e ludwig van beethoven e Helena keller
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafness#Hiimoɓe
Wikipedia: Intellectual disability
https://ff.wikipedia.org/wiki/Intellectual_disability
Ɓaawde hakkilantaaku anndiraa kadi bana ɓaawde janngude hakkilantaaki nder leydi United Kingdom e ɓaawo ɓaawo hakkilantaako, woni ɓernde ɓamtaare ɓernde ɓernde ɓurnaama e ɓamtaare hakkilantaaka e ɓamtaade hakkilantaangal e ɓamtaaru. Ɗum hollitii eii ɓurɗo 70, ha ɓeydi e ɓeydiindi e jokkondirɗe ɗiɗo ko ɓuri haɓaade ɗe hawti e nguurndam yimɓe fuu.
Baawol Hakiiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Intellectual_disability#Baawol_Hakiilu
Wikipedia: Kuturta'a
https://ff.wikipedia.org/wiki/Kuturta%27a
Kuturta'a (e ɗemngel englishi leprosy) kuturta'a ɗon howterde yaure taa ko ciiyajaamu ɗon ɗon nowderta e wannango'o ɓanndu nyaɗɗo kama yimmɓe ɓe yaure kuturta'a leprosy e waada, wannango ɓanndu nyaɗɗo soosai gamma e sa,ere diga faro gite nyaɗɗo e howterde hoddunko e gaasa howre e nder sa,ere de yaure kuturta'a e walletaago, ɓandu nyaɗɗo e howterde nder tonde e howterde howduko e kolle neɗɗo ilawal yaure kuturta'a leprosy ngal daranke e ɗon wallite gamma e ngal waaɗite waatengo rumngo,o ndiyam e nder bande nyaɗɗo kama juwde e kosɗe yaure kuturta'a leprosy e waaɗite taayaɗe kole e kosɗe e ɗe joudehttps://en.m.
Firooji kuturta'a leprosyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuturta%27a#Firooji_kuturta'a_leprosy
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuturta%27a#Hiimoɓe
Wikipedia: Tonic chabalala
https://ff.wikipedia.org/wiki/Tonic_chabalala
Tonic chabalala o ndaƴaɗow nyande 25 lewry setto hiitande ndungu alif 1979 e nder gelle giyani o laatiike fiijowo fiijirde kosɗe e lesdi afirka ta foobeenare o fijoowo fijirde kosɗe ɗe premier o laatiike kyaftin e Orlando pirates jaaruɗoɓe fijital jiike e keerol e fijirde yamngo,o kufin zukaru lesdi turai e nder hitaande ndunngu alif 2006 caf e bandiraawo fijitoowo fijirde kosɗe justice chabalalahttps://en.m.
Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonic_chabalala#Himmoɓe
Wikipedia: Poverty
https://ff.wikipedia.org/wiki/Poverty
Talauci poverty(e ɗemngel englishi poverty) talauci ɗon howterde kowje ɗe ɗon heebeti relluɓe kaayaje kowmgal e nder duuniyaaru seɗɗa talauci poverty e heebeti ndaatal e koccital jiytul jowɗodal e nder momntago'o reskowje lesdi e howterde taa nder ɓawarde siyasaje sa'ere hawtongo jeytul e momntago'o reskowje ɗon woodi mawɓe suubuɓe ɗiɗabal kautungal talauci poverty e ngal waaɗite mahintare nder nantungo'o himngo ceede ɗe too nder sa'ere hanɗe e howterde jaango'o kama nyamdu e howterde suutura e nder sa'ere rarungo'o talauci poverty diga sa'ere taangado o wannata hurre maako bukataje
Ma'anaje e anndal dabeyaje talauci povertyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poverty#Ma'anaje_e_anndal_dabeyaje_talauci_poverty
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poverty#Hiimoɓe
Wikipedia: Lip reading
https://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_reading
Lip reading speechreading e jowne ɗon e howterde technigue too dou anndaal jannde ɗouɗerkar sarrapakee bolle nyaɗɗo too nder wargo'o nanɗe kowniyaaje' bolle too motsengo'o tondi e yesu e wailutungo' bailettol tondi e sarrapago, winndande sa'ere too nder 30% gamma tondi howterde janngitaa ballol jeytul muqalaje bolle demngal e anndal taa faro nanɗe e gaaritaa nder jannginol tondi e too nder ndaatal yimmɓe e nder yimmɓe e nannerta, bolle taa faro motsengo'o ɗemngal e tondi ɗon ɗe ballitaa walwitare bolle nyaɗɗohttps://en.m.
Motsego'o tonde liphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_reading#Motsego'o_tonde_lip
Phonemes and visemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_reading#Phonemes_and_visem
Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_reading#Hiimoɓe