Wikipídiya: 2008 Kogi State gubernatorial by-election https://igl.wikipedia.org/wiki/2008_Kogi_State_gubernatorial_by-election A by-election kumà che todu kunà neke chia gòmina ei etò yi Kogi State efu ochu èkètà nolu 29, efu òdò 2008. oyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/2008_Kogi_State_gubernatorial_by-election#oyi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/2008_Kogi_State_gubernatorial_by-election#References Wikipídiya: 2015 Kogi State gubernatorial election https://igl.wikipedia.org/wiki/2015_Kogi_State_gubernatorial_election Má chi Ijábe Gobinor ódó 2015 Kogi State ochu ekegwaka ódò 2015 to du ku má chí gobinor Kogi State. Ijábe ótitala kù ma che chi ódò 2011. Ábò kú má dágó Ijábehttps://igl.wikipedia.org/wiki/2015_Kogi_State_gubernatorial_election#Ábò_kú_má_dágó_Ijábe Eko campaign Ijabe Gobinorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2015_Kogi_State_gubernatorial_election#Eko_campaign_Ijabe_Gobinor Oyi Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/2015_Kogi_State_gubernatorial_election#Oyi_Ijabe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/2015_Kogi_State_gubernatorial_election#References Wikipídiya: 2Baba https://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba Innocent Ujah Idibia MON (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹla nolu ọjọ mẹgwẹjọ efu ọdọ 1975), ku ma mọ ri 2Baba, chi akeli Nijiria, ak'ọtakada eli, ach'eli, achukọlọ ọwọ, kpai achẹñwu ẹnyọ. ku ma mọ lugbo omu ali ñwu,ọla eli ñwu, kpai ujiji ñwuamonẹ wewe mọ ru ẹnẹ ka efu ami akeli otemaje iko wa efu ojanẹ amẹnẹdudu. Abakwanẹ Ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu Efu Plantashun Boizhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#Efu_Plantashun_Boiz Ukọlọ ẹnẹkahttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#Ukọlọ_ẹnẹka Edu ọwọ tọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#Edu_ọwọ_tọ URỌMẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#URỌMẸ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#References Wikipídiya: Abanyom language https://igl.wikipedia.org/wiki/Abanyom_language Abanyom, barki Bakor, chí ichi Ekoid í la defí amí ichi kí dí efù amí ichi kí kwi Niger–Congo. Abo Abanyom kpai abo Ekajuk, Nnam, Nkim, Nkum, Nselle, Nta, Nde, manyi Efutop chakadu chi abo Bakor. Ugbo kù mà dù gwòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abanyom_language#Ugbo_kù_mà_dù_gwò Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abanyom_language#References Linki ódòdahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abanyom_language#Linki_ódòda Wikipídiya: Abba Kabir https://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir Abba Kabir YusufYusuf, ma bi ẹgba kochu ejuodudu nolu ọjọ ẹkẹlu efu ọdọ 1963 Ukọlọ uja-ibe ya Che Ojanẹ Nigeria. Abba chukọlọ govonor Kano state kw'efu ọdọ 2023. Abakwanẹ Kpai uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir#Abakwanẹ_Kpai_uñyi_Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir#Ukọlọ Ichanẹnwu Uja-ibe I che.https://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir#Ichanẹnwu_Uja-ibe_I_che. Gomina Kano state.https://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir#Gomina_Kano_state. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir#References Wikipídiya: Abba Moro https://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Moro Patrick Abba Moro (ku ma bi ọjọ ẹkẹta efu ochu ebie efu ọdọ 1956) chi educational administrator Nijiria, politician kpai Minister yi Federal Ministry Of Interior kwubi. I chi Pro-Chancellor abajọi kpai agboji Governing Council yi University of Agriculture, Makurdi. Uchanẹ ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Moro#Uchanẹ_ọlayi_ñwu Ukọlọ uñyi ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Moro#Ukọlọ_uñyi_ukọchẹ Ukọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Moro#Ukọlọ_Uja-ibe Urọmẹ kpai Ojimahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Moro#Urọmẹ_kpai_Ojima Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Moro#References Wikipídiya: Abdul Ahmed Ningi https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi Abdul Ahmed Ningi (ma bi efu ọdọ, 1960) ila chi ẹnẹ ẹkeji ki rọni Majority Leader efu Nigerian Senate. ila defu ujọ abo People's Democratic Party (PDP), i chi ukọlọ alu Senator ki koji Bauchi central senatorial district kwefu ọdọ 2011 ti ọdọ 2015. Abakwanẹ ọdọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Abakwanẹ_ọdọ Abakwanẹ ukọlọ Uja-ibe ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Abakwanẹ_ukọlọ_Uja-ibe_ñwu House of Representativeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#House_of_Representatives Ẹgba ọdọ 1999 tefu ọdọ 2003https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Ẹgba_ọdọ_1999_tefu_ọdọ_2003 2003 tefu ọdọ 2007https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#2003_tefu_ọdọ_2007 2007 tefu ọdọ 2011https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#2007_tefu_ọdọ_2011 Ẹnẹ utọgba efu ẹnẹkejihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Ẹnẹ_utọgba_efu_ẹnẹkeji Ukọlọ ki che ñwi abo ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Ukọlọ_ki_che_ñwi_abo_ñwu Uña ukọlọ ebi ñwi amonẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Uña_ukọlọ_ebi_ñwi_amonẹ Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Ukọchẹ Ilẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Ilẹ_ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#References Wikipídiya: Abimbola Craig https://igl.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Craig Abimbola Craig Ma bi efu ochú éké’ gwaka efu ódò 1986) ugbò ki ya chí fílmú chí Niajeria Nollywood fílmú kí défuñ chí Skinny Girl in Transit. Abimbola ní fílmú ma dó Skinny Girl in Transit, ó nwù chí partí ogbogaga éfu ejodudu kù ma ché, Abimbola nwo defu filmù skinny girl in transit eké’ji ma ñwo ché gé. úkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Craig#úkólò Fílmú kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Craig#Fílmú_kí_ché Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Craig#Reference Wikipídiya: Abiodun Duro-Ladipo https://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Duro-Ladipo Abiodun Duro-Ladipo, Ma bí efu ódò 1941 ya shà achî ífímú ójàné Niajeria kpaí ya ño kélí gé. Nigerian dramatist and composer Britannica |url=https://www. Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Duro-Ladipo#Ohiala go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Duro-Ladipo#go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Duro-Ladipo#References Wikipídiya: Abiodun Koya https://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Koya Abiodun (Abi) Orinayo Koya (Ma bí efu óchu ekegweji nolu ójò ogwunyoméjí efu odo 1980), Ojane Niajeria ma bi, eli abilewa ya ko ojane ami enefu USA chu gbo ki dodo yi. Ohailahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Koya#Ohaila Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Koya#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Koya#Linki_ododa Wikipídiya: Abubakar Audu https://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu ==Abakwane Kpai Unyi Ukoche== Abakwane Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu#Abakwane_Kpai_Unyi_Ukoche Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu#Ukọlọ Uja Ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu#Uja_Ibe Ukwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu#Ukwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu#References Wikipídiya: Abubakar Sadiku Ohere https://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sadiku_Ohere Ohere Sadiku Abubakar FNSE, che oma ku ma bi efu ochù ekebīe nolu m‘egwete efu ọdọ 1966 ichi d’efu abo ku ma chi íja–íbê ëfu Naijerya kpai ño d’efu Ami utogba acoda ki dago Senator Koji Kogi Central Senatorial District . í du fu kwí ojané Okene LGA yi Kogi State. Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sadiku_Ohere#Àbàkwéne Ukólò Governmentíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sadiku_Ohere#Ukólò_Governmentí Ukólò politicíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sadiku_Ohere#Ukólò_politicí Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sadiku_Ohere#References Wikipídiya: Abuja https://igl.wikipedia.org/wiki/Abuja Abuja chi ewo ki chi ugbẹta Ami state ogwu egwa ny'omefa ki di ojane Nigeria, Abuja chi efí ewo ekejo ki amone nana tule ojane Niageria. Geography, Development, & Population Britannica |url=https://www. Inabali Igbeléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abuja#Inabali_Igbelé Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abuja#References Wikipídiya: Ada Ameh https://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh Ada Ameh (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹlu nolu ọjọ mẹgwelu efu ọdọ 1974 – ki kwu ọjọ kochu ẹkẹbie nolu ọjọ mẹgwebie efu ọdọ 2022)chi Nigerian Actress ki ch'ọjọ wewe efu Abakwanẹ Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu_kpai_Ukọchẹ Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#Ukọchẹ Ọlayi anubihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#Ọlayi_anubi Ami Filmu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#Ami_Filmu_ki_che oji tvhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#oji_tv Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#References Wikipídiya: Ada Ehi https://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi Ada Ogochukwu Ehi ma bi égba k'òchu ékéla, ñolu ékégwéjí efu ódò 1983 ódù kamoné gbeju mó chi Ada, akeli ólójò ojane Najeriya íche. íchàné eli Eko kwí ẹgba efu ódò 2009. Óhiala Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#Óhiala_Ñwu Úkolo kí Alí a che chí ekónwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#Úkolo_kí_Alí_a_che_chí_ekónwu Amí Abomu ñwu (2009)https://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#Amí_Abomu_ñwu_(2009) Ami Eli ki kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#Ami_Eli_ki_ko Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#External_links Wikipídiya: Adavi https://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi Adavi chi efí èwo ka ki chi Local Government Area di Kogi State, Nigeria.Ójàné Adavi ché tí í ba Edo State éju òwò south kpai Lokoja éju òwò north, ëwo ki chi ugbẹta ki di Adavi ku ma do ki headiquaters chi Ogaminana, ujuwe nwu chi A123 highway. Amone kí do móhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi#Amone_kí_do_mó Efewo kí dí Adavihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi#Efewo_kí_dí_Adavi Amí ódù améné ijabe gwi ódò 1999 ta abajiohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi#Amí_ódù_améné_ijabe_gwi_ódò_1999_ta_abajio Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi#References Wikipídiya: Adavi, Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi,_Nigeria Adavi chi Local Government Area efu Kogi State, Nigeria, kumà mèru Edo State efu south kpài state capital Lokoja efu north. Onwu là chi headquarters efu ewo Ogaminana ki mèru A123 highway efu southwest kilà ni ànè àlu àmonèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi,_Nigeria#àmonè Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi,_Nigeria#References Wikipídiya: Adebayo Lawal https://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Lawal Group Captain Adebayo Hamed Lawal (ma bí efu óchu ekéla nolu ojo megwele efu ódò 1941) í chí Governor ye í Benue State, Nigeria kwí efu óchu ékébié éfu ódò 1978lo tí efu óchu ekegwa efu ódò 1979 egba ka ama agimí a cho ofa owñ chí adíko ye General Olusegun Obasanjo. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Lawal#References Wikipídiya: Adebayo Salami https://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami Odù kí amoné a gbejù dí Adebayo Salami chí Oga Bello Ma bí ẹgba kochù ékélu nolu mé’la ódò 1952, Adebayo chané kí ya chi ífímú ojané Nigeria i la chané chí ífímù kpogbe mé .https://www. Akwora Unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami#Akwora_Unyi Úkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami#Úkólò Awardihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami#Awardi Gihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami#Gi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami#References Wikipídiya: Adebimpe Oyebade https://igl.wikipedia.org/wiki/Adebimpe_Oyebade Adebimpe Oyebade (Ma bí efu óchu ẹkẹta nolu ojo Ógwú ny’ẹ́yọ́ mẹ́ta efu Ódo 1992, Ódu kāà'mone Mo Bimpe chí, ójane Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebimpe_Oyebade#Àbàkwéne Filmù Kí Dé fú Ñwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebimpe_Oyebade#Filmù_Kí_Dé_fú_Ñwù ÓLayí Ñwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebimpe_Oyebade#ÓLayí_Ñwù Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebimpe_Oyebade#References Wikipídiya: Adekunle Gold https://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold Ma bi Adekunle Almoruf Kosoko ma bi efu óchu ejuodudu nolu ojo ogwu nyo mejo efu odo 1987,odu ki amone mo chi Adekunle Gold kpai AG Baby, eli afrobeat ya ko i la nwo keli ti efu otakada ge ugbo abo ki ya keli chi Def Jam Recordings. Eli ki ko ki amone mo nyoyo chi Sade Efi odo ki keli le chi efu Odo 2015. Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#Úkoche Úkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#Úkolo 2010–2014: Uchane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#2010–2014:_Uchane_Ukolo 2015–Ta abajio: Goldhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#2015–Ta_abajio:_Gold Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#Olahi_Nwu Eli ki kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#Eli_ki_ko Albomuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#Albomu Ami Eli okokahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#Ami_Eli_okoka Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#References Wikipídiya: Ademola Adeleke https://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_Adeleke Ademola Nurudeen Jackson Adeleke ( Ma bi ọjọ ẹkẹgwẹta Ochu ẹkẹlu efu ọdọ 1960). Adeleke chi arule uja ibe kpai añyaja I che ojanẹ Nigeria, Adeleke chi governor Osun state kw'efu ọdọ 2022. Adeleke ñwo chi senator ki dago akoji abo Osun-west senatorial district Kw'efu ọdọ 2017 tọdọ 2019. Uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_Adeleke#Uñyi_Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_Adeleke#Ukọlọ Uja-ibe Govonorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_Adeleke#Uja-ibe_Govonor Olayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_Adeleke#Olayi_Ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_Adeleke#References Wikipídiya: Adesua Etomi-Wellington https://igl.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi-Wellington Tolulope Adesua Etomi-Wellington ma bí ẹgba kochù ekejí nolu ójó ogwu nyo méjí efu ódó 1988,https://www.legit. Àbàkwéne manwu Ukóchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi-Wellington#Àbàkwéne_manwu_Ukóché Ukólóhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi-Wellington#Ukóló Óhíla nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi-Wellington#Óhíla_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi-Wellington#References Wikipídiya: Adewale Akinnuoye-Agbaje https://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-Agbaje Adewale Akinnuoye-Agbaje Ma bí efu ochu ékéjo nolu ogwu nyo keméji efu ódò 1967 īFimu enefu īya che, iya ño chi amone owo alu ku ma chi le. odù nwu chí Simon Adebisi efu īfímù Oz, Mr. Abakwane kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-Agbaje#Abakwane_kpai_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-Agbaje#Ukolo Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-Agbaje#Olahi_Nwu Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-Agbaje#Filmu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-Agbaje#References Wikipídiya: Adeyeye Enitan Ogunwusi https://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi Ma bí Adeyeye Enitan Ogunwusi, (Ọjájá II) ma bí égba kochu ékégwa nolù ọjọ ékégwébié efu ọdọ 1974, Adeyeye chí Ooni eí Ife éké Óóje ny’ẹ́yọ́ káà, Adeyeye chi éné ki ché jé onu ọjané amí yàjí efí ewo Ile-Ife. Ọdọ ki wi ọji ọfé ché efu ọdọ 2015. Akwora Unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#Akwora_Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#Ukoche Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#Ukólò Oféhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#Ofé Olahi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#Olahi_Ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#References Wikipídiya: Ado, Benue https://igl.wikipedia.org/wiki/Ado,_Benue Ado chi lokà komínetí ogbagbala yi Benue State, Nigeria ku ma ñyi efu ọdọ 1991.https://www. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado,_Benue#References Wikipídiya: Ado Gwanja https://igl.wikipedia.org/wiki/Ado_Gwanja Ado Isah Gwanja Ma bi ẹgba ochu ejodudu nolu ojo ogwu nyo meji efu odo 1990 Eli kpai ífímu í ya che ojane North Niajeria. Amo'ne ki di ane ami akechi mi Gwanja ri eli ki ya ko. Úkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado_Gwanja#Úkolo Albomuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado_Gwanja#Albomu Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado_Gwanja#Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado_Gwanja#References Wikipídiya: Adrian Iordache https://igl.wikipedia.org/wiki/Adrian_Iordache Adrian Iordache ma bi ẹgba kochù èkégwákà nolu megwétà efu ódò 1981,https://fbref.com/en/players/cdcf876e/Adrian-Iordache ojiane áne amenefu í kwo,ùgbo kí kwo ojané amenefu chí country Romanian, íchene kíya ruballu kwubí eña kíya ro chí ogba kí na ruballu tefí ga,í dóla ñwu ña efu Liga 1 dabí 89 kpa manyu i ruballu kpaí abo top division ẹfu Greece kpa manyu ẹfu second division ẹfu Germany. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adrian_Iordache#References Wikipídiya: Adunni Ade https://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade Adunni Ade chí ónóbulè kí yà chi fìlmù ójanè Nigerian í ché.https://www. Abakwane Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Abakwane_Kpai_Unyi_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Ukolo Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Olayi_Nwu Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Filmu Televisionihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Televisioni Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#References Wikipídiya: Afeez Oyetoro https://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro Afeez Oyetoro Ma bí ẹgba kochù Ẹ̀kéjọ nolu ojo ogwu efu ódó 1963 ífímù ya che ojane Nigerian ódu kí amone mo tule chí ísaka .https://web. Àbàkwéne Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#Àbàkwéne_Kpai_Ukoche Úkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#Úkólò Olayi Ñwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#Olayi_Ñwù Fílmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#Fílmú Televisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#Television Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#References Wikipídiya: Agatu https://igl.wikipedia.org/wiki/Agatu Agatu í chí lokà komínetí ogbagbala efu Benue State, ọwọ ọpata ọganẹ Nigeria. Ma nyí efu ódò 1996. ukolo mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agatu#ukolo_ma Efewohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agatu#Efewo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agatu#References Wikipídiya: Agbadibo https://igl.wikipedia.org/wiki/Agbadibo Ogbadibo chi Local Government Area efu Benue State, North Central, Nigeria. I nẹ district mẹta odu ma chi: Orokam, Owukpa, kpai Otukpa. Amonẹ ogbogaga ku ma kw'ojanẹ Ogbadibohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbadibo#Amonẹ_ogbogaga_ku_ma_kw'ojanẹ_Ogbadibo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbadibo#References Wikipídiya: Agbaja mine https://igl.wikipedia.org/wiki/Agbaja_mine Agbaja mine chi iron mine ki nana tulẹ chaka alimeji Nigeria efu Kogi State. Agbaja dago koji ugbo ka ki nana tule chaka ki iron ore dẹ efu Nigeria mañyi efu ilẹ i chaka, i nẹ dabi aluka 1. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbaja_mine#References Wikipídiya: Agbani Darego https://igl.wikipedia.org/wiki/Agbani_Darego Chief Ibiagbanidokibubo Asenite 'Agbani' Darego, MFR (ma bi efú ojwú ẹgweji ọjọ ogwúńyọ mejí efú ọdọ 1982) íjí modelú Nigíría mányí ọma ẹnyọ kí jọfẹ ẹnẹ kí kpíkpẹlẹ túle jãkã ojíánẹ ílẹ. Abakwanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbani_Darego#Abakwan Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbani_Darego#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbani_Darego#External_links Wikipídiya: Aguleri https://igl.wikipedia.org/wiki/Aguleri Aguleri chi efewo ki ma gbeju nana n ki di efewo Anambra ejowo southeastern Nigeria. Aguleri chi efewo ki nana tule ojane Anambra North local government Anambra State Nigeria, ami efewo ki di eba nwu chi Umueri, Anam, kpai Nando ejò west; Anaku, Omor, Ifite Ogwari, Igbakwu, kpaì Umueje éjowo east; Iggah, Ojjor, Asaba, kpaí communiti Ogwurugwu kí dí Uzo Uwani lga ojané Enugu state in kí dí south; amí ewo ki dí éba ñwu éjowo north chí Obele, Odeke, kpaí Eshonwa ki dí efewo Ibaji lga Kogi state. Ola igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aguleri#Ola_igbele Villagihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aguleri#Villagi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aguleri#References Wikipídiya: Ahmadu Ali https://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ali Ahmadu Adah (ku ma bi ọjọ ejodudu ochu ẹkẹta efu ọdọ 1936) chi ẹnẹ ọda efu Nigeria ki tanẹ kwoji ukọlọ, chi achukọlọ uñyi ogwu kpai aru uja-ibe. Ma fu bi efu ewo Idah, Igala Kingdom. Ali chukọlọ arọne Director yi Army Medical Services kpai Chief Consulting Physician yi Military Hospital, Kaduna. Efu ọdọ 1973, oñwu chi Director-General ejodudu yi National Youth Service Corps, uñwa ki gwọyu tefu ọdọ 1975 ẹgba kuma du dago uña Minister of Education. I ñwọ chukọlọ uña agboji yi PDP National Working Committee kw'efu ọdọ 2005 tefu ọdọ 2007. Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ali#Ọlayi_ñwu_kpai_Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ali#Ukọlọ Ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ali#Ọlayi_ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ali#References Wikipídiya: Ahmadu Umaru Fintiri https://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_Fintiri Ahmadu Umaru Fintiri Ma bi ẹgba kochu ẹkẹgwa nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mebie efu ọdọ 1967. Fintiri defu abo uja-ibe Ojanẹ Nigeria. Ọhiala Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_Fintiri#Ọhiala_Ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_Fintiri#References Wikipídiya: Ahmed Aliyu https://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aliyu Ahmad Aliyu , ch'ọma Ojanẹ sokoto i che, Ku ma bi ọjọ k’ochu ejodudu nolu ọjọ ka efu ọdọ 1970. Ojanẹ Nigeria Ahmad Aliyu dago uja-ibe. Àbàkwéne Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aliyu#Àbàkwéne_Ñwu Ukochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aliyu#Ukoché Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aliyu#References Wikipídiya: Ahmed Tijani Ahmed https://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijani_Ahmed Ahmed Tijani Ahmed (Ma bi ọjọ ẹkẹgwebie efu ochu ẹkẹgweji efu ọdọ 1941 – t'ọjọ ẹkẹgwa efu ochu ẹkẹfa efu ọdọ 2006) chi arule uja-ibe Nijiria ki chi Senator ñwi Kogi Central constituency yi Kogi State kwefu ọdọ 1999 tefu ọdọ 2003 ki chẹnẹ ka efu ujọ abo People's Democratic Party (PDP). Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijani_Ahmed#Ukọlọ See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijani_Ahmed#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijani_Ahmed#References Wikipídiya: Ahmed Usman https://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Usman Colonelu Ahmed Usman (Ma vi ojo ki ochu ekejo nolu mi ogwu odo 1951I kwu ochu ekele nolu mi egwele odo 2021) Ukolo ki ya che chi soja ki chi oboji Ondo State ka ki loti Oyo State eko Sani Abacha. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Usman#Abakwane Gobinor Oyo Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Usman#Gobinor_Oyo_State Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Usman#References Wikipídiya: Ajaokuta https://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta Aja okuta chi Lokal Gofamént Eriya ka ki di Kogi Stete, najeriya íche, Aja okuta di ówó awoyi ohimini Ekuma dó kaki riva naja. Onu Éñwù Úléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta#Éñwù_Úlé Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta#External_links Wikipídiya: Ajaokuta Airstrip https://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airstrip Ajaokuta Airstrip or Ajaokuta Airfield icheei airstrip southwest ei Ajaokuta, efu ewo kidi Kogi State efu Nigeria. Ujuwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airstrip#Ujuwe Olukà nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airstrip#Olukà_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airstrip#References link ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airstrip#link_ododa Wikipídiya: Ajaokuta Steel Mill https://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Steel_Mill Ajaokuta Steel Company Limited (ASCL) ku ma nwọ dọ Ajaokuta Steel Mill chi steel mill ka ki di Nigeria, efewo ki dẹ chi Ajaokuta, Kogi State, Nigeria. Ekọ ku ma ki Still mill Ajaukuta chi 1979, Ajaokuta steel mill chi still mill ki nana tule ojanẹ Nigeria, ami coke oven nwu Kpai ami by-products nwu nana tule efi ami refineries chakadu ki di Nigeria chẹnw kẹ muma ko dama . ỌlaIgbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Steel_Mill#ỌlaIgbele Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Steel_Mill#References Wikipídiya: Ajebo Hustlers https://igl.wikipedia.org/wiki/Ajebo_Hustlers chi ami Nigerian Afrobeat kpamani Highlife duo ku ma kwi Port Harcourt, Nigeria, composed of Isaiah Precious a.k. Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajebo_Hustlers#Óhilaà Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajebo_Hustlers#References Wikipídiya: Akim Aliu https://igl.wikipedia.org/wiki/Akim_Aliu Akim Aliu (màbi efu ochu èkèlè nolu 24, òdò1989) ilà chòmà Nigeria-kumà bi oji ànè Canadian-Ukrainian kilà chà ri ice hockey kwobi. àbo ki là ròyumà otitàlà chi HC Litvínov efu ewo Czech Extraliga (ELH). àbàkwénè ìlè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akim_Aliu#àbàkwénè_ìlè_nwu èkò ègbà imòtò nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akim_Aliu#èkò_ègbà_imòtò_nwu Professionalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akim_Aliu#Professional Refrencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akim_Aliu#Refrence Wikipídiya: Akpororo https://igl.wikipedia.org/wiki/Akpororo Bowoto Jephthah Oluwatiseyifumi Tanimola,Odu ki amoné gbejù mò chi Akpororo. Í kw‘ojáne Nigeria íchi ache àmone anyí, í ño meju kelí, ila meju chi í ífímú ge. Àbàkwéne Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akpororo#Àbàkwéne_Kpai_Ukoche Olayi Ñwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akpororo#Olayi_Ñwù Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akpororo#References Wikipídiya: Akwa Ibom State https://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State Akwa Ibom Stet chi stet ki di Sawut-Sawut giyopolitikal jon efu Ola Igbéléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Ola_Igbélé Geographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Geography Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Climate Governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Government Ministries, Departments kpaí Agencieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Ministries,_Departments_kpaí_Agencies LGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#LGA Ami ichí Kpaí ǫfe Igbęlihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Ami_ichí_Kpaí_ǫfe_Igbęli Ichí Kpaí ǫfe Igbęlihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Ichí_Kpaí_ǫfe_Igbęli Ǫjǫ Ku ma gwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Ǫjǫ_Ku_ma_gwa Ichíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Ichí Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Unyi_Ukoche Amone Ogbogag Ki di Akwa Ibomhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Amone_Ogbogag_Ki_di_Akwa_Ibom See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#References Wikipídiya: Akwanga https://igl.wikipedia.org/wiki/Akwanga Akwanga íchí Local Government Area efu Nasarawa State, Nigeria. Kí ugbáté wñ chí éfu ewọ Akwanga. Íchí mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwanga#Íchí_ma Únyí kochahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwanga#Únyí_kocha Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwanga#References Wikipídiya: Al Fredrick Smith https://igl.wikipedia.org/wiki/Al_Fredrick_Smith Al Fredrick Smith.ma fu bi ọjọ ko’chu ẹkẹgweji nolu ogwu ñyo mẹfa, efu ọdọ 1964, í chi ẹnẹ Ka ki ró úballú ñwi American professional ígbele ki chi adago ubí ohi felidí ñwi Houston Oilers of the National Football League (NFL). Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Al_Fredrick_Smith#References Wikipídiya: Alabo Dakorinama George-Kelly https://igl.wikipedia.org/wiki/Alabo_Dakorinama_George-Kelly Ódù kí amone dabi mí Dr. Alabo George-Kelly chí Alabo Dakorinama George Kelly Ma bí efu óchu ekegwaejí nolu ojo Ógwú ny'ẹ́yọ́ mẹ́ta , í defu abo kù ma chí dagó ijabe. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alabo_Dakorinama_George-Kelly#References Wikipídiya: Alex Escobar https://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Escobar Alexander José Escobar [ess-COE-bar] ma bi ẹgba kochù ekéla nolu ọjọ ẹkẹfa efu ọdọ 1978 Chi Major League Baseball outfielder kwubi. Úkolo kí ya chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Escobar#Úkolo_kí_ya_che Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Escobar#References linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Escobar#linki_ododa Wikipídiya: Alex Otti https://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Otti Alex Otti ma bi efu ochu ẹkeji nolu ọjọ ẹkẹgwẹjọ efu ọdọ 1965https://latestinbollywood.com/alex-otti-biography/ Alex chi Nigerian economist, banker, investor, philanthropist kpai Ukọlọ ija-ibe ya che, I chi Governor Abia State efe'ewo Nigeria abajọi https://nairametrics. Abakwanẹ ñwu kpai Ukọchẹ ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Otti#Abakwanẹ_ñwu_kpai_Ukọchẹ_ki_che Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Otti#References Wikipídiya: Alex Usman Kadiri https://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri Alex Usman Kadiri màbi efu ewo Odu Ogboyaga, oji ànè Dekina LGA, Kogi State efu ochu èkèfà nolu 21, efu òdò 1942https://liberalnews.com. Òhàilà chekpuluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#Òhàilà_chekpulu Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#References Wikipídiya: Alex usman kadiri https://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_usman_kadiri Alex Usman Kadiri (ma bi efu ọjọ k'ochu ẹkẹfa nolu ogwu ñyọwọ ka efu ọdọ 1942) Ugbo ku ma bi chi efewo Odu Ogboyaga, Dekina LGA, Kogi State, ukolo ki ya cke chi arule uja-ibe kpai ene ki chi agboji ẹnẹ ẹkeji efu amachọda ugwẹta Kogi East efu ami ẹnẹ utọgba achọda efu Kogi State. Ma fu chi efu ọdọ 1999 Hallmarknews Hallmarknews|url=http://hallmarknews. Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_usman_kadiri#Ukọchẹ Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_usman_kadiri#Olahi_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_usman_kadiri#References Wikipídiya: Alexx Ekubo https://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_Ekubo Alexx Ekubo Ma bí Alex Ekubo-Okwaraeke; ojo eké’ele, efu ochu eke’gwa efí ódò 1986 ífímú í ya che ojané Nigeria.https://www. Olayi Nwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_Ekubo#Olayi_Nwù Úkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_Ekubo#Úkólò Televisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_Ekubo#Television Fílmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_Ekubo#Fílmú Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_Ekubo#References Wikipídiya: Ali Jita https://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Jita Ali Isah Jita Ma bí efu óchu ekebie nolu mégwelu efu ódò1983, ódù k‘amone mó ru chi Ali Jita. Ojane Niajeria ya Keli akechi I la ñwo ko téfu Otakada gé. Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Jita#Àbàkwéne Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Jita#Ukoche Úkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Jita#Úkolo Albumuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Jita#Albumu Aworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Jita#Awordu Wikipídiya: Ali Nuhu https://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu Ali Nuhu Mohammed (Ma bí ójò ékégwelu, ochù ékéta ódò 1974) fílmú y actí manwé directí ojané Nigeria .https://www. Àbàkwéne ñwu kpai uyí kọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Àbàkwéne_ñwu_kpai_uyí_kọchẹ Uchene ífímu kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Uchene_ífímu_kí_ché Fìlmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Fìlmù Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#References Wikipídiya: Aliyu Abubakar https://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Abubakar Aliyu Mai Sango Abubakar III ku ma du Senator ñwu Sokoto North constituency eyi Sokoto State,Nigeria ẹgba ku ma chanẹ Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Abubakar#Reference Wikipídiya: Aliyu Attah https://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Attah Aliyu Atta chi Nigerian policeman kpai Inspector General of Police. Ma du ukọlọ efu ọdọ 1990 ki kojiMuhammadu Gambo Jimeta kpai ẹnẹ ki Koji eñwu chi Ibrahim Coomassie efu ọdọ 1993. Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Attah#Reference Wikipídiya: Aliyu Obaje https://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Obaje Àlí ocheje Ọ̀bàje chéné ka ki d’éfu amagboji am’onu kía chóda ùbí ki Najeriya ni ujadu kwefu ówó aménèfu efu ódo 1910 –ti ójó ko‘chu èbìa nolu me egweèfa êfu ódo, 2012 Àlìí òchéja òbàje che enë‘ki ogwu nyo mefa ki che onu Àtá Igala ojané òfe abo ígaláá chakadu efu ojané Nigeria. àlīî Òbàje chê agboji ki gw'ọwọ yi abi Ígaláá odó ogwu meji yome me egweji īche oji‘ede ofe, ti ki jeñwu che éne ka efu abo ku ma ki gbokpe úkolo yi ofé am’onu yi ogwu che ágbo efí óhilaà Nigeria. Íleñwu kpai ola onuñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Obaje#Íleñwu_kpai_ola_onuñw Óla ukwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Obaje#Óla_ukwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Obaje#References Wikipídiya: Andre Blaze https://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze Andre Blaze Henshaw Ma bí efu óchu ékéjo nolu ojo ékégwélé efu ódò 1983. Ukólò ya ché ojí radio, ya Keli rapping, I la ñwo chi hosti kpaí producer ojí tv, eko kí amone mó nyo’yo chi alù kí téfu abo hip hop Truck Tyght Allstars. Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#Àbàkwéne Únyí Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#Únyí_Úkoche Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#Ukólò Eli ekohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#Eli_eko Radiohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#Radio Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#References Wikipídiya: Ankpa https://igl.wikipedia.org/wiki/Ankpa Ankpa chí Lokal Gofament Ariya ka kí dí efi ewo Kogi Stet, Najeriya. Ujuwe ñwu chí . Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ankpa#References Wikipídiya: Annie Macaulay-Idibia https://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-Idibia Annie Macaulay–Idibia che Oma ku ma bí ẹgba kochù ek‘gweka nolu megwétà,efu ódò 1984, Annie chí ífímù ya achí ojané Niajeria.https://web. Abakwane Kpaì Úkochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-Idibia#Abakwane_Kpaì_Úkoché Úkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-Idibia#Úkólò fílmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-Idibia#fílmú Olayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-Idibia#Olayi_Ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-Idibia#References Wikipídiya: Antonia de Sancha https://igl.wikipedia.org/wiki/Antonia_de_Sancha Ma bi Antonia de Sancha ojo ekegwele ochu ekela odo 1961 efewo Hammersmith, London)Antonia chi filmu enefu ya che i la nwo chi ene'oja David Mellor, eko ki amone ma ka ki ni i che eneoja chi odo 1992. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Antonia_de_Sancha#References Wikipídiya: Apa, Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Apa,_Nigeria Apa chí local government area ku ma nyí ejuodudu efu óchu ẹkẹta nolu ogwu nyo méta efu ódò 1981.í ía mu du defunct ẹgba kochù ekegweji nolu Ógwẹ́gwā ny'ẹ́yọ́ káà. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apa,_Nigeria#References Wikipídiya: Apapa https://igl.wikipedia.org/wiki/Apapa Apapa chi Local Government Area efu Lagos, kí dí eju òwò west ye Lagos Island. Apapa che ní amí ùgbo kí ports óko omí Ajo kpaí ùgbo úkolo yí temína kpaí Nigerian Ports Authority (NPA),manyu ge owñ che ugbò okooji omí ye ógbogege efu Lagos State manyu Lagos Port Complex (LPC). Óhialàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apapa#Óhialà Unyi, ukoche kpaí social facilitieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apapa#Unyi,_ukoche_kpaí_social_facilities Eñwu úlehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apapa#Eñwu_úle Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apapa#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apapa#External_links Wikipídiya: Aper Aku https://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku Aper Aku (ọdọ 1938- ọdọ 1988) Mafu tu ki che governor eyi Benue State, Nigeria efu ochu ẹgwa ọdọ 1979 ma la dabi tu efu ochu ẹgwa ọdọ 1983, i kw'uña lẹ ubi military coup efu ochu ẹgweji ọdọ 1983 eyi ki General Mohammadu Buhari wa ukpahiu. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku#Abakwane Ukólò Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku#Ukólò_Ijabe Last yearshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku#Last_years Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku#References Wikipídiya: Aper Aku Stadium https://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku_Stadium Aper Aku Stadium, Makurdi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku_Stadium#References Wikipídiya: Aramide https://igl.wikipedia.org/wiki/Aramide Aramide cho oma ku ma bí efu óchu ékéfa nolu ogwu nyo meji efu odo 1985, efí ewo Lagos ñwu âttá ñwu kpaí iye ñwu bí, ojane Naijeria í ya keli. ma di headies awordu nwi Aramide efu odo 2015. Ohíla Nwu Kpai Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aramide#Ohíla_Nwu_Kpai_Ukolo Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aramide#Olahi_Nwu Iwo Nikanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aramide#Iwo_Nikan Ugbo kí Keli kpaí Amí Élí kí kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aramide#Ugbo_kí_Keli_kpaí_Amí_Élí_kí_ko Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aramide#References Wikipídiya: Audu Innocent Ogbeh https://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Innocent_Ogbeh Ma bi Audu Innocent Ogbeh ọjọ k'ochu ẹkẹbie nolu ogwu ñyọwọ mẹjọ efu ọdọ 1947 chi Aluchẹ Nijiria, ak'ọtakada kpai arule uja-ibe ki ch'ukọlọ uña minister agriculture kpai rural development kwefu ọdọ 2015 tefu ọdọ 2019. Oñwu che agboji abo Peoples Democratic Party (PDP) kwefu ọdọ 2001 gbogbo tefu ochu ejodudu efu ọdọ 2005. ỌHIALAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Innocent_Ogbeh#ỌHIALA Ukọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Innocent_Ogbeh#Ukọlọ_Uja-ibe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Innocent_Ogbeh#References Wikipídiya: Augustine Aniebo https://igl.wikipedia.org/wiki/Augustine_Aniebo Ma bi Augustine Aniebo ọjọ ọgwu ñyọwọ mẹta efu ochu ẹta efu ọdọ 1950) chi Nigerian army brigadier general ki tanẹ kwoji ukọlọ ki la ñọ chukọchẹ uña military administrator yi Borno State kwefu ọdọ 1997 tefu ọdọ 1998 ẹgba ki General Sani Abacha doji ede kpai administrator yi Kogi State kwefu ọdọ 1998 tefu ọdọ 1999 ẹgba ki General Abdulsalami Abubakar doji ede, taki du ọfẹ ñwu agboji Abubakar Audu ọjọ k'ochu ẹlu nolo ọjọ ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 1999, yi uchanẹ Fourth Republic. Ukolo kpai Borno Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Augustine_Aniebo#Ukolo_kpai_Borno_State Ukolo kpai Kogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Augustine_Aniebo#Ukolo_kpai_Kogi_State Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Augustine_Aniebo#References Wikipídiya: Ayegunle Gbede https://igl.wikipedia.org/wiki/Ayegunle_Gbede Ayegunle Gbede làchi efu ewo Ijumu local government efu Kogi State oji Middle belt ei Nigeria. Ìlà ni Postcode àlu oji 261103 kpài GPS coordinates 7. Òhàilàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayegunle_Gbede#Òhàilà Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayegunle_Gbede#References Wikipídiya: Ayinde Bakare https://igl.wikipedia.org/wiki/Ayinde_Bakare Ayinde Bakare (Ma bí ódò 1912 I la kwù ojo ejodudu ochù ékégwa ódò 1972) Ayinde chane eli ichi yoruba ku ma do jùjú kpai highlife ojane Nigeria. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayinde_Bakare#Abakwane Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayinde_Bakare#Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayinde_Bakare#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayinde_Bakare#References Wikipídiya: Ayo Adesanya https://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya Ayo Adesanya ma bí efu óchu ékéjò nolu mégwàkà, efu ódò1969, í chí onubule ki ya actí Nigerian filmù,https://punchng.com/most-actors-have-fame-not-money-ayo-adesanya/https://www. Ólayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Ólayi_Ñwu Úkólóhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Úkóló Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Olahi_Nwu Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Filmu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#References Wikipídiya: Ayo Makun https://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Makun Ayodeji Richard Maku, odu okobiañwu chi A.Y, fílmù ya àctí òjàné Niajeria. Ukóchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Makun#Ukóché Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Makun#Ukólò Olahi Ñwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Makun#Olahi_Ñwù Fìlmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Makun#Fìlmù Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Makun#References Wikipídiya: Ayra Starr https://igl.wikipedia.org/wiki/Ayra_Starr Oyinkansola Sara (Ma bi ọjọ ẹkẹgwẹlẹ efu Ochu ẹkẹfa efu ọdọ 2002 ),Odu kamone Mọru ñyoñyọ chi Ayra Starr, Ugbo ku ma bi chi ojane Benin ki di Nigeria, Eli i cha kọ.I chanẹ Ukọlọ fashion alu ki chi ọdọ mẹgwẹfa, ugbo ki la chi Ukọlọ fashion chi Quove Model Management. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayra_Starr#Abakwane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayra_Starr#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayra_Starr#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayra_Starr#Linki_ododa Wikipídiya: Babagan Umara Zulum https://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum Babagana Umara Zulum ma bí efu ochù ékéjo nolu ojo ogwu nyo mefa efu ódò 1969. Ené kí ya dago ijabe í ché kpaí professor Unyi Ukoche utogba ojane Nigeria. Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#Àbàkwéne Ukochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#Ukoché Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#Ukólò Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#Ijabe Eko kí Boko Haram atené kpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#Eko_kí_Boko_Haram_atené_kpa Go géhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#Go_gé Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#References Wikipídiya: Babajide Sanwo-Olu https://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu Sanwo Olu, ma bí efu óchu ékéfa nolu ogwu nyo ke melu efu odó 1966 mu dí govonor eí Lagos ofé partí abilewa ku ma do kí APC alù kí dago kpaí governor Akinwunmi Ambode éfu ochù ékégwa efu ódò 2018. Ugbo kí lo tí unyi ukoché yí University chí efí ewo Lagos,e lo tí Isakulu eí London Business , manyu Isakulu yí Lagos Business kpaí Isakulu yí John F. Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Úkoche Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Ukólò Unyi ókòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Unyi_ókò Ukolo Politicihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Ukolo_Politici Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Ijabe Olayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Olayi_Ñwu Go géhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Go_gé Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#References Wikipídiya: Babanawa F.C. https://igl.wikipedia.org/wiki/Babanawa_F.C. Babanawa FC iche ei Nigeria National Division One football club, i di efu Anyigba, Kogi State kpayi unyi ugbo Kuma Cha aribọlu chi anẹ unyi ma kabo'munẹ arọ kpama chi efu Lokoja. Defunct football clubs in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Defunct_football_clubs_in_Nigeria Football clubs in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Football_clubs_in_Nigeria Kogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Kogi_State Wikipídiya: Babatunde Omidina https://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina Babatunde Omidina ma bí ẹgba kochù ēkejo nolu ojo ogwu nyo meji, efu ódò 1958 , í la lé kwu ojo k'òchu ekegweka nolu ogwu nyo meji efu ódò 2021.ta kí kwu í chí ífímu kpaí yaño jeñwu àmone nyayí , ojane Niajeria . Àbakwànéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#Àbakwàné Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#Ukólò Úkwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#Úkwù Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#Filmu Gihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#Gi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#References linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#linki_ododa Wikipídiya: Bala Mohammed https://igl.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed Bala Abdulkadir Mohammed chi ẹnẹkẹlẹ ku ma bi ewo alkaleri ọjọ Kochu ẹkẹgwa nolu ọjọ mẹlu efu ọdọ 1958, Bala Mohammed chi gọmina Bauchi kwi ọdọ 2019. The Nation|url=https://thenationonlineng. Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed#Ukọchẹ Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed#Ijabe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed#References Wikipídiya: Basa https://igl.wikipedia.org/wiki/Basa Basa che ẹgwodama eyi ichi Kainji ki chẹ kpatuka j'ugbodu Nigeria. Am'ewo uchẹ ka a k'ichi lẹ kwi Niger State efu northwest lotiBenue State efu south-centre. Amì ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Basa#Amì_ichi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Basa#References Wikipídiya: Base One https://igl.wikipedia.org/wiki/Base_One Isaac Sotunde, ma nwo do Base One chi eli ya ko ojane Nigeria. Record lebel ki de chi signed to Aquila Records. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Base_One#Abakwane Elihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Base_One#Eli Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Base_One#References Wikipídiya: Basevi https://igl.wikipedia.org/wiki/Basevi Basevi chi odu attah ki kwi ẹfu Bathsheba. Ami ene lilẹ Ku ma Jodu le chi: Kogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Kogi_State Wikipídiya: Bassa https://igl.wikipedia.org/wiki/Bassa Bassa chí Local Government Area ka kí dí ojane Kogi State Niajeria.Íd‘éju ówò north ají Benue kpaí westí ají Niger. Ohiala Bassa-Ngehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassa#Ohiala_Bassa-Nge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassa#References Wikipídiya: Bassa, Kogi State https://igl.wikipedia.org/wiki/Bassa,_Kogi_State Bassa ìchi Local Government Area efu Kogi State, Nigeria. Òmè nwu ei northern chei Benue River kpài òmè ei western chi Niger River. Òhàilà ei Bassa-Ngehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassa,_Kogi_State#Òhàilà_ei_Bassa-Nge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassa,_Kogi_State#References Wikipídiya: Bassey Otu https://igl.wikipedia.org/wiki/Bassey_Otu Ma bí Bassey Edet Otu ojo k’ochù ékégwa nolu ékégwéjò efu ódò 1959,īye chi Nigerian politician ki chi governor Cross River State kw'ọdọ 2023. īchene ki chi úkolo adu yi senator akwu bi ñwi Cross River South kw'ọdọ 2011 t'efu ọdọ 2015, ki la dágó ñwi Calabar Municipal/Odukpani constituency efu Cross River State, efu House of Representatives akw'ọdọ 2003 t'ọdọ 2011. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassey_Otu#Abakwane Ukolo Rep (2003-2011)https://igl.wikipedia.org/wiki/Bassey_Otu#Ukolo_Rep_(2003-2011) Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassey_Otu#References Wikipídiya: Bauchi State https://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State Bauchi State chi state ka ki de'fu Ami 36 state ki di Ojanẹ Nigeria ki di ọwọ Olu odudu tọwọ Olu anẹ efu ugwẹta ukpẹru Nigeria, ki d’ iba Kano kpai Jigawa t'eju ọwọ atẹ Taraba kpai Plateau tẹ Ju ọwọ ọganẹ, Gombe kpai Yobe t'eju ọwọ east, kpai Kaduna t'eju ọwọ awoyi. Ola odu ugwẹta ñwu kw'efu ọla Kuma kọ tanẹ efu ọtakada amẹnẹ uma igbele Kuma kwojanẹ Bauchi, ọmọ la chọ’ogẹgẹdẹ ojanẹ Bauchi eñini yi. Etymologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Etymology Ola Igbéléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Ola_Igbélé Local Government ki dí Bauchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Local_Government_ki_dí_Bauchi Asipiti ki di Bauchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Asipiti_ki_di_Bauchi Ané Bauchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Ané_Bauchi Aluka Amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Aluka_Amone Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Unyi_Ukoche Governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Government Governorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Governor Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Ijabe Amone Ogbogaga ki gwé fewo Bauchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Amone_Ogbogaga_ki_gwé_fewo_Bauchi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Linki_ododa Wikipídiya: Bayo Ojo https://igl.wikipedia.org/wiki/Bayo_Ojo Christopher Adebayo Ojo, SAN chi Attorney General ñwi Federal Republic yi Nigeria igbele. Abalẹ i ch'agboji Nigerian Federal Ministry of Justice ki le gwudu. Abakwanẹ Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayo_Ojo#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu_kpai_Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayo_Ojo#Ukọlọ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayo_Ojo#References Wikipídiya: Bendi Languages https://igl.wikipedia.org/wiki/Bendi_Languages Ichi Bendi chi am'ichi k'ichẹ ka efu abo Cross River State ku ma kwi southeastern Nigeria aka. Bokyi che ichi Bendi ka ki abo ki bọ aka yi Cameroon. Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bendi_Languages#Ichi Odu ma kpai ugbo ku ma dẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bendi_Languages#Odu_ma_kpai_ugbo_ku_ma_dẹ Alukahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bendi_Languages#Aluka Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bendi_Languages#Reference Wikipídiya: Benue https://igl.wikipedia.org/wiki/Benue Benue State chi state ka ẹfu ami North Central states ojane Nigeria. Úwéwé amoné kí dí Benue state égbe ku ma gbaluka amone efu ódò 2006 che 4,253,64. Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Ola_Igbele U wéwé Amonéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#U_wéwé_Amoné Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Climati Ucholohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Ucholo Amí Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Amí_Ichi Governmentíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Governmentí Local Government Areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Local_Government_Areas Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Unyi_Ukoche Amone Okpaka kí dí Benuehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Amone_Okpaka_kí_dí_Benue Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#External_links Wikipídiya: Beverly Naya https://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Naya Beverly Naya,Ma bi Beverly Ifunaya Bassey; ojo k'òchu nolu ékégwèbie, efu ochu ekélé efu odo 1989, ojané amenefu Britian ma bi, ìfímu íya ahé ojané Nigerian. Beverly 2010 Best of Nollywood Awards kpai 2011 City People Entertainment Awards. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Naya#Abakwane Úkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Naya#Úkolo ÌFimúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Naya#ÌFimú Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Naya#References Wikipídiya: Beverly Osu https://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu Beverly Ada Mary Osu, Ma bi ojo k'òchu ek’elé nolu Ógwú  nyọ́ mébie efu ódó1992, Ído iche‘ata òjané Nigerian, Beverly ye nwo chi ífilmu ge.https://www. Àbàkwéne Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#Àbàkwéne_Kpai_Unyi_Ukoche Big Brother Africa (Season 8)https://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#Big_Brother_Africa_(Season_8) Úkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#Úkólò Ukólò filmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#Ukólò_filmù Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#Fílmù Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#References Wikipídiya: Bida https://igl.wikipedia.org/wiki/Bida |subdivision_type1 = State The cityhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#The_city Economyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#Economy Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#Climate Ethnicityhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#Ethnicity See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#Linki_ododa Wikipídiya: Bimbo Oshin https://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin Abimbola Oshin ma bi íko kóchu ékébié nolu ojo ogwu' nyoméfà, efo ódó 1971, ukólò ki bimbola aché chì filmù yà actí í ya ñwó kí filmù gé manyí ya téwñ ojané Nigeria Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Abakwane Ukólò ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Ukólò_ñwu Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Fílmù Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Linki_ododa Wikipídiya: Bingham University https://igl.wikipedia.org/wiki/Bingham_University ECWA Bingham University chi uñyi ukọchẹ Utọgba ki di Nigeria. Abgojihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bingham_University#Abgoji Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bingham_University#References Wikipídiya: Biola Adebayo https://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo Biola Adebayo chi ífimú í ya act Nollywood ami ífimu ki che chi Jade's cross, Tori Owo. Àbàkwéne Kpai Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#Àbàkwéne_Kpai_Úkoche Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#Olayi_Nwu Aworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#Awordu Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#Filmu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#References Wikipídiya: Bisi Komolafe https://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe Bisi Komolafe ma bí efu ódò 1986, ojo k'òchu ékégwéjì nolu ojo ogwu egwa nyo kàa éfu ódò 2012 í kwu , ojané Nigerian í kwò, ífimù ya actí, ódù nwu chí Igboro Ti Daru efù ífimù Aramotu.http://www. Àbàkwéne Kpai Ukòchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Àbàkwéne_Kpai_Ukòché Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Ukólò Ukwu nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Ukwu_nwu Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Filmu Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Olahi_nwu Gihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Gi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#References Wikipídiya: Bisoye Tejuoso https://igl.wikipedia.org/wiki/Bisoye_Tejuoso | birth_place = Abeokuta, British Nigeria Lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisoye_Tejuoso#Life Í chanaa ñwu kpai ukwu ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisoye_Tejuoso#Í_chanaa_ñwu_kpai_ukwu_ñw See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisoye_Tejuoso#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisoye_Tejuoso#References Wikipídiya: Bokyi Language https://igl.wikipedia.org/wiki/Bokyi_Language Bokyi (Boki, Nfua, Nki, Okii, Osikom, Osukam, Uki, Vaaneroki) chi Bendi language ku abo Bokyi people eju ọwọ northern Cross River State, Nigeria aka. I ch'ichi ẹkẹgwẹlu efu ami ichi ki dabi 520 ki d'eju efu Nigeria, kpai abo keke efu Cameroon ku ma ka. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bokyi_Language#References Wikipídiya: Bola Tinubu https://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu Chief Bola Ahmed Adekunle Tinubu ma bi ẹgba kochu ẹkẹta nolu ọjọ Ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 1952 íchi ene kíya chí íja-íbe efu Nigeria ki chi ẹnẹ ẹkẹgwẹfa (16th) kpai agboji Nigeria. ñwú chi governor Lagos State kwobí kw'èfu ọdọ 1999 ti efu ọdọ 2007; kpai senator yi Lagos West efu Republic ẹkẹta. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Abakwane Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ukọlọ Ukọlọ Uja Ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ukọlọ_Uja_Ibe Republic Ẹkẹtahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Republic_Ẹkẹta Iko ki ra kpai iko ki dabi wahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Iko_ki_ra_kpai_iko_ki_dabi_wa Ijabe Gobinor Lagos State ( ódò 1999 atí ódò 2007)https://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ijabe_Gobinor_Lagos_State_(_ódò_1999_atí_ódò_2007) 2007https://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#2007 Ijabe abojí Nigeria ódò 2023https://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ijabe_abojí_Nigeria_ódò_2023 Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Olahi_nwu Oféhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ofé Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#References Wikipídiya: Borno State https://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State Borno State:Hausa jihar Borno chi state ki di North-East geopolitical zone Nigeria. Yobe state di eju ọwọ west Borno State, Gombe t’ọwọ southwest manyu Adamawa tí’ọwọ south. Óla Ígbéléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#Óla_Ígbélé Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#Ukoche LGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#LGA Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#Ichi E nwu ku ma gwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#E_nwu_ku_ma_gwa Amone Ogbogaga ki di Bornohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#Amone_Ogbogaga_ki_di_Borno Ami oji ukolo companyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#Ami_oji_ukolo_company Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#References Wikipídiya: Bright Nwanne https://igl.wikipedia.org/wiki/Bright_Nwanne Bright Nwanne Ku ma bi efu ọjọ kochu ẹkẹgweji nolu ọjọ ogwu ẹgwa ñyọwọ ka efu ọdọ 1956. Chi arule uja-ibe yi Nigerian , kpai ache atẹko amonẹ gẹ, I la ñwọ Abakwanẹ Kpai Uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bright_Nwanne#Abakwanẹ_Kpai_Uñyi_Ukọchẹ Ukọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bright_Nwanne#Ukọlọ_Uja-ibe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bright_Nwanne#References Wikipídiya: Broda Shaggi https://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi Samuel Animashaun Perry ma nwo dò Broda Shaggi ojané Nigerian é kwò, ukólò kí ya ché chí ayíñ ya cha moné, ya actí ífímù, ya ñwo kélì gé.https://www. Ukóchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Ukóché Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Ukólò Albumuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Albumu Extended playshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Extended_plays Singlesu eli ki kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Singlesu_eli_ki_ko Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Fílmù Go géhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Go_gé Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#References Wikipídiya: Buchi Emecheta https://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta |image=Florence_Onyebuchi_"Buchi"_Emecheta_OBE_died_2017.png|alt=|caption=|birth_name=Florence Onyebuchi Emecheta|birth_date=21 July 1944|birth_place=Lagos, Nigeria|death_date=|death_place=London, England|nationality=Nigerian|other_names=|education=Methodist Girls' School, Yaba, Lagos;University of London|occupation=Writer|years_active=|known_for=|awards=Jock Campbell Prize (1978);Best of Young British Novelists (1983)|notable_works= Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Early_life_and_education Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Career Awards and recognitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Awards_and_recognition Legacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Legacy Workshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Works Novelshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Novels Autobiographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Autobiography Children's/Young adults' bookshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Children's/Young_adults'_books Playshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Plays Articles and shorter writingshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Articles_and_shorter_writings Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#References Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Further_reading Selected tributes and obituarieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Selected_tributes_and_obituaries External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#External_links Wikipídiya: Bukky Wright https://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright Oluwabukola Sekinat Ajoke Wright ma bí ojò kochù ekéta nolu Ógwu ẹ́gwā ny’ẹ́yọ́ káà, efu ódò 1967, ódù kí amóné mó chí Bukky Wright ojané Nigerian í de à actí filmù, ené íjabé í ché manwù aja í ya nya . Ohiala Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#Ohiala_Ñwu Olahí ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#Olahí_ñwu filmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#filmù See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#References Wikipídiya: Bzigu Afakirya https://igl.wikipedia.org/wiki/Bzigu_Afakirya Colonel Bzigu Lassa Afakirya chi Military Administrator kwubi ki di Kogi State, Nigeria kwi adiko ochu ekejo odo 1996 was ti adiko August 1998 egba military regime ẹyi General Sani Abacha.Alu ki'wa uñwa le he dissolved and reconstituted the Local Government Service Commission. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bzigu_Afakirya#References Wikipídiya: CDQ https://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ Ma bi Sodiq Abubakar Yusuf ochu eketa nolu mi efa odo 1985, Odu ki amone mo nyo'yo chi CDQ, CDQ chi eli ya ko, ya nwo rapu ge, CDQ che keli kpai Olamde. Eli ki ko ki amone mo nyo'yo chi eli ki ko kpai Wizkid manyi MaterKraft ku ma do "Nowo E Soke". Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#Abakwane_Kpai_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#Ukolo Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#Discography Selected singleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#Selected_singles Studio albumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#Studio_albums Selected awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#Selected_awards_and_nominations Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#References Wikipídiya: Cabinet of Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Nigeria Oji Ukólò Federal Executive Council (FEC),kù mà ñwo dó also The Cabineti chí cabinet éyí amí ojí Ukólò ministers kù mà di ójàné Federal Republic of Nigeria, ma dí efù abo kù mà chi ogbogaga efí gomenti Nigeria. Amenwu kí abo council aché ché ko tí efù otakada kù mà do Ministers' Statutory Powers kpaí Duties Act, Abo kù mà defu cabinet a ko yí nwi abojí Nigeria kù mà dó President, President néké ché ñwu ma tí Ukólò nò egba dù. Alu ku ma de kpai civil servicehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Nigeria#Alu_ku_ma_de_kpai_civil_service Ministers kpaí Ministers éyí Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Nigeria#Ministers_kpaí_Ministers_éyí_State Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Nigeria#Reference Wikipídiya: Caleb Mutfwang https://igl.wikipedia.org/wiki/Caleb_Mutfwang Caleb Manasseh Mutfwang Ma bi efu óchu eketa nolu ojo ekegweji efu odó 1965, íchí Ukolo oda kpai ijabe ya ojane Nigeria, Caleb chi aboji Plateau state kwi odo 2023. Caleb chi Chairman Mangu Local Government Area Plateau State Akwubi. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Caleb_Mutfwang#References Wikipídiya: Calixto Bieito https://igl.wikipedia.org/wiki/Calixto_Bieito Calixto Bieito (Ma bi efu ochù nolu ékéji efu ódò 1963) Calixto chi enefu í che ojikpalí í dé ojiane Spain, íchí ñwu kí ya ka chí Spanish manyu Spanish theater director i ché. Olahi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Calixto_Bieito#Olahi_Ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Calixto_Bieito#References Wikipídiya: Carol King https://igl.wikipedia.org/wiki/Carol_King Carol King ma bí ẹgba kochù ékébié nolu ojo ógwù nyò mélé efu ódò 1963 ífimù í ya actí ojane Niajeria. Ódù ñwù chí Jumoke efù TV seriesi àmone adó ojodúu . Àbàkwéne Kpaí unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Carol_King#Àbàkwéne_Kpaí_unyi_Ukoche Olahi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Carol_King#Olahi_ñwu Amí ÍFímù kí chìhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Carol_King#Amí_ÍFímù_kí_chì Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Carol_King#References Wikipídiya: Charles Ayo https://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Ayo Charles Korede Ayo (ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹgwa nolu mẹlu efu ọdọ 1958 –ki la kwu ọjọ k'ochu ẹkẹjọ nolu ọjọ meji efu ọdọ 2023) ila chẹnẹ utọgba efu Nigerian academic, administrator kpai vice-chancellor yi Covenant University. taki koji Aize Obayan uña Vice Chancellor, ilàch'agboji yi Department Computer kpai Information Sciences. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Ayo#References Wikipídiya: Charles Chukwuma Soludo https://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo Charles Chukwuma Soludo ma bi ẹgba kochu ẹkebie nolu ọjọ ogwu ñyọ‘wọ mẹjọ efu ọdọ 1960 achi uja Ibe Nigeria i che akalu ka ọkọ kpai economics professor ki la chi govonor Anambra State wa efu ochu ẹkẹta efu ọdọ 2022. Ngcareers Blog|language=en-US|access-date=27 May 2020}} e ño chi governor uñyi ugbo kumachọkọ akubi efu Nigeria. Uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#Uñyi_Ukọchẹ Governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#Governmenti Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#Ijabe Olayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#Olayi_ñwu Ami otakada ki kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#Ami_otakada_ki_ko Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#References Wikipídiya: Chet Anekwe https://igl.wikipedia.org/wiki/Chet_Anekwe Chet Anekwe chí ífímu ya actí ma nyu ya chí ífímù. Nigeria ma bí, àmàà ojiane amenefu ewo New York City í gba kpa. ÍFímù kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chet_Anekwe#ÍFímù_kí_che Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chet_Anekwe#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chet_Anekwe#Linki_ododa Wikipídiya: Chigozie Ogbu https://igl.wikipedia.org/wiki/Chigozie_Ogbu Chigozie Ogbu chi Nigerian academician kpai ẹnẹ ki chi Vice chancellor yi Ebonyi State University abajoi. Governor yi Ebonyi State David Umahi chẹnẹ ki du ñwu dago ki du unwa Prof. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chigozie_Ogbu#References Wikipídiya: Chika Ike https://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike Chika 'Nancy' Ike ma bí égba kochu ekegweka nolù ójo ékéjò efu ódò 1985 ífímù í ya aché ojane Nigerian , television personality, producer, I la ño chi ayí ajà ké. Àbàkwánẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Àbàkwánẹ Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Ukólò Amí Ukólò omunehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Amí_Ukólò_omune Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Ukoche Philanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Philanthropy Ukpo Etahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Ukpo_Eta Olahi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Olahi_Ñwu Filmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Filmù Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#References Wikipídiya: Chinedu Ikedieze https://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze Chinedu Ikedieze https://web.archive. UkÓLÓhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#UkÓLÓ ÓNÙKÙ NWÙ ĶPAÌ Osita Ihemehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#ÓNÙKÙ_NWÙ_ĶPAÌ_Osita_Iheme Ojima íkebehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#Ojima_íkebe Legacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#Legacy Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#Filmu Televisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#Television Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#References Wikipídiya: Chinenye Ochuba-Akinlade https://igl.wikipedia.org/wiki/Chinenye_Ochuba-Akinlade Chinenye Ochuba-Akinlade í chene Nigerian kí fule ene kí igbibele kí fofoleje onwu chí onu le. Íle óla wñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinenye_Ochuba-Akinlade#Íle_óla_wñ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinenye_Ochuba-Akinlade#References Wikipídiya: Chioma Ajunwa https://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa MA bi Chioma Ajunwa-Opara,( MON, OLY) ochu egweji nolu mi ogwu nyomelu odo 1970. – also known as Chioma Ajunwa – is a Nigerian former track and field athlete and football player, notable for becoming the first Nigerian to win gold at the 1996 Summer Olympics in Atlanta,Nigeria's Historic Olympian: Chioma Ajunwa Opara, Nigeria's only individual Olympic gold medalist and a national hero. Early lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Early_life Footballhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Football Track and Fieldhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Track_and_Field Recognitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Recognition Member of the Order of Nigerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Member_of_the_Order_of_Niger Community Chieftaincy Titlehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Community_Chieftaincy_Title Nigeria Golden Jubilee Independence Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Nigeria_Golden_Jubilee_Independence_Awards Appointments and membership of bodieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Appointments_and_membership_of_bodies Anti-doping campaignhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Anti-doping_campaign See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Linki_ododa Wikipídiya: Chioma Chukwuka https://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka Chioma Chukwuka (ma bí efu ochù eketà , nolu ojo ekegweji, efí ódò 1980, ódu ñwu chí Chioma Chukwuka Akpotha kpia Chioma Akpotha) fílmu ya actí ojane Nigerian , ya nwó cha amone owo aluku ma acti le.https://www. Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#Ukoche Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#Ukólò Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#Olayi_Nwu Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#Filmu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#References Wikipídiya: Chioma Okoye https://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Okoye Chioma Okoye chi oma onobule ku ma fu bi efu ochù ekebīe nolu ekete efu odó 1983 ,īchene ki d’efu Nigerian ki ya àcti ífilmu,https://www.sunnewsonline. Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Okoye#Abakwane_Kpai_Ukoche Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Okoye#Ukólò Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Okoye#References Wikipídiya: Chris Ogiemwonyi https://igl.wikipedia.org/wiki/Chris_Ogiemwonyi Engr Christopher Aigbovbiosa Ogiemwonyi ma bi ẹgba k'ochu ẹkẹta nolu ọjọ ogwu ñyọwọ ka efu ọdọ 1951, I chi arule Uja-ibe kpai añyaja. Iko ki lẹgwudu I chukọlọ kpai ami Minister ki ya chukọlọ ẹfu Nigeria Federal Ministry of Works. Efi gbali ki kwo kpai alu ki chanẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chris_Ogiemwonyi#Efi_gbali_ki_kwo_kpai_alu_ki_chanẹ Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chris_Ogiemwonyi#Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chris_Ogiemwonyi#Ukọlọ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chris_Ogiemwonyi#References Wikipídiya: Clarence Olafemi https://igl.wikipedia.org/wiki/Clarence_Olafemi Clarence Olafemi chi arule uja-ibe Nigerian ki chi ukọlọ uña Governor Kogi State efu ochu ẹkeji efu ọdọ 2008, ubi uja-ibe ki Ibrahim Idris wa nẹ akañya. taki la mu ọfẹ Ibrahim Idris du dakubi ñwu ubi ku ma fu akañya lẹ kpoji ọjọ kochu ẹkẹta nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 2008 ubi lẹ taku ma mu ẹbọ du ñwi Ibrahim Idris. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clarence_Olafemi#References Wikipídiya: Clem Ohameze https://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_Ohameze Clem Ohameze chí ífímú í ya ache ojané Nigeria.http://www. Àbákwâne Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_Ohameze#Àbákwâne_Kpai_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_Ohameze#Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_Ohameze#Ijabe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_Ohameze#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_Ohameze#Linki_ododa Wikipídiya: Confluence Queens F.C https://igl.wikipedia.org/wiki/Confluence_Queens_F.C Ma nwo di ami Confluence Queens F.C. Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Confluence_Queens_F.C#Ola_Igbele Abo Bule ku ma ri Balluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Confluence_Queens_F.C#Abo_Bule_ku_ma_ri_Ballu Amone Ogbogaga ku ma ri Ballu Akwobihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Confluence_Queens_F.C#Amone_Ogbogaga_ku_ma_ri_Ballu_Akwobi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Confluence_Queens_F.C#References Wikipídiya: Cross River State https://igl.wikipedia.org/wiki/Cross_River_State Cross River State chi state efu South-South geopolitical zone of Nigeria. Odu nwu kwi ẹfu Cross River, mafu state le nyi kwi ẹfu eastern part of the Eastern Region ọjọ 27 May 1967. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Cross_River_State#References Wikipídiya: D'banj https://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj Oladapo Daniel Oyebanjo (ma bí ẹgba kochù ékéfa nolu m'éla ódò , 1980), odù ku ma gbeju mó ojí akpata kía kalí chí D'banj, í cha omà kía k‘elí Nigerian , rapper, kpaí television personality. ódù ñw ojí akpata che dama kpaí odù ejuodudu kí D'banj , Dapo, kpaí odù atta ñwu kí chí, Oyebanjo. Ukólònwu kpaí amodaahttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Ukólònwu_kpaí_amodaa 2005: No Long Thinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#2005:_No_Long_Thing 2006: Rundown Funk U Uphttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#2006:_Rundown_Funk_U_Up 2007–2008: Curriculum Vitae and The Entertainerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#2007–2008:_Curriculum_Vitae_and_The_Entertainer Mo'Hits/G.O.O.D. Musichttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Mo'Hits/G.O.O.D._Music Mo'Hits break-uphttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Mo'Hits_break-up Sony Entertainment dealhttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Sony_Entertainment_deal 2014https://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#2014 2017https://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#2017 Live performanceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Live_performances Awards and accoladeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Awards_and_accolades Endorsementshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Endorsements Ukólò ojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Ukólò_oja Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Personal_life Controversieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Controversies Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Discography Albumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Albums Singleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Singles Guest appearanceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Guest_appearances Selected videographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Selected_videography Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Linki_ododa Wikipídiya: DJ AB https://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB | occupation = Àbàkwéne íle nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB#Àbàkwéne_íle_nwu Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB#Discography Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB#Awards_and_nominations Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB#Linki_ododa Wikipídiya: Da Emperor https://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor Fasasi Mobolaji Gaius, kú má ñwo dó Da Emperor, chí ójàné Nigerian í gwò, élí rap ya ko, ya ñwo chí filmù kpaí ya ñwo ké élí tané efí otakada gé indigenous . He has family roots in Ogun State, Nigeria. Music careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#Music_career Selected awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#Selected_awards_and_nominations Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#Discography Videographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#Videography See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#External_links Wikipídiya: Da Grin https://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin | birth_place = Ogun State, Nigeria Uchane íle ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Uchane_íle_ñw Uchana eñwu kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Uchana_eñwu_kí_che Legacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Legacy Ghetto Dreamzhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Ghetto_Dreamz Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Discography Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Awards_and_nominations Wonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Won Nominatedhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Nominated Deathhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Death Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#External_links Wikipídiya: Daniel Etim Effiong https://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong Daniel Etim Effiong, allais Daniel Etim-Effionghttps://www.bellanaija. Olayi Nwu Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#Olayi_Nwu_Kpai_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#Ukolo Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#Filmu Filmshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#Films Akwora Unyi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#Akwora_Unyi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#External_links Wikipídiya: Danladi Mohammed Zakari https://igl.wikipedia.org/wiki/Danladi_Mohammed_Zakari Danladi Mohammed Zakari chi SOJA ki chí agbojí kí wa achí governor ejodudu alu ku ma choné KOGI state efo odó 1991 egba le, amí SOJA chí gometí kí gwowo ñwu Nigeria, Kogi State,alu kuma nyí Kogi State ochu ékéjo efu ódò 1991kw‘efu Benue kpaí Kwara states. Danladi chi govonor kwí ochù ékéjo efu ódò 1991 atí ochu ejodudu efu ódò 1992 ubí kí Nigeria mu roda kwí gomentí SOJA tí civilian ta ki Danladi Mohammed Zakaria mí amenwu KOGI kpakpo ko ñwí ọwọ Abubakar Audu alu kí gbekwu ojí ede yí govonor . Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Danladi_Mohammed_Zakari#References Wikipídiya: Dapo Abiodun https://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun Adedapo Oluseun Abiodun Ku ma bi ẹgba Kochu ẹkẹlu nolu ọjọ Ogwu ñyọ m‘ẹlà efu ọdọ 1960 chi ayí aja kpai arule Uja-ibe ojané Nigeria, í chukọlọ Governor efí ewo Ogun State kwí efu ọdọ 2019. I mu uja-ibe 2019 du jẹ efu abo patí yí All Progressive Congress. Àbàkwéne íle ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Àbàkwéne_íle_ñwu Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Ukọchẹ Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Career Ola íja íbehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Ola_íja_íbe Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Personal_life See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#References Wikipídiya: Daurama https://igl.wikipedia.org/wiki/Daurama Daurama or Magajiya Daurama (c. 9th century) í che kí chʼamagboji ye í Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daurama#References Wikipídiya: David Adeleke https://igl.wikipedia.org/wiki/David_Adeleke Ma bi David Adedeji Adeleke OON ochu ekegwaka nolu mi ogwu'ny'meji odo, 1992), Idu ki amone mo nyoyo chi Davido, ugbo ku ma bi Davido chi American, eli ya ko ojane Nigeria ya nwo ki ele tane otakada ge i la nwo chi producer.[1][2][3] Ugbo ku ma bi Davido chi ẹfewo Atlanta, Georgia, United States, ma la ni Davido gba ẹfewo Lagos, Nigeria; Davido chi ogbogaga ojane Nigeria artist kuma ma atodu contributions nwu ẹfu y 23, 2021. Wikipídiya: David Bello https://igl.wikipedia.org/wiki/David_Bello David BelloWorld Anglican oñu che Anglican bishop efu Nigeria:The Guardian, Nigeria oñu che nẹki dọmọ dabu Bishop of OtukpoAnglican Communion oka efu ẹgwẹta dioceses within the Anglican Province of Abuja, itself one of 14 provinces within the Church of Nigeria.Today, Nigeria Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Bello#Notes Wikipídiya: David Idris Zacharias https://igl.wikipedia.org/wiki/David_Idris_Zacharias David Idris Zacharias (Ma bi ojo ki ochu nolu me gweji ojo ogwu nyomebie odo 1972), Ukolo ki ya che chi ukolo ijabe abo ki ya ko chi efi unyi federal ugbo ku ma koji amone chi abo Idah, Ibaji, Igalamela manyi Ofu I defu abo commiti eyi ku ma do okpakpa, Ecological Fund manyi mabo ku ma ma di unyi nku ma di IDP. Ochu ekela odo 2019 David defu abo ku ma settle iyanyi ki di agbade abo Ibaji local council manyi abo Enugu Otu ki di Enugu State. Abakwane kpai unyi ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Idris_Zacharias#Abakwane_kpai_unyi_ukoche Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Idris_Zacharias#Ukolo_Ijabe Ukolo Abunehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Idris_Zacharias#Ukolo_Abune Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Idris_Zacharias#References Wikipídiya: David Mark https://igl.wikipedia.org/wiki/David_Mark Ma bi David Alechenu Bonaventure Mark ochu ékélé nolu mi ejo odo 1948) David Mark chukolo kpaí Soja ojané Nigeria ka ki tané í la nwo chi ukolo ujaibe ké. David mark chí aboji senate Nigeria ékégwéji gwi odo 2007 ati odo 2015 David Mark chi senator ki gwi ojané Benue gwi odon 1999 a tí odo 2019. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Mark#Abakwane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Mark#Ukolo Ukolo Senatorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Mark#Ukolo_Senator Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Mark#Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Mark#References Wikipídiya: David Ogewu https://igl.wikipedia.org/wiki/David_Ogewu == Úkọlọ Ijabe == Úkọlọ Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Ogewu#Úkọlọ_Ijabe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Ogewu#References Wikipídiya: David Oyelowo https://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo David Oyetokunbo Oyelowo ma bi ẹgba kochù ekele nolu ojo ejodudu efu odo 1976https://en.wikipedia. Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#Àbàkwéne Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#Ukólò Ojí Égwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#Ojí_Égwù Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#Linki_ododa Wikipídiya: Deyemi Okanlawon https://igl.wikipedia.org/wiki/Deyemi_Okanlawon Deyemi Okanlawon chi ojane Nigerian ya chi filmu, e defu tv, e nwo chi actor ge. Amoone gbeju mo efu filmu ku ma do Omo Ghetto: The Saga, ami omaye onobule manyi Onu ami onekele: e dabi wa onu. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deyemi_Okanlawon#Abakwane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deyemi_Okanlawon#Ukolo Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deyemi_Okanlawon#Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deyemi_Okanlawon#References Wikipídiya: Dino Melaye https://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye Dino Melaye (ma bi ọjọ k'ochu ejududu nolu mebie efu ọdọ 1974) i la chi ẹnẹ kia ru le uja-ibe efu Naijiria , senator i che akwobi kpai i defu ujọ abo Senate ekejo ojane Nigeria, i la chẹnẹ ki koji Kogi West Senatorial district. i la kwefu ewo Ayetoro Gbede yi Ijumu Local Government Area efu Kogi State. Abakwanẹ ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Abakwanẹ_ñwu_kpai_Ukọchẹ Ule Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Ule_Uja-ibe Uluka ola íbe Governorship Ambitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Uluka_ola_íbe_Governorship_Ambition Uja kpai Ọla ogbogaga ki du dufuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Uja_kpai_Ọla_ogbogaga_ki_du_dufu Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Reference Wikipídiya: Diocese of Gboko https://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Gboko The Anglican Diocese of GbokoAnglican Communion í chí újo kàa efu amí ùjọ megwate kí de ogbagbala ye Anglican Province of Abuja, own onugo wñ che ehí ekí egwaele ògbégbale efu amí provinces yé í Church of Nigeria.Church of Nigeria ye attama ójó ogijo abojí chí Emmanuel NyitsseWorld Anglican Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Gboko#Notes Wikipídiya: Diocese of Katsina-Ala https://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Katsina-Ala The Roman Catholic Diocese of Katsina-Ala che diocese ka ki defu ewoKatsina-Ala efu Ecclesiastical province Abuja efu Nigeria. Ogbegbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Katsina-Ala#Ogbegbele Agboji echehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Katsina-Ala#Agboji_eche Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Katsina-Ala#Ohiala Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Katsina-Ala#References Wikipídiya: Diocese of Otukpo https://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo Otukpo che ewo kí de efu che ewo kí de efu Benue State, Nigeria kí d‘eju òwò í Middle Belt Region efí Naijerya.é ño chugbo ko‘duwñ Cha wa anubí amáne ojima kpaí amu'jo ye í amí Idoma people. Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#Climati Oná egwo ojohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#Oná_egwo_ojo Eñwu úlehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#Eñwu_úle Ùgbo ogbogágaefu ojiane otukpohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#Ùgbo_ogbogágaefu_ojiane_otukpo See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#References Wikipídiya: Diocese of Makurdi https://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi The Roman Catholic Diocese of Makurdi chi diocese ka ki defu ewo Makurdi, Benue State efu Ecclesiastical province eyi Abuja efu Nigeria. Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Ohiala Special churcheshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Special_churches Ami Bishop nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Ami_Bishop_nwu Coadjutor Bishophttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Coadjutor_Bishop Auxiliary Bishophttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Auxiliary_Bishop Ami priest kibọ ku ma kwi diocese yi kuma mud'ami bishophttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Ami_priest_kibọ_ku_ma_kwi_diocese_yi_kuma_mud'ami_bishop See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#See_also Sourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Sources Wikipídiya: Dominic Oneya https://igl.wikipedia.org/wiki/Dominic_Oneya Dominic Obukadata Oneya (ọjọ ogwu ñyọwọ mẹfa efu ochu Ẹlu efu ọdọ 1948 – ọjọ ẹkẹlẹ efu ochu ẹkẹbie efu ọdọ 2021) chi adu-ọda yi Kano State, Nigeria kwefu ochu ẹkebie efu ọdọ 1996 tefu ẹkebie efu ọdọ 1998 ẹgba military regime General Sani Abacha, taki i che adu-ọda efu Benue State kwefu ochu ẹkebie efu ọdọ 1998 tefu ochu ẹkẹlu efu ọdọ 1999 iko ẹrida General Abdulsalami Abubakar, ma kpayi ko ñwu agboji George Akume ọjọ kochu ẹkẹlu nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 1999. Anubi lẹ, u mu d'agboji Nigeria Football Association. Olayi kpai Ukọchẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dominic_Oneya#Olayi_kpai_Ukọchẹ_ñwu Ukọlọ Am'ajimihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dominic_Oneya#Ukọlọ_Am'ajimi Ukọlọ Anubihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dominic_Oneya#Ukọlọ_Anubi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dominic_Oneya#References Wikipídiya: Dorcas Shola-Fapson https://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson Dorcas Shola Fapson íchi ímotò oma onubule ku ma bi ojane Nigerian efu ochù ejuodudu nolu ekele efu odó 1991, ukolo kí ya che chí Īfílmu īya ache ma nwu inabali ya ka, Amone che mo nyoyo todu ífílmu l‘efu ífilmu ki ye ache defu í, odu nwu ki īye ajé efu īfilmu le chi Sophie fílmu le chi MTV's Shuga. efo odo 2020, Dorcas mu dabi wí fílmu seriesi ku ma do Shuga, fílmu le chí ola coronavirus ma ka efun. Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#Olahi_Nwu Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#Filmu Filmhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#Film Televisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#Television See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#References Wikipídiya: Douye Diri https://igl.wikipedia.org/wiki/Douye_Diri Ma bí Douye Diri (ojo ékélé ochù ékéfa ódò 1959) Diri chi politician ojane Nigeria i che, I la chí govonor Bayelsa State gwi ódò 2020. Diri chi senator ki koji abo alù méjí Bayelsa Senatorial District gwi ódò 2019 atí ódò 2020 Efí National Assembly ékélà. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Douye_Diri#Abakwane Governor Bayelsahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Douye_Diri#Governor_Bayelsa Ukólò Courtuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Douye_Diri#Ukólò_Courtu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Douye_Diri#References Wikipídiya: Dozie Nwankwo https://igl.wikipedia.org/wiki/Dozie_Nwankwo Dozie Ferdinand Nwankwo (ma bi ọjọ Kochu ẹlu nolu mèjo, ọdọ 1975) chi ẹnẹ ijabe ẹyi Nigeria ki da go nwi abo Njikoka/ Anaocha kpama nyi Dunukofia Federal Constituency efu House of Representatives. Federal Republic of Nigeria |url=https://nass. Abakwane Kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dozie_Nwankwo#Abakwane_Kpaí_Ukoche Ukólò Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dozie_Nwankwo#Ukólò_Ijabe Awarduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dozie_Nwankwo#Awardu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dozie_Nwankwo#References Wikipídiya: Dragan Đorđević https://igl.wikipedia.org/wiki/Dragan_%C4%90or%C4%91evi%C4%87 Dragan Đorđević ()ma bi ẹfu ọdọ 1970 ẹfu ẹwo beiš í chi eneka kí defu abo kí dàgò oji íja íbe ofà yí president ẹfu ọdọ 2004 ojiane Serbian íja-ibe yí presidential efí Partí í Serbian Citizens. í chí kọche ọtakada kpa, kwi ísakulu í law kwí Niš . Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dragan_%C4%90or%C4%91evi%C4%87#References Wikipídiya: Dunamis International Gospel Centre https://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre Dunamis International Gospel Centre (DIGC), chi ugwẹta uñyi ugbo ka abo ku ma gbọ’la ọjọ ajeju jọ, ku ma ñyi aladi dunamis ki dẹ lugbe ojanẹ Abuja Nigeria, ẹnẹ ki chi agboji uyi Dynamics chi Dr. Paul kpai Dr. Itahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#Ita Glory Domehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#Glory_Dome TV kpai Radiohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#TV_kpai_Radio Otakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#Otakada See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#See_also External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#External_links Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#References Wikipídiya: Durella https://igl.wikipedia.org/wiki/Durella Durella abekí Durello íche eñwu efufu kí chí Italian wine grape variety ke èta -nw chefu ye í Veneto wine í kwò éju òwò ye í olu áne ye í Italy. Eníní kí deí ya mu dí sparsely cultivated, àmàà ama‘cha ékubo kí dabí í núma kpayi alukídabí íche dí ata aluketa ku ma cha acid kí chenyo ñwu yé sparkling wines. Synonymshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Durella#Synonyms Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Durella#References Wikipídiya: Dutse https://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse Dutse chi ugwẹta ewo eyi Jigawa State efu northern Nigeria. Onwu chunyi nwu Federal University, Dutse established efu November 2011. Anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse#Ane E nyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse#E_nyi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse#Linki_ododa Wikipídiya: Dutse International Airport https://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport Dutse International Airport , ma dabi dọ Muhammad Nuhu Sanusi International airport, chi airport ka ki achekwu nwu ewo Dutse efu Jigawa State, northern Nigeria. Airport lẹ chi northwest of the city, and was commissioned in 2014 by Nigerian President Goodluck Jonathan. Airlines kpai ugbo ki alohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#Airlines_kpai_ugbo_ki_alo Go manyuñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#Go_manyuñ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#Linki_ododa Wikipídiya: Edo people https://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_people Abo Edo kí kwi Benin chi abo Edoid ethnic group ugbo kù ma dòdó chí Edo State, kí dí Southern Nigeria. Ichi kù ma ka chí ichi Edo. Ola ìgbélehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_people#Ola_ìgbéle Administrative regionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_people#Administrative_region Ẹnwu Kuma nyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_people#Ẹnwu_Kuma_nyi Ukẹdọno ogwuchẹkwọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_people#Ukẹdọno_ogwuchẹkwọ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_people#References Wikipídiya: Edward David Onoja https://igl.wikipedia.org/wiki/Edward_David_Onoja Edward Onoja ku ma bi ọjọ ẹkẹla efu Ochu, ẹkẹjọ efu ọdọ 1974, chi arule Uja-ibe Nijiria, i chukọlọ arọne agboji Kogi State kw'efu ọdọ 2019.https://web. ABAKWANẸ kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edward_David_Onoja#ABAKWANẸ_kpai_Ukọchẹ UKỌLỌhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edward_David_Onoja#UKỌLỌ UJA-IBEhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edward_David_Onoja#UJA-IBE Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edward_David_Onoja#References Wikipídiya: Eedris Abdulkareem https://igl.wikipedia.org/wiki/Eedris_Abdulkareem Eedris Turayo Abdulkareem Ajenifuja (ma bí efu óchu ekegwaejí nolu ogwu nyo mélé efu ódò, 1974), odu ka omone gbeju mo chí Eedris Abdulkareem, í chí oma Naíjería kía chí hip hop, R&B kpaí akalí Afrobeat ,í chene kía kó otakída elí kpaí akélí .í ñ‘o chí agbojí adí amone mona ye í elí rapú ye í kí ma dí Naijerya gé ñw The Remedies. Ami Albomu ELihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eedris_Abdulkareem#Ami_Albomu_ELi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eedris_Abdulkareem#References Wikipídiya: Efa Iwara https://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara Efa Iwara, odu nwu omune chi Efa, ojane Nigerian i kwo, ìfīmu ya acti iya nwo kele ge. Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#Abakwane_Kpai_Ukoche Úkolo ñwu kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#Úkolo_ñwu_kí_ché Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#Discography Albumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#Albums EPshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#EPs Eli ===https://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#Eli_=== Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#Linki_ododa Wikipídiya: Efe https://igl.wikipedia.org/wiki/Efe Efe abékí EFE ma che chí ọwọ ru : amónehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efe#amóne Odù ku ma duenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efe#Odù_ku_ma_duenwu Surnamehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efe#Surname Science and engineeringhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efe#Science_and_engineering Other useshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efe#Other_uses Wikipídiya: Efunroye Tinubu https://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu Efunroye Tinubu ( 1810 – 1887),ma bí onwú Ẹfúnpọ̀róyè Ọ̀ṣuntinúbú, í chí onubule kàa kí ní ukpahu ojiane Yoruba aristocrat, anyí aja íche kpaí ene kí chíobe adu efu pre-colonial. Kpaí colonial Nigeria. Íle ñw kpaí úchana-nwu kía chahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Íle_ñw_kpaí_úchana-nwu_kía_cha Íle àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Íle_àbàkwéne_ñwu Lagoshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Lagos Abeokutahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Abeokuta Views on slaveryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Views_on_slavery Death and legacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Death_and_legacy See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#See_also Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Notes Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Linki_ododa Wikipídiya: Egbe https://igl.wikipedia.org/wiki/Egbe Egbe Mekun, ku ma gbeju doo Egbe, i chi óhilaà efu éwo kí du'odo efu Yagba West local government area yí Kogi State, Nigeria, West Africa.https://www. óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Egbe#óhilaà Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Egbe#References Wikipídiya: Ejule https://igl.wikipedia.org/wiki/Ejule |pushpin_map = Nigeria Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ejule#References Wikipídiya: Ekiti State https://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State Ekiti State chi state ka ki de efu ami state ogwu meji nyo mégwéfa ki d’ojane Nigeria, hiọmẹ kpai abo north iba Kwara State, kpai northeast iba Kogi State, kpai south kpai southeast iba Ondo State, kpai ọwọ west iba Osun State. Ko odu ñwu che-nw Ekiti people—amí iyanjí chí újo ka Ku ma chi ojile uwewe abo state lẹ—Ekiti State ma du kwo efí ewo Ondo State efu ọdọ 1996 kpai ugbẹta ma che ewo ku ma ado capital as the city of Ado-Ekiti. Ami Efi ewohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#Ami_Efi_ewo Local Government Areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#Local_Government_Areas Odu ami Local government chairmen ki di Ekiti Abajio . ===https://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#Odu_ami_Local_government_chairmen_ki_di_Ekiti_Abajio_._=== Galleryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#Gallery Amone Ogogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#Amone_Ogogaga Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#References Wikipídiya: Emeka Ossai https://igl.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai Emeke Ossai īfìmu ya che ojane Nigerian. ma di awordu nwu efi 4th Africa Movie Academy Awards ífímu ki che chi "Checkpoint". Óhíala Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#Óhíala_Nwu ÍFimuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#ÍFimu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#Linki_ododa Wikipídiya: Emmanuel Dangana Ocheja https://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Dangana_Ocheja Emmanuel Dangana Ocheja chi senator i che ojanẹ Nijiria Abo ki Dangana koji efu ukọlọ senator chi abo Kogi East senatorial district National Assembly, Dangana defu ujọ All Progressives Congress. ABAKWANẸ KPAI UÑYI UKỌCHẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Dangana_Ocheja#ABAKWANẸ_KPAI_UÑYI_UKỌCHẸ UKỌLỌhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Dangana_Ocheja#UKỌLỌ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Dangana_Ocheja#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Dangana_Ocheja#Linki_ododa Wikipídiya: Emmanuel Nyitsse https://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Nyitsse Emmanuel NyitsseAnglican Communion onwu chêne chí AnglicanWorld Anglican àttama ogijo efu Nigeria:Diocese of Newcastle, UK oji ólu eñini onwu chí Bishop of GbokoEpiscopal Church ye kí chí okàà efu amí ugbate megwete kí dí ògbégbale ye Anglican Province of Abuja, onuko ñw chene kàa efu amí provinces megwaele ògbégbale ye Church of Nigeria.Today, Nigeria Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Nyitsse#Notes Wikipídiya: Emmanuel Omale https://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Omale Emmanuel Omale, chi ojane Kogi Nigeria igwo ichi nwu la chi Igala ukolo ki ya che chi ola ojo ya ka odu curchi nwu chi Owo Ojo omemele Prophetic Ministry, ugbo ki churchi nwu de chi efewo Abuja. Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Omale#Abakwane_Kpai_Ukoche Churchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Omale#Churchi Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Omale#Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Omale#References Wikipídiya: Enejoh abah https://igl.wikipedia.org/wiki/Enejoh_abah Eneojo Joseph Abah (ma bi efu ochu ẹkeji nolu efu Ọdọ 1990) chi ẹnẹ ki-ya ri badminton eyi. Abah chi ọma ki kwo oji'ane Kogi State, eju North Central Nigeria. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Enejoh_abah#References Wikipídiya: Ephraim Obot https://igl.wikipedia.org/wiki/Ephraim_Obot Ma bi Ephraim Silas Obot ochu ekegwa nolu mefa odo 1936, eko ki gwu chi ochu ekele nolu megweji odo 2009 Silas chi Nigeria bishop eyi Roman Catholic Diocese of Idah Kogi stata ugbo ku ma bi Chi Niger State oji Nigeria kwi egba ki ma d'ukọlọ ọjọ December 17, 1977, gbogbo wi ẹgba ki kwu ọdọ 2009. Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ephraim_Obot#Reference Wikipídiya: Eritrea https://igl.wikipedia.org/wiki/Eritrea Eritrea bu ma'ojo amuke n'afurika agbanusi, aja Djibouti, Ethiopia, Sudan, ji Red Sea. Igunmu asusu ha 'Asmara'. Wikipídiya: Etulo https://igl.wikipedia.org/wiki/Etulo Etulo (Utur, Turumawa) íchí ojiane amí íchí Idomoid ye í alimejí Nigeria. Ukpe-akpehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Etulo#Ukpe-akpe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Etulo#References Wikipídiya: Eva Alordiah https://igl.wikipedia.org/wiki/Eva_Alordiah Elohor Eva Alordiah 1989), Odu ki amone a do chi Eva Alordiah kpai Eva, ukolo ki ya che chi eli ya ko ojane Nigeria, ya nwo chi make-upu ge, manyi ugbo ega. Ugbo ki gwo chi Delta State ama, ugbo ku ma bi chi FCT Abuja. Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eva_Alordiah#Ukolo 1989–2009:Abakwane kpai Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eva_Alordiah#1989–2009:Abakwane_kpai_Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eva_Alordiah#References Wikipídiya: Faruk Imam Muhammad https://igl.wikipedia.org/wiki/Faruk_Imam_Muhammad Justice Faruk Imam Muhammad ( Ku ma bi ọjọ ẹkẹgwẹlu ochu ẹkẹfa efu ọdọ 1942 efu ewo Bida, Nigeria) ch'akajọ yi Kogi State Judiciary kwefu ochu ejodudu efu ọdọ 1990 tefu ọdọ 2007. Ogba taku ma dọ, i chi lecturer yi Ahmadu Bello University Zaria, kwefu ochu ejodudu efu ọdọ 1975 tefu ochu ẹkẹla efu ọdọ 1988. Abakwanẹ Ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Faruk_Imam_Muhammad#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Faruk_Imam_Muhammad#References Wikipídiya: Federal Polytechnic, Idah https://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_Idah Federal Polytechnic Idah, ku ma dọ ki Idah College of Technology akwubi, chi ugbo ku ma kọchẹ ọtakada ọgba ki government lo ñyanẹ efu ọdọ 1977 efu ewo Idah, Kogi State. Abo ujọ National Board for Technical Education mu ọwọ du tọ ki du ọtakada National Diploma kpai Higher National Diploma yi uña undergraduate kpai ibe “ki kọ amonẹ eñwu todu ku ma neke che eñwu wewe. Ami ugbo ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_Idah#Ami_ugbo_ukoche Ami ukoche ki domohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_Idah#Ami_ukoche_ki_domo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_Idah#References Wikipídiya: Federal University, Lokoja https://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_University,_Lokoja Federal University Lokoja, kumà là mò àlu odi Fulokoja kwobi àbèki acronym, FUL, ìlà federal university efu ewo confluence city ei Lokoja, unyi gòmina ei Kogi State, North-Central Nigeria. Lokoja di àlimeji confluence ei Niger kpài àji Benue . Faculties kpai Collegehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_University,_Lokoja#Faculties_kpai_College Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_University,_Lokoja#References Wikipídiya: Femi Adebayo https://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Adebayo Femi Adebayo,Ma bí efu ochù ékégweji nolù ogwu egwe nyó kà efu ódò 1970 ojane Niajeria ya chí ífimù í lé ño dú ñ amone alù kù ma ché īfîmú . Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Adebayo#Abakwane Úkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Adebayo#Úkólò Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Adebayo#References Wikipídiya: Femi Branch https://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Branch == Àbàkwéne == Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Branch#Àbàkwéne Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Branch#Ukólò Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Branch#Awards_and_nominations Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Branch#References Wikipídiya: Femi John Femi https://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_John_Femi Femi John Femi (ma bi ọjọ Ogwu nyọwọ mẹgwa ochu ẹkẹgweji ọdọ 1945) chi ẹnẹ ejodudu ki nyọbọjọ ki ne helicopter kuma chi ki che Chief of Air Staff eyi Nigerian Air Force. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_John_Femi#Abakwane Air force careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_John_Femi#Air_force_career Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_John_Femi#Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_John_Femi#References Wikipídiya: Fidelis Makka https://igl.wikipedia.org/wiki/Fidelis_Makka Fidelis Makka (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹgweji nolu ọjọ ogwu efu ọdọ 1950) chi agboji iko am'ajimi yiBenue State, Nigeria kw'ọjọ kochu ẹkebie nolu ọjọ ogwu ñyọwọ ka efu ọdọ 1988 tẹ ọjọ ẹkeji efu ochu ejodudu efu ọdọ 1992 iko arida am'ajimi iko General Ibrahim Babangida. Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fidelis_Makka#Ọhiala Agboji Benue Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fidelis_Makka#Agboji_Benue_State Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fidelis_Makka#References Wikipídiya: Flora Nwapa https://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_Nwapa Ma bí Florence Nwanzuruahu Nkiru Nwapa ochù ejodudu nolu mégweta ódò 193, i la kwu ochù ékégwa nolu mí egwefa ódò 1993), Nwapa chi otakada ya ko Nwapa chi iyé African Literature abajio ma dó. Nwapa chi onobule ejodudu kí amí enéfu Britiain dí otakada ñwu dufu. Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_Nwapa#Ohiala Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_Nwapa#Abakwane_Kpai_Ukoche Akwora Unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_Nwapa#Akwora_Unyi Ukólò Teacher kpaí Ukólò governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_Nwapa#Ukólò_Teacher_kpaí_Ukólò_governmenti Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_Nwapa#References Wikipídiya: Francis Odega https://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega Francis Odega chí ojane Niajeria ya chi amone ayiñ é ñwu kí amone du mó chi ífímú ayiñ kí ya chi amone. Abo kù ma mó ka kíni 50 cent tó ojí instagram Únyì Ukoche Kpaí Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#Únyì_Ukoche_Kpaí_Ukólò Fílmù Kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#Fílmù_Kí_ché Back From South Africahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#Back_From_South_Africa Soapshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#Soaps Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#External_links Wikipídiya: Francis idachaba https://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_idachaba Francis Sulemanu Idachaba, NNOM, OFR ( ma bi ojo kochu eke gweji nolu mele efu odo 1943. country nw che Nigeria. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_idachaba#Abakwane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_idachaba#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_idachaba#References Wikipídiya: Francisco Lopes https://igl.wikipedia.org/wiki/Francisco_Lopes |birth_place = Vila Cova de Alva, Arganil, Portugal Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francisco_Lopes#References Wikipídiya: Fred Amata https://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata Fred Amata ma bi ẹgba kochù ékélu nolu ojo megwejo ífímu í che ojane Niajeria ya actí manwù ya chí fìlmù. È ñwu kí Fred gba kwi unyi ukoche chí Theatre Arts kwí University yí Jos, ẹgba ka amone chané mí Fred nyo’yo che efu odó 1986 kí ífímù ku ma do kí legacy defu egba le. Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#Fílmù Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#Awards_and_nominations See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#Linki_ododa Wikipídiya: Freddie Garcia https://igl.wikipedia.org/wiki/Freddie_Garcia | birth_place = Guanajuato, Mexico Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Freddie_Garcia#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Freddie_Garcia#Linki_ododa Wikipídiya: Funke Akindele https://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele Olufunke Ayotunde Akindele-Bello (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹjọ nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹlẹ efu ọdọ 1977) ku ma mọ ru Funke Akindele abẹki Jenifa, chẹnẹ kia chẹñwu igo yi Nigeria, director, a chi film dufu kpai arule uja-ibe.Funsho Akinwale, Funke Akindele gives first glimpse of her twins, The Guardian Akindele dufu efu sitcom I Need to Know kwefu ọdọ 1998 tefu ọdọ 2002, mañyi efu ọdọ Abakwanẹ Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu_kpai_Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Ukọlọ Ukọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Ukọlọ_Uja-ibe Ukọlọ Ẹñyọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Ukọlọ_Ẹñyọ Endorsementshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Endorsements Ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Ọlayi_ñwu Akañyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Akañya Ẹñwu ukọtanẹ ki gwọñyuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Ẹñwu_ukọtanẹ_ki_gwọñyu Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Filmography Urọmẹ ku ma dọ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Urọmẹ_ku_ma_dọ_ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#References Wikipídiya: Funmilayo Ransome-Kut https://igl.wikipedia.org/wiki/Funmilayo_Ransome-Kut ódù Chief Funmilayo Ransome-Kuti, MON eko kù mà bí chí Frances Abigail Olufunmilayo Olufela Folorunso Thomas Funmilayo Aníkúlápó-Kuti. Ukólò kí Funmilayo a ché chi Ukólò teacher, ijabe. Abakwane Kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funmilayo_Ransome-Kut#Abakwane_Kpaí_Ukoche Okwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funmilayo_Ransome-Kut#Okwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funmilayo_Ransome-Kut#References Wikipídiya: Gabriel Suswam https://igl.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Suswam Gabriel Torwua Suswam (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹgwaka nọlu ọjọ mẹgwelu efu ọdọ 1964) chi arule uja-ibe kpai Governor Benue State kwobi. I chi Senator ki dago koji Benue North-East Senatorial district efu 9th assembly, efu Federal Republic of Nigeria. Abakwanẹ Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Suswam#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu_kpai_Ukọchẹ Ukọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Suswam#Ukọlọ_Uja-ibe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Suswam#References Wikipídiya: Gbenga Arokoyo https://igl.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Arokoyo Ma bi Gbenga Arokoyo ọjọ k'ochu ẹkẹgwaka nolu ọjọ ka efu ọdọ 1992, Gbenga chi Nigerian footballer ẹnẹ ki ya ri bọlu nyi Swedish club Umeå FC uña defender. UKỌLỌhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Arokoyo#UKỌLỌ Ilẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Arokoyo#Ilẹ_ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Arokoyo#References Wikipídiya: Gboko https://igl.wikipedia.org/wiki/Gboko Gboko chi lokà komínetí ogbagbele ki dẹ Benue state, opata até Nigeria. Ki ugwẹta wñ dẹ efu ewo Gboko. Ákpàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gboko#Ákpà Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gboko#Climati Ami ewo ki dẹ ogbegbele Gboko lokà komínetí Area. ===https://igl.wikipedia.org/wiki/Gboko#Ami_ewo_ki_dẹ_ogbegbele_Gboko_lokà_komínetí_Area._=== Asibitihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gboko#Asibiti Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gboko#References Wikipídiya: Gediminas Vagnorius https://igl.wikipedia.org/wiki/Gediminas_Vagnorius Gediminas Vagnorius (ma bi ẹgba kochù ékébié nolu ojo èkégwa efu ódò 1957) í che en‘egbiti éí Lithuanian Íja-Íbe kpaí ene kí í ola tú efu ukolo okpokpa eche manyu ehi state dogo okpokpa . chukọlọ újché éja dàbi Prime Minister yí Lithuania, oñwu gw'ọwọ ñwu kpai edaju tí government lé kwí efu ódò 1991 kpaí éfu ódò 1992, kpaí unubí lé éñwo dakubí wa achukolo kwí éfu ódò 1996 tí 1999. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gediminas_Vagnorius#References Wikipídiya: Genc Mulliqi https://igl.wikipedia.org/wiki/Genc_Mulliqi Genc Mulliqi ma bi ẹgba ochu ejodudu nolu ogwu ñyọ ka efu ódò 1966 ojiane Fier, Albania, íchi ẹnẹ Ki ya chẹnwu dufu yi Albanian, Oli igboji anẹ chẹnwu dufu yi kpai abstract paintings ya che yi. Iche Chu'kọchẹ Yi England kpai Tirana. See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genc_Mulliqi#See_also Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genc_Mulliqi#Linki_ododa Wikipídiya: Genevieve Nnaji https://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji Genevieve Nnaji,ma bỉ ẹgba kochù ékelu nolu ojo eketà efo ỏdỏ 1979 https://web.archive. Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Àbàkwéne Unyí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Unyí_Ukoche UKÒlÒhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#UKÒlÒ Modellinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Modelling Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Filmography Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Discography See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Linki_ododa Wikipídiya: Guma, Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_Nigeria Guma çhí Lócàl kómínetí kàa efu Benue State, ọpata ọganẹ Nigeria. Ugwẹta ñw defewo Gbajimba. Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_Nigeria#Ọhiala Anẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_Nigeria#Anẹ Economyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_Nigeria#Economy Ogbegbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_Nigeria#Ogbegbele Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_Nigeria#References Wikipídiya: Gwer West https://igl.wikipedia.org/wiki/Gwer_West Gwer West chi lokà gometí ka efu Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Naka. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gwer_West#References Wikipídiya: Günter Benkö https://igl.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCnter_Benk%C3%B6 Günter Benkö ma bi ẹgba kochù ẹkẹfa nolu ọjọ ẹkẹgweji efu ọdọ 1955, yi Oberwart, Burgenland, chi aruball manwu í ño chí referee ígbele ki kwo efí ewo Austria ojiane amenefu, Ku ma mọ ru ẹnẹ ki deju ti match meji Ku ma rọ efu ọdọ 1998 cup yí FIFA ku ma rò ojiane íle chakaduù W ñyọñyọ yi France. Oñwu lẹ gbagẹdẹ ño deju tí match meji le yi 2000 UEFA European ballàre Championship Ku ma Che efí ewo Belgium kpai Netherlands. Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCnter_Benk%C3%B6#Linki_ododa Wikipídiya: Henry sarri https://igl.wikipedia.org/wiki/Henry_sarri Henry Saari ,ma bi égba kochu ejuodudu nolù mẹgwẹlẹ efu ọdọ 1964, ójane amanefu yi ku mado Pori, Finland, odu omunẹ kamonẹ mọ ru chi Henry the Great (Henry Suuri) I chi Finnish actor, director kpai porn star. Efu ọdọ 1993, Saari mu odu Mr. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Henry_sarri#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Henry_sarri#Linki_ododa Wikipídiya: Hope Odidika Uzodinma https://igl.wikipedia.org/wiki/Hope_Odidika_Uzodinma Hope Odidika Uzodimma ma bi ẹgba kochù ẹkẹgweji nolu mẹkweji efu ọdọ 1958, íchi íja Ibe Naijiria ki chí Governor yi Imo State. Channels Television|website=www. Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hope_Odidika_Uzodinma#Àbàkwéne Ukolo Ababahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hope_Odidika_Uzodinma#Ukolo_Ababa See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hope_Odidika_Uzodinma#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hope_Odidika_Uzodinma#References Wikipídiya: Hyacinth Alia https://igl.wikipedia.org/wiki/Hyacinth_Alia Hyacinth Iormem Alia ma bi ẹgba kochù ékélu nolu ojo ékégwélu efu ódò 1966, Hyacinth chi uyí aladí catolic é che manyu éñwo chí attama , i la ñwo chi achí íja-ibe gé. Hyacinth chané ukólò govonor Benue state kwi efu ochù ékélu nolu ojo ogwu nyó mela efu ódò 2023 . Àbàkwéne Kpaí Ukochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hyacinth_Alia#Àbàkwéne_Kpaí_Ukoché È dí owo nojí ki mu di áttémahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hyacinth_Alia#È_dí_owo_nojí_ki_mu_di_áttéma Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hyacinth_Alia#References Wikipídiya: Ibaji https://igl.wikipedia.org/wiki/Ibaji Ibaji chi Local Government Area ka ki defu Kogi State, Nijiria Ibaji dẹ iba Edo State eju ọwọ south, River Niger eju ọwọ west kpai Delta State eju ọwọ south. Efu ewo ki ch'agboji Ibaji chi Onyedega, eju ọwọ ugbo ki chi River Niger, map ñwu chi . Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ibaji#Reference Wikipídiya: Ibrahim Babangida https://igl.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Babangida Ibrahim Badamasi Babangida (ma bi ọjọ ẹkẹgwebie efochu ẹkẹjọ efọdọ 1941) oñu che Nigerian kpai ene ki ukolo soja general tono i che. i la nwo chi aboji military Nigeria kwefọdọ 1985 gbogbo tẹgba kikpo ta nẹ efọdọ 1993. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Babangida#References Wikipídiya: Idah https://igl.wikipedia.org/wiki/Idah Idah di efu ami local government area ki dẹ Ojanẹ Kogi State, Nigeria, i d'ọwọ east Aji kuma dọ River Niger i la ñọ dẹ alumeji Nigeria. Ojanẹ Idah onwu ch'ugwẹta abo Igala Kingdom chakadu ojanẹ Igala. Iko Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idah#Iko_Igbele Ojanẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idah#Ojanẹ Aja lhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idah#Aja_l Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idah#Ukọchẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idah#References Wikipídiya: Idakwo Ameh Oboni II https://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II Idakwo Michael Ameh Oboni II () ma bi efu ọdọ 1948 ta ki la lekwu ẹgba k'ochu ẹkẹjọ nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mebie efu ọdọ 2020 Idakwo chi Attah Igala ẹkẹ ogwu ñyọwọ mebie ki di ojanẹ Igala Kingdom efu ewo Nijiria. Ọlayi kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#Ọlayi_kpai_Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#Ukọlọ Ọfẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#Ọfẹ Ukwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#Ukwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#References Wikipídiya: Idia https://igl.wikipedia.org/wiki/Idia Idia (moth)}} Victory over Igala peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#Victory_over_Igala_people Representations of Queen Idiahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#Representations_of_Queen_Idia Brass headshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#Brass_heads Ivory maskshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#Ivory_masks See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#Linki_ododa Wikipídiya: Idoma https://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma Amì Idomas chì ama akichi ku ma gbeju dì oji'ane é í ògbégbale eju Olu-ane efu Benue State, Nigeria, kpaí í chą ekubo ma de eju ane ye amí ichí ya amí taraba ,efu Taraba State, Cross Rivers State, Enugu State, Kogi State manyu Nasarawa State efu Nigeria. amí íchí Idoma chí efu í Akweya kí debí újo ómuné ye ojiane íchí efu eí ofigbélí Idomoid Volta–Niger , kí ñ Cha méru íchí Igede, Alago, Agatu, Etulo, Ete, Akweya (Akpa) kpai íchí é í Yala Benue, Nasarawa, Kogi, Enugu, kpai Ukpale Cross River states. Íchí újo Akweya ke de che omaye kí méru ye í ùjọ ichí Yatye-Akpa s. Ye í bulk efu í alu akwu ye í efu áne, Ọpata ye ají Benue,í Cha ekubo da bí malé Ẹ̀tẹẹ̀gwá nyo méjí í Olu-odudu efu ùgbo ka ají wa rojí kpai ají Niger.maa ma Amí ichí Idoma kí ma chí ajuja and ama do'da úcha oji oji o ojí ' , ama ùgbo ugbaédo ka am'ewn olafia úredo -ufedo í cha. Ùgbo omamale kpayí Ùgbo únanan ane Idoma í e nana ka ma nake ma wñ tí Ètta úchane óhilaà amí ichí ey í Idomahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#Ètta_úchane_óhilaà_amí_ichí_ey_í_Idoma Óhilaà ye ísakulu eleofohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#Óhilaà_ye_ísakulu_eleofo Amí éne ojima kejuma omamale ye í Idomahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#Amí_éne_ojima_kejuma_omamale_ye_í_Idoma Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#References Sourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#Sources Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#Linki_ododa Wikipídiya: Idoma language https://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_language Idoma che ichi ẹkeji ku ma datẹ ku ma ka efu Benue State efu southeast-central Nigeria,https://www.idomaland. Odu am'ẹlahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_language#Odu_am'ẹla Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_language#References Wikipídiya: Idoma people https://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_people Ami Idoma che amonẹ kugbo kuma gboji dodo che oganẹ eju ọwọ olu anẹ Benue State, Nigeria, manyu a neke li uchẹ ka efu ma efu Taraba State, Cross Rivers State, Enugu State, Kogi State manyu Nasarawa State efu Nigeria. Ichi Idoma language chẹ kpẹru efu Akweya subgroup eyi ichi Idomoid eyi akwọra Volta–Niger , eyi ki ichi Igede, Alago, Agatu, Etulo, Ete, Akweya (Akpa) and Yala eyi Benue, , Kogi, Enugu, and Northern Cross River states defunw. Ẹtẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_people#Ẹtẹ Ohiala ogbuchọkwọ abo Idoma peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_people#Ohiala_ogbuchọkwọ_abo_Idoma_people Ohiala k'ama ak'ọtakada kahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_people#Ohiala_k'ama_ak'ọtakada_ka Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_people#References Wikipídiya: Idowu Philips https://igl.wikipedia.org/wiki/Idowu_Philips Idowu Philips Ma bí égba kochu ekegwe nolù mégwéfa o efu ódò 1942, ódù kí amone mó nyo’yo chi Iya Rainbow, ífimù ya ché ojane Niajeria I la chéne é achi kpokpe mé. Àbàkwánẹ Kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idowu_Philips#Àbàkwánẹ_Kpaí_Ukoche Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idowu_Philips#Fílmù Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idowu_Philips#References Wikipídiya: Idris Garba https://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba Idris Garba íchíMilitary Governor ye Benue State kwo Odo 1987 lo tí ódò 1988 kpaí Governor of Kano State kwí ódo 1989 lo tí odo 1992. Backgroundhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Background Military traininghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Military_training Military commandhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Military_command Military governorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Military_governor Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#References Wikipídiya: Idris Wada https://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Wada Idris Ichamabi Wada ma bi ọjọ kochu ẹkẹjọ nolu ogwu ñyoke mẹfa efu ọdọ 1950 i kwi KOGI state ojanẹ Nijiria, i ch'ukọlọ ọkọ egwa kwubi , alu ki f'ukọlọ ọkọ egwa che kpa, i kwotanẹ, Ila kwo dama kpai abo uja-ibe. ọjọ kochu ẹkẹgweji nolu ọjọ mẹla efu ọdọ 2011, mafu chi dago oji agboji ẹkẹta yi ojanẹ kogi state efu ujọ abo People's Democratic Party (PDP). Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Wada#References Wikipídiya: Ife-Ijumu https://igl.wikipedia.org/wiki/Ife-Ijumu Iffe-Ijumu chi ewo kidi Ijumu local government area, located ki là di Kogi State efu àrimeji Nigeria. kidi àrimeji Ekinrin-Adde and Ikoyi-Ijumu, ònà ki kwi Lokoja ti Ado-Ekiti. Wikipídiya: Ifi Amadiume https://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume Ifi Amadiume (ma bí efu óchu ekélé nolu ogwu nyo méta efu ódò 1947)í chene Ọkakachi efu Nigerian , í chene kí chukocha eñwu íbe‘fu Oona manyu úché kone ache kpaí alu kone aru ojo. Í dama manyu újo ye í abo óla ojo efu Dartmouth College, New Hampshire, US, efu ódò 1993. Alu kí àbàkwéne ñwu kpai ofigbélí ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#Alu_kí_àbàkwéne_ñwu_kpai_ofigbélí_ñw Workshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#Works Poetryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#Poetry Anthropologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#Anthropology Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#External_links Wikipídiya: Igala-Benin War https://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_War The Igala–Benin War chi ugbejube ki di agbade Igala Kingdom kpai Kingdom of Benin ki chane kwi 1515 na ti 1516. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_War#Abakwane Uja Ógwúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_War#Uja_Ógwú àlukumà jogu kpàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_War#àlukumà_jogu_kpà Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_War#References Bibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_War#Bibliography Wikipídiya: Ojanẹ Igala https://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala Anẹ Igala, chi ójane ùgbo ka amé kí chi ígalàá óñwu che ojané igala. Ojané Ígalà dí eastí Kogi state, ùgbo kí aji ku ma dó River Niger kpaí River Benue dama í la dí alumeji Middle Belt or ojane North-central https://en. Īchî ígalááhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#Īchî_ígaláá Political structurehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#Political_structure Àtáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#Àtá Ami Attah Igalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#Ami_Attah_Igala See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#References Wikipídiya: Ichi Igala https://igl.wikipedia.org/wiki/Ichi_Igala Abo kù ma kí ichi Ígalàá chí ojane Nigeria ma dé. Ódò 1989 amone kù ma gbaluka kù ma ki ichi ígalàá chí dabi 800,000, kù ma de ojí ané Kogi State, ama oj‘olu eñini abo kù ma kí ichi Ígalàá kù ma gbaluka ché ti īmílíon mejí lé mè. Alu ku ma ki A B CH Dhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ichi_Igala#Alu_ku_ma_ki_A_B_CH_D Voweluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ichi_Igala#Vowelu Homographsihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ichi_Igala#Homographsi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ichi_Igala#References Wikipídiya: Abo Igala https://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_Igala Ichi Igala chi ichi ka efu KOGI . Nigeria. Culturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_Igala#Culture Ọla Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_Igala#Ọla_Igbele Amino ogbogaga Ojané Igalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_Igala#Amino_ogbogaga_Ojané_Igala Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_Igala#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_Igala#Linki_ododa Wikipídiya: Igalamela-Odolu https://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela-Odolu Igalamela-Odolu ichi Local Government Area efu Kogi State, Nigeria. Ìlà ni òmè kpài Niger River efu west kpài Enugu State efu east. eko òlòji kpài eko uwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela-Odolu#eko_òlòji_kpài_eko_uwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela-Odolu#References Wikipídiya: Igalamela odolu https://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela_odolu Igalamela-Odolu ichi gomenti owo ani ki doji ojane Kogi State, Nigeria. Í che ní úhìoma íbe ají Níja efu eí west kpaí Enugu State efu yí east. Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela_odolu#Climati Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela_odolu#References Wikipídiya: Igarra https://igl.wikipedia.org/wiki/Igarra Igarra (kù mà ñwo do ma abo Etuno) chí Local Government Headquarters efí ewo Akoko kí dí Edo State, Nigeria. amí efewo omune kí dí efi ewo lé chí Ubobo, Utua, kpaí Uffa quarters. Icholo Abahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igarra#Icholo_Aba Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igarra#References Wikipídiya: Igbo-igala wars https://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_wars Uja Igbo kpai Igala chí ujá kí dágbádé amíbó Igbo kpaí Igala kúma chí Nijeria éfikó 18th kpaí 19th century.https://www.nairaland.com/6533907/how-igala-conquered-colonized-igbos Ujá kídéhi cháné ojí ajimí, omé kidagbádé má, aménwú ekwú kpaí amibó kumánéré ané ujaibé. Una lé chi amibó southeastern Nigeria, éfowó Anambra, Enugu, Ebonyi, Kogi kpai Delta states. Ujákidéyí chi ujá kí danyá lilé efówo Nsukka. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_wars#Abakwane Ogwu Nsukka Kpai Abo Igalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_wars#Ogwu_Nsukka_Kpai_Abo_Igala Abo Ebonyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_wars#Abo_Ebonyi Ogwu Kpai abo Igalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_wars#Ogwu_Kpai_abo_Igala Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_wars#References Wikipídiya: Igede https://igl.wikipedia.org/wiki/Igede Àmone Igede chí abo Nigerian ethnic group efu Lower Benue State efu Nigeria.ma chí amomà‘ne Oju kpaí Obi Lócàl gometí efu Nigeria, ùgbo ku ukwako amone chí 267,198 ẹgba 2006 . Eña óodo mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Eña_óodo_ma Ola Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Ola_Óhilaà Ètta: eñwu Ogun Oralhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Ètta:_eñwu_Ogun_Oral Ètta : eñwu ójilé ku ma gba kí che ko tanéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Ètta_:_eñwu_ójilé_ku_ma_gba_kí_che_ko_tané Ẹgba òfà kpayí íja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Ẹgba_òfà_kpayí_íja-ibe Úché eñwu Ogun ye í Igedehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Úché_eñwu_Ogun_ye_í_Igede Ame'ne ojima kejuma ku ma kwi Igedehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Ame'ne_ojima_kejuma_ku_ma_kwi_Igede Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#References Wikipídiya: Igede People https://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People Abo Igede chi Nigerian ethnic group yi oganẹ Benue State efu Nigeria. Amọma anẹ Oju kpai Obi local government areas yi Nigeria ma che, ku wewe ma efu ọdọ 2006 dabi aluka amonẹ 267,198. Ugbo ki dẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Ugbo_ki_dẹ Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Ọhiala Origin: Ogwuchẹkwọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Origin:_Ogwuchẹkwọ Origin: ku ma kọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Origin:_ku_ma_kọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Uja-ibe Uche abo Igedehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Uche_abo_Igede Abo Igede keju mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Abo_Igede_keju_ma Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#References Wikipídiya: Ilebaye https://igl.wikipedia.org/wiki/Ilebaye Ma bi Ilebaye Precious Odiniya ọjọ kochu ekelu nolu ọjọ mẹla efu ọdọ 2001 odu ku ma nwọ dọ chi Baye manyi Gen-Z Baddie, gbọtakada Criminology efu Nijiria, modelu manyi abo ku ma di oji TV . Ilebaye chẹnẹ ki jẹ Big Brother Naija ẹkẹjọ ku ma che oji tv. ABAKWANẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ilebaye#ABAKWANẸ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ilebaye#Ukọlọ Big brother Naijahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ilebaye#Big_brother_Naija Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ilebaye#References Wikipídiya: Illah Bunu https://igl.wikipedia.org/wiki/Illah_Bunu Illah Bunu chi efu ewo kidi Kogi State àrimeji ei west Nigeria. Ìdi àlu minutes mè 45 ki moto à kwi Kabba ti efu ewo Kogi State. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Illah_Bunu#References Wikipídiya: Imo State https://igl.wikipedia.org/wiki/Imo_State Imo State chi state ki dẹfu South-East geopolitical zone Ojanẹ Nigeria ki nọme ẹjuọwọ north kpai Anambra State, Rivers State tejuọwọ west kpai south, kpai Abia State tejuọwọ east. state, Nigeria Britannica |url=https://www. Anẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Imo_State#Anẹ Énwù Anéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Imo_State#Énwù_Ané Afuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Imo_State#Afu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Imo_State#References Wikipídiya: Ini Edo https://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo |birth_place=Akwa Ibom, Nigeria|nationality=Nigerian|children=1|alma_mater=University of UyoUniversity of CalabarNational Open University of Nigeria|occupation=Actress|years_active=2000–present|spouse=Philip Ehiagwina (2008-2013)(divorced)}} Abakwanẹ Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu_kpai_Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Ukọlọ Ọlahi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Ọlahi_ñwu Philanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Philanthropy Endorsementhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Endorsement Ukọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Ukọlọ_Uja-ibe URỌMẸ ÑWUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#URỌMẸ_ÑWU Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Filmography See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Linki_ododa Wikipídiya: Ini edo https://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo |birth_place=Akwa Ibom, Nigeria|nationality=Nigerian|children=1|alma_mater=University of UyoUniversity of CalabarNational Open University of Nigeria|occupation=Actress|years_active=2000–present|spouse=Philip Ehiagwina (2008-2013)(divorced)}} Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Early_life_and_education Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Career Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Personal_life Philanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Philanthropy Endorsementhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Endorsement Political appointmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Political_appointment Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Awards_and_nominations Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Filmography See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Linki_ododa Wikipídiya: Isaac Alfa https://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Alfa Isaac Mohammed Alfa Abakwanẹ Kpai Ọlayi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Alfa#Abakwanẹ_Kpai_Ọlayi_nwu Unyi Ukochẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Alfa#Unyi_Ukochẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Alfa#References Wikipídiya: Isaac Bundepuun Dugu https://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu Benue State í chí ewo kàa eju òwò north central states efu Nigeria kpaí ukwaeko amone wñ che wéwé dabí 4,253,641efu odo 2006 census.ma chí nyí state le efu ódò 1976 efu amí states mebie ku ma nyí adí ko le. Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#History Population structure and distributionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#Population_structure_and_distribution Settlement pattern and urbanizationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#Settlement_pattern_and_urbanization Educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#Education Notable peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#Notable_people Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#Linki_ododa Wikipídiya: Isah elekwu https://igl.wikipedia.org/wiki/Isah_elekwu Isah "Aly" Abdulahi Eliakwu (mabi ọjọ ogunyọwọmẹlu ochu ẹkẹ-ẹgwa 1985) bọlu ya rọ ojanẹ Nigeria lgbele Ukọlọ Bọluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isah_elekwu#Ukọlọ_Bọlu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isah_elekwu#References Wikipídiya: Ishaya Bakut https://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Bakut Ishaya Bakut (ma bí efu óchu ékéjo nolu megwefa efu ódò 1947 tí efu óchu ékéte nolu ogwu nyo kaay efo Odo 2015) í chí agimí igọbina é í Benue State efu Nigeria kwí óchu ekele efu ódò 1986 tí óchu ekegwaejí efu ódò 1987 ẹgba ka amí agimì achoda ye ogbagbo amone Ibrahim Babangida. Birth and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Bakut#Birth_and_education Early military careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Bakut#Early_military_career Later careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Bakut#Later_career Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Bakut#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Bakut#External_links Wikipídiya: Itakpe https://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe Itakpe chi ẹwo ka ki di ẹfu Kogi State, Nigeria. Ugbo Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe#Ugbo_Ukoche Ulẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe#Ulẹ Go ñwu onugohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe#Go_ñwu_onugo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe#References Wikipídiya: Itakpe mine https://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe_mine Itakpe mine chi iron mine lile ki dẹ alimeji Nigeria efu Kogi State. Itakpe chi ugbo ka ki dago uña iron ore ki nana tule chaka yi ojanẹ Nigeria mañyi efu ilẹ i chaka i nẹ dabu aluka 3 billion tonnes ei ore grading 32% iron metal. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe_mine#References Wikipídiya: Iyabo Ojo https://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo Alice Iyabo Ojo Ma bí égba kochu ékégwéjì nolù ojo ógwù nyo kà efu ódò 1977, īfímù ya ché ojane Niajeria ,Iyabo a chí ífímù I ya ño ka amone alù kù ma ño chi gé."Actress Iyabo Ojo Full Biography, Life And Career", T.I.N. Magazine, 27 January 2016. Amí ífímù kí Iyabo defu ñwu ti Ógwú mẹ́lū ny‘óje le amí ífímù kí la ché gbó la ñwu ti égwélé lé. Àbàkwánehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Àbàkwáne Únyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Únyi_Ukoche Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Ukólò Òhíala Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Òhíala_Ñwu Pinkies Foundationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Pinkies_Foundation Amí Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Amí_Fílmù Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Awards_and_nominations See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#References Wikipídiya: James Ocholi https://igl.wikipedia.org/wiki/James_Ocholi James Enojo Ocholi, SAN (26 November 1960 – 6 March 2016) chi ẹnẹ ijabe Nigerian ki chukọlọ eyi Minister of State for Labour and Productivity kwi November 2015 wa ti March 2016. I chi lawyer, ma mi odu eyi Senior Advocate of Nigeria du ñwu efu ọdọ 2007. Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/James_Ocholi#Reference Wikipídiya: Jane Long https://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Long Jane C. S. Olahihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Long#Olahi Workhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Long#Work Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Long#References Wikipídiya: Jane Wall https://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Wall | birth_place = Lagos, Nigeria Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Wall#Filmography Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Wall#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Wall#Linki_ododa Wikipídiya: Jeff Akoh https://igl.wikipedia.org/wiki/Jeff_Akoh Jeff Ufedo Akoh (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹgwa nolu ogwu ñyọwọ mebie efu ọdọ 1996) chi akeli Nijiria i che. Jeff chẹnẹ ki dufu kejumọ anubi ki du Project Fame West Africa kuma che ẹkẹjọ, ki chuja eli eko oji TV kamonẹ wewe ma kuma che ukpoji ọdọ 2015. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeff_Akoh#References Wikipídiya: Jeremiah Attaochu https://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu Jeremiah Ojimaojo Aottaochu ma bi ẹgba kochu ejuodudu nolu ojo ẹkẹgwabie efu ọdọ 1993 oma kẹnẹ Nigerian bi ñwu ẹnẹ American ki ma ọdọda linebacker ki chi free agent. San Diego mu du tẹ efu argers yi onu ẹkeji yi 2I014 NFL Draft. Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#Ukọchẹ Kansas City Chiefshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#Kansas_City_Chiefs Denver Broncoshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#Denver_Broncos Chicago Bearshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#Chicago_Bears Baltimore Ravenshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#Baltimore_Ravens Los Angeless Chargers (second stint)https://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#Los_Angeless_Chargers_(second_stint) Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#External_links Wikipídiya: Jerry Agada https://igl.wikipedia.org/wiki/Jerry_Agada Professor Jerry Agada (ma bi Jerry Anthony Agada ọjọ ẹkẹgwoka efu ochu ẹkẹkgwoka efu ọdọ 1952) chi akonẹ ẹñwu Nijiria, ẹnẹ kia gb'ọtakada, ak'ọtakada kpai agboji Benue State Civil Service Commission, agboji ujọ abo Association of Nigerian Authors (ANA) kwobi, ẹnẹ ejodudu efu ujọ Association of Nigerian Authors, ANA, yi Central Nigeria, arọne agboji Fidei Polytechnic, Gboko kpai minister of state for Education of the Federal republic of Nigeria kwobi. ABAKWANẸ ỌLAYI ÑWU KPAI UKỌCHẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jerry_Agada#ABAKWANẸ_ỌLAYI_ÑWU_KPAI_UKỌCHẸ Eñwu ki Cha chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jerry_Agada#Eñwu_ki_Cha_ché Ukwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jerry_Agada#Ukwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jerry_Agada#References Wikipídiya: Jibrin Isah https://igl.wikipedia.org/wiki/Jibrin_Isah Jibrin Isah (ma bi ọjọ k'ochu ẹkeji nolu ogwu ñyọwọ mẹjọ efu ọdọ 1960) chi arule uja-ibe kpai akaluka ọkọ yi Nijiria, ki la chi senator ki dago koji abo Kogi East Senatorial District yi Kogi State yi 9th National Assembly. Federal Republic of Nigeria|website=www. Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jibrin_Isah#Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jibrin_Isah#Ukọlọ UJA-IBEhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jibrin_Isah#UJA-IBE Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jibrin_Isah#References Wikipídiya: Jide Kosoko https://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko Jide Kopsoko (Ma bí ojo ékégwéji ochù ejodudu efu ódò 1954) ojane Niajeria ya chí fílmù. Ma ché Jo Onu okolo ma, Oma Onu I ché, "omoba" íyanjí í che . Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#Abakwane Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#Ukólò Olahi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#Olahi_Ñwu Amí Fílmù kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#Amí_Fílmù_kí_ché Dabi Gihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#Dabi_Gi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#External_links Wikipídiya: Jide Omokore https://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore Jide Omokore chi añyaja ki kwi Kogi State efu Middle Belt yi Nigeria. Omokore che nẹ ufẹdọ efu aja eñya yi ekpo eta kpai exploration, marine, haulage services, steel, dredging engineering kpai property development. Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#Ọhiala Ukọlọ Aja Eñyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#Ukọlọ_Aja_Eñya Am'ẹñwu omunẹ ki gwọyu gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#Am'ẹñwu_omunẹ_ki_gwọyu_gẹ Akañyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#Akañya Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#References Wikipídiya: Jigawa State https://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State Jigawa State onwu chi state ka efu ami state ogwu ẹgwa ñyọwọmẹfa Ojanẹ Nigeria, Jigawa State dẹ ejuọwọ north Nigeria. Ma ñyi ẹgba kochu ẹkẹjọ nolu ogwu nyo mebíe efu ọdọ, 1991, Ẹnẹ ki ñyi jigawa State chi General Ibrahim Babangida. Efewohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Efewo Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Climate Topographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Topography Unana amonẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Unana_amonẹ Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Ichi Uja Ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Uja_Ibe systemhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#system Religionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Religion Governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Government LGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#LGA Unyi ukochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Unyi_ukoché Ami Unyi ukoche utogba ki di Jigawahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Ami_Unyi_ukoche_utogba_ki_di_Jigawa Relation with multilateral agencieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Relation_with_multilateral_agencies Amone ogbogaga ki kwi Jigawahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Amone_ogbogaga_ki_kwi_Jigawa Phótòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Phótò Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#References Wikipídiya: Jim Iyke https://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke James Ikechukwu Esomugha, ódù kí amone mo nyo'yo chi Jim Iyke Ma bi égba k'òchu ekele nolu ojo ogwu nyo melu efu ódò 1976, Ami ífímù ki che ojane Niajeria chí Last Flight to Abuja kpaí Omotola Jalade Ekeinde manwù Hakeem Kae-Kazim. Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#Àbàkwéne Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#Ukolo Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#Olahi_nwu Filmu Ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#Filmu_Ki_che Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#Linki_ododa Wikipídiya: John Afolabi Fabiyi https://igl.wikipedia.org/wiki/John_Afolabi_Fabiyi John Afolabi Fabiyi, CON (màni efu ochu èkègwànkà nolu25 efu òdò1945) ichèmà Nigerian jurist kpài former àgboji ei Supreme Court ei Nigeria. ilà chi àgboji ei Justice ei Nigerian courts ei appeal kwobi. àbàkwànè ilè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Afolabi_Fabiyi#àbàkwànè_ilè_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Afolabi_Fabiyi#References Wikipídiya: John Joseph Brady https://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Brady John Joseph Brady ku ma bi efu ọdọ 1942, ẹfu Newburyport, Massachusetts. I chi é d‘eju do professor ki ya d'ukoche a dolà ku ma kò kpogo kpamani editing, kpamani graphics onugo, ẹfu E. Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Brady#Ukolo Otakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Brady#Otakada Workshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Brady#Works Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Brady#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Brady#External_links Wikipídiya: John Kpera https://igl.wikipedia.org/wiki/John_Kpera John Atom Kpera (ku ma bi ọjọ ẹkẹta efu ochu ejodudu efu ọdọ 1941) chi Military Governor ejodudu yi Anambra State efu Nigeria kwefu ochu ẹkẹta efu ọdọ 1976 tefu ochu ẹkẹbie efu ọdọ 1978, anubi ki ñyi East Central State ejodudu ẹgba military regime General Olusegun Obasanjo. Anubi lẹ i chi Military Governor yi Benue State kwefu ochu ejoodudu efu ọdọ 1984 tefu ochu ẹkẹjọ efu ọdọ 1985 efu military regime Major-General Muhammadu Buhari. Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Kpera#Ọhiala Agboji Militaryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Kpera#Agboji_Military Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Kpera#References Wikipídiya: John Okafor https://igl.wikipedia.org/wiki/John_Okafor John Ikechukwu Okafor,ma bi éfu óchu èkégwa nolu megwabía efu ódò 1961 Odu okolobia ñwu chi Mr. Ibu, ìchomà Nigerian Kià chukòlò actor Pkài comedian. Ugbo kì kwò Manyù Unyí Úkochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Okafor#Ugbo_kì_kwò_Manyù_Unyí_Úkoché ukòlò òwòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Okafor#ukòlò_òwò gomunèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Okafor#gomunè Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Okafor#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Okafor#Linki_ododa Wikipídiya: John Olatunde Ayeni https://igl.wikipedia.org/wiki/John_Olatunde_Ayeni John Olatunde Ayeni (born April 4, 1967) chi Nigerian lawyer, investor kpamani business magnate. I gwọ nyi uñwa board oji ami companies wẹwẹ ẹfu Nigeria. Living peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Living_people Wikipídiya: Jonah David Jang https://igl.wikipedia.org/wiki/Jonah_David_Jang Air Commodore Jonah David Jang (Rtd) CON (ma bi efu ochu ẹkẹta nolu megwétà efu ódò 1944) í chí enekaa efu i Nigerian ke‘ju mo ñyọ ñyọ kí chí Governor of PlateauState akwubi kw'efu Odo 2007 lo tí efu ódò 2015. Í che chukọlọ ye í agimí igọbina ye í Benue State kpaí Gongola State. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jonah_David_Jang#References Wikipídiya: Joseph Bodurin Daudu https://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu Má bií Ajofe Joseph Bodurin Daudu, SAN, óchu ékégwéji ójò ogwu ny mébié odo1959, amone che mo nyo nyo ukólò od kí yache Nigerian, Joseph nwo chí aboji Nigerian Bar Association ígbélé. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#Abakwane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#References Wikipídiya: Joseph Makoju https://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Makoju Joseph Oyeyani Makoju (màbi efu ochu èkebie nolu mègwètà efu òdò1948 tàki ku efu ochu èkèlè nolu mègwàngà 2022Joseph Makoju, Former Dangote Cement MD Dies At 73) ilà chukòlò oji unwà àdibe ei (Electric Power) nwu President Goodluck Jonathan ei Nigeria ètè administrations kichè kpèru meji. Ìlà chè chukòlò nyò oji Electric Power nyi President/Commander-ei-Chief, Federal Republic ei Nigeria (kichànè efu ochu èkèlu nolu og efu òdò 2008). àbàkwànè ilè nwu kpài chekpulu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Makoju#àbàkwànè_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_che ujò ejumàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Makoju#ujò_ejumà Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Makoju#References Wikipídiya: Joshua Obademi https://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Obademi agbojí újo kí odu ñwu chí Joshua Obademi (ma bí éfu ochu ẹkẹta nolu ojo Ógwú égwa ñyọ kàa efu ódò 1951) í chí adímíní ye í Benue State, Nigeria kw‘efu óchu ekegwaejí efu ódò 1993 lotí efu óchu ékéjo efu éfu ódò 1996 ẹgba kí efu agimín kí Cha ofa owñ chí ẹgba General Sani Abacha. See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Obademi#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Obademi#References Wikipídiya: Joshua Selman https://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Selman Joshua Selman Nimmak, amone ño mo ka kí ackaché ya óndu jísos Joshua Selman chi ene ka kí ya ado ola ójó gbógo ojena Nigerian ,é le ño kola efu ujaju kpamani televangelist. Onwu che Etta kpai ogijo pacitor yé Eternity Network International (ENI). Ministryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Selman#Ministry Public recognitionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Selman#Public_recognitions Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Selman#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Selman#Linki_ododa Wikipídiya: Kabba https://igl.wikipedia.org/wiki/Kabba Kabba che ewo ki chi local government ki dẹ efu Kogi State ki dẹ agbade west Nigeria. Ki mẹru Aji Osse River, ugbo ki dama kpai ọna ki kwi Lokoja, Okene, Ogidi, Ado-Ekiti, manyu Egbe. Eche Ujuwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kabba#Eche_Ujuwe Amone ogbogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kabba#Amone_ogbogaga Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kabba#References Wikipídiya: Kano State https://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State Kano State chi state ka efu ami 36 states ki di ojané Nigeria, ki dì ọwọ northern region efu naíjería. efu ẹgba Luka ku ma che eyi ku ma do kó national census Ku ma Che efu ọdọ 2006, Kano State Chu gbo Ku wewe amonẹ Nana tule chákádudú efu Naijerīa. Ínabëlíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Ínabëlí Ajahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Aja Ami Ugbo ki di kanohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Ami_Ugbo_ki_di_kano Unyi ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Unyi_ukoche Unyí ukoche sakulu èdome megwejihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Unyí_ukoche_sakulu_èdome_megweji Unyi Ukoche Utogba Unibacìítíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Unyi_Ukoche_Utogba_Unibacìítí Unyi Ukoche Utogba Poly kpai Collegeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Unyi_Ukoche_Utogba_Poly_kpai_Colleges Local government areahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Local_government_area Ukalukahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Ukaluka Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Ichi Ami One ogbogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Ami_One_ogbogaga Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Ijabe Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#References Gba togbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Gba_togba Wikipídiya: Kate Henshaw https://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw ódù kí amone ñwo mí Kate Henshaw ge chí Kate Henshaw-Nuttall ma bí ẹgba kochù ẹkẹfa nolu ojo ékégwélà efu ódò 1971,ífímù Kate á ché ójàné Naijeria. efu Ódò 2008 ábò Africa Movie Academy Award dí awardù ñwu, awardu kù ma du ñwù chí onobule kí actí ífimù tule ódò lé, ífimu kí ché kí je ñwu ma dí awardu lé ñwu chi ugbahu kí tí uwò lé Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#Àbàkwéne Eñwu ki cha chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#Eñwu_ki_cha_che Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#Personal_life Honorshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#Honors Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#Awards_and_nominations Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#Filmography Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#Linki_ododa Wikipídiya: Katsina-Ala https://igl.wikipedia.org/wiki/Katsina-Ala Katsina-Ala í chí Local Government Area kàa (LGA) efu Benue State, Naijerya.kí ugbẹta wñ efu Katsina-Ala ùgbo kí chane gba í A344 highway . Olumbanasa abikí éwo kékéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Katsina-Ala#Olumbanasa_abikí_éwo_kéké Í chugbo ku ma kọchẹ ewñ kí legwudu efu ígbílí ka amone kwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Katsina-Ala#Í_chugbo_ku_ma_kọchẹ_ewñ_kí_legwudu_efu_ígbílí_ka_amone_kwo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Katsina-Ala#References Wikipídiya: Kayode Ajulo https://igl.wikipedia.org/wiki/Kayode_Ajulo == Àbàkwéne ñwu kpai ùkòché nwu == Àbàkwéne ñwu kpai ùkòché nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kayode_Ajulo#Àbàkwéne_ñwu_kpai_ùkòché_nwu Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kayode_Ajulo#Ukolonwu Olayenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kayode_Ajulo#Olayenwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kayode_Ajulo#References Wikipídiya: Kebbi State https://igl.wikipedia.org/wiki/Kebbi_State Kebbi State chi state ki defu Northwest Nigeria, Kebbi State dẹ alimeji east kpai north Sokoto kpai Zamfara states, I la tẹ gbogbo loti south iba Niger state ama ami country ki dẹ alimeji ñwu chi Benin Republic kpai Niger. Odu ewo Birnin Kebbi- che Ugwẹta ñwu ñwọ chewo kinana tule Chaka, Kebbi state chewo Sokoto state ma ñyi kwo ọjọ Kochu ẹkẹhọ nolu ọjọ Ogwu ñyọwọ mebie efu ọdọ 1991. LGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kebbi_State#LGA Amone kí dí Kanohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kebbi_State#Amone_kí_dí_Kano Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kebbi_State#References Wikipídiya: Kemi Nelson https://igl.wikipedia.org/wiki/Kemi_Nelson Olukemi "Kemi" Nelson ma bi ọjọ ẹkẹla ochu ẹkeji efu ọdọ 1956, Ikwu ọjọ kochu ẹkẹbie nolu ọjọ ẹkẹgwebie efu ọdọ 2022 Chi arule uja-ibe Naijiria kpai socialite. oñwu chi Executive Director yi Nigerian Insurance Social Trust Fund (NSTIF). UCHANẸ KPAI UKỌCHẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kemi_Nelson#UCHANẸ_KPAI_UKỌCHẸ Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kemi_Nelson#Olayi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kemi_Nelson#References Wikipídiya: Ken Erics https://igl.wikipedia.org/wiki/Ken_Erics Ekenedilichukwu Ugochukwu Eric Nwenweh, Ma bí ẹgba kochù ekejí nolu ójò ógwù nyo m‘ejo efu ódò 1985 oji ukólònwu òdu kú ma dò chí Ken Erics Ugo ma nyi Ken Erics . OJane Nỉajerỉa Ken chỉ ene kí ye achí ífìmú óji television, I ya ki otakada, i la ño ke eli ke. Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ken_Erics#Àbàkwéne Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ken_Erics#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ken_Erics#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ken_Erics#Linki_ododa Wikipídiya: Kenny Blaq https://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq | nationality = Nigerian Early lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq#Early_life Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq#Career Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq#Awards Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq#Linki_ododa Wikipídiya: Kiki Omeili https://igl.wikipedia.org/wiki/Kiki_Omeili Nkiruka 'Kiki' Omeili (Ma bí ochu ekelu ojo Ógwẹ́gwā ny'ẹ́yọ́ káà odo 1986). Ojane Niajeria ya chí fílmu, Odu kí ami one mo nyoyo chí Lovette efi filmu imi oya lekki. Abakwane Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiki_Omeili#Abakwane_Nwu https://igl.wikipedia.org/wiki/Kiki_Omeili#Gí Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiki_Omeili#References Wikipídiya: Kogi John Onaiyekan https://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_John_Onaiyekan John Olorunfemi Onaiyekan(màbi efu ochu eju ododu nolu 29, efu òdò 1944) ìlà chi Nigerian prelate ei Roman Catholic Church. Ìchi Archbishop ei Abuja igbele kwefu òdò1994 ti 2019 ìlà mudi cardinal efu òdò 2012. àbàkwénè ilè nwu kpài chekpulu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_John_Onaiyekan#àbàkwénè_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_che àgboji churchhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_John_Onaiyekan#àgboji_church Ojimàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_John_Onaiyekan#Ojimà Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_John_Onaiyekan#References Wikipídiya: Kogi State https://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State Kogi State di ọwọ alimeji north Nigeria, Amii state ki dakolo kogi state chi Ekiti, Kwara, Federal Capital Territory, Nasarawa State, Niger State, Edo kpai Ondo states, tọwọ southeast kpai states Anambra kpai Enugu, t'eju ọwọ east kpai Benue State. Onwu Chi state Kate efu Nigeria ki nọmẹ kpai ojoji state mẹgwa. Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Climati Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Ijabe Ami State ki ji Akolo Kogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Ami_State_ki_ji_Akolo_Kogi_State Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Ohiala Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Ichi Local government areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Local_government_areas Uche ELohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Uche_ELo Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Unyi_Ukoche Amone Ogbogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Amone_Ogbogaga Ami Villagi ki Di Kogihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Ami_Villagi_ki_Di_Kogi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Linki_ododa Wikipídiya: Kogi State Polytechnic https://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State_Polytechnic Eko ku ma chane Kogi State Polytechnic chi odo 1993, efewo ki di chi efewo Lokoja, Kogi State, Nigeria. Bo ki ni unyi ukoche le chi It is Kogi State. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State_Polytechnic#References Wikipídiya: Kogi State University https://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State_University Prince Abubakar Audu University,(ki odu kwobi ki Kogi State University) ki di Anyigba ojiane dakina local government area KOGI state, àbo Unyi òkòchè eiògbà Ki di Kogi, Nigeria. Òdò kumà bi-çhi 1999 ènè ki là bi chì governor éyi ejuodudu ojane KOGI state oñwu chi PrinceAbubakar Audu, onwu lachi gòmina eì kogi kwobi. Unyí Otakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State_University#Unyí_Otakada Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State_University#Linki_ododa Wikipídiya: Kogi prison break https://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_prison_break Kogi prison break ma k'uja bọ lugbo Koto-Karffi Federal Medium Security Prisons yi Kogi State, efu alimeji North Nigeria ujọ abo bibi ku ma nẹ akpala ku ma dọma ki Boko Haram kuja bọ ma. Ma wa ọjọ ẹkeji efu ochu ẹkẹgwaka efu ọdọ 2014 dabi onẹ 144 ku ma dẹ efu uñyi dudu lẹ ra kwefu uñyi dudu; ma fu akpala ta ñwu ẹnẹka efu abo ki defu uñyi iga lẹ ta ki lekwu. Boko Haramhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_prison_break#Boko_Haram Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_prison_break#References Wikipídiya: Kogi state college of education ANKPA https://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_state_college_of_education_ANKPA Kogi State College of Education (CEOAnkpa) íchí Isakulu ya ọwọ ate kí che'ta ñwu enedûú kí de édo kí chukocha àkone eñwu eí Kogi State. Í de efu ewọ í Ankpa, ewọ ògbégbale kí dí east efu Kogi State. Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_state_college_of_education_ANKPA#Óhilaà Ùgbo ku ma chodahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_state_college_of_education_ANKPA#Ùgbo_ku_ma_choda Academichttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_state_college_of_education_ANKPA#Academic Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_state_college_of_education_ANKPA#References Wikipídiya: Kola Oyewo https://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_Oyewo Kola Oyewo ,Ma bi efu óchu ékéta nolu ojo Ógwú ny'ẹ́yọ́ mébie, efu odo 1946.i chene chi ífimú ojane Niajeria kpokpe me. Àbàkwéne Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_Oyewo#Àbàkwéne_Nwu Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_Oyewo#Úkoche Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_Oyewo#Career Filmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_Oyewo#Filmú Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_Oyewo#References Wikipídiya: Konshisha https://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha Konshisha í chí local government area efu Benue State, Nigeria.kí ugbẹta wñ chí ògbégbale wñ chí efu ye í Tse-Agberagba. Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Óhilaà Àmone ojima ogbekuogbekuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Àmone_ojima_ogbekuogbeku Uko‘ma áne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Uko‘ma_áne_ñwu Íko eñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Íko_eñwu Úhìomahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Úhìoma Efí ewo kpaí íbílegí efu Konshishahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Efí_ewo_kpaí_íbílegí_efu_Konshisha Council wards in Konshishahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Council_wards_in_Konshisha Arts and culturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Arts_and_culture Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#References Wikipídiya: Korring https://igl.wikipedia.org/wiki/Korring Orring (Korring) chi ichi Upper Cross River language ki abo Orring people aka efu Nigeria. Ichi Korring che ichi k'abo Orring ku ma kwefu Benue, Cross River kpai Ebonyi states aka yi Nigeria. Ichi ki mẹru ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Korring#Ichi_ki_mẹru_ñw Ogbegbele Abakalikihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Korring#Ogbegbele_Abakaliki Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Korring#References Wikipídiya: Koton Karfe https://igl.wikipedia.org/wiki/Koton_Karfe Koton Karfe (Egbura igu) onwu chi headquarters ẹyi Kogi Local Government Area ki di Kogi State, Nigeria kpamani i che di latitude 8.1046°N kpamani longitude 6. EFEWO Ki Di Koton Karfehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Koton_Karfe#EFEWO_Ki_Di_Koton_Karfe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Koton_Karfe#References Wikipídiya: Kunle Remi https://igl.wikipedia.org/wiki/Kunle_Remi Kunle Remi, Odu ki atanwu kpai iye nwu dunwu ki Oyekunle Opeyemi Oluwaremi, ma bi éfu ochu ekegwe nolu megwejo efu ódò 1988 https://nigerianfinder.com/kunle-remi-biography-age-movies-family-career/Kunle Remi chi filmu ya che ojane Nigeria, amone mo nyoyo oji facibuku, ya kola oji ede ugbo ki amone ni icholo,ya tenwu manyi ya nwo chi modelu ge. Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kunle_Remi#Reference Wikipídiya: Kwande https://igl.wikipedia.org/wiki/Kwande Kwande chi Lócàl gometí ka efu Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Adikpo. Īko eñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwande#Īko_eñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwande#References Wikipídiya: Kwara https://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara kwara state, chi state ki di ẹfu western nigeria, ki hiọmẹ kpai east ti ọwọ kogi state, lo tì north lo tì ọwọ niger state, kpamani ti ọwọ south tì ọwọ ekiti, osun, kpamani oyo states, eñwu ki chi ki ni hiọmẹ kpai western ti ki jeñwu añolanwu ka dì oji-anè amenedudu ki d’ìba Nigeria oñwu che áne odada abeki oji kpali ki hiọmẹ gbi Nigeria ku ma ado oduñwu benin republic. ugbẹta nwu chi ẹfu ewo ilorin kpaì ma nwu state nì gomenti yi oji éwo Keke (local government area egweafa) óhilahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#óhila Úwéwé mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#Úwéwé_ma languageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#languages LGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#LGA notable peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#notable_people referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#references Wikipídiya: Lafia https://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia Lafia íche chí efí ewo ka efu Nigeria ògbégbale North Central . Í chí ugbẹta kpayí ewo kí che'nana efu Nasarawa State, kí wẹwẹ wñ che dabí ùgbo 330,712 unana ana wn efu agbaluka ku ma cha efu ódò 2006 . Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#Óhilaà Úkoche ísakuluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#Úkoche_ísakulu Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#Climati Ekpuna manyi Eridodohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#Ekpuna_manyi_Eridodo Sportuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#Sportu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#References Wikipídiya: Lagoon Secondary School, Lekki https://igl.wikipedia.org/wiki/Lagoon_Secondary_School,_Lekki The Lagoon School í chí unyí úkoche Isakulu èdo mëfa kpai èdo megweji ye í kí chí abí‘moto onubule ya kocha ótakada kí dí eju-owo ewo Lekki, efu éwo Lagos State, Nigeria.ma chí ní abí mòto Isakulu ku úwewe ma alo tí Ólí mẹ́gwẹ̄lẹ̀ efu ye í unyí úkoche ísakulu yí èdo megweji kpaí abí mòto keke ye í èdo mëfa kí úwéwé ma dabí Ọ̀gwọ́kọ́ nyo égwa melu manyu ama akonenwu Ógwúmẹ́lū . Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagoon_Secondary_School,_Lekki#Óhilaà Mentoring Programhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagoon_Secondary_School,_Lekki#Mentoring_Program Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagoon_Secondary_School,_Lekki#Linki_ododa Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagoon_Secondary_School,_Lekki#References Wikipídiya: Lagos State https://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State Lagos State chi state ka ki di efu àm state ogwu meji nyo mégwéfa ojane Nigeria. Efu ami state ogwu meji nyo mégwéfa chakadu ki di ojanẹ Nigeria Lagos state oñwu amonẹ wéwé tule ma nyu oñwu anẹ ñwu dẹ kekele tule. Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Ola_Igbele Alu ki Nigeria gbi Indipendencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Alu_ki_Nigeria_gbi_Indipendence Governorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Governor Uja ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Uja_ibe Local Government Areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Local_Government_Areas State Lagos chẹkpẹ rẹlu i la chẹkpẹ ri local government ogwu:===https://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#State_Lagos_chẹkpẹ_rẹlu_i_la_chẹkpẹ_ri_local_government_ogwu:=== Ugbo uja ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Ugbo_uja_ibe Uñyi ukọchẹ Utọgbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Uñyi_ukọchẹ_Utọgba Demographicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Demographics Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#References Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Further_reading Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Linki_ododa Wikipídiya: Lateef Adedimeji https://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji Adetola Abdullateef Adedimeji ma bí efu óchu ékéji nolu ejodudu efu ódò 1986 ojane Niajeria ya ché ífímù. amone mó nyo’yo egba kí chí ífímù Yewande Adekoya's ódò 2013. Àbàkwéne Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#Àbàkwéne_Ñwu Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#Ukoche Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#Ukolonwu Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#Olahi_nwu Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#Fílmù Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#References Wikipídiya: Lawrence Onoja https://igl.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Onoja Lawrence Anebi Onoja (ku ma bi efu ọdọ 1948) chi agboji ami ẹnẹ ọda Plateau, Nigeria kwefu ọdọ 1986 tefu ochu ẹkẹbie efu ọdọ 1988 mañyi Katsina State gbogbo tefu ochu ẹkẹgweji efu ọdọ 1989 ẹgba ki ẹnẹ ọda General Ibrahim Babangida ch'agboji Nijiria. Ta ki chi Principal Staff Officer ñwi General Sani Abacha, ta kuma mu todu ku ma ka ki ni edu abo ku ma mọ la coup. Ọlayihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Onoja#Ọlayi Agboji am'ajimihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Onoja#Agboji_am'ajimi Ukọlọ ki che anubihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Onoja#Ukọlọ_ki_che_anubi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Onoja#References Wikipídiya: Laycon https://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon | birth_place = Lagos, Nigeria Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Early_life_and_education Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Career Music careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Music_career Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Discography Mixtapeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Mixtapes EPshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#EPs Albumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Albums Singleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Singles Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Filmography Televisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Television Philanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Philanthropy Accoladeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Accolades Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#References Wikipídiya: List of Villages in Benue State https://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_Villages_in_Benue_State Amí villagi kí dí Benue stati ójàné Nigeria o nwí ma ko jò í kpaí kpa amí local gormentí nwu kpaí amí postal codù ñwu. postal codùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_Villages_in_Benue_State#postal_codù Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_Villages_in_Benue_State#References Wikipídiya: List of governors of Kogi State https://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_governors_of_Kogi_State Ọtakada odu ami agboji kpai abo ku ma ch'ukọlọ yi Kogi State. Kogi State ma fu ñyi ọjọ k'ochu ẹkẹjọ nolo ọjọ ogwe ñyọwọ mebie efu ọdọ 1991 kwefu Benue State kpai Kwara State. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_governors_of_Kogi_State#References Wikipídiya: List of villages in Kogi State https://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_villages_in_Kogi_State Ọtakada ami ewo kpai ugbo ki Kogi State, Nigeria dodo ku ma che kpai local government area (LGA) mañyi district/area (kpai postal codes ñwu gẹ). Ujuwe Ami Efewo ki di KogI Kpai postal Codu mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_villages_in_Kogi_State#Ujuwe_Ami_Efewo_ki_di_KogI_Kpai_postal_Codu_ma Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_villages_in_Kogi_State#Reference Wikipídiya: Lola Margaret https://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret Lola Margaret (Ódù kí Attah ñwu kpaí iyé ñwu du ñwu chí Lola Margaret Oladipupo), Ojane Niajeria ya chí ífimù, Attah Lola kpaí iyé ñwu lekwu egba kí chí imoto efu ódò 1999, to du lé ugbo auntí ñwu í dé í gba kpa. àmoné mí Lola nyo yo alù kí chí ífímù kù ma do Bisola Alanu. Àbàkwéne Kpaí Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Àbàkwéne_Kpaí_Úkoche Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Ukólò Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Olahi_Nwu Fílmù kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Fílmù_kí_ché Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#External_links Wikipídiya: Loriano Macchiavelli https://igl.wikipedia.org/wiki/Loriano_Macchiavelli Loriano Macchiavelli ma bi efu óchu ẹkẹta nolu ọjọ efu ọdọ, 1934. chi Italian mystery writer and playwright. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Loriano_Macchiavelli#References Wikipídiya: Lucy Ameh https://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ameh Ma bi Lucy Ameh ochu ekefa nolu mi egweji odo 1980. Lucy chi filmu ya che ojane ya nwo nya aja ge, amone mo nyo'yo alu ki chi filmu kuma do Braids on a Bald Head odo 2010. Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ameh#Abakwane_Kpai_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ameh#Ukolo Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ameh#Filmu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ameh#References Wikipídiya: Lucy Jumeyi Ogbadu https://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Jumeyi_Ogbadu Lucy Jumeyi Ogbadu ma bi ọjọ Kochu ẹkẹla nolu mẹgwẹlu efu ọdọ 1953 íchi Nigerian microbiologist ki ch'ukọlọ Director General/CEO yi National Biotechnology Development Agency (NABDA), oji ukolo nwu di ofe Nigerian Ministry of Science & Technology. Ukolo nwu takpa efu ọdọ 2018. Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Jumeyi_Ogbadu#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Jumeyi_Ogbadu#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Jumeyi_Ogbadu#Linki_ododa Wikipídiya: Lynda Chuba-Ikpeazu https://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu | majority = Ílie ñwu kpai otakída ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu#Ílie_ñwu_kpai_otakída_ki_che Pageantshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu#Pageants Íle íja ìbe kía Chahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu#Íle_íja_ìbe_kía_Cha Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu#External_links Wikipídiya: Makurdi https://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi Makurdi chu'gbate ye í Benue State, í kí deju òwò efí central Nigeria, Encyclopedia.com|url=https://www. Óhilaà wñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#Óhilaà_wñ Ami ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#Ami_ichi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#Ukoche Eñwu úlehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#Eñwu_úle Sojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#Soja Úchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#Úché Afuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#Afu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#References Wikipídiya: Marian Pilka https://igl.wikipedia.org/wiki/Marian_Pilka Marian Piłka , ma bi efu óchú ẹkẹfa nolù mẹgwẹfa efu ọdọ 1954, yi Trąbki, Masovian Voivodeship) í che arule íja-ibe I che. Ma du dago kwi Sejmọjọ efu óchú ẹkẹla nolu ọjọ Ogwu ñyọwọ mẹfa efu ọdọ 2005,ki nẹ aluka votu ku ma che chí 14,761 votu eí síedlce megwejo district dabi alu kọtakada ẹnẹ ki kwi olà oda kpaí amakaojo ka. See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marian_Pilka#See_also Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marian_Pilka#Linki_ododa Wikipídiya: Marietu Tenuche https://igl.wikipedia.org/wiki/Marietu_Tenuche Marietu Ohunene Tenuche ,ma bí égba kochu ekéla nolù ojo ogwu nyo mela éfó odo 1959, unyì ukoche Otakada owñ yá chukolo, í la nwo kí Otakada gé kpaì i nwo chí professor ugbò sciencì abo ijabé. O nwù chì ogboji ekelu university kì dì ojané Kogi state ma dò Prince Abubakar Audu University abajoí, onwú chené ekélu kpai onobulé ejodudu kichí vice chancellor áyi Kogi State University, Kuma dö abajoyí ki Prince Abubakar Audu University. Abakwane kpaí Unyí Úkochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marietu_Tenuche#Abakwane_kpaí_Unyí_Úkoché Úkólò Unyí Ùkòchénwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marietu_Tenuche#Úkólò_Unyí_Ùkòchénwu Olayenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marietu_Tenuche#Olayenwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marietu_Tenuche#References Wikipídiya: Mattew Opaluwa https://igl.wikipedia.org/wiki/Mattew_Opaluwa Matthew Alaji Opaluwa Oguche Akpa II () chene e kí ogwu nyo mejo kí che Àtá Ígálá Ogbogaga Igala Kingdom kí dí Middle Belt efu Nigeria. Olayi Nwu Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mattew_Opaluwa#Olayi_Nwu_Kpai_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mattew_Opaluwa#Ukolo Ofehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mattew_Opaluwa#Ofe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mattew_Opaluwa#References Wikipídiya: Matthew Opaluwa https://igl.wikipedia.org/wiki/Matthew_Opaluwa Matthew Alaji Opaluwa Oguche Akpa II () chẹnẹ ki ogwu ñyọwọ mẹjọ ki jọfẹ Attah Igala Ogbogaga Ojanẹ Igala ki dẹ alimeji Ọlayi Ñwu Kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Matthew_Opaluwa#Ọlayi_Ñwu_Kpai_Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Matthew_Opaluwa#Ukọlọ ỌFẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Matthew_Opaluwa#ỌFẸ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Matthew_Opaluwa#References Wikipídiya: Mercy Aigbe https://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe Mercy Aigbe ma bí ójó kochu ejodudu nolu ka efódó 1978. Úkólò ki ya che chí Najeriya atres daret fímú, í meju mola omemele manywu Ila nwa nyája gé. Ohíla ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Ohíla_ñwu Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Career Endorsementhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Endorsement Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Filmography Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Awards Fashion and stylehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Fashion_and_style Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Personal_life See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Linki_ododa Wikipídiya: Mercy Chinwo https://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo Mercy Nnenda Chinwo ka Mo nẹ we we mó ru Mercy Chinwo ma fu bi ojọ ẹkẹlu efu Ochu ẹkebie, 1991 ki Che akeli ọlọjọ Nigeria, actress, comedian kpai songwriter. i tẹ tẹ a Keli kwẹgba ki Ch'i ọma ọdọ mẹfa efu choir ab'imọtọ Church ñwu Efu ọdọ 2018, I meli hit single ñwu"Excess Love" du dufu Abakwanẹ Kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#Abakwanẹ_Kpai_Ukọchẹ Olayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#Olayi_Ñwu Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#Ukọlọ Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#External_links Wikipídiya: Mercy Eke https://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Eke Mercy Eke (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹla nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 1990), chi ẹnẹ kia ch'ukọlọ oji iga yi Nigeria, ẹnẹ kia chi film, video vixen kpai añyaja ki kwefu ewo Imo State. I jẹ season 4 efu Big Brother Naija efu ochu ẹkẹgwa efu ọdọ 2019, oñwu che onobulẹ ejodudu ki jẹ reality show. Abakwanẹ Ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Eke#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Eke#Ukọlọ Aja ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Eke#Aja_ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Eke#References Wikipídiya: Mercy Johnson https://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson Mercy Johnson Okojie, Ma bi ẹgba k'ochu ẹkẹjọ nolu ogwu nyọwọ mẹjọ efu ọdọ 1984, efu Niajeria , i cha che ifimu i ño kọ amonẹ alu ku ma chi ifimu http://www.vanguardngr. ỌHIALA ÑWUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#ỌHIALA_ÑWU UKỌLỌhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#UKỌLỌ Ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#Ọlayi_ñwu Endorsementihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#Endorsementi Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#Filmu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#References Wikipídiya: Michael Ajegbo https://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_Ajegbo Michael Oguejiofo Ajegbo chi ene oda kpai ene ijabe i che ojané Nigeria, ane igbo i la gwo. Abakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_Ajegbo#Abakwanenwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_Ajegbo#References Wikipídiya: Michael Ekwoy Apochi https://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_Ekwoy_Apochi Wilfred Chikpa Anagbe (ma bí efu ódò 1965) í chí ene Nigerian prelate efu aladí catolic , kía achu ñwu attama ogijo kí dí Diocese of Makurdi. Ma Fu onwu chí kí chí coadjutor bishop ye í Makurdi efu ódò 2014https://entities. Egba abo ku ma gbolojohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_Ekwoy_Apochi#Egba_abo_ku_ma_gbolojo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_Ekwoy_Apochi#References Wikipídiya: Mike Bamiloye https://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Bamiloye Mike Abayomi Bamiloye chi filmu olo'ojo ya che Ohiala Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Bamiloye#Ohiala_Nwu Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Bamiloye#Olahi_Nwu Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Bamiloye#Filmu Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Bamiloye#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Bamiloye#References Wikipídiya: Mike Ezuruonye https://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Ezuruonye Mike Ezuruonye (Ma bi ojo Ógwú ny'ẹ́yọ́ kāà ochu ela odo 1982), filmu ya che ojane Niajeria. Abakwane Kpai Ùkòchénwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Ezuruonye#Abakwane_Kpai_Ùkòchénwu Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Ezuruonye#Olahi_Nwu Ami Filmu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Ezuruonye#Ami_Filmu_ki_che Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Ezuruonye#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Ezuruonye#Linki_ododa Wikipídiya: Mohammad-Javad Mohammadizadeh https://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad-Javad_Mohammadizadeh Mohammad-Javad Mohammadizadeh (kuma bi ẹfu ọdọ 1951) chi Iranian politician ki chi Vice President kpamani Head of Environmental Protection Organization of Iran kwi adiko August 2009 wegba ki koji Fatemeh Javadi gbogbo wi September 2013. I nwọ chi Governor ẹyi Razavi Khorasan Province kpamani Lorestan Province egba ki lẹgwudu. Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad-Javad_Mohammadizadeh#Reference Wikipídiya: Mohammad bin Mubarak Al Khalifa https://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad_bin_Mubarak_Al_Khalifa Sheikh Mohammad bin Mubarak Al Khalifa chi ódò 1935 ma bi. Kharifa defu abo ijabe Bahraini manyí akwora unyi Ami ajofe Bahrain's. Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad_bin_Mubarak_Al_Khalifa#Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad_bin_Mubarak_Al_Khalifa#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad_bin_Mubarak_Al_Khalifa#References Wikipídiya: Mohammed Bello Adoke https://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_Adoke Mohammed Bello Adoke (màbi efu ochu èkèlà nolu eju ododu efu òdò1963) iche òmà Nigerian lawyer. ilà chènè Senior Advocate of Nigeria kpài mà chi efu unyà ei Minister for Justice and Attorney-General ei Federation efu ochu èkèlè nolu mèfà efu òdò 2010, màlà chi ègbà ki Acting President Goodluck Jonathan di àmènè edibo nwu. àbàkwéne ilè nwu kpài ukòlò nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_Adoke#àbàkwéne_ilè_nwu_kpài_ukòlò_nwu Malabu oil deal fraudhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_Adoke#Malabu_oil_deal_fraud Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_Adoke#References Wikipídiya: Mohammed Sanni Abdulkadir https://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir Mohammed Sanni Abdulkadir (ma bi ochu ekeji nolu ekegwebie 1953) Mohammed chane ki che nweju otakada nyoyo, Mohammed chi oboji unyi ukoche utogba ku ma do Kogi State University. Ene ki di ukolo le nwo chi gobinor Kogi State, Capt. Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#Abakwane_Kpai_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#Ukolo Otakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#Otakada Ujohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#Ujo Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#References Wikipídiya: Mohammed Usman (footballer, born 1980) https://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Usman_(footballer,_born_1980) Mohammed Usman Edu (màbi òjò kocu èkèfà nolu mebie, efu òdò 1980) ilà chi òmà Nigerian footballer. e ribòlu nyi Kwara United F. Ukòlòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Usman_(footballer,_born_1980)#Ukòlò Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Usman_(footballer,_born_1980)#References Wikipídiya: Moji Olaiya https://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya Moji Olaiya Ma bi efu ochu ekelu nolu Ojo ekeji efu odö 1975, Moji kwu ojo eke'gwebie ochu 2017 filmú í ya che ojané Niajeria. Ukólònwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Ukólònwu Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Olahi_Nwu Filmú ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Filmú_ki_che Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#External_links Wikipídiya: Molara Ogundipe https://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe | birth_place = Lagos, Nigeria Lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#Life Writinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#Writing Criticismhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#Criticism Bookshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#Books Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#Notes Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#Linki_ododa Wikipídiya: Monalisa Chinda https://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda Monalisa Chinda (Ma bi ẹgba kochù ekéle nolu ojo ekegweta efu odo 1974 ojane Niajeria ya chi ífimu, Monalisa la nwo kola oji TV ge. Àbàkwéne nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#Àbàkwéne_nwu Ukólònwu ki ya chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#Ukólònwu_ki_ya_che Aworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#Awordu Filmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#Filmú Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#References Wikipídiya: Mopa, Kogi https://igl.wikipedia.org/wiki/Mopa,_Kogi Mopa chi ẹfẹwo ka ki di Nigerian state ẹyi Kogi. Ami enwu akoko ki di ẹfu anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mopa,_Kogi#Ami_enwu_akoko_ki_di_ẹfu_ane Oyialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mopa,_Kogi#Oyiala Abo k'ẹjumahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mopa,_Kogi#Abo_k'ẹjuma Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mopa,_Kogi#References Wikipídiya: Moremi Ajasoro https://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro Moremi Ajasoro (Yoruba: Mọremí Àjàṣorò) í chene kí ôlu ka ñw efí ënyo abekí kí che tené alu kí chí queíní Yoruba kpaí folk heroine efu í ògbégbale Yorubaland ojí ólu eñíní eí ùgbo southwestern Nigeria kí ta tí lugbo efu í uletene eí ojí amí yají eí Ife kwí í abo kí méru kí chí ojiane Ugbo Kingdom. Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#Ohiala Ucholohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#Ucholo In literature and mediahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#In_literature_and_media See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#Linki_ododa Wikipídiya: Moses Adasu https://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Adasu Very Rev. Fr. Abakwasnehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Adasu#Abakwasne Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Adasu#Ukolo_Ijabe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Adasu#References Wikipídiya: Moses Ochonu https://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Ochonu Moses Ebe Ochonu a chi ukolo chegbulu, ya nwo ki otakada ge, ugbo ki ya chi ukolo chi Vanderbilt University, Nashville, Tennessee. i chane a chi ukolo omo gwi odo 2017. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Ochonu#Abakwane Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Ochonu#References Wikipídiya: Mount Patti https://igl.wikipedia.org/wiki/Mount_Patti ugbogba Mount Patti Hill chi1503 (458 m). Mount patti ojuwo ki amone a nweju nwu nyoyo efewo Lokoja, Nigeria. Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mount_Patti#Notes Wikipídiya: Muhammad Inuwa Yahaya https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya Muhammad Inuwa Yahaya (Ma bi ochu ekegwa nolu mi ela odo 1961) Business o nwu Yahaya a che i la chi Govonor Gombe gwi odo 2019. Abakawanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Abakawane Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Ijabe Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Olahi_Nwu Ofehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Ofe See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#References Wikipídiya: Muhammadu Buhari https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari Muhammadu Buhari (; born 17 December 1942) is a Nigerian politician who served as the president of Nigeria from 2015 to 2023. Biography & Facts Britannica |url=https://www. Early lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Early_life Military careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Military_career Civil warhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Civil_war After the warhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#After_the_war Coup d'état of 1983https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Coup_d'état_of_1983 Head of State (1983–1985)https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Head_of_State_(1983–1985) Consolidation of powerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Consolidation_of_power Economicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Economics Mass social mobilizationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Mass_social_mobilization Coup d'état of 1985https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Coup_d'état_of_1985 Pre-presidency (1985–2015)https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Pre-presidency_(1985–2015) Detentionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Detention Civilian lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Civilian_life Presidential campaigns and electionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Presidential_campaigns_and_elections 2007 presidential electionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#2007_presidential_election 2011 presidential electionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#2011_presidential_election 2015 presidential electionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#2015_presidential_election Second inaugurationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Second_inauguration Presidency (2015–2023)https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Presidency_(2015–2023) Cabinethttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Cabinet Healthhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Health Economyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Economy Social welfarehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Social_welfare Anti-corruptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Anti-corruption Security issueshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Security_issues Niger Deltahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Niger_Delta Shia Muslimshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Shia_Muslims Biafra separatistshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Biafra_separatists Boko Haramhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Boko_Haram Farmer-Herder violencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Farmer-Herder_violence Banditry in Northern Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Banditry_in_Northern_Nigeria National issueshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#National_issues Ruga policyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Ruga_policy Alleged militarizationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Alleged_militarization COVID-19 pandemichttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#COVID-19_pandemic End SARS protestshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#End_SARS_protests Foreign policyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Foreign_policy Post-presidency (2023–present)https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Post-presidency_(2023–present) Controversieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Controversies US$2.8 billion NNPC scandalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#US$2.8_billion_NNPC_scandal Chadian military affairhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Chadian_military_affair Umaru Dikko affairhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Umaru_Dikko_affair 53 suitcases sagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#53_suitcases_saga PTF allocation to the militaryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#PTF_allocation_to_the_military Mediation with Boko Haramhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Mediation_with_Boko_Haram Abolishing the office of the first ladyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Abolishing_the_office_of_the_first_lady Plagiarism scandalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Plagiarism_scandal Twitter banhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Twitter_ban Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Personal_life Familyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Family Wealthhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Wealth Honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Honours National honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#National_honours Foreign honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Foreign_honours Traditional titleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Traditional_titles See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#References Sourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Sources Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Linki_ododa Wikipídiya: Muyiwa Ademola https://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola Muyiwa Ademola (Ma bí ójò 26 ochú ejodudu ódò 1971), amó'né à nwo dò Muyiwa Authentic, íchí Nigerian actor, film producer, kpai director.http://sunnewsonline. Abakwane Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Abakwane_Nwu Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Ukolonwu Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Olahi_Nwu Filmu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Filmu_ki_che Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Linki_ododa Wikipídiya: Naeto C https://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C }} Uchane olahíí-nwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Uchane_olahíí-nw Úkoche ísakulu kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Úkoche_ísakulu_kí_che Íchanaa ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Íchanaa_ñwu Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Personal_life Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Discography Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Awards_and_nominations Wonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Won Nominatedhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Nominated Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#External_links Wikipídiya: Nafisa Abdullahi https://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi Nafisat Abdulrahman Abdullahi chi ojané Niajeria yá chi filmú, I la nwo te enwu aja ge. Age Net worth Parent Naijabiography |url=https://naijabiography. Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Abakwane_Kpai_Ukoche Anyajahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Anyaja Filmu Age Net worth Parent Naijabiography |url=https://naijabiography.com/biography/nafisa-abdullahi-biography/ |access-date=2023-02-18 |website=Naijabiography Media |language=en-US}} ==https://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Filmu_Age_Net_worth_Parent_Naijabiography_|url=https://naijabiography.com/biography/nafisa-abdullahi-biography/_|access-date=2023-02-18_|website=Naijabiography_Media_|language=en-US}}_== Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Awards Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#References Wikipídiya: Naka Benue Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Naka_Benue_Nigeria Naka Benue Nigeria ch'ugwẹta Gwer West Local Government Area yi Benue State, Nigeria. Ma fu ma r'ugbo ku ma che iñọ kpai oskapa ñyọñyọ efu State lẹ. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naka_Benue_Nigeria#References Wikipídiya: Nana Olomu https://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu Nana Olomu , amonẹ a nwọ kọ Olumu (1852–1916) chi ajọfẹItsekiri i che ki la a nwọ che ukọlọ ekpo ọjọ gẹ ugbo ki kwo Niger Delta ejọwọ southern Nigeria. Olomu chi ajọfẹ Itsekiri ẹkẹlẹ ki gwọ nyi Governor aji Benin. Itsekeri KpaiAmi Ẹnẹfuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#Itsekeri_KpaiAmi_Ẹnẹfu Ujah Kpai Abo Urhobohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#Ujah_Kpai_Abo_Urhobo Flagihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#Flagi Museumhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#Museum Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#References Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#Further_reading Wikipídiya: Nancy Isime https://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime Nancy Isime Ma bi ẹgba kochù ekegweji nolu ojo ekegwebie efu ódò 1991 Ojane Niajeria ya chi filmu i la nwo chi modelu ge kpai ene ki ya ki inabali Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#Àbàkwéne Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#Ukolo Filmu Ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#Filmu_Ki_che Awardu ku ma du nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#Awardu_ku_ma_du_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#Linki_ododa Wikipídiya: Nasarawa State https://igl.wikipedia.org/wiki/Nasarawa_State Nasarawa State chi state ki dí íba éju òwò áne ama akachí efu ya North Central efu Nigeria, íní híomé kpaí abo yé east íba éí states yí Taraba kpai Plateau, lo tí ojiane ama akachí eju òwò north íba Kaduna State, lo tí éju òwò amí south íba éí states yí Benue kpai Kogi, manyu lo tí éju òwò é west léfu Federal Capital Territory. Ko odunwu che óhilaà ígbale Nasarawa Emirate, ma choné state le kwe'fujo yí west éí Plateau State efu óchu ekegwe nolu kàa éfu ódò 1996. Òhàilàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasarawa_State#Òhàilà Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasarawa_State#References Wikipídiya: Nasiru Idris https://igl.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Idris Mohammed Nasir Idris (born 6 August 1965) is a Nigerian unionist, educationist, politician who serves as the current governor of Kebbi State. He previously served as national president of the Nigerian Union of Teachers and deputy president of the Nigeria Labour Congress. Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Idris#Early_life_and_education Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Idris#Career Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Idris#References Wikipídiya: Natasha Akpoti https://igl.wikipedia.org/wiki/Natasha_Akpoti Natasha Hadiza Akpoti (màbi efu òdò ochu èkègweji lolu mèlà efu òdò 1979) ilà chòmà Nigerian ki là kàjò, kpài Social Entrepreneur kpài ilà chàchi ijàbe ge. Ì chè dàgo unwà Senator oji àne Kogi Central Senatorial District efu party eì kumà dò Social Democratic Party (SDP) efu òdò 2019. àbàkwànè ilè nwu kpài chekpulu ki là chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Natasha_Akpoti#àbàkwànè_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_là_che Ukolo Ijabahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Natasha_Akpoti#Ukolo_Ijaba Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Natasha_Akpoti#Olahi_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Natasha_Akpoti#References Wikipídiya: Nathan Inyom https://igl.wikipedia.org/wiki/Nathan_Inyom Nathan Inyom is an Anglican í chí attama ogijo efu Nigeria. Kwí efu ódò 1990 í tete chí Bishop of Makurdi,World Anglican í chí ene kàà ēfu amp ugbẹta megwete ye í Anglican Province of Abuja,onu konw ichí ene kàà ēfu provinces megwele efu í Church of Nigeria. Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nathan_Inyom#Notes Wikipídiya: Nathaniel Bassey https://igl.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_Bassey Nathaniel Bassey íche akélí oji'ane Nigerian í manwu pastor, kpaí à fa okakachí kpamani í áko ola ojo àmone mó nyò'yo lubo éli ki kó ka kí "Íméla", "Oníse Iyanu", kpamani "Olowogbogboro." aladi yí abo újaju í óla ojo í ya léí oñwu che ku ma do Redeemed kpamani onwu chi pastor oma étó aladí kí dé Oasis Lagos, aladí ya amagbadufu yí RCCG Kings Court ẹfu VI, Lagos. Àbàkwéne Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_Bassey#Àbàkwéne_Kpai_Unyi_Ukoche Ukolo ELihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_Bassey#Ukolo_ELi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_Bassey#References Wikipídiya: Neon Adejo https://igl.wikipedia.org/wiki/Neon_Adejo Neon Adejo Yunisa, ku ma mọ ru odu eli ñwu Neon Adejo ( ku ma bi ọjọ kochu ẹkẹgwa nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹlẹ) chi ẹnẹ ki a kọ'takada eli ọlọjọ yo Nijiria, ak'eli kpai agboji ama keli ku ma mọ ñyọñyọ lugbo eli ñwu "Eze Ebube". Biographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Neon_Adejo#Biography Ukọlọ Elihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Neon_Adejo#Ukọlọ_Eli Am'eli kahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Neon_Adejo#Am'eli_ka Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Neon_Adejo#References Wikipídiya: Ngozi Ezeonu https://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu Ngozi Ezeonu (Ma bi Ngozi Ikpelue, ochu ekelu, ojo ogwunyo'meta odo 1965 ojané Niajeria ya chi filmú, filmú ki la nweju a che chi filmu iye ami one. Odo 2012, i defi filmú ku ma do Adesuwa, filmú le che nwi ma di odu nwu tefu abo ku ma ma di awordu nwu odo le. Abakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#Abakwanenwu Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#Ukolonwu Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#Filmography 1994 – 2007https://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#1994_–_2007 2008 – 2016https://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#2008_–_2016 2017 – 2019https://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#2017_–_2019 2020 – 2021https://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#2020_–_2021 Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#Awards_and_nominations Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#Linki_ododa Wikipídiya: Nicholas ugbane https://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane Nicholas Ugbane (mábi ójò óchù éké ogwù nyo melù 1953) e chi Nigerian banker kpai éné ijabe. e ché éné kí defu abo Senate ojana Nigeria gwé fu ódò 2003 áti ódò 2011, Nicholas chí Senator kí gwí Kogi East ané Igala. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#Abakwane Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#Ukolo_Ijabe Senatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#Senate Ejodudu 2003 ati 2007https://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#Ejodudu_2003_ati_2007 Ekeji Odo 2007 ati odo2011)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#Ekeji_Odo_2007_ati_odo2011) kommissionerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#kommissioner Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#References Wikipídiya: Niger State https://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State Niger state. ch'í state ka ki de efu Ami state ogwu egwa nyo mèfa oji'ane Nigeria ki dé àlíméjí North èfú Nigeria kpáí state kí náná tú lè èfú country. Governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#Governmenti Local governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#Local_governmenti Amí uyi kocha Ísakulu kí dí Níja.https://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#Amí_uyi_kocha_Ísakulu_kí_dí_Níja. Amenwu Anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#Amenwu_Ane ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#ichi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#References Wikipídiya: Nigeria women's national football team https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team | Captain = Chiamaka Nnadozie Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Óhilaà Labour disputeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Labour_disputes Team imagehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Team_image Nicknameshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Nicknames FIFA world rankingshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#FIFA_world_rankings Results and fixtureshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Results_and_fixtures 2023https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#2023 2024https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#2024 Coaching staffhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Coaching_staff Current coaching staffhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Current_coaching_staff Manager historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Manager_history Playershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Players Current squadhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Current_squad Recent call-upshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Recent_call-ups Previous squadshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Previous_squads Captainshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Captains Recordshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Records Most capped playershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Most_capped_players Top goalscorershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Top_goalscorers Honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Honours Intercontinentalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Intercontinental Continentalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Continental Regionalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Regional Other tournamentshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Other_tournaments Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Awards Competitive recordhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Competitive_record FIFA Women's World Cuphttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#FIFA_Women's_World_Cup Olympic Gameshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Olympic_Games Africa Women Cup of Nationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Africa_Women_Cup_of_Nations African Gameshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#African_Games WAFU Women's Cup recordhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#WAFU_Women's_Cup_record All−time record against FIFA recognized nationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#All−time_record_against_FIFA_recognized_nations Record per opponenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Record_per_opponent See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#References Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Notes Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Linki_ododa Wikipídiya: Nigerian https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian Nigerians abekí í Nigerian people ené kí chí omané í Nigeria abakí amí okwuo'kwo kí kwí Nigeria. odu-wn Nigeria che edudufu kwí efí ají ye Naija kia'Cha léfu í country. Amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian#Amone Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian#References Wikipídiya: Nigerian National Assembly https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly National Assembly ei Federal Republic ojane Nigeria ì che bicameral legislature ku ma nyi ogane section ekele efu ola oda contitution Nigeria. Ukaluka amone ki di Senate chi Ógwúmẹ́lū ny'ẹ́yọ́ mela kpài amone Ólímẹ́fà ny'Ọ̀gbọ̀mẹ́ta chi member House of Representatives. Abojihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly#Aboji Uchè e chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly#Uchè_e_che State ki Amone gwo A chi Ukolo National Assemblyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly#State_ki_Amone_gwo_A_chi_Ukolo_National_Assembly Fotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly#Foto Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly#References Wikipídiya: Nigerian National Assembly delegation from Kogi https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi Abo ku ma du dago efu Nigerian National Assembly kwi Kogi chi ami Senators ojoji ojoji mẹta ku ma dago koji Kogi Central, Kogi East, kpai Kogi West, mañyi ami Representatives mẹla ku ma dogo koji Adavi, Ajaokuta, Ankpa, Bassa, Dekina, Ibaji, Idah, Igalamela-Odolu, Ijumu, Kabba/Bunu, Koton Karfe, Lokoja, Mopa-Muro, Ofu, Ogori/Magongo, Okehi, Okene, Olamaboro, Omala, Yagba East, kpai Yagba West ( ku ma che ami Local Government ogwu ñyọwọ ka ki dẹ ojanẹ Kogi State). Republic Ẹkẹlẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Republic_Ẹkẹlẹ Assembly Ekẹla ( Ọdọ 2019 - te ñini )https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ekẹla_(_Ọdọ_2019_-_te_ñini_) Assembly Ẹkẹjọ (Ọdọ 2015 tefu ọdọ 2019)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ẹkẹjọ_(Ọdọ_2015_tefu_ọdọ_2019) Assembly Ẹkebie (Ọdọ 2011 tefu ọdọ 2015)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ẹkebie_(Ọdọ_2011_tefu_ọdọ_2015) Assembly Ẹkẹfa (Ọdọ 2007 tefu ọdọ 2011)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ẹkẹfa_(Ọdọ_2007_tefu_ọdọ_2011) Assembly Ẹkẹlu (Ọdọ 2003 tefu ọdọ 2007)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ẹkẹlu_(Ọdọ_2003_tefu_ọdọ_2007) Assembly Ẹkẹlẹ (Ọdọ 1999 tefu ọdọ 2003)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ẹkẹlẹ_(Ọdọ_1999_tefu_ọdọ_2003) Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#References Wikipídiya: Nigerian Navy https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Navy Nigerian Navy (NN) chi branch ẹyi abo Nigerian Armed Forces. I dẹfu ami largest navies kuma doji African continent, i ni agulu uwewe amonẹ 25,000 adiko ọdọ 2021. Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Navy#Ola_Igbele Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Navy#References Wikipídiya: Nkem Owoh https://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh Nkem Owoh Ma bi ẹgba kochù ekeji nolu ojo ékébié efu odo 1958 ojane Niajeria ya chi ífímú. Àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#Àbàkwéne_ñwu nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#nwu Filmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#Filmú Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#Linki_ododa Wikipídiya: Nnedi Okorafor https://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor | birth_place = Cincinnati, Ohio, U.S. Background and personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Background_and_personal_life Workhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Work Short storieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Short_stories Novels and novellashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Novels_and_novellas Adaptationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Adaptations Other workhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Other_work Influences and themeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Influences_and_themes World Fantasy Awardhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#World_Fantasy_Award Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Awards Novel and Novellashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Novel_and_Novellas Comicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Comics Short fiction, memoir and Novelettehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Short_fiction,_memoir_and_Novelette Other Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Other_Awards Bibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Bibliography Selected filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Selected_filmography Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Linki_ododa Wikipídiya: Noriko Ogiwara https://igl.wikipedia.org/wiki/Noriko_Ogiwara ==Ǫhiala== Ǫhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Noriko_Ogiwara#Ǫhiala Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Noriko_Ogiwara#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Noriko_Ogiwara#Linki_ododa Wikipídiya: Nsala Soup https://igl.wikipedia.org/wiki/Nsala_Soup Obo Nsalaku ma dọ ki obo afu ama amonẹ wewe mọ ru Ofe Nsala alu ki abo igbo a dọ. Ofe Nsala che obo afu todu kepko ọjẹ ma defu ami ẹñwu to ma du yi obo lẹn, dabi alu ki obo ogwuchẹkwọ ki bo dẹ. Enwu Ku ma du yihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nsala_Soup#Enwu_Ku_ma_du_yi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nsala_Soup#References Wikipídiya: Nwankwo Kanu https://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu Nwankwo Christian Nwosu Kanu (ma bí efu ochù ékéjo nolu kàà ēfu ódò born 1976) í che eña kia ri úball ñwu Naijerya akwubi oñwu le chenwu ki beju che nyonyo tulé í footballer (ógba) í che ró forward. Í chí ene kàà ēfu abo kí rí úballu ñwu Nigeria national team, manyu í ño rí úballu ñwu ye í amí újo úballu Naijerya kí chí Iwuanyanwu Nationale, tí ojiane amenefu ge kolobú kí chí Ajax, Inter Milan ye í Italy, manyu English Arsenal, West Bromwich Albion kpaí Portsmouth. unyí íchanaa kí chahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#unyí_íchanaa_kí_cha Uchene eñwu kí shahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#Uchene_eñwu_kí_sha Interhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#Inter Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#References Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#Further_reading Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#Linki_ododa Wikipídiya: O. C. Ukeje https://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje Okechukwu Ukeje, odu ki amo one mo chi OC Ukeje. ojane Niajeria ya chi ífimú,ya nwo keli ge. Àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#Àbàkwéne_ñwu Ukólònwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#Ukólònwu Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#Olahi_Nwu Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#Filmography Aworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#Awordu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#Linki_ododa Wikipídiya: Oba of Benin https://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin The Oba of Benin chi ajofe kpai éné ki gwo ñyi culture Edo people manyi abo Edoid. kingdom Benin Akwobi chi Dahomey ma dó. Amí Oba Benin Lingdomhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#Amí_Oba_Benin_Lingdom Ódò (1180–1440)https://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#Ódò_(1180–1440) Ódò (1440–1897)https://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#Ódò_(1440–1897) Go géhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#Go_gé Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#Linki_ododa Wikipídiya: Obagajie https://igl.wikipedia.org/wiki/Obagajie Obagaji í chí ewo kàa kpai ugbẹta yé í Agatu Lócàl komenití , Benue State, Naijerya . Adi'ko eñwu kpai úgugu alu o'domahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obagajie#Adi'ko_eñwu_kpai_úgugu_alu_o'doma Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obagajie#References Wikipídiya: Obajana https://igl.wikipedia.org/wiki/Obajana Obajana che ewọ ka i che ojanẹ Kogi State, Nigeria. I gwugwu eju ọwọ Oworo district efu Lokoja LGA, Kogi state. Industryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajana#Industry Ewñ edululehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajana#Ewñ_edulule Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajana#References Wikipídiya: Obajane https://igl.wikipedia.org/wiki/Obajane Obajana íchí efí ewọ kàa í che ojiáne Kogi State, Nigeria. Í gwugwu eju òwò efí yí Oworo district efu Lokoja LGA, Kogi state. Ukolo ku ma chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajane#Ukolo_ku_ma_che Ewñ edululehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajane#Ewñ_edulule See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajane#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajane#References Wikipídiya: Obi, Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Obi,_Nigeria Obi chi efu ewo kpai Lócàl gometí ka efu Benue State, Nigeria. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi,_Nigeria#References Wikipídiya: Obi Cubana https://igl.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana |birth_place=Idemili South, Anambra State, Nigeria|alma_mater=University of Nigeria, Nsukka|occupation=Businessman, Entertainer|spouse=Ebele Iyiegbu|children=4}} Àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#Àbàkwéne_ñwu Uyi úkoche Isakulu ki lehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#Uyi_úkoche_Isakulu_ki_le Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#References Wikipídiya: Obudu https://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu Obudu chi local government area kpai ewo i che efu Cross River State, Nigeria. I n'ugbo ku ma d'eju do ku ma dọ Obudu Mountain Resort, ku ma chẹñwu ku ma dọ Obudu Ranch International Mountain Race efu ọdọ du. Anẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu#Anẹ_ñwu Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu#Ọhiala Abakwanẹ ọhiala ma yi Africahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu#Abakwanẹ_ọhiala_ma_yi_Africa Ọhiala abilẹ wahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu#Ọhiala_abilẹ_wa Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu#References Wikipídiya: Obudu Mountain Resort https://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort Obudu Mountain Resort (ku ma dọ Obudu Cattle Ranch kwubi) chi ranch kpai ugbo kẹ n'umijọ Obudu Plateau efu Cross River State, Nigeria. Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#Ọhiala Anẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#Anẹ Ọgwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#Ọgwu Akpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#Akpa Tourismhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#Tourism Galleryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#Gallery Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#References Wikipídiya: Ocholi Edicha https://igl.wikipedia.org/wiki/Ocholi_Edicha Ocholi Abel Edicha (Ku ma bi ọjọ ekegwa ẹfu ochu May ọdọ 1979) chi Nigerian badminton player. Onwu chu men's singles gold medalist ẹfu 2003 All-Africa Games, Kpai mixed team event onugo ẹfu ọdọ2007. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ocholi_Edicha#References Wikipídiya: Oduduwa https://igl.wikipedia.org/wiki/Oduduwa Oduduwa chi onu Ami íyaji , Oduduwa chi ene ki nyi Ife Empire kpai (orisha) ki di ane Yoruba religion. Alu ki oda àli ó'gwu chekpọ Ami íyají le, Oduduwa gwonyi ofe Olofin ki di Ile-Ife. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oduduwa#References Wikipídiya: Odunlade Adekola https://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola Odunlade Adekola, (Ma bi efu ochu ekegwej nolu ójó Ógwú-ẹ́gwā nyo kaà, efu odo 1976) íFimú ya che ojané Niajeria, I ya nwo keli ge. ífímú ki che ka mo'ne mo nyo'yo chi filmú ki che efu odo 2003, odu nwu efi filmú le chi Ishola Durojaye, odu filmú la chi Asiri Gomina Wa. Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Àbàkwéne Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Úkoche Ukólònwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Ukólònwu Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Olahi_Nwu Filmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Filmú Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Awards_and_nominations See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#References Wikipídiya: Ofu, Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Ofu,_Nigeria Ofu ichi Local Government Area ki di alumeji Kogi State, Nigeria, Niger River ilà ni òmè kpài western. ugweta nwu chi efu ewo ugwolawoki di ejowo south Ami efewo ki di Ofuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ofu,_Nigeria#Ami_efewo_ki_di_Ofu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ofu,_Nigeria#References Wikipídiya: Ofu, Nigerian https://igl.wikipedia.org/wiki/Ofu,_Nigerian Ofu chi Local Government Area ei kidi central part ei Kogi State, Federal Republic of Nigeria, Niger River chànè kwi western boundary. tàki ètè nwu là di efu ewo ei ki kodu Ogwoawo (or Ugwalawo or Gwalawo) to the south of the area at. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ofu,_Nigerian#References Wikipídiya: Ogaminan https://igl.wikipedia.org/wiki/Ogaminan Ogaminana chi efu ewo lile kidi oji ànè Kogi State, Nigeria. ìlà chi unyi àgboji ei Adavi Local Government Area. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogaminan#References Wikipídiya: Ogbadibo https://igl.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo |subdivision_type1 = State Ami ene ojima kpaí amí oné omamale ene utugba ukpahu efu Nigerians kwò Ogbadibohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo#Ami_ene_ojima_kpaí_amí_oné_omamale_ene_utugba_ukpahu_efu_Nigerians_kwò_Ogbadibo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo#References Wikipídiya: Ogbá ogbolo https://igl.wikipedia.org/wiki/Ogb%C3%A1_ogbolo Wikipídiya: Oge Okoye https://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_Okoye Oge Okoye Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_Okoye#Filmu Television serieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_Okoye#Television_series See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_Okoye#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_Okoye#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_Okoye#Linki_ododa Wikipídiya: Ogori/Magongo https://igl.wikipedia.org/wiki/Ogori/Magongo Ogori-Magongo is a Local Government Area in Kogi State, Nigeria. Its headquarters is in Akpafa. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogori/Magongo#References Wikipídiya: Ogori/mangogo https://igl.wikipedia.org/wiki/Ogori/mangogo Ogori-Magongo chi Local government area efu Kogi State, Nigeria. Ugbẹta wñ chí efu éwo Akpafa. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogori/mangogo#References Wikipídiya: Ogugu https://igl.wikipedia.org/wiki/Ogugu Ogugu chí efí ęwo keka kí de ojanę Kogi Ku ma kichi Ígalàá, Local government ki abo Ogugu kwo chi Olamaboro Local Government Area yí ojanę Kogi State kí dí alumeji Nigeria. Abo Ogugu ché ní éñwu elifo ógwú kí ya ichí éñwu awuwu ñwí amí ichi kíbó, ódù ñwu chí úbegwu, Ibe ma ché kakiní úbegwu a gbona todu Ku ma kò ché ñwu ki ma nyoñ. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogugu#References Wikipídiya: Ogwu James Onoja https://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja Ogwu James Onoja SAN, Má bí ẹgba kochù ekéji nolu m‘égwéla efu odo 1968 úkólo am‘akajo ó yí yaché kpaí Supreme Court of Nigeria. Onoja chí é kò Otakada wéwé lugbó óda Nigeria, í nwó kí ámí óda Supreme Court nugo, í kí abumachalé kpaí abumá kajolá lá unyi ajo Otakada kí má dudufu efu odo 2010; í kó óda lugbó unyí óda federal, Í la dí Otakada lé du fu efu odo 2012. kí chí ímótó kpaí unyi úkóché kí láhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#kí_chí_ímótó_kpaí_unyi_úkóché_kí_lá Unyi Úkochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#Unyi_Úkoché Úkólò Ódàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#Úkólò_Ódà Ólayí ńhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#Ólayí_ń Recognitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#Recognition Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#Reference Wikipídiya: Ohimini https://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini Ohimini chí Local Government Area efu Benue State, Nigeria. Í chí ugwẹtakñu dẹfewo Idekpa-Okpiko. Ọhiala ugbo ku ma kwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#Ọhiala_ugbo_ku_ma_kwo Alu ku ma dodohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#Alu_ku_ma_dodo Uwewe mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#Uwewe_ma Ona okpa ugugu uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#Ona_okpa_ugugu_uja-ibe Agboji Local Government Administration lẹ kw'iko ku ma du ñyanẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#Agboji_Local_Government_Administration_lẹ_kw'iko_ku_ma_du_ñyanẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#References Wikipídiya: Oju, Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Oju,_Nigeria Oju chi local government area efu ewo Benue State, Nigeria. kí Nóme kpaí Obi manyu Olu-odudu yí Gwer efu ì Ukpale, Konshisha kpayí Yala éfu éju òwò Olu-odudu , Izzi kpayí Ebonyi efu í Olu-ane , kpaí Ado e í Olu-odudu. Eju ùgbo ku ma dòdó.https://igl.wikipedia.org/wiki/Oju,_Nigeria#Eju_ùgbo_ku_ma_dòdó. Īko eñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oju,_Nigeria#Īko_eñwu Ẹgba ku ma che òfà oji-etahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oju,_Nigeria#Ẹgba_ku_ma_che_òfà_oji-eta Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oju,_Nigeria#References Wikipídiya: Okehi https://igl.wikipedia.org/wiki/Okehi Climate Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okehi#References Wikipídiya: Okenyi https://igl.wikipedia.org/wiki/Okenyi Okenyi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okenyi#References Wikipídiya: Okey Bakassi https://igl.wikipedia.org/wiki/Okey_Bakassi Okechukwu Anthony Onyegbule odu ki ami one mo nyo'yo chi Okey Bakassi (Ma bi ojo eketa,ochu ekegwa odo1969) efewo Imo state Niajeria. Okey à chi amoné ayin, yanwö chi filmú ge odo 2014, ma di awordu nwu "Onekele ki chi filmú igbo tule" abo ki di awordu le nwu chi Best of Nollywood Awards, odu filmú la chi Onye Ozi. Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okey_Bakassi#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okey_Bakassi#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okey_Bakassi#Linki_ododa Wikipídiya: Okpokwu https://igl.wikipedia.org/wiki/Okpokwu Okpokwu chi Lokà gometí kí dí Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Okpoga ki dẹ eju ọwọ Opata. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okpokwu#References Wikipídiya: Olamaboro https://igl.wikipedia.org/wiki/Olamaboro Olamaboro chi Local Government Area efu southeast yi Kogi State, Nigeria, ki nọmẹ kpai Enugu State mañyi Benue State. Ugbo ki chagboji efu ewo lẹ chi Okpo. Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamaboro#Climati Abo keju mọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamaboro#Abo_keju_mọ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamaboro#References Wikipídiya: Olamide https://igl.wikipedia.org/wiki/Olamide Olamide Gbenga Adedeji ojo ekegwelu ochu eketa odo 1989. Olamide chi eli ya ko ojane Nigeria. Abakwane Kpai Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamide#Abakwane_Kpai_Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamide#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamide#Linki_ododa Wikipídiya: Olu Jacobs https://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs Oludotun Baiyewu Jacobs, (Ma bi ojo ekegwakaa ochu ekebie odo 1942), Oji ukolo odu ku ma mo chi Olu Jacobs, filmú ya che ojane Niajeria. Olu Jacob je chi filmú ugbo wewe, i chi filmú oji He has starred in several British tv series kpai ami county wëwê. Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#Olahi_Nwu Stage (selected)https://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#Stage_(selected) Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#Filmu Filmhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#Film Televisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#Television Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#Linki_ododa Wikipídiya: Olumide Oworu https://igl.wikipedia.org/wiki/Olumide_Oworu Olumide Oworu (Mábi ochù ekegweji ojo ekegwakaa odo 1994), filmú ya acti, ya nwo kele i la nwo chi is model ojane Niajeria. Abakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olumide_Oworu#Abakwanenwu Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olumide_Oworu#Ukolonwu Ami filmú ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olumide_Oworu#Ami_filmú_ki_che Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olumide_Oworu#References Wikipídiya: Omah Lay https://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay | years_active = 2019–present Uchane íle ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Uchane_íle_ñw Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Career Controversyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Controversy Political viewshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Political_views Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Discography Studio albumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Studio_albums Extended playshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Extended_plays Singleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Singles As lead artisthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#As_lead_artist As featured artisthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#As_featured_artist Guest appearanceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Guest_appearances Production discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Production_discography 2018https://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#2018 2019https://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#2019 2020https://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#2020 2021https://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#2021 Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Awards_and_nominations Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#References Wikipídiya: Omala https://igl.wikipedia.org/wiki/Omala Omala chí local government kàa de'fu KOGI state Nigeria, ki dáma kpaí éí north lugbo BENUE RIVER .ùgbo ki chí ugbẹta yi Omala chí efí ewo Abajukolo é efu north Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omala#Climate Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omala#References Wikipídiya: Omala, Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Omala,_Nigeria Omala chì Local Government Area efu Kogi State, Nigeria kilà ni òmè kpài Benue River. Ìlà chi headquarters ei Abejukolo Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omala,_Nigeria#Climati Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omala,_Nigeria#Reference Wikipídiya: Ondo state https://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state Ondo State chi state ki di southwestern efu Nigeria. Ma fu nyi ẹfu ọjọ ko ochù èkejo nolu me’eta efu odo 1976 kwi ẹfu Western State akwobi. Amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#Amone Ami Local governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#Ami_Local_governmenti Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#Ichi Fotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#Foto Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#Linki_ododa Wikipídiya: Orompoto https://igl.wikipedia.org/wiki/Orompoto Orompoto (also spelled Oronpoto) í chí é Alaafin ye kí chí íyají Oyo Empire. kí empire ye kí che chí òfà ñw che deju òwò efu dí ojí abilewa eñini Olu-ane kpaí north-central Nigeria. Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Orompoto#Óhilaà Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Orompoto#References Wikipídiya: Orring https://igl.wikipedia.org/wiki/Orring Ulla Orring (ma fu bí efu óchu ekéla nolu megwelu efu ódò 1926)í chí ene íja ìbe kí kwí oji'ane amenefu éwo Swedish liberal. í chí ene kàà ēfu partí yé í People's Party ye kí ya t'efu ma efu ódò í 1950s. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Orring#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Orring#Linki_ododa Wikipídiya: Osita Iheme https://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme Osita Iheme MFR (Ma bí efu óchu ékéji nolu ojo ogwú efo odo 1982) fílmú yá ché Nigerian ,https://www.maravipost. Ekó Abakwane Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#Ekó_Abakwane_Nwu Úkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#Úkólò Ojima kpaí Awardíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#Ojima_kpaí_Awardí Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#Filmography Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#Linki_ododa Wikipídiya: Otaru Salihu Ohize https://igl.wikipedia.org/wiki/Otaru_Salihu_Ohize Mà bi Otaru Salihu Ohize efu ochu èkeji nolu mèlu efu òdò 1953 tàki ku efu ochu èkègwà nolu ogu ègwà efu òdò 2016) ilà chà chi jàbe ei Nigerian politician. Ìchà jòfè ei Senator for the Kogi Central ei Kogi State kwi òdò 2007 ti 2011. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otaru_Salihu_Ohize#References Wikipídiya: Otukpo https://igl.wikipedia.org/wiki/Otukpo Otukpo chí efęwọ Benue State, Nigeria í dé, í dé éjọ wọ aluméjí Nigeria. Amí ichi kí dọdọ Otukpo chí amí idoma. Afuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otukpo#Afu Ojo Ku ma gwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otukpo#Ojo_Ku_ma_gwa Ulehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otukpo#Ule Amí ugbo kí chi ogbogaga kí dí efewo otukpohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otukpo#Amí_ugbo_kí_chi_ogbogaga_kí_dí_efewo_otukpo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otukpo#References Wikipídiya: Patience Ozokwor https://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor | yearsactive = 1999–present Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#Àbàkwéne Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#Ukolonwu Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#Olahi_Nwu Filmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#Filmú Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#Linki_ododa Wikipídiya: Paul Omeruo https://igl.wikipedia.org/wiki/Paul_Omeruo Colonel Paul Uzoanya N. Omeruo chi soja ki chi agboji Kogi State iko ki Sani Abacha chi joja ki chi agboji Nigeria kwi ochu ẹkẹgweji efu ọdọ 1993 tefu ochu ẹkẹjọ efu ọdọ 1996. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Paul_Omeruo#References Wikipídiya: Pete Edochie https://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_Edochie Chief Pete Edochie, MON (ma bĺ ochú eké ta, ódò 1947) https://en.wikipedia. Ola hi nwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_Edochie#Ola_hi_nwù UKólóhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_Edochie#UKóló odù Amí Fílmú kí dé Fú ñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_Edochie#odù_Amí_Fílmú_kí_dé_Fú_ñ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_Edochie#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_Edochie#External_links Wikipídiya: Peter Obi https://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi Peter Gregory Obi ,Ma bí efu óchu ékébié nolu mégwélà efu ódò 1961 íchí a yanya aja ojane Nigeria kpái íjaibe é yache iche gominà eyi Anambara state kwí efu óchu eketa tefu ochu eke gwa ka efu odo 2006, ochu ekeji tefu ochu ekelu odo 2007, kpai ochu ekefa efu odo 2007 tefu ochu eketa odo 2014. efu ochu ekelu efu odo 2022, ine agaliga eyi ujo ujeju abilewa eyi Labour Party oji President Nigeria eyi odo 2023 íjaibe é president ubi kimu rida kwulo ujeju abilewa eyi Peoples Democratic Party. Egbakwane kapi ukoche wñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Egbakwane_kapi_ukoche_wñ Businessihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Businessi Eko Ijabe Gobinor Kpai Eko ki dago Aboji Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Eko_Ijabe_Gobinor_Kpai_Eko_ki_dago_Aboji_Nigeria Eko Ijabe Ekejihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Eko_Ijabe_Ekeji Eko Ijabe Aboji Nigeria odo 2019https://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Eko_Ijabe_Aboji_Nigeria_odo_2019 Eko Ijabe Aboji Nigeria odo 2023https://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Eko_Ijabe_Aboji_Nigeria_odo_2023 Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#References Wikipídiya: Peter Onumanyi https://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Onumanyi Peter Onumanyi iche Nigerian mathematician. màbi efu òdò 1951 efu ewo Okene, Nigeria. àbàkwéne ilè nwu kpài chekpulu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Onumanyi#àbàkwéne_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_che Ukòlò chekpulu kpàiPhD supervisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Onumanyi#Ukòlò_chekpulu_kpàiPhD_supervision Scholarly journal and professional assessment workhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Onumanyi#Scholarly_journal_and_professional_assessment_work ìlè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Onumanyi#ìlè_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Onumanyi#References Wikipídiya: Phyno https://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno | native_name = Ilíe kpaí uchana elí ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#Ilíe_kpaí_uchana_elí_ñw Artistryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#Artistry Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#Discography Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#Filmography Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#Awards_and_nominations See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#References Wikipídiya: Plateau state https://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state Plateau State chè juwe àbu "unyi èbò kpài ugbo umi". mànyu ogbo ènwu kò jò nyi dàbu ukà, uwo kpài omi àji, kumà là jodu mà Jos Plateau kpài mà chene nuŵewè àlukà a 3. Oji òmèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Oji_òmè Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Climate Geologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Geology Tourismhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Tourism Natural resourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Natural_resources Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#History Governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Government Local government areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Local_government_areas Demographicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Demographics Religionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Religion Attackshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Attacks Transporthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Transport Federal Highwayshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Federal_Highways Other major roadshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Other_major_roads Railwayshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Railways Airporthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Airport Educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Education Languageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Languages Notable peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Notable_people See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Linki_ododa Wikipídiya: Praiz https://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz Praise Ugbede Adejo Ma bi efu ochu ẹkẹta nolu ẹkẹjọ efu ọdọ 1985, Odu ejuma ñwu chi Praiz, Nigeria i kwo Praiz a keli R&B, ya ko ti otakada, kpai I la Che dufu.egba ki amonẹ mi Praiz chi egba ki chẹnẹ ẹkẹta Project Fame West Africa. Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#Ukọlọ 2010–Ta Abajio: Rich & Famouuushttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#2010–Ta_Abajio:_Rich_&_Famouuus Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#Olayi_Nwu Albumuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#Albumu Elihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#Eli Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#Linki_ododa Wikipídiya: Queen's College, Lagos https://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_Lagos Colíegí ye quíní , Colíegí ye quíní abekí Colíegí ye quíní ku ma chí ọwọ ñ tí; Colíégí kí ògbégbale uníbacítíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_Lagos#Colíégí_kí_ògbégbale_uníbacítí amí ísakulu ícolíegí ómuné chíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_Lagos#amí_ísakulu_ícolíegí_ómuné_chí ísakuluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_Lagos#ísakulu amí uníbacítíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_Lagos#amí_uníbacítí ño goó gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_Lagos#ño_goó_ge Wikipídiya: Racheal Oniga https://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga Rachel Oniga ma bi ẹgba kochù ékèlu nolu ogwu nyo méta efu ódò 1957 - ya lékwú efu Odo 2021,í chàné a actí kwí efu ódò 1993) ífímú í che actí ojiane Nigerian í . Àbàkwéne Kpai Unyi Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#Àbàkwéne_Kpai_Unyi_Úkoche Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#Olahi_Nwu Ukwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#Ukwu filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#filmu Go Gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#Go_Ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#References Wikipídiya: Rahama Sadau https://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau | birth_place = Kaduna, Nigeria Olahi Nwu Kpai Úkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Olahi_Nwu_Kpai_Úkolo Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Ukoche Aworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Awordu Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Filmu Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#References Wikipídiya: Ramatu Tijani Aliyu https://igl.wikipedia.org/wiki/Ramatu_Tijani_Aliyu Ramatu Tijani Aliyu (Ma bi ọjọ k'ochu ochu ẹkẹfa nolu ọjọ ẹkẹgweji efu ọdọ 1970), Ukọlọ ki ya che chi ukọlọ Uja-ibe kwi anẹ Igala Kogi State, Nigeria. Ramatu che ch'ukọlọ Minister eyi State FCT Ẹnẹ ki dukọlọ lẹ Ñwu chi agboji Nijiria Muhammadu Buhari ọjọ kochu ẹkẹjọ nolu ọjọ ogwu ñyọwọ ka odo efu ọdọ 2019. Abakwanẹ Kpai Akwọra Uñyi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramatu_Tijani_Aliyu#Abakwanẹ_Kpai_Akwọra_Uñyi_Ñwu Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramatu_Tijani_Aliyu#Ukọlọ Ọlayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramatu_Tijani_Aliyu#Ọlayi_Ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramatu_Tijani_Aliyu#References Wikipídiya: Ramsey Nouah https://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah | birth_place = Lagos, Nigeria Abakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#Abakwanenwu Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#Ukolonwu Awordshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#Awords Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#Personal_life filmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#filmú Filmhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#Film Televisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#Television Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#Linki_ododa Wikipídiya: Rapper https://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper }} Early lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#Early_life Educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#Education Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#Career Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#Personal_life Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#Discography Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#Awards_and_nominations Wonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#Won Nominatedhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#Nominated Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#External_links Wikipídiya: Rashida Bello https://igl.wikipedia.org/wiki/Rashida_Bello Rashida Yahaya Bello chi onobule ejodudu Kogi State, todu ki chi oya gobinor Yahaya Bello. Uchane ile nwu kpai enwu'ẹkọche nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rashida_Bello#Uchane_ile_nwu_kpai_enwu'ẹkọche_nwu Controversyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rashida_Bello#Controversy Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rashida_Bello#References Wikipídiya: Regina Askia https://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia Regina Askia-Williams (Ma bí Imaobong Regina Askia Usoro) efií ewo Lagos ẹgba kochù ékégwéji nolu mégwéfa efu ódò 1967. Ojane Niajeria ma bí, ya chí ífimù I la ñwo chí ukólò unyi assibiti gé. Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia#Fílmù Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia#Linki_ododa Wikipídiya: Regina Askia-Williams https://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams }} eñwu kí cha chahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#eñwu_kí_cha_cha Beauty pageantshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#Beauty_pageants Modelinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#Modeling Actíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#Actí life íle óla wñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#life_íle_óla_wñ Advocacy and medical outreachhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#Advocacy_and_medical_outreach Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#Filmography Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#Linki_ododa Wikipídiya: Regina Daniels https://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels Regina Daniels ,Ma b efu ọjọ ẹkẹgwa ochu ẹkẹgwa efu ọdọ 2000) Regina chi ifimu i ya che ojanẹ Niajeria, I la ñwo ñyaja gẹ. Ọlayi ñwu kpai Uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#Ọlayi_ñwu_kpai_Uñyi_Ukọchẹ UKỌLỌ ÑWUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#UKỌLỌ_ÑWU Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#Filmography Controversyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#Controversy Cyber crime/fraud allegationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#Cyber_crime/fraud_allegation Í che ní òko ódu óko ñwu chí Ned Nwokohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#Í_che_ní_òko_ódu_óko_ñwu_chí_Ned_Nwoko Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#External_links Wikipídiya: Rema https://igl.wikipedia.org/wiki/Rema Rema abekí REMA ma chí ọwọ ño tí : Ùgbohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rema#Ùgbo Amónehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rema#Amóne Eñwu ekubo kía du chekwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rema#Eñwu_ekubo_kía_du_chekwu See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rema#See_also Wikipídiya: Richard Mofe Damijo https://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo Richard Eyimofe Evans Mofe-Damijo (Ma bi ojo ekefa ochu ekebie odo 1961), Odu ki amone mo chi RMD, Ojane Niajeria ya chi filmú, ya ki filmú ene oda i la nwo che ge. RMD che chukolo Commissioner ayi Culture kpai Tourism Efiewo Delta State odo 2009. Abakwane nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Abakwane_nwu Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Ukolonwu Ukolo Ìjabêhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Ukolo_Ìjabê Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Olahi_Nwu Ami Filmu Ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Ami_Filmu_Ki_che TV Showshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#TV_Shows Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Awards_and_nominations Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Linki_ododa Wikipídiya: Richard Sale https://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Sale Richard T. Sale ku ma bi efu ọdọ 1939,. Úkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Sale#Úkolo Aworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Sale#Awordu Otakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Sale#Otakada Olahihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Sale#Olahi Wikipídiya: Riku Morgan https://igl.wikipedia.org/wiki/Riku_Morgan Monday Riku organ chi ene ki cvhi ukolo kpa gwi tNigerian Airforce, Riku nwo chi agboji Defence Intelligence Agency eyi Nigeria kwi July 2015 ti January 2016. Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Riku_Morgan#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Riku_Morgan#References Wikipídiya: Rivers state https://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_state Rivers State, chi state ka ki di efu Ami 36 state ki di ojané Nigeria, River state de efu Ami Niger Delta eju ọwọ southern Nigeria ígbele akwo ubi iche Eastern Region. state, Nigeria|url=https://www. Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_state#Ola_Igbele Rivershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_state#Rivers Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_state#References Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_state#Further_reading Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_state#Linki_ododa Wikipídiya: Robert Hiltzik https://igl.wikipedia.org/wiki/Robert_Hiltzik Robert Hiltzik (born ) í chí agboji adone ñú‘oné efu ódò 1983 yí summer camp slasher ífímú, Sleepaway Camp, ye ki attracted amí alabo cult. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Robert_Hiltzik#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Robert_Hiltzik#Linki_ododa Wikipídiya: Robert Sturdy https://igl.wikipedia.org/wiki/Robert_Sturdy Ma bi Robert Sturdy efu ochu ekefa nolu ógwnyo meji efu ódò 1944, efu efí éwo Wetherby, West Riding ojene Yorkshire) íchene ka efu amí achi jabe ojiane amenefu kí chí British , manyu í nwo chí Parliament European kú bí (MEP) ye kí dí East efu England constituency yeí Conservative Party.í gwu oji edé le kwí éfu ódò 1999 lo tí éfu ódò 2014. Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Robert_Sturdy#Linki_ododa Wikipídiya: Rohan Pradeep Kumara https://igl.wikipedia.org/wiki/Rohan_Pradeep_Kumara Rohan Handunpurage Pradeep Kumara ma bi efu óchu ẹkẹta nolu ọjọ ẹkegwa efu ọdọ 1975, íchi ẹnẹ ki ye arule eyi Sri Lankan ki r'ule 400 Mita eyi abokẹlẹ efu 2004 Summer Olympic Games, ama itule ejodudu le no. Wikipídiya: Roman Catholic Diocese of Idah https://igl.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_Idah | territory = Kogi State Articles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_description Christian organizations established in 1968https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Christian_organizations_established_in_1968 Roman Catholic Ecclesiastical Province of Abujahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Roman_Catholic_Ecclesiastical_Province_of_Abuja Roman Catholic dioceses and prelatures established in the 20th centuryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Roman_Catholic_dioceses_and_prelatures_established_in_the_20th_century Roman Catholic dioceses in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Roman_Catholic_dioceses_in_Nigeria Wikipídiya: Roman Catholic diocese idah https://igl.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_diocese_idah Roman Catholic Diocese of Idah í chí Latin suffragan diocese kí de efu ewọ Idah, Kogi State efu í Ecclesiastical province ye í Abuja, Ojane Nigeria,kí kia juche wñ tí Roman missionary Congregation for the Evangelization of Peoples. Ola igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_diocese_idah#Ola_igbele Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_diocese_idah#References Wikipídiya: Rosaline Meurer https://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer | birth_place = The Gambia Abakwane Kpai Ùkòchénwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#Abakwane_Kpai_Ùkòchénwu Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#Ukolonwu Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#Olahi_Nwu Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#Filmu Filmhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#Film Televisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#Television Awordu kpai nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#Awordu_kpai_nominations Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#External_links Wikipídiya: Rotimi Akeredolu https://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Akeredolu Oluwarotimi Odunayo Akeredolu Ku ma bi ọjọ Kochu ẹkebie nolu ọjọ ka efu ọdọ 1956) Chi ẹnẹ ọda Nigeria kpai arule Uja-ibe ki la chi Governor Ondo State, I woji akpẹtẹ ojọ Kochu ẹkeji nolu ọjọ Ogwu ñyọwọ mẹlẹ efu ọdọ 2017. Akeredolu Ch'i Senior Advocate of Nigeria (SAN) ki ri da ti president Nigerian Bar Association efu ọdọ 2008. Abakwanẹ Kpai Uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Akeredolu#Abakwanẹ_Kpai_Uñyi_Ukọchẹ Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Akeredolu#Ukọlọ See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Akeredolu#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Akeredolu#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Akeredolu#Linki_ododa Wikipídiya: Ruth Kadiri https://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri | birth_place = Benin City, Edo State, Nigeria Àbàkwéne Kpaí Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#Àbàkwéne_Kpaí_Olahi_nwu Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#Ukólò Fílmù kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#Fílmù_kí_ché Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#Awards_and_nominations See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#External_links Wikipídiya: Sabina Umeh-Akamune https://igl.wikipedia.org/wiki/Sabina_Umeh-Akamune Sabina Umeh (ma bí Sabina Ifeoma Umeh, efu ódò 1969) í chí akelí manyu akotakad elí Nigerian, í chí ajofa kejumo efu eñwu kía che omí ìgbéle omemele . Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sabina_Umeh-Akamune#Career Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sabina_Umeh-Akamune#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sabina_Umeh-Akamune#Linki_ododa Wikipídiya: Safiya Hussaini https://igl.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini Safiya Hussaini Tungar Tudu (ma bí ódò 1967)í chí oma onubule Nigerian ku ma condemned tí ukwu todu kí chenwu òya efu odó 2002. Í che bí oma alu kí ma aní óko efu éwo Sokoto, Nigerian state alu kí ola-oda Sharia kakí. ofigbélí kí kwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#ofigbélí_kí_kwo mé góo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#mé_góo_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Linki_ododa Wikipídiya: Saheed Balogun https://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun | birth_place = Kwara State, Niajeria Abakwane kpai ùkòchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#Abakwane_kpai_ùkòché Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#Olahi_Nwu Filmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#Filmú Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#Go_ge External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#External_links Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#References Wikipídiya: Saint Obi https://igl.wikipedia.org/wiki/Saint_Obi }} Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saint_Obi#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saint_Obi#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saint_Obi#Linki_ododa Wikipídiya: Salem University, Lokoja https://igl.wikipedia.org/wiki/Salem_University,_Lokoja Salem University, Lokoja chi onẹ nẹ oji ọla nwi yi Lokoja, Kogi State, Nigeria. Ẹnẹ ki nẹ chi Archbishop Sam Amaga, ki che agboji Salem International Christian Center efu ọdọ 2007 University lẹ kpibe ku ma chukọlọ todu k'amonẹ ku ma mọtakada nyọnyọ kpai ujọ ami agbọla ọjọ ku ma nẹ afu ọjọ ku ma chẹnwu ẹnyọ tefu ilẹ. Agbojihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Salem_University,_Lokoja#Agboji Am'agboji ki bọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Salem_University,_Lokoja#Am'agboji_ki_bọ Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Salem_University,_Lokoja#Ukoche Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Salem_University,_Lokoja#References Wikipídiya: Sam Loco Efe https://igl.wikipedia.org/wiki/Sam_Loco_Efe Sam Loco Efe (ma bi ẹgba kochù ekegweji nolu ojo ogwu nyo mèlu éfu ódò 1945, Sam Loco Efe kwu éfu óchu ékéjo nolu ójó ékébié efu ódò 2011), Mà bī Sam Loco Efeeimwonkiyeke Enugu Nigaríyá. Sam Loco Efe chẹ́nẹ́ kiá chí filmu. Ábágwáná Kpáí Ùnyí Ùkóchẹ́https://igl.wikipedia.org/wiki/Sam_Loco_Efe#Ábágwáná_Kpáí_Ùnyí_Ùkóchẹ́ Àmi Fílmú kí Sam Loco dàfunwnhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sam_Loco_Efe#Àmi_Fílmú_kí_Sam_Loco_dàfunwn UKUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sam_Loco_Efe#UKU Wikipídiya: Samuel Adesina https://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Adesina Samuel Adesina (1958–9 – ochu ekeji ojo ogwunyomele odo 2014) Ijabe ya che ojane Niajeria. Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Adesina#Ukolo_Ijabe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Adesina#References Wikipídiya: Samuel Jemigbon https://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Jemigbon Samuel Sunday Jemigbon (ku ma bi ọjọ ẹkẹlẹ efu ochu ẹta efu ọdọ 1934 ki kwu ọjọ ẹkẹgwebie ochu ẹkẹfa efu ọdọ 2009) chi agbọla ọjọ ki la ch'agboji Western/Northern Area (LAWNA) Territory yi Lagos kpai arọne agboji yi The Apostolic Church Nigeria. ỌLAYIhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Jemigbon#ỌLAYI UKWUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Jemigbon#UKWU Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Jemigbon#References Wikipídiya: Samuel Kane https://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane Samuel Kane (né McGlashan; ma bi ẹgba kochù éke gwaka nolu ọjọ ogwu-egwa eke gwaka efu odo 1968) Kane chi filmu enefu ya che, i la nwo keli, , kpamani talent agent ge. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#Abakwane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#Ukolo Olahihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#Olahi Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#Filmu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#Linki_ododa Wikipídiya: Samuel Ortom https://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom Samuel Ioraer Ortom (; che ẹgba kochù ekélé nolu ogwu nyo éfu ódò 1961) í chí ene ka efu ama chí úja -íbe efu Naijerya,amnyu ayaja elíle kpai éne , administrator kpayí ene kía achí eñwu ñamone. Onwu ño chí agbojí efu chukọlọ oda ye State ,Etta kpayí elee kpaí ene kia achí ajía eñwu óko Jane efu Naijerya ẹgba òfà ene ejuodudu achí oda kí chí agbojí kpakpoo Goodluck Jonathan. Àbàkwéne ñwu kpai ótakada kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#Àbàkwéne_ñwu_kpai_ótakada_kí_che Ola íle íje íbe ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#Ola_íle_íje_íbe_ñwu Philanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#Philanthropy Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#Awards See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#References Wikipídiya: Sara Forbes Bonetta https://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta Amoné a ñwo dí Sara Forbes Bonetta, Sally Forbes Bonetta, (Eko kù ma bi chi ódò 1843 – ojo ékégwélù ochu ékéjo, I la gwu ódò 1880), Sara chí goddaughter Queen Victoria. Sera chí oma onu clani Egbado ané abo Yoruba kí dí west Africa West Africa. Olayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#Olayi_Ñwu Eko ki Captain Forbes wi Efewo Dahomeyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#Eko_ki_Captain_Forbes_wi_Efewo_Dahomey Oko kpai ami omahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#Oko_kpai_ami_oma ukwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#ukwu Fotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#Foto Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#References Wikipídiya: Sasha https://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha Sacha, Sasha, abekí Sascha ku ma chí ọwọ nrú tí : Amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#Amone Musicianshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#Musicians Animalshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#Animals Arts, entertainment, and mediahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#Arts,_entertainment,_and_media Other useshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#Other_uses See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#See_also Wikipídiya: Segun Arinze https://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze Segun Arinze Odu ki attah nwu kpai iye nwu du nwu alu ku ma bi chi Segun Padonou Ainama bi efu odo 1965 ma bi, filmu ya acti ojane Niajeria ya nwo keli ge. Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Abakwane_Kpai_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Ukolo Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Filmu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Linki_ododa Wikipídiya: Seth Sunday Ajayi https://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_Ajayi Seth Sunday Ajayi màbi ojo kochu èkèlu nolu mègwèfà, efu òdò 1943) ichi Nigerian scientist, scholar kpài ènè eju ododu efu African Professor ei èlà efoko Wildlife Ecology. àbàkwànè ilè nwu kpài chekpulu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_Ajayi#àbàkwànè_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_che Ukòlòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_Ajayi#Ukòlò ùtenehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_Ajayi#ùtene FAO OTakada ki go ki go dufuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_Ajayi#FAO_OTakada_ki_go_ki_go_dufu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_Ajayi#References Wikipídiya: Seyi makinde https://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makinde Oluseyi Abiodun Makinde ( ma bi ọjọ Ogwu ñyọwọ mẹlu ọchu Ẹgweji efu ọdọ 1967) chi Nigerian engineer, añyaja kpai arule Uja-ibe ki chi ẹnẹ ki chukọlọ uñwa governor yi Oyo State efu ọdọ 2019. Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makinde#Early_life_and_education Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makinde#Olahi_nwu Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makinde#Go_ge External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makinde#External_links Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makinde#References Wikipídiya: Shaibu Atadoga https://igl.wikipedia.org/wiki/Shaibu_Atadoga Ibrahim Shaibu Atadoga () Ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹgweji nolu ọjọ ogwu ẹgwa ñyọwọ ka efu ọdọ 1958 chi uñyi ọda ya ch'ukọlọ ojanẹ Nijiria. I la ñwọ ch'aboji uñyi ọda ku ma dọ customary court of appeal ki dẹ Ojanẹ Kogi State ugbo ki kwo chi Akpacha efu ewo Omala LGA Kogi State https://www. ABAKWANẸ Kpai UKỌLỌhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shaibu_Atadoga#ABAKWANẸ_Kpai_UKỌLỌ UKWUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shaibu_Atadoga#UKWU Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shaibu_Atadoga#References Wikipídiya: Shan George https://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George | birth_place = Abakwane kpai Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#Abakwane_kpai_Ukolo filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#filmu Soapshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#Soaps Filmshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#Films Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#Linki_ododa Wikipídiya: Sharon Ooja https://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja Sharon Ooja Egwurube (Ma bí ojo ékéfa,ochù ékélé ódò 1991) ojane Nigerian ya chí fílmù. Amó óné mó nyo'yo alu ki ódù ñwù chí "Shalewa" éfí filmu Skinny Girl in Transit. Biographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#Biography Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#Filmography TV showshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#TV_shows Movieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#Movies Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#Awards_and_nominations Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#References Wikipídiya: Sheriff Oborevwori https://igl.wikipedia.org/wiki/Sheriff_Oborevwori Ma bí Rt. Hon. Abakwane Kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sheriff_Oborevwori#Abakwane_Kpaí_Ukoche Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sheriff_Oborevwori#Ukolo_Ijabe Olayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sheriff_Oborevwori#Olayi_Ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sheriff_Oborevwori#References Wikipídiya: Shuaibu Audu https://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu Ma bi Shuaibu Abubakar Audu ochu ékégwaka nolú míefa, unyi Oko ya chí ukolo kpaí ijabe. Shuaibu chí minister ayí minister Steel Development gwí ochu ékéjo ódò 2023. Abakwane Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#Abakwane_Kpai_Unyi_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#Ukolo Stanbic IBTC (2013 — 2023)https://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#Stanbic_IBTC_(2013_—_2023) Ijabe (2023)https://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#Ijabe_(2023) Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#Olayi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#References Wikipídiya: Siminialayi Fubara https://igl.wikipedia.org/wiki/Siminialayi_Fubara Ma bi Amaopusenibo Siminalayi "Sim" Joseph Fubara ochu ejodudu nolu mi ogwu nyo mejo odo 1975), fabara chi Gobinor Rivers State. He previously served as accountant general of the Rivers State, Nigeria. Abakwane Kpai ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Siminialayi_Fubara#Abakwane_Kpai_ukoche Projectshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Siminialayi_Fubara#Projects OlahI Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Siminialayi_Fubara#OlahI_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Siminialayi_Fubara#References Wikipídiya: Sinatu ojikutu https://igl.wikipedia.org/wiki/Sinatu_ojikutu Alhaja Sinatu Aderoju Ojikutu Ch'i aroné góminar yí Abakwane Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sinatu_ojikutu#Abakwane_Kpai_Unyi_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sinatu_ojikutu#Ukolo Wikipídiya: Smart Adeyemi https://igl.wikipedia.org/wiki/Smart_Adeyemi Smart Adeyemi (Ma bi ọjọ ẹkẹgwẹjọ efu ochu ẹkẹjọ efu ọdọ 1960 efu ewo Iyara ki dẹ Ijumu Local Government Area ojanẹ Kogi State ) Ma chi dago uña Senator Kogi West constituency Kogi State, Nigeria. I chanẹ ukolo Senator ọjọ k'ochu ẹkẹlu nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 2007 a member of the APC. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Smart_Adeyemi#Abakwane Ukólò Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Smart_Adeyemi#Ukólò_Ijabe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Smart_Adeyemi#References Wikipídiya: Sola Fosudo https://igl.wikipedia.org/wiki/Sola_Fosudo Sola Fosudo (Ma bί όdò 1958) ojané Nigerian i gwo, filmu ya acti, manwu ya ka amone alu ku ma chi filmu ge.https://web. Abakwane nwu manwu ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sola_Fosudo#Abakwane_nwu_manwu_ukolo filmu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sola_Fosudo#filmu_ki_che Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sola_Fosudo#References Wikipídiya: Stephanie Okereke Linus https://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_Linus Stephanie Okereke Linus (Ma bi Stephanie Onyekachi Okereke; ojo ekeji ochu ekegwa odo 1982) ojanw Niajeria ya chi filmu, i la nwo ka nwi amone alu ku ma chi filmu le i la nwo chi modelu egba ka ge. Stephanie che gbi awordu wewe, ami awordu ki gba chi odo 2003 Reel Awordu(onobule ki acti filmu le nwo nwo odo le), odo 2006 Afro Hollywood Awordu(onobule ki acti filmu le nwo nwo odo le), ma la nwo do te fu abo ku ma dugbe gbi awordu onobule ki acti filmu le nwo nwo odo le, abo ku ma do odu nwu tefu abo ku ma gbi awordu chi Africa Movie Academy Awards efo odo 2005, 2009 kpai 2010. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_Linus#Abakwane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_Linus#Ukolo Olayenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_Linus#Olayenwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_Linus#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_Linus#Linki_ododa Wikipídiya: Stephen Makoji Achema https://igl.wikipedia.org/wiki/Stephen_Makoji_Achema Stephen Makoji Achema Ma bi égba k'òchu ékefa nolu ojo ekegwelu efu odo 1947; ẹgba ki kwu chi efu ochù ekefa nolu ekelu efu odo 1999 Ojane Niajeria ya chukolo ijabe, ichi ñwu chí Ígalàá í che. Akwora unyi ki kwo chi Andrew Achema Oyibo, ofe igbali ki kwo chi Ayija Aleji efí ewo Igalamela Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephen_Makoji_Achema#References Wikipídiya: Stephen Skipsey Hughes https://igl.wikipedia.org/wiki/Stephen_Skipsey_Hughes Ma bí Stephen Skipsey Hughes ojo ékégwéla ochù ékéjo ódò 1952, ęfęwo Sunderland, efi country Durham) enefu British I chę I la nwo defu abo ijabe Labour Party, I defu European Parliament (MEP) gwí ódò1984 atí ódò 2014. Olahi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephen_Skipsey_Hughes#Olahi_Ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephen_Skipsey_Hughes#References Wikipídiya: Suleja https://igl.wikipedia.org/wiki/Suleja Suleja chí efí ka kí dí ójàné Niger State, Nigeria,(2016) íchí local government area,ki de efu north 260,240, Economihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Suleja#Economi Afuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Suleja#Afu Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Suleja#Ola_Igbele Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Suleja#References Wikipídiya: Sunday Awoniyi https://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Awoniyi Mopa chi ẹfẹwo ka ki di Nigerian state ẹyi Kogi. Ete Mopa chi ("imo papo" Yi alu Yoruba), ki chi amone ku ma ni'bẹ katẹ. Ami enwu akoko ki di ẹfu anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Awoniyi#Ami_enwu_akoko_ki_di_ẹfu_ane Oyialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Awoniyi#Oyiala Abo k'ẹjumahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Awoniyi#Abo_k'ẹjuma Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Awoniyi#References Wikipídiya: Sunday Omobolanle https://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Omobolanle Sunday Omobolanle aka Papi Luwe , MON (Ma bi efu ochu ekegwa nolù ojo ejodudu efu odo, 1954) ojane Niajeria ya chi filmu ayin, i la nwo ki filmu ge. THISDAY LIVE |website=www. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Omobolanle#Abakwane Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Omobolanle#Filmu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Omobolanle#References Wikipídiya: Taiwo Ajai Lycett https://igl.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai_Lycett Taiwo Ajai-Lycett (Ma bi éfu óchu ékéjí nolu ojo eketa efu odo 1941) filmú ya che ojané Niajeriaukolo ki ya che che wëwê Taiwo a chukolo ugbo ku ma ki inabali, i defi abo ku ma chi filmú ojané nigeria, i la chukolo oji TV ge."African women stole the show" (17 January 1976). ÓLAYI Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai_Lycett#ÓLAYI_Nwu Ukolo Filmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai_Lycett#Ukolo_Filmú Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai_Lycett#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai_Lycett#Linki_ododa Wikipídiya: Tajudeen Adeyemi Adefisoye https://igl.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye Tajudeen Adeyemi Adefisoye Ma bi efu óchu ékéjo nolu ojo eketa efu odo 1984.Ene ijabe i che. Abakwane Kpai ukocheMahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#Abakwane_Kpai_ukocheMa Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#Ukolo_Ijabe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#External_links Wikipídiya: Tamara Eteimo https://igl.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo Tamara Eteimo (Ma bi ochu ekelu ojo ogwunyomele odo, 1987), odu ki amo ne mo chi Tamara Jones, Eli ya ko ya nwo chi filmu ge. Eko ki chane chi filmu che egba ki ji Next Movie Star. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#References Wikipídiya: Tanimowo Ogunlesi https://igl.wikipedia.org/wiki/Tanimowo_Ogunlesi Tanimowo Ogunlesi (1908–2002) í chí enekaa akwubi kía ñeju kí uyogba kí de Nigerian women's rights kpaí agbojí ye í abobule anyogba efu újo údama . í chí enekaa kí chí agbojí kía ní abobule móne ëgbe eñwu kpai onwu chí uchane àbàkwéne ye í National Council of Women's Societies, í chí onubule kía gbojí ojiane coutrí í ye organization. íle nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tanimowo_Ogunlesi#íle_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tanimowo_Ogunlesi#References Wikipídiya: Tarka, Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Tarka,_Nigeria Tarka chi Local Government Area yi Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Wannune. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tarka,_Nigeria#References Wikipídiya: Tayo Alasoadura https://igl.wikipedia.org/wiki/Tayo_Alasoadura Omotayo Alasoadura (Ma bi ojo ekegweji ochu ekejo odo1949) I defu abo Ijabe ojane Niajeria. Oboji Niajeria Buhari di minister nwu Minister abo stati nwi Niger Delta. Abakwanenwu kpai ùkòché nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tayo_Alasoadura#Abakwanenwu_kpai_ùkòché_nwu Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tayo_Alasoadura#Ukolonwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tayo_Alasoadura#References Wikipídiya: Terry G https://igl.wikipedia.org/wiki/Terry_G Ma bi Gabriel Oche Amanyi ojo eke Egwẹbie ẹfu ochu ẹkẹta ẹfu ọdọ 1986, odu eli nwu chi Terry G. Terry G chi eli ya ko Nigeria kpamani record executive. Íleñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Terry_G#Íleñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Terry_G#References Wikipídiya: Thomas Aguiyi-Ironsi https://igl.wikipedia.org/wiki/Thomas_Aguiyi-Ironsi Thomas Aguiyi-Ironsi (mábi odo 1953) íchí Nigerian politician kpai diplomat, yachí minister of state for Defence akwubi. Onwú chí oma military leader akwubi Major General Johnson Aguiyi-Ironsi, yá nwöchi ambassador áyi Togo takí President Olusegun Obasanjo di appointment nwuki succeeded Roland OritsejafokichíeMinister áyiof statr Defence. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Thomas_Aguiyi-Ironsi#References Wikipídiya: Timi Alaibe https://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe Timi Alaibe (Ma bí ochù ékéfa ojo ékégwa ódò 1962) ene ijabe I che ojane Niajeria. I chi Managing Director, Niger Delta Development Commission (NDDC) Abakwane Kpai Akwora Unyi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#Abakwane_Kpai_Akwora_Unyi_Ñwu Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#Unyi_Ukoche Ukoche Primaryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#Ukoche_Primary Ukoche Secondaryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#Ukoche_Secondary Unyi Ukoche utogbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#Unyi_Ukoche_utogba Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#Ukólò Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#References Wikipídiya: Tinapa resort https://igl.wikipedia.org/wiki/Tinapa_resort Tinapa ch'ugbo ku ma ñyaja mañyi imijọ ki dẹ eju ọwọ North efu Calabar municipality, Cross River State, Nigeria ki dama kpai Calabar Free Trade Zone. Ma fu kọ lugbo ọla mẹlẹ ki chiPrivate Public Partnership (PPP) ki Government adu ñyọgba efu Cross River State. Ẹñwu ekwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tinapa_resort#Ẹñwu_ekwu Ọhiala ẹñwu ku ma chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tinapa_resort#Ọhiala_ẹñwu_ku_ma_che Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tinapa_resort#References Wikipídiya: Tiv people https://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people Abo Tiv (gbaki Tiiv) chi abo Tivoid ethnic group ma ché. Abo Tiv dabi 5% amone kù ma dí Nigeria chakadu, Ma dabi amone mí Òdulugwu mégwélu ojane Nigeria kpai Cameroon. Ola Igbéléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Ola_Igbélé Eko kù ma dama kpaí amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Eko_kù_ma_dama_kpaí_amone Icholohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Icholo Ugbo (A'nger)https://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Ugbo_(A'nger) Ujenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Ujenwu Iya chihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Iya_chi Ugbo ku ma jòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Ugbo_ku_ma_jò Benue statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Benue_state Nassarawa statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Nassarawa_state Plateau statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Plateau_state Taraba statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Taraba_state Cross River statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Cross_River_state Cameroonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Cameroon Abo ogbogaga Kí dí Ane Tivhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Abo_ogbogaga_Kí_dí_Ane_Tiv Abo kù ma chi Ukólò sojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Abo_kù_ma_chi_Ukólò_soja Abo sportuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Abo_sportu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#References Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Further_reading Wikipídiya: Tomi Odunsi https://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_Odunsi Tomi Odunsi Fadina (mábi 24 May 1987) íchí Nigerian television actress, singer, kpai songwriter, amoné mö nyo'yo efí filmú kiche "Salewa" efi television series, Tinsel, popular African soap opera. Abakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_Odunsi#Abakwanenwu Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_Odunsi#Ukolonwu Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_Odunsi#Filmography Enwu omunê ki chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_Odunsi#Enwu_omunê_ki_ché Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_Odunsi#References Wikipídiya: Ton Sijbrands https://igl.wikipedia.org/wiki/Ton_Sijbrands | birth_place = Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ton_Sijbrands#References Wikipídiya: Toni Tones https://igl.wikipedia.org/wiki/Toni_Tones Gbemi Anthonia Adefuye ma ñwo do Toni Tones ojane Niajeria I gwò. Ené kí ya kí inabali I Che ya ñwo chi filmù manyí ya ñwo dí foto gé odo 2020 ma do ódù ñwu téfu abo kù ma dí Best Supporting Actress efí Africa Magic Viewers' Choice Awards. Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toni_Tones#Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toni_Tones#References Wikipídiya: Tonto Dikeh https://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh Tonto Charity Dikeh (mábi 9 June 1985) íchíNigerian actress, singer, songwriter, kpai humanitarian. efíodo 27 August 2000, Tonto Dikeh chané foundation nwu, the Tonto Dikeh Foundation. Filmú kpai televisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#Filmú_kpai_television Ali âkônwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#Ali_âkônwu Abakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#Abakwanenwu Oligichí olayenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#Oligichí_olayenwu Amenwu ojima nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#Amenwu_ojima_nwu ELihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#ELi Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#Filmu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#External_links Wikipídiya: Tope Tedela https://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_Tedela Temitope Christopher Tedela (mábi 5 June 1990) íchí Nigerian actor kpai producer. íche gbí ojima wëwê kpai award wëwê tedú ukolonwu meh, ami ojima le chi Africa Magic Viewers Choice Award, Nigeria Entertainment Award, Best of Nollywood Award kpai Nollywood Movies Award. Abakwanenwu kpai ùkòché nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_Tedela#Abakwanenwu_kpai_ùkòché_nwu Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_Tedela#Ukolonwu Ukolo omunê nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_Tedela#Ukolo_omunê_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_Tedela#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_Tedela#External_links Wikipídiya: Toyin Abraham https://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham Toyin Abraham Ajeyemi (Ma bi Olutoyin Aimakhu; ojo ekelu ochu ekela odo 1982). filmu ya che ojane Nigeria Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#Ukolonwu Filmu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#Filmu_ki_che Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#References Wikipídiya: Toyin Raji https://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji | hair_color = Brown Miss Universe 1995https://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#Miss_Universe_1995 Miss World 1995https://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#Miss_World_1995 Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#Personal_life See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#Linki_ododa Wikipídiya: Tunde Ogbeha https://igl.wikipedia.org/wiki/Tunde_Ogbeha Ma bi Jonathan Tunde Ogbeha ochu ekela nolu ejodudu odo 1947 ukolo ki ya che chi ukolo ijabe ojane Nigeria, i la nwo chi gobinor soja ki chi ukolo efewo Akwa Ibom State manyi Bendel State eko ki General Ibrahim Babangida (1985–1993) chi aboji Nigeria. Alu ki democracy wi ojane Nigeria ma fu chi dago ki senator e Kogi West eyi Kogi State gwi ochu ekelu odo 1999 ati ochu ekelu odo 2007. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tunde_Ogbeha#Abakwane Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tunde_Ogbeha#References Wikipídiya: Twins Seven Seven https://igl.wikipedia.org/wiki/Twins_Seven_Seven Twins Seven Seven, màbi Omoba Taiwo Olaniyi Oyewale-Toyeje Oyelale Osuntoki (màbi efu ochu èkètà nolu mètà efu òdò 1944 ti efu ochu èkèfà nolu 16 efu òdò 2011) ilà chòmà Nigerian painter, sculptor kpài musician. Ìlà nwò chi itinerant singer kpài tàki chànè ukòlò Eli ekò artist, oko uche òkòlò nwu eju ododu là chi efu òdò 1964 ki che Mbari Mbayo workshop kumà che efu Ulli Beier kpài Georgina Beier efu Osogbo. àkwàrà unyi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Twins_Seven_Seven#àkwàrà_unyi_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Twins_Seven_Seven#References Wikipídiya: Türker Armaner https://igl.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrker_Armaner Türker Armaner( Ku ma bi ọjọ ẹkebie efu Ochu ẹkẹlẹ, efu ọdọ 1968 yi Istanbul) chi akọtakada ki defu ewo Istanbul, philosopher, kpai translator.I ch'ukọchẹ universitie yi Hacettepe, Boğaziçi, kpai Bergen ọgba ta ki chi PhD degree ñwu efu ọdọ 2002 yi Paris 8 University (Saint Denis)WorldCat item entry with a thesis "Le concept de l'Etat politique chez Fichte". Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrker_Armaner#References Wikipídiya: Ukum https://igl.wikipedia.org/wiki/Ukum Ukum chi Local Government Area yi Benue State, Nigeria. Ki nẹ anẹ 1,514 í míllí mé (585 sq mi) kpai uwewe amonẹ ñwu chi 216,930 dabi alu ki ekaluka ọdọ 2006 ka. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukum#References Wikipídiya: Umar Namad https://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_Namad Umar Namadi (ma bi efu ochu ẹkẹlẹ efu ọdọ 1963) chi Nigerian accountant kpai politician ki chi governor Jigawa State. He served as the deputy governor of Jigawa State kwefu ochu ẹkẹlu efu ọdọ 2019 kpai Ochu ẹkẹlu efu ọdọ 2023. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_Namad#Abakwane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_Namad#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_Namad#References Wikipídiya: University of Abuja https://igl.wikipedia.org/wiki/University_of_Abuja The University of Abuja chi tertiary institution ki di ẹfí ewo Abuja ugbẹta Nigerian , Abuja. Efu óchu efu ódò 1988 onwu ma du da go (under Decree No. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/University_of_Abuja#References Wikipídiya: Ushongo https://igl.wikipedia.org/wiki/Ushongo Ushongo chi Local Government Area yi Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Lessel, Ushongo Lócàl gometí ki dí Benue State. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ushongo#References Wikipídiya: Usman Oyibe Jibrin https://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_Oyibe_Jibrin Usman Oyibe Jibrin, (màbi efu ochu èkèlà nolu 16 efu òdò 1959) ilà chòmà Nigerian Navy vice admiral ènè 21st efuChief of the Naval Staff. tàkumà di unyà ei Chief of the Naval Staff, he was the Chief of Logistics kpài Director eiTraining, Defence Headquarters Abuja nwu. àbàkwéne ilè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_Oyibe_Jibrin#àbàkwéne_ilè_nwu Uche ei Navalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_Oyibe_Jibrin#Uche_ei_Naval Awards and decorationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_Oyibe_Jibrin#Awards_and_decorations Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_Oyibe_Jibrin#References Wikipídiya: Usman ododo https://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_ododo Ahmed Usman Ododo (kumà bi efu ochu èkeji nolu mebie efu òdò1982) I là chòmà Nigerian ei ki che àķàlukà òkò kpài àchìjàbe ki là chi governor-elect of Kogi State. ilà defu ujò All Progressives Congress. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_ododo#References Wikipídiya: Utugwang Irungene Afrike https://igl.wikipedia.org/wiki/Utugwang_Irungene_Afrike Putukwam (Utugwang-Irungene-Afrike) ī chí ye í Bendi language kí de'fu Obudu LGA, Cross River State, Nigeria. Dialectshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Utugwang_Irungene_Afrike#Dialects Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Utugwang_Irungene_Afrike#References Wikipídiya: Valery Afanassiev https://igl.wikipedia.org/wiki/Valery_Afanassiev Valery Afanassiev ( Valerij Pavlovič Afanasiev; ma bi efu óchu ékéjo nolu ekela efu ódò 1947, Valery chi Russian pianst writer kpamani conductor i ché Olahihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Valery_Afanassiev#Olahi Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Valery_Afanassiev#Ukolo Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Valery_Afanassiev#Linki_ododa Wikipídiya: Vandeikya https://igl.wikipedia.org/wiki/Vandeikya == Vandeikya == Vandeikyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vandeikya#Vandeikya Adi'ko eñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vandeikya#Adi'ko_eñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vandeikya#References Wikipídiya: Vector https://igl.wikipedia.org/wiki/Vector Vector most often refers to: Mathematics and physicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Mathematics_and_physics Molecular biologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Molecular_biology Computer sciencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Computer_science Transportationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Transportation Vehicleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Vehicles Aircrafthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Aircraft Nautical vesselshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Nautical_vessels Automotive vehicleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Automotive_vehicles Other transportationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Other_transportation Entertainmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Entertainment Characters and fictional elementshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Characters_and_fictional_elements Gameshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Games Musichttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Music Literaturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Literature Businesshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Business Other useshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Other_uses See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#See_also Wikipídiya: Weird MC https://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC | birth_place = England Uchane íle -nwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#Uchane_íle_-nw Íchanaa elí ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#Íchanaa_elí_ñw 1990-1996: Early careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#1990-1996:_Early_career 1997: Simply Weirdhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#1997:_Simply_Weird 2006: After the Stormhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#2006:_After_the_Storm Other workhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#Other_work Award and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#Award_and_nominations Nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#Nominations Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#References Wikipídiya: Weruche Opia https://igl.wikipedia.org/wiki/Weruche_Opia Reanne Weruche Opia (Ma bí efu ochù ékéle nolu ojo ékégwaka efu ódò 1987) Ojene amanefu Britain kpaí Niajeria I kwò, í ífímù o nwi ya ché, I la no te enwu gé. I ñwu ni ugbo kù ma từ ukpo kù ma doJesus úkpó Junkie . Àbàkwéne Kpaí Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weruche_Opia#Àbàkwéne_Kpaí_Unyi_Ukoche Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weruche_Opia#Ukólò Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weruche_Opia#References Wikipídiya: White carrots https://igl.wikipedia.org/wiki/White_carrots Mache neke d'icarotu efufu ki: D'eju gemi gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/White_carrots#D'eju_gemi_ge Wikipídiya: Wilfred Chikpa Anagbe https://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_Anagbe Wilfred Chikpa Anagbe (ku ma bi efu ọdọ 1965) chi Nigerian prelate yi Catholic Church Nigeria, kia ch'ukọlọ uña bishop yi Diocese of Makurdi. Ma du dago uña coadjutor bishop yi Makurdi efu ọdọ 2014,https://peoplepill. Ukwu am'agbola-ọjọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_Anagbe#Ukwu_am'agbola-ọjọ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_Anagbe#References Wikipídiya: Wilfred Chikpa Anagbee https://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_Anagbee Wilfred Chikpa Anagbe (ma bí efu ódò 1965) í che Naijerya prelate efu yé í aladí catolic , í chukọlọ ye í attama ogijo efu yé Diocese of Makurdi. Ma chi oñwu coadjutor bishop efu Makurdi efu ódò 2014, kpaí í gbagwu tí offící yé attama ogijo efu ódò 2015. Persecution of Christianshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_Anagbee#Persecution_of_Christians Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_Anagbee#References Wikipídiya: William Amove Avenya https://igl.wikipedia.org/wiki/William_Amove_Avenya William Avenya (ma bí efu óchu ékéfa nolu ogwu nyo kàà ēfu ódò 1955) íchí tattama yé Naijerya efu ye aladí catolic, ene kí chí attama ogijo ye diocese of Gboko, Nigeria. Avenya í chí ene ejuodudu efu ama attama ogijo kwí ẹgba Ku ma nyí ugbẹta efu óchu ekegwaejí nolu nyo ògwu nyo mele efu ódò 2012. àbàkwéne ñwu kpai úkoche ótakada kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/William_Amove_Avenya#àbàkwéne_ñwu_kpai_úkoche_ótakada_kí_che Úché olaòjohttps://igl.wikipedia.org/wiki/William_Amove_Avenya#Úché_olaòjo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/William_Amove_Avenya#References Wikipídiya: WizzyPro https://igl.wikipedia.org/wiki/WizzyPro Nifu Haruna, odu yàngà nwu chi stage name WizzyPro ilà chòmà Nigerian record producer kpài sound engineer. odu òdà kilà che ki àmonè mònò chi "Emergency", màlà WizzyPro chi dàgo todu kiche producer ei Patoranking's odu òkòlò eju odudu kilà chenwu chi "Alubarika" owu là jènwu àmonè mo nyòyò i. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/WizzyPro#References Wikipídiya: Women's War https://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War Uja ki abo onobule Aba ja chi odo 1929 (Igbo: Ogu Umunwanyi; Ibibio: Ekong Iban) was a period of unrest in colonial Nigeria over November 1929. Eko ku ma ji uja le ji eko ki abo bule ku ma gwi Bende District, Umuahia manyi ojane ami Igbo wewe loti ojane Oloko na ka nwi ami Warrant Chiefs, ojane omo ka ki ni ma je n todu ku ma ku ma ma je di u nwa wi abobule efi govermenti abobule ki dama ku ma ka ki ni ma je ni gwi ethic group mefa six (Igbo, Ibibio, Andoni, Ogoni, Efik, manyi Ijaw). History of women organizing in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#History_of_women_organizing_in_Nigeria Events and causeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Events_and_causes Olokohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Oloko The Oloko Triohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#The_Oloko_Trio The legacy of Nwanyeruwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#The_legacy_of_Nwanyeruwa Madam Mary Okeziehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Madam_Mary_Okezie Other major figureshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Other_major_figures Means of protest/protest strategieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Means_of_protest/protest_strategies Aba commission of enquiryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Aba_commission_of_enquiry Resultshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Results Name discrepancyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Name_discrepancy See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#References Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Further_reading Wikipídiya: World health organisation https://igl.wikipedia.org/wiki/World_health_organisation World Health Organization (WHO) chi oji ukolo ka chi chi ogbagaga ẹyi abo United Nations, oji ukolo WHO chi ohi ukolo ki kwo nyi international public health. Ugbo ki headquarter nwu de chi oji ewo Geneva, Switzerland. Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/World_health_organisation#Ola_Igbele Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/World_health_organisation#References Wikipídiya: Wukari https://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari Wukari chí Local Government Area efí ewo Taraba State, Nigeria. Efí ewo ki chi aboji chi Wukaki ki dí ejona A4 highway. Efí ewọ Wukarihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#Efí_ewọ_Wukari AFUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#AFU Unyí Ukochęhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#Unyí_Ukochę Unyi ukọchę utogbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#Unyi_ukọchę_utogba Ami unyí ukoche èdo megwejí kí dí Wukarihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#Ami_unyí_ukoche_èdo_megwejí_kí_dí_Wukari Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#References Wikipídiya: Wuraola Esan https://igl.wikipedia.org/wiki/Wuraola_Esan Chief Wuraola Adepeju Esan (1909–1985) í chí àkone eñwu Nigerian , feminist kpaí íje-be . Í che né kí che dama ko la ije íbe amí ye traditional aristocrat lugbo úché éja adabí ye iyalode ye Ibadan. Biographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wuraola_Esan#Biography Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wuraola_Esan#Early_life_and_education Political careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wuraola_Esan#Political_career Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wuraola_Esan#References Wikipídiya: X-Men https://igl.wikipedia.org/wiki/X-Men X-Men. Wolverine. Wikipídiya: Yagba East https://igl.wikipedia.org/wiki/Yagba_East Yagba East chi Local Government Area ki di ẹfu Kogi State, Nigeria. Headquarter nwu di efù ewó Isanlu ojí A123 highway, kpamani ì chè gba nyọ'wọ kpaì Okun people. Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yagba_East#Reference Wikipídiya: Yagba West https://igl.wikipedia.org/wiki/Yagba_West Yagba West chi Local Government Area ka ki di ẹfu Kogi State, Nigeria, ẹju ọwọ west ẹyi state le adjoining Kwara State. headquarters nwu di efù ewó Odo Ere. Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yagba_West#Reference Wikipídiya: Yahaya Bello https://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Bello Yahaya Adoza Bello ma bi ẹgba ko’chu ẹkẹfa nolu ọjọ mẹgwẹjọ efu ọdọ 1975 Bello chi añyaja kpai arule uja-ibe i che ojanẹ Nijiria. I la chi agboji Kogi State kwefu ọdọ 2016. Abakwanẹ ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Bello#Abakwanẹ_ñwu_kpai_Ukọchẹ Ukọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Bello#Ukọlọ_Uja-ibe Major achievements in officehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Bello#Major_achievements_in_office Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Bello#References Wikipídiya: Yemi Osibajo https://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Osibajo Oluyemi Oluleke Osinbajo (kuma bi ọjọ kí ejọ ,efu ochu March ọdọ 1957). Osinbajo chí ukolo ene oda í che ojane Nigerian, i la nwo chi professor, kpamani ya nwo chi ukolo Ijabe ke. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Osibajo#References Wikipídiya: Yemi Shodimu https://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu Yemi Shodimu ,mi bi éfu óchu ejuodudu nolu ogwu nyo ke méla efu ódò 1960, ichi achí dràmá alí íyají , manyu í ya chene kíya akóla oji tv kpaí ene kíya dí ífímu ña àmone gé.https://en. Àbàkwéne kwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#Àbàkwéne_kwu Úkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#Úkolo Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#Filmu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#References Wikipídiya: Yobe https://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe Yobe state chi state ka ki d’ẹfu Ami state ogwu egwa nyo mèfa ki d‘efu northeastern state ki do ojane Nigeria. Ma chone state Yobe, ẹgba k’òchu ēkejo nolu ogwun yo mebie efu odo 1991. Anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#Ane Afuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#Afu Inabalihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#Inabali Local Governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#Local_Governmenti Okohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#Oko Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#Ichi Ichi Kpai LGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#Ichi_Kpai_LGA Unyi UkocheEducationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#Unyi_UkocheEducation OJohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#OJo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#References Wikipídiya: Yohanna Madaki https://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_Madaki Barrister (Colonel) Yohanna Anteyan Madaki (1941–2006) í chí gòminar ye í was Gongola State akubí kpaí ye í ẹgba kí Benue State, Nigeria ẹgba kí chí ama‘gimí dojí ofa oñwu chi‘ko kí eneowoja Ibrahim Babangida Àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_Madaki#Àbàkwéne_ñwu Agimí igọbina.https://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_Madaki#Agimí_igọbina. Efu amí chanwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_Madaki#Efu_amí_chanwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_Madaki#References Wikipídiya: Yohanna madaki https://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_madaki Barrister (Colonel) Yohanna Anteyan Madaki ( ọdọ 1941 tefu ọdọ 2006) chi Governor yi Gongola State ki cgi Benue State iko lẹ, Nigeria ẹgba ẹrida ajimi General Ibrahim Babangida. Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_madaki#Ọhiala Agboji Am'ajimihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_madaki#Agboji_Am'ajimi Ukọlọ ki che Anubi lẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_madaki#Ukọlọ_ki_che_Anubi_lẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_madaki#References Wikipídiya: Yul Edochie https://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie Yul Chibuike Daniel Edochie ojilé odu ka amone a dó chí Yul Edochie ma bi égba k'òchu ejodudu nolu ojo ekebíe efu odo 1982 https://web.archive. Óhíla íle ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#Óhíla_íle_ñwu Eñwu ki ya chàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#Eñwu_ki_ya_chà Ola íjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#Ola_íjabe Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#Filmu TVhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#TV Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#References Wikipídiya: Yvonne Orji https://igl.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Orji Yvonne Anuli Orji https://biographyscoop.com/yvonne-orji/ (Mà bi efu ochu èke'gweji nolu meji efu òdò 1983) òmà onobulè ki là chuķòlò ífímu eì- Nigeria kpài ànè àmenefu i che. ilè kpài ukòlòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Orji#ilè_kpài_ukòlò Abune amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Orji#Abune_amone Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Orji#References Wikipídiya: Zack Orji https://igl.wikipedia.org/wiki/Zack_Orji Zachee Ama Orji, ma bí efu óchu èkégwa nolu ojo ogwu egwa egwa efu ódò 1960 uķòlò ífimu ya ché ojànè Nigeria, ejuwe, kpài á chi fimuhttps://www.kemifilani. Òhàila àbàkwànè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zack_Orji#Òhàila_àbàkwànè_nwu Filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zack_Orji#Filmography Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zack_Orji#References Wikipídiya: Zainab Abubakar Alman https://igl.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abubakar_Alman Zainab Abubakar Alman ì chêne ka efu abo úkolo yí gometí ku ma chí Gombe State uyí abo ya Assembly kpai Director General,ye abobule kpai Social Development (ARC-P), kÍ ya chí ukolo kpai Muhammad Inuwa Yahaya administration akwubi le. Àbàkwéne nwu kpai ùkòché nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abubakar_Alman#Àbàkwéne_nwu_kpai_ùkòché_nwu Ukolo nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abubakar_Alman#Ukolo_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abubakar_Alman#References Wikipídiya: Zamfara State https://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State Zamfara, chi state ka ki dẹ ojanẹ northwestern Nigeria. Ugbo ki chi ugwẹta alumeji Zamfara chi Gusau, ẹnẹ ki chi agboji ẹnẹ utọgba zamfara chi Dauda Lawal. Inabalihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#Inabali Local Governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#Local_Governmenti Amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#Amone Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#Ichi OKOhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#OKO Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#Unyi_Ukoche Unyi Ogwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#Unyi_Ogwu Amone Ogbogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#Amone_Ogbogaga Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#References Wikipídiya: Zayn Africa https://igl.wikipedia.org/wiki/Zayn_Africa Abdulmajid Aliyu (Ma bí ojo ejodudu ochù ékéfa ódò 1994) known professionally as Zayn Africa, is a Nigerian singer, songwriter and record producer. Àbàkwéne íleñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zayn_Africa#Àbàkwéne_íleñw Ami Eli ki kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zayn_Africa#Ami_Eli_ki_ko Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zayn_Africa#References Wikipídiya: Zlatan https://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan Omoniyi Temidayo Raphael Ma bi égba k'òchu ékégwéjì nolu ojo ékégwéla efu odo 1994, Ódù kí amone mó nyo’yo chi Zlatan Ibile, eli ya kò ojane Niajeria.. Zlatan ní Zanku records. Àbàkwéne Kpaí Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#Àbàkwéne_Kpaí_Ukólò Zanku Recordshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#Zanku_Records Unyi ùgàéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#Unyi_ùgàé ENDSARShttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#ENDSARS Amí élí kí kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#Amí_élí_kí_ko Studio Abomuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#Studio_Abomu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#References Wikipídiya: Zoro https://igl.wikipedia.org/wiki/Zoro Owoh Chimaobi Chrismathner Ma bí ẹgba kochù ékéta nolu ojo ogwu efu ódò 1990 ódù élí kí amone mò chí Zoro gba kí Zoro Swagbag, ojane Niajeria ya kélí, í ya rap ichi Igbo. Ódù amí élí kí kòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zoro#Ódù_amí_élí_kí_kò Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zoro#References Wikipídiya: Zulu Sofola https://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola Nwazuluwa Onuekwuke "Zulu" Sofola (efu óchu ékéfa nolu ogwu nyo mejí efu ódò 1935 lo tí efu óchu ekéla nolu melu efu ódò 1995)Biography , ′Zulu Sofola official website. chí ẹgba ejuodudu ku ma du kpogo kí chí omí onubule Nigerian kí ko otakíd íya kpayí dírama "Nigeria's female writers have arrived" , Sun newspaper (Nigeria), 11 December 2005. àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#àbàkwéne_ñwu enwu chana-nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#enwu_chana-nwu Amenwu kí néhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#Amenwu_kí_né Selected workshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#Selected_works Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#Further_reading Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#Linki_ododa Wikipídiya: Bayelsa https://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa Bayelsa chi stati ka dí efusouth south Nigeria, i la di agbade Niger Delta. Location, Facts, & Population|url=https://www. Inabalihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Inabali Economihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Economi Anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Ane Uche ku ma lohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Uche_ku_ma_lo ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#ichi Amone Ogbogaga ki di Bayelsahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Amone_Ogbogaga_ki_di_Bayelsa Unyi ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Unyi_ukoche Local Government Areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Local_Government_Areas Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Ijabe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#References Linki Ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Linki_Ododa Wikipídiya: Abdulaziz Usman https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulaziz_Usman Abdulaziz Usman Tarabu (Ku ma bi ọjọ ejodudu Ochu ejodudu efu ọdọ 1962) chi senator Nigeria ki dago Koji abo People's Democratic Party (PDP) efu ewo Jigawa State. I mu dẹnẹ ka efu Nigerian Senate efu ọdọ 2007. Àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulaziz_Usman#Àbàkwéne_ñwu Ukólò Senatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulaziz_Usman#Ukólò_Senate Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulaziz_Usman#References Wikipídiya: Abdullahi Ibrahim Ali https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Ibrahim_Ali Abdullahi Ibrahim Ali Halims Ma bi odo 1964) ukolo ki ya che chi ukolo ijabe ojane Nigeria Addullahi chi ene ki koji abo Ankpa/Omala/Olamaboro unyi ugbo ku ma koji amone ne, eko ku ma ji ijabe nwu ti unwa le chi odo 2019. Abdullahi nwo chi aboji commiti Steeli. Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Ibrahim_Ali#Ukolo_Ijabe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Ibrahim_Ali#References Wikipídiya: Abdullahi Shelleng https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Shelleng Abdullahi Shelleng (efu óchu ejuodudu nolu ogwu efu ódo 1942 oñwu ma bí ) onwu chí agimì ejodudu kí chi kominar yé Benue State, Nigeria kwí ẹgba óchu ékéji nolu méte efu ódò 1976 tí efu óchu ékébié efu ódò 1978 ëgbe kí che amí agimì achoda ownu chegba kí eneamone kpakpoo kwu ojí òfà onwu chêne ukpahu Olusegun Obasanjo, ubi kí Benue State lía mu gbéru ígbele yéBenue-Plateau State. Ọhiala kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Shelleng#Ọhiala_kpai_Ukọchẹ Ukọlọ Ami Ajimihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Shelleng#Ukọlọ_Ami_Ajimi Gobinor Benue Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Shelleng#Gobinor_Benue_State Ukọlọ Anubihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Shelleng#Ukọlọ_Anubi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Shelleng#References Wikipídiya: Abdullahi Sule https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule Abdullahi Audu Sule, Ma bi égba kochu ékégweji nolù ogwu nyó méfa efu ódó 1959. ukóló ki ya che chi enjiniya, ukóló aja kpai ijabe. Àbákwâne Kpai Uyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule#Àbákwâne_Kpai_Uyi_Ukoche ÚKÒLÓhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule#ÚKÒLÓ Íjabéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule#Íjabé Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule#References Wikipídiya: Abdulmumini Hassan Rafindadi https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulmumini_Hassan_Rafindadi Abdulmumini Hassan Rafindadi (màbi òjò kochu eju ododu nolu mègwèlu efuvòdò1957) ilà chòmà Nigerian professor ei pathology, educational administrator, kpài pioneer vice chancellor ei Federal University, Lokoja, located in Lokoja, Kogi State, Nigeria. àbàkŵànè ilè nwu kpài chekpulu ki lehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulmumini_Hassan_Rafindadi#àbàkŵànè_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_le Uche ilèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulmumini_Hassan_Rafindadi#Uche_ilè Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulmumini_Hassan_Rafindadi#References Wikipídiya: Amarachi https://igl.wikipedia.org/wiki/Amarachi Amarachi Uyanne Ma bí efu ochu ékebie nolu megwebie efódò 2004, odu ka‘moné mó nyónyó chí Amarachi, ojané najeriya . Eli imótó tineja ya kó, íla ñwo tido manyu kpaí violinist. Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amarachi#Àbàkwéne Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amarachi#Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amarachi#Ukolo Eli kí kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amarachi#Eli_kí_ko Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amarachi#References Wikipídiya: Ameh Ebute https://igl.wikipedia.org/wiki/Ameh_Ebute Ameh Ebute kubma bi ọjọ 16 May 1946) chi Nigerian lawyer kpai politician ki chukọlọ eyi 6th President of the Nigerian Senate ẹgba ukpoji Third Republic. Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ameh_Ebute#Reference Wikipídiya: Amina Lawal https://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal Amina Lawal Kurami (ma bì efu ódò 1972) í che oma onubule efu Nigerian ku ma kajo-ñw tú kwu ku ma stoning Todu kí chí adultery kpaí í ñ ya anyʼefu oma ododa ye í wedlock. Ma kajo udu Lawal tí oná ye í Ọlọda amí ye íIslamic Sharia unyí -ajo efu Funtua, efu Ukpale state éí Katsina,efu Nigeria, ojo kochu ẹkẹta nolu ogwu nyo mejí efu ódò , 2002. Ola olawnuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Ola_olawnu Okoo atí Ako kpaí ulatanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Okoo_atí_Ako_kpaí_ulatane Reactionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Reactions In popular culturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#In_popular_culture See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#See_also Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Notes Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Linki_ododa Wikipídiya: Aminu Isa Kontagora https://igl.wikipedia.org/wiki/Aminu_Isa_Kontagora Aminu Isa Kontagora (ma bí efu óchu ekélé nolu ogwu efu ódò 1956 – tí efu óchu ejuodudu nolu megwa efu ódò 2021) í chí ene kàà ēfu amí achí ja íbe efu Naijerya,ene kí chí igọbina ye í Benue State, Nigeria, kwí óchu ékéjo efu ódò 1996 lo tí efu óchu ékéjo efu ódò 1998 adi‘ko kí chí ama agímí achí òfà onwu chí ẹgba yé ene amone kpakpoo Sani Abacha, abale í chí igọbina ye í Kano State kwí ẹgba ochù ekéla efu ódò 1998 lo tí efu óchu ékélu efu ódò 1999 ẹgba kí transitional regime yé General Abdulsalami Abubakar,í mu òfà igọbina du hadoba ñwu ene ojima ku ma chí dago kí chí agbojí ye í Kano state ki chí Rabiu Musa Kwankwaso ojo kochù ékélu nolu ogwu nyo mela efu ódò 1999. Àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aminu_Isa_Kontagora#Àbàkwéne_ñwu Ukwu ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aminu_Isa_Kontagora#Ukwu_ñw Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aminu_Isa_Kontagora#References Wikipídiya: Amobi Ogah https://igl.wikipedia.org/wiki/Amobi_Ogah Amobi Godwin Ogah chi ajuja Ibe kpai añyaja efu Nigeria. Ma fu chi tẹfu etẹgwu National Assembly ọjọ k'òchu ekeji nolu ogwu ñyọwọ melu efu Ọdọ 2023 uyi amakoji efu ijabẹ ki da go Koji abo ojanẹ ewo Isiuakwato/Umunneochi federal yi Abia state ñwu abo ujọ Labour Party, LP. Ukọlọ ku onwu Cha che chi Uja-ibe cheñwu ki achehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amobi_Ogah#Ukọlọ_ku_onwu_Cha_che_chi_Uja-ibe_cheñwu_ki_ache Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amobi_Ogah#References Wikipídiya: David Solway https://igl.wikipedia.org/wiki/David_Solway Ma bi David Solway ochu ekegweji nolu mi ejo odo 1941, canada i gwo otakada ya go, ya nwo ki otakada lugbo one ule ge Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Solway#Olahi_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Solway#References Sourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Solway#Sources Wikipídiya: Dayo Okeniyi https://igl.wikipedia.org/wiki/Dayo_Okeniyi ̼̺Oladayo A. Okeniyi (Ma bí efu ochù ékéfa nolu ojo ékégwélé efu ódò 1988) īya chí ífímú amí Nigerian kpaí ya amenefu American ya actí ,http://www. Olahi ñwù kpaí Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dayo_Okeniyi#Olahi_ñwù_kpaí_Ukólò Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dayo_Okeniyi#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dayo_Okeniyi#Linki_ododa Wikipídiya: Deborah Omale https://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_Omale Deborah Omale ku ma bi ọjọ kochu ẹkẹfa nolu ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 1981, Ọla ọjọ ya ka churchi mañyi oji TV. Deborah chi agboji ami pastor uñyi ọlọjọ ọwọ ọjọ ọmẹmẹlẹ. Ọlayi Ñwu Kpai Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_Omale#Ọlayi_Ñwu_Kpai_Ukọlọ Ñyo umajahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_Omale#Ñyo_umaja URỌMẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_Omale#URỌMẸ Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_Omale#Olahi_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_Omale#References Wikipídiya: Dede One Day https://igl.wikipedia.org/wiki/Dede_One_Day Dede One Day ( ódù ñwu kí Attah ñwu kpaí iyé ñwu du ñwu chi Peter Onwuzurike Onyehidelam; í kwù ojo éké gwélé ochù ékégwéji ódò 2015) ójàné Nigerianí kwo, , í la‘chihi àmone, anyí, îya ñwo chí ífílmù anyí ge.http://www. Olahi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dede_One_Day#Olahi_ñwu Ukwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dede_One_Day#Ukwu Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dede_One_Day#Fílmù Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dede_One_Day#References Wikipídiya: Deeper Life Bible Church shooting https://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shooting efu èkèjò nolu mebie efu òdò 2012, tàki ogu àkpà chànè0 jà mi àbo Deeper Life, kpài evangelical Christian church ki mèri Okene efu Nigeria's central Kogi State. àmonè mètè wà tàkpàlà tàki màfu onè mgwèlà kpà kpài ènè utògbà àkà òjò church. ètè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shooting#ètè_nwu àkpàlà etàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shooting#àkpàlà_età àkpàlà età efu churchhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shooting#àkpàlà_età_efu_church àkpàlà età efu mosquehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shooting#àkpàlà_età_efu_mosque Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shooting#References Wikipídiya: Dekina https://igl.wikipedia.org/wiki/Dekina Dekina chi local government area efu Kogi State, Nigeria. Ìlà chi headquarters ei Dekina, oji A233 highway ki di alumeji Nigeria ejowo . eko òlòji kpài eko uwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dekina#eko_òlòji_kpài_eko_uwo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dekina#References Wikipídiya: Dele Odule https://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule Dele che oma ku bí efu ochù ekegwaka nolu ogwun nyo métà efu ódò 1961, Dele chi ìfimù ya actí ojane Nigerian ya ño chone īfimu ge.https://dailypost. Abakwane kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Abakwane_kpaí_Ukoche Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Ukólò Amí ífímù kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Amí_ífímù_kí_ché Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Awards_and_nominations Nwo Gihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Nwo_Gi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#External_links Wikipídiya: George Akume https://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume George Akume ( ma bí efu óchu ekegweji nolu ogwu nyo mebie efu ódò 1953) í chene kía chí úja -íbe efu Naijerya oñwu che eke kí ogwu nyo kàà abjoí efu Secretary to the Government of the Federation, ene kí dí ofa kí de'wn chí ene ejuodudu kia aduoda efu Naijerya owñ che agboí abó Naijerya kpakpoo ódù ñw chí Bola Tinubu. onwu ma du eña ene kia chukolo ye í mínístrí ye úkolo ye okpuu kpaí ene kía dí agbadé gomentí ẹgba Muhammadu Buhari kwí ódo 2019 tí odo 2023. Àbàkwéne olaí kpaí ótakada kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#Àbàkwéne_olaí_kpaí_ótakada_kí_che Íle enwu íja ìbehttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#Íle_enwu_íja_ìbe Career in state governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#Career_in_state_government Career in national governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#Career_in_national_government See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#References Wikipídiya: Gillian chan https://igl.wikipedia.org/wiki/Gillian_chan Gillian Chan ma bi efu ọdọ 1954 chi Canadian children's author ki dẹ efí ewo Dundas, Ontario. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gillian_chan#References Wikipídiya: Gishiri cutting https://igl.wikipedia.org/wiki/Gishiri_cutting Gishiri abekí gishiri cutting í Cha dabí eñwu kí chí female genital mutilation enwu kí Cha gbeju ache, chíye kí lugbo enwu-amí akachí ofulaní ye í Ukpale Nigeria kpaí Opata Niger. Ye kí oná‘labo-nw chí eñwu oguchekpo ma kedono akoche todu ku ma du fa‘mone oko ye í gynecologic ailments, àmàà ma ní amí a scientific basis ye kí deí chí oná okpa -nwu ku ma leí , kpai ku ma adeju góó pseudoscience. Etymologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gishiri_cutting#Etymology Oj'ona kpayí eju ekpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gishiri_cutting#Oj'ona_kpayí_eju_ekpa Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gishiri_cutting#References Wikipídiya: Godwin Obaseki https://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki Godwin Nogheghase Obaseki ma bi ẹgba kochù ékefa nolu Ọjọ ejodudu efu ọdọ 1957 chi arule Uja Ibe Nigeria kpai Añyaja ó ñwu Chi Governor abo Edo State abajọi. Oñwu chẹnẹ eju odudu Ku ma dọ dago ki Che governor edujọ abo All Progressive Congress (APC) efu ọdọ 2016 ọmọ lẹ I du Mr. Àbàkwéne kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#Àbàkwéne_kpai_Ukoche Olayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#Olayi_Ñwu Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#References linki Ododohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#linki_Ododo Wikipídiya: Godwin Ogbaga https://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Ogbaga Godwin Ogbaga chi Nigerian ene íja íbe kpamani Seasoned administrator iko akwubi í chi Minister ye State yí Power manwu Steel ẹgba ukọlọ ye Maj. Gen Abdulsalami Abubakar Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Ogbaga#Abakwane Cabinet Abubakarhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Ogbaga#Cabinet_Abubakar Abekibohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Ogbaga#Abekibo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Ogbaga#References Wikipídiya: Living Faith Church Worldwide https://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide Living Faith Church Worldwide ku ma nwọ do kakini Winners' Chapel kí chí uyi abo olajo ku ma du‘kola ójó ta áíkoya kpaí édukpogo tí ojané íleí chakaduù. Ku ugbate nwu di Ota, ojiane Naijerya . Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#History Faith Tabernaclehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#Faith_Tabernacle Organizationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#Organization Dominion Publishing Househttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#Dominion_Publishing_House Beliefshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#Beliefs Educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#Education United Kingdomhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#United_Kingdom Shilohhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#Shiloh See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#External_links Wikipídiya: Liz Benson https://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson Elizabeth 'Liz' Benson Ma bí ẹgba kochù ekele nolu ojo ékélu efu ódò 1966 íFímù ya ché ojane Niajeria,í la kolà ojí TV. Àbàkwéne Manyí Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Àbàkwéne_Manyí_Unyi_Ukoche Ukolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Ukolonwu Édabí wí Nollywood tohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Édabí_wí_Nollywood_to Ólayenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Ólayenwu Fílmù kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Fílmù_kí_ché Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Linki_ododa Wikipídiya: Lloyd Burruss https://igl.wikipedia.org/wiki/Lloyd_Burruss Lloyd Earl Burruss Jr. Ma bi efu ochu ekegwa, nolú ojo Ógwẹ́gwā ny’ẹ́yọ́ káà,efu ódò 1957, Ojanę amí enefu America í kwo, ballu ua to ir, abo ki ya ri ballu nwua chí Kansas City Chiefs kwí ódò 1981 atí ódò1991 efi National Football League (NFL). Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lloyd_Burruss#Linki_ododa Wikipídiya: Logo, Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Logo,_Nigeria Logo chi Lócàl gometí ka dí efu Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Ugba. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Logo,_Nigeria#References Wikipídiya: Yakubu Oseni https://igl.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Oseni Yakubu Oseni (Ma bi efu ọdọ 1975) Ukọlọ ki ya che chi ukọlọ Uja-ibe, i la chi senator Nigeria abo ki ya koji ma chi abo abo ku ma di alumeji Kogi Ojane Nigeria. Eko ki ji ijabe chi odo 2019 eko ku ma chi ijabe ojane Nigeria ofe parti ki ji ijabe le chi APC. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Oseni#References Wikipídiya: Ycee https://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee Oludemilade Martin Alejo Ma bí ẹgba kochù ejodudu ñolu ojo ogwun nyo mela efu ódò 1993, ódù ka amone mó nyo’yo chi Ycee. Élí Ycee a ko ójàné Niajeria. Abakwane Kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#Abakwane_Kpaí_Ukoche Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#Ukólò Eli kí kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#Eli_kí_ko Albomuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#Albomu EPshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#EPs Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#References Wikipídiya: Yemi Ajibade https://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Ajibade Yemi Ajibade ma bi ẹgba kochù ekebie nolu ogwu nyo méjo efu ódò 1929Africa Who's Who, London: Africa Journal Ltd, for Africa Books, 1981, p. 82. Àbàkwéne ñwu kpai ùkòché nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Ajibade#Àbàkwéne_ñwu_kpai_ùkòché_nwu Íchanée kpai ukólònwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Ajibade#Íchanée_kpai_ukólònwu Óla olahí ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Ajibade#Óla_olahí_ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Ajibade#References Wikipídiya: Abia https://igl.wikipedia.org/wiki/Abia Abia State chi state ka, ki dẹ Ojanẹ Nigerian eju ọwọ South-East geopolitical zone efu Nigeria, ejuọwọ north kpai northeast eju owo Enugu kpai Ebonyi, ejuọwọ west ñwu chi Imo State dọmọ i. Cross River State di ọwọ east, Akwa Ibom State di ọwọ southeast, kpai Rivers State di ọwọ south. Ane Abiahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#Ane_Abia Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#Ọhiala Abia state chi bi ami uñyi ukọchẹ, kpai ọna ọmẹmẹlẹ, acibiti ki chuñyi ogwu dọmọ kpai ameñwu ki di oji ñyọgba gẹ.https://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#Abia_state_chi_bi_ami_uñyi_ukọchẹ,_kpai_ọna_ọmẹmẹlẹ,_acibiti_ki_chuñyi_ogwu_dọmọ_kpai_ameñwu_ki_di_oji_ñyọgba_gẹ. Raw Materials k Abia Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#Raw_Materials_k_Abia_State Uyi Ukọchẹ utọgbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#Uyi_Ukọchẹ_utọgba Ẹñwu Ulẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#Ẹñwu_Ulẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#References Wikipídiya: Anambra State https://igl.wikipedia.org/wiki/Anambra_State Anambra State chi state ka ki di efí amí state ogwu meji nyo megwe‘fa ojane Nigerian , ki deju ọwọ southeastern region efu ojané Nigeria. state, Nigeria Britannica|url=https://www.britannica.com/place/Anambra|access-date=2022-03-12|website=www.britannica.com|language=en}} Ma fi State lẹ nyi ọjọ K’ochu ekejo nolu ogwu nyi ọwọ mebie efu ọdọ 1991. Anambra state dẹ agbade iba Delta State tẹ ọwọ west, Imo State tọwọ south, Enugu State teju ọwọ east kpai Kogi State teju ọwọ north . Anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anambra_State#Ane Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anambra_State#Ola_Igbele Ami Local governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anambra_State#Ami_Local_government Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anambra_State#References Wikipídiya: Delta State https://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State Delta State chi state ka ki defu South-South geopolitical zon éfu Nigeria. Kodu ñwn wa ubi Niger Delta geographical region, Africa Britannica |url=https://www. Óla Ígbéléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#Óla_Ígbélé Demographicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#Demographics AMi Govonor Delta Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#AMi_Govonor_Delta_State Local Governments/Kpai Ami onehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#Local_Governments/Kpai_Ami_one Unyi ukoche utogba ki di ewo Deltahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#Unyi_ukoche_utogba_ki_di_ewo_Delta Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#References Wikipídiya: Gombe state https://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state Gombe State oñwu chí state efí north eastern Nigeria, ki híoméa ti north kpaí northeast íba amí states yí Borno kpaí Yobe, yi south kpai íba Taraba State, tí southeast íba Adamawa State, kpaí west, íba Bauchi State. Gombe chu ugbẹta Ami gomati yi Gombe state, ma choné Gombe kwi efu etọ Bauchi State efu ochù ekegwe nolu kàa efu odó 1996. Inabalihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Inabali Emirateshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Emirates Local Government Areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Local_Government_Areas Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Ichi Ami Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Ami_Ichi Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Unyi_Ukoche Ami One Ogbogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Ami_One_Ogbogaga Amenwu Anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Amenwu_Ane Ami Tourist attractionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Ami_Tourist_attractions Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#References Wikipídiya: Goodluck Jonathan https://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan Goodluck Ebele Azikiwe Jonathan Ma bi efu Ochu ẹkẹ gwaka efu ọdọ 1957 chi arule ìja Ibe ki ch'ukọlọ aboji adù odá chakaduù kpai ene ejuodudu efu Nigeria kwe efu ọdọ 2010 t’efu ọdọ 2015. Biography & Facts Britannica|url=https://www.britannica.com/biography/Goodluck-Jonathan|access-date=2023-06-03|website=www.britannica.com|language=en}} ì chukọlọ nwu ñyoyó agboji í adú oda efì ìjabe kó ogbagbo abo nejerya ko ọwọ dáme ku ma che efu odó 2015 oñwu kpaì Muhammadu Buhari,chi incumbent onwu che agboji ejodudu efu ohîíla Nigerian ki gba ẹdu ku ma du nwu ẹfu ijabẹ. Ọgba ta ki ch'ukọlọ arọne president yi Nigeria kwefu ọdọ 2007 tefu ọdọ 2010 ọgane administration ẹyi Umaru Musa Yar'Adua; Observer profile|url=http://www.theguardian.com/theobserver/2015/jan/18/president-nigeria-goodluck-jonathan-poor-boy-to-king-profile|access-date=2022-03-18|website=the Guardian|language=en}} kpai efu oil-rich Bayelsa State I chi governor kwefu ọdọ 2005 tefu � Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Àbàkwéne Otakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Otakada Ka ki chi president Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Ka_ki_chi_president_Nigeria Governorshiphttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Governorship Arone Presidenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Arone_President Presidencyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Presidency Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Olayi_Nwu Akwora unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Akwora_unyi Honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Honours National honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#National_honours Foreign honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Foreign_honours Other honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Other_honours Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#References Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Further_reading Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Linki_ododa Wikipídiya: Yemi Alade https://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Alade Yemi Eberechi Alade Ma bí efu óchu ékéta nolu ojo ékégwéta efu ódò 1989, ojane Niajeria I kwò. Yemi a ké élí Afropop, ya kélí tí efí Otakada, I la ñwo chí ífímù gé. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Alade#Abakwane Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Alade#References Wikipídiya: Japan https://igl.wikipedia.org/wiki/Japan Japan Ódò Asia amone kù ma gbaluka kù ma ki Tokyo. Pages using the Kartographer extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_Kartographer_extension Wikipídiya: South Korea https://igl.wikipedia.org/wiki/South_Korea South Korea (대한민국) Ódò Asia amone kù ma gbaluka kù ma ki Séoul. Pages using the Kartographer extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_Kartographer_extension Wikipídiya: Séoul https://igl.wikipedia.org/wiki/S%C3%A9oul Séoul (서울특별시) ché ñwu ké gbí é ñwu alù South Korea. Pages using the Kartographer extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_Kartographer_extension Wikipídiya: Wale Ojo https://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo Wale Ojo () chi ene ki ya chi filmu ojane Nigeria kpai British i che. Eko ki Wale chane chi filmu chi eko ki chi imojo . Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#Early_life_and_education New Nigeria Cinemahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#New_Nigeria_Cinema Career performanceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#Career_performances TV programshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#TV_programs Filmshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#Films Theatrehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#Theatre Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#Awards_and_nominations See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#Linki_ododa Wikipídiya: Ayo Vincent https://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent Ma bi Ayodele Enitan Vincent ojo ekegewjo nolu mi eji odo 1980, Odu ki amone mo nwowo chi Ayo Vincent, Ayo chi eli olojo ya ko. Eko ki Ayo chane eli eko chi odo 20212, odu eli albomu nwu ki ko chi I Am Yours. Abakwane kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Abakwane_kpai_Ukoche Music careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Music_career Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Discography Albumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Albums Selected singleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Selected_singles Bibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Bibliography Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Awards Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Personal_life Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#References Wikipídiya: Junior pope https://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope | birth_place = Bamenda, Cameroon Úchánẹ ìlẹ́ wñ kpaí úmahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#Úchánẹ_ìlẹ́_wñ_kpaí_úma Ìchane wnhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#Ìchane_wn aì ukwunwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#aì_ukwunwu See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#External_links Wikipídiya: Türkiye https://igl.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrkiye Türkiye jẹ orilẹ-ede ti o wa ni agbegbe Asia ati Yuroopu. Wikipídiya: North Korea https://igl.wikipedia.org/wiki/North_Korea North Korea (조선민주주의인민공화국) Ódò Asia amone kù ma gbaluka kù ma ki Pyongyang. Wikipídiya: Kim Jong-un https://igl.wikipedia.org/wiki/Kim_Jong-un Kim Jong-un Ódò Asia (Pyongyang January 8, 1984, 김정은) Ódò Asia chi abo president ma ché North Korea. Wikipídiya: Pyongyang https://igl.wikipedia.org/wiki/Pyongyang Pyongyang (평양) ché ñwu ké gbí é ñwu alù North Korea. Wikipídiya: Korean language (한국어) https://igl.wikipedia.org/wiki/Korean_language_(%ED%95%9C%EA%B5%AD%EC%96%B4) Korean language (한국어) Ódò Asia language of South Korea (in Séoul) and North Korea (in Pyongyang). Wikipídiya: Bangkok https://igl.wikipedia.org/wiki/Bangkok Bangkok (กรุงเทพฯ) ché ñwu ké gbí é ñwu alù Thaildia Oriental (Thailand). Wikipídiya: Pusan https://igl.wikipedia.org/wiki/Pusan Pusan (부산광역시) ché ñwu ké gbí é South Korea. Pages using the Kartographer extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_Kartographer_extension Wikipídiya: Australia https://igl.wikipedia.org/wiki/Australia Australia ódò Oceania amone kù ma gbaluka kù ma ki Canberra. Pages using the Kartographer extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_Kartographer_extension Wikipídiya: Apa Ibe foto kpai ita https://igl.wikipedia.org/wiki/Apa_Ibe_foto_kpai_ita ==Ibe ejodudu== Ibe ejoduduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apa_Ibe_foto_kpai_ita#Ibe_ejodudu Ami ítá kpai foto kẹ'tene lí efu ọdọ 2024https://igl.wikipedia.org/wiki/Apa_Ibe_foto_kpai_ita#Ami_ítá_kpai_foto_kẹ'tene_lí_efu_ọdọ_2024 Wikipídiya: Wikimedia Foundation https://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation | founded_date = , St. Petersburg, Florida, US Missionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Mission Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#History Projects and initiativeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Projects_and_initiatives Wikimedia Enterprisehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Wikimedia_Enterprise Wikimedia projectshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Wikimedia_projects Affiliates ===https://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Affiliates_=== Wikimaniahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Wikimania Technologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Technology Hardwarehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Hardware Softwarehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Software Financeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Finances Wikimedia Endowmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Wikimedia_Endowment Financial developmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Financial_development Expenseshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Expenses Grantshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Grants Board of trusteeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Board_of_trustees Staffhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Staff Present department structurehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Present_department_structure Disputeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Disputes Excessive spending and fundraisinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Excessive_spending_and_fundraising Knowledge Engine projecthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Knowledge_Engine_project Social justice campaignshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Social_justice_campaigns Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Linki_ododa Organizationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Organization Financialshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Financials Charity statushttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Charity_status Communityhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Community Wikipídiya: Lahabali kɔligu:Igala Wiki Logo.svg https://igl.wikipedia.org/wiki/Lahabali_k%C9%94ligu:Igala_Wiki_Logo.svg Igala Wiki Logo Deletehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Delete Wikipídiya: David Woodard https://igl.wikipedia.org/wiki/David_Woodard David Woodard (David James Woodard, ; ma bi efu óchu ẹkẹlẹ efa ọdọ 1964) chi American conductor.Carpenter, S. Bibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Bibliography Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#References Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Linki_ododa Wikipídiya: Manisha Ganguly https://igl.wikipedia.org/wiki/Manisha_Ganguly   Ukolo nwu Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Manisha_Ganguly#Ukolo_nwu_Abakwane Wikipídiya: Towa Millennium(Abuja) https://igl.wikipedia.org/wiki/Towa_Millennium(Abuja) Projecti ku ma do Millennium Tower kpai Cultural Centre chi project ku ma che efewo Abuja ejowo Central District At ujiji nwu nwate chi 170 metres (560 ft), Towa le chi enwu ki gbogba tule evewo Abuja chakadu. Ene ki chi designi towa le chi The t Manfredi Nicoletti towe milennium defu Nigeria National Complex kpai Nigerian Cultural Centre, ami nwu ojale ki defu nwu chi ejo eko ku ma chane ko chi odo 2006 eko ku ma ko kpa chi odo 2014, ma la domo a ki unyi cultural centre taba jio yi ta . Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towa_Millennium(Abuja)#References Wikipídiya: Wikipedia https://igl.wikipedia.org/wiki/Wikipedia Wikipedia chí ojí Ola kù ma ko kí chí alafa ojí encyclopedia kí dí ojí internet. Abo kù ma kí ojí Ola ojí Wikipedia chi abo kù mà do ma volunteer, ódù kù mà do ma chí Wikipedians. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikipedia#References Wikipídiya: Gbugbé:Feature Article https://igl.wikipedia.org/wiki/Gbugb%C3%A9:Feature_Article Éwn malábó:Feature Article/section Deletehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Delete Wikipídiya: Education https://igl.wikipedia.org/wiki/Education Education is the transmission of knowledge, skills, and character traits and manifests in various forms. Formal education occurs within a structured institutional framework, such as public schools, following a curriculum. Definitionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Definitions Typeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Types Formal, non-formal, and informalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Formal,_non-formal,_and_informal Levelshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Levels Othershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Others Role in societyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Role_in_society Role of institutionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Role_of_institutions Factors of educational successhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Factors_of_educational_success Psychologicalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Psychological Sociologicalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Sociological Technology and othershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Technology_and_others Education studieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Education_studies Subfieldshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Subfields Aims and ideologieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Aims_and_ideologies Learning theorieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Learning_theories Teaching methodshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Teaching_methods Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#History See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#References Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Notes Citationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Citations Sourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Sources External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#External_links Wikipídiya: Ùjẹñwù https://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9 thumb|upright=1.35|Display of various foods|alt=Table set with red meat, bread, pasta, vegetables, fruit, fish, and beans Definition and classificationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Definition_and_classification Food sourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Food_sources Photosynthesishttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Photosynthesis Microorganismshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Microorganisms Plantshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Plants Animalshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Animals Tastehttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Taste Digestionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Digestion Food safetyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Food_safety See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#References Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Further_reading External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#External_links Wikipídiya: MC ADE https://igl.wikipedia.org/wiki/MC_ADE M.C. Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/MC_ADE#Discography Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/MC_ADE#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/MC_ADE#External_links Wikipídiya: Rafael E. Núñez https://igl.wikipedia.org/wiki/Rafael_E._N%C3%BA%C3%B1ez Rafael E. Núñez chi akonẹ ẹnwu eyicognitive science yì unyí ukọchẹ University of California, San Diego kpai a proponent of embodied cognition. Linki eyì ugbọdahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rafael_E._N%C3%BA%C3%B1ez#Linki_eyì_ugbọda Wikipídiya: Water Scarcity https://igl.wikipedia.org/wiki/Water_Scarcity Omi ki aña (ki ñọ chi ọbata omi abẹ ki iyañyi omi) chi am'i ut'ejugede Ẹñwu ekwu omi ẹfẹ ki at'eju álu k'amonẹ wewe atene . Omi aña lefu ọna ojoji meji. Articles with invalid date parameter in templatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_invalid_date_parameter_in_template Articles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_description CS1 English-language sources (en)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_English-language_sources_(en) CS1 errors: archive-urlhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_errors:_archive-url CS1 maint: date formathttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_maint:_date_format Pages with reference errorshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_with_reference_errors Use dmy dates from April 2021https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Use_dmy_dates_from_April_2021 Wikipídiya: EToilet https://igl.wikipedia.org/wiki/EToilet Sheliga eyi kọmputa baki eToilet chi agunu sheliga eyi ki tọ ọtakala of ku ma du chekwu efu India. Unana efu edu chekwu eyi eToilets ki dẹyi Chi atodu ku ma jẹ dama kpai Swachh Bharat Abhiyan (eyi ki ami ẹnẹfu dọ ki, the Clean India Mission) atodu ku ma reduce ichi eyi echechu ugbo ọtakala . Wikipídiya: Audu Bako https://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako Má bí Audu Bako ódò 1924 í la kwú ódò 1980. Ukólò kí Audu na ché chí ukólò police, Audu ñwo chí govonor ejodudu utechí military regimu Yakubu Godwin. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#Abakwane Governor Ojane Kanohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#Governor_Ojane_Kano Legacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#Legacy Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#References Wikipídiya: Babban Gona https://igl.wikipedia.org/wiki/Babban_Gona Ofe Babban Gona, ali ichi akechi chi oko egbiti. Babban Gona chi oji ukolo ku ma supportu ame luche keke ku ma di ojena Nigeria atodu ku ma ni le gwi oko ma. Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babban_Gona#Ola_Igbele Alu ku ma chi Ukolo lehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babban_Gona#Alu_ku_ma_chi_Ukolo_le Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babban_Gona#References Wikipídiya: Ibrahim Dada https://igl.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Dada   Wikipídiya: Onyeka Akumah https://igl.wikipedia.org/wiki/Onyeka_Akumah   Wikipídiya: Bank of Agriculture https://igl.wikipedia.org/wiki/Bank_of_Agriculture | hq_location_city = Kaduna Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bank_of_Agriculture#History Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bank_of_Agriculture#References Wikipídiya: Jos Plateau https://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau |protected = 1,199 km2 (9 Unabẹ anẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#Unabẹ_anẹ Alụ anẹ ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#Alụ_anẹ_ki_che Ubọla kpai Ukpuna Ọmọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#Ubọla_kpai_Ukpuna_Ọmọ Flora kpai faunahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#Flora_kpai_fauna Amonẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#Amonẹ Threats and conservationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#Threats_and_conservation Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#External_links Wikipídiya: Ukpata efu Naijiria https://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpata_efu_Naijiria   Ẹñwù ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpata_efu_Naijiria#Ẹñwù_ki_che Ákpáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpata_efu_Naijiria#Ákpá Ujọ Gomẹtihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpata_efu_Naijiria#Ujọ_Gomẹti Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpata_efu_Naijiria#References Wikipídiya: Unyi Ọpa https://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8Cpa Uñyi Ọpa ch'uñyi ku ma kọ kpai achacha ọpa. Ma f'uñyi lẹ kọ efu northern Nigerian ku ma dọ Kano, ugbo ku ma chùkọlọ Ọpa nana. Ma fu li dabu ẹñwu ogo kpai ujiwe anana gẹ. Efu ọdọ1960 kpai 70, alu k'eju amonẹ mu rida kwefu ùkọlọ oko tefù ekpo, unyi ọpa lẹ leñyọ Abajọ-i, amì gomẹti Naijiria ache ku ma d'uñyi ọpa lẹ dabi ku ma la dabi k'uñyi lẹ gẹ. . Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8Cpa#Ọhiala Ùkọlọ abilẹwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8Cpa#Ùkọlọ_abilẹwa Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8Cpa#References Wikipídiya: Uñyi Ọpa https://igl.wikipedia.org/wiki/U%C3%B1yi_%E1%BB%8Cpa Uñyi Ọpa ch'uñyi ku ma kọ kpai achacha ọpa. Ma f'uñyi lẹ kọ efu northern Nigerian ku ma dọ Kano, ugbo ku ma chùkọlọ Ọpa nana. Wikipídiya: Miyetti Allah https://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah   Namehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#Name Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#History Missionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#Mission Structurehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#Structure See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#References Wikipídiya: Agbekoya https://igl.wikipedia.org/wiki/Agbekoya |- Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbekoya#Abakwane Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbekoya#References Wikipídiya: Marina Resort https://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_Resort Marina Resort che ùgbó ki ámonẹ áchè ẹñwù ìya ojoji ojoji kpai anẹ ọhiala efu ewó Calabar, ki ch'ugwẹta Cross River State, Nigeria. Ma fu kọ ọjọ ki óchù ẹlu nolu ọjọ ogwu nyoke mẹfaefu ọdọ 2007, ẹnẹ ki kọ che ágbojí Donald Duke, todu ki d'inabali amẹñwu igo ki dẹ efu ewó lẹ kpogo. Ọhialọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_Resort#Ọhialọ Áchígílí ọkọ kpai ere-ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_Resort#Áchígílí_ọkọ_kpai_ere-ñwu Edabi bihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_Resort#Edabi_bi Gó gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_Resort#Gó_gẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_Resort#References Wikipídiya: Jabi Lake https://igl.wikipedia.org/wiki/Jabi_Lake |type=reservoir|etymology=|part_of=|inflow=|rivers=|outflow=|oceans=|catchment=|basin_countries=|agency=|designation=|date-built=|engineer=|date-flooded=|length=|width=|area=|depth=|max-depth=|volume=|residence_time=|salinity=|shore=|elevation=|temperature_high=|temperature_low=|frozen=|islands=|islands_category=|sections=|trenches=|benches=|cities=|pushpin_map=Nigeria|pushpin_label_position=|pushpin_map_alt=Location of Jabi Lake in Nigeria.|pushpin_map_caption=|website=|reference=}} Jabi Lake chi omi ki gbobo earth dam ki onẹ che tódù ki jẹñwu abo du ku dẹ efu ewó Abuja, NigeriaJabi Lake chi omi ki gbobo earth dam ki onẹ che tódù ki jẹñwu abo du ku dẹ efu ewó. Ogbegbele ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jabi_Lake#Ogbegbele_ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jabi_Lake#References Wikipídiya: Soap dispenser https://igl.wikipedia.org/wiki/Soap_dispenser Deletehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Delete Wikipídiya: Unyi Ọchẹ https://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8Cch%E1%BA%B9 Unyi ọchẹ ch'ẹñwu, ki-a du ọchẹ dufu ẹgba du ku ma d'ọwọ tọ manẹ ọchẹ adufu (kẹkẹ, ukpẹ ku ma nẹ chekwù onu ka). Ìche nèkè ch'ukọlọ oji-ọla ñwu abẹ ki èkèjí ki onẹ agwọñyi ọwọ ñwu takì ch'ukọlọ ki defu ucheliga ugbọda kpai ugwọla Alu ki a chùkọlọ lehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8Cch%E1%BA%B9#Alu_ki_a_chùkọlọ_le Wikipídiya: Aji Bodo, Gokana https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Bodo,_Gokana   Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Bodo,_Gokana#Pollution Inabali egbo ki dari efi aji Bodohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Bodo,_Gokana#Inabali_egbo_ki_dari_efi_aji_Bodo Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Bodo,_Gokana#Reference Wikipídiya: Abideen Olasupo https://igl.wikipedia.org/wiki/Abideen_Olasupo Olasupo Abideen Opeyemi ( ki ma bi ọjọ October 17, 1993) efu Ifon, Osun State, ki chi ẹnẹNigeria ki ya ch'ukọlọ ọwọ, ẹnẹ ki chanẹ OPAB Gas and Brain Buiders Youth Development Initiative (BBYDI). I chi SDGs advocate. Shikuluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abideen_Olasupo#Shikulu Ụkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abideen_Olasupo#Ụkọlọ External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abideen_Olasupo#External_links Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abideen_Olasupo#References Wikipídiya: Portable toilet https://igl.wikipedia.org/wiki/Portable_toilet Ùnyì ubiko kèkè kumanekepkali (colloquial terms: thunderbox, porta-john, porta-potty or portaloo) ubiko kumanekekpali lulè kpaì eneka, ìya cheyi kimachini ákpáli lulè agunu truck and crane. Ojileñ dùkpa kumachetaneñ, kpáki egwucheligañ, manyù unyuenekaicheyi. Urine-diversion dehydration toiletshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Portable_toilet#Urine-diversion_dehydration_toilets Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Portable_toilet#References link eyì ugbọdahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Portable_toilet#link_eyì_ugbọda Wikipídiya: Akinwumi Adesina https://igl.wikipedia.org/wiki/Akinwumi_Adesina   Wikipídiya: Water sachet https://igl.wikipedia.org/wiki/Water_sachet Omi efi ari chi omi ku ma noche ki amone ki deke mo i che, ma ko nyi efi ari ma la nwo di una lo todu ku ma ji alu nwu todu ki amone ki neke mo, ugbo ku a ti omi ki de yi chi Africa. omi pure water che kpo to omi bottle water le, i l che me ku ma du la le ti omi bottle water le . Olayihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Water_sachet#Olayi Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Water_sachet#Reference Wikipídiya: Kainji Dam https://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Dam Kainji Dam chi dam ki di aji Niger efewo Niger State ki di alumeji Nigeria.http://saharareporters. Ujijihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Dam#Ujiji Power stationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Dam#Power_station Lake Kainjihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Dam#Lake_Kainji Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Dam#References Wikipídiya: Kainji Lake https://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Lake   Kanji Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Lake#Kanji_Dam National Parkhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Lake#National_Park Wikipídiya: Amì áwo ki defu Federal Capital Territory, Naijiria https://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_%C3%A1wo_ki_defu_Federal_Capital_Territory,_Naijiria   By postal codehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_%C3%A1wo_ki_defu_Federal_Capital_Territory,_Naijiria#By_postal_code Ami electoral wardhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_%C3%A1wo_ki_defu_Federal_Capital_Territory,_Naijiria#Ami_electoral_ward Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_%C3%A1wo_ki_defu_Federal_Capital_Territory,_Naijiria#References Wikipídiya: Amì ugwẹta ki defu Naijiria https://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_ugw%E1%BA%B9ta_ki_defu_Naijiria Amì ugwẹta ki defu Naijiria dẹ ọganẹ-i. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_ugw%E1%BA%B9ta_ki_defu_Naijiria#References Wikipídiya: Amì ewó ki defu Sokoto https://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_ew%C3%B3_ki_defu_Sokoto Amì ugbo ki ámonẹ wewe yì Sokoto State, Nigeria. ìchì ọgbọ ma dẹi-n ama odu am'ugbo ki nẹ uwewe amonẹ kpai efu ewó ma dẹ-i. Articles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_description Wikipídiya: List of dams and reservoirs in Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_dams_and_reservoirs_in_Nigeria Enwu ku ma di ami Dams kpai reservoirs ki di Nigeria che chi ma du magbo mi nyi eluche oko, ma nwo du ma suppy omi kpai ma nwo du generate uba ge. Ugbo ku ma du che kwu nyoyo chi northern Nigeria todu ki omi ma gbeju lo nyoyo omon. Wikipídiya: Ami dam kpai reservoirs ki di Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_dam_kpai_reservoirs_ki_di_Nigeria Enwu ku ma di ami Dams kpai reservoirs ki di Nigeria che chi ma du magbo mi nyi eluche oko, ma nwo du ma suppy omi kpai ma nwo du generate uba ge. Ugbo ku ma du che kwu nyoyo chi northern Nigeria todu ki omi ma gbeju lo nyoyo omon. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_dam_kpai_reservoirs_ki_di_Nigeria#References Wikipídiya: Oyan River Dam https://igl.wikipedia.org/wiki/Oyan_River_Dam Aji Oyan Dam chi efewo Abeokuta North local government Ogun State West Nigeria i dey, ukaluka nwu chi 20 km north west efi state capital Abeokuta. dam che li oji aji Oyan River. Wikipídiya: Aji Oyan Dam https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_Dam Aji Oyan Dam chi efewo Abeokuta North local government Ogun State West Nigeria i dey, ukaluka nwu chi 20 km north west efi state capital Abeokuta. dam che li oji aji Oyan River. Structurehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_Dam#Structure Impacthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_Dam#Impact Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_Dam#Ukolo Potentialhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_Dam#Potential Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_Dam#References Wikipídiya: Isu, Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria |subdivision_type1=State|subdivision_name1=Imo State|subdivision_type2=Headquarters|subdivision_name2=Umundugba|subdivision_type3=|subdivision_name3=|government_footnotes=|government_type=|leader_title=Chairman|leader_name=|established_title=|established_date=|area_magnitude=|unit_pref=Imperial|area_footnotes=|area_total_km2=|area_land_km2=40|population_as_of=2006|population_footnotes=|population_note=|population_total=164 428|population_density_km2=|timezone=WAT|utc_offset=+1|timezone_DST=|utc_offset_DST=|coordinates=|module=}}|elevation_footnotes=|elevation_m=|elevation_ft=|postal_code_type=|postal_code=|area_code=|blank_name=|blank_info=|website=http://www.isu.gov.ng/|footnotes=|name=}} Uwewehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#Uwewe Anẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#Anẹ_ñwu Ákpá ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#Ákpá_ñwu Ẹñwù Ọkọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#Ẹñwù_Ọkọ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#External_links Wikipídiya: Okpe https://igl.wikipedia.org/wiki/Okpe |module=}}|subdivision_type=Country|subdivision_name=Nigeria|subdivision_type1=State|subdivision_name1=Delta State|established_title=|established_date=|seat_type=Headquarters|seat=Orerokpe|leader_title=Orodje (King)|leader_name=H.R. Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okpe#Ọhiala Ákpáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okpe#Ákpá Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okpe#References Wikipídiya: Owerri West https://igl.wikipedia.org/wiki/Owerri_West }}|elevation_footnotes=|elevation_m=|elevation_ft=|postal_code_type=|postal_code=|area_code=|blank_name=|blank_info=|website=|footnotes=}} Ákpáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Owerri_West#Ákpá Amì ójanẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Owerri_West#Amì_ójanẹ_ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Owerri_West#References Wikipídiya: Onuimo https://igl.wikipedia.org/wiki/Onuimo |subdivision_type1=State|subdivision_name1=Imo State|subdivision_type2=Capital|subdivision_name2=|subdivision_type3=|subdivision_name3=|government_footnotes=|government_type=|leader_title=|leader_name=|established_title=|established_date=|area_magnitude=|unit_pref=Imperial|area_footnotes=|area_total_km2=87|area_land_km2=|population_as_of=2006|population_footnotes=|population_note=|population_total=99,368|population_density_km2=1340.3|timezone=WAT|utc_offset=+1|timezone_DST=|utc_offset_DST=|coordinates=|module=}}|elevation_footnotes=|elevation_m=|elevation_ft=|postal_code_type=|postal_code=470|area_code=|blank_name=|blank_info=|website=|footnotes=}} Ákpáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Onuimo#Ákpá Ẹñwù igohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Onuimo#Ẹñwù_igo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Onuimo#References Wikipídiya: African Groundnut Council https://igl.wikipedia.org/wiki/African_Groundnut_Council The African Groundnut Council chi Intergovernmental organization mache kidunyogba wabokumakopa ójanecountries of the Gambia, Mali, Niger, Senegal, the Sudan manyi Nigeria. Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/African_Groundnut_Council#History Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/African_Groundnut_Council#References Linki eyì ugbọdahttps://igl.wikipedia.org/wiki/African_Groundnut_Council#Linki_eyì_ugbọda Wikipídiya: Intelligent Toilet https://igl.wikipedia.org/wiki/Intelligent_Toilet thumb|right|Ugbo ugwugwu eyi smart toilet ki ya ńwa gó blood pressure, weight, pulse kpai oxygen levels Articles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_description CS1 English-language sources (en)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_English-language_sources_(en) Pages with reference errorshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_with_reference_errors Wikipídiya: Ho Fuk Yan https://igl.wikipedia.org/wiki/Ho_Fuk_Yan thumb|Ho Fuk Yan at 2023 Hong Kong Book Fair Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ho_Fuk_Yan#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ho_Fuk_Yan#External_links Wikipídiya: Olusosun landfill https://igl.wikipedia.org/wiki/Olusosun_landfill The Olusosun nigerian dumpsite chi yi 100-acre Èbí ènè ñuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olusosun_landfill#Èbí_ènè_ñu Èdè jù tọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olusosun_landfill#Èdè_jù_tọ References Ugbó ètè ñuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olusosun_landfill#References_Ugbó_ètè_ñu Linki eyì ugbọdahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olusosun_landfill#Linki_eyì_ugbọda Wikipídiya: Divido https://igl.wikipedia.org/wiki/Divido | birth_place = Atlanta, Georgia, U.S. Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#Early_life_and_education Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#Career Early careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#Early_career 2013–2016: Standalone releases, The Baddest and Son of Mercyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#2013–2016:_Standalone_releases,_The_Baddest_and_Son_of_Mercy 2017–2018: "If", "Fall", "Fia" and "Assurance"https://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#2017–2018:_"If",_"Fall",_"Fia"_and_"Assurance" 2019: O2 Arena concert, "Blow My Mind", "Risky", and A Good Timehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#2019:_O2_Arena_concert,_"Blow_My_Mind",_"Risky",_and_A_Good_Time 2020–2022: A Better Time and social media fundraisinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#2020–2022:_A_Better_Time_and_social_media_fundraising 2023–present : Timelesshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#2023–present_:_Timeless Other ventureshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#Other_ventures Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#Personal_life Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#Discography Tourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#Tours See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#External_links Wikipídiya: Hezekiah Oluwasanmi https://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi | birth_place = Ipetu-Ijesha, Southern Region,British Nigeria (now in Osun State, Nigeria) Uchanẹ eyi Oliyi nwu Kpai Ukọche nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#Uchanẹ_eyi_Oliyi_nwu_Kpai_Ukọche_nwu Ukọlọ nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#Ukọlọ_nwu Deathhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#Death See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#References Wikipídiya: Ùnyì ọko ama’luchẹ https://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99ny%C3%AC_%E1%BB%8Dko_ama%E2%80%99luch%E1%BA%B9 | hq_location_city = Kaduna Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99ny%C3%AC_%E1%BB%8Dko_ama%E2%80%99luch%E1%BA%B9#References Wikipídiya: Done P Dabale https://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale | birth_place = Nyabalang-Yotti, Jereng District, Adamawa State, Middle-Belt, Nigeria Educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#Education Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#Personal_life Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#Awards Career and contributionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#Career_and_contributions See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#References Wikipídiya: Lokoja https://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja |subdivision_type1=State|subdivision_name1=Kogi State|subdivision_type2=|subdivision_name2=|subdivision_type3=|subdivision_name3=|government_footnotes=|government_type=|leader_title=|leader_name=|established_title=|established_date=|area_magnitude=|unit_pref=Imperial|area_footnotes=|area_total_km2=3,180|area_land_km2=|population_as_of=2020|population_footnotes=|population_note=|population_total=692,050HASC, population, area and Headquarters Statoids|population_density_km2=|timezone=WAT|utc_offset=+1|timezone_DST=|utc_offset_DST=|coordinates=|module=}}|elevation_footnotes=|elevation_m=|elevation_ft=|postal_code_type=|postal_code=|area_code=|blank_name=Climate|blank_info=Aw|website=|footnotes=|name=}} Etymologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Etymology Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#History Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Climate Geographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Geography Religion and culturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Religion_and_culture Marketshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Markets Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#External_links Wikipídiya: Zobe Dam https://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam | website = ẸRE ÁJÍhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam#ẸRE_ÁJÍ Ekwù uchẹ.https://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam#Ekwù_uchẹ. Ukpáhíu kwefomihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam#Ukpáhíu_kwefomi Ùkọlọ omi edunwamonẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam#Ùkọlọ_omi_edunwamonẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam#References Wikipídiya: Tiga Dam https://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Dam thumb|right|300px|Catchment area of the Yobe River – Tiga dam to the west, south of Kano Descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Dam#Description Downstream impacthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Dam#Downstream_impact Tourismhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Dam#Tourism 2021 temporal closurehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Dam#2021_temporal_closure Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Dam#References Wikipídiya: Bakolori Dam https://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam Italic text Backgroundhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#Background Planninghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#Planning Constructionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#Construction Downstream impacthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#Downstream_impact Reservoir and irrigation areahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#Reservoir_and_irrigation_area Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#References Wikipídiya: Sokoto river https://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_river Aji Sokoto (formerly known as Gulbi 'n Kebbi),Aji ki defú north-west Nigeria and a tributary of the Aji Niger.https://www. Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_river#Pollution Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_river#Climate Sites suitable for water storage in Sokoto Basinhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_river#Sites_suitable_for_water_storage_in_Sokoto_Basin General hydrology of Sokoto Basinhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_river#General_hydrology_of_Sokoto_Basin Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_river#References Wikipídiya: Aji Aba https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Aba | mouth_elevation = Ẹkpabiẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Aba#Ẹkpabiẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Aba#References Wikipídiya: Emede https://igl.wikipedia.org/wiki/Emede Emede ch' ewo ki d' efu Isoko South Local Government Area Delta State, Ejowo southern Nigeria. Ija'be kpài governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emede#Ija'be_kpài_government Economyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emede#Economy Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emede#References Wikipídiya: Aji Gadar Tamburawa https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Gadar_Tamburawa Aji Gadar Tamburawa chi ájí efu Naijiria, ki dẹ ọwọ south efu Kano. Owe Gada chi ọgọlọchi efu Ichi Hausa. Ugbo ki omi akwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Gadar_Tamburawa#Ugbo_ki_omi_akwo Ílo Ùkọlọ Omihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Gadar_Tamburawa#Ílo_Ùkọlọ_Omi Ẹkpabiẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Gadar_Tamburawa#Ẹkpabiẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Gadar_Tamburawa#References Wikipídiya: Aji Nun https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nun | mouth_coordinates = Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nun#Pollution Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nun#Climate Eventshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nun#Events Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nun#References Wikipídiya: AjiForcados https://igl.wikipedia.org/wiki/AjiForcados Àjí Forçados (Oduwu gédégédé kwà àbàkwàné chí Forcados)See Esmeraldo de situ orbis, II,8. íkpà ílànwóche tefu Niger Delta, kídí southern Nigeria. Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/AjiForcados#Pollution Floodhttps://igl.wikipedia.org/wiki/AjiForcados#Flood See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/AjiForcados#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/AjiForcados#References Wikipídiya: Aji Kaduna https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna | subdivision_type2 = Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna#Pollution Floodinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna#Flooding Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna#Climate See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna#References Wikipídiya: Done P. Dabale https://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale | birth_place = Nyabalang-Yotti, Jereng District, Adamawa State, Middle-Belt, Nigeria Educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#Education Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#Personal_life Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#Awards Career and contributionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#Career_and_contributions See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#References Wikipídiya: Aji Escravos https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Escravos thumb|upright=1.0|Escravos River to Sapele 1979 Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Escravos#Reference Wikipídiya: Aji taraba https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_taraba thumb|Satellite image of the Tabara river as it join the Benue river Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_taraba#Pollution Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_taraba#References Wikipídiya: 2022 Bayelsa State floods https://igl.wikipedia.org/wiki/2022_Bayelsa_State_floods   Causes eñukichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/2022_Bayelsa_State_floods#Causes_eñukichi Arida kì newó jálèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2022_Bayelsa_State_floods#Arida_kì_newó_jálè References ùgbó keteñ kwọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2022_Bayelsa_State_floods#References_ùgbó_keteñ_kwọ Wikipídiya: Agricultural Research Council of Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_Nigeria   Ámu uchèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_Nigeria#Ámu_uchè Aridahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_Nigeria#Arida Eyitọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_Nigeria#Eyitọ Uchè egba dufuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_Nigeria#Uchè_egba_dufu Ètè abirejuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_Nigeria#Ètè_abireju Wikipídiya: Aji líle Kwa https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_l%C3%ADle_Kwa Aji líle kwa lẹ (ku ma ñọ dọ Ájí Kwa Ibo Ab'ẹ ki Ájí Kwa ) acha kefu Cross River State, Nigeria, takì ya jẹñwu èju ọwọ East yì efu ewo Calabar ki gbẹ. ijẹñu amì ègbè ki dọmọ lẹ ki defu ọbata tudu amì ẹñwù ojoji ojoji ki ámonẹ ache. Ugbo ki dẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_l%C3%ADle_Kwa#Ugbo_ki_dẹ Uchè Amonẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_l%C3%ADle_Kwa#Uchè_Amonẹ Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_l%C3%ADle_Kwa#Pollution Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_l%C3%ADle_Kwa#References Wikipídiya: Aji Yewa https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Yewa Aji Yewa lẹ, ki Yoruba: adọ Yewa, chi ájí ki tẹru efu e wo meji Nigeria kpai Republic of Benin, ki a cha tẹ èju ọwọ south tẹ efu southwest Nigeria mañyi ya tẹ iba coastline ki dẹ Bight of Benin. Ẹgba ka ya dábá ọmẹ ki dẹ agbagba amì ójanẹ mèjí lẹ. Ẹñwù ki kpanẹ biẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Yewa#Ẹñwù_ki_kpanẹ_biẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Yewa#References Wikipídiya: Ūgbo ku ma chì abácha efu naijiria https://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria thumb|right|300px|Cassava processing in [[Obudu, southern Nigeria]] Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#History Productionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#Production Government interventionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#Government_intervention Useshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#Uses See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#External_links Wikipídiya: Paris https://igl.wikipedia.org/wiki/Paris Paris Ódò Europ kù ma gbaluka kù ma ki France. Wikipídiya: Stray Kids https://igl.wikipedia.org/wiki/Stray_Kids Stray Kids Ódò Asia (Séoul, Koréa) kù ma gbaluka kù ma ki JYP Entertainment (Sister Of Twice). Wikipídiya: Ukpota ọmi https://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpota_%E1%BB%8Dmi Ukpota ọmi ( eki meru cha akanya ọmi ) ewn okpota ọmi ki che de eyi ki meru ọna kamone atene ọmi. Ego ọna komi kú ukpota dé cheji . Wikipídiya: Towel warmer https://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer thumb|Towel rails radiator kpai towel hangers Composition and functioninghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#Composition_and_functioning Advantae dn isadvantageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#Advantae_dn_isadvantages Advantageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#Advantages Disadvantageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#Disadvantages Notehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#Note See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#See_also Wikipídiya: Aji Ngalda https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ngalda Aji Ngalda chi aji ojanẹ Nigeria I n ẹ ẹtẹ ñwu kwì efewo Ngalda, yi Fika local government ójanẹ Yobe State. Ngalda lẹ dama kpai Aji Ngaji ki dabù 40 kilometres tẹ èju ọwọ north. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ngalda#References Wikipídiya: Aji Ngaji https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ngaji Aji Ngaji chi aji èju ọwọ northern yi Nigeria. Ki dufu kwùgbó ki omi adagwu yi Gadaka efewo Yobe State, ya chá 40 kilometre ọwọ south tefu Ngalda mañyi ugbo ki dama kpa Aji Ngalda chi 22. See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ngaji#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ngaji#References Wikipídiya: Aji Nworie https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nworie Aji Nworie chi ájí ojanẹ Nigeria ki lalẹ efu ewo Owerri takì a dáfo refu Aji Otamiri yì efewo Nekede. Unana ájí lẹ kwẹtẹ ñwu tẹ ugbo ki dèju chi 9. Ẹñwù ki kpanẹ biẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nworie#Ẹñwù_ki_kpanẹ_biẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nworie#References Wikipídiya: Speibecken https://igl.wikipedia.org/wiki/Speibecken thumb|A Speibecken Nameshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Speibecken#Names Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Speibecken#References Wikipídiya: Zauro polder project https://igl.wikipedia.org/wiki/Zauro_polder_project Zauro polder project chi ami uche uchè elo ki mà tètè lu gbànèmè oji àji eyi Rima River todu kinà chà lefu Kebbi State, Nigeria. Uje nwu làchi eyi iyànyi kilà tene eju kpà ibe edu tànè. ugbo ki dèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zauro_polder_project#ugbo_ki_dè Planhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zauro_polder_project#Plan Pilot projecthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zauro_polder_project#Pilot_project Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zauro_polder_project#References Wikipídiya: Odu ami Aji ki dẹ ojanẹ Naijiri https://igl.wikipedia.org/wiki/Odu_ami_Aji_ki_d%E1%BA%B9_ojan%E1%BA%B9_Naijiri Odu ami Aji ki dẹ ojanẹ Naijiria dẹ-i. abo ku ma ch'ukọlọ ugbo ki ómì ale kwì ọwọ west tẹ ọwọ east kọ amì odu ájí lẹ, kpai amì ẹñwù ojímá ogbogaga ki dẹ èfè amì odu ájí lile du. Atlantic Oceanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odu_ami_Aji_ki_d%E1%BA%B9_ojan%E1%BA%B9_Naijiri#Atlantic_Ocean Lake Chadhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odu_ami_Aji_ki_d%E1%BA%B9_ojan%E1%BA%B9_Naijiri#Lake_Chad Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odu_ami_Aji_ki_d%E1%BA%B9_ojan%E1%BA%B9_Naijiri#References Wikipídiya: Sanisette https://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisette thumb|250px|right|A Sanisette on the boulevard Sébastopol in Paris Descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisette#Description Advantages and disadvantageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisette#Advantages_and_disadvantages In Parishttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisette#In_Paris See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisette#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisette#References Wikipídiya: Oluremi Atanda https://igl.wikipedia.org/wiki/Oluremi_Atanda GCI Museum|url=http://www.gcimuseum. Articles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_description CS1 American English-language sources (en-us)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_American_English-language_sources_(en-us) CS1 British English-language sources (en-gb)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_British_English-language_sources_(en-gb) Pages with reference errorshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_with_reference_errors Wikipídiya: Ogun River https://igl.wikipedia.org/wiki/Ogun_River |source1_elevation=|mouth_elevation=|discharge1_avg=|basin_size=Fluid Flow Interactions in Ogun River, Nigeria|river_system=|tributaries_left=|tributaries_right=}}Aji Ogun (Iyaji: Odò Ògùn) chi aji ki di ojane is Nigeria ki omi nwu acha ri Lagos Lagoon.https://zodml. Enwu ku ma di Aji Chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogun_River#Enwu_ku_ma_di_Aji_Che Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogun_River#Ola_Igbele Photohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogun_River#Photo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogun_River#References Wikipídiya: Argungu Fishing Festival https://igl.wikipedia.org/wiki/Argungu_Fishing_Festival Wikipídiya: Ucholo Eja Egba Argungu https://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_Argungu Ucholo eja egba Argunguhttps://www.cambridge. Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_Argungu#Ola_Igbele Competitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_Argungu#Competition 2020 Argungu Fishing Festivalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_Argungu#2020_Argungu_Fishing_Festival Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_Argungu#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_Argungu#References Wikipídiya: Cassava production in Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Cassava_production_in_Nigeria Wikipídiya: E dẹ abacha chewnu omunè efu Nigerian https://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian thumb|right|300px|Cassava processing in [[Obudu, southern Nigeria]] Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#History Productionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#Production Government interventionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#Government_intervention Useshttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#Uses See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#External_links Wikipídiya: Awhum Waterfall https://igl.wikipedia.org/wiki/Awhum_Waterfall   Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Awhum_Waterfall#Ola_Igbele Fotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Awhum_Waterfall#Foto Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Awhum_Waterfall#Go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Awhum_Waterfall#References Wikipídiya: Jebba Hydroelectric Power Station https://igl.wikipedia.org/wiki/Jebba_Hydroelectric_Power_Station |location_map_relief=|country=Nigeria|location=Kwara State/Niger State|purpose=P|status=O|construction_began=|opening=13 April 1985|demolished=|cost=|owner=Federal Government of Nigeria|operator=Mainstream Energy|dam_type=|dam_crosses=Niger River|dam_height=|dam_height_foundation=|dam_height_thalweg=|dam_length=|dam_elevation_crest=|dam_width_crest=|dam_width_base=|dam_volume=|spillway_count=|spillway_type=|spillway_capacity=|res_name=|res_capacity_total=|res_capacity_active=|res_capacity_inactive=|res_catchment=|res_surface=|res_max_length=|res_max_width=|res_max_depth=|res_elevation=|res_tidal_range=|plant_name=|plant_coordinates=|plant_operator=Mainstream Energy|plant_commission=13 April 1985|plant_decommission=|plant_type=|plant_hydraulic_head=|plant_turbines=6 x 96.4 MW|plant_capacity=|plant_annual_gen=|website=|extra=}}Jebba Hydroelectric Power Station, ku ma nwo do Jebba Power Station, chi hydroelectric power plant i che, i gwo Niger River daba. Ujuwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jebba_Hydroelectric_Power_Station#Ujuwe Overviewhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jebba_Hydroelectric_Power_Station#Overview Eko ku ma Nwochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jebba_Hydroelectric_Power_Station#Eko_ku_ma_Nwoche Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jebba_Hydroelectric_Power_Station#References Wikipídiya: Ngadda River https://igl.wikipedia.org/wiki/Ngadda_River Àjí kí omí ófà dé yí Maiduguri Borno state OMÍ ÓFÀhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngadda_River#OMÍ_ÓFÀ Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngadda_River#Pollution Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngadda_River#References Wikipídiya: Bonny Estuary https://igl.wikipedia.org/wiki/Bonny_Estuary Bonny Estuary or abẹki Bight eyì Bonny chè estuary kidẹ ugbo ájí Ábo Riva, ójanẹ Naìjerìa alogbe pọta kọt near. Ìche da'ma afama jì kùma dèfí ájí Kampo ójanẹ Delta. Apkenwubiẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bonny_Estuary#Apkenwubiẹ Ẹtẹ ínábálíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bonny_Estuary#Ẹtẹ_ínábálí Wikipídiya: List of tributaries of the Niger https://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger Ami aji ki cha ri aji Niger. ma ko jio kpai country. Beninhttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#Benin Burkina Fasohttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#Burkina_Faso Guineahttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#Guinea Malihttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#Mali Nigerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#Niger Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#Nigeria Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#References Wikipídiya: Zartech farms https://igl.wikipedia.org/wiki/Zartech_farms }} Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zartech_farms#Ọhiala ẸTẸ ÍNÁBÁLÍhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zartech_farms#ẸTẸ_ÍNÁBÁLÍ External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zartech_farms#External_links Wikipídiya: Aji Anambra https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Anambra   Ojo Aji Anambra kpai icholohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Anambra#Ojo_Aji_Anambra_kpai_icholo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Anambra#References Wikipídiya: Songa Farms https://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_Farms Oko choga Oko choga ch'enẹ unyí aja oko mẹgwẹta kì gọmẹti ójanẹ kwara dọwa efù Naìjìrìa, kùma duchẹ èlo nyọgba efewo kwara cháká kùma lañọ kukọlọ nw amónẹ, kẹñu ejẹ kila tupkọ tanẹ gẹ. Oko chọga kpotefọwọ Ábo Assets Management Corporation of Nigeria (AMCON) tódù ọmẹ N1. Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_Farms#Ohiala Ujọ Uchẹ Ichọga.https://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_Farms#Ujọ_Uchẹ_Ichọga. Urọmehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_Farms#Urọme ENWÙ EKWÙhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_Farms#ENWÙ_EKWÙ Ẹtẹ ínábálíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_Farms#Ẹtẹ_ínábálí Wikipídiya: Port Harcourt Water Corporation https://igl.wikipedia.org/wiki/Port_Harcourt_Water_Corporation |footnotes=}} Ùkọlọ mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Port_Harcourt_Water_Corporation#Ùkọlọ_ma Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Port_Harcourt_Water_Corporation#References Wikipídiya: Uchẹ Oko efu River State https://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State Uchẹ èlo efu Rivers State che ẹtọ ogbogaga efu amẹñwu uñyọgba anẹ Rivers State, Nigeria. uchẹ oko chẹñwu ki amonẹ che ajìle ọmọ. Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Ọhiala Uchẹ elohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Uchẹ_elo Ẹja ekpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Ẹja_ekpa Songhai Rivers Initiative Farmhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Songhai_Rivers_Initiative_Farm Edabi che ùkọlọ okohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Edabi_che_ùkọlọ_oko Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Ukọlọ Gó gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Gó_gẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#References Wikipídiya: Animal agriculture in Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Animal_agriculture_in_Nigeria Ójìle amanẹla ójanẹ Áfríká che nẹ amẹla kpaì ọla ma. Uchẹ ẹla èlo d'efù chẹ ẹlo ójanẹ Naìjerìa. Wikipídiya: Alau Dam https://igl.wikipedia.org/wiki/Alau_Dam |website=|extra=}}Alau Dam Ugbokigwu chi efówó eyì Alau Konduga local government eyi Borno State hi Northeast region of Nigeria, makọ efì odọ 1984–1986. Eyi kì yagbo ominyi efi Ngadda River, oká efì tributaries ojí yì Lake Chad. History ọyaka etẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alau_Dam#History_ọyaka_etẹ Areahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alau_Dam#Area Wikipídiya: Farin Ruwa Falls https://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_Falls Farin Ruwa Falls chi omi ki ya wa ne ku ma do waterfall, ugbo ki de chi central region Nigeria. Farin Ruwa fall defu ami water fall ki nana tule ojane Nigeria. Locationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_Falls#Location Odu Farin Ruwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_Falls#Odu_Farin_Ruwa Eju e du tohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_Falls#Eju_e_du_to go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_Falls#go_ge Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_Falls#References Wikipídiya: Rivers State Waste Management Agency https://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Waste_Management_Agency Rivers State Waste Management Agency (RIWAMA) lẹ ujọ chi government of Rivers State ki dẹ uña ki ajẹ ñwu ẹñwù ki gbọgba ñyi ọgab yì ogbegbele ñwu tódù ki jẹñwù árida ẹñyọ ki wa ki la jẹ ñwu ọgbata ọlafiya añọla kpai ọga ki bulọ efu ójanẹ lẹ. Ma fu ñyi efu ọdọ 2013 abo Rivers State House of Assembly ñyi taki agboji state mu ọwọ du tẹ efu óchù ebie efu ọdọ 2014. See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Waste_Management_Agency#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Waste_Management_Agency#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Waste_Management_Agency#External_links Wikipídiya: Omi Ọfa Ọdọ 2017 efu Benue State https://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_%E1%BB%8Cfa_%E1%BB%8Cd%E1%BB%8D_2017_efu_Benue_State Omi Ọga 2017 efu Benue State chanẹ efu óchù ẹla efu ọdọ 2017 yì Benue State, Nigeria. I fu uwewe amonẹ ki ma ñya ti 100,000 lẹ-n kpatuka, mañyi i fu ami ùnyì ki wewe tu 2,000 le kpabiẹ. Ẹñwu ki chihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_%E1%BB%8Cfa_%E1%BB%8Cd%E1%BB%8D_2017_efu_Benue_State#Ẹñwu_ki_chi Arìda ki nẹ wa efu ákpáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_%E1%BB%8Cfa_%E1%BB%8Cd%E1%BB%8D_2017_efu_Benue_State#Arìda_ki_nẹ_wa_efu_ákpá Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_%E1%BB%8Cfa_%E1%BB%8Cd%E1%BB%8D_2017_efu_Benue_State#References Wikipídiya: Nigeria's Climate Change Act, 2021 https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria%27s_Climate_Change_Act,_2021 Nigeria's Climate Change Act, 2021 chi Act eyi National Assembly eyi Nigeria. Act lẹ jẹnwu gọmenti ki chanẹ National Climate Change Action Plan kpai five-year carbon budget, kí ní targets ọdọ du. Backgroundhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria%27s_Climate_Change_Act,_2021#Background Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria%27s_Climate_Change_Act,_2021#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria%27s_Climate_Change_Act,_2021#External_links Wikipídiya: Aji Andoni https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Andoni Aji Andoni (Okwan Obolo) lẹ chi aji ka efu ami ajị wewe ki di Rivers State, Nigeria. Aji Andoni dị agbada Aji Calabar Titọ lẹ Kpai Aji Imo. Faunahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Andoni#Fauna Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Andoni#Pollution Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Andoni#References Wikipídiya: Ago-Oba https://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-Oba Ago-Oba chi ward ẹkọgwẹta efu ewó lile Abeokuta, Ogun State, Nigeria. I che ùgbó ka efu Abeokuta South Local Government Area. Locationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-Oba#Location Abo ki èju mọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-Oba#Abo_ki_èju_mọ Arìda Akpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-Oba#Arìda_Akpa Ákpá Ago-Oba Abeokuta: Ákpá mañyi Ochuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-Oba#Ákpá_Ago-Oba_Abeokuta:_Ákpá_mañyi_Ochu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-Oba#References Wikipídiya: Ugbo ku ma cha abaàcha efu Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria thumb|right|300px|Cassava processing in [[Obudu, southern Nigeria]] Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#History Productionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#Production Government interventionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#Government_intervention Useshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#Uses See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#External_links Wikipídiya: Agbokim Waterfalls https://igl.wikipedia.org/wiki/Agbokim_Waterfalls | coords_ref = Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbokim_Waterfalls#History See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbokim_Waterfalls#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbokim_Waterfalls#References Wikipídiya: Abia State Ministry of Environment https://igl.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Environment Abia State Ministry of Environment lẹ chi Abia State Government ki du ma ki a ñọ ẹñwù che mañyi ama du ọda tẹ ejugede, programs and legislation todu ku ma dẹ èju tẹ ogbegbele Abia State ñwu amẹñwu uñyọgba ki atẹ alo. Statutory function|date=21 November 2011|publisher=Government of Abia State|access-date=26 September 2015}} See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Environment#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Environment#References Wikipídiya: Omo forest Reserve https://igl.wikipedia.org/wiki/Omo_forest_Reserve |area=|established=|visitation_num=|visitation_year=|governing_body=|world_heritage_site=|url=}} Ujiwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omo_forest_Reserve#Ujiwe Biodiversityhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omo_forest_Reserve#Biodiversity Conservationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omo_forest_Reserve#Conservation Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omo_forest_Reserve#References Wikipídiya: Asagie Ize-Iyamu https://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu |children=4}} Early life and familyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu#Early_life_and_family Educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu#Education Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu#Personal_life 2024 Governorship Racehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu#2024_Governorship_Race Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu#References Wikipídiya: Osagie Izu-Iyamu https://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu |children=4}} Abakwanẹ ólayì ñwu kpai Ákworá uñyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu#Abakwanẹ_ólayì_ñwu_kpai_Ákworá_uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu#Ukọchẹ Olayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu#Olayi_ñwu Ulè uja-ibe Govornor efu ọdọ 2024https://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu#Ulè_uja-ibe_Govornor_efu_ọdọ_2024 Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu#References Wikipídiya: Igbekele Amos Ajibefun https://igl.wikipedia.org/wiki/Igbekele_Amos_Ajibefun |birth_place=Irele, Western Region, Nigeria (now in Ondo State, Nigeria)|death_date=|death_place=|alma_mater=|residence=Abeokuta|profession=}} Igbekele Amos Ajibefun (ku ma bì ọjọ ki óchù ebie ogwu ñyọwọ mẹjọ efu ọdọ 1964) chi professor efu Agricultural economics ki kwefu Nigeria,Rector yi Rufus Giwa Polytechnic kpai Vice chancellor yì Adekunle Ajasin University. I ch'ẹnẹ ẹkẹlu ki che Vice Chancellor yì Adekunle Ajasin. Abakwanẹ Ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbekele_Amos_Ajibefun#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbekele_Amos_Ajibefun#Ukọlọ Ami ujọ ki dẹ efu ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbekele_Amos_Ajibefun#Ami_ujọ_ki_dẹ_efu_ñwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbekele_Amos_Ajibefun#References Wikipídiya: Olalekan Sipasi https://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi |nationality=Nigerian|other_names=Ayodele|alma_mater=Federal University of Technology, Akure University of IbadanPan-African University, LagosKansas State University|awards=United States Consular General's Award.The Nigerian-American Partnership award. Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Ukọchẹ Amì ẹñwù ki chẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Amì_ẹñwù_ki_chẹ ProtectOzonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#ProtectOzone L'Afrika Integrated Farmshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#L'Afrika_Integrated_Farms Mobile Kitchenhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Mobile_Kitchen Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Ukọlọ Global engagementhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Global_engagement Ujọ ki defu ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Ujọ_ki_defu_ñwu Urọmẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Urọmẹ Ugbo kẹ gohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Ugbo_kẹ_go External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#External_links Wikipídiya: Rural development in Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Rural_development_in_Nigeria Kwiọgba ominọlami, Amewo kèkè enwọche kpaì ukọchẹ enyọgba kpo nyanẹ ójanẹ Naìjerìa. Ñwọ gó gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rural_development_in_Nigeria#Ñwọ_gó_gẹ Ẹtẹ ínábálíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rural_development_in_Nigeria#Ẹtẹ_ínábálí Wikipídiya: Ami ecoregions ki di Nigeria https://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria biogeographic regionalization eyi ojana ile yi terrestrial biodiversity, ku ma nwo do Terrestrial Ecoregions of the World (TEOW), chi 867 ecoregions de fu nwu ma la nwo gberu ti 14 biomes, TEOW contani ami ela manyi ami eru chakadu ojane ile yi 0.https://www. Terrestrial ecoregionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Terrestrial_ecoregions Tropical kpai subtropical moist broadleaf forestshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Tropical_kpai_subtropical_moist_broadleaf_forests Tropical manyi subtropical grasslands, savannas, kpai shrublandshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Tropical_manyi_subtropical_grasslands,_savannas,_kpai_shrublands Montane grasslands kpai shrublandshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Montane_grasslands_kpai_shrublands Flooded grasslands kpai savannashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Flooded_grasslands_kpai_savannas Mangroveshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Mangroves Freshwater ecoregionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Freshwater_ecoregions Nilo-Sudanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Nilo-Sudan West Coastal Equatorialhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#West_Coastal_Equatorial Marine ecoregionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Marine_ecoregions Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#References Wikipídiya: Savana Lake Chad ugbo ki omi ko https://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko   Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#Climati Egbehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#Egbe Elahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#Ela Threatshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#Threats Ami ugbo ki che Protectedhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#Ami_ugbo_ki_che_Protected Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#References Wikipídiya: Efeko Sambisa https://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa   Geographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#Geography Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#Climate Boko Haram conflicthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#Boko_Haram_conflict See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#External_links Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#Reference Wikipídiya: Aji Okpara https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Okpara thumb|Omi eyi Aji Ọkpara ki dị Benin Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Okpara#Pollution Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Okpara#Climate Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Okpara#References Wikipídiya: Umunnachi https://igl.wikipedia.org/wiki/Umunnachi Umunnachi bụ obodo dị na Dunukofia, Anambra State, South-East Nigeria nke nwere obodo ise: Ozzuh, Mgbuke, Umueze, Nkwelle na Nagbana.[1]  Ọ na-ekekọrịta obodo ndị gbara agbata obi dịka ndị a: Ogidi, Umudioka, Eziowelle na Ifitedunu. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umunnachi#References Wikipídiya: Erin-Ijesha Waterfalls https://igl.wikipedia.org/wiki/Erin-Ijesha_Waterfalls Erin-Ijesha Waterfalls Ku ma nwo do Olumirin waterfalls) chi Erin-Ijesha, Osun State i de. i chi ugbo igo nwi amone i la di Oriade local government area, Osun State, Nigeria. See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Erin-Ijesha_Waterfalls#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Erin-Ijesha_Waterfalls#References Wikipídiya: Goronyo Dam https://igl.wikipedia.org/wiki/Goronyo_Dam | website = Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goronyo_Dam#References Wikipídiya: Bight Eyi Biafra https://igl.wikipedia.org/wiki/Bight_Eyi_Biafra The Bight of Biafra, also known as the Bight of Bonny, is a bight off the west-central African coast, in the easternmost part of the Gulf of Guinea.https://www. Ola Ibgelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bight_Eyi_Biafra#Ola_Ibgele Ekohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bight_Eyi_Biafra#Eko Abo ku ma ti ami aduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bight_Eyi_Biafra#Abo_ku_ma_ti_ami_adu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bight_Eyi_Biafra#References Wikipídiya: Aji Rima https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Rima Aji Rima chi aji ki di owo North ojane Nigeria. Aji Rima che dama kpai aji Goulbi de Maradi. Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Rima#Pollution Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Rima#References Wikipídiya: Mayo Kébbi https://igl.wikipedia.org/wiki/Mayo_K%C3%A9bbi Mayo Kébbi chi aji ki di Central kpai West Africa. Aji Moyo akpa nyate Chad,i la nwo cha ri Bénoué River. Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mayo_K%C3%A9bbi#Pollution Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mayo_K%C3%A9bbi#References Wikipídiya: Ogunpa River https://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_River Aji Ogunpa River chi aji ki chi eketa ki nana tule ujiji nwu chi 21.5 kilometres (13. Public safetyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_River#Public_safety Enwu ki Omi Kpa biehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_River#Enwu_ki_Omi_Kpa_bie Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_River#Pollution Channelisation projecthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_River#Channelisation_project Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_River#References Wikipídiya: Aji Ogunpa https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ogunpa Aji Ogunpa River chi aji ki chi eketa ki nana tule ujiji nwu chi 21.5 kilometres (13. Public safetyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ogunpa#Public_safety Enwu ki Omi Kpa biehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ogunpa#Enwu_ki_Omi_Kpa_bie Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ogunpa#Pollution Channelisation projecthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ogunpa#Channelisation_project Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ogunpa#References Wikipídiya: Aji Ekulu https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ekulu Ujiji Aji Ekulu chi 25-kilometre (16 mi) Aji Ekulu chi aji ki nana tule ojane Enuguhttps://portal.abuad. Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ekulu#Climate Wikipídiya: Victor Adenuga Oyenuga https://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_Oyenuga   Early lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_Oyenuga#Early_life ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_Oyenuga#ukọchẹ Marrigi kpáí amọmañhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_Oyenuga#Marrigi_kpáí_amọmañ Fellowships lẹbọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_Oyenuga#Fellowships_lẹbọ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_Oyenuga#References Wikipídiya: Asejire Reservoir https://igl.wikipedia.org/wiki/Asejire_Reservoir Asejire Reservoir di Oyo State ejowo south west Nigeria oji Aji Osun, i dabi 30 kilometers east gwi Ibadan. eko ku ma ko chi odo 1960s. E nwo chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asejire_Reservoir#E_nwo_che Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asejire_Reservoir#References Wikipídiya: Sudanian savanna https://igl.wikipedia.org/wiki/Sudanian_savanna   Etymologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sudanian_savanna#Etymology Florahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sudanian_savanna#Flora Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sudanian_savanna#References Wikipídiya: Operation Feed the Nation https://igl.wikipedia.org/wiki/Operation_Feed_the_Nation Operation di ujenwu nwi amone wewe chi projecti national agricultural extension kpai mobilization program Abo ku ma chene chi abo ku ma chi ukolo Soja ku ma di ojane Nigeria. odo ku ma chane projecti le chi odo 1976, ma tene ki ujenwu ki de nwowo manyi todu ki ami one wewe ki na luche. Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Operation_Feed_the_Nation#References Wikipídiya: Rivers State Ministry of Environment https://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Environment   Visioni mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Environment#Visioni_ma Missioni mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Environment#Missioni_ma Departments ñuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Environment#Departments_ñu List of commissionershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Environment#List_of_commissioners Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Environment#References Wikipídiya: Jacuzzi https://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi | dissolved = Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#History Beginningshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#Beginnings Hydrotherapyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#Hydrotherapy Changes in ownershiphttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#Changes_in_ownership Galleryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#Gallery Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#References Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#Further_reading External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#External_links Wikipídiya: Aji Otamiri https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Otamiri Aji Otamiri River lẹ che aji ogbogaga ka efu amì Ájí ki dẹ efu ewo Imo State, Nigeria. Ájí lẹ nẹ odu ñwu kwugbo Ota Miri, ẹbọ ki nẹ amì omi du ki ajẹ odu ñwu, ki la che ẹbọ ki ma ákworá unyi Mbari gba ñyi ọwọ chakadu. Ẹñwù ki kp'aji Otamiri biẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Otamiri#Ẹñwù_ki_kp'aji_Otamiri_biẹ Environmental impacthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Otamiri#Environmental_impact Aji Otamiri ki dẹfu Egbuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Otamiri#Aji_Otamiri_ki_dẹfu_Egbu Ugbo ki ẹgohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Otamiri#Ugbo_ki_ẹgo Wikipídiya: Kiri Dam https://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam Aji kiri dẹ ogbe gbe lè Shelleng èwo Adamawa ópata atẹ Naìjerìa, kigwọwọ nyù ájí Gongola. Ují jinwu che kilomits It is a 1. Kọmpenì Ichuga.https://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#Kọmpenì_Ichuga. Uwobi omihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#Uwobi_omi Uwobi omi 2015https://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#Uwobi_omi_2015 ÙTEJÙ GÈDÈhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#ÙTEJÙ_GÈDÈ EJỌ'GBAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#EJỌ'GBA ẸTẸ ÍNÁBÁLÍhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#ẸTẸ_ÍNÁBÁLÍ Wikipídiya: Ikere Gorge Dam https://igl.wikipedia.org/wiki/Ikere_Gorge_Dam |website=|extra=}} Failed hydropower projecthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ikere_Gorge_Dam#Failed_hydropower_project Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ikere_Gorge_Dam#References Wikipídiya: Watari Dam https://igl.wikipedia.org/wiki/Watari_Dam Watari Dam che dam ki dẹ efu Bagwai Local Government area ọwọ north west efu Kano State yi Nigeria. Ma fu kọ agbagba ọdọ 1977 kpai ọdọ 1980 ọkọ Nigerian Naira ku ma fu kọ che ₦7,108,000. Ugbo kẹ gohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Watari_Dam#Ugbo_kẹ_go Wikipídiya: Aji Akwayafe https://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Akwayafe Aji Akwayafe lẹ (ku ma ñọ mọ ru Aji Akpakorum ) che Aji efu Africa ki ádágo rù efu Gulf of Guinea. Aji lẹ che umá ka efu ọmẹ anẹ agbagba Cameroon kpai Nigeria. Akpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Akwayafe#Akpa Gó gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Akwayafe#Gó_gẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Akwayafe#References Wikipídiya: Omi Osun https://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_Osun Omi-Ọṣun, ki owè/ofè ñwu che "Omi Ọṣun", lile ki dẹ èju ọwọ North Ọṣun River yi southwestern Nigeria.https://www. Galleryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_Osun#Gallery Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_Osun#Pollution Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_Osun#References Wikipídiya: Sanitec https://igl.wikipedia.org/wiki/Sanitec |founder = Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanitec#History Brands (year acquisition by Sanitec)Sanitec brands ==https://igl.wikipedia.org/wiki/Sanitec#Brands_(year_acquisition_by_Sanitec)Sanitec_brands_== Wikipídiya: ONCE https://igl.wikipedia.org/wiki/ONCE ONCE Ódò Asia (Séoul, Koréa) chi abo Twice ma ché, Twice. Wikipídiya: I.O.I https://igl.wikipedia.org/wiki/I.O.I I.O. Wikipídiya: Bathrooms.com https://igl.wikipedia.org/wiki/Bathrooms.com |programming_language = Overviewhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bathrooms.com#Overview See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bathrooms.com#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bathrooms.com#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bathrooms.com#External_links Wikipídiya: Ọgede https://igl.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgede Ọgede chi: Plants kpai enwu erohttps://igl.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgede#Plants_kpai_enwu_ero Ẹkwu omunehttps://igl.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgede#Ẹkwu_omune Nwọ go tahttps://igl.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgede#Nwọ_go_ta Wikipídiya: Oli okor https://igl.wikipedia.org/wiki/Oli_okor == References == Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oli_okor#References Wikipídiya: Tony Elumelu https://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu | image = Tony Elumelu - 2020 (cropped).jpg Early lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Early_life Childhood and familyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Childhood_and_family Educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Education Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Career Early careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Early_career United Bank for Africahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#United_Bank_for_Africa Heirs Holdingshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Heirs_Holdings Transcorp Plchttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Transcorp_Plc The Tony Elumelu Foundationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#The_Tony_Elumelu_Foundation Awards and honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Awards_and_honours Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#References Wikipídiya: Yahaya Abubakar https://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar |birth_place=Bida|death_date=|death_place=|burial_date=|burial_place=|spouse=Married to Four Wives|full name=Yahaya Abubakar Sanganuwar Nakordi|era name=Etsu Yahaya|house=Usman Zaki Ruling house|house-type=Royal|Royal Ancestry/Heritage=Fulani|Tribe=Nupe|father=Alh. Abubakar Saganuwa (Nakordi Nupe)|mother=Haj. Backgroundhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#Background Ami uña kibọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#Ami_uña_kibọ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#References Wikipídiya: Umar eyi Borno https://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno ==Lugbo Umar== Lugbo Umarhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno#Lugbo_Umar Ọfẹ ejẹ eyi Umarhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno#Ọfẹ_ejẹ_eyi_Umar Footnoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno#Footnotes Bibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno#Bibliography External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno#External_links Wikipídiya: Adeniji Adele https://igl.wikipedia.org/wiki/Adeniji_Adele Ma bi Musendiku Buraimoh Adeniji Adele II, KBE ochu ẹkẹ-gwaka ọdọ 1893 iko ki kwu chi ochu ẹkẹlu nolu mi ẹgweji ọdọ 1964 Adeniji chi onu Lagos kwi ọdọ 1949 ochu ẹkẹgwa nolu ejodudu ati ọdọ1964 ochu ẹkẹlu nolu ejodudu. Olayihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeniji_Adele#Olayi Politicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeniji_Adele#Politics Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeniji_Adele#References Wikipídiya: Alfred Achebe https://igl.wikipedia.org/wiki/Alfred_Achebe == Abakwanẹ kpai ukọche == Abakwanẹ kpai ukọchehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alfred_Achebe#Abakwanẹ_kpai_ukọche Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alfred_Achebe#Ukọlọ Olayi nwu ali ki ti Ukọlọ nọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alfred_Achebe#Olayi_nwu_ali_ki_ti_Ukọlọ_nọ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alfred_Achebe#References Wikipídiya: Samuel Akisanya https://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Akisanya thumbnail|upright|Akisanya in his younger days Abakwanẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Akisanya#Abakwanẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Akisanya#References Wikipídiya: Abubakar Ibn Umar Garba https://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba | alt = Abubakar Ibn Umar Garba El-Kanemi Of Borno Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#Career Reignhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#Reign Footnoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#Footnotes Bibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#Bibliography Dynastyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#Dynasty External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#External_links Wikipídiya: Akenzua II https://igl.wikipedia.org/wiki/Akenzua_II Ọmọ n'Ọba n'Ẹdo Uku Akpọlọkpọlọ, Akenzua II (7 January 1899 – 11 June 1978) Chi Onu eki ogwu ẹgwa nyi Ebie ojanẹ Benin, iko ki chanẹ ọfẹ Oba eyi ojanẹ Benin che ọdọ 1933 i la kwu ọdọ 1978. Akwọra Unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akenzua_II#Akwọra_Unyi Go gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akenzua_II#Go_gẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akenzua_II#References Wikipídiya: Folagbade Olateru Olagbegi III https://igl.wikipedia.org/wiki/Folagbade_Olateru_Olagbegi_III |birth_place = Ondo state Ẹtẹ nwu kpai Ukọchẹ nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folagbade_Olateru_Olagbegi_III#Ẹtẹ_nwu_kpai_Ukọchẹ_nwu Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folagbade_Olateru_Olagbegi_III#Career Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folagbade_Olateru_Olagbegi_III#References Wikipídiya: Bobrisky https://igl.wikipedia.org/wiki/Bobrisky |birth_place=|alma_mater=University of Lagos|years_active=|children=|website=|nationality=Nigerian|other_names=}}Okuneye Idris Olanrewaju (ma bì ọjọ k'ochu Ẹkẹjọ n'olu Ogwu ẹgwa ny'oke ka ọdọ 1991), predominantly known as Bobrisky, is a Nigerian social media personality. She is a transgender woman. Articles with invalid date parameter in templatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_invalid_date_parameter_in_template Articles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_description CS1 American English-language sources (en-us)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_American_English-language_sources_(en-us) CS1 British English-language sources (en-gb)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_British_English-language_sources_(en-gb) CS1 errors: archive-urlhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_errors:_archive-url CS1 maint: date formathttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_maint:_date_format Pages using the JsonConfig extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_JsonConfig_extension Use dmy dates from June 2022https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Use_dmy_dates_from_June_2022 Wikipídiya: Sanusi Lamido Sanusi https://igl.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi | reign-type = 1st reign Akwọrahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#Akwọra Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#Ukọchẹ Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#External_links Wikipídiya: Philip Obele https://igl.wikipedia.org/wiki/Philip_Obele Philip Osaro Obele JP (born 1958) iche Nigerian traditional ruler manyù eleventh Oneh Eh Eleme (onu Eleme) eyi Eleme Kingdom gwo odo 2019. Kóchehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Philip_Obele#Kóche Ámè ènw ólayì wehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Philip_Obele#Ámè_ènw_ólayì_we Rhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Philip_Obele#R Wikipídiya: Nnamdi Azikiwe https://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe Nnamdi Benjamin Azikiwe (Ku ma bi ọjọ ẹgwẹfa efu ochu ẹgwaka efu ọdọ 1904 tẹ ọjọ ki ochu ẹlu nolu ọjọ m'ẹgwaka efu ọdọ 1996), president of Nigeria Britannica|url=https://www.britannica. Abakwanẹ ólayì ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Abakwanẹ_ólayì_ñwu_kpai_Ukọchẹ Youth: education and backgroundhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Youth:_education_and_background Athletics careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Athletics_career Writing careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Writing_career Journalism; newspaper and editinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Journalism;_newspaper_and_editing Political careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Political_career Conspiracy allegationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Conspiracy_allegations Zikist Movementhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Zikist_Movement Opposition to Richards constitutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Opposition_to_Richards_constitution 1950–1953https://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#1950–1953 Premier of Eastern regionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Premier_of_Eastern_region Nigeria Independencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Nigeria_Independence Governor General of Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Governor_General_of_Nigeria Presidency (1963-1966)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Presidency_(1963-1966) Post presidency and final yearshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Post_presidency_and_final_years Final yearshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Final_years Historical reputation and legacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Historical_reputation_and_legacy Honorshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Honors Honorary Degreeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Honorary_Degrees Memorials and Monuments to Nnamdi Azikiwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Memorials_and_Monuments_to_Nnamdi_Azikiwe Currency and Postage Stampshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Currency_and_Postage_Stamps In popular Culturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#In_popular_Culture Traditional honorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Traditional_honor Political ideologieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Political_ideologies Workshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Works See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#References Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Notes Further readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Further_reading External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#External_links Wikipídiya: Remi Fani-Kayode https://igl.wikipedia.org/wiki/Remi_Fani-Kayode   Akwọra uñyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Remi_Fani-Kayode#Akwọra_uñyi Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Remi_Fani-Kayode#Reference Wikipídiya: Chief Obafemi Awolowo https://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo * Obafemi Awolowohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#Obafemi_Awolowo ly lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#ly_life Politicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#Politics As Premierhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#As_Premier In oppositionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#In_opposition As National Leaderhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#As_National_Leader As Presidential Candidatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#As_Presidential_Candidate Legacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#Legacy Honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#Honours Bibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#Bibliography See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#References Wikipídiya: Herbert Macaulay https://igl.wikipedia.org/wiki/Herbert_Macaulay Ma bi Olayinka Herbert Samuel Heelas Badmus Macaulay ọchụ ẹgwaka nọlụ mi ẹgwẹlẹ ọdọ 1984 i la kwụ ọchụ ẹkẹlụ nolu mi ebie ọdọ 1946) ọjane Nigeria ikwọ ụkọlọ ki ya che chi ụkọlọ ijabe, ụkọlọ abọ kụ ma ku ụñyi, I la ñwọ keli kpai ene ki ya ki inabali ọji tv kpai radio ge. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Herbert_Macaulay#Abakwane Ụkọchehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Herbert_Macaulay#Ụkọche Ụkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Herbert_Macaulay#Ụkọlọ Wikipídiya: Joseph Sarwuan Tarka https://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Sarwuan_Tarka Ma bi Senator Joseph Sarwuan Tarka ọdọ 1932 o la kwụ ọdọ 1980, Joseph defu abọ ijabe Benue state, Nigeria. Joseph gwo ñwi ụkọlọ minister eyi ụle kpai ụkọla egba ki General Yakubu Gowon chi aboji Nigeria. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Sarwuan_Tarka#Abakwane Later careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Sarwuan_Tarka#Later_career Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Sarwuan_Tarka#References Wikipídiya: Anthony Enahoro https://igl.wikipedia.org/wiki/Anthony_Enahoro Ma bi ajọfẹ Anthony Eromosele Enahoro ọchụ ẹkẹbiẹ nọlụ ọgwụnyọmẹji ọdọ 1923 i la kwụ ọchụ ẹkẹgwa nọlụ mi ẹkẹgwẹlụ nọlụ ọdọ 2010 i defu abọ ki di ụjadụ ñwo abo Nigeria. Abakwanẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anthony_Enahoro#Abakwanẹ Ulatanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anthony_Enahoro#Ulatane Akwora Unyi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anthony_Enahoro#Akwora_Unyi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anthony_Enahoro#References Wikipídiya: Ahmadu Bello https://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello Ma bi Sir Ahmadu Bello ọchu ekefa nọlu mi egweji ọdọ 1910, ekọ ki kwu chi ọdọ 1966 ochu ejọdudu nolu mi egwelu, e nwu ki amone moru nyo nyo chi ka ki ni Ahmadu Bello chi Sardauna Sokoto, Sir Ahmadu Bello chi aboji abo ijabe abo ku ma gwi North ọdọ 1960 Ahmadu Bello chi premier ejọdudu gwi ọdọ 1954 ati ọdọ 1966 ka ku ma kpa. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#Abakwane Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#Ukolo_Ijabe Ulatane Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#Ulatane_Nigeria Photohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#Photo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#References Citationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#Citations Wikipídiya: Kashimawo Olawale Abiola https://igl.wikipedia.org/wiki/Kashimawo_Olawale_Abiola Ma bi Moshood Kashimawo Olawale Abiola (M. K. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kashimawo_Olawale_Abiola#Abakwane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kashimawo_Olawale_Abiola#Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kashimawo_Olawale_Abiola#Ijabe Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kashimawo_Olawale_Abiola#References Wikipídiya: Margret Ekpo https://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo Ma bi Chief Margaret Ekpo ochu ekebie nolu ogwu nyomebie odo 1914, ikwu ochu ekela nolu ogwu nyoka odo 2006 Margarat chi ` Nigerian women's rights activist and social mobilizer who was a pioneering female politician in the country's First Republic and a leading member of a class of traditional Nigerian women activists, many of whom rallied women beyond notions of ethnic solidarity.Toyin Falola, Adebayo Oyebade. Abakwane kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#Abakwane_kpai_Ukoche Political careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#Political_career Early politicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#Early_politics Activismhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#Activism Recognitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#Recognition Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#References Wikipídiya: Alakija https://igl.wikipedia.org/wiki/Alakija Alakija chi is a surname of Yoruba origin.It means "Title of the ruler of Ìkijà". Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alakija#References Wikipídiya: Omoyemi Akerele https://igl.wikipedia.org/wiki/Omoyemi_Akerele Omoyemi Akerele (ma bì Egbá k'òchu èkélu nólu ekegwetè efu ódo 1978 efí-éwo Lagos. í chí àyànja ọnobule íche efu ábọ Níjaría executive, kpaí ẹne kí chì uchane ajá efu éwnu kí ne. Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omoyemi_Akerele#Ukólò Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omoyemi_Akerele#Olahi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omoyemi_Akerele#References Wikipídiya: Folorunso Alakija https://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija Ma bí Chief Folorunso Alakija ọchụ ekebie nolụ mi ekwelụ ọdọ 1951. Folorunso chi aja ya ñwa ọjane Nigeria i la ñwo chi ené philanthropist ge. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#Abakwane Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#Career Recognitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#Recognition Philanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#Philanthropy Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#Personal_life Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#External_links Wikipídiya: Folorunsho Alakija https://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunsho_Alakija Ma bi Chief Folorunso Alakija ochu ekebie nolu mi egwelu odo 1951 ukolo ki ya che chi aja ya nwa ojane Nigeria. O nwu chi agboji oji ukolo Rose of Sharon Group i la nwo chi arone ogboji oji ukolo Famfa Oil Limited. Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunsho_Alakija#Abakwane Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunsho_Alakija#Olayi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunsho_Alakija#References Wikipídiya: Mai Atafo https://igl.wikipedia.org/wiki/Mai_Atafo == Olayi Nwu == Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mai_Atafo#Olayi_Nwu Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mai_Atafo#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mai_Atafo#References Wikipídiya: Ituen Basi https://igl.wikipedia.org/wiki/Ituen_Basi   Olayihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ituen_Basi#Olayi Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ituen_Basi#References Wikipídiya: Duro Olowu https://igl.wikipedia.org/wiki/Duro_Olowu Duro Olowu ichì Nigerìya igwo, british ènw mábí, ènè kìa gewn, kìa chìya wn ùkpó ìche, ìchì ene kùmama tódù amì oná kìa chìya èwn ùkpó wèwè kwi ójane amene fufu. Ùchane ílè kpáí ichekpulihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Duro_Olowu#Ùchane_ílè_kpáí_ichekpuli Oyá lá ukolo èwnhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Duro_Olowu#Oyá_lá_ukolo_èwn Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Duro_Olowu#References Wikipídiya: Og Okonkwo https://igl.wikipedia.org/wiki/Og_Okonkwo Ogugua Okonkwo, uwewe amonẹ mọ ru Og Okonkwo, che ẹnẹ Nijeriya kì a ga ukpo ki abobulẹ anyi , ẹnẹ ki n'uma ugbo ẹnwu ki amonẹ anyi nyọnyọ, kpai ẹnẹ ki du ny'anẹ manyu ẹnẹ ki anẹ amonẹ le efu ẹnwu eche dufu eyi fashion brand Style Temple. Alu kuma amu ọlahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Og_Okonkwo#Alu_kuma_amu_ọla Ami Uloko kpai Echi dagohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Og_Okonkwo#Ami_Uloko_kpai_Echi_dago Wikipídiya: Folake Coker https://igl.wikipedia.org/wiki/Folake_Coker   Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folake_Coker#Abakwane_Kpai_Ukoche Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folake_Coker#Ukolo Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folake_Coker#Olayi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folake_Coker#References Wikipídiya: Lanre da Silva https://igl.wikipedia.org/wiki/Lanre_da_Silva Ma bi Lanre da Silva odo 1978) ene ki ya gi ugbo i che ojane Nigeria, ugbo ki dodo chi efewo Lagos. Odo 2005 i chaane ati ami ugbo ku ma ga jo. Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lanre_da_Silva#Abakwane_Kpai_Ukoche Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lanre_da_Silva#Reference Wikipídiya: Mowalola Ogunlesi https://igl.wikipedia.org/wiki/Mowalola_Ogunlesi   Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mowalola_Ogunlesi#Abakwane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mowalola_Ogunlesi#Ukolo Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mowalola_Ogunlesi#References Wikipídiya: Lisa Folawiyo https://igl.wikipedia.org/wiki/Lisa_Folawiyo Lisa Folawiyo chi ene ki ya ku ugbo iche ojane Nigerian. Ohailahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lisa_Folawiyo#Ohaila Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lisa_Folawiyo#Olayi_Nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lisa_Folawiyo#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lisa_Folawiyo#External_links Wikipídiya: ReniF olawiyo https://igl.wikipedia.org/wiki/ReniF_olawiyo Reni Folawiyo chi ụñyi oda ya chi ukolo akwobi ka ki chane ugbo ega ojane Nigeria. Reni nyi Alara, store ejodudu ojane West Africa’s ki chi fashion luxury kpai lifestyle concept store Ene ki design ñwu chi ene British-Ghanaian architect David Adjaye. Abakwane kpai ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/ReniF_olawiyo#Abakwane_kpai_ukoche Olayi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/ReniF_olawiyo#Olayi_nwu Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/ReniF_olawiyo#References External linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/ReniF_olawiyo#External_links Wikipídiya: Yeni Kuti https://igl.wikipedia.org/wiki/Yeni_Kuti   Akwora Unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yeni_Kuti#Akwora_Unyi Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yeni_Kuti#Ohiala Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yeni_Kuti#References Wikipídiya: Adejoke Lasisi https://igl.wikipedia.org/wiki/Adejoke_Lasisi |birth_place=Ibadan|death_date=|death_place=|nationality=Nigerian|occupation=|known_for=|net worth=|title=|spouse=|children=1}}Adejoke Lasisi chi ẹnẹ Nijiria ki aga ukpo, kpai añ'ẹfu ewo che|url=https://www.pulse. Abakwanẹ ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adejoke_Lasisi#Abakwanẹ_ọlayi_ñwu_kpai_Ukọchẹ Uloko kpai Ejumahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adejoke_Lasisi#Uloko_kpai_Ejuma Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adejoke_Lasisi#References Wikipídiya: Isoken Ogiemwonyi https://igl.wikipedia.org/wiki/Isoken_Ogiemwonyi Isoken Ogiemwonyi chi ọjane Nigerian gwọ e ñwu ki ya chę chi filmụ, ya kọla ọji tv ya ñwọ gụ ụkpọ ge. Isokenhe is a producer of the Smart Money Woman TV Show, which was nominated for multiple Africa Magic Viewers Choice Awards in 2022 #amvca8 She is the founder and CEO of the fashion label "Obsidian" and retail store "ZAZAII". Educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isoken_Ogiemwonyi#Education Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isoken_Ogiemwonyi#Career Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isoken_Ogiemwonyi#References Wikipídiya: Ebana https://igl.wikipedia.org/wiki/Ebana Ebana chi villagi ki di ęfęwụ Eket local government area ọjanę Akwa Ibom. It is one of the villages that make up the Afaha Clan in Eket. See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ebana#See_also Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ebana#References