Wikipídiya: 2008 Kogi State gubernatorial by-electionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2008_Kogi_State_gubernatorial_by-electionA by-election kumà che todu kunà neke chia gòmina ei etò yi Kogi State efu ochu èkètà nolu 29, efu òdò 2008.oyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/2008_Kogi_State_gubernatorial_by-election#oyiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/2008_Kogi_State_gubernatorial_by-election#ReferencesWikipídiya: 2015 Kogi State gubernatorial electionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2015_Kogi_State_gubernatorial_electionMá chi Ijábe Gobinor ódó 2015 Kogi State ochu ekegwaka ódò 2015 to du ku má chí gobinor Kogi State. Ijábe ótitala kù ma che chi ódò 2011.Ábò kú má dágó Ijábehttps://igl.wikipedia.org/wiki/2015_Kogi_State_gubernatorial_election#Ábò_kú_má_dágó_IjábeEko campaign Ijabe Gobinorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2015_Kogi_State_gubernatorial_election#Eko_campaign_Ijabe_GobinorOyi Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/2015_Kogi_State_gubernatorial_election#Oyi_IjabeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/2015_Kogi_State_gubernatorial_election#ReferencesWikipídiya: 2Babahttps://igl.wikipedia.org/wiki/2BabaInnocent Ujah Idibia MON (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹla nolu ọjọ mẹgwẹjọ efu ọdọ 1975), ku ma mọ ri 2Baba, chi akeli Nijiria, ak'ọtakada eli, ach'eli, achukọlọ ọwọ, kpai achẹñwu ẹnyọ. ku ma mọ lugbo omu ali ñwu,ọla eli ñwu, kpai ujiji ñwuamonẹ wewe mọ ru ẹnẹ ka efu ami akeli otemaje iko wa efu ojanẹ amẹnẹdudu.Abakwanẹ Ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwuEfu Plantashun Boizhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#Efu_Plantashun_BoizUkọlọ ẹnẹkahttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#Ukọlọ_ẹnẹkaEdu ọwọ tọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#Edu_ọwọ_tọURỌMẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#URỌMẸReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/2Baba#ReferencesWikipídiya: Abanyom languagehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abanyom_languageAbanyom, barki Bakor, chí ichi Ekoid í la defí amí ichi kí dí efù amí ichi kí kwi Niger–Congo. Abo Abanyom kpai abo Ekajuk, Nnam, Nkim, Nkum, Nselle, Nta, Nde, manyi Efutop chakadu chi abo Bakor.Ugbo kù mà dù gwòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abanyom_language#Ugbo_kù_mà_dù_gwòReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abanyom_language#ReferencesLinki ódòdahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abanyom_language#Linki_ódòdaWikipídiya: Abba Kabirhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_KabirAbba Kabir YusufYusuf, ma bi ẹgba kochu ejuodudu nolu ọjọ ẹkẹlu efu ọdọ 1963 Ukọlọ uja-ibe ya Che Ojanẹ Nigeria. Abba chukọlọ govonor Kano state kw'efu ọdọ 2023.Abakwanẹ Kpai uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir#Abakwanẹ_Kpai_uñyi_UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir#UkọlọIchanẹnwu Uja-ibe I che.https://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir#Ichanẹnwu_Uja-ibe_I_che.Gomina Kano state.https://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir#Gomina_Kano_state.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir#ReferencesWikipídiya: Abba Morohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_MoroPatrick Abba Moro (ku ma bi ọjọ ẹkẹta efu ochu ebie efu ọdọ 1956) chi educational administrator Nijiria, politician kpai Minister yi Federal Ministry Of Interior kwubi. I chi Pro-Chancellor abajọi kpai agboji Governing Council yi University of Agriculture, Makurdi.Uchanẹ ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Moro#Uchanẹ_ọlayi_ñwuUkọlọ uñyi ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Moro#Ukọlọ_uñyi_ukọchẹUkọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Moro#Ukọlọ_Uja-ibeUrọmẹ kpai Ojimahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Moro#Urọmẹ_kpai_OjimaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abba_Moro#ReferencesWikipídiya: Abdul Ahmed Ningihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_NingiAbdul Ahmed Ningi (ma bi efu ọdọ, 1960) ila chi ẹnẹ ẹkeji ki rọni Majority Leader efu Nigerian Senate. ila defu ujọ abo People's Democratic Party (PDP), i chi ukọlọ alu Senator ki koji Bauchi central senatorial district kwefu ọdọ 2011 ti ọdọ 2015.Abakwanẹ ọdọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Abakwanẹ_ọdọAbakwanẹ ukọlọ Uja-ibe ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Abakwanẹ_ukọlọ_Uja-ibe_ñwuHouse of Representativeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#House_of_RepresentativesẸgba ọdọ 1999 tefu ọdọ 2003https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Ẹgba_ọdọ_1999_tefu_ọdọ_20032003 tefu ọdọ 2007https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#2003_tefu_ọdọ_20072007 tefu ọdọ 2011https://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#2007_tefu_ọdọ_2011Ẹnẹ utọgba efu ẹnẹkejihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Ẹnẹ_utọgba_efu_ẹnẹkejiUkọlọ ki che ñwi abo ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Ukọlọ_ki_che_ñwi_abo_ñwuUña ukọlọ ebi ñwi amonẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Uña_ukọlọ_ebi_ñwi_amonẹUkọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#UkọchẹIlẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#Ilẹ_ñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdul_Ahmed_Ningi#ReferencesWikipídiya: Abimbola Craighttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abimbola_CraigAbimbola Craig Ma bi efu ochú éké’ gwaka efu ódò 1986) ugbò ki ya chí fílmú chí Niajeria Nollywood fílmú kí défuñ chí Skinny Girl in Transit. Abimbola ní fílmú ma dó Skinny Girl in Transit, ó nwù chí partí ogbogaga éfu ejodudu kù ma ché, Abimbola nwo defu filmù skinny girl in transit eké’ji ma ñwo ché gé.úkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Craig#úkólòFílmú kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Craig#Fílmú_kí_chéReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Craig#ReferenceWikipídiya: Abiodun Duro-Ladipohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Duro-LadipoAbiodun Duro-Ladipo, Ma bí efu ódò 1941 ya shà achî ífímú ójàné Niajeria kpaí ya ño kélí gé. Nigerian dramatist and composer Britannica |url=https://www.Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Duro-Ladipo#Ohialago gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Duro-Ladipo#go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Duro-Ladipo#ReferencesWikipídiya: Abiodun Koyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_KoyaAbiodun (Abi) Orinayo Koya (Ma bí efu óchu ekegweji nolu ójò ogwunyoméjí efu odo 1980), Ojane Niajeria ma bi, eli abilewa ya ko ojane ami enefu USA chu gbo ki dodo yi.Ohailahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Koya#OhailaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Koya#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Koya#Linki_ododaWikipídiya: Abubakar Auduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu==Abakwane Kpai Unyi Ukoche==Abakwane Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu#Abakwane_Kpai_Unyi_UkocheUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu#UkọlọUja Ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu#Uja_IbeUkwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu#UkwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Audu#ReferencesWikipídiya: Abubakar Sadiku Oherehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sadiku_OhereOhere Sadiku Abubakar FNSE, che oma ku ma bi efu ochù ekebīe nolu m‘egwete efu ọdọ 1966 ichi d’efu abo ku ma chi íja–íbê ëfu Naijerya kpai ño d’efu Ami utogba acoda ki dago Senator Koji Kogi Central Senatorial District . í du fu kwí ojané Okene LGA yi Kogi State.Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sadiku_Ohere#ÀbàkwéneUkólò Governmentíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sadiku_Ohere#Ukólò_GovernmentíUkólò politicíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sadiku_Ohere#Ukólò_politicíReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sadiku_Ohere#ReferencesWikipídiya: Abujahttps://igl.wikipedia.org/wiki/AbujaAbuja chi ewo ki chi ugbẹta Ami state ogwu egwa ny'omefa ki di ojane Nigeria, Abuja chi efí ewo ekejo ki amone nana tule ojane Niageria. Geography, Development, & Population Britannica |url=https://www.Inabali Igbeléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abuja#Inabali_IgbeléReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abuja#ReferencesWikipídiya: Ada Amehhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_AmehAda Ameh (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹlu nolu ọjọ mẹgwelu efu ọdọ 1974 – ki kwu ọjọ kochu ẹkẹbie nolu ọjọ mẹgwebie efu ọdọ 2022)chi Nigerian Actress ki ch'ọjọ wewe efuAbakwanẹ Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu_kpai_UkọchẹUkọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#UkọchẹỌlayi anubihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#Ọlayi_anubiAmi Filmu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#Ami_Filmu_ki_cheoji tvhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#oji_tvReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#ReferencesWikipídiya: Ada Ehihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_EhiAda Ogochukwu Ehi ma bi égba k'òchu ékéla, ñolu ékégwéjí efu ódò 1983 ódù kamoné gbeju mó chi Ada, akeli ólójò ojane Najeriya íche. íchàné eli Eko kwí ẹgba efu ódò 2009.Óhiala Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#Óhiala_ÑwuÚkolo kí Alí a che chí ekónwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#Úkolo_kí_Alí_a_che_chí_ekónwuAmí Abomu ñwu (2009)https://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#Amí_Abomu_ñwu_(2009)Ami Eli ki kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#Ami_Eli_ki_koReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ada_Ehi#External_linksWikipídiya: Adavihttps://igl.wikipedia.org/wiki/AdaviAdavi chi efí èwo ka ki chi Local Government Area di Kogi State, Nigeria.Ójàné Adavi ché tí í ba Edo State éju òwò south kpai Lokoja éju òwò north, ëwo ki chi ugbẹta ki di Adavi ku ma do ki headiquaters chi Ogaminana, ujuwe nwu chi A123 highway.Amone kí do móhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi#Amone_kí_do_móEfewo kí dí Adavihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi#Efewo_kí_dí_AdaviAmí ódù améné ijabe gwi ódò 1999 ta abajiohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi#Amí_ódù_améné_ijabe_gwi_ódò_1999_ta_abajioReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi#ReferencesWikipídiya: Adavi, Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi,_NigeriaAdavi chi Local Government Area efu Kogi State, Nigeria, kumà mèru Edo State efu south kpài state capital Lokoja efu north. Onwu là chi headquarters efu ewo Ogaminana ki mèru A123 highway efu southwest kilà ni ànè àluàmonèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi,_Nigeria#àmonèReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adavi,_Nigeria#ReferencesWikipídiya: Adebayo Lawalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_LawalGroup Captain Adebayo Hamed Lawal (ma bí efu óchu ekéla nolu ojo megwele efu ódò 1941) í chí Governor ye í Benue State, Nigeria kwí efu óchu ékébié éfu ódò 1978lo tí efu óchu ekegwa efu ódò 1979 egba ka ama agimí a cho ofa owñ chí adíko ye General Olusegun Obasanjo.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Lawal#ReferencesWikipídiya: Adebayo Salamihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_SalamiOdù kí amoné a gbejù dí Adebayo Salami chí Oga Bello Ma bí ẹgba kochù ékélu nolu mé’la ódò 1952, Adebayo chané kí ya chi ífímú ojané Nigeria i la chané chí ífímù kpogbe mé .https://www.Akwora Unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami#Akwora_UnyiÚkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami#ÚkólòAwardihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami#AwardiGihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami#GiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami#ReferencesWikipídiya: Adebimpe Oyebadehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebimpe_OyebadeAdebimpe Oyebade (Ma bí efu óchu ẹkẹta nolu ojo Ógwú ny’ẹ́yọ́ mẹ́ta efu Ódo 1992, Ódu kāà'mone Mo Bimpe chí, ójaneÀbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebimpe_Oyebade#ÀbàkwéneFilmù Kí Dé fú Ñwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebimpe_Oyebade#Filmù_Kí_Dé_fú_ÑwùÓLayí Ñwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebimpe_Oyebade#ÓLayí_ÑwùReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adebimpe_Oyebade#ReferencesWikipídiya: Adekunle Goldhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_GoldMa bi Adekunle Almoruf Kosoko ma bi efu óchu ejuodudu nolu ojo ogwu nyo mejo efu odo 1987,odu ki amone mo chi Adekunle Gold kpai AG Baby, eli afrobeat ya ko i la nwo keli ti efu otakada ge ugbo abo ki ya keli chi Def Jam Recordings. Eli ki ko ki amone mo nyoyo chi Sade Efi odo ki keli le chi efu Odo 2015.Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#ÚkocheÚkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#Úkolo2010–2014: Uchane Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#2010–2014:_Uchane_Ukolo2015–Ta abajio: Goldhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#2015–Ta_abajio:_GoldOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#Olahi_NwuEli ki kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#Eli_ki_koAlbomuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#AlbomuAmi Eli okokahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#Ami_Eli_okokaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Gold#ReferencesWikipídiya: Ademola Adelekehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_AdelekeAdemola Nurudeen Jackson Adeleke ( Ma bi ọjọ ẹkẹgwẹta Ochu ẹkẹlu efu ọdọ 1960). Adeleke chi arule uja ibe kpai añyaja I che ojanẹ Nigeria, Adeleke chi governor Osun state kw'efu ọdọ 2022. Adeleke ñwo chi senator ki dago akoji abo Osun-west senatorial district Kw'efu ọdọ 2017 tọdọ 2019.Uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_Adeleke#Uñyi_UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_Adeleke#UkọlọUja-ibe Govonorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_Adeleke#Uja-ibe_GovonorOlayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_Adeleke#Olayi_ÑwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ademola_Adeleke#ReferencesWikipídiya: Adesua Etomi-Wellingtonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi-WellingtonTolulope Adesua Etomi-Wellington ma bí ẹgba kochù ekejí nolu ójó ogwu nyo méjí efu ódó 1988,https://www.legit.Àbàkwéne manwu Ukóchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi-Wellington#Àbàkwéne_manwu_UkóchéUkólóhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi-Wellington#UkólóÓhíla nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi-Wellington#Óhíla_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi-Wellington#ReferencesWikipídiya: Adewale Akinnuoye-Agbajehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-AgbajeAdewale Akinnuoye-Agbaje Ma bí efu ochu ékéjo nolu ogwu nyo keméji efu ódò 1967 īFimu enefu īya che, iya ño chi amone owo alu ku ma chi le. odù nwu chí Simon Adebisi efu īfímù Oz, Mr.Abakwane kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-Agbaje#Abakwane_kpai_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-Agbaje#UkoloOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-Agbaje#Olahi_NwuFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-Agbaje#FilmuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adewale_Akinnuoye-Agbaje#ReferencesWikipídiya: Adeyeye Enitan Ogunwusihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_OgunwusiMa bí Adeyeye Enitan Ogunwusi, (Ọjájá II) ma bí égba kochu ékégwa nolù ọjọ ékégwébié efu ọdọ 1974, Adeyeye chí Ooni eí Ife éké Óóje ny’ẹ́yọ́ káà, Adeyeye chi éné ki ché jé onu ọjané amí yàjí efí ewo Ile-Ife. Ọdọ ki wi ọji ọfé ché efu ọdọ 2015.Akwora Unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#Akwora_UnyiUkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#UkocheUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#UkólòOféhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#OféOlahi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#Olahi_ÑwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_Ogunwusi#ReferencesWikipídiya: Ado, Benuehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado,_BenueAdo chi lokà komínetí ogbagbala yi Benue State, Nigeria ku ma ñyi efu ọdọ 1991.https://www.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado,_Benue#ReferencesWikipídiya: Ado Gwanjahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado_GwanjaAdo Isah Gwanja Ma bi ẹgba ochu ejodudu nolu ojo ogwu nyo meji efu odo 1990 Eli kpai ífímu í ya che ojane North Niajeria. Amo'ne ki di ane ami akechi mi Gwanja ri eli ki ya ko.Úkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado_Gwanja#ÚkoloAlbomuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado_Gwanja#AlbomuOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado_Gwanja#Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ado_Gwanja#ReferencesWikipídiya: Adrian Iordachehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adrian_IordacheAdrian Iordache ma bi ẹgba kochù èkégwákà nolu megwétà efu ódò 1981,https://fbref.com/en/players/cdcf876e/Adrian-Iordache ojiane áne amenefu í kwo,ùgbo kí kwo ojané amenefu chí country Romanian, íchene kíya ruballu kwubí eña kíya ro chí ogba kí na ruballu tefí ga,í dóla ñwu ña efu Liga 1 dabí 89 kpa manyu i ruballu kpaí abo top division ẹfu Greece kpa manyu ẹfu second division ẹfu Germany.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adrian_Iordache#ReferencesWikipídiya: Adunni Adehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_AdeAdunni Ade chí ónóbulè kí yà chi fìlmù ójanè Nigerian í ché.https://www.Abakwane Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Abakwane_Kpai_Unyi_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#UkoloOlayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Olayi_NwuFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#FilmuTelevisionihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#TelevisioniReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#ReferencesWikipídiya: Afeez Oyetorohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_OyetoroAfeez Oyetoro Ma bí ẹgba kochù Ẹ̀kéjọ nolu ojo ogwu efu ódó 1963 ífímù ya che ojane Nigerian ódu kí amone mo tule chí ísaka .https://web.Àbàkwéne Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#Àbàkwéne_Kpai_UkocheÚkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#ÚkólòOlayi Ñwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#Olayi_ÑwùFílmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#FílmúTelevisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#TelevisionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#ReferencesWikipídiya: Agatuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/AgatuAgatu í chí lokà komínetí ogbagbala efu Benue State, ọwọ ọpata ọganẹ Nigeria. Ma nyí efu ódò 1996.ukolo mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agatu#ukolo_maEfewohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agatu#EfewoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agatu#ReferencesWikipídiya: Agbadibohttps://igl.wikipedia.org/wiki/AgbadiboOgbadibo chi Local Government Area efu Benue State, North Central, Nigeria. I nẹ district mẹta odu ma chi: Orokam, Owukpa, kpai Otukpa.Amonẹ ogbogaga ku ma kw'ojanẹ Ogbadibohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbadibo#Amonẹ_ogbogaga_ku_ma_kw'ojanẹ_OgbadiboReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbadibo#ReferencesWikipídiya: Agbaja minehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbaja_mineAgbaja mine chi iron mine ki nana tulẹ chaka alimeji Nigeria efu Kogi State. Agbaja dago koji ugbo ka ki nana tule chaka ki iron ore dẹ efu Nigeria mañyi efu ilẹ i chaka, i nẹ dabi aluka 1.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbaja_mine#ReferencesWikipídiya: Agbani Daregohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbani_DaregoChief Ibiagbanidokibubo Asenite 'Agbani' Darego, MFR (ma bi efú ojwú ẹgweji ọjọ ogwúńyọ mejí efú ọdọ 1982) íjí modelú Nigíría mányí ọma ẹnyọ kí jọfẹ ẹnẹ kí kpíkpẹlẹ túle jãkã ojíánẹ ílẹ.Abakwanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbani_Darego#AbakwanReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbani_Darego#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbani_Darego#External_linksWikipídiya: Agulerihttps://igl.wikipedia.org/wiki/AguleriAguleri chi efewo ki ma gbeju nana n ki di efewo Anambra ejowo southeastern Nigeria. Aguleri chi efewo ki nana tule ojane Anambra North local government Anambra State Nigeria, ami efewo ki di eba nwu chi Umueri, Anam, kpai Nando ejò west; Anaku, Omor, Ifite Ogwari, Igbakwu, kpaì Umueje éjowo east; Iggah, Ojjor, Asaba, kpaí communiti Ogwurugwu kí dí Uzo Uwani lga ojané Enugu state in kí dí south; amí ewo ki dí éba ñwu éjowo north chí Obele, Odeke, kpaí Eshonwa ki dí efewo Ibaji lga Kogi state.Ola igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aguleri#Ola_igbeleVillagihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aguleri#VillagiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aguleri#ReferencesWikipídiya: Ahmadu Alihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_AliAhmadu Adah (ku ma bi ọjọ ejodudu ochu ẹkẹta efu ọdọ 1936) chi ẹnẹ ọda efu Nigeria ki tanẹ kwoji ukọlọ, chi achukọlọ uñyi ogwu kpai aru uja-ibe. Ma fu bi efu ewo Idah, Igala Kingdom. Ali chukọlọ arọne Director yi Army Medical Services kpai Chief Consulting Physician yi Military Hospital, Kaduna. Efu ọdọ 1973, oñwu chi Director-General ejodudu yi National Youth Service Corps, uñwa ki gwọyu tefu ọdọ 1975 ẹgba kuma du dago uña Minister of Education. I ñwọ chukọlọ uña agboji yi PDP National Working Committee kw'efu ọdọ 2005 tefu ọdọ 2007.Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ali#Ọlayi_ñwu_kpai_UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ali#UkọlọỌlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ali#Ọlayi_ñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ali#ReferencesWikipídiya: Ahmadu Umaru Fintirihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_FintiriAhmadu Umaru Fintiri Ma bi ẹgba kochu ẹkẹgwa nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mebie efu ọdọ 1967. Fintiri defu abo uja-ibe Ojanẹ Nigeria.Ọhiala Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_Fintiri#Ọhiala_ÑwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_Fintiri#ReferencesWikipídiya: Ahmed Aliyuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_AliyuAhmad Aliyu , ch'ọma Ojanẹ sokoto i che, Ku ma bi ọjọ k’ochu ejodudu nolu ọjọ ka efu ọdọ 1970. Ojanẹ Nigeria Ahmad Aliyu dago uja-ibe.Àbàkwéne Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aliyu#Àbàkwéne_ÑwuUkochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aliyu#UkochéReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aliyu#ReferencesWikipídiya: Ahmed Tijani Ahmedhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijani_AhmedAhmed Tijani Ahmed (Ma bi ọjọ ẹkẹgwebie efu ochu ẹkẹgweji efu ọdọ 1941 – t'ọjọ ẹkẹgwa efu ochu ẹkẹfa efu ọdọ 2006) chi arule uja-ibe Nijiria ki chi Senator ñwi Kogi Central constituency yi Kogi State kwefu ọdọ 1999 tefu ọdọ 2003 ki chẹnẹ ka efu ujọ abo People's Democratic Party (PDP).Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijani_Ahmed#UkọlọSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijani_Ahmed#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijani_Ahmed#ReferencesWikipídiya: Ahmed Usmanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_UsmanColonelu Ahmed Usman (Ma vi ojo ki ochu ekejo nolu mi ogwu odo 1951I kwu ochu ekele nolu mi egwele odo 2021) Ukolo ki ya che chi soja ki chi oboji Ondo State ka ki loti Oyo State eko Sani Abacha.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Usman#AbakwaneGobinor Oyo Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Usman#Gobinor_Oyo_StateReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Usman#ReferencesWikipídiya: Ajaokutahttps://igl.wikipedia.org/wiki/AjaokutaAja okuta chi Lokal Gofamént Eriya ka ki di Kogi Stete, najeriya íche, Aja okuta di ówó awoyi ohimini Ekuma dó kaki riva naja. OnuÉñwù Úléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta#Éñwù_ÚléReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta#External_linksWikipídiya: Ajaokuta Airstriphttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_AirstripAjaokuta Airstrip or Ajaokuta Airfield icheei airstrip southwest ei Ajaokuta, efu ewo kidi Kogi State efu Nigeria.Ujuwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airstrip#UjuweOlukà nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airstrip#Olukà_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airstrip#Referenceslink ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airstrip#link_ododaWikipídiya: Ajaokuta Steel Millhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Steel_MillAjaokuta Steel Company Limited (ASCL) ku ma nwọ dọ Ajaokuta Steel Mill chi steel mill ka ki di Nigeria, efewo ki dẹ chi Ajaokuta, Kogi State, Nigeria. Ekọ ku ma ki Still mill Ajaukuta chi 1979, Ajaokuta steel mill chi still mill ki nana tule ojanẹ Nigeria, ami coke oven nwu Kpai ami by-products nwu nana tule efi ami refineries chakadu ki di Nigeria chẹnw kẹ muma ko dama .ỌlaIgbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Steel_Mill#ỌlaIgbeleReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Steel_Mill#ReferencesWikipídiya: Ajebo Hustlershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajebo_Hustlerschi ami Nigerian Afrobeat kpamani Highlife duo ku ma kwi Port Harcourt, Nigeria, composed of Isaiah Precious a.k.Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajebo_Hustlers#ÓhilaàReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ajebo_Hustlers#ReferencesWikipídiya: Akim Aliuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akim_AliuAkim Aliu (màbi efu ochu èkèlè nolu 24, òdò1989) ilà chòmà Nigeria-kumà bi oji ànè Canadian-Ukrainian kilà chà ri ice hockey kwobi. àbo ki là ròyumà otitàlà chi HC Litvínov efu ewo Czech Extraliga (ELH).àbàkwénè ìlè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akim_Aliu#àbàkwénè_ìlè_nwuèkò ègbà imòtò nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akim_Aliu#èkò_ègbà_imòtò_nwuProfessionalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akim_Aliu#ProfessionalRefrencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akim_Aliu#RefrenceWikipídiya: Akpororohttps://igl.wikipedia.org/wiki/AkpororoBowoto Jephthah Oluwatiseyifumi Tanimola,Odu ki amoné gbejù mò chi Akpororo. Í kw‘ojáne Nigeria íchi ache àmone anyí, í ño meju kelí, ila meju chi í ífímú ge.Àbàkwéne Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akpororo#Àbàkwéne_Kpai_UkocheOlayi Ñwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akpororo#Olayi_ÑwùReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akpororo#ReferencesWikipídiya: Akwa Ibom Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_StateAkwa Ibom Stet chi stet ki di Sawut-Sawut giyopolitikal jon efuOla Igbéléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Ola_IgbéléGeographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#GeographyClimatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#ClimateGovernmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#GovernmentMinistries, Departments kpaí Agencieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Ministries,_Departments_kpaí_AgenciesLGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#LGAAmi ichí Kpaí ǫfe Igbęlihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Ami_ichí_Kpaí_ǫfe_IgbęliIchí Kpaí ǫfe Igbęlihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Ichí_Kpaí_ǫfe_IgbęliǪjǫ Ku ma gwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Ǫjǫ_Ku_ma_gwaIchíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#IchíUnyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Unyi_UkocheAmone Ogbogag Ki di Akwa Ibomhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#Amone_Ogbogag_Ki_di_Akwa_IbomSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State#ReferencesWikipídiya: Akwangahttps://igl.wikipedia.org/wiki/AkwangaAkwanga íchí Local Government Area efu Nasarawa State, Nigeria. Kí ugbáté wñ chí éfu ewọ Akwanga.Íchí mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwanga#Íchí_maÚnyí kochahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwanga#Únyí_kochaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akwanga#ReferencesWikipídiya: Al Fredrick Smithhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Al_Fredrick_SmithAl Fredrick Smith.ma fu bi ọjọ ko’chu ẹkẹgweji nolu ogwu ñyo mẹfa, efu ọdọ 1964, í chi ẹnẹ Ka ki ró úballú ñwi American professional ígbele ki chi adago ubí ohi felidí ñwi Houston Oilers of the National Football League (NFL).Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Al_Fredrick_Smith#ReferencesWikipídiya: Alabo Dakorinama George-Kellyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alabo_Dakorinama_George-KellyÓdù kí amone dabi mí Dr. Alabo George-Kelly chí Alabo Dakorinama George Kelly Ma bí efu óchu ekegwaejí nolu ojo Ógwú ny'ẹ́yọ́ mẹ́ta , í defu abo kù ma chí dagó ijabe.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alabo_Dakorinama_George-Kelly#ReferencesWikipídiya: Alex Escobarhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_EscobarAlexander José Escobar [ess-COE-bar] ma bi ẹgba kochù ekéla nolu ọjọ ẹkẹfa efu ọdọ 1978 Chi Major League Baseball outfielder kwubi.Úkolo kí ya chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Escobar#Úkolo_kí_ya_cheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Escobar#Referenceslinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Escobar#linki_ododaWikipídiya: Alex Ottihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_OttiAlex Otti ma bi efu ochu ẹkeji nolu ọjọ ẹkẹgwẹjọ efu ọdọ 1965https://latestinbollywood.com/alex-otti-biography/ Alex chi Nigerian economist, banker, investor, philanthropist kpai Ukọlọ ija-ibe ya che, I chi Governor Abia State efe'ewo Nigeria abajọi https://nairametrics.Abakwanẹ ñwu kpai Ukọchẹ ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Otti#Abakwanẹ_ñwu_kpai_Ukọchẹ_ki_cheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Otti#ReferencesWikipídiya: Alex Usman Kadirihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_KadiriAlex Usman Kadiri màbi efu ewo Odu Ogboyaga, oji ànè Dekina LGA, Kogi State efu ochu èkèfà nolu 21, efu òdò 1942https://liberalnews.com.Òhàilà chekpuluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#Òhàilà_chekpuluOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#ReferencesWikipídiya: Alex usman kadirihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_usman_kadiriAlex Usman Kadiri (ma bi efu ọjọ k'ochu ẹkẹfa nolu ogwu ñyọwọ ka efu ọdọ 1942) Ugbo ku ma bi chi efewo Odu Ogboyaga, Dekina LGA, Kogi State, ukolo ki ya cke chi arule uja-ibe kpai ene ki chi agboji ẹnẹ ẹkeji efu amachọda ugwẹta Kogi East efu ami ẹnẹ utọgba achọda efu Kogi State. Ma fu chi efu ọdọ 1999 Hallmarknews Hallmarknews|url=http://hallmarknews.Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_usman_kadiri#UkọchẹOlahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_usman_kadiri#Olahi_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alex_usman_kadiri#ReferencesWikipídiya: Alexx Ekubohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_EkuboAlexx Ekubo Ma bí Alex Ekubo-Okwaraeke; ojo eké’ele, efu ochu eke’gwa efí ódò 1986 ífímú í ya che ojané Nigeria.https://www.Olayi Nwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_Ekubo#Olayi_NwùÚkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_Ekubo#ÚkólòTelevisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_Ekubo#TelevisionFílmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_Ekubo#FílmúReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alexx_Ekubo#ReferencesWikipídiya: Ali Jitahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_JitaAli Isah Jita Ma bí efu óchu ekebie nolu mégwelu efu ódò1983, ódù k‘amone mó ru chi Ali Jita. Ojane Niajeria ya Keli akechi I la ñwo ko téfu Otakada gé.Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Jita#ÀbàkwéneUkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Jita#UkocheÚkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Jita#ÚkoloAlbumuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Jita#AlbumuAworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Jita#AworduWikipídiya: Ali Nuhuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_NuhuAli Nuhu Mohammed (Ma bí ójò ékégwelu, ochù ékéta ódò 1974) fílmú y actí manwé directí ojané Nigeria .https://www.Àbàkwéne ñwu kpai uyí kọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Àbàkwéne_ñwu_kpai_uyí_kọchẹUchene ífímu kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Uchene_ífímu_kí_chéFìlmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#FìlmùReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#ReferencesWikipídiya: Aliyu Abubakarhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_AbubakarAliyu Mai Sango Abubakar III ku ma du Senator ñwu Sokoto North constituency eyi Sokoto State,Nigeria ẹgba ku ma chanẹReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Abubakar#ReferenceWikipídiya: Aliyu Attahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_AttahAliyu Atta chi Nigerian policeman kpai Inspector General of Police. Ma du ukọlọ efu ọdọ 1990 ki kojiMuhammadu Gambo Jimeta kpai ẹnẹ ki Koji eñwu chi Ibrahim Coomassie efu ọdọ 1993.Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Attah#ReferenceWikipídiya: Aliyu Obajehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_ObajeÀlí ocheje Ọ̀bàje chéné ka ki d’éfu amagboji am’onu kía chóda ùbí ki Najeriya ni ujadu kwefu ówó aménèfu efu ódo 1910 –ti ójó ko‘chu èbìa nolu me egweèfa êfu ódo, 2012 Àlìí òchéja òbàje che enë‘ki ogwu nyo mefa ki che onu Àtá Igala ojané òfe abo ígaláá chakadu efu ojané Nigeria. àlīî Òbàje chê agboji ki gw'ọwọ yi abi Ígaláá odó ogwu meji yome me egweji īche oji‘ede ofe, ti ki jeñwu che éne ka efu abo ku ma ki gbokpe úkolo yi ofé am’onu yi ogwu che ágbo efí óhilaà Nigeria.Íleñwu kpai ola onuñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Obaje#Íleñwu_kpai_ola_onuñwÓla ukwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Obaje#Óla_ukwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Obaje#ReferencesWikipídiya: Andre Blazehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_BlazeAndre Blaze Henshaw Ma bí efu óchu ékéjo nolu ojo ékégwélé efu ódò 1983. Ukólò ya ché ojí radio, ya Keli rapping, I la ñwo chi hosti kpaí producer ojí tv, eko kí amone mó nyo’yo chi alù kí téfu abo hip hop Truck Tyght Allstars.Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#ÀbàkwéneÚnyí Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#Únyí_ÚkocheUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#UkólòEli ekohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#Eli_ekoRadiohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#RadioOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Andre_Blaze#ReferencesWikipídiya: Ankpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/AnkpaAnkpa chí Lokal Gofament Ariya ka kí dí efi ewo Kogi Stet, Najeriya. Ujuwe ñwu chí .Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ankpa#ReferencesWikipídiya: Annie Macaulay-Idibiahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-IdibiaAnnie Macaulay–Idibia che Oma ku ma bí ẹgba kochù ek‘gweka nolu megwétà,efu ódò 1984, Annie chí ífímù ya achí ojané Niajeria.https://web.Abakwane Kpaì Úkochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-Idibia#Abakwane_Kpaì_ÚkochéÚkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-Idibia#Úkólòfílmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-Idibia#fílmúOlayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-Idibia#Olayi_ÑwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-Idibia#ReferencesWikipídiya: Antonia de Sanchahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Antonia_de_SanchaMa bi Antonia de Sancha ojo ekegwele ochu ekela odo 1961 efewo Hammersmith, London)Antonia chi filmu enefu ya che i la nwo chi ene'oja David Mellor, eko ki amone ma ka ki ni i che eneoja chi odo 1992.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Antonia_de_Sancha#ReferencesWikipídiya: Apa, Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apa,_NigeriaApa chí local government area ku ma nyí ejuodudu efu óchu ẹkẹta nolu ogwu nyo méta efu ódò 1981.í ía mu du defunct ẹgba kochù ekegweji nolu Ógwẹ́gwā ny'ẹ́yọ́ káà.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apa,_Nigeria#ReferencesWikipídiya: Apapahttps://igl.wikipedia.org/wiki/ApapaApapa chi Local Government Area efu Lagos, kí dí eju òwò west ye Lagos Island. Apapa che ní amí ùgbo kí ports óko omí Ajo kpaí ùgbo úkolo yí temína kpaí Nigerian Ports Authority (NPA),manyu ge owñ che ugbò okooji omí ye ógbogege efu Lagos State manyu Lagos Port Complex (LPC).Óhialàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apapa#ÓhialàUnyi, ukoche kpaí social facilitieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apapa#Unyi,_ukoche_kpaí_social_facilitiesEñwu úlehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apapa#Eñwu_úleReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apapa#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apapa#External_linksWikipídiya: Aper Akuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_AkuAper Aku (ọdọ 1938- ọdọ 1988) Mafu tu ki che governor eyi Benue State, Nigeria efu ochu ẹgwa ọdọ 1979 ma la dabi tu efu ochu ẹgwa ọdọ 1983, i kw'uña lẹ ubi military coup efu ochu ẹgweji ọdọ 1983 eyi ki General Mohammadu Buhari wa ukpahiu.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku#AbakwaneUkólò Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku#Ukólò_IjabeLast yearshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku#Last_yearsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku#ReferencesWikipídiya: Aper Aku Stadiumhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku_StadiumAper Aku Stadium, MakurdiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aper_Aku_Stadium#ReferencesWikipídiya: Aramidehttps://igl.wikipedia.org/wiki/AramideAramide cho oma ku ma bí efu óchu ékéfa nolu ogwu nyo meji efu odo 1985, efí ewo Lagos ñwu âttá ñwu kpaí iye ñwu bí, ojane Naijeria í ya keli. ma di headies awordu nwi Aramide efu odo 2015.Ohíla Nwu Kpai Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aramide#Ohíla_Nwu_Kpai_UkoloOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aramide#Olahi_NwuIwo Nikanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aramide#Iwo_NikanUgbo kí Keli kpaí Amí Élí kí kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aramide#Ugbo_kí_Keli_kpaí_Amí_Élí_kí_koReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aramide#ReferencesWikipídiya: Audu Innocent Ogbehhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Innocent_OgbehMa bi Audu Innocent Ogbeh ọjọ k'ochu ẹkẹbie nolu ogwu ñyọwọ mẹjọ efu ọdọ 1947 chi Aluchẹ Nijiria, ak'ọtakada kpai arule uja-ibe ki ch'ukọlọ uña minister agriculture kpai rural development kwefu ọdọ 2015 tefu ọdọ 2019. Oñwu che agboji abo Peoples Democratic Party (PDP) kwefu ọdọ 2001 gbogbo tefu ochu ejodudu efu ọdọ 2005.ỌHIALAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Innocent_Ogbeh#ỌHIALAUkọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Innocent_Ogbeh#Ukọlọ_Uja-ibeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Innocent_Ogbeh#ReferencesWikipídiya: Augustine Aniebohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Augustine_AnieboMa bi Augustine Aniebo ọjọ ọgwu ñyọwọ mẹta efu ochu ẹta efu ọdọ 1950) chi Nigerian army brigadier general ki tanẹ kwoji ukọlọ ki la ñọ chukọchẹ uña military administrator yi Borno State kwefu ọdọ 1997 tefu ọdọ 1998 ẹgba ki General Sani Abacha doji ede kpai administrator yi Kogi State kwefu ọdọ 1998 tefu ọdọ 1999 ẹgba ki General Abdulsalami Abubakar doji ede, taki du ọfẹ ñwu agboji Abubakar Audu ọjọ k'ochu ẹlu nolo ọjọ ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 1999, yi uchanẹ Fourth Republic.Ukolo kpai Borno Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Augustine_Aniebo#Ukolo_kpai_Borno_StateUkolo kpai Kogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Augustine_Aniebo#Ukolo_kpai_Kogi_StateReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Augustine_Aniebo#ReferencesWikipídiya: Ayegunle Gbedehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayegunle_GbedeAyegunle Gbede làchi efu ewo Ijumu local government efu Kogi State oji Middle belt ei Nigeria. Ìlà ni Postcode àlu oji 261103 kpài GPS coordinates 7.Òhàilàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayegunle_Gbede#ÒhàilàReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayegunle_Gbede#ReferencesWikipídiya: Ayinde Bakarehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayinde_BakareAyinde Bakare (Ma bí ódò 1912 I la kwù ojo ejodudu ochù ékégwa ódò 1972) Ayinde chane eli ichi yoruba ku ma do jùjú kpai highlife ojane Nigeria.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayinde_Bakare#AbakwaneUkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayinde_Bakare#UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayinde_Bakare#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayinde_Bakare#ReferencesWikipídiya: Ayo Adesanyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_AdesanyaAyo Adesanya ma bí efu óchu ékéjò nolu mégwàkà, efu ódò1969, í chí onubule ki ya actí Nigerian filmù,https://punchng.com/most-actors-have-fame-not-money-ayo-adesanya/https://www.Ólayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Ólayi_ÑwuÚkólóhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#ÚkólóOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Olahi_NwuFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#FilmuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#ReferencesWikipídiya: Ayo Makunhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_MakunAyodeji Richard Maku, odu okobiañwu chi A.Y, fílmù ya àctí òjàné Niajeria.Ukóchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Makun#UkóchéUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Makun#UkólòOlahi Ñwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Makun#Olahi_ÑwùFìlmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Makun#FìlmùReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Makun#ReferencesWikipídiya: Ayra Starrhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayra_StarrOyinkansola Sara (Ma bi ọjọ ẹkẹgwẹlẹ efu Ochu ẹkẹfa efu ọdọ 2002 ),Odu kamone Mọru ñyoñyọ chi Ayra Starr, Ugbo ku ma bi chi ojane Benin ki di Nigeria, Eli i cha kọ.I chanẹ Ukọlọ fashion alu ki chi ọdọ mẹgwẹfa, ugbo ki la chi Ukọlọ fashion chi Quove Model Management.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayra_Starr#AbakwaneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayra_Starr#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayra_Starr#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayra_Starr#Linki_ododaWikipídiya: Babagan Umara Zulumhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_ZulumBabagana Umara Zulum ma bí efu ochù ékéjo nolu ojo ogwu nyo mefa efu ódò 1969. Ené kí ya dago ijabe í ché kpaí professor Unyi Ukoche utogba ojane Nigeria.Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#ÀbàkwéneUkochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#UkochéUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#UkólòIjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#IjabeEko kí Boko Haram atené kpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#Eko_kí_Boko_Haram_atené_kpaGo géhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#Go_géReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babagan_Umara_Zulum#ReferencesWikipídiya: Babajide Sanwo-Oluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-OluSanwo Olu, ma bí efu óchu ékéfa nolu ogwu nyo ke melu efu odó 1966 mu dí govonor eí Lagos ofé partí abilewa ku ma do kí APC alù kí dago kpaí governor Akinwunmi Ambode éfu ochù ékégwa efu ódò 2018. Ugbo kí lo tí unyi ukoché yí University chí efí ewo Lagos,e lo tí Isakulu eí London Business , manyu Isakulu yí Lagos Business kpaí Isakulu yí John F.Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#ÚkocheUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#UkólòUnyi ókòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Unyi_ókòUkolo Politicihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Ukolo_PoliticiIjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#IjabeOlayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Olayi_ÑwuGo géhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Go_géReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#ReferencesWikipídiya: Babanawa F.C.https://igl.wikipedia.org/wiki/Babanawa_F.C.Babanawa FC iche ei Nigeria National Division One football club, i di efu Anyigba, Kogi State kpayi unyi ugbo Kuma Cha aribọlu chi anẹ unyi ma kabo'munẹ arọ kpama chi efu Lokoja.Defunct football clubs in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Defunct_football_clubs_in_NigeriaFootball clubs in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Football_clubs_in_NigeriaKogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Kogi_StateWikipídiya: Babatunde Omidinahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_OmidinaBabatunde Omidina ma bí ẹgba kochù ēkejo nolu ojo ogwu nyo meji, efu ódò 1958 , í la lé kwu ojo k'òchu ekegweka nolu ogwu nyo meji efu ódò 2021.ta kí kwu í chí ífímu kpaí yaño jeñwu àmone nyayí , ojane Niajeria .Àbakwànéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#ÀbakwànéUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#UkólòÚkwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#ÚkwùFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#FilmuGihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#GiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#Referenceslinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#linki_ododaWikipídiya: Bala Mohammedhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bala_MohammedBala Abdulkadir Mohammed chi ẹnẹkẹlẹ ku ma bi ewo alkaleri ọjọ Kochu ẹkẹgwa nolu ọjọ mẹlu efu ọdọ 1958, Bala Mohammed chi gọmina Bauchi kwi ọdọ 2019. The Nation|url=https://thenationonlineng.Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed#UkọchẹIjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed#IjabeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed#ReferencesWikipídiya: Basahttps://igl.wikipedia.org/wiki/BasaBasa che ẹgwodama eyi ichi Kainji ki chẹ kpatuka j'ugbodu Nigeria. Am'ewo uchẹ ka a k'ichi lẹ kwi Niger State efu northwest lotiBenue State efu south-centre.Amì ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Basa#Amì_ichiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Basa#ReferencesWikipídiya: Base Onehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Base_OneIsaac Sotunde, ma nwo do Base One chi eli ya ko ojane Nigeria. Record lebel ki de chi signed to Aquila Records.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Base_One#AbakwaneElihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Base_One#EliReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Base_One#ReferencesWikipídiya: Basevihttps://igl.wikipedia.org/wiki/BaseviBasevi chi odu attah ki kwi ẹfu Bathsheba. Ami ene lilẹ Ku ma Jodu le chi:Kogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Kogi_StateWikipídiya: Bassahttps://igl.wikipedia.org/wiki/BassaBassa chí Local Government Area ka kí dí ojane Kogi State Niajeria.Íd‘éju ówò north ají Benue kpaí westí ají Niger.Ohiala Bassa-Ngehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassa#Ohiala_Bassa-NgeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassa#ReferencesWikipídiya: Bassa, Kogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassa,_Kogi_StateBassa ìchi Local Government Area efu Kogi State, Nigeria. Òmè nwu ei northern chei Benue River kpài òmè ei western chi Niger River.Òhàilà ei Bassa-Ngehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassa,_Kogi_State#Òhàilà_ei_Bassa-NgeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassa,_Kogi_State#ReferencesWikipídiya: Bassey Otuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassey_OtuMa bí Bassey Edet Otu ojo k’ochù ékégwa nolu ékégwéjò efu ódò 1959,īye chi Nigerian politician ki chi governor Cross River State kw'ọdọ 2023. īchene ki chi úkolo adu yi senator akwu bi ñwi Cross River South kw'ọdọ 2011 t'efu ọdọ 2015, ki la dágó ñwi Calabar Municipal/Odukpani constituency efu Cross River State, efu House of Representatives akw'ọdọ 2003 t'ọdọ 2011.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassey_Otu#AbakwaneUkolo Rep (2003-2011)https://igl.wikipedia.org/wiki/Bassey_Otu#Ukolo_Rep_(2003-2011)Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bassey_Otu#ReferencesWikipídiya: Bauchi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_StateBauchi State chi state ka ki de'fu Ami 36 state ki di Ojanẹ Nigeria ki di ọwọ Olu odudu tọwọ Olu anẹ efu ugwẹta ukpẹru Nigeria, ki d’ iba Kano kpai Jigawa t'eju ọwọ atẹ Taraba kpai Plateau tẹ Ju ọwọ ọganẹ, Gombe kpai Yobe t'eju ọwọ east, kpai Kaduna t'eju ọwọ awoyi. Ola odu ugwẹta ñwu kw'efu ọla Kuma kọ tanẹ efu ọtakada amẹnẹ uma igbele Kuma kwojanẹ Bauchi, ọmọ la chọ’ogẹgẹdẹ ojanẹ Bauchi eñini yi.Etymologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#EtymologyOla Igbéléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Ola_IgbéléLocal Government ki dí Bauchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Local_Government_ki_dí_BauchiAsipiti ki di Bauchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Asipiti_ki_di_BauchiAné Bauchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Ané_BauchiAluka Amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Aluka_AmoneUnyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Unyi_UkocheGovernmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#GovernmentGovernorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#GovernorIjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#IjabeAmone Ogbogaga ki gwé fewo Bauchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Amone_Ogbogaga_ki_gwé_fewo_BauchiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bauchi_State#Linki_ododaWikipídiya: Bayo Ojohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayo_OjoChristopher Adebayo Ojo, SAN chi Attorney General ñwi Federal Republic yi Nigeria igbele. Abalẹ i ch'agboji Nigerian Federal Ministry of Justice ki le gwudu.Abakwanẹ Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayo_Ojo#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu_kpai_UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayo_Ojo#UkọlọReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayo_Ojo#ReferencesWikipídiya: Bendi Languageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bendi_LanguagesIchi Bendi chi am'ichi k'ichẹ ka efu abo Cross River State ku ma kwi southeastern Nigeria aka. Bokyi che ichi Bendi ka ki abo ki bọ aka yi Cameroon.Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bendi_Languages#IchiOdu ma kpai ugbo ku ma dẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bendi_Languages#Odu_ma_kpai_ugbo_ku_ma_dẹAlukahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bendi_Languages#AlukaReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bendi_Languages#ReferenceWikipídiya: Benuehttps://igl.wikipedia.org/wiki/BenueBenue State chi state ka ẹfu ami North Central states ojane Nigeria. Úwéwé amoné kí dí Benue state égbe ku ma gbaluka amone efu ódò 2006 che 4,253,64.Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Ola_IgbeleU wéwé Amonéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#U_wéwé_AmonéClimatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#ClimatiUcholohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#UcholoAmí Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Amí_IchiGovernmentíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#GovernmentíLocal Government Areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Local_Government_AreasUnyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Unyi_UkocheAmone Okpaka kí dí Benuehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#Amone_Okpaka_kí_dí_BenueReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Benue#External_linksWikipídiya: Beverly Nayahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_NayaBeverly Naya,Ma bi Beverly Ifunaya Bassey; ojo k'òchu nolu ékégwèbie, efu ochu ekélé efu odo 1989, ojané amenefu Britian ma bi, ìfímu íya ahé ojané Nigerian. Beverly 2010 Best of Nollywood Awards kpai 2011 City People Entertainment Awards.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Naya#AbakwaneÚkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Naya#ÚkoloÌFimúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Naya#ÌFimúReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Naya#ReferencesWikipídiya: Beverly Osuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_OsuBeverly Ada Mary Osu, Ma bi ojo k'òchu ek’elé nolu Ógwú nyọ́ mébie efu ódó1992, Ído iche‘ata òjané Nigerian, Beverly ye nwo chi ífilmu ge.https://www.Àbàkwéne Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#Àbàkwéne_Kpai_Unyi_UkocheBig Brother Africa (Season 8)https://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#Big_Brother_Africa_(Season_8)Úkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#ÚkólòUkólò filmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#Ukólò_filmùFílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#FílmùReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Beverly_Osu#ReferencesWikipídiya: Bidahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida|subdivision_type1 = StateThe cityhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#The_cityEconomyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#EconomyClimatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#ClimateEthnicityhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#EthnicitySee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bida#Linki_ododaWikipídiya: Bimbo Oshinhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_OshinAbimbola Oshin ma bi íko kóchu ékébié nolu ojo ogwu' nyoméfà, efo ódó 1971, ukólò ki bimbola aché chì filmù yà actí í ya ñwó kí filmù gé manyí ya téwñ ojané NigeriaAbakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#AbakwaneUkólò ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Ukólò_ñwuFílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#FílmùReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Linki_ododaWikipídiya: Bingham Universityhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bingham_UniversityECWA Bingham University chi uñyi ukọchẹ Utọgba ki di Nigeria.Abgojihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bingham_University#AbgojiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bingham_University#ReferencesWikipídiya: Biola Adebayohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_AdebayoBiola Adebayo chi ífimú í ya act Nollywood ami ífimu ki che chi Jade's cross, Tori Owo.Àbàkwéne Kpai Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#Àbàkwéne_Kpai_ÚkocheOlayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#Olayi_NwuAworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#AworduFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#FilmuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#ReferencesWikipídiya: Bisi Komolafehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_KomolafeBisi Komolafe ma bí efu ódò 1986, ojo k'òchu ékégwéjì nolu ojo ogwu egwa nyo kàa éfu ódò 2012 í kwu , ojané Nigerian í kwò, ífimù ya actí, ódù nwu chí Igboro Ti Daru efù ífimù Aramotu.http://www.Àbàkwéne Kpai Ukòchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Àbàkwéne_Kpai_UkòchéUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#UkólòUkwu nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Ukwu_nwuFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#FilmuOlahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Olahi_nwuGihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#GiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#ReferencesWikipídiya: Bisoye Tejuosohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisoye_Tejuoso| birth_place = Abeokuta, British NigeriaLifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisoye_Tejuoso#LifeÍ chanaa ñwu kpai ukwu ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisoye_Tejuoso#Í_chanaa_ñwu_kpai_ukwu_ñwSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisoye_Tejuoso#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bisoye_Tejuoso#ReferencesWikipídiya: Bokyi Languagehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bokyi_LanguageBokyi (Boki, Nfua, Nki, Okii, Osikom, Osukam, Uki, Vaaneroki) chi Bendi language ku abo Bokyi people eju ọwọ northern Cross River State, Nigeria aka. I ch'ichi ẹkẹgwẹlu efu ami ichi ki dabi 520 ki d'eju efu Nigeria, kpai abo keke efu Cameroon ku ma ka.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bokyi_Language#ReferencesWikipídiya: Bola Tinubuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_TinubuChief Bola Ahmed Adekunle Tinubu ma bi ẹgba kochu ẹkẹta nolu ọjọ Ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 1952 íchi ene kíya chí íja-íbe efu Nigeria ki chi ẹnẹ ẹkẹgwẹfa (16th) kpai agboji Nigeria. ñwú chi governor Lagos State kwobí kw'èfu ọdọ 1999 ti efu ọdọ 2007; kpai senator yi Lagos West efu Republic ẹkẹta.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#AbakwaneUkọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#UkọlọUkọlọ Uja Ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ukọlọ_Uja_IbeRepublic Ẹkẹtahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Republic_ẸkẹtaIko ki ra kpai iko ki dabi wahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Iko_ki_ra_kpai_iko_ki_dabi_waIjabe Gobinor Lagos State ( ódò 1999 atí ódò 2007)https://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ijabe_Gobinor_Lagos_State_(_ódò_1999_atí_ódò_2007)2007https://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#2007Ijabe abojí Nigeria ódò 2023https://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ijabe_abojí_Nigeria_ódò_2023Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Olahi_nwuOféhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#OféReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#ReferencesWikipídiya: Borno Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_StateBorno State:Hausa jihar Borno chi state ki di North-East geopolitical zone Nigeria. Yobe state di eju ọwọ west Borno State, Gombe t’ọwọ southwest manyu Adamawa tí’ọwọ south.Óla Ígbéléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#Óla_ÍgbéléUkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#UkocheLGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#LGAIchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#IchiE nwu ku ma gwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#E_nwu_ku_ma_gwaAmone Ogbogaga ki di Bornohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#Amone_Ogbogaga_ki_di_BornoAmi oji ukolo companyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#Ami_oji_ukolo_companyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Borno_State#ReferencesWikipídiya: Bright Nwannehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bright_NwanneBright Nwanne Ku ma bi efu ọjọ kochu ẹkẹgweji nolu ọjọ ogwu ẹgwa ñyọwọ ka efu ọdọ 1956. Chi arule uja-ibe yi Nigerian , kpai ache atẹko amonẹ gẹ, I la ñwọAbakwanẹ Kpai Uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bright_Nwanne#Abakwanẹ_Kpai_Uñyi_UkọchẹUkọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bright_Nwanne#Ukọlọ_Uja-ibeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bright_Nwanne#ReferencesWikipídiya: Broda Shaggihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_ShaggiSamuel Animashaun Perry ma nwo dò Broda Shaggi ojané Nigerian é kwò, ukólò kí ya ché chí ayíñ ya cha moné, ya actí ífímù, ya ñwo kélì gé.https://www.Ukóchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#UkóchéUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#UkólòAlbumuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#AlbumuExtended playshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Extended_playsSinglesu eli ki kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Singlesu_eli_ki_koFílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#FílmùGo géhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Go_géReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#ReferencesWikipídiya: Buchi Emechetahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta|image=Florence_Onyebuchi_"Buchi"_Emecheta_OBE_died_2017.png|alt=|caption=|birth_name=Florence Onyebuchi Emecheta|birth_date=21 July 1944|birth_place=Lagos, Nigeria|death_date=|death_place=London, England|nationality=Nigerian|other_names=|education=Methodist Girls' School, Yaba, Lagos;University of London|occupation=Writer|years_active=|known_for=|awards=Jock Campbell Prize (1978);Best of Young British Novelists (1983)|notable_works=Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Early_life_and_educationCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#CareerAwards and recognitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Awards_and_recognitionLegacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#LegacyWorkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#WorksNovelshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#NovelsAutobiographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#AutobiographyChildren's/Young adults' bookshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Children's/Young_adults'_booksPlayshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#PlaysArticles and shorter writingshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Articles_and_shorter_writingsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#ReferencesFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Further_readingSelected tributes and obituarieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#Selected_tributes_and_obituariesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Buchi_Emecheta#External_linksWikipídiya: Bukky Wrighthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_WrightOluwabukola Sekinat Ajoke Wright ma bí ojò kochù ekéta nolu Ógwu ẹ́gwā ny’ẹ́yọ́ káà, efu ódò 1967, ódù kí amóné mó chí Bukky Wright ojané Nigerian í de à actí filmù, ené íjabé í ché manwù aja í ya nya .Ohiala Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#Ohiala_ÑwuOlahí ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#Olahí_ñwufilmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#filmùSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#ReferencesWikipídiya: Bzigu Afakiryahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bzigu_AfakiryaColonel Bzigu Lassa Afakirya chi Military Administrator kwubi ki di Kogi State, Nigeria kwi adiko ochu ekejo odo 1996 was ti adiko August 1998 egba military regime ẹyi General Sani Abacha.Alu ki'wa uñwa le he dissolved and reconstituted the Local Government Service Commission.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bzigu_Afakirya#ReferencesWikipídiya: CDQhttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQMa bi Sodiq Abubakar Yusuf ochu eketa nolu mi efa odo 1985, Odu ki amone mo nyo'yo chi CDQ, CDQ chi eli ya ko, ya nwo rapu ge, CDQ che keli kpai Olamde. Eli ki ko ki amone mo nyo'yo chi eli ki ko kpai Wizkid manyi MaterKraft ku ma do "Nowo E Soke".Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#Abakwane_Kpai_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#UkoloDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#DiscographySelected singleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#Selected_singlesStudio albumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#Studio_albumsSelected awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#Selected_awards_and_nominationsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/CDQ#ReferencesWikipídiya: Cabinet of Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_NigeriaOji Ukólò Federal Executive Council (FEC),kù mà ñwo dó also The Cabineti chí cabinet éyí amí ojí Ukólò ministers kù mà di ójàné Federal Republic of Nigeria, ma dí efù abo kù mà chi ogbogaga efí gomenti Nigeria. Amenwu kí abo council aché ché ko tí efù otakada kù mà do Ministers' Statutory Powers kpaí Duties Act, Abo kù mà defu cabinet a ko yí nwi abojí Nigeria kù mà dó President, President néké ché ñwu ma tí Ukólò nò egba dù.Alu ku ma de kpai civil servicehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Nigeria#Alu_ku_ma_de_kpai_civil_serviceMinisters kpaí Ministers éyí Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Nigeria#Ministers_kpaí_Ministers_éyí_StateReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Nigeria#ReferenceWikipídiya: Caleb Mutfwanghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Caleb_MutfwangCaleb Manasseh Mutfwang Ma bi efu óchu eketa nolu ojo ekegweji efu odó 1965, íchí Ukolo oda kpai ijabe ya ojane Nigeria, Caleb chi aboji Plateau state kwi odo 2023. Caleb chi Chairman Mangu Local Government Area Plateau State Akwubi.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Caleb_Mutfwang#ReferencesWikipídiya: Calixto Bieitohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Calixto_BieitoCalixto Bieito (Ma bi efu ochù nolu ékéji efu ódò 1963) Calixto chi enefu í che ojikpalí í dé ojiane Spain, íchí ñwu kí ya ka chí Spanish manyu Spanish theater director i ché.Olahi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Calixto_Bieito#Olahi_ÑwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Calixto_Bieito#ReferencesWikipídiya: Carol Kinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Carol_KingCarol King ma bí ẹgba kochù ékébié nolu ojo ógwù nyò mélé efu ódò 1963 ífimù í ya actí ojane Niajeria. Ódù ñwù chí Jumoke efù TV seriesi àmone adó ojodúu .Àbàkwéne Kpaí unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Carol_King#Àbàkwéne_Kpaí_unyi_UkocheOlahi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Carol_King#Olahi_ñwuAmí ÍFímù kí chìhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Carol_King#Amí_ÍFímù_kí_chìReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Carol_King#ReferencesWikipídiya: Charles Ayohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_AyoCharles Korede Ayo (ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹgwa nolu mẹlu efu ọdọ 1958 –ki la kwu ọjọ k'ochu ẹkẹjọ nolu ọjọ meji efu ọdọ 2023) ila chẹnẹ utọgba efu Nigerian academic, administrator kpai vice-chancellor yi Covenant University. taki koji Aize Obayan uña Vice Chancellor, ilàch'agboji yi Department Computer kpai Information Sciences.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Ayo#ReferencesWikipídiya: Charles Chukwuma Soludohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_SoludoCharles Chukwuma Soludo ma bi ẹgba kochu ẹkebie nolu ọjọ ogwu ñyọ‘wọ mẹjọ efu ọdọ 1960 achi uja Ibe Nigeria i che akalu ka ọkọ kpai economics professor ki la chi govonor Anambra State wa efu ochu ẹkẹta efu ọdọ 2022. Ngcareers Blog|language=en-US|access-date=27 May 2020}} e ño chi governor uñyi ugbo kumachọkọ akubi efu Nigeria.Uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#Uñyi_UkọchẹGovernmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#GovernmentiIjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#IjabeOlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#Olayi_ñwuAmi otakada ki kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#Ami_otakada_ki_koReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Charles_Chukwuma_Soludo#ReferencesWikipídiya: Chet Anekwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chet_AnekweChet Anekwe chí ífímu ya actí ma nyu ya chí ífímù. Nigeria ma bí, àmàà ojiane amenefu ewo New York City í gba kpa.ÍFímù kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chet_Anekwe#ÍFímù_kí_cheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chet_Anekwe#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chet_Anekwe#Linki_ododaWikipídiya: Chigozie Ogbuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chigozie_OgbuChigozie Ogbu chi Nigerian academician kpai ẹnẹ ki chi Vice chancellor yi Ebonyi State University abajoi. Governor yi Ebonyi State David Umahi chẹnẹ ki du ñwu dago ki du unwa Prof.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chigozie_Ogbu#ReferencesWikipídiya: Chika Ikehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_IkeChika 'Nancy' Ike ma bí égba kochu ekegweka nolù ójo ékéjò efu ódò 1985 ífímù í ya aché ojane Nigerian , television personality, producer, I la ño chi ayí ajà ké.Àbàkwánẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#ÀbàkwánẹUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#UkólòAmí Ukólò omunehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Amí_Ukólò_omuneUkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#UkochePhilanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#PhilanthropyUkpo Etahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Ukpo_EtaOlahi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Olahi_ÑwuFilmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#FilmùReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#ReferencesWikipídiya: Chinedu Ikediezehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_IkediezeChinedu Ikedieze https://web.archive.UkÓLÓhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#UkÓLÓÓNÙKÙ NWÙ ĶPAÌ Osita Ihemehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#ÓNÙKÙ_NWÙ_ĶPAÌ_Osita_IhemeOjima íkebehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#Ojima_íkebeLegacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#LegacyFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#FilmuTelevisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#TelevisionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinedu_Ikedieze#ReferencesWikipídiya: Chinenye Ochuba-Akinladehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinenye_Ochuba-AkinladeChinenye Ochuba-Akinlade í chene Nigerian kí fule ene kí igbibele kí fofoleje onwu chí onu le.Íle óla wñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinenye_Ochuba-Akinlade#Íle_óla_wñReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chinenye_Ochuba-Akinlade#ReferencesWikipídiya: Chioma Ajunwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_AjunwaMA bi Chioma Ajunwa-Opara,( MON, OLY) ochu egweji nolu mi ogwu nyomelu odo 1970. – also known as Chioma Ajunwa – is a Nigerian former track and field athlete and football player, notable for becoming the first Nigerian to win gold at the 1996 Summer Olympics in Atlanta,Nigeria's Historic Olympian: Chioma Ajunwa Opara, Nigeria's only individual Olympic gold medalist and a national hero.Early lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Early_lifeFootballhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#FootballTrack and Fieldhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Track_and_FieldRecognitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#RecognitionMember of the Order of Nigerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Member_of_the_Order_of_NigerCommunity Chieftaincy Titlehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Community_Chieftaincy_TitleNigeria Golden Jubilee Independence Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Nigeria_Golden_Jubilee_Independence_AwardsAppointments and membership of bodieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Appointments_and_membership_of_bodiesAnti-doping campaignhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Anti-doping_campaignSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Ajunwa#Linki_ododaWikipídiya: Chioma Chukwukahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_ChukwukaChioma Chukwuka (ma bí efu ochù eketà , nolu ojo ekegweji, efí ódò 1980, ódu ñwu chí Chioma Chukwuka Akpotha kpia Chioma Akpotha) fílmu ya actí ojane Nigerian , ya nwó cha amone owo aluku ma acti le.https://www.Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#UkocheUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#UkólòOlayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#Olayi_NwuFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#FilmuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#ReferencesWikipídiya: Chioma Okoyehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_OkoyeChioma Okoye chi oma onobule ku ma fu bi efu ochù ekebīe nolu ekete efu odó 1983 ,īchene ki d’efu Nigerian ki ya àcti ífilmu,https://www.sunnewsonline.Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Okoye#Abakwane_Kpai_UkocheUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Okoye#UkólòReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chioma_Okoye#ReferencesWikipídiya: Chris Ogiemwonyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chris_OgiemwonyiEngr Christopher Aigbovbiosa Ogiemwonyi ma bi ẹgba k'ochu ẹkẹta nolu ọjọ ogwu ñyọwọ ka efu ọdọ 1951, I chi arule Uja-ibe kpai añyaja. Iko ki lẹgwudu I chukọlọ kpai ami Minister ki ya chukọlọ ẹfu Nigeria Federal Ministry of Works.Efi gbali ki kwo kpai alu ki chanẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chris_Ogiemwonyi#Efi_gbali_ki_kwo_kpai_alu_ki_chanẹUkọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chris_Ogiemwonyi#UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chris_Ogiemwonyi#UkọlọReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chris_Ogiemwonyi#ReferencesWikipídiya: Clarence Olafemihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clarence_OlafemiClarence Olafemi chi arule uja-ibe Nigerian ki chi ukọlọ uña Governor Kogi State efu ochu ẹkeji efu ọdọ 2008, ubi uja-ibe ki Ibrahim Idris wa nẹ akañya. taki la mu ọfẹ Ibrahim Idris du dakubi ñwu ubi ku ma fu akañya lẹ kpoji ọjọ kochu ẹkẹta nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 2008 ubi lẹ taku ma mu ẹbọ du ñwi Ibrahim Idris.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clarence_Olafemi#ReferencesWikipídiya: Clem Ohamezehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_OhamezeClem Ohameze chí ífímú í ya ache ojané Nigeria.http://www.Àbákwâne Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_Ohameze#Àbákwâne_Kpai_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_Ohameze#UkoloIjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_Ohameze#IjabeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_Ohameze#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Clem_Ohameze#Linki_ododaWikipídiya: Confluence Queens F.Chttps://igl.wikipedia.org/wiki/Confluence_Queens_F.CMa nwo di ami Confluence Queens F.C.Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Confluence_Queens_F.C#Ola_IgbeleAbo Bule ku ma ri Balluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Confluence_Queens_F.C#Abo_Bule_ku_ma_ri_BalluAmone Ogbogaga ku ma ri Ballu Akwobihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Confluence_Queens_F.C#Amone_Ogbogaga_ku_ma_ri_Ballu_AkwobiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Confluence_Queens_F.C#ReferencesWikipídiya: Cross River Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Cross_River_StateCross River State chi state efu South-South geopolitical zone of Nigeria. Odu nwu kwi ẹfu Cross River, mafu state le nyi kwi ẹfu eastern part of the Eastern Region ọjọ 27 May 1967.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Cross_River_State#ReferencesWikipídiya: D'banjhttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banjOladapo Daniel Oyebanjo (ma bí ẹgba kochù ékéfa nolu m'éla ódò , 1980), odù ku ma gbeju mó ojí akpata kía kalí chí D'banj, í cha omà kía k‘elí Nigerian , rapper, kpaí television personality. ódù ñw ojí akpata che dama kpaí odù ejuodudu kí D'banj , Dapo, kpaí odù atta ñwu kí chí, Oyebanjo.Ukólònwu kpaí amodaahttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Ukólònwu_kpaí_amodaa2005: No Long Thinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#2005:_No_Long_Thing2006: Rundown Funk U Uphttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#2006:_Rundown_Funk_U_Up2007–2008: Curriculum Vitae and The Entertainerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#2007–2008:_Curriculum_Vitae_and_The_EntertainerMo'Hits/G.O.O.D. Musichttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Mo'Hits/G.O.O.D._MusicMo'Hits break-uphttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Mo'Hits_break-upSony Entertainment dealhttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Sony_Entertainment_deal2014https://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#20142017https://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#2017Live performanceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Live_performancesAwards and accoladeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Awards_and_accoladesEndorsementshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#EndorsementsUkólò ojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Ukólò_ojaPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Personal_lifeControversieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#ControversiesDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#DiscographyAlbumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#AlbumsSingleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#SinglesGuest appearanceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Guest_appearancesSelected videographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Selected_videographyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/D%27banj#Linki_ododaWikipídiya: DJ ABhttps://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB| occupation =Àbàkwéne íle nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB#Àbàkwéne_íle_nwuDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB#DiscographyAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB#Awards_and_nominationsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/DJ_AB#Linki_ododaWikipídiya: Da Emperorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_EmperorFasasi Mobolaji Gaius, kú má ñwo dó Da Emperor, chí ójàné Nigerian í gwò, élí rap ya ko, ya ñwo chí filmù kpaí ya ñwo ké élí tané efí otakada gé indigenous . He has family roots in Ogun State, Nigeria.Music careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#Music_careerSelected awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#Selected_awards_and_nominationsDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#DiscographyVideographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#VideographySee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Emperor#External_linksWikipídiya: Da Grinhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin| birth_place = Ogun State, NigeriaUchane íle ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Uchane_íle_ñwUchana eñwu kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Uchana_eñwu_kí_cheLegacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#LegacyGhetto Dreamzhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Ghetto_DreamzDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#DiscographyAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#Awards_and_nominationsWonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#WonNominatedhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#NominatedDeathhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#DeathReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Da_Grin#External_linksWikipídiya: Daniel Etim Effionghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_EffiongDaniel Etim Effiong, allais Daniel Etim-Effionghttps://www.bellanaija.Olayi Nwu Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#Olayi_Nwu_Kpai_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#UkoloFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#FilmuFilmshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#FilmsAkwora Unyi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#Akwora_Unyi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_Effiong#External_linksWikipídiya: Danladi Mohammed Zakarihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Danladi_Mohammed_ZakariDanladi Mohammed Zakari chi SOJA ki chí agbojí kí wa achí governor ejodudu alu ku ma choné KOGI state efo odó 1991 egba le, amí SOJA chí gometí kí gwowo ñwu Nigeria, Kogi State,alu kuma nyí Kogi State ochu ékéjo efu ódò 1991kw‘efu Benue kpaí Kwara states. Danladi chi govonor kwí ochù ékéjo efu ódò 1991 atí ochu ejodudu efu ódò 1992 ubí kí Nigeria mu roda kwí gomentí SOJA tí civilian ta ki Danladi Mohammed Zakaria mí amenwu KOGI kpakpo ko ñwí ọwọ Abubakar Audu alu kí gbekwu ojí ede yí govonor .Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Danladi_Mohammed_Zakari#ReferencesWikipídiya: Dapo Abiodunhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_AbiodunAdedapo Oluseun Abiodun Ku ma bi ẹgba Kochu ẹkẹlu nolu ọjọ Ogwu ñyọ m‘ẹlà efu ọdọ 1960 chi ayí aja kpai arule Uja-ibe ojané Nigeria, í chukọlọ Governor efí ewo Ogun State kwí efu ọdọ 2019. I mu uja-ibe 2019 du jẹ efu abo patí yí All Progressive Congress.Àbàkwéne íle ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Àbàkwéne_íle_ñwuUkọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#UkọchẹCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#CareerOla íja íbehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Ola_íja_íbePersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Personal_lifeSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#ReferencesWikipídiya: Dauramahttps://igl.wikipedia.org/wiki/DauramaDaurama or Magajiya Daurama (c. 9th century) í che kí chʼamagboji ye íReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Daurama#ReferencesWikipídiya: David Adelekehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_AdelekeMa bi David Adedeji Adeleke OON ochu ekegwaka nolu mi ogwu'ny'meji odo, 1992), Idu ki amone mo nyoyo chi Davido, ugbo ku ma bi Davido chi American, eli ya ko ojane Nigeria ya nwo ki ele tane otakada ge i la nwo chi producer.[1][2][3] Ugbo ku ma bi Davido chi ẹfewo Atlanta, Georgia, United States, ma la ni Davido gba ẹfewo Lagos, Nigeria; Davido chi ogbogaga ojane Nigeria artist kuma ma atodu contributions nwu ẹfu y 23, 2021.Wikipídiya: David Bellohttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_BelloDavid BelloWorld Anglican oñu che Anglican bishop efu Nigeria:The Guardian, Nigeria oñu che nẹki dọmọ dabu Bishop of OtukpoAnglican Communion oka efu ẹgwẹta dioceses within the Anglican Province of Abuja, itself one of 14 provinces within the Church of Nigeria.Today, NigeriaNoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Bello#NotesWikipídiya: David Idris Zachariashttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Idris_ZachariasDavid Idris Zacharias (Ma bi ojo ki ochu nolu me gweji ojo ogwu nyomebie odo 1972), Ukolo ki ya che chi ukolo ijabe abo ki ya ko chi efi unyi federal ugbo ku ma koji amone chi abo Idah, Ibaji, Igalamela manyi Ofu I defu abo commiti eyi ku ma do okpakpa, Ecological Fund manyi mabo ku ma ma di unyi nku ma di IDP. Ochu ekela odo 2019 David defu abo ku ma settle iyanyi ki di agbade abo Ibaji local council manyi abo Enugu Otu ki di Enugu State.Abakwane kpai unyi ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Idris_Zacharias#Abakwane_kpai_unyi_ukocheUkolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Idris_Zacharias#Ukolo_IjabeUkolo Abunehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Idris_Zacharias#Ukolo_AbuneReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Idris_Zacharias#ReferencesWikipídiya: David Markhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_MarkMa bi David Alechenu Bonaventure Mark ochu ékélé nolu mi ejo odo 1948) David Mark chukolo kpaí Soja ojané Nigeria ka ki tané í la nwo chi ukolo ujaibe ké. David mark chí aboji senate Nigeria ékégwéji gwi odo 2007 ati odo 2015 David Mark chi senator ki gwi ojané Benue gwi odon 1999 a tí odo 2019.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Mark#AbakwaneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Mark#UkoloUkolo Senatorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Mark#Ukolo_SenatorOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Mark#Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Mark#ReferencesWikipídiya: David Ogewuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Ogewu== Úkọlọ Ijabe ==Úkọlọ Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Ogewu#Úkọlọ_IjabeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Ogewu#ReferencesWikipídiya: David Oyelowohttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_OyelowoDavid Oyetokunbo Oyelowo ma bi ẹgba kochù ekele nolu ojo ejodudu efu odo 1976https://en.wikipedia.Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#ÀbàkwéneUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#UkólòOjí Égwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#Ojí_ÉgwùOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Oyelowo#Linki_ododaWikipídiya: Deyemi Okanlawonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deyemi_OkanlawonDeyemi Okanlawon chi ojane Nigerian ya chi filmu, e defu tv, e nwo chi actor ge. Amoone gbeju mo efu filmu ku ma do Omo Ghetto: The Saga, ami omaye onobule manyi Onu ami onekele: e dabi wa onu.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deyemi_Okanlawon#AbakwaneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deyemi_Okanlawon#UkoloOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deyemi_Okanlawon#Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deyemi_Okanlawon#ReferencesWikipídiya: Dino Melayehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_MelayeDino Melaye (ma bi ọjọ k'ochu ejududu nolu mebie efu ọdọ 1974) i la chi ẹnẹ kia ru le uja-ibe efu Naijiria , senator i che akwobi kpai i defu ujọ abo Senate ekejo ojane Nigeria, i la chẹnẹ ki koji Kogi West Senatorial district. i la kwefu ewo Ayetoro Gbede yi Ijumu Local Government Area efu Kogi State.Abakwanẹ ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Abakwanẹ_ñwu_kpai_UkọchẹUle Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Ule_Uja-ibeUluka ola íbe Governorship Ambitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Uluka_ola_íbe_Governorship_AmbitionUja kpai Ọla ogbogaga ki du dufuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Uja_kpai_Ọla_ogbogaga_ki_du_dufuReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#ReferenceWikipídiya: Diocese of Gbokohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_GbokoThe Anglican Diocese of GbokoAnglican Communion í chí újo kàa efu amí ùjọ megwate kí de ogbagbala ye Anglican Province of Abuja, own onugo wñ che ehí ekí egwaele ògbégbale efu amí provinces yé í Church of Nigeria.Church of Nigeria ye attama ójó ogijo abojí chí Emmanuel NyitsseWorld AnglicanNoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Gboko#NotesWikipídiya: Diocese of Katsina-Alahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Katsina-AlaThe Roman Catholic Diocese of Katsina-Ala che diocese ka ki defu ewoKatsina-Ala efu Ecclesiastical province Abuja efu Nigeria.Ogbegbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Katsina-Ala#OgbegbeleAgboji echehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Katsina-Ala#Agboji_echeOhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Katsina-Ala#OhialaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Katsina-Ala#ReferencesWikipídiya: Diocese of Otukpohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_OtukpoOtukpo che ewo kí de efu che ewo kí de efu Benue State, Nigeria kí d‘eju òwò í Middle Belt Region efí Naijerya.é ño chugbo ko‘duwñ Cha wa anubí amáne ojima kpaí amu'jo ye í amí Idoma people.Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#ClimatiOná egwo ojohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#Oná_egwo_ojoEñwu úlehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#Eñwu_úleÙgbo ogbogágaefu ojiane otukpohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#Ùgbo_ogbogágaefu_ojiane_otukpoSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Otukpo#ReferencesWikipídiya: Diocese of Makurdihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_MakurdiThe Roman Catholic Diocese of Makurdi chi diocese ka ki defu ewo Makurdi, Benue State efu Ecclesiastical province eyi Abuja efu Nigeria.Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#OhialaSpecial churcheshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Special_churchesAmi Bishop nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Ami_Bishop_nwuCoadjutor Bishophttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Coadjutor_BishopAuxiliary Bishophttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Auxiliary_BishopAmi priest kibọ ku ma kwi diocese yi kuma mud'ami bishophttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#Ami_priest_kibọ_ku_ma_kwi_diocese_yi_kuma_mud'ami_bishopSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#See_alsoSourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Makurdi#SourcesWikipídiya: Dominic Oneyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dominic_OneyaDominic Obukadata Oneya (ọjọ ogwu ñyọwọ mẹfa efu ochu Ẹlu efu ọdọ 1948 – ọjọ ẹkẹlẹ efu ochu ẹkẹbie efu ọdọ 2021) chi adu-ọda yi Kano State, Nigeria kwefu ochu ẹkebie efu ọdọ 1996 tefu ẹkebie efu ọdọ 1998 ẹgba military regime General Sani Abacha, taki i che adu-ọda efu Benue State kwefu ochu ẹkebie efu ọdọ 1998 tefu ochu ẹkẹlu efu ọdọ 1999 iko ẹrida General Abdulsalami Abubakar, ma kpayi ko ñwu agboji George Akume ọjọ kochu ẹkẹlu nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 1999. Anubi lẹ, u mu d'agboji Nigeria Football Association.Olayi kpai Ukọchẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dominic_Oneya#Olayi_kpai_Ukọchẹ_ñwuUkọlọ Am'ajimihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dominic_Oneya#Ukọlọ_Am'ajimiUkọlọ Anubihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dominic_Oneya#Ukọlọ_AnubiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dominic_Oneya#ReferencesWikipídiya: Dorcas Shola-Fapsonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-FapsonDorcas Shola Fapson íchi ímotò oma onubule ku ma bi ojane Nigerian efu ochù ejuodudu nolu ekele efu odó 1991, ukolo kí ya che chí Īfílmu īya ache ma nwu inabali ya ka, Amone che mo nyoyo todu ífílmu l‘efu ífilmu ki ye ache defu í, odu nwu ki īye ajé efu īfilmu le chi Sophie fílmu le chi MTV's Shuga. efo odo 2020, Dorcas mu dabi wí fílmu seriesi ku ma do Shuga, fílmu le chí ola coronavirus ma ka efun.Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#Olahi_NwuFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#FilmuFilmhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#FilmTelevisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#TelevisionSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#ReferencesWikipídiya: Douye Dirihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Douye_DiriMa bí Douye Diri (ojo ékélé ochù ékéfa ódò 1959) Diri chi politician ojane Nigeria i che, I la chí govonor Bayelsa State gwi ódò 2020. Diri chi senator ki koji abo alù méjí Bayelsa Senatorial District gwi ódò 2019 atí ódò 2020 Efí National Assembly ékélà.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Douye_Diri#AbakwaneGovernor Bayelsahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Douye_Diri#Governor_BayelsaUkólò Courtuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Douye_Diri#Ukólò_CourtuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Douye_Diri#ReferencesWikipídiya: Dozie Nwankwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dozie_NwankwoDozie Ferdinand Nwankwo (ma bi ọjọ Kochu ẹlu nolu mèjo, ọdọ 1975) chi ẹnẹ ijabe ẹyi Nigeria ki da go nwi abo Njikoka/ Anaocha kpama nyi Dunukofia Federal Constituency efu House of Representatives. Federal Republic of Nigeria |url=https://nass.Abakwane Kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dozie_Nwankwo#Abakwane_Kpaí_UkocheUkólò Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dozie_Nwankwo#Ukólò_IjabeAwarduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dozie_Nwankwo#AwarduReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dozie_Nwankwo#ReferencesWikipídiya: Dragan Đorđevićhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dragan_%C4%90or%C4%91evi%C4%87Dragan Đorđević ()ma bi ẹfu ọdọ 1970 ẹfu ẹwo beiš í chi eneka kí defu abo kí dàgò oji íja íbe ofà yí president ẹfu ọdọ 2004 ojiane Serbian íja-ibe yí presidential efí Partí í Serbian Citizens. í chí kọche ọtakada kpa, kwi ísakulu í law kwí Niš .Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dragan_%C4%90or%C4%91evi%C4%87#ReferencesWikipídiya: Dunamis International Gospel Centrehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_CentreDunamis International Gospel Centre (DIGC), chi ugwẹta uñyi ugbo ka abo ku ma gbọ’la ọjọ ajeju jọ, ku ma ñyi aladi dunamis ki dẹ lugbe ojanẹ Abuja Nigeria, ẹnẹ ki chi agboji uyi Dynamics chi Dr. Paul kpai Dr.Itahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#ItaGlory Domehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#Glory_DomeTV kpai Radiohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#TV_kpai_RadioOtakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#OtakadaSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#See_alsoExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#External_linksReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dunamis_International_Gospel_Centre#ReferencesWikipídiya: Durellahttps://igl.wikipedia.org/wiki/DurellaDurella abekí Durello íche eñwu efufu kí chí Italian wine grape variety ke èta -nw chefu ye í Veneto wine í kwò éju òwò ye í olu áne ye í Italy. Eníní kí deí ya mu dí sparsely cultivated, àmàà ama‘cha ékubo kí dabí í núma kpayi alukídabí íche dí ata aluketa ku ma cha acid kí chenyo ñwu yé sparkling wines.Synonymshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Durella#SynonymsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Durella#ReferencesWikipídiya: Dutsehttps://igl.wikipedia.org/wiki/DutseDutse chi ugwẹta ewo eyi Jigawa State efu northern Nigeria. Onwu chunyi nwu Federal University, Dutse established efu November 2011.Anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse#AneE nyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse#E_nyiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse#Linki_ododaWikipídiya: Dutse International Airporthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_AirportDutse International Airport , ma dabi dọ Muhammad Nuhu Sanusi International airport, chi airport ka ki achekwu nwu ewo Dutse efu Jigawa State, northern Nigeria. Airport lẹ chi northwest of the city, and was commissioned in 2014 by Nigerian President Goodluck Jonathan.Airlines kpai ugbo ki alohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#Airlines_kpai_ugbo_ki_aloGo manyuñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#Go_manyuñReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#Linki_ododaWikipídiya: Edo peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_peopleAbo Edo kí kwi Benin chi abo Edoid ethnic group ugbo kù ma dòdó chí Edo State, kí dí Southern Nigeria. Ichi kù ma ka chí ichi Edo.Ola ìgbélehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_people#Ola_ìgbéleAdministrative regionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_people#Administrative_regionẸnwu Kuma nyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_people#Ẹnwu_Kuma_nyiUkẹdọno ogwuchẹkwọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_people#Ukẹdọno_ogwuchẹkwọReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edo_people#ReferencesWikipídiya: Edward David Onojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edward_David_OnojaEdward Onoja ku ma bi ọjọ ẹkẹla efu Ochu, ẹkẹjọ efu ọdọ 1974, chi arule Uja-ibe Nijiria, i chukọlọ arọne agboji Kogi State kw'efu ọdọ 2019.https://web.ABAKWANẸ kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edward_David_Onoja#ABAKWANẸ_kpai_UkọchẹUKỌLỌhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edward_David_Onoja#UKỌLỌUJA-IBEhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edward_David_Onoja#UJA-IBEReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Edward_David_Onoja#ReferencesWikipídiya: Eedris Abdulkareemhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eedris_AbdulkareemEedris Turayo Abdulkareem Ajenifuja (ma bí efu óchu ekegwaejí nolu ogwu nyo mélé efu ódò, 1974), odu ka omone gbeju mo chí Eedris Abdulkareem, í chí oma Naíjería kía chí hip hop, R&B kpaí akalí Afrobeat ,í chene kía kó otakída elí kpaí akélí .í ñ‘o chí agbojí adí amone mona ye í elí rapú ye í kí ma dí Naijerya gé ñw The Remedies.Ami Albomu ELihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eedris_Abdulkareem#Ami_Albomu_ELiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eedris_Abdulkareem#ReferencesWikipídiya: Efa Iwarahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_IwaraEfa Iwara, odu nwu omune chi Efa, ojane Nigerian i kwo, ìfīmu ya acti iya nwo kele ge.Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#Abakwane_Kpai_UkocheÚkolo ñwu kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#Úkolo_ñwu_kí_chéDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#DiscographyAlbumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#AlbumsEPshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#EPsEli ===https://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#Eli_===Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efa_Iwara#Linki_ododaWikipídiya: Efehttps://igl.wikipedia.org/wiki/EfeEfe abékí EFE ma che chí ọwọ ru :amónehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efe#amóneOdù ku ma duenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efe#Odù_ku_ma_duenwuSurnamehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efe#SurnameScience and engineeringhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efe#Science_and_engineeringOther useshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efe#Other_usesWikipídiya: Efunroye Tinubuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_TinubuEfunroye Tinubu ( 1810 – 1887),ma bí onwú Ẹfúnpọ̀róyè Ọ̀ṣuntinúbú, í chí onubule kàa kí ní ukpahu ojiane Yoruba aristocrat, anyí aja íche kpaí ene kí chíobe adu efu pre-colonial. Kpaí colonial Nigeria.Íle ñw kpaí úchana-nwu kía chahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Íle_ñw_kpaí_úchana-nwu_kía_chaÍle àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Íle_àbàkwéne_ñwuLagoshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#LagosAbeokutahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#AbeokutaViews on slaveryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Views_on_slaveryDeath and legacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Death_and_legacySee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#See_alsoNoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#NotesReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efunroye_Tinubu#Linki_ododaWikipídiya: Egbehttps://igl.wikipedia.org/wiki/EgbeEgbe Mekun, ku ma gbeju doo Egbe, i chi óhilaà efu éwo kí du'odo efu Yagba West local government area yí Kogi State, Nigeria, West Africa.https://www.óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Egbe#óhilaàReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Egbe#ReferencesWikipídiya: Ejulehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ejule|pushpin_map = NigeriaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ejule#ReferencesWikipídiya: Ekiti Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_StateEkiti State chi state ka ki de efu ami state ogwu meji nyo mégwéfa ki d’ojane Nigeria, hiọmẹ kpai abo north iba Kwara State, kpai northeast iba Kogi State, kpai south kpai southeast iba Ondo State, kpai ọwọ west iba Osun State. Ko odu ñwu che-nw Ekiti people—amí iyanjí chí újo ka Ku ma chi ojile uwewe abo state lẹ—Ekiti State ma du kwo efí ewo Ondo State efu ọdọ 1996 kpai ugbẹta ma che ewo ku ma ado capital as the city of Ado-Ekiti.Ami Efi ewohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#Ami_Efi_ewoLocal Government Areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#Local_Government_AreasOdu ami Local government chairmen ki di Ekiti Abajio . ===https://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#Odu_ami_Local_government_chairmen_ki_di_Ekiti_Abajio_._===Galleryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#GalleryAmone Ogogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#Amone_OgogagaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ekiti_State#ReferencesWikipídiya: Emeka Ossaihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emeka_OssaiEmeke Ossai īfìmu ya che ojane Nigerian. ma di awordu nwu efi 4th Africa Movie Academy Awards ífímu ki che chi "Checkpoint".Óhíala Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#Óhíala_NwuÍFimuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#ÍFimuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#Linki_ododaWikipídiya: Emmanuel Dangana Ochejahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Dangana_OchejaEmmanuel Dangana Ocheja chi senator i che ojanẹ Nijiria Abo ki Dangana koji efu ukọlọ senator chi abo Kogi East senatorial district National Assembly, Dangana defu ujọ All Progressives Congress.ABAKWANẸ KPAI UÑYI UKỌCHẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Dangana_Ocheja#ABAKWANẸ_KPAI_UÑYI_UKỌCHẸUKỌLỌhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Dangana_Ocheja#UKỌLỌReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Dangana_Ocheja#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Dangana_Ocheja#Linki_ododaWikipídiya: Emmanuel Nyitssehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_NyitsseEmmanuel NyitsseAnglican Communion onwu chêne chí AnglicanWorld Anglican àttama ogijo efu Nigeria:Diocese of Newcastle, UK oji ólu eñini onwu chí Bishop of GbokoEpiscopal Church ye kí chí okàà efu amí ugbate megwete kí dí ògbégbale ye Anglican Province of Abuja, onuko ñw chene kàa efu amí provinces megwaele ògbégbale ye Church of Nigeria.Today, NigeriaNoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Nyitsse#NotesWikipídiya: Emmanuel Omalehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_OmaleEmmanuel Omale, chi ojane Kogi Nigeria igwo ichi nwu la chi Igala ukolo ki ya che chi ola ojo ya ka odu curchi nwu chi Owo Ojo omemele Prophetic Ministry, ugbo ki churchi nwu de chi efewo Abuja.Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Omale#Abakwane_Kpai_UkocheChurchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Omale#ChurchiOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Omale#Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Omale#ReferencesWikipídiya: Enejoh abahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Enejoh_abahEneojo Joseph Abah (ma bi efu ochu ẹkeji nolu efu Ọdọ 1990) chi ẹnẹ ki-ya ri badminton eyi. Abah chi ọma ki kwo oji'ane Kogi State, eju North Central Nigeria.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Enejoh_abah#ReferencesWikipídiya: Ephraim Obothttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ephraim_ObotMa bi Ephraim Silas Obot ochu ekegwa nolu mefa odo 1936, eko ki gwu chi ochu ekele nolu megweji odo 2009 Silas chi Nigeria bishop eyi Roman Catholic Diocese of Idah Kogi stata ugbo ku ma bi Chi Niger State oji Nigeria kwi egba ki ma d'ukọlọ ọjọ December 17, 1977, gbogbo wi ẹgba ki kwu ọdọ 2009.Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ephraim_Obot#ReferenceWikipídiya: Eritreahttps://igl.wikipedia.org/wiki/EritreaEritrea bu ma'ojo amuke n'afurika agbanusi, aja Djibouti, Ethiopia, Sudan, ji Red Sea. Igunmu asusu ha 'Asmara'.Wikipídiya: Etulohttps://igl.wikipedia.org/wiki/EtuloEtulo (Utur, Turumawa) íchí ojiane amí íchí Idomoid ye í alimejí Nigeria.Ukpe-akpehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Etulo#Ukpe-akpeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Etulo#ReferencesWikipídiya: Eva Alordiahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eva_AlordiahElohor Eva Alordiah 1989), Odu ki amone a do chi Eva Alordiah kpai Eva, ukolo ki ya che chi eli ya ko ojane Nigeria, ya nwo chi make-upu ge, manyi ugbo ega. Ugbo ki gwo chi Delta State ama, ugbo ku ma bi chi FCT Abuja.Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eva_Alordiah#Ukolo1989–2009:Abakwane kpai Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eva_Alordiah#1989–2009:Abakwane_kpai_UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Eva_Alordiah#ReferencesWikipídiya: Faruk Imam Muhammadhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Faruk_Imam_MuhammadJustice Faruk Imam Muhammad ( Ku ma bi ọjọ ẹkẹgwẹlu ochu ẹkẹfa efu ọdọ 1942 efu ewo Bida, Nigeria) ch'akajọ yi Kogi State Judiciary kwefu ochu ejodudu efu ọdọ 1990 tefu ọdọ 2007. Ogba taku ma dọ, i chi lecturer yi Ahmadu Bello University Zaria, kwefu ochu ejodudu efu ọdọ 1975 tefu ochu ẹkẹla efu ọdọ 1988.Abakwanẹ Ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Faruk_Imam_Muhammad#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Faruk_Imam_Muhammad#ReferencesWikipídiya: Federal Polytechnic, Idahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_IdahFederal Polytechnic Idah, ku ma dọ ki Idah College of Technology akwubi, chi ugbo ku ma kọchẹ ọtakada ọgba ki government lo ñyanẹ efu ọdọ 1977 efu ewo Idah, Kogi State. Abo ujọ National Board for Technical Education mu ọwọ du tọ ki du ọtakada National Diploma kpai Higher National Diploma yi uña undergraduate kpai ibe “ki kọ amonẹ eñwu todu ku ma neke che eñwu wewe.Ami ugbo ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_Idah#Ami_ugbo_ukocheAmi ukoche ki domohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_Idah#Ami_ukoche_ki_domoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_Idah#ReferencesWikipídiya: Federal University, Lokojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_University,_LokojaFederal University Lokoja, kumà là mò àlu odi Fulokoja kwobi àbèki acronym, FUL, ìlà federal university efu ewo confluence city ei Lokoja, unyi gòmina ei Kogi State, North-Central Nigeria. Lokoja di àlimeji confluence ei Niger kpài àji Benue .Faculties kpai Collegehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_University,_Lokoja#Faculties_kpai_CollegeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Federal_University,_Lokoja#ReferencesWikipídiya: Femi Adebayohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_AdebayoFemi Adebayo,Ma bí efu ochù ékégweji nolù ogwu egwe nyó kà efu ódò 1970 ojane Niajeria ya chí ífimù í lé ño dú ñ amone alù kù ma ché īfîmú .Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Adebayo#AbakwaneÚkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Adebayo#ÚkólòReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Adebayo#ReferencesWikipídiya: Femi Branchhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Branch== Àbàkwéne ==Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Branch#ÀbàkwéneUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Branch#UkólòAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Branch#Awards_and_nominationsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_Branch#ReferencesWikipídiya: Femi John Femihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_John_FemiFemi John Femi (ma bi ọjọ Ogwu nyọwọ mẹgwa ochu ẹkẹgweji ọdọ 1945) chi ẹnẹ ejodudu ki nyọbọjọ ki ne helicopter kuma chi ki che Chief of Air Staff eyi Nigerian Air Force.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_John_Femi#AbakwaneAir force careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_John_Femi#Air_force_careerOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_John_Femi#Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Femi_John_Femi#ReferencesWikipídiya: Fidelis Makkahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fidelis_MakkaFidelis Makka (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹgweji nolu ọjọ ogwu efu ọdọ 1950) chi agboji iko am'ajimi yiBenue State, Nigeria kw'ọjọ kochu ẹkebie nolu ọjọ ogwu ñyọwọ ka efu ọdọ 1988 tẹ ọjọ ẹkeji efu ochu ejodudu efu ọdọ 1992 iko arida am'ajimi iko General Ibrahim Babangida.Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fidelis_Makka#ỌhialaAgboji Benue Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fidelis_Makka#Agboji_Benue_StateReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fidelis_Makka#ReferencesWikipídiya: Flora Nwapahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_NwapaMa bí Florence Nwanzuruahu Nkiru Nwapa ochù ejodudu nolu mégweta ódò 193, i la kwu ochù ékégwa nolu mí egwefa ódò 1993), Nwapa chi otakada ya ko Nwapa chi iyé African Literature abajio ma dó. Nwapa chi onobule ejodudu kí amí enéfu Britiain dí otakada ñwu dufu.Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_Nwapa#OhialaAbakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_Nwapa#Abakwane_Kpai_UkocheAkwora Unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_Nwapa#Akwora_UnyiUkólò Teacher kpaí Ukólò governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_Nwapa#Ukólò_Teacher_kpaí_Ukólò_governmentiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Flora_Nwapa#ReferencesWikipídiya: Francis Odegahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_OdegaFrancis Odega chí ojane Niajeria ya chi amone ayiñ é ñwu kí amone du mó chi ífímú ayiñ kí ya chi amone. Abo kù ma mó ka kíni 50 cent tó ojí instagramÚnyì Ukoche Kpaí Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#Únyì_Ukoche_Kpaí_UkólòFílmù Kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#Fílmù_Kí_chéBack From South Africahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#Back_From_South_AfricaSoapshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#SoapsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_Odega#External_linksWikipídiya: Francis idachabahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_idachabaFrancis Sulemanu Idachaba, NNOM, OFR ( ma bi ojo kochu eke gweji nolu mele efu odo 1943. country nw che Nigeria.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_idachaba#AbakwaneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_idachaba#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francis_idachaba#ReferencesWikipídiya: Francisco Lopeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francisco_Lopes|birth_place = Vila Cova de Alva, Arganil, PortugalReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Francisco_Lopes#ReferencesWikipídiya: Fred Amatahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_AmataFred Amata ma bi ẹgba kochù ékélu nolu ojo megwejo ífímu í che ojane Niajeria ya actí manwù ya chí fìlmù. È ñwu kí Fred gba kwi unyi ukoche chí Theatre Arts kwí University yí Jos, ẹgba ka amone chané mí Fred nyo’yo che efu odó 1986 kí ífímù ku ma do kí legacy defu egba le.Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#FílmùAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#Awards_and_nominationsSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#Linki_ododaWikipídiya: Freddie Garciahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Freddie_Garcia| birth_place = Guanajuato, MexicoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Freddie_Garcia#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Freddie_Garcia#Linki_ododaWikipídiya: Funke Akindelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_AkindeleOlufunke Ayotunde Akindele-Bello (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹjọ nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹlẹ efu ọdọ 1977) ku ma mọ ru Funke Akindele abẹki Jenifa, chẹnẹ kia chẹñwu igo yi Nigeria, director, a chi film dufu kpai arule uja-ibe.Funsho Akinwale, Funke Akindele gives first glimpse of her twins, The Guardian Akindele dufu efu sitcom I Need to Know kwefu ọdọ 1998 tefu ọdọ 2002, mañyi efu ọdọAbakwanẹ Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu_kpai_UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#UkọlọUkọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Ukọlọ_Uja-ibeUkọlọ Ẹñyọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Ukọlọ_ẸñyọEndorsementshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#EndorsementsỌlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Ọlayi_ñwuAkañyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#AkañyaẸñwu ukọtanẹ ki gwọñyuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Ẹñwu_ukọtanẹ_ki_gwọñyuFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#FilmographyUrọmẹ ku ma dọ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Urọmẹ_ku_ma_dọ_ñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#ReferencesWikipídiya: Funmilayo Ransome-Kuthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funmilayo_Ransome-Kutódù Chief Funmilayo Ransome-Kuti, MON eko kù mà bí chí Frances Abigail Olufunmilayo Olufela Folorunso Thomas Funmilayo Aníkúlápó-Kuti. Ukólò kí Funmilayo a ché chi Ukólò teacher, ijabe.Abakwane Kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funmilayo_Ransome-Kut#Abakwane_Kpaí_UkocheOkwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funmilayo_Ransome-Kut#OkwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Funmilayo_Ransome-Kut#ReferencesWikipídiya: Gabriel Suswamhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gabriel_SuswamGabriel Torwua Suswam (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹgwaka nọlu ọjọ mẹgwelu efu ọdọ 1964) chi arule uja-ibe kpai Governor Benue State kwobi. I chi Senator ki dago koji Benue North-East Senatorial district efu 9th assembly, efu Federal Republic of Nigeria.Abakwanẹ Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Suswam#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu_kpai_UkọchẹUkọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Suswam#Ukọlọ_Uja-ibeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Suswam#ReferencesWikipídiya: Gbenga Arokoyohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gbenga_ArokoyoMa bi Gbenga Arokoyo ọjọ k'ochu ẹkẹgwaka nolu ọjọ ka efu ọdọ 1992, Gbenga chi Nigerian footballer ẹnẹ ki ya ri bọlu nyi Swedish club Umeå FC uña defender.UKỌLỌhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Arokoyo#UKỌLỌIlẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Arokoyo#Ilẹ_ñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Arokoyo#ReferencesWikipídiya: Gbokohttps://igl.wikipedia.org/wiki/GbokoGboko chi lokà komínetí ogbagbele ki dẹ Benue state, opata até Nigeria. Ki ugwẹta wñ dẹ efu ewo Gboko.Ákpàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gboko#ÁkpàClimatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gboko#ClimatiAmi ewo ki dẹ ogbegbele Gboko lokà komínetí Area. ===https://igl.wikipedia.org/wiki/Gboko#Ami_ewo_ki_dẹ_ogbegbele_Gboko_lokà_komínetí_Area._===Asibitihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gboko#AsibitiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gboko#ReferencesWikipídiya: Gediminas Vagnoriushttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gediminas_VagnoriusGediminas Vagnorius (ma bi ẹgba kochù ékébié nolu ojo èkégwa efu ódò 1957) í che en‘egbiti éí Lithuanian Íja-Íbe kpaí ene kí í ola tú efu ukolo okpokpa eche manyu ehi state dogo okpokpa . chukọlọ újché éja dàbi Prime Minister yí Lithuania, oñwu gw'ọwọ ñwu kpai edaju tí government lé kwí efu ódò 1991 kpaí éfu ódò 1992, kpaí unubí lé éñwo dakubí wa achukolo kwí éfu ódò 1996 tí 1999.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gediminas_Vagnorius#ReferencesWikipídiya: Genc Mulliqihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genc_MulliqiGenc Mulliqi ma bi ẹgba ochu ejodudu nolu ogwu ñyọ ka efu ódò 1966 ojiane Fier, Albania, íchi ẹnẹ Ki ya chẹnwu dufu yi Albanian, Oli igboji anẹ chẹnwu dufu yi kpai abstract paintings ya che yi. Iche Chu'kọchẹ Yi England kpai Tirana.See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genc_Mulliqi#See_alsoLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genc_Mulliqi#Linki_ododaWikipídiya: Genevieve Nnajihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_NnajiGenevieve Nnaji,ma bỉ ẹgba kochù ékelu nolu ojo eketà efo ỏdỏ 1979 https://web.archive.Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#ÀbàkwéneUnyí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Unyí_UkocheUKÒlÒhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#UKÒlÒModellinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#ModellingFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#FilmographyDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#DiscographySee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Linki_ododaWikipídiya: Guma, Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_NigeriaGuma çhí Lócàl kómínetí kàa efu Benue State, ọpata ọganẹ Nigeria. Ugwẹta ñw defewo Gbajimba.Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_Nigeria#ỌhialaAnẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_Nigeria#AnẹEconomyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_Nigeria#EconomyOgbegbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_Nigeria#OgbegbeleReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Guma,_Nigeria#ReferencesWikipídiya: Gwer Westhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gwer_WestGwer West chi lokà gometí ka efu Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Naka.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gwer_West#ReferencesWikipídiya: Günter Benköhttps://igl.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCnter_Benk%C3%B6Günter Benkö ma bi ẹgba kochù ẹkẹfa nolu ọjọ ẹkẹgweji efu ọdọ 1955, yi Oberwart, Burgenland, chi aruball manwu í ño chí referee ígbele ki kwo efí ewo Austria ojiane amenefu, Ku ma mọ ru ẹnẹ ki deju ti match meji Ku ma rọ efu ọdọ 1998 cup yí FIFA ku ma rò ojiane íle chakaduù W ñyọñyọ yi France. Oñwu lẹ gbagẹdẹ ño deju tí match meji le yi 2000 UEFA European ballàre Championship Ku ma Che efí ewo Belgium kpai Netherlands.Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCnter_Benk%C3%B6#Linki_ododaWikipídiya: Henry sarrihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Henry_sarriHenry Saari ,ma bi égba kochu ejuodudu nolù mẹgwẹlẹ efu ọdọ 1964, ójane amanefu yi ku mado Pori, Finland, odu omunẹ kamonẹ mọ ru chi Henry the Great (Henry Suuri) I chi Finnish actor, director kpai porn star. Efu ọdọ 1993, Saari mu odu Mr.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Henry_sarri#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Henry_sarri#Linki_ododaWikipídiya: Hope Odidika Uzodinmahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hope_Odidika_UzodinmaHope Odidika Uzodimma ma bi ẹgba kochù ẹkẹgweji nolu mẹkweji efu ọdọ 1958, íchi íja Ibe Naijiria ki chí Governor yi Imo State. Channels Television|website=www.Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hope_Odidika_Uzodinma#ÀbàkwéneUkolo Ababahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hope_Odidika_Uzodinma#Ukolo_AbabaSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hope_Odidika_Uzodinma#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hope_Odidika_Uzodinma#ReferencesWikipídiya: Hyacinth Aliahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hyacinth_AliaHyacinth Iormem Alia ma bi ẹgba kochù ékélu nolu ojo ékégwélu efu ódò 1966, Hyacinth chi uyí aladí catolic é che manyu éñwo chí attama , i la ñwo chi achí íja-ibe gé. Hyacinth chané ukólò govonor Benue state kwi efu ochù ékélu nolu ojo ogwu nyó mela efu ódò 2023 .Àbàkwéne Kpaí Ukochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hyacinth_Alia#Àbàkwéne_Kpaí_UkochéÈ dí owo nojí ki mu di áttémahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hyacinth_Alia#È_dí_owo_nojí_ki_mu_di_áttémaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hyacinth_Alia#ReferencesWikipídiya: Ibajihttps://igl.wikipedia.org/wiki/IbajiIbaji chi Local Government Area ka ki defu Kogi State, Nijiria Ibaji dẹ iba Edo State eju ọwọ south, River Niger eju ọwọ west kpai Delta State eju ọwọ south. Efu ewo ki ch'agboji Ibaji chi Onyedega, eju ọwọ ugbo ki chi River Niger, map ñwu chi .Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ibaji#ReferenceWikipídiya: Ibrahim Babangidahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_BabangidaIbrahim Badamasi Babangida (ma bi ọjọ ẹkẹgwebie efochu ẹkẹjọ efọdọ 1941) oñu che Nigerian kpai ene ki ukolo soja general tono i che. i la nwo chi aboji military Nigeria kwefọdọ 1985 gbogbo tẹgba kikpo ta nẹ efọdọ 1993.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Babangida#ReferencesWikipídiya: Idahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/IdahIdah di efu ami local government area ki dẹ Ojanẹ Kogi State, Nigeria, i d'ọwọ east Aji kuma dọ River Niger i la ñọ dẹ alumeji Nigeria. Ojanẹ Idah onwu ch'ugwẹta abo Igala Kingdom chakadu ojanẹ Igala.Iko Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idah#Iko_IgbeleOjanẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idah#OjanẹAja lhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idah#Aja_lUkọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idah#UkọchẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idah#ReferencesWikipídiya: Idakwo Ameh Oboni IIhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_IIIdakwo Michael Ameh Oboni II () ma bi efu ọdọ 1948 ta ki la lekwu ẹgba k'ochu ẹkẹjọ nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mebie efu ọdọ 2020 Idakwo chi Attah Igala ẹkẹ ogwu ñyọwọ mebie ki di ojanẹ Igala Kingdom efu ewo Nijiria.Ọlayi kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#Ọlayi_kpai_UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#UkọlọỌfẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#ỌfẹUkwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#UkwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#ReferencesWikipídiya: Idiahttps://igl.wikipedia.org/wiki/IdiaIdia (moth)}}Victory over Igala peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#Victory_over_Igala_peopleRepresentations of Queen Idiahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#Representations_of_Queen_IdiaBrass headshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#Brass_headsIvory maskshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#Ivory_masksSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idia#Linki_ododaWikipídiya: Idomahttps://igl.wikipedia.org/wiki/IdomaAmì Idomas chì ama akichi ku ma gbeju dì oji'ane é í ògbégbale eju Olu-ane efu Benue State, Nigeria, kpaí í chą ekubo ma de eju ane ye amí ichí ya amí taraba ,efu Taraba State, Cross Rivers State, Enugu State, Kogi State manyu Nasarawa State efu Nigeria. amí íchí Idoma chí efu í Akweya kí debí újo ómuné ye ojiane íchí efu eí ofigbélí Idomoid Volta–Niger , kí ñ Cha méru íchí Igede, Alago, Agatu, Etulo, Ete, Akweya (Akpa) kpai íchí é í Yala Benue, Nasarawa, Kogi, Enugu, kpai Ukpale Cross River states. Íchí újo Akweya ke de che omaye kí méru ye í ùjọ ichí Yatye-Akpa s. Ye í bulk efu í alu akwu ye í efu áne, Ọpata ye ají Benue,í Cha ekubo da bí malé Ẹ̀tẹẹ̀gwá nyo méjí í Olu-odudu efu ùgbo ka ají wa rojí kpai ají Niger.maa ma Amí ichí Idoma kí ma chí ajuja and ama do'da úcha oji oji o ojí ' , ama ùgbo ugbaédo ka am'ewn olafia úredo -ufedo í cha. Ùgbo omamale kpayí Ùgbo únanan ane Idoma í e nana ka ma nake ma wñ tíÈtta úchane óhilaà amí ichí ey í Idomahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#Ètta_úchane_óhilaà_amí_ichí_ey_í_IdomaÓhilaà ye ísakulu eleofohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#Óhilaà_ye_ísakulu_eleofoAmí éne ojima kejuma omamale ye í Idomahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#Amí_éne_ojima_kejuma_omamale_ye_í_IdomaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#ReferencesSourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#SourcesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma#Linki_ododaWikipídiya: Idoma languagehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_languageIdoma che ichi ẹkeji ku ma datẹ ku ma ka efu Benue State efu southeast-central Nigeria,https://www.idomaland.Odu am'ẹlahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_language#Odu_am'ẹlaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_language#ReferencesWikipídiya: Idoma peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_peopleAmi Idoma che amonẹ kugbo kuma gboji dodo che oganẹ eju ọwọ olu anẹ Benue State, Nigeria, manyu a neke li uchẹ ka efu ma efu Taraba State, Cross Rivers State, Enugu State, Kogi State manyu Nasarawa State efu Nigeria. Ichi Idoma language chẹ kpẹru efu Akweya subgroup eyi ichi Idomoid eyi akwọra Volta–Niger , eyi ki ichi Igede, Alago, Agatu, Etulo, Ete, Akweya (Akpa) and Yala eyi Benue, , Kogi, Enugu, and Northern Cross River states defunw.Ẹtẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_people#ẸtẹOhiala ogbuchọkwọ abo Idoma peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_people#Ohiala_ogbuchọkwọ_abo_Idoma_peopleOhiala k'ama ak'ọtakada kahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_people#Ohiala_k'ama_ak'ọtakada_kaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idoma_people#ReferencesWikipídiya: Idowu Philipshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idowu_PhilipsIdowu Philips Ma bí égba kochu ekegwe nolù mégwéfa o efu ódò 1942, ódù kí amone mó nyo’yo chi Iya Rainbow, ífimù ya ché ojane Niajeria I la chéne é achi kpokpe mé.Àbàkwánẹ Kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idowu_Philips#Àbàkwánẹ_Kpaí_UkocheFílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idowu_Philips#FílmùReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idowu_Philips#ReferencesWikipídiya: Idris Garbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_GarbaIdris Garba íchíMilitary Governor ye Benue State kwo Odo 1987 lo tí ódò 1988 kpaí Governor of Kano State kwí ódo 1989 lo tí odo 1992.Backgroundhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#BackgroundMilitary traininghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Military_trainingMilitary commandhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Military_commandMilitary governorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Military_governorReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#ReferencesWikipídiya: Idris Wadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_WadaIdris Ichamabi Wada ma bi ọjọ kochu ẹkẹjọ nolu ogwu ñyoke mẹfa efu ọdọ 1950 i kwi KOGI state ojanẹ Nijiria, i ch'ukọlọ ọkọ egwa kwubi , alu ki f'ukọlọ ọkọ egwa che kpa, i kwotanẹ, Ila kwo dama kpai abo uja-ibe. ọjọ kochu ẹkẹgweji nolu ọjọ mẹla efu ọdọ 2011, mafu chi dago oji agboji ẹkẹta yi ojanẹ kogi state efu ujọ abo People's Democratic Party (PDP).Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Idris_Wada#ReferencesWikipídiya: Ife-Ijumuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ife-IjumuIffe-Ijumu chi ewo kidi Ijumu local government area, located ki là di Kogi State efu àrimeji Nigeria. kidi àrimeji Ekinrin-Adde and Ikoyi-Ijumu, ònà ki kwi Lokoja ti Ado-Ekiti.Wikipídiya: Ifi Amadiumehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_AmadiumeIfi Amadiume (ma bí efu óchu ekélé nolu ogwu nyo méta efu ódò 1947)í chene Ọkakachi efu Nigerian , í chene kí chukocha eñwu íbe‘fu Oona manyu úché kone ache kpaí alu kone aru ojo. Í dama manyu újo ye í abo óla ojo efu Dartmouth College, New Hampshire, US, efu ódò 1993.Alu kí àbàkwéne ñwu kpai ofigbélí ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#Alu_kí_àbàkwéne_ñwu_kpai_ofigbélí_ñwWorkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#WorksPoetryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#PoetryAnthropologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#AnthropologyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ifi_Amadiume#External_linksWikipídiya: Igala-Benin Warhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_WarThe Igala–Benin War chi ugbejube ki di agbade Igala Kingdom kpai Kingdom of Benin ki chane kwi 1515 na ti 1516.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_War#AbakwaneUja Ógwúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_War#Uja_Ógwúàlukumà jogu kpàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_War#àlukumà_jogu_kpàReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_War#ReferencesBibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igala-Benin_War#BibliographyWikipídiya: Ojanẹ Igalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_IgalaAnẹ Igala, chi ójane ùgbo ka amé kí chi ígalàá óñwu che ojané igala. Ojané Ígalà dí eastí Kogi state, ùgbo kí aji ku ma dó River Niger kpaí River Benue dama í la dí alumeji Middle Belt or ojane North-central https://en.Īchî ígalááhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#Īchî_ígalááPolitical structurehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#Political_structureÀtáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#ÀtáAmi Attah Igalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#Ami_Attah_IgalaSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ojan%E1%BA%B9_Igala#ReferencesWikipídiya: Ichi Igalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ichi_IgalaAbo kù ma kí ichi Ígalàá chí ojane Nigeria ma dé. Ódò 1989 amone kù ma gbaluka kù ma ki ichi ígalàá chí dabi 800,000, kù ma de ojí ané Kogi State, ama oj‘olu eñini abo kù ma kí ichi Ígalàá kù ma gbaluka ché ti īmílíon mejí lé mè.Alu ku ma ki A B CH Dhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ichi_Igala#Alu_ku_ma_ki_A_B_CH_DVoweluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ichi_Igala#VoweluHomographsihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ichi_Igala#HomographsiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ichi_Igala#ReferencesWikipídiya: Abo Igalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_IgalaIchi Igala chi ichi ka efu KOGI . Nigeria.Culturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_Igala#CultureỌla Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_Igala#Ọla_IgbeleAmino ogbogaga Ojané Igalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_Igala#Amino_ogbogaga_Ojané_IgalaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_Igala#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abo_Igala#Linki_ododaWikipídiya: Igalamela-Odoluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela-OdoluIgalamela-Odolu ichi Local Government Area efu Kogi State, Nigeria. Ìlà ni òmè kpài Niger River efu west kpài Enugu State efu east.eko òlòji kpài eko uwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela-Odolu#eko_òlòji_kpài_eko_uwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela-Odolu#ReferencesWikipídiya: Igalamela odoluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela_odoluIgalamela-Odolu ichi gomenti owo ani ki doji ojane Kogi State, Nigeria. Í che ní úhìoma íbe ají Níja efu eí west kpaí Enugu State efu yí east.Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela_odolu#ClimatiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igalamela_odolu#ReferencesWikipídiya: Igarrahttps://igl.wikipedia.org/wiki/IgarraIgarra (kù mà ñwo do ma abo Etuno) chí Local Government Headquarters efí ewo Akoko kí dí Edo State, Nigeria. amí efewo omune kí dí efi ewo lé chí Ubobo, Utua, kpaí Uffa quarters.Icholo Abahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igarra#Icholo_AbaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igarra#ReferencesWikipídiya: Igbo-igala warshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_warsUja Igbo kpai Igala chí ujá kí dágbádé amíbó Igbo kpaí Igala kúma chí Nijeria éfikó 18th kpaí 19th century.https://www.nairaland.com/6533907/how-igala-conquered-colonized-igbos Ujá kídéhi cháné ojí ajimí, omé kidagbádé má, aménwú ekwú kpaí amibó kumánéré ané ujaibé. Una lé chi amibó southeastern Nigeria, éfowó Anambra, Enugu, Ebonyi, Kogi kpai Delta states. Ujákidéyí chi ujá kí danyá lilé efówo Nsukka.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_wars#AbakwaneOgwu Nsukka Kpai Abo Igalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_wars#Ogwu_Nsukka_Kpai_Abo_IgalaAbo Ebonyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_wars#Abo_EbonyiOgwu Kpai abo Igalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_wars#Ogwu_Kpai_abo_IgalaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbo-igala_wars#ReferencesWikipídiya: Igedehttps://igl.wikipedia.org/wiki/IgedeÀmone Igede chí abo Nigerian ethnic group efu Lower Benue State efu Nigeria.ma chí amomà‘ne Oju kpaí Obi Lócàl gometí efu Nigeria, ùgbo ku ukwako amone chí 267,198 ẹgba 2006 .Eña óodo mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Eña_óodo_maOla Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Ola_ÓhilaàÈtta: eñwu Ogun Oralhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Ètta:_eñwu_Ogun_OralÈtta : eñwu ójilé ku ma gba kí che ko tanéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Ètta_:_eñwu_ójilé_ku_ma_gba_kí_che_ko_tanéẸgba òfà kpayí íja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Ẹgba_òfà_kpayí_íja-ibeÚché eñwu Ogun ye í Igedehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Úché_eñwu_Ogun_ye_í_IgedeAme'ne ojima kejuma ku ma kwi Igedehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#Ame'ne_ojima_kejuma_ku_ma_kwi_IgedeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede#ReferencesWikipídiya: Igede Peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_PeopleAbo Igede chi Nigerian ethnic group yi oganẹ Benue State efu Nigeria. Amọma anẹ Oju kpai Obi local government areas yi Nigeria ma che, ku wewe ma efu ọdọ 2006 dabi aluka amonẹ 267,198.Ugbo ki dẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Ugbo_ki_dẹỌhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#ỌhialaOrigin: Ogwuchẹkwọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Origin:_OgwuchẹkwọOrigin: ku ma kọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Origin:_ku_ma_kọUja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Uja-ibeUche abo Igedehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Uche_abo_IgedeAbo Igede keju mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#Abo_Igede_keju_maReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igede_People#ReferencesWikipídiya: Ilebayehttps://igl.wikipedia.org/wiki/IlebayeMa bi Ilebaye Precious Odiniya ọjọ kochu ekelu nolu ọjọ mẹla efu ọdọ 2001 odu ku ma nwọ dọ chi Baye manyi Gen-Z Baddie, gbọtakada Criminology efu Nijiria, modelu manyi abo ku ma di oji TV . Ilebaye chẹnẹ ki jẹ Big Brother Naija ẹkẹjọ ku ma che oji tv.ABAKWANẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ilebaye#ABAKWANẸUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ilebaye#UkọlọBig brother Naijahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ilebaye#Big_brother_NaijaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ilebaye#ReferencesWikipídiya: Illah Bunuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Illah_BunuIllah Bunu chi efu ewo kidi Kogi State àrimeji ei west Nigeria. Ìdi àlu minutes mè 45 ki moto à kwi Kabba ti efu ewo Kogi State.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Illah_Bunu#ReferencesWikipídiya: Imo Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Imo_StateImo State chi state ki dẹfu South-East geopolitical zone Ojanẹ Nigeria ki nọme ẹjuọwọ north kpai Anambra State, Rivers State tejuọwọ west kpai south, kpai Abia State tejuọwọ east. state, Nigeria Britannica |url=https://www.Anẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Imo_State#AnẹÉnwù Anéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Imo_State#Énwù_AnéAfuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Imo_State#AfuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Imo_State#ReferencesWikipídiya: Ini Edohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo|birth_place=Akwa Ibom, Nigeria|nationality=Nigerian|children=1|alma_mater=University of UyoUniversity of CalabarNational Open University of Nigeria|occupation=Actress|years_active=2000–present|spouse=Philip Ehiagwina (2008-2013)(divorced)}}Abakwanẹ Ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwu_kpai_UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#UkọlọỌlahi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Ọlahi_ñwuPhilanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#PhilanthropyEndorsementhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#EndorsementUkọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Ukọlọ_Uja-ibeURỌMẸ ÑWUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#URỌMẸ_ÑWUFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#FilmographySee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Linki_ododaWikipídiya: Ini edohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo|birth_place=Akwa Ibom, Nigeria|nationality=Nigerian|children=1|alma_mater=University of UyoUniversity of CalabarNational Open University of Nigeria|occupation=Actress|years_active=2000–present|spouse=Philip Ehiagwina (2008-2013)(divorced)}}Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Early_life_and_educationCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#CareerPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Personal_lifePhilanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#PhilanthropyEndorsementhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#EndorsementPolitical appointmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Political_appointmentAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Awards_and_nominationsFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#FilmographySee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ini_edo#Linki_ododaWikipídiya: Isaac Alfahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_AlfaIsaac Mohammed AlfaAbakwanẹ Kpai Ọlayi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Alfa#Abakwanẹ_Kpai_Ọlayi_nwuUnyi Ukochẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Alfa#Unyi_UkochẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Alfa#ReferencesWikipídiya: Isaac Bundepuun Duguhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_DuguBenue State í chí ewo kàa eju òwò north central states efu Nigeria kpaí ukwaeko amone wñ che wéwé dabí 4,253,641efu odo 2006 census.ma chí nyí state le efu ódò 1976 efu amí states mebie ku ma nyí adí ko le.Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#HistoryPopulation structure and distributionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#Population_structure_and_distributionSettlement pattern and urbanizationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#Settlement_pattern_and_urbanizationEducationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#EducationNotable peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#Notable_peopleReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isaac_Bundepuun_Dugu#Linki_ododaWikipídiya: Isah elekwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isah_elekwuIsah "Aly" Abdulahi Eliakwu (mabi ọjọ ogunyọwọmẹlu ochu ẹkẹ-ẹgwa 1985) bọlu ya rọ ojanẹ Nigeria lgbeleUkọlọ Bọluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isah_elekwu#Ukọlọ_BọluReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isah_elekwu#ReferencesWikipídiya: Ishaya Bakuthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_BakutIshaya Bakut (ma bí efu óchu ékéjo nolu megwefa efu ódò 1947 tí efu óchu ékéte nolu ogwu nyo kaay efo Odo 2015) í chí agimí igọbina é í Benue State efu Nigeria kwí óchu ekele efu ódò 1986 tí óchu ekegwaejí efu ódò 1987 ẹgba ka amí agimì achoda ye ogbagbo amone Ibrahim Babangida.Birth and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Bakut#Birth_and_educationEarly military careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Bakut#Early_military_careerLater careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Bakut#Later_careerReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Bakut#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Bakut#External_linksWikipídiya: Itakpehttps://igl.wikipedia.org/wiki/ItakpeItakpe chi ẹwo ka ki di ẹfu Kogi State, Nigeria.Ugbo Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe#Ugbo_UkocheUlẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe#UlẹGo ñwu onugohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe#Go_ñwu_onugoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe#ReferencesWikipídiya: Itakpe minehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe_mineItakpe mine chi iron mine lile ki dẹ alimeji Nigeria efu Kogi State. Itakpe chi ugbo ka ki dago uña iron ore ki nana tule chaka yi ojanẹ Nigeria mañyi efu ilẹ i chaka i nẹ dabu aluka 3 billion tonnes ei ore grading 32% iron metal.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Itakpe_mine#ReferencesWikipídiya: Iyabo Ojohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_OjoAlice Iyabo Ojo Ma bí égba kochu ékégwéjì nolù ojo ógwù nyo kà efu ódò 1977, īfímù ya ché ojane Niajeria ,Iyabo a chí ífímù I ya ño ka amone alù kù ma ño chi gé."Actress Iyabo Ojo Full Biography, Life And Career", T.I.N. Magazine, 27 January 2016. Amí ífímù kí Iyabo defu ñwu ti Ógwú mẹ́lū ny‘óje le amí ífímù kí la ché gbó la ñwu ti égwélé lé.Àbàkwánehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#ÀbàkwáneÚnyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Únyi_UkocheUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#UkólòÒhíala Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Òhíala_ÑwuPinkies Foundationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Pinkies_FoundationAmí Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Amí_FílmùAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Awards_and_nominationsSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#ReferencesWikipídiya: James Ocholihttps://igl.wikipedia.org/wiki/James_OcholiJames Enojo Ocholi, SAN (26 November 1960 – 6 March 2016) chi ẹnẹ ijabe Nigerian ki chukọlọ eyi Minister of State for Labour and Productivity kwi November 2015 wa ti March 2016. I chi lawyer, ma mi odu eyi Senior Advocate of Nigeria du ñwu efu ọdọ 2007.Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/James_Ocholi#ReferenceWikipídiya: Jane Longhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_LongJane C. S.Olahihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Long#OlahiWorkhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Long#WorkReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Long#ReferencesWikipídiya: Jane Wallhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Wall| birth_place = Lagos, NigeriaFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Wall#FilmographyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Wall#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jane_Wall#Linki_ododaWikipídiya: Jeff Akohhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeff_AkohJeff Ufedo Akoh (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹgwa nolu ogwu ñyọwọ mebie efu ọdọ 1996) chi akeli Nijiria i che. Jeff chẹnẹ ki dufu kejumọ anubi ki du Project Fame West Africa kuma che ẹkẹjọ, ki chuja eli eko oji TV kamonẹ wewe ma kuma che ukpoji ọdọ 2015.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeff_Akoh#ReferencesWikipídiya: Jeremiah Attaochuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_AttaochuJeremiah Ojimaojo Aottaochu ma bi ẹgba kochu ejuodudu nolu ojo ẹkẹgwabie efu ọdọ 1993 oma kẹnẹ Nigerian bi ñwu ẹnẹ American ki ma ọdọda linebacker ki chi free agent. San Diego mu du tẹ efu argers yi onu ẹkeji yi 2I014 NFL Draft.Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#UkọchẹKansas City Chiefshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#Kansas_City_ChiefsDenver Broncoshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#Denver_BroncosChicago Bearshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#Chicago_BearsBaltimore Ravenshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#Baltimore_RavensLos Angeless Chargers (second stint)https://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#Los_Angeless_Chargers_(second_stint)Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Attaochu#External_linksWikipídiya: Jerry Agadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jerry_AgadaProfessor Jerry Agada (ma bi Jerry Anthony Agada ọjọ ẹkẹgwoka efu ochu ẹkẹkgwoka efu ọdọ 1952) chi akonẹ ẹñwu Nijiria, ẹnẹ kia gb'ọtakada, ak'ọtakada kpai agboji Benue State Civil Service Commission, agboji ujọ abo Association of Nigerian Authors (ANA) kwobi, ẹnẹ ejodudu efu ujọ Association of Nigerian Authors, ANA, yi Central Nigeria, arọne agboji Fidei Polytechnic, Gboko kpai minister of state for Education of the Federal republic of Nigeria kwobi.ABAKWANẸ ỌLAYI ÑWU KPAI UKỌCHẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jerry_Agada#ABAKWANẸ_ỌLAYI_ÑWU_KPAI_UKỌCHẸEñwu ki Cha chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jerry_Agada#Eñwu_ki_Cha_chéUkwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jerry_Agada#UkwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jerry_Agada#ReferencesWikipídiya: Jibrin Isahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jibrin_IsahJibrin Isah (ma bi ọjọ k'ochu ẹkeji nolu ogwu ñyọwọ mẹjọ efu ọdọ 1960) chi arule uja-ibe kpai akaluka ọkọ yi Nijiria, ki la chi senator ki dago koji abo Kogi East Senatorial District yi Kogi State yi 9th National Assembly. Federal Republic of Nigeria|website=www.Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jibrin_Isah#UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jibrin_Isah#UkọlọUJA-IBEhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jibrin_Isah#UJA-IBEReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jibrin_Isah#ReferencesWikipídiya: Jide Kosokohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_KosokoJide Kopsoko (Ma bí ojo ékégwéji ochù ejodudu efu ódò 1954) ojane Niajeria ya chí fílmù. Ma ché Jo Onu okolo ma, Oma Onu I ché, "omoba" íyanjí í che .Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#AbakwaneUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#UkólòOlahi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#Olahi_ÑwuAmí Fílmù kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#Amí_Fílmù_kí_chéDabi Gihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#Dabi_GiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Kosoko#External_linksWikipídiya: Jide Omokorehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_OmokoreJide Omokore chi añyaja ki kwi Kogi State efu Middle Belt yi Nigeria. Omokore che nẹ ufẹdọ efu aja eñya yi ekpo eta kpai exploration, marine, haulage services, steel, dredging engineering kpai property development.Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#ỌhialaUkọlọ Aja Eñyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#Ukọlọ_Aja_EñyaAm'ẹñwu omunẹ ki gwọyu gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#Am'ẹñwu_omunẹ_ki_gwọyu_gẹAkañyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#AkañyaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#ReferencesWikipídiya: Jigawa Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_StateJigawa State onwu chi state ka efu ami state ogwu ẹgwa ñyọwọmẹfa Ojanẹ Nigeria, Jigawa State dẹ ejuọwọ north Nigeria. Ma ñyi ẹgba kochu ẹkẹjọ nolu ogwu nyo mebíe efu ọdọ, 1991, Ẹnẹ ki ñyi jigawa State chi General Ibrahim Babangida.Efewohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#EfewoClimatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#ClimateTopographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#TopographyUnana amonẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Unana_amonẹIchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#IchiUja Ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Uja_Ibesystemhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#systemReligionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#ReligionGovernmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#GovernmentLGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#LGAUnyi ukochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Unyi_ukochéAmi Unyi ukoche utogba ki di Jigawahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Ami_Unyi_ukoche_utogba_ki_di_JigawaRelation with multilateral agencieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Relation_with_multilateral_agenciesAmone ogbogaga ki kwi Jigawahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#Amone_ogbogaga_ki_kwi_JigawaPhótòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#PhótòReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jigawa_State#ReferencesWikipídiya: Jim Iykehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_IykeJames Ikechukwu Esomugha, ódù kí amone mo nyo'yo chi Jim Iyke Ma bi égba k'òchu ekele nolu ojo ogwu nyo melu efu ódò 1976, Ami ífímù ki che ojane Niajeria chí Last Flight to Abuja kpaí Omotola Jalade Ekeinde manwù Hakeem Kae-Kazim.Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#ÀbàkwéneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#UkoloOlahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#Olahi_nwuFilmu Ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#Filmu_Ki_cheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jim_Iyke#Linki_ododaWikipídiya: John Afolabi Fabiyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Afolabi_FabiyiJohn Afolabi Fabiyi, CON (màni efu ochu èkègwànkà nolu25 efu òdò1945) ichèmà Nigerian jurist kpài former àgboji ei Supreme Court ei Nigeria. ilà chi àgboji ei Justice ei Nigerian courts ei appeal kwobi.àbàkwànè ilè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Afolabi_Fabiyi#àbàkwànè_ilè_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Afolabi_Fabiyi#ReferencesWikipídiya: John Joseph Bradyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_BradyJohn Joseph Brady ku ma bi efu ọdọ 1942, ẹfu Newburyport, Massachusetts. I chi é d‘eju do professor ki ya d'ukoche a dolà ku ma kò kpogo kpamani editing, kpamani graphics onugo, ẹfu E.Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Brady#UkoloOtakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Brady#OtakadaWorkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Brady#WorksReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Brady#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Brady#External_linksWikipídiya: John Kperahttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_KperaJohn Atom Kpera (ku ma bi ọjọ ẹkẹta efu ochu ejodudu efu ọdọ 1941) chi Military Governor ejodudu yi Anambra State efu Nigeria kwefu ochu ẹkẹta efu ọdọ 1976 tefu ochu ẹkẹbie efu ọdọ 1978, anubi ki ñyi East Central State ejodudu ẹgba military regime General Olusegun Obasanjo. Anubi lẹ i chi Military Governor yi Benue State kwefu ochu ejoodudu efu ọdọ 1984 tefu ochu ẹkẹjọ efu ọdọ 1985 efu military regime Major-General Muhammadu Buhari.Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Kpera#ỌhialaAgboji Militaryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Kpera#Agboji_MilitaryReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Kpera#ReferencesWikipídiya: John Okaforhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_OkaforJohn Ikechukwu Okafor,ma bi éfu óchu èkégwa nolu megwabía efu ódò 1961 Odu okolobia ñwu chi Mr. Ibu, ìchomà Nigerian Kià chukòlò actor Pkài comedian.Ugbo kì kwò Manyù Unyí Úkochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Okafor#Ugbo_kì_kwò_Manyù_Unyí_Úkochéukòlò òwòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Okafor#ukòlò_òwògomunèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Okafor#gomunèReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Okafor#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Okafor#Linki_ododaWikipídiya: John Olatunde Ayenihttps://igl.wikipedia.org/wiki/John_Olatunde_AyeniJohn Olatunde Ayeni (born April 4, 1967) chi Nigerian lawyer, investor kpamani business magnate. I gwọ nyi uñwa board oji ami companies wẹwẹ ẹfu Nigeria.Living peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Living_peopleWikipídiya: Jonah David Janghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jonah_David_JangAir Commodore Jonah David Jang (Rtd) CON (ma bi efu ochu ẹkẹta nolu megwétà efu ódò 1944) í chí enekaa efu i Nigerian ke‘ju mo ñyọ ñyọ kí chí Governor of PlateauState akwubi kw'efu Odo 2007 lo tí efu ódò 2015. Í che chukọlọ ye í agimí igọbina ye í Benue State kpaí Gongola State.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jonah_David_Jang#ReferencesWikipídiya: Joseph Bodurin Dauduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_DauduMá bií Ajofe Joseph Bodurin Daudu, SAN, óchu ékégwéji ójò ogwu ny mébié odo1959, amone che mo nyo nyo ukólò od kí yache Nigerian, Joseph nwo chí aboji Nigerian Bar Association ígbélé.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#AbakwaneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#ReferencesWikipídiya: Joseph Makojuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_MakojuJoseph Oyeyani Makoju (màbi efu ochu èkebie nolu mègwètà efu òdò1948 tàki ku efu ochu èkèlè nolu mègwàngà 2022Joseph Makoju, Former Dangote Cement MD Dies At 73) ilà chukòlò oji unwà àdibe ei (Electric Power) nwu President Goodluck Jonathan ei Nigeria ètè administrations kichè kpèru meji. Ìlà chè chukòlò nyò oji Electric Power nyi President/Commander-ei-Chief, Federal Republic ei Nigeria (kichànè efu ochu èkèlu nolu og efu òdò 2008).àbàkwànè ilè nwu kpài chekpulu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Makoju#àbàkwànè_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_cheujò ejumàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Makoju#ujò_ejumàReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Makoju#ReferencesWikipídiya: Joshua Obademihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Obademiagbojí újo kí odu ñwu chí Joshua Obademi (ma bí éfu ochu ẹkẹta nolu ojo Ógwú égwa ñyọ kàa efu ódò 1951) í chí adímíní ye í Benue State, Nigeria kw‘efu óchu ekegwaejí efu ódò 1993 lotí efu óchu ékéjo efu éfu ódò 1996 ẹgba kí efu agimín kí Cha ofa owñ chí ẹgba General Sani Abacha.See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Obademi#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Obademi#ReferencesWikipídiya: Joshua Selmanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_SelmanJoshua Selman Nimmak, amone ño mo ka kí ackaché ya óndu jísos Joshua Selman chi ene ka kí ya ado ola ójó gbógo ojena Nigerian ,é le ño kola efu ujaju kpamani televangelist. Onwu che Etta kpai ogijo pacitor yé Eternity Network International (ENI).Ministryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Selman#MinistryPublic recognitionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Selman#Public_recognitionsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Selman#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joshua_Selman#Linki_ododaWikipídiya: Kabbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/KabbaKabba che ewo ki chi local government ki dẹ efu Kogi State ki dẹ agbade west Nigeria. Ki mẹru Aji Osse River, ugbo ki dama kpai ọna ki kwi Lokoja, Okene, Ogidi, Ado-Ekiti, manyu Egbe.Eche Ujuwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kabba#Eche_UjuweAmone ogbogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kabba#Amone_ogbogagaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kabba#ReferencesWikipídiya: Kano Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_StateKano State chi state ka efu ami 36 states ki di ojané Nigeria, ki dì ọwọ northern region efu naíjería. efu ẹgba Luka ku ma che eyi ku ma do kó national census Ku ma Che efu ọdọ 2006, Kano State Chu gbo Ku wewe amonẹ Nana tule chákádudú efu Naijerīa.Ínabëlíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#ÍnabëlíAjahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#AjaAmi Ugbo ki di kanohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Ami_Ugbo_ki_di_kanoUnyi ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Unyi_ukocheUnyí ukoche sakulu èdome megwejihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Unyí_ukoche_sakulu_èdome_megwejiUnyi Ukoche Utogba Unibacìítíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Unyi_Ukoche_Utogba_UnibacìítíUnyi Ukoche Utogba Poly kpai Collegeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Unyi_Ukoche_Utogba_Poly_kpai_CollegesLocal government areahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Local_government_areaUkalukahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#UkalukaIchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#IchiAmi One ogbogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Ami_One_ogbogagaIjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#IjabeGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#ReferencesGba togbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kano_State#Gba_togbaWikipídiya: Kate Henshawhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshawódù kí amone ñwo mí Kate Henshaw ge chí Kate Henshaw-Nuttall ma bí ẹgba kochù ẹkẹfa nolu ojo ékégwélà efu ódò 1971,ífímù Kate á ché ójàné Naijeria. efu Ódò 2008 ábò Africa Movie Academy Award dí awardù ñwu, awardu kù ma du ñwù chí onobule kí actí ífimù tule ódò lé, ífimu kí ché kí je ñwu ma dí awardu lé ñwu chi ugbahu kí tí uwò léÀbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#ÀbàkwéneEñwu ki cha chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#Eñwu_ki_cha_chePersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#Personal_lifeHonorshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#HonorsAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#Awards_and_nominationsFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#FilmographyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kate_Henshaw#Linki_ododaWikipídiya: Katsina-Alahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Katsina-AlaKatsina-Ala í chí Local Government Area kàa (LGA) efu Benue State, Naijerya.kí ugbẹta wñ efu Katsina-Ala ùgbo kí chane gba í A344 highway .Olumbanasa abikí éwo kékéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Katsina-Ala#Olumbanasa_abikí_éwo_kékéÍ chugbo ku ma kọchẹ ewñ kí legwudu efu ígbílí ka amone kwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Katsina-Ala#Í_chugbo_ku_ma_kọchẹ_ewñ_kí_legwudu_efu_ígbílí_ka_amone_kwoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Katsina-Ala#ReferencesWikipídiya: Kayode Ajulohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kayode_Ajulo== Àbàkwéne ñwu kpai ùkòché nwu ==Àbàkwéne ñwu kpai ùkòché nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kayode_Ajulo#Àbàkwéne_ñwu_kpai_ùkòché_nwuUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kayode_Ajulo#UkolonwuOlayenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kayode_Ajulo#OlayenwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kayode_Ajulo#ReferencesWikipídiya: Kebbi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kebbi_StateKebbi State chi state ki defu Northwest Nigeria, Kebbi State dẹ alimeji east kpai north Sokoto kpai Zamfara states, I la tẹ gbogbo loti south iba Niger state ama ami country ki dẹ alimeji ñwu chi Benin Republic kpai Niger. Odu ewo Birnin Kebbi- che Ugwẹta ñwu ñwọ chewo kinana tule Chaka, Kebbi state chewo Sokoto state ma ñyi kwo ọjọ Kochu ẹkẹhọ nolu ọjọ Ogwu ñyọwọ mebie efu ọdọ 1991.LGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kebbi_State#LGAAmone kí dí Kanohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kebbi_State#Amone_kí_dí_KanoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kebbi_State#ReferencesWikipídiya: Kemi Nelsonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kemi_NelsonOlukemi "Kemi" Nelson ma bi ọjọ ẹkẹla ochu ẹkeji efu ọdọ 1956, Ikwu ọjọ kochu ẹkẹbie nolu ọjọ ẹkẹgwebie efu ọdọ 2022 Chi arule uja-ibe Naijiria kpai socialite. oñwu chi Executive Director yi Nigerian Insurance Social Trust Fund (NSTIF).UCHANẸ KPAI UKỌCHẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kemi_Nelson#UCHANẸ_KPAI_UKỌCHẸOlayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kemi_Nelson#Olayi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kemi_Nelson#ReferencesWikipídiya: Ken Ericshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ken_EricsEkenedilichukwu Ugochukwu Eric Nwenweh, Ma bí ẹgba kochù ekejí nolu ójò ógwù nyo m‘ejo efu ódò 1985 oji ukólònwu òdu kú ma dò chí Ken Erics Ugo ma nyi Ken Erics . OJane Nỉajerỉa Ken chỉ ene kí ye achí ífìmú óji television, I ya ki otakada, i la ño ke eli ke.Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ken_Erics#ÀbàkwéneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ken_Erics#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ken_Erics#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ken_Erics#Linki_ododaWikipídiya: Kenny Blaqhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq| nationality = NigerianEarly lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq#Early_lifeCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq#CareerAwardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq#AwardsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kenny_Blaq#Linki_ododaWikipídiya: Kiki Omeilihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiki_OmeiliNkiruka 'Kiki' Omeili (Ma bí ochu ekelu ojo Ógwẹ́gwā ny'ẹ́yọ́ káà odo 1986). Ojane Niajeria ya chí fílmu, Odu kí ami one mo nyoyo chí Lovette efi filmu imi oya lekki.Abakwane Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiki_Omeili#Abakwane_NwuGíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiki_Omeili#GíReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiki_Omeili#ReferencesWikipídiya: Kogi John Onaiyekanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_John_OnaiyekanJohn Olorunfemi Onaiyekan(màbi efu ochu eju ododu nolu 29, efu òdò 1944) ìlà chi Nigerian prelate ei Roman Catholic Church. Ìchi Archbishop ei Abuja igbele kwefu òdò1994 ti 2019 ìlà mudi cardinal efu òdò 2012.àbàkwénè ilè nwu kpài chekpulu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_John_Onaiyekan#àbàkwénè_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_cheàgboji churchhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_John_Onaiyekan#àgboji_churchOjimàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_John_Onaiyekan#OjimàReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_John_Onaiyekan#ReferencesWikipídiya: Kogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_StateKogi State di ọwọ alimeji north Nigeria, Amii state ki dakolo kogi state chi Ekiti, Kwara, Federal Capital Territory, Nasarawa State, Niger State, Edo kpai Ondo states, tọwọ southeast kpai states Anambra kpai Enugu, t'eju ọwọ east kpai Benue State. Onwu Chi state Kate efu Nigeria ki nọmẹ kpai ojoji state mẹgwa.Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#ClimatiIjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#IjabeAmi State ki ji Akolo Kogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Ami_State_ki_ji_Akolo_Kogi_StateOhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#OhialaIchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#IchiLocal government areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Local_government_areasUche ELohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Uche_ELoUnyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Unyi_UkocheAmone Ogbogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Amone_OgbogagaAmi Villagi ki Di Kogihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Ami_Villagi_ki_Di_KogiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State#Linki_ododaWikipídiya: Kogi State Polytechnichttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State_PolytechnicEko ku ma chane Kogi State Polytechnic chi odo 1993, efewo ki di chi efewo Lokoja, Kogi State, Nigeria. Bo ki ni unyi ukoche le chi It is Kogi State.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State_Polytechnic#ReferencesWikipídiya: Kogi State Universityhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State_UniversityPrince Abubakar Audu University,(ki odu kwobi ki Kogi State University) ki di Anyigba ojiane dakina local government area KOGI state, àbo Unyi òkòchè eiògbà Ki di Kogi, Nigeria. Òdò kumà bi-çhi 1999 ènè ki là bi chì governor éyi ejuodudu ojane KOGI state oñwu chi PrinceAbubakar Audu, onwu lachi gòmina eì kogi kwobi.Unyí Otakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State_University#Unyí_OtakadaLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_State_University#Linki_ododaWikipídiya: Kogi prison breakhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_prison_breakKogi prison break ma k'uja bọ lugbo Koto-Karffi Federal Medium Security Prisons yi Kogi State, efu alimeji North Nigeria ujọ abo bibi ku ma nẹ akpala ku ma dọma ki Boko Haram kuja bọ ma. Ma wa ọjọ ẹkeji efu ochu ẹkẹgwaka efu ọdọ 2014 dabi onẹ 144 ku ma dẹ efu uñyi dudu lẹ ra kwefu uñyi dudu; ma fu akpala ta ñwu ẹnẹka efu abo ki defu uñyi iga lẹ ta ki lekwu.Boko Haramhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_prison_break#Boko_HaramReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_prison_break#ReferencesWikipídiya: Kogi state college of education ANKPAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_state_college_of_education_ANKPAKogi State College of Education (CEOAnkpa) íchí Isakulu ya ọwọ ate kí che'ta ñwu enedûú kí de édo kí chukocha àkone eñwu eí Kogi State. Í de efu ewọ í Ankpa, ewọ ògbégbale kí dí east efu Kogi State.Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_state_college_of_education_ANKPA#ÓhilaàÙgbo ku ma chodahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_state_college_of_education_ANKPA#Ùgbo_ku_ma_chodaAcademichttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_state_college_of_education_ANKPA#AcademicReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kogi_state_college_of_education_ANKPA#ReferencesWikipídiya: Kola Oyewohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_OyewoKola Oyewo ,Ma bi efu óchu ékéta nolu ojo Ógwú ny'ẹ́yọ́ mébie, efu odo 1946.i chene chi ífimú ojane Niajeria kpokpe me.Àbàkwéne Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_Oyewo#Àbàkwéne_NwuÚkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_Oyewo#ÚkocheCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_Oyewo#CareerFilmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_Oyewo#FilmúReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kola_Oyewo#ReferencesWikipídiya: Konshishahttps://igl.wikipedia.org/wiki/KonshishaKonshisha í chí local government area efu Benue State, Nigeria.kí ugbẹta wñ chí ògbégbale wñ chí efu ye í Tse-Agberagba.Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#ÓhilaàÀmone ojima ogbekuogbekuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Àmone_ojima_ogbekuogbekuUko‘ma áne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Uko‘ma_áne_ñwuÍko eñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Íko_eñwuÚhìomahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#ÚhìomaEfí ewo kpaí íbílegí efu Konshishahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Efí_ewo_kpaí_íbílegí_efu_KonshishaCouncil wards in Konshishahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Council_wards_in_KonshishaArts and culturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#Arts_and_cultureReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Konshisha#ReferencesWikipídiya: Korringhttps://igl.wikipedia.org/wiki/KorringOrring (Korring) chi ichi Upper Cross River language ki abo Orring people aka efu Nigeria. Ichi Korring che ichi k'abo Orring ku ma kwefu Benue, Cross River kpai Ebonyi states aka yi Nigeria.Ichi ki mẹru ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Korring#Ichi_ki_mẹru_ñwOgbegbele Abakalikihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Korring#Ogbegbele_AbakalikiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Korring#ReferencesWikipídiya: Koton Karfehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Koton_KarfeKoton Karfe (Egbura igu) onwu chi headquarters ẹyi Kogi Local Government Area ki di Kogi State, Nigeria kpamani i che di latitude 8.1046°N kpamani longitude 6.EFEWO Ki Di Koton Karfehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Koton_Karfe#EFEWO_Ki_Di_Koton_KarfeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Koton_Karfe#ReferencesWikipídiya: Kunle Remihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kunle_RemiKunle Remi, Odu ki atanwu kpai iye nwu dunwu ki Oyekunle Opeyemi Oluwaremi, ma bi éfu ochu ekegwe nolu megwejo efu ódò 1988 https://nigerianfinder.com/kunle-remi-biography-age-movies-family-career/Kunle Remi chi filmu ya che ojane Nigeria, amone mo nyoyo oji facibuku, ya kola oji ede ugbo ki amone ni icholo,ya tenwu manyi ya nwo chi modelu ge.Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kunle_Remi#ReferenceWikipídiya: Kwandehttps://igl.wikipedia.org/wiki/KwandeKwande chi Lócàl gometí ka efu Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Adikpo.Īko eñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwande#Īko_eñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwande#ReferencesWikipídiya: Kwarahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwarakwara state, chi state ki di ẹfu western nigeria, ki hiọmẹ kpai east ti ọwọ kogi state, lo tì north lo tì ọwọ niger state, kpamani ti ọwọ south tì ọwọ ekiti, osun, kpamani oyo states, eñwu ki chi ki ni hiọmẹ kpai western ti ki jeñwu añolanwu ka dì oji-anè amenedudu ki d’ìba Nigeria oñwu che áne odada abeki oji kpali ki hiọmẹ gbi Nigeria ku ma ado oduñwu benin republic. ugbẹta nwu chi ẹfu ewo ilorin kpaì ma nwu state nì gomenti yi oji éwo Keke (local government area egweafa)óhilahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#óhilaÚwéwé mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#Úwéwé_malanguageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#languagesLGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#LGAnotable peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#notable_peoplereferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kwara#referencesWikipídiya: Lafiahttps://igl.wikipedia.org/wiki/LafiaLafia íche chí efí ewo ka efu Nigeria ògbégbale North Central . Í chí ugbẹta kpayí ewo kí che'nana efu Nasarawa State, kí wẹwẹ wñ che dabí ùgbo 330,712 unana ana wn efu agbaluka ku ma cha efu ódò 2006 .Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#ÓhilaàÚkoche ísakuluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#Úkoche_ísakuluClimatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#ClimatiEkpuna manyi Eridodohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#Ekpuna_manyi_EridodoSportuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#SportuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lafia#ReferencesWikipídiya: Lagoon Secondary School, Lekkihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagoon_Secondary_School,_LekkiThe Lagoon School í chí unyí úkoche Isakulu èdo mëfa kpai èdo megweji ye í kí chí abí‘moto onubule ya kocha ótakada kí dí eju-owo ewo Lekki, efu éwo Lagos State, Nigeria.ma chí ní abí mòto Isakulu ku úwewe ma alo tí Ólí mẹ́gwẹ̄lẹ̀ efu ye í unyí úkoche ísakulu yí èdo megweji kpaí abí mòto keke ye í èdo mëfa kí úwéwé ma dabí Ọ̀gwọ́kọ́ nyo égwa melu manyu ama akonenwu Ógwúmẹ́lū .Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagoon_Secondary_School,_Lekki#ÓhilaàMentoring Programhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagoon_Secondary_School,_Lekki#Mentoring_ProgramLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagoon_Secondary_School,_Lekki#Linki_ododaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagoon_Secondary_School,_Lekki#ReferencesWikipídiya: Lagos Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_StateLagos State chi state ka ki di efu àm state ogwu meji nyo mégwéfa ojane Nigeria. Efu ami state ogwu meji nyo mégwéfa chakadu ki di ojanẹ Nigeria Lagos state oñwu amonẹ wéwé tule ma nyu oñwu anẹ ñwu dẹ kekele tule.Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Ola_IgbeleAlu ki Nigeria gbi Indipendencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Alu_ki_Nigeria_gbi_IndipendenceGovernorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#GovernorUja ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Uja_ibeLocal Government Areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Local_Government_AreasState Lagos chẹkpẹ rẹlu i la chẹkpẹ ri local government ogwu:===https://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#State_Lagos_chẹkpẹ_rẹlu_i_la_chẹkpẹ_ri_local_government_ogwu:===Ugbo uja ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Ugbo_uja_ibeUñyi ukọchẹ Utọgbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Uñyi_ukọchẹ_UtọgbaDemographicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#DemographicsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#ReferencesFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Further_readingLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lagos_State#Linki_ododaWikipídiya: Lateef Adedimejihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_AdedimejiAdetola Abdullateef Adedimeji ma bí efu óchu ékéji nolu ejodudu efu ódò 1986 ojane Niajeria ya ché ífímù. amone mó nyo’yo egba kí chí ífímù Yewande Adekoya's ódò 2013.Àbàkwéne Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#Àbàkwéne_ÑwuUkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#UkocheUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#UkolonwuOlahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#Olahi_nwuFílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#FílmùGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#ReferencesWikipídiya: Lawrence Onojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lawrence_OnojaLawrence Anebi Onoja (ku ma bi efu ọdọ 1948) chi agboji ami ẹnẹ ọda Plateau, Nigeria kwefu ọdọ 1986 tefu ochu ẹkẹbie efu ọdọ 1988 mañyi Katsina State gbogbo tefu ochu ẹkẹgweji efu ọdọ 1989 ẹgba ki ẹnẹ ọda General Ibrahim Babangida ch'agboji Nijiria. Ta ki chi Principal Staff Officer ñwi General Sani Abacha, ta kuma mu todu ku ma ka ki ni edu abo ku ma mọ la coup.Ọlayihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Onoja#ỌlayiAgboji am'ajimihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Onoja#Agboji_am'ajimiUkọlọ ki che anubihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Onoja#Ukọlọ_ki_che_anubiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Onoja#ReferencesWikipídiya: Layconhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon| birth_place = Lagos, NigeriaEarly life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Early_life_and_educationCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#CareerMusic careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#Music_careerDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#DiscographyMixtapeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#MixtapesEPshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#EPsAlbumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#AlbumsSingleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#SinglesFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#FilmographyTelevisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#TelevisionPhilanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#PhilanthropyAccoladeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#AccoladesReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Laycon#ReferencesWikipídiya: List of Villages in Benue Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_Villages_in_Benue_StateAmí villagi kí dí Benue stati ójàné Nigeria o nwí ma ko jò í kpaí kpa amí local gormentí nwu kpaí amí postal codù ñwu.postal codùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_Villages_in_Benue_State#postal_codùReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_Villages_in_Benue_State#ReferencesWikipídiya: List of governors of Kogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_governors_of_Kogi_StateỌtakada odu ami agboji kpai abo ku ma ch'ukọlọ yi Kogi State. Kogi State ma fu ñyi ọjọ k'ochu ẹkẹjọ nolo ọjọ ogwe ñyọwọ mebie efu ọdọ 1991 kwefu Benue State kpai Kwara State.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_governors_of_Kogi_State#ReferencesWikipídiya: List of villages in Kogi Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_villages_in_Kogi_StateỌtakada ami ewo kpai ugbo ki Kogi State, Nigeria dodo ku ma che kpai local government area (LGA) mañyi district/area (kpai postal codes ñwu gẹ).Ujuwe Ami Efewo ki di KogI Kpai postal Codu mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_villages_in_Kogi_State#Ujuwe_Ami_Efewo_ki_di_KogI_Kpai_postal_Codu_maReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_villages_in_Kogi_State#ReferenceWikipídiya: Lola Margarethttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_MargaretLola Margaret (Ódù kí Attah ñwu kpaí iyé ñwu du ñwu chí Lola Margaret Oladipupo), Ojane Niajeria ya chí ífimù, Attah Lola kpaí iyé ñwu lekwu egba kí chí imoto efu ódò 1999, to du lé ugbo auntí ñwu í dé í gba kpa. àmoné mí Lola nyo yo alù kí chí ífímù kù ma do Bisola Alanu.Àbàkwéne Kpaí Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Àbàkwéne_Kpaí_ÚkocheUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#UkólòOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Olahi_NwuFílmù kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Fílmù_kí_chéReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#External_linksWikipídiya: Loriano Macchiavellihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Loriano_MacchiavelliLoriano Macchiavelli ma bi efu óchu ẹkẹta nolu ọjọ efu ọdọ, 1934. chi Italian mystery writer and playwright.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Loriano_Macchiavelli#ReferencesWikipídiya: Lucy Amehhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_AmehMa bi Lucy Ameh ochu ekefa nolu mi egweji odo 1980. Lucy chi filmu ya che ojane ya nwo nya aja ge, amone mo nyo'yo alu ki chi filmu kuma do Braids on a Bald Head odo 2010.Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ameh#Abakwane_Kpai_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ameh#UkoloFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ameh#FilmuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ameh#ReferencesWikipídiya: Lucy Jumeyi Ogbaduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Jumeyi_OgbaduLucy Jumeyi Ogbadu ma bi ọjọ Kochu ẹkẹla nolu mẹgwẹlu efu ọdọ 1953 íchi Nigerian microbiologist ki ch'ukọlọ Director General/CEO yi National Biotechnology Development Agency (NABDA), oji ukolo nwu di ofe Nigerian Ministry of Science & Technology. Ukolo nwu takpa efu ọdọ 2018.Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Jumeyi_Ogbadu#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Jumeyi_Ogbadu#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lucy_Jumeyi_Ogbadu#Linki_ododaWikipídiya: Lynda Chuba-Ikpeazuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu| majority =Ílie ñwu kpai otakída ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu#Ílie_ñwu_kpai_otakída_ki_chePageantshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu#PageantsÍle íja ìbe kía Chahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu#Íle_íja_ìbe_kía_ChaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-Ikpeazu#External_linksWikipídiya: Makurdihttps://igl.wikipedia.org/wiki/MakurdiMakurdi chu'gbate ye í Benue State, í kí deju òwò efí central Nigeria, Encyclopedia.com|url=https://www.Óhilaà wñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#Óhilaà_wñAmi ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#Ami_ichiUkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#UkocheEñwu úlehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#Eñwu_úleSojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#SojaÚchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#ÚchéAfuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#AfuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Makurdi#ReferencesWikipídiya: Marian Pilkahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marian_PilkaMarian Piłka , ma bi efu óchú ẹkẹfa nolù mẹgwẹfa efu ọdọ 1954, yi Trąbki, Masovian Voivodeship) í che arule íja-ibe I che. Ma du dago kwi Sejmọjọ efu óchú ẹkẹla nolu ọjọ Ogwu ñyọwọ mẹfa efu ọdọ 2005,ki nẹ aluka votu ku ma che chí 14,761 votu eí síedlce megwejo district dabi alu kọtakada ẹnẹ ki kwi olà oda kpaí amakaojo ka.See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marian_Pilka#See_alsoLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marian_Pilka#Linki_ododaWikipídiya: Marietu Tenuchehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marietu_TenucheMarietu Ohunene Tenuche ,ma bí égba kochu ekéla nolù ojo ogwu nyo mela éfó odo 1959, unyì ukoche Otakada owñ yá chukolo, í la nwo kí Otakada gé kpaì i nwo chí professor ugbò sciencì abo ijabé. O nwù chì ogboji ekelu university kì dì ojané Kogi state ma dò Prince Abubakar Audu University abajoí, onwú chené ekélu kpai onobulé ejodudu kichí vice chancellor áyi Kogi State University, Kuma dö abajoyí ki Prince Abubakar Audu University.Abakwane kpaí Unyí Úkochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marietu_Tenuche#Abakwane_kpaí_Unyí_ÚkochéÚkólò Unyí Ùkòchénwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marietu_Tenuche#Úkólò_Unyí_ÙkòchénwuOlayenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marietu_Tenuche#OlayenwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marietu_Tenuche#ReferencesWikipídiya: Mattew Opaluwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mattew_OpaluwaMatthew Alaji Opaluwa Oguche Akpa II () chene e kí ogwu nyo mejo kí che Àtá Ígálá Ogbogaga Igala Kingdom kí dí Middle Belt efu Nigeria.Olayi Nwu Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mattew_Opaluwa#Olayi_Nwu_Kpai_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mattew_Opaluwa#UkoloOfehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mattew_Opaluwa#OfeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mattew_Opaluwa#ReferencesWikipídiya: Matthew Opaluwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Matthew_OpaluwaMatthew Alaji Opaluwa Oguche Akpa II () chẹnẹ ki ogwu ñyọwọ mẹjọ ki jọfẹ Attah Igala Ogbogaga Ojanẹ Igala ki dẹ alimejiỌlayi Ñwu Kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Matthew_Opaluwa#Ọlayi_Ñwu_Kpai_UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Matthew_Opaluwa#UkọlọỌFẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Matthew_Opaluwa#ỌFẸReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Matthew_Opaluwa#ReferencesWikipídiya: Mercy Aigbehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_AigbeMercy Aigbe ma bí ójó kochu ejodudu nolu ka efódó 1978. Úkólò ki ya che chí Najeriya atres daret fímú, í meju mola omemele manywu Ila nwa nyája gé.Ohíla ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Ohíla_ñwuCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#CareerEndorsementhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#EndorsementFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#FilmographyAwardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#AwardsFashion and stylehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Fashion_and_stylePersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Personal_lifeSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Linki_ododaWikipídiya: Mercy Chinwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_ChinwoMercy Nnenda Chinwo ka Mo nẹ we we mó ru Mercy Chinwo ma fu bi ojọ ẹkẹlu efu Ochu ẹkebie, 1991 ki Che akeli ọlọjọ Nigeria, actress, comedian kpai songwriter. i tẹ tẹ a Keli kwẹgba ki Ch'i ọma ọdọ mẹfa efu choir ab'imọtọ Church ñwu Efu ọdọ 2018, I meli hit single ñwu"Excess Love" du dufuAbakwanẹ Kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#Abakwanẹ_Kpai_UkọchẹOlayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#Olayi_ÑwuUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#UkọlọGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Chinwo#External_linksWikipídiya: Mercy Ekehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_EkeMercy Eke (ku ma bi ọjọ k'ochu ẹla nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 1990), chi ẹnẹ kia ch'ukọlọ oji iga yi Nigeria, ẹnẹ kia chi film, video vixen kpai añyaja ki kwefu ewo Imo State. I jẹ season 4 efu Big Brother Naija efu ochu ẹkẹgwa efu ọdọ 2019, oñwu che onobulẹ ejodudu ki jẹ reality show.Abakwanẹ Ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Eke#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwuUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Eke#UkọlọAja ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Eke#Aja_ñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Eke#ReferencesWikipídiya: Mercy Johnsonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_JohnsonMercy Johnson Okojie, Ma bi ẹgba k'ochu ẹkẹjọ nolu ogwu nyọwọ mẹjọ efu ọdọ 1984, efu Niajeria , i cha che ifimu i ño kọ amonẹ alu ku ma chi ifimu http://www.vanguardngr.ỌHIALA ÑWUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#ỌHIALA_ÑWUUKỌLỌhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#UKỌLỌỌlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#Ọlayi_ñwuEndorsementihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#EndorsementiFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#FilmuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#ReferencesWikipídiya: Michael Ajegbohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_AjegboMichael Oguejiofo Ajegbo chi ene oda kpai ene ijabe i che ojané Nigeria, ane igbo i la gwo.Abakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_Ajegbo#AbakwanenwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_Ajegbo#ReferencesWikipídiya: Michael Ekwoy Apochihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_Ekwoy_ApochiWilfred Chikpa Anagbe (ma bí efu ódò 1965) í chí ene Nigerian prelate efu aladí catolic , kía achu ñwu attama ogijo kí dí Diocese of Makurdi. Ma Fu onwu chí kí chí coadjutor bishop ye í Makurdi efu ódò 2014https://entities.Egba abo ku ma gbolojohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_Ekwoy_Apochi#Egba_abo_ku_ma_gbolojoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Michael_Ekwoy_Apochi#ReferencesWikipídiya: Mike Bamiloyehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_BamiloyeMike Abayomi Bamiloye chi filmu olo'ojo ya cheOhiala Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Bamiloye#Ohiala_NwuOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Bamiloye#Olahi_NwuFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Bamiloye#FilmuGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Bamiloye#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Bamiloye#ReferencesWikipídiya: Mike Ezuruonyehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_EzuruonyeMike Ezuruonye (Ma bi ojo Ógwú ny'ẹ́yọ́ kāà ochu ela odo 1982), filmu ya che ojane Niajeria.Abakwane Kpai Ùkòchénwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Ezuruonye#Abakwane_Kpai_ÙkòchénwuOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Ezuruonye#Olahi_NwuAmi Filmu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Ezuruonye#Ami_Filmu_ki_cheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Ezuruonye#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mike_Ezuruonye#Linki_ododaWikipídiya: Mohammad-Javad Mohammadizadehhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad-Javad_MohammadizadehMohammad-Javad Mohammadizadeh (kuma bi ẹfu ọdọ 1951) chi Iranian politician ki chi Vice President kpamani Head of Environmental Protection Organization of Iran kwi adiko August 2009 wegba ki koji Fatemeh Javadi gbogbo wi September 2013. I nwọ chi Governor ẹyi Razavi Khorasan Province kpamani Lorestan Province egba ki lẹgwudu.Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad-Javad_Mohammadizadeh#ReferenceWikipídiya: Mohammad bin Mubarak Al Khalifahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad_bin_Mubarak_Al_KhalifaSheikh Mohammad bin Mubarak Al Khalifa chi ódò 1935 ma bi. Kharifa defu abo ijabe Bahraini manyí akwora unyi Ami ajofe Bahrain's.Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad_bin_Mubarak_Al_Khalifa#UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad_bin_Mubarak_Al_Khalifa#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammad_bin_Mubarak_Al_Khalifa#ReferencesWikipídiya: Mohammed Bello Adokehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_AdokeMohammed Bello Adoke (màbi efu ochu èkèlà nolu eju ododu efu òdò1963) iche òmà Nigerian lawyer. ilà chènè Senior Advocate of Nigeria kpài mà chi efu unyà ei Minister for Justice and Attorney-General ei Federation efu ochu èkèlè nolu mèfà efu òdò 2010, màlà chi ègbà ki Acting President Goodluck Jonathan di àmènè edibo nwu.àbàkwéne ilè nwu kpài ukòlò nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_Adoke#àbàkwéne_ilè_nwu_kpài_ukòlò_nwuMalabu oil deal fraudhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_Adoke#Malabu_oil_deal_fraudReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_Adoke#ReferencesWikipídiya: Mohammed Sanni Abdulkadirhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_AbdulkadirMohammed Sanni Abdulkadir (ma bi ochu ekeji nolu ekegwebie 1953) Mohammed chane ki che nweju otakada nyoyo, Mohammed chi oboji unyi ukoche utogba ku ma do Kogi State University. Ene ki di ukolo le nwo chi gobinor Kogi State, Capt.Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#Abakwane_Kpai_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#UkoloOtakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#OtakadaUjohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#UjoOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sanni_Abdulkadir#ReferencesWikipídiya: Mohammed Usman (footballer, born 1980)https://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Usman_(footballer,_born_1980)Mohammed Usman Edu (màbi òjò kocu èkèfà nolu mebie, efu òdò 1980) ilà chi òmà Nigerian footballer. e ribòlu nyi Kwara United F.Ukòlòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Usman_(footballer,_born_1980)#UkòlòReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Usman_(footballer,_born_1980)#ReferencesWikipídiya: Moji Olaiyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_OlaiyaMoji Olaiya Ma bi efu ochu ekelu nolu Ojo ekeji efu odö 1975, Moji kwu ojo eke'gwebie ochu 2017 filmú í ya che ojané Niajeria.Ukólònwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#UkólònwuOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Olahi_NwuFilmú ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Filmú_ki_cheGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#External_linksWikipídiya: Molara Ogundipehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe| birth_place = Lagos, NigeriaLifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#LifeWritinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#WritingCriticismhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#CriticismBookshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#BooksNoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#NotesReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Molara_Ogundipe#Linki_ododaWikipídiya: Monalisa Chindahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_ChindaMonalisa Chinda (Ma bi ẹgba kochù ekéle nolu ojo ekegweta efu odo 1974 ojane Niajeria ya chi ífimu, Monalisa la nwo kola oji TV ge.Àbàkwéne nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#Àbàkwéne_nwuUkólònwu ki ya chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#Ukólònwu_ki_ya_cheAworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#AworduFilmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#FilmúReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#ReferencesWikipídiya: Mopa, Kogihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mopa,_KogiMopa chi ẹfẹwo ka ki di Nigerian state ẹyi Kogi.Ami enwu akoko ki di ẹfu anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mopa,_Kogi#Ami_enwu_akoko_ki_di_ẹfu_aneOyialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mopa,_Kogi#OyialaAbo k'ẹjumahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mopa,_Kogi#Abo_k'ẹjumaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mopa,_Kogi#ReferencesWikipídiya: Moremi Ajasorohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_AjasoroMoremi Ajasoro (Yoruba: Mọremí Àjàṣorò) í chene kí ôlu ka ñw efí ënyo abekí kí che tené alu kí chí queíní Yoruba kpaí folk heroine efu í ògbégbale Yorubaland ojí ólu eñíní eí ùgbo southwestern Nigeria kí ta tí lugbo efu í uletene eí ojí amí yají eí Ife kwí í abo kí méru kí chí ojiane Ugbo Kingdom.Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#OhialaUcholohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#UcholoIn literature and mediahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#In_literature_and_mediaSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#Linki_ododaWikipídiya: Moses Adasuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_AdasuVery Rev. Fr.Abakwasnehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Adasu#AbakwasneUkolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Adasu#Ukolo_IjabeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Adasu#ReferencesWikipídiya: Moses Ochonuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_OchonuMoses Ebe Ochonu a chi ukolo chegbulu, ya nwo ki otakada ge, ugbo ki ya chi ukolo chi Vanderbilt University, Nashville, Tennessee. i chane a chi ukolo omo gwi odo 2017.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Ochonu#AbakwaneReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Moses_Ochonu#ReferencesWikipídiya: Mount Pattihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mount_Pattiugbogba Mount Patti Hill chi1503 (458 m). Mount patti ojuwo ki amone a nweju nwu nyoyo efewo Lokoja, Nigeria.Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mount_Patti#NotesWikipídiya: Muhammad Inuwa Yahayahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_YahayaMuhammad Inuwa Yahaya (Ma bi ochu ekegwa nolu mi ela odo 1961) Business o nwu Yahaya a che i la chi Govonor Gombe gwi odo 2019.Abakawanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#AbakawaneUkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#UkoloIjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#IjabeOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Olahi_NwuOfehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#OfeSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#ReferencesWikipídiya: Muhammadu Buharihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_BuhariMuhammadu Buhari (; born 17 December 1942) is a Nigerian politician who served as the president of Nigeria from 2015 to 2023. Biography & Facts Britannica |url=https://www.Early lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Early_lifeMilitary careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Military_careerCivil warhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Civil_warAfter the warhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#After_the_warCoup d'état of 1983https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Coup_d'état_of_1983Head of State (1983–1985)https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Head_of_State_(1983–1985)Consolidation of powerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Consolidation_of_powerEconomicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#EconomicsMass social mobilizationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Mass_social_mobilizationCoup d'état of 1985https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Coup_d'état_of_1985Pre-presidency (1985–2015)https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Pre-presidency_(1985–2015)Detentionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#DetentionCivilian lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Civilian_lifePresidential campaigns and electionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Presidential_campaigns_and_elections2007 presidential electionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#2007_presidential_election2011 presidential electionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#2011_presidential_election2015 presidential electionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#2015_presidential_electionSecond inaugurationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Second_inaugurationPresidency (2015–2023)https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Presidency_(2015–2023)Cabinethttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#CabinetHealthhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#HealthEconomyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#EconomySocial welfarehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Social_welfareAnti-corruptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Anti-corruptionSecurity issueshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Security_issuesNiger Deltahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Niger_DeltaShia Muslimshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Shia_MuslimsBiafra separatistshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Biafra_separatistsBoko Haramhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Boko_HaramFarmer-Herder violencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Farmer-Herder_violenceBanditry in Northern Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Banditry_in_Northern_NigeriaNational issueshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#National_issuesRuga policyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Ruga_policyAlleged militarizationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Alleged_militarizationCOVID-19 pandemichttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#COVID-19_pandemicEnd SARS protestshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#End_SARS_protestsForeign policyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Foreign_policyPost-presidency (2023–present)https://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Post-presidency_(2023–present)Controversieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#ControversiesUS$2.8 billion NNPC scandalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#US$2.8_billion_NNPC_scandalChadian military affairhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Chadian_military_affairUmaru Dikko affairhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Umaru_Dikko_affair53 suitcases sagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#53_suitcases_sagaPTF allocation to the militaryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#PTF_allocation_to_the_militaryMediation with Boko Haramhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Mediation_with_Boko_HaramAbolishing the office of the first ladyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Abolishing_the_office_of_the_first_ladyPlagiarism scandalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Plagiarism_scandalTwitter banhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Twitter_banPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Personal_lifeFamilyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#FamilyWealthhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#WealthHonourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#HonoursNational honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#National_honoursForeign honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Foreign_honoursTraditional titleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Traditional_titlesSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#ReferencesSourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#SourcesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#Linki_ododaWikipídiya: Muyiwa Ademolahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_AdemolaMuyiwa Ademola (Ma bí ójò 26 ochú ejodudu ódò 1971), amó'né à nwo dò Muyiwa Authentic, íchí Nigerian actor, film producer, kpai director.http://sunnewsonline.Abakwane Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Abakwane_NwuUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#UkolonwuOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Olahi_NwuFilmu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Filmu_ki_cheGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Linki_ododaWikipídiya: Naeto Chttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C}}Uchane olahíí-nwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Uchane_olahíí-nwÚkoche ísakulu kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Úkoche_ísakulu_kí_cheÍchanaa ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Íchanaa_ñwuPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Personal_lifeDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#DiscographyAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#Awards_and_nominationsWonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#WonNominatedhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#NominatedReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naeto_C#External_linksWikipídiya: Nafisa Abdullahihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_AbdullahiNafisat Abdulrahman Abdullahi chi ojané Niajeria yá chi filmú, I la nwo te enwu aja ge. Age Net worth Parent Naijabiography |url=https://naijabiography.Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Abakwane_Kpai_UkocheAnyajahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#AnyajaFilmu Age Net worth Parent Naijabiography |url=https://naijabiography.com/biography/nafisa-abdullahi-biography/ |access-date=2023-02-18 |website=Naijabiography Media |language=en-US}} ==https://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Filmu_Age_Net_worth_Parent_Naijabiography_|url=https://naijabiography.com/biography/nafisa-abdullahi-biography/_|access-date=2023-02-18_|website=Naijabiography_Media_|language=en-US}}_==Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#AwardsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#ReferencesWikipídiya: Naka Benue Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naka_Benue_NigeriaNaka Benue Nigeria ch'ugwẹta Gwer West Local Government Area yi Benue State, Nigeria. Ma fu ma r'ugbo ku ma che iñọ kpai oskapa ñyọñyọ efu State lẹ.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Naka_Benue_Nigeria#ReferencesWikipídiya: Nana Olomuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_OlomuNana Olomu , amonẹ a nwọ kọ Olumu (1852–1916) chi ajọfẹItsekiri i che ki la a nwọ che ukọlọ ekpo ọjọ gẹ ugbo ki kwo Niger Delta ejọwọ southern Nigeria. Olomu chi ajọfẹ Itsekiri ẹkẹlẹ ki gwọ nyi Governor aji Benin.Itsekeri KpaiAmi Ẹnẹfuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#Itsekeri_KpaiAmi_ẸnẹfuUjah Kpai Abo Urhobohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#Ujah_Kpai_Abo_UrhoboFlagihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#FlagiMuseumhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#MuseumReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#ReferencesFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nana_Olomu#Further_readingWikipídiya: Nancy Isimehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_IsimeNancy Isime Ma bi ẹgba kochù ekegweji nolu ojo ekegwebie efu ódò 1991 Ojane Niajeria ya chi filmu i la nwo chi modelu ge kpai ene ki ya ki inabaliÀbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#ÀbàkwéneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#UkoloFilmu Ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#Filmu_Ki_cheAwardu ku ma du nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#Awardu_ku_ma_du_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nancy_Isime#Linki_ododaWikipídiya: Nasarawa Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasarawa_StateNasarawa State chi state ki dí íba éju òwò áne ama akachí efu ya North Central efu Nigeria, íní híomé kpaí abo yé east íba éí states yí Taraba kpai Plateau, lo tí ojiane ama akachí eju òwò north íba Kaduna State, lo tí éju òwò amí south íba éí states yí Benue kpai Kogi, manyu lo tí éju òwò é west léfu Federal Capital Territory. Ko odunwu che óhilaà ígbale Nasarawa Emirate, ma choné state le kwe'fujo yí west éí Plateau State efu óchu ekegwe nolu kàa éfu ódò 1996.Òhàilàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasarawa_State#ÒhàilàReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasarawa_State#ReferencesWikipídiya: Nasiru Idrishttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasiru_IdrisMohammed Nasir Idris (born 6 August 1965) is a Nigerian unionist, educationist, politician who serves as the current governor of Kebbi State. He previously served as national president of the Nigerian Union of Teachers and deputy president of the Nigeria Labour Congress.Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Idris#Early_life_and_educationCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Idris#CareerReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Idris#ReferencesWikipídiya: Natasha Akpotihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Natasha_AkpotiNatasha Hadiza Akpoti (màbi efu òdò ochu èkègweji lolu mèlà efu òdò 1979) ilà chòmà Nigerian ki là kàjò, kpài Social Entrepreneur kpài ilà chàchi ijàbe ge. Ì chè dàgo unwà Senator oji àne Kogi Central Senatorial District efu party eì kumà dò Social Democratic Party (SDP) efu òdò 2019.àbàkwànè ilè nwu kpài chekpulu ki là chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Natasha_Akpoti#àbàkwànè_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_là_cheUkolo Ijabahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Natasha_Akpoti#Ukolo_IjabaOlahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Natasha_Akpoti#Olahi_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Natasha_Akpoti#ReferencesWikipídiya: Nathan Inyomhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nathan_InyomNathan Inyom is an Anglican í chí attama ogijo efu Nigeria. Kwí efu ódò 1990 í tete chí Bishop of Makurdi,World Anglican í chí ene kàà ēfu amp ugbẹta megwete ye í Anglican Province of Abuja,onu konw ichí ene kàà ēfu provinces megwele efu í Church of Nigeria.Noteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nathan_Inyom#NotesWikipídiya: Nathaniel Basseyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_BasseyNathaniel Bassey íche akélí oji'ane Nigerian í manwu pastor, kpaí à fa okakachí kpamani í áko ola ojo àmone mó nyò'yo lubo éli ki kó ka kí "Íméla", "Oníse Iyanu", kpamani "Olowogbogboro." aladi yí abo újaju í óla ojo í ya léí oñwu che ku ma do Redeemed kpamani onwu chi pastor oma étó aladí kí dé Oasis Lagos, aladí ya amagbadufu yí RCCG Kings Court ẹfu VI, Lagos.Àbàkwéne Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_Bassey#Àbàkwéne_Kpai_Unyi_UkocheUkolo ELihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_Bassey#Ukolo_ELiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_Bassey#ReferencesWikipídiya: Neon Adejohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Neon_AdejoNeon Adejo Yunisa, ku ma mọ ru odu eli ñwu Neon Adejo ( ku ma bi ọjọ kochu ẹkẹgwa nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹlẹ) chi ẹnẹ ki a kọ'takada eli ọlọjọ yo Nijiria, ak'eli kpai agboji ama keli ku ma mọ ñyọñyọ lugbo eli ñwu "Eze Ebube".Biographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Neon_Adejo#BiographyUkọlọ Elihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Neon_Adejo#Ukọlọ_EliAm'eli kahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Neon_Adejo#Am'eli_kaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Neon_Adejo#ReferencesWikipídiya: Ngozi Ezeonuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_EzeonuNgozi Ezeonu (Ma bi Ngozi Ikpelue, ochu ekelu, ojo ogwunyo'meta odo 1965 ojané Niajeria ya chi filmú, filmú ki la nweju a che chi filmu iye ami one. Odo 2012, i defi filmú ku ma do Adesuwa, filmú le che nwi ma di odu nwu tefu abo ku ma ma di awordu nwu odo le.Abakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#AbakwanenwuUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#UkolonwuFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#Filmography1994 – 2007https://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#1994_–_20072008 – 2016https://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#2008_–_20162017 – 2019https://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#2017_–_20192020 – 2021https://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#2020_–_2021Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#Awards_and_nominationsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#Linki_ododaWikipídiya: Nicholas ugbanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbaneNicholas Ugbane (mábi ójò óchù éké ogwù nyo melù 1953) e chi Nigerian banker kpai éné ijabe. e ché éné kí defu abo Senate ojana Nigeria gwé fu ódò 2003 áti ódò 2011, Nicholas chí Senator kí gwí Kogi East ané Igala.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#AbakwaneUkolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#Ukolo_IjabeSenatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#SenateEjodudu 2003 ati 2007https://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#Ejodudu_2003_ati_2007Ekeji Odo 2007 ati odo2011)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#Ekeji_Odo_2007_ati_odo2011)kommissionerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#kommissionerReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nicholas_ugbane#ReferencesWikipídiya: Niger Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_StateNiger state. ch'í state ka ki de efu Ami state ogwu egwa nyo mèfa oji'ane Nigeria ki dé àlíméjí North èfú Nigeria kpáí state kí náná tú lè èfú country.Governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#GovernmentiLocal governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#Local_governmentiAmí uyi kocha Ísakulu kí dí Níja.https://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#Amí_uyi_kocha_Ísakulu_kí_dí_Níja.Amenwu Anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#Amenwu_Aneichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#ichiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Niger_State#ReferencesWikipídiya: Nigeria women's national football teamhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team| Captain = Chiamaka NnadozieÓhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#ÓhilaàLabour disputeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Labour_disputesTeam imagehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Team_imageNicknameshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#NicknamesFIFA world rankingshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#FIFA_world_rankingsResults and fixtureshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Results_and_fixtures2023https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#20232024https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#2024Coaching staffhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Coaching_staffCurrent coaching staffhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Current_coaching_staffManager historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Manager_historyPlayershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#PlayersCurrent squadhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Current_squadRecent call-upshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Recent_call-upsPrevious squadshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Previous_squadsCaptainshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#CaptainsRecordshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#RecordsMost capped playershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Most_capped_playersTop goalscorershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Top_goalscorersHonourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#HonoursIntercontinentalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#IntercontinentalContinentalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#ContinentalRegionalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#RegionalOther tournamentshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Other_tournamentsAwardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#AwardsCompetitive recordhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Competitive_recordFIFA Women's World Cuphttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#FIFA_Women's_World_CupOlympic Gameshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Olympic_GamesAfrica Women Cup of Nationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Africa_Women_Cup_of_NationsAfrican Gameshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#African_GamesWAFU Women's Cup recordhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#WAFU_Women's_Cup_recordAll−time record against FIFA recognized nationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#All−time_record_against_FIFA_recognized_nationsRecord per opponenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Record_per_opponentSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#ReferencesNoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#NotesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria_women%27s_national_football_team#Linki_ododaWikipídiya: Nigerianhttps://igl.wikipedia.org/wiki/NigerianNigerians abekí í Nigerian people ené kí chí omané í Nigeria abakí amí okwuo'kwo kí kwí Nigeria. odu-wn Nigeria che edudufu kwí efí ají ye Naija kia'Cha léfu í country.Amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian#AmoneReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian#ReferencesWikipídiya: Nigerian National Assemblyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_AssemblyNational Assembly ei Federal Republic ojane Nigeria ì che bicameral legislature ku ma nyi ogane section ekele efu ola oda contitution Nigeria. Ukaluka amone ki di Senate chi Ógwúmẹ́lū ny'ẹ́yọ́ mela kpài amone Ólímẹ́fà ny'Ọ̀gbọ̀mẹ́ta chi member House of Representatives.Abojihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly#AbojiUchè e chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly#Uchè_e_cheState ki Amone gwo A chi Ukolo National Assemblyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly#State_ki_Amone_gwo_A_chi_Ukolo_National_AssemblyFotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly#FotoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly#ReferencesWikipídiya: Nigerian National Assembly delegation from Kogihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_KogiAbo ku ma du dago efu Nigerian National Assembly kwi Kogi chi ami Senators ojoji ojoji mẹta ku ma dago koji Kogi Central, Kogi East, kpai Kogi West, mañyi ami Representatives mẹla ku ma dogo koji Adavi, Ajaokuta, Ankpa, Bassa, Dekina, Ibaji, Idah, Igalamela-Odolu, Ijumu, Kabba/Bunu, Koton Karfe, Lokoja, Mopa-Muro, Ofu, Ogori/Magongo, Okehi, Okene, Olamaboro, Omala, Yagba East, kpai Yagba West ( ku ma che ami Local Government ogwu ñyọwọ ka ki dẹ ojanẹ Kogi State).Republic Ẹkẹlẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Republic_ẸkẹlẹAssembly Ekẹla ( Ọdọ 2019 - te ñini )https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ekẹla_(_Ọdọ_2019_-_te_ñini_)Assembly Ẹkẹjọ (Ọdọ 2015 tefu ọdọ 2019)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ẹkẹjọ_(Ọdọ_2015_tefu_ọdọ_2019)Assembly Ẹkebie (Ọdọ 2011 tefu ọdọ 2015)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ẹkebie_(Ọdọ_2011_tefu_ọdọ_2015)Assembly Ẹkẹfa (Ọdọ 2007 tefu ọdọ 2011)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ẹkẹfa_(Ọdọ_2007_tefu_ọdọ_2011)Assembly Ẹkẹlu (Ọdọ 2003 tefu ọdọ 2007)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ẹkẹlu_(Ọdọ_2003_tefu_ọdọ_2007)Assembly Ẹkẹlẹ (Ọdọ 1999 tefu ọdọ 2003)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#Assembly_Ẹkẹlẹ_(Ọdọ_1999_tefu_ọdọ_2003)Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Assembly_delegation_from_Kogi#ReferencesWikipídiya: Nigerian Navyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_NavyNigerian Navy (NN) chi branch ẹyi abo Nigerian Armed Forces. I dẹfu ami largest navies kuma doji African continent, i ni agulu uwewe amonẹ 25,000 adiko ọdọ 2021.Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Navy#Ola_IgbeleReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Navy#ReferencesWikipídiya: Nkem Owohhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_OwohNkem Owoh Ma bi ẹgba kochù ekeji nolu ojo ékébié efu odo 1958 ojane Niajeria ya chi ífímú.Àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#Àbàkwéne_ñwunwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#nwuFilmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#FilmúReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#Linki_ododaWikipídiya: Nnedi Okoraforhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor| birth_place = Cincinnati, Ohio, U.S.Background and personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Background_and_personal_lifeWorkhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#WorkShort storieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Short_storiesNovels and novellashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Novels_and_novellasAdaptationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#AdaptationsOther workhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Other_workInfluences and themeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Influences_and_themesWorld Fantasy Awardhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#World_Fantasy_AwardAwardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#AwardsNovel and Novellashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Novel_and_NovellasComicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#ComicsShort fiction, memoir and Novelettehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Short_fiction,_memoir_and_NoveletteOther Awardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Other_AwardsBibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#BibliographySelected filmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Selected_filmographyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnedi_Okorafor#Linki_ododaWikipídiya: Noriko Ogiwarahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Noriko_Ogiwara==Ǫhiala==Ǫhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Noriko_Ogiwara#ǪhialaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Noriko_Ogiwara#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Noriko_Ogiwara#Linki_ododaWikipídiya: Nsala Souphttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nsala_SoupObo Nsalaku ma dọ ki obo afu ama amonẹ wewe mọ ru Ofe Nsala alu ki abo igbo a dọ. Ofe Nsala che obo afu todu kepko ọjẹ ma defu ami ẹñwu to ma du yi obo lẹn, dabi alu ki obo ogwuchẹkwọ ki bo dẹ.Enwu Ku ma du yihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nsala_Soup#Enwu_Ku_ma_du_yiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nsala_Soup#ReferencesWikipídiya: Nwankwo Kanuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_KanuNwankwo Christian Nwosu Kanu (ma bí efu ochù ékéjo nolu kàà ēfu ódò born 1976) í che eña kia ri úball ñwu Naijerya akwubi oñwu le chenwu ki beju che nyonyo tulé í footballer (ógba) í che ró forward. Í chí ene kàà ēfu abo kí rí úballu ñwu Nigeria national team, manyu í ño rí úballu ñwu ye í amí újo úballu Naijerya kí chí Iwuanyanwu Nationale, tí ojiane amenefu ge kolobú kí chí Ajax, Inter Milan ye í Italy, manyu English Arsenal, West Bromwich Albion kpaí Portsmouth.unyí íchanaa kí chahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#unyí_íchanaa_kí_chaUchene eñwu kí shahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#Uchene_eñwu_kí_shaInterhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#InterReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#ReferencesFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#Further_readingLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_Kanu#Linki_ododaWikipídiya: O. C. Ukejehttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._UkejeOkechukwu Ukeje, odu ki amo one mo chi OC Ukeje. ojane Niajeria ya chi ífimú,ya nwo keli ge.Àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#Àbàkwéne_ñwuUkólònwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#UkólònwuOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#Olahi_NwuFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#FilmographyAworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#AworduReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/O._C._Ukeje#Linki_ododaWikipídiya: Oba of Beninhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_BeninThe Oba of Benin chi ajofe kpai éné ki gwo ñyi culture Edo people manyi abo Edoid. kingdom Benin Akwobi chi Dahomey ma dó.Amí Oba Benin Lingdomhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#Amí_Oba_Benin_LingdomÓdò (1180–1440)https://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#Ódò_(1180–1440)Ódò (1440–1897)https://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#Ódò_(1440–1897)Go géhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#Go_géReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oba_of_Benin#Linki_ododaWikipídiya: Obagajiehttps://igl.wikipedia.org/wiki/ObagajieObagaji í chí ewo kàa kpai ugbẹta yé í Agatu Lócàl komenití , Benue State, Naijerya .Adi'ko eñwu kpai úgugu alu o'domahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obagajie#Adi'ko_eñwu_kpai_úgugu_alu_o'domaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obagajie#ReferencesWikipídiya: Obajanahttps://igl.wikipedia.org/wiki/ObajanaObajana che ewọ ka i che ojanẹ Kogi State, Nigeria. I gwugwu eju ọwọ Oworo district efu Lokoja LGA, Kogi state.Industryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajana#IndustryEwñ edululehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajana#Ewñ_edululeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajana#ReferencesWikipídiya: Obajanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/ObajaneObajana íchí efí ewọ kàa í che ojiáne Kogi State, Nigeria. Í gwugwu eju òwò efí yí Oworo district efu Lokoja LGA, Kogi state.Ukolo ku ma chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajane#Ukolo_ku_ma_cheEwñ edululehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajane#Ewñ_edululeSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajane#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obajane#ReferencesWikipídiya: Obi, Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi,_NigeriaObi chi efu ewo kpai Lócàl gometí ka efu Benue State, Nigeria.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi,_Nigeria#ReferencesWikipídiya: Obi Cubanahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana|birth_place=Idemili South, Anambra State, Nigeria|alma_mater=University of Nigeria, Nsukka|occupation=Businessman, Entertainer|spouse=Ebele Iyiegbu|children=4}}Àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#Àbàkwéne_ñwuUyi úkoche Isakulu ki lehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#Uyi_úkoche_Isakulu_ki_leUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#ReferencesWikipídiya: Obuduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/ObuduObudu chi local government area kpai ewo i che efu Cross River State, Nigeria. I n'ugbo ku ma d'eju do ku ma dọ Obudu Mountain Resort, ku ma chẹñwu ku ma dọ Obudu Ranch International Mountain Race efu ọdọ du.Anẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu#Anẹ_ñwuỌhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu#ỌhialaAbakwanẹ ọhiala ma yi Africahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu#Abakwanẹ_ọhiala_ma_yi_AfricaỌhiala abilẹ wahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu#Ọhiala_abilẹ_waReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu#ReferencesWikipídiya: Obudu Mountain Resorthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_ResortObudu Mountain Resort (ku ma dọ Obudu Cattle Ranch kwubi) chi ranch kpai ugbo kẹ n'umijọ Obudu Plateau efu Cross River State, Nigeria.Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#ỌhialaAnẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#AnẹỌgwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#ỌgwuAkpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#AkpaTourismhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#TourismGalleryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#GalleryReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Obudu_Mountain_Resort#ReferencesWikipídiya: Ocholi Edichahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ocholi_EdichaOcholi Abel Edicha (Ku ma bi ọjọ ekegwa ẹfu ochu May ọdọ 1979) chi Nigerian badminton player. Onwu chu men's singles gold medalist ẹfu 2003 All-Africa Games, Kpai mixed team event onugo ẹfu ọdọ2007.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ocholi_Edicha#ReferencesWikipídiya: Oduduwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/OduduwaOduduwa chi onu Ami íyaji , Oduduwa chi ene ki nyi Ife Empire kpai (orisha) ki di ane Yoruba religion. Alu ki oda àli ó'gwu chekpọ Ami íyají le, Oduduwa gwonyi ofe Olofin ki di Ile-Ife.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oduduwa#ReferencesWikipídiya: Odunlade Adekolahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_AdekolaOdunlade Adekola, (Ma bi efu ochu ekegwej nolu ójó Ógwú-ẹ́gwā nyo kaà, efu odo 1976) íFimú ya che ojané Niajeria, I ya nwo keli ge. ífímú ki che ka mo'ne mo nyo'yo chi filmú ki che efu odo 2003, odu nwu efi filmú le chi Ishola Durojaye, odu filmú la chi Asiri Gomina Wa.Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#ÀbàkwéneÚkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#ÚkocheUkólònwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#UkólònwuOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Olahi_NwuFilmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#FilmúAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Awards_and_nominationsSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#ReferencesWikipídiya: Ofu, Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ofu,_NigeriaOfu ichi Local Government Area ki di alumeji Kogi State, Nigeria, Niger River ilà ni òmè kpài western. ugweta nwu chi efu ewo ugwolawoki di ejowo southAmi efewo ki di Ofuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ofu,_Nigeria#Ami_efewo_ki_di_OfuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ofu,_Nigeria#ReferencesWikipídiya: Ofu, Nigerianhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ofu,_NigerianOfu chi Local Government Area ei kidi central part ei Kogi State, Federal Republic of Nigeria, Niger River chànè kwi western boundary. tàki ètè nwu là di efu ewo ei ki kodu Ogwoawo (or Ugwalawo or Gwalawo) to the south of the area at.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ofu,_Nigerian#ReferencesWikipídiya: Ogaminanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/OgaminanOgaminana chi efu ewo lile kidi oji ànè Kogi State, Nigeria. ìlà chi unyi àgboji ei Adavi Local Government Area.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogaminan#ReferencesWikipídiya: Ogbadibohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo|subdivision_type1 = StateAmi ene ojima kpaí amí oné omamale ene utugba ukpahu efu Nigerians kwò Ogbadibohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo#Ami_ene_ojima_kpaí_amí_oné_omamale_ene_utugba_ukpahu_efu_Nigerians_kwò_OgbadiboReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo#ReferencesWikipídiya: Ogbá ogbolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogb%C3%A1_ogboloWikipídiya: Oge Okoyehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_OkoyeOge OkoyeFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_Okoye#FilmuTelevision serieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_Okoye#Television_seriesSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_Okoye#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_Okoye#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oge_Okoye#Linki_ododaWikipídiya: Ogori/Magongohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogori/MagongoOgori-Magongo is a Local Government Area in Kogi State, Nigeria. Its headquarters is in Akpafa.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogori/Magongo#ReferencesWikipídiya: Ogori/mangogohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogori/mangogoOgori-Magongo chi Local government area efu Kogi State, Nigeria. Ugbẹta wñ chí efu éwo Akpafa.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogori/mangogo#ReferencesWikipídiya: Oguguhttps://igl.wikipedia.org/wiki/OguguOgugu chí efí ęwo keka kí de ojanę Kogi Ku ma kichi Ígalàá, Local government ki abo Ogugu kwo chi Olamaboro Local Government Area yí ojanę Kogi State kí dí alumeji Nigeria. Abo Ogugu ché ní éñwu elifo ógwú kí ya ichí éñwu awuwu ñwí amí ichi kíbó, ódù ñwu chí úbegwu, Ibe ma ché kakiní úbegwu a gbona todu Ku ma kò ché ñwu ki ma nyoñ.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogugu#ReferencesWikipídiya: Ogwu James Onojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_OnojaOgwu James Onoja SAN, Má bí ẹgba kochù ekéji nolu m‘égwéla efu odo 1968 úkólo am‘akajo ó yí yaché kpaí Supreme Court of Nigeria. Onoja chí é kò Otakada wéwé lugbó óda Nigeria, í nwó kí ámí óda Supreme Court nugo, í kí abumachalé kpaí abumá kajolá lá unyi ajo Otakada kí má dudufu efu odo 2010; í kó óda lugbó unyí óda federal, Í la dí Otakada lé du fu efu odo 2012.kí chí ímótó kpaí unyi úkóché kí láhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#kí_chí_ímótó_kpaí_unyi_úkóché_kí_láUnyi Úkochéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#Unyi_ÚkochéÚkólò Ódàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#Úkólò_ÓdàÓlayí ńhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#Ólayí_ńRecognitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#RecognitionReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogwu_James_Onoja#ReferenceWikipídiya: Ohiminihttps://igl.wikipedia.org/wiki/OhiminiOhimini chí Local Government Area efu Benue State, Nigeria. Í chí ugwẹtakñu dẹfewo Idekpa-Okpiko.Ọhiala ugbo ku ma kwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#Ọhiala_ugbo_ku_ma_kwoAlu ku ma dodohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#Alu_ku_ma_dodoUwewe mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#Uwewe_maOna okpa ugugu uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#Ona_okpa_ugugu_uja-ibeAgboji Local Government Administration lẹ kw'iko ku ma du ñyanẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#Agboji_Local_Government_Administration_lẹ_kw'iko_ku_ma_du_ñyanẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ohimini#ReferencesWikipídiya: Oju, Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oju,_NigeriaOju chi local government area efu ewo Benue State, Nigeria. kí Nóme kpaí Obi manyu Olu-odudu yí Gwer efu ì Ukpale, Konshisha kpayí Yala éfu éju òwò Olu-odudu , Izzi kpayí Ebonyi efu í Olu-ane , kpaí Ado e í Olu-odudu.Eju ùgbo ku ma dòdó.https://igl.wikipedia.org/wiki/Oju,_Nigeria#Eju_ùgbo_ku_ma_dòdó.Īko eñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oju,_Nigeria#Īko_eñwuẸgba ku ma che òfà oji-etahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oju,_Nigeria#Ẹgba_ku_ma_che_òfà_oji-etaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oju,_Nigeria#ReferencesWikipídiya: Okehihttps://igl.wikipedia.org/wiki/OkehiClimateReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okehi#ReferencesWikipídiya: Okenyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/OkenyiOkenyiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okenyi#ReferencesWikipídiya: Okey Bakassihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okey_BakassiOkechukwu Anthony Onyegbule odu ki ami one mo nyo'yo chi Okey Bakassi (Ma bi ojo eketa,ochu ekegwa odo1969) efewo Imo state Niajeria. Okey à chi amoné ayin, yanwö chi filmú ge odo 2014, ma di awordu nwu "Onekele ki chi filmú igbo tule" abo ki di awordu le nwu chi Best of Nollywood Awards, odu filmú la chi Onye Ozi.Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okey_Bakassi#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okey_Bakassi#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okey_Bakassi#Linki_ododaWikipídiya: Okpokwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/OkpokwuOkpokwu chi Lokà gometí kí dí Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Okpoga ki dẹ eju ọwọ Opata.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okpokwu#ReferencesWikipídiya: Olamaborohttps://igl.wikipedia.org/wiki/OlamaboroOlamaboro chi Local Government Area efu southeast yi Kogi State, Nigeria, ki nọmẹ kpai Enugu State mañyi Benue State. Ugbo ki chagboji efu ewo lẹ chi Okpo.Climatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamaboro#ClimatiAbo keju mọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamaboro#Abo_keju_mọReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamaboro#ReferencesWikipídiya: Olamidehttps://igl.wikipedia.org/wiki/OlamideOlamide Gbenga Adedeji ojo ekegwelu ochu eketa odo 1989. Olamide chi eli ya ko ojane Nigeria.Abakwane Kpai Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamide#Abakwane_Kpai_Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamide#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olamide#Linki_ododaWikipídiya: Olu Jacobshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_JacobsOludotun Baiyewu Jacobs, (Ma bi ojo ekegwakaa ochu ekebie odo 1942), Oji ukolo odu ku ma mo chi Olu Jacobs, filmú ya che ojane Niajeria. Olu Jacob je chi filmú ugbo wewe, i chi filmú oji He has starred in several British tv series kpai ami county wëwê.Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#Olahi_NwuStage (selected)https://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#Stage_(selected)Filmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#FilmuFilmhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#FilmTelevisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#TelevisionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olu_Jacobs#Linki_ododaWikipídiya: Olumide Oworuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olumide_OworuOlumide Oworu (Mábi ochù ekegweji ojo ekegwakaa odo 1994), filmú ya acti, ya nwo kele i la nwo chi is model ojane Niajeria.Abakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olumide_Oworu#AbakwanenwuUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olumide_Oworu#UkolonwuAmi filmú ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olumide_Oworu#Ami_filmú_ki_cheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olumide_Oworu#ReferencesWikipídiya: Omah Layhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay| years_active = 2019–presentUchane íle ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Uchane_íle_ñwCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#CareerControversyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#ControversyPolitical viewshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Political_viewsDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#DiscographyStudio albumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Studio_albumsExtended playshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Extended_playsSingleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#SinglesAs lead artisthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#As_lead_artistAs featured artisthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#As_featured_artistGuest appearanceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Guest_appearancesProduction discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Production_discography2018https://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#20182019https://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#20192020https://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#20202021https://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#2021Awards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#Awards_and_nominationsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omah_Lay#ReferencesWikipídiya: Omalahttps://igl.wikipedia.org/wiki/OmalaOmala chí local government kàa de'fu KOGI state Nigeria, ki dáma kpaí éí north lugbo BENUE RIVER .ùgbo ki chí ugbẹta yi Omala chí efí ewo Abajukolo é efu northClimatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omala#ClimateReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omala#ReferencesWikipídiya: Omala, Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omala,_NigeriaOmala chì Local Government Area efu Kogi State, Nigeria kilà ni òmè kpài Benue River. Ìlà chi headquarters ei AbejukoloClimatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omala,_Nigeria#ClimatiReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omala,_Nigeria#ReferenceWikipídiya: Ondo statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_stateOndo State chi state ki di southwestern efu Nigeria. Ma fu nyi ẹfu ọjọ ko ochù èkejo nolu me’eta efu odo 1976 kwi ẹfu Western State akwobi.Amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#AmoneAmi Local governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#Ami_Local_governmentiIchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#IchiFotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#FotoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ondo_state#Linki_ododaWikipídiya: Orompotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/OrompotoOrompoto (also spelled Oronpoto) í chí é Alaafin ye kí chí íyají Oyo Empire. kí empire ye kí che chí òfà ñw che deju òwò efu dí ojí abilewa eñini Olu-ane kpaí north-central Nigeria.Óhilaàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Orompoto#ÓhilaàReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Orompoto#ReferencesWikipídiya: Orringhttps://igl.wikipedia.org/wiki/OrringUlla Orring (ma fu bí efu óchu ekéla nolu megwelu efu ódò 1926)í chí ene íja ìbe kí kwí oji'ane amenefu éwo Swedish liberal. í chí ene kàà ēfu partí yé í People's Party ye kí ya t'efu ma efu ódò í 1950s.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Orring#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Orring#Linki_ododaWikipídiya: Osita Ihemehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_IhemeOsita Iheme MFR (Ma bí efu óchu ékéji nolu ojo ogwú efo odo 1982) fílmú yá ché Nigerian ,https://www.maravipost.Ekó Abakwane Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#Ekó_Abakwane_NwuÚkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#ÚkólòOjima kpaí Awardíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#Ojima_kpaí_AwardíFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#FilmographyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osita_Iheme#Linki_ododaWikipídiya: Otaru Salihu Ohizehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otaru_Salihu_OhizeMà bi Otaru Salihu Ohize efu ochu èkeji nolu mèlu efu òdò 1953 tàki ku efu ochu èkègwà nolu ogu ègwà efu òdò 2016) ilà chà chi jàbe ei Nigerian politician. Ìchà jòfè ei Senator for the Kogi Central ei Kogi State kwi òdò 2007 ti 2011.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otaru_Salihu_Ohize#ReferencesWikipídiya: Otukpohttps://igl.wikipedia.org/wiki/OtukpoOtukpo chí efęwọ Benue State, Nigeria í dé, í dé éjọ wọ aluméjí Nigeria. Amí ichi kí dọdọ Otukpo chí amí idoma.Afuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otukpo#AfuOjo Ku ma gwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otukpo#Ojo_Ku_ma_gwaUlehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otukpo#UleAmí ugbo kí chi ogbogaga kí dí efewo otukpohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otukpo#Amí_ugbo_kí_chi_ogbogaga_kí_dí_efewo_otukpoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Otukpo#ReferencesWikipídiya: Patience Ozokworhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor| yearsactive = 1999–presentÀbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#ÀbàkwéneUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#UkolonwuOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#Olahi_NwuFilmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#FilmúReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Patience_Ozokwor#Linki_ododaWikipídiya: Paul Omeruohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Paul_OmeruoColonel Paul Uzoanya N. Omeruo chi soja ki chi agboji Kogi State iko ki Sani Abacha chi joja ki chi agboji Nigeria kwi ochu ẹkẹgweji efu ọdọ 1993 tefu ochu ẹkẹjọ efu ọdọ 1996.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Paul_Omeruo#ReferencesWikipídiya: Pete Edochiehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_EdochieChief Pete Edochie, MON (ma bĺ ochú eké ta, ódò 1947) https://en.wikipedia.Ola hi nwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_Edochie#Ola_hi_nwùUKólóhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_Edochie#UKólóodù Amí Fílmú kí dé Fú ñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_Edochie#odù_Amí_Fílmú_kí_dé_Fú_ñReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_Edochie#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Pete_Edochie#External_linksWikipídiya: Peter Obihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_ObiPeter Gregory Obi ,Ma bí efu óchu ékébié nolu mégwélà efu ódò 1961 íchí a yanya aja ojane Nigeria kpái íjaibe é yache iche gominà eyi Anambara state kwí efu óchu eketa tefu ochu eke gwa ka efu odo 2006, ochu ekeji tefu ochu ekelu odo 2007, kpai ochu ekefa efu odo 2007 tefu ochu eketa odo 2014. efu ochu ekelu efu odo 2022, ine agaliga eyi ujo ujeju abilewa eyi Labour Party oji President Nigeria eyi odo 2023 íjaibe é president ubi kimu rida kwulo ujeju abilewa eyi Peoples Democratic Party.Egbakwane kapi ukoche wñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Egbakwane_kapi_ukoche_wñBusinessihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#BusinessiEko Ijabe Gobinor Kpai Eko ki dago Aboji Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Eko_Ijabe_Gobinor_Kpai_Eko_ki_dago_Aboji_NigeriaEko Ijabe Ekejihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Eko_Ijabe_EkejiEko Ijabe Aboji Nigeria odo 2019https://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Eko_Ijabe_Aboji_Nigeria_odo_2019Eko Ijabe Aboji Nigeria odo 2023https://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#Eko_Ijabe_Aboji_Nigeria_odo_2023Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#ReferencesWikipídiya: Peter Onumanyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_OnumanyiPeter Onumanyi iche Nigerian mathematician. màbi efu òdò 1951 efu ewo Okene, Nigeria.àbàkwéne ilè nwu kpài chekpulu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Onumanyi#àbàkwéne_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_cheUkòlò chekpulu kpàiPhD supervisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Onumanyi#Ukòlò_chekpulu_kpàiPhD_supervisionScholarly journal and professional assessment workhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Onumanyi#Scholarly_journal_and_professional_assessment_workìlè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Onumanyi#ìlè_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Peter_Onumanyi#ReferencesWikipídiya: Phynohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno| native_name =Ilíe kpaí uchana elí ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#Ilíe_kpaí_uchana_elí_ñwArtistryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#ArtistryDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#DiscographyFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#FilmographyAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#Awards_and_nominationsSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Phyno#ReferencesWikipídiya: Plateau statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_statePlateau State chè juwe àbu "unyi èbò kpài ugbo umi". mànyu ogbo ènwu kò jò nyi dàbu ukà, uwo kpài omi àji, kumà là jodu mà Jos Plateau kpài mà chene nuŵewè àlukà a 3.Oji òmèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Oji_òmèClimatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#ClimateGeologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#GeologyTourismhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#TourismNatural resourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Natural_resourcesHistoryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#HistoryGovernmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#GovernmentLocal government areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Local_government_areasDemographicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#DemographicsReligionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#ReligionAttackshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#AttacksTransporthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#TransportFederal Highwayshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Federal_HighwaysOther major roadshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Other_major_roadsRailwayshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#RailwaysAirporthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#AirportEducationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#EducationLanguageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#LanguagesNotable peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Notable_peopleSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Plateau_state#Linki_ododaWikipídiya: Praizhttps://igl.wikipedia.org/wiki/PraizPraise Ugbede Adejo Ma bi efu ochu ẹkẹta nolu ẹkẹjọ efu ọdọ 1985, Odu ejuma ñwu chi Praiz, Nigeria i kwo Praiz a keli R&B, ya ko ti otakada, kpai I la Che dufu.egba ki amonẹ mi Praiz chi egba ki chẹnẹ ẹkẹta Project Fame West Africa.Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#Ukọlọ2010–Ta Abajio: Rich & Famouuushttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#2010–Ta_Abajio:_Rich_&_FamouuusOlayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#Olayi_NwuAlbumuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#AlbumuElihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#EliGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Praiz#Linki_ododaWikipídiya: Queen's College, Lagoshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_LagosColíegí ye quíní , Colíegí ye quíní abekí Colíegí ye quíní ku ma chí ọwọ ñ tí;Colíégí kí ògbégbale uníbacítíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_Lagos#Colíégí_kí_ògbégbale_uníbacítíamí ísakulu ícolíegí ómuné chíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_Lagos#amí_ísakulu_ícolíegí_ómuné_chíísakuluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_Lagos#ísakuluamí uníbacítíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_Lagos#amí_uníbacítíño goó gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Queen%27s_College,_Lagos#ño_goó_geWikipídiya: Racheal Onigahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_OnigaRachel Oniga ma bi ẹgba kochù ékèlu nolu ogwu nyo méta efu ódò 1957 - ya lékwú efu Odo 2021,í chàné a actí kwí efu ódò 1993) ífímú í che actí ojiane Nigerian í .Àbàkwéne Kpai Unyi Úkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#Àbàkwéne_Kpai_Unyi_ÚkocheOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#Olahi_NwuUkwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#Ukwufilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#filmuGo Gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#Go_GeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Racheal_Oniga#ReferencesWikipídiya: Rahama Sadauhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau| birth_place = Kaduna, NigeriaOlahi Nwu Kpai Úkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Olahi_Nwu_Kpai_ÚkoloUkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#UkocheAworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#AworduFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#FilmuGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#ReferencesWikipídiya: Ramatu Tijani Aliyuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramatu_Tijani_AliyuRamatu Tijani Aliyu (Ma bi ọjọ k'ochu ochu ẹkẹfa nolu ọjọ ẹkẹgweji efu ọdọ 1970), Ukọlọ ki ya che chi ukọlọ Uja-ibe kwi anẹ Igala Kogi State, Nigeria. Ramatu che ch'ukọlọ Minister eyi State FCT Ẹnẹ ki dukọlọ lẹ Ñwu chi agboji Nijiria Muhammadu Buhari ọjọ kochu ẹkẹjọ nolu ọjọ ogwu ñyọwọ ka odo efu ọdọ 2019.Abakwanẹ Kpai Akwọra Uñyi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramatu_Tijani_Aliyu#Abakwanẹ_Kpai_Akwọra_Uñyi_ÑwuUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramatu_Tijani_Aliyu#UkọlọỌlayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramatu_Tijani_Aliyu#Ọlayi_ÑwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramatu_Tijani_Aliyu#ReferencesWikipídiya: Ramsey Nouahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah| birth_place = Lagos, NigeriaAbakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#AbakwanenwuUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#UkolonwuAwordshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#AwordsPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#Personal_lifefilmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#filmúFilmhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#FilmTelevisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#TelevisionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ramsey_Nouah#Linki_ododaWikipídiya: Rapperhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper}}Early lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#Early_lifeEducationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#EducationCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#CareerPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#Personal_lifeDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#DiscographyAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#Awards_and_nominationsWonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#WonNominatedhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#NominatedReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rapper#External_linksWikipídiya: Rashida Bellohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rashida_BelloRashida Yahaya Bello chi onobule ejodudu Kogi State, todu ki chi oya gobinor Yahaya Bello.Uchane ile nwu kpai enwu'ẹkọche nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rashida_Bello#Uchane_ile_nwu_kpai_enwu'ẹkọche_nwuControversyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rashida_Bello#ControversyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rashida_Bello#ReferencesWikipídiya: Regina Askiahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_AskiaRegina Askia-Williams (Ma bí Imaobong Regina Askia Usoro) efií ewo Lagos ẹgba kochù ékégwéji nolu mégwéfa efu ódò 1967. Ojane Niajeria ma bí, ya chí ífimù I la ñwo chí ukólò unyi assibiti gé.Fílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia#FílmùReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia#Linki_ododaWikipídiya: Regina Askia-Williamshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams}}eñwu kí cha chahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#eñwu_kí_cha_chaBeauty pageantshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#Beauty_pageantsModelinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#ModelingActíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#Actílife íle óla wñhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#life_íle_óla_wñAdvocacy and medical outreachhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#Advocacy_and_medical_outreachFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#FilmographyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Askia-Williams#Linki_ododaWikipídiya: Regina Danielshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_DanielsRegina Daniels ,Ma b efu ọjọ ẹkẹgwa ochu ẹkẹgwa efu ọdọ 2000) Regina chi ifimu i ya che ojanẹ Niajeria, I la ñwo ñyaja gẹ.Ọlayi ñwu kpai Uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#Ọlayi_ñwu_kpai_Uñyi_UkọchẹUKỌLỌ ÑWUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#UKỌLỌ_ÑWUFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#FilmographyControversyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#ControversyCyber crime/fraud allegationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#Cyber_crime/fraud_allegationÍ che ní òko ódu óko ñwu chí Ned Nwokohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#Í_che_ní_òko_ódu_óko_ñwu_chí_Ned_NwokoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Regina_Daniels#External_linksWikipídiya: Remahttps://igl.wikipedia.org/wiki/RemaRema abekí REMA ma chí ọwọ ño tí :Ùgbohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rema#ÙgboAmónehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rema#AmóneEñwu ekubo kía du chekwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rema#Eñwu_ekubo_kía_du_chekwuSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rema#See_alsoWikipídiya: Richard Mofe Damijohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_DamijoRichard Eyimofe Evans Mofe-Damijo (Ma bi ojo ekefa ochu ekebie odo 1961), Odu ki amone mo chi RMD, Ojane Niajeria ya chi filmú, ya ki filmú ene oda i la nwo che ge. RMD che chukolo Commissioner ayi Culture kpai Tourism Efiewo Delta State odo 2009.Abakwane nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Abakwane_nwuUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#UkolonwuUkolo Ìjabêhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Ukolo_ÌjabêOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Olahi_NwuAmi Filmu Ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Ami_Filmu_Ki_cheTV Showshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#TV_ShowsAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Awards_and_nominationsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Mofe_Damijo#Linki_ododaWikipídiya: Richard Salehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_SaleRichard T. Sale ku ma bi efu ọdọ 1939,.Úkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Sale#ÚkoloAworduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Sale#AworduOtakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Sale#OtakadaOlahihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Richard_Sale#OlahiWikipídiya: Riku Morganhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Riku_MorganMonday Riku organ chi ene ki cvhi ukolo kpa gwi tNigerian Airforce, Riku nwo chi agboji Defence Intelligence Agency eyi Nigeria kwi July 2015 ti January 2016.Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Riku_Morgan#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Riku_Morgan#ReferencesWikipídiya: Rivers statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_stateRivers State, chi state ka ki di efu Ami 36 state ki di ojané Nigeria, River state de efu Ami Niger Delta eju ọwọ southern Nigeria ígbele akwo ubi iche Eastern Region. state, Nigeria|url=https://www.Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_state#Ola_IgbeleRivershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_state#RiversReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_state#ReferencesFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_state#Further_readingLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_state#Linki_ododaWikipídiya: Robert Hiltzikhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Robert_HiltzikRobert Hiltzik (born ) í chí agboji adone ñú‘oné efu ódò 1983 yí summer camp slasher ífímú, Sleepaway Camp, ye ki attracted amí alabo cult.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Robert_Hiltzik#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Robert_Hiltzik#Linki_ododaWikipídiya: Robert Sturdyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Robert_SturdyMa bi Robert Sturdy efu ochu ekefa nolu ógwnyo meji efu ódò 1944, efu efí éwo Wetherby, West Riding ojene Yorkshire) íchene ka efu amí achi jabe ojiane amenefu kí chí British , manyu í nwo chí Parliament European kú bí (MEP) ye kí dí East efu England constituency yeí Conservative Party.í gwu oji edé le kwí éfu ódò 1999 lo tí éfu ódò 2014.Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Robert_Sturdy#Linki_ododaWikipídiya: Rohan Pradeep Kumarahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rohan_Pradeep_KumaraRohan Handunpurage Pradeep Kumara ma bi efu óchu ẹkẹta nolu ọjọ ẹkegwa efu ọdọ 1975, íchi ẹnẹ ki ye arule eyi Sri Lankan ki r'ule 400 Mita eyi abokẹlẹ efu 2004 Summer Olympic Games, ama itule ejodudu le no.Wikipídiya: Roman Catholic Diocese of Idahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_Idah| territory = Kogi StateArticles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_descriptionChristian organizations established in 1968https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Christian_organizations_established_in_1968Roman Catholic Ecclesiastical Province of Abujahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Roman_Catholic_Ecclesiastical_Province_of_AbujaRoman Catholic dioceses and prelatures established in the 20th centuryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Roman_Catholic_dioceses_and_prelatures_established_in_the_20th_centuryRoman Catholic dioceses in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Roman_Catholic_dioceses_in_NigeriaWikipídiya: Roman Catholic diocese idahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_diocese_idahRoman Catholic Diocese of Idah í chí Latin suffragan diocese kí de efu ewọ Idah, Kogi State efu í Ecclesiastical province ye í Abuja, Ojane Nigeria,kí kia juche wñ tí Roman missionary Congregation for the Evangelization of Peoples.Ola igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_diocese_idah#Ola_igbeleReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_diocese_idah#ReferencesWikipídiya: Rosaline Meurerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer| birth_place = The GambiaAbakwane Kpai Ùkòchénwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#Abakwane_Kpai_ÙkòchénwuUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#UkolonwuOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#Olahi_NwuFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#FilmuFilmhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#FilmTelevisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#TelevisionAwordu kpai nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#Awordu_kpai_nominationsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rosaline_Meurer#External_linksWikipídiya: Rotimi Akeredoluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_AkeredoluOluwarotimi Odunayo Akeredolu Ku ma bi ọjọ Kochu ẹkebie nolu ọjọ ka efu ọdọ 1956) Chi ẹnẹ ọda Nigeria kpai arule Uja-ibe ki la chi Governor Ondo State, I woji akpẹtẹ ojọ Kochu ẹkeji nolu ọjọ Ogwu ñyọwọ mẹlẹ efu ọdọ 2017. Akeredolu Ch'i Senior Advocate of Nigeria (SAN) ki ri da ti president Nigerian Bar Association efu ọdọ 2008.Abakwanẹ Kpai Uñyi Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Akeredolu#Abakwanẹ_Kpai_Uñyi_UkọchẹUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Akeredolu#UkọlọSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Akeredolu#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Akeredolu#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Akeredolu#Linki_ododaWikipídiya: Ruth Kadirihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri| birth_place = Benin City, Edo State, NigeriaÀbàkwéne Kpaí Olahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#Àbàkwéne_Kpaí_Olahi_nwuUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#UkólòFílmù kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#Fílmù_kí_chéAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#Awards_and_nominationsSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kadiri#External_linksWikipídiya: Sabina Umeh-Akamunehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sabina_Umeh-AkamuneSabina Umeh (ma bí Sabina Ifeoma Umeh, efu ódò 1969) í chí akelí manyu akotakad elí Nigerian, í chí ajofa kejumo efu eñwu kía che omí ìgbéle omemele .Careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sabina_Umeh-Akamune#CareerReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sabina_Umeh-Akamune#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sabina_Umeh-Akamune#Linki_ododaWikipídiya: Safiya Hussainihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Safiya_HussainiSafiya Hussaini Tungar Tudu (ma bí ódò 1967)í chí oma onubule Nigerian ku ma condemned tí ukwu todu kí chenwu òya efu odó 2002. Í che bí oma alu kí ma aní óko efu éwo Sokoto, Nigerian state alu kí ola-oda Sharia kakí.ofigbélí kí kwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#ofigbélí_kí_kwomé góo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#mé_góo_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Linki_ododaWikipídiya: Saheed Balogunhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun| birth_place = Kwara State, NiajeriaAbakwane kpai ùkòchéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#Abakwane_kpai_ùkòchéOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#Olahi_NwuFilmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#FilmúGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#Go_geExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#External_linksReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saheed_Balogun#ReferencesWikipídiya: Saint Obihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saint_Obi}}Go gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saint_Obi#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saint_Obi#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Saint_Obi#Linki_ododaWikipídiya: Salem University, Lokojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Salem_University,_LokojaSalem University, Lokoja chi onẹ nẹ oji ọla nwi yi Lokoja, Kogi State, Nigeria. Ẹnẹ ki nẹ chi Archbishop Sam Amaga, ki che agboji Salem International Christian Center efu ọdọ 2007 University lẹ kpibe ku ma chukọlọ todu k'amonẹ ku ma mọtakada nyọnyọ kpai ujọ ami agbọla ọjọ ku ma nẹ afu ọjọ ku ma chẹnwu ẹnyọ tefu ilẹ.Agbojihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Salem_University,_Lokoja#AgbojiAm'agboji ki bọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Salem_University,_Lokoja#Am'agboji_ki_bọUkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Salem_University,_Lokoja#UkocheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Salem_University,_Lokoja#ReferencesWikipídiya: Sam Loco Efehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sam_Loco_EfeSam Loco Efe (ma bi ẹgba kochù ekegweji nolu ojo ogwu nyo mèlu éfu ódò 1945, Sam Loco Efe kwu éfu óchu ékéjo nolu ójó ékébié efu ódò 2011), Mà bī Sam Loco Efeeimwonkiyeke Enugu Nigaríyá. Sam Loco Efe chẹ́nẹ́ kiá chí filmu.Ábágwáná Kpáí Ùnyí Ùkóchẹ́https://igl.wikipedia.org/wiki/Sam_Loco_Efe#Ábágwáná_Kpáí_Ùnyí_Ùkóchẹ́Àmi Fílmú kí Sam Loco dàfunwnhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sam_Loco_Efe#Àmi_Fílmú_kí_Sam_Loco_dàfunwnUKUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sam_Loco_Efe#UKUWikipídiya: Samuel Adesinahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_AdesinaSamuel Adesina (1958–9 – ochu ekeji ojo ogwunyomele odo 2014) Ijabe ya che ojane Niajeria.Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Adesina#Ukolo_IjabeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Adesina#ReferencesWikipídiya: Samuel Jemigbonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_JemigbonSamuel Sunday Jemigbon (ku ma bi ọjọ ẹkẹlẹ efu ochu ẹta efu ọdọ 1934 ki kwu ọjọ ẹkẹgwebie ochu ẹkẹfa efu ọdọ 2009) chi agbọla ọjọ ki la ch'agboji Western/Northern Area (LAWNA) Territory yi Lagos kpai arọne agboji yi The Apostolic Church Nigeria.ỌLAYIhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Jemigbon#ỌLAYIUKWUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Jemigbon#UKWUReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Jemigbon#ReferencesWikipídiya: Samuel Kanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_KaneSamuel Kane (né McGlashan; ma bi ẹgba kochù éke gwaka nolu ọjọ ogwu-egwa eke gwaka efu odo 1968) Kane chi filmu enefu ya che, i la nwo keli, , kpamani talent agent ge.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#AbakwaneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#UkoloOlahihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#OlahiFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#FilmuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Kane#Linki_ododaWikipídiya: Samuel Ortomhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_OrtomSamuel Ioraer Ortom (; che ẹgba kochù ekélé nolu ogwu nyo éfu ódò 1961) í chí ene ka efu ama chí úja -íbe efu Naijerya,amnyu ayaja elíle kpai éne , administrator kpayí ene kía achí eñwu ñamone. Onwu ño chí agbojí efu chukọlọ oda ye State ,Etta kpayí elee kpaí ene kia achí ajía eñwu óko Jane efu Naijerya ẹgba òfà ene ejuodudu achí oda kí chí agbojí kpakpoo Goodluck Jonathan.Àbàkwéne ñwu kpai ótakada kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#Àbàkwéne_ñwu_kpai_ótakada_kí_cheOla íle íje íbe ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#Ola_íle_íje_íbe_ñwuPhilanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#PhilanthropyAwardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#AwardsSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#ReferencesWikipídiya: Sara Forbes Bonettahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_BonettaAmoné a ñwo dí Sara Forbes Bonetta, Sally Forbes Bonetta, (Eko kù ma bi chi ódò 1843 – ojo ékégwélù ochu ékéjo, I la gwu ódò 1880), Sara chí goddaughter Queen Victoria. Sera chí oma onu clani Egbado ané abo Yoruba kí dí west Africa West Africa.Olayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#Olayi_ÑwuEko ki Captain Forbes wi Efewo Dahomeyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#Eko_ki_Captain_Forbes_wi_Efewo_DahomeyOko kpai ami omahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#Oko_kpai_ami_omaukwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#ukwuFotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#FotoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sara_Forbes_Bonetta#ReferencesWikipídiya: Sashahttps://igl.wikipedia.org/wiki/SashaSacha, Sasha, abekí Sascha ku ma chí ọwọ nrú tí :Amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#AmoneMusicianshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#MusiciansAnimalshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#AnimalsArts, entertainment, and mediahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#Arts,_entertainment,_and_mediaOther useshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#Other_usesSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sasha#See_alsoWikipídiya: Segun Arinzehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_ArinzeSegun Arinze Odu ki attah nwu kpai iye nwu du nwu alu ku ma bi chi Segun Padonou Ainama bi efu odo 1965 ma bi, filmu ya acti ojane Niajeria ya nwo keli ge.Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Abakwane_Kpai_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#UkoloFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#FilmuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Linki_ododaWikipídiya: Seth Sunday Ajayihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_AjayiSeth Sunday Ajayi màbi ojo kochu èkèlu nolu mègwèfà, efu òdò 1943) ichi Nigerian scientist, scholar kpài ènè eju ododu efu African Professor ei èlà efoko Wildlife Ecology.àbàkwànè ilè nwu kpài chekpulu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_Ajayi#àbàkwànè_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_cheUkòlòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_Ajayi#Ukòlòùtenehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_Ajayi#ùteneFAO OTakada ki go ki go dufuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_Ajayi#FAO_OTakada_ki_go_ki_go_dufuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seth_Sunday_Ajayi#ReferencesWikipídiya: Seyi makindehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makindeOluseyi Abiodun Makinde ( ma bi ọjọ Ogwu ñyọwọ mẹlu ọchu Ẹgweji efu ọdọ 1967) chi Nigerian engineer, añyaja kpai arule Uja-ibe ki chi ẹnẹ ki chukọlọ uñwa governor yi Oyo State efu ọdọ 2019.Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makinde#Early_life_and_educationOlahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makinde#Olahi_nwuGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makinde#Go_geExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makinde#External_linksReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Seyi_makinde#ReferencesWikipídiya: Shaibu Atadogahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shaibu_AtadogaIbrahim Shaibu Atadoga () Ma bi ọjọ k'ochu ẹkẹgweji nolu ọjọ ogwu ẹgwa ñyọwọ ka efu ọdọ 1958 chi uñyi ọda ya ch'ukọlọ ojanẹ Nijiria. I la ñwọ ch'aboji uñyi ọda ku ma dọ customary court of appeal ki dẹ Ojanẹ Kogi State ugbo ki kwo chi Akpacha efu ewo Omala LGA Kogi State https://www.ABAKWANẸ Kpai UKỌLỌhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shaibu_Atadoga#ABAKWANẸ_Kpai_UKỌLỌUKWUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shaibu_Atadoga#UKWUReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shaibu_Atadoga#ReferencesWikipídiya: Shan Georgehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George| birth_place =Abakwane kpai Ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#Abakwane_kpai_Ukolofilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#filmuSoapshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#SoapsFilmshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#FilmsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shan_George#Linki_ododaWikipídiya: Sharon Oojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_OojaSharon Ooja Egwurube (Ma bí ojo ékéfa,ochù ékélé ódò 1991) ojane Nigerian ya chí fílmù. Amó óné mó nyo'yo alu ki ódù ñwù chí "Shalewa" éfí filmu Skinny Girl in Transit.Biographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#BiographyFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#FilmographyTV showshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#TV_showsMovieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#MoviesAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#Awards_and_nominationsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ooja#ReferencesWikipídiya: Sheriff Oborevworihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sheriff_OborevworiMa bí Rt. Hon.Abakwane Kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sheriff_Oborevwori#Abakwane_Kpaí_UkocheUkolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sheriff_Oborevwori#Ukolo_IjabeOlayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sheriff_Oborevwori#Olayi_ÑwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sheriff_Oborevwori#ReferencesWikipídiya: Shuaibu Auduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_AuduMa bi Shuaibu Abubakar Audu ochu ékégwaka nolú míefa, unyi Oko ya chí ukolo kpaí ijabe. Shuaibu chí minister ayí minister Steel Development gwí ochu ékéjo ódò 2023.Abakwane Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#Abakwane_Kpai_Unyi_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#UkoloStanbic IBTC (2013 — 2023)https://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#Stanbic_IBTC_(2013_—_2023)Ijabe (2023)https://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#Ijabe_(2023)Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#Olayi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Audu#ReferencesWikipídiya: Siminialayi Fubarahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Siminialayi_FubaraMa bi Amaopusenibo Siminalayi "Sim" Joseph Fubara ochu ejodudu nolu mi ogwu nyo mejo odo 1975), fabara chi Gobinor Rivers State. He previously served as accountant general of the Rivers State, Nigeria.Abakwane Kpai ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Siminialayi_Fubara#Abakwane_Kpai_ukocheProjectshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Siminialayi_Fubara#ProjectsOlahI Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Siminialayi_Fubara#OlahI_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Siminialayi_Fubara#ReferencesWikipídiya: Sinatu ojikutuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sinatu_ojikutuAlhaja Sinatu Aderoju Ojikutu Ch'i aroné góminar yíAbakwane Kpai Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sinatu_ojikutu#Abakwane_Kpai_Unyi_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sinatu_ojikutu#UkoloWikipídiya: Smart Adeyemihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Smart_AdeyemiSmart Adeyemi (Ma bi ọjọ ẹkẹgwẹjọ efu ochu ẹkẹjọ efu ọdọ 1960 efu ewo Iyara ki dẹ Ijumu Local Government Area ojanẹ Kogi State ) Ma chi dago uña Senator Kogi West constituency Kogi State, Nigeria. I chanẹ ukolo Senator ọjọ k'ochu ẹkẹlu nolu ọjọ ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 2007 a member of the APC.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Smart_Adeyemi#AbakwaneUkólò Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Smart_Adeyemi#Ukólò_IjabeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Smart_Adeyemi#ReferencesWikipídiya: Sola Fosudohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sola_FosudoSola Fosudo (Ma bί όdò 1958) ojané Nigerian i gwo, filmu ya acti, manwu ya ka amone alu ku ma chi filmu ge.https://web.Abakwane nwu manwu ukolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sola_Fosudo#Abakwane_nwu_manwu_ukolofilmu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sola_Fosudo#filmu_ki_cheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sola_Fosudo#ReferencesWikipídiya: Stephanie Okereke Linushttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_LinusStephanie Okereke Linus (Ma bi Stephanie Onyekachi Okereke; ojo ekeji ochu ekegwa odo 1982) ojanw Niajeria ya chi filmu, i la nwo ka nwi amone alu ku ma chi filmu le i la nwo chi modelu egba ka ge. Stephanie che gbi awordu wewe, ami awordu ki gba chi odo 2003 Reel Awordu(onobule ki acti filmu le nwo nwo odo le), odo 2006 Afro Hollywood Awordu(onobule ki acti filmu le nwo nwo odo le), ma la nwo do te fu abo ku ma dugbe gbi awordu onobule ki acti filmu le nwo nwo odo le, abo ku ma do odu nwu tefu abo ku ma gbi awordu chi Africa Movie Academy Awards efo odo 2005, 2009 kpai 2010.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_Linus#AbakwaneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_Linus#UkoloOlayenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_Linus#OlayenwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_Linus#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_Linus#Linki_ododaWikipídiya: Stephen Makoji Achemahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephen_Makoji_AchemaStephen Makoji Achema Ma bi égba k'òchu ékefa nolu ojo ekegwelu efu odo 1947; ẹgba ki kwu chi efu ochù ekefa nolu ekelu efu odo 1999 Ojane Niajeria ya chukolo ijabe, ichi ñwu chí Ígalàá í che. Akwora unyi ki kwo chi Andrew Achema Oyibo, ofe igbali ki kwo chi Ayija Aleji efí ewo IgalamelaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephen_Makoji_Achema#ReferencesWikipídiya: Stephen Skipsey Hugheshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephen_Skipsey_HughesMa bí Stephen Skipsey Hughes ojo ékégwéla ochù ékéjo ódò 1952, ęfęwo Sunderland, efi country Durham) enefu British I chę I la nwo defu abo ijabe Labour Party, I defu European Parliament (MEP) gwí ódò1984 atí ódò 2014.Olahi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephen_Skipsey_Hughes#Olahi_ÑwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stephen_Skipsey_Hughes#ReferencesWikipídiya: Sulejahttps://igl.wikipedia.org/wiki/SulejaSuleja chí efí ka kí dí ójàné Niger State, Nigeria,(2016) íchí local government area,ki de efu north 260,240,Economihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Suleja#EconomiAfuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Suleja#AfuOla Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Suleja#Ola_IgbeleReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Suleja#ReferencesWikipídiya: Sunday Awoniyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_AwoniyiMopa chi ẹfẹwo ka ki di Nigerian state ẹyi Kogi. Ete Mopa chi ("imo papo" Yi alu Yoruba), ki chi amone ku ma ni'bẹ katẹ.Ami enwu akoko ki di ẹfu anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Awoniyi#Ami_enwu_akoko_ki_di_ẹfu_aneOyialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Awoniyi#OyialaAbo k'ẹjumahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Awoniyi#Abo_k'ẹjumaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Awoniyi#ReferencesWikipídiya: Sunday Omobolanlehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_OmobolanleSunday Omobolanle aka Papi Luwe , MON (Ma bi efu ochu ekegwa nolù ojo ejodudu efu odo, 1954) ojane Niajeria ya chi filmu ayin, i la nwo ki filmu ge. THISDAY LIVE |website=www.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Omobolanle#AbakwaneFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Omobolanle#FilmuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sunday_Omobolanle#ReferencesWikipídiya: Taiwo Ajai Lycetthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai_LycettTaiwo Ajai-Lycett (Ma bi éfu óchu ékéjí nolu ojo eketa efu odo 1941) filmú ya che ojané Niajeriaukolo ki ya che che wëwê Taiwo a chukolo ugbo ku ma ki inabali, i defi abo ku ma chi filmú ojané nigeria, i la chukolo oji TV ge."African women stole the show" (17 January 1976).ÓLAYI Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai_Lycett#ÓLAYI_NwuUkolo Filmúhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai_Lycett#Ukolo_FilmúReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai_Lycett#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai_Lycett#Linki_ododaWikipídiya: Tajudeen Adeyemi Adefisoyehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_AdefisoyeTajudeen Adeyemi Adefisoye Ma bi efu óchu ékéjo nolu ojo eketa efu odo 1984.Ene ijabe i che.Abakwane Kpai ukocheMahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#Abakwane_Kpai_ukocheMaUkolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#Ukolo_IjabeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#External_linksWikipídiya: Tamara Eteimohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tamara_EteimoTamara Eteimo (Ma bi ochu ekelu ojo ogwunyomele odo, 1987), odu ki amo ne mo chi Tamara Jones, Eli ya ko ya nwo chi filmu ge. Eko ki chane chi filmu che egba ki ji Next Movie Star.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#ReferencesWikipídiya: Tanimowo Ogunlesihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tanimowo_OgunlesiTanimowo Ogunlesi (1908–2002) í chí enekaa akwubi kía ñeju kí uyogba kí de Nigerian women's rights kpaí agbojí ye í abobule anyogba efu újo údama . í chí enekaa kí chí agbojí kía ní abobule móne ëgbe eñwu kpai onwu chí uchane àbàkwéne ye í National Council of Women's Societies, í chí onubule kía gbojí ojiane coutrí í ye organization.íle nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tanimowo_Ogunlesi#íle_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tanimowo_Ogunlesi#ReferencesWikipídiya: Tarka, Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tarka,_NigeriaTarka chi Local Government Area yi Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Wannune.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tarka,_Nigeria#ReferencesWikipídiya: Tayo Alasoadurahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tayo_AlasoaduraOmotayo Alasoadura (Ma bi ojo ekegweji ochu ekejo odo1949) I defu abo Ijabe ojane Niajeria. Oboji Niajeria Buhari di minister nwu Minister abo stati nwi Niger Delta.Abakwanenwu kpai ùkòché nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tayo_Alasoadura#Abakwanenwu_kpai_ùkòché_nwuUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tayo_Alasoadura#UkolonwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tayo_Alasoadura#ReferencesWikipídiya: Terry Ghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Terry_GMa bi Gabriel Oche Amanyi ojo eke Egwẹbie ẹfu ochu ẹkẹta ẹfu ọdọ 1986, odu eli nwu chi Terry G. Terry G chi eli ya ko Nigeria kpamani record executive.Íleñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Terry_G#ÍleñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Terry_G#ReferencesWikipídiya: Thomas Aguiyi-Ironsihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Thomas_Aguiyi-IronsiThomas Aguiyi-Ironsi (mábi odo 1953) íchí Nigerian politician kpai diplomat, yachí minister of state for Defence akwubi. Onwú chí oma military leader akwubi Major General Johnson Aguiyi-Ironsi, yá nwöchi ambassador áyi Togo takí President Olusegun Obasanjo di appointment nwuki succeeded Roland OritsejafokichíeMinister áyiof statr Defence.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Thomas_Aguiyi-Ironsi#ReferencesWikipídiya: Timi Alaibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_AlaibeTimi Alaibe (Ma bí ochù ékéfa ojo ékégwa ódò 1962) ene ijabe I che ojane Niajeria. I chi Managing Director, Niger Delta Development Commission (NDDC)Abakwane Kpai Akwora Unyi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#Abakwane_Kpai_Akwora_Unyi_ÑwuUnyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#Unyi_UkocheUkoche Primaryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#Ukoche_PrimaryUkoche Secondaryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#Ukoche_SecondaryUnyi Ukoche utogbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#Unyi_Ukoche_utogbaUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#UkólòReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Timi_Alaibe#ReferencesWikipídiya: Tinapa resorthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tinapa_resortTinapa ch'ugbo ku ma ñyaja mañyi imijọ ki dẹ eju ọwọ North efu Calabar municipality, Cross River State, Nigeria ki dama kpai Calabar Free Trade Zone. Ma fu kọ lugbo ọla mẹlẹ ki chiPrivate Public Partnership (PPP) ki Government adu ñyọgba efu Cross River State.Ẹñwu ekwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tinapa_resort#Ẹñwu_ekwuỌhiala ẹñwu ku ma chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tinapa_resort#Ọhiala_ẹñwu_ku_ma_cheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tinapa_resort#ReferencesWikipídiya: Tiv peoplehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_peopleAbo Tiv (gbaki Tiiv) chi abo Tivoid ethnic group ma ché. Abo Tiv dabi 5% amone kù ma dí Nigeria chakadu, Ma dabi amone mí Òdulugwu mégwélu ojane Nigeria kpai Cameroon.Ola Igbéléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Ola_IgbéléEko kù ma dama kpaí amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Eko_kù_ma_dama_kpaí_amoneIcholohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#IcholoUgbo (A'nger)https://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Ugbo_(A'nger)Ujenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#UjenwuIya chihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Iya_chiUgbo ku ma jòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Ugbo_ku_ma_jòBenue statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Benue_stateNassarawa statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Nassarawa_statePlateau statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Plateau_stateTaraba statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Taraba_stateCross River statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Cross_River_stateCameroonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#CameroonAbo ogbogaga Kí dí Ane Tivhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Abo_ogbogaga_Kí_dí_Ane_TivAbo kù ma chi Ukólò sojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Abo_kù_ma_chi_Ukólò_sojaAbo sportuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Abo_sportuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#ReferencesFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiv_people#Further_readingWikipídiya: Tomi Odunsihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_OdunsiTomi Odunsi Fadina (mábi 24 May 1987) íchí Nigerian television actress, singer, kpai songwriter, amoné mö nyo'yo efí filmú kiche "Salewa" efi television series, Tinsel, popular African soap opera.Abakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_Odunsi#AbakwanenwuUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_Odunsi#UkolonwuFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_Odunsi#FilmographyEnwu omunê ki chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_Odunsi#Enwu_omunê_ki_chéReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tomi_Odunsi#ReferencesWikipídiya: Ton Sijbrandshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ton_Sijbrands| birth_place =Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ton_Sijbrands#ReferencesWikipídiya: Toni Toneshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toni_TonesGbemi Anthonia Adefuye ma ñwo do Toni Tones ojane Niajeria I gwò. Ené kí ya kí inabali I Che ya ñwo chi filmù manyí ya ñwo dí foto gé odo 2020 ma do ódù ñwu téfu abo kù ma dí Best Supporting Actress efí Africa Magic Viewers' Choice Awards.Olahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toni_Tones#Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toni_Tones#ReferencesWikipídiya: Tonto Dikehhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_DikehTonto Charity Dikeh (mábi 9 June 1985) íchíNigerian actress, singer, songwriter, kpai humanitarian. efíodo 27 August 2000, Tonto Dikeh chané foundation nwu, the Tonto Dikeh Foundation.Filmú kpai televisionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#Filmú_kpai_televisionAli âkônwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#Ali_âkônwuAbakwanenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#AbakwanenwuOligichí olayenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#Oligichí_olayenwuAmenwu ojima nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#Amenwu_ojima_nwuELihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#ELiFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#FilmuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tonto_Dikeh#External_linksWikipídiya: Tope Tedelahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_TedelaTemitope Christopher Tedela (mábi 5 June 1990) íchí Nigerian actor kpai producer. íche gbí ojima wëwê kpai award wëwê tedú ukolonwu meh, ami ojima le chi Africa Magic Viewers Choice Award, Nigeria Entertainment Award, Best of Nollywood Award kpai Nollywood Movies Award.Abakwanenwu kpai ùkòché nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_Tedela#Abakwanenwu_kpai_ùkòché_nwuUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_Tedela#UkolonwuUkolo omunê nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_Tedela#Ukolo_omunê_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_Tedela#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tope_Tedela#External_linksWikipídiya: Toyin Abrahamhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_AbrahamToyin Abraham Ajeyemi (Ma bi Olutoyin Aimakhu; ojo ekelu ochu ekela odo 1982). filmu ya che ojane NigeriaUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#UkolonwuFilmu ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#Filmu_ki_cheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#ReferencesWikipídiya: Toyin Rajihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji| hair_color = BrownMiss Universe 1995https://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#Miss_Universe_1995Miss World 1995https://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#Miss_World_1995Personal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#Personal_lifeSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#Linki_ododaWikipídiya: Tunde Ogbehahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tunde_OgbehaMa bi Jonathan Tunde Ogbeha ochu ekela nolu ejodudu odo 1947 ukolo ki ya che chi ukolo ijabe ojane Nigeria, i la nwo chi gobinor soja ki chi ukolo efewo Akwa Ibom State manyi Bendel State eko ki General Ibrahim Babangida (1985–1993) chi aboji Nigeria. Alu ki democracy wi ojane Nigeria ma fu chi dago ki senator e Kogi West eyi Kogi State gwi ochu ekelu odo 1999 ati ochu ekelu odo 2007.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tunde_Ogbeha#AbakwaneReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tunde_Ogbeha#ReferencesWikipídiya: Twins Seven Sevenhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Twins_Seven_SevenTwins Seven Seven, màbi Omoba Taiwo Olaniyi Oyewale-Toyeje Oyelale Osuntoki (màbi efu ochu èkètà nolu mètà efu òdò 1944 ti efu ochu èkèfà nolu 16 efu òdò 2011) ilà chòmà Nigerian painter, sculptor kpài musician. Ìlà nwò chi itinerant singer kpài tàki chànè ukòlò Eli ekò artist, oko uche òkòlò nwu eju ododu là chi efu òdò 1964 ki che Mbari Mbayo workshop kumà che efu Ulli Beier kpài Georgina Beier efu Osogbo.àkwàrà unyi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Twins_Seven_Seven#àkwàrà_unyi_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Twins_Seven_Seven#ReferencesWikipídiya: Türker Armanerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrker_ArmanerTürker Armaner( Ku ma bi ọjọ ẹkebie efu Ochu ẹkẹlẹ, efu ọdọ 1968 yi Istanbul) chi akọtakada ki defu ewo Istanbul, philosopher, kpai translator.I ch'ukọchẹ universitie yi Hacettepe, Boğaziçi, kpai Bergen ọgba ta ki chi PhD degree ñwu efu ọdọ 2002 yi Paris 8 University (Saint Denis)WorldCat item entry with a thesis "Le concept de l'Etat politique chez Fichte".Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrker_Armaner#ReferencesWikipídiya: Ukumhttps://igl.wikipedia.org/wiki/UkumUkum chi Local Government Area yi Benue State, Nigeria. Ki nẹ anẹ 1,514 í míllí mé (585 sq mi) kpai uwewe amonẹ ñwu chi 216,930 dabi alu ki ekaluka ọdọ 2006 ka.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukum#ReferencesWikipídiya: Umar Namadhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_NamadUmar Namadi (ma bi efu ochu ẹkẹlẹ efu ọdọ 1963) chi Nigerian accountant kpai politician ki chi governor Jigawa State. He served as the deputy governor of Jigawa State kwefu ochu ẹkẹlu efu ọdọ 2019 kpai Ochu ẹkẹlu efu ọdọ 2023.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_Namad#AbakwaneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_Namad#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_Namad#ReferencesWikipídiya: University of Abujahttps://igl.wikipedia.org/wiki/University_of_AbujaThe University of Abuja chi tertiary institution ki di ẹfí ewo Abuja ugbẹta Nigerian , Abuja. Efu óchu efu ódò 1988 onwu ma du da go (under Decree No.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/University_of_Abuja#ReferencesWikipídiya: Ushongohttps://igl.wikipedia.org/wiki/UshongoUshongo chi Local Government Area yi Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Lessel, Ushongo Lócàl gometí ki dí Benue State.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ushongo#ReferencesWikipídiya: Usman Oyibe Jibrinhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_Oyibe_JibrinUsman Oyibe Jibrin, (màbi efu ochu èkèlà nolu 16 efu òdò 1959) ilà chòmà Nigerian Navy vice admiral ènè 21st efuChief of the Naval Staff. tàkumà di unyà ei Chief of the Naval Staff, he was the Chief of Logistics kpài Director eiTraining, Defence Headquarters Abuja nwu.àbàkwéne ilè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_Oyibe_Jibrin#àbàkwéne_ilè_nwuUche ei Navalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_Oyibe_Jibrin#Uche_ei_NavalAwards and decorationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_Oyibe_Jibrin#Awards_and_decorationsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_Oyibe_Jibrin#ReferencesWikipídiya: Usman ododohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_ododoAhmed Usman Ododo (kumà bi efu ochu èkeji nolu mebie efu òdò1982) I là chòmà Nigerian ei ki che àķàlukà òkò kpài àchìjàbe ki là chi governor-elect of Kogi State. ilà defu ujò All Progressives Congress.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Usman_ododo#ReferencesWikipídiya: Utugwang Irungene Afrikehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Utugwang_Irungene_AfrikePutukwam (Utugwang-Irungene-Afrike) ī chí ye í Bendi language kí de'fu Obudu LGA, Cross River State, Nigeria.Dialectshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Utugwang_Irungene_Afrike#DialectsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Utugwang_Irungene_Afrike#ReferencesWikipídiya: Valery Afanassievhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Valery_AfanassievValery Afanassiev ( Valerij Pavlovič Afanasiev; ma bi efu óchu ékéjo nolu ekela efu ódò 1947, Valery chi Russian pianst writer kpamani conductor i chéOlahihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Valery_Afanassiev#OlahiUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Valery_Afanassiev#UkoloLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Valery_Afanassiev#Linki_ododaWikipídiya: Vandeikyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vandeikya== Vandeikya ==Vandeikyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vandeikya#VandeikyaAdi'ko eñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vandeikya#Adi'ko_eñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vandeikya#ReferencesWikipídiya: Vectorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/VectorVector most often refers to:Mathematics and physicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Mathematics_and_physicsMolecular biologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Molecular_biologyComputer sciencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Computer_scienceTransportationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#TransportationVehicleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#VehiclesAircrafthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#AircraftNautical vesselshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Nautical_vesselsAutomotive vehicleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Automotive_vehiclesOther transportationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Other_transportationEntertainmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#EntertainmentCharacters and fictional elementshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Characters_and_fictional_elementsGameshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#GamesMusichttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#MusicLiteraturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#LiteratureBusinesshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#BusinessOther useshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#Other_usesSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Vector#See_alsoWikipídiya: Weird MChttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC| birth_place = EnglandUchane íle -nwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#Uchane_íle_-nwÍchanaa elí ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#Íchanaa_elí_ñw1990-1996: Early careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#1990-1996:_Early_career1997: Simply Weirdhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#1997:_Simply_Weird2006: After the Stormhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#2006:_After_the_StormOther workhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#Other_workAward and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#Award_and_nominationsNominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#NominationsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weird_MC#ReferencesWikipídiya: Weruche Opiahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weruche_OpiaReanne Weruche Opia (Ma bí efu ochù ékéle nolu ojo ékégwaka efu ódò 1987) Ojene amanefu Britain kpaí Niajeria I kwò, í ífímù o nwi ya ché, I la no te enwu gé. I ñwu ni ugbo kù ma từ ukpo kù ma doJesus úkpó Junkie .Àbàkwéne Kpaí Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weruche_Opia#Àbàkwéne_Kpaí_Unyi_UkocheUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weruche_Opia#UkólòReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Weruche_Opia#ReferencesWikipídiya: White carrotshttps://igl.wikipedia.org/wiki/White_carrotsMache neke d'icarotu efufu ki:D'eju gemi gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/White_carrots#D'eju_gemi_geWikipídiya: Wilfred Chikpa Anagbehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_AnagbeWilfred Chikpa Anagbe (ku ma bi efu ọdọ 1965) chi Nigerian prelate yi Catholic Church Nigeria, kia ch'ukọlọ uña bishop yi Diocese of Makurdi. Ma du dago uña coadjutor bishop yi Makurdi efu ọdọ 2014,https://peoplepill.Ukwu am'agbola-ọjọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_Anagbe#Ukwu_am'agbola-ọjọReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_Anagbe#ReferencesWikipídiya: Wilfred Chikpa Anagbeehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_AnagbeeWilfred Chikpa Anagbe (ma bí efu ódò 1965) í che Naijerya prelate efu yé í aladí catolic , í chukọlọ ye í attama ogijo efu yé Diocese of Makurdi. Ma chi oñwu coadjutor bishop efu Makurdi efu ódò 2014, kpaí í gbagwu tí offící yé attama ogijo efu ódò 2015.Persecution of Christianshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_Anagbee#Persecution_of_ChristiansReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wilfred_Chikpa_Anagbee#ReferencesWikipídiya: William Amove Avenyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/William_Amove_AvenyaWilliam Avenya (ma bí efu óchu ékéfa nolu ogwu nyo kàà ēfu ódò 1955) íchí tattama yé Naijerya efu ye aladí catolic, ene kí chí attama ogijo ye diocese of Gboko, Nigeria. Avenya í chí ene ejuodudu efu ama attama ogijo kwí ẹgba Ku ma nyí ugbẹta efu óchu ekegwaejí nolu nyo ògwu nyo mele efu ódò 2012.àbàkwéne ñwu kpai úkoche ótakada kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/William_Amove_Avenya#àbàkwéne_ñwu_kpai_úkoche_ótakada_kí_cheÚché olaòjohttps://igl.wikipedia.org/wiki/William_Amove_Avenya#Úché_olaòjoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/William_Amove_Avenya#ReferencesWikipídiya: WizzyProhttps://igl.wikipedia.org/wiki/WizzyProNifu Haruna, odu yàngà nwu chi stage name WizzyPro ilà chòmà Nigerian record producer kpài sound engineer. odu òdà kilà che ki àmonè mònò chi "Emergency", màlà WizzyPro chi dàgo todu kiche producer ei Patoranking's odu òkòlò eju odudu kilà chenwu chi "Alubarika" owu là jènwu àmonè mo nyòyò i.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/WizzyPro#ReferencesWikipídiya: Women's Warhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_WarUja ki abo onobule Aba ja chi odo 1929 (Igbo: Ogu Umunwanyi; Ibibio: Ekong Iban) was a period of unrest in colonial Nigeria over November 1929. Eko ku ma ji uja le ji eko ki abo bule ku ma gwi Bende District, Umuahia manyi ojane ami Igbo wewe loti ojane Oloko na ka nwi ami Warrant Chiefs, ojane omo ka ki ni ma je n todu ku ma ku ma ma je di u nwa wi abobule efi govermenti abobule ki dama ku ma ka ki ni ma je ni gwi ethic group mefa six (Igbo, Ibibio, Andoni, Ogoni, Efik, manyi Ijaw).History of women organizing in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#History_of_women_organizing_in_NigeriaEvents and causeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Events_and_causesOlokohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#OlokoThe Oloko Triohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#The_Oloko_TrioThe legacy of Nwanyeruwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#The_legacy_of_NwanyeruwaMadam Mary Okeziehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Madam_Mary_OkezieOther major figureshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Other_major_figuresMeans of protest/protest strategieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Means_of_protest/protest_strategiesAba commission of enquiryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Aba_commission_of_enquiryResultshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#ResultsName discrepancyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Name_discrepancySee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#ReferencesFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Women%27s_War#Further_readingWikipídiya: World health organisationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/World_health_organisationWorld Health Organization (WHO) chi oji ukolo ka chi chi ogbagaga ẹyi abo United Nations, oji ukolo WHO chi ohi ukolo ki kwo nyi international public health. Ugbo ki headquarter nwu de chi oji ewo Geneva, Switzerland.Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/World_health_organisation#Ola_IgbeleReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/World_health_organisation#ReferencesWikipídiya: Wukarihttps://igl.wikipedia.org/wiki/WukariWukari chí Local Government Area efí ewo Taraba State, Nigeria. Efí ewo ki chi aboji chi Wukaki ki dí ejona A4 highway.Efí ewọ Wukarihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#Efí_ewọ_WukariAFUhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#AFUUnyí Ukochęhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#Unyí_UkochęUnyi ukọchę utogbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#Unyi_ukọchę_utogbaAmi unyí ukoche èdo megwejí kí dí Wukarihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#Ami_unyí_ukoche_èdo_megwejí_kí_dí_WukariReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wukari#ReferencesWikipídiya: Wuraola Esanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wuraola_EsanChief Wuraola Adepeju Esan (1909–1985) í chí àkone eñwu Nigerian , feminist kpaí íje-be . Í che né kí che dama ko la ije íbe amí ye traditional aristocrat lugbo úché éja adabí ye iyalode ye Ibadan.Biographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wuraola_Esan#BiographyEarly life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wuraola_Esan#Early_life_and_educationPolitical careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wuraola_Esan#Political_careerReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wuraola_Esan#ReferencesWikipídiya: X-Menhttps://igl.wikipedia.org/wiki/X-MenX-Men. Wolverine.Wikipídiya: Yagba Easthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yagba_EastYagba East chi Local Government Area ki di ẹfu Kogi State, Nigeria. Headquarter nwu di efù ewó Isanlu ojí A123 highway, kpamani ì chè gba nyọ'wọ kpaì Okun people.Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yagba_East#ReferenceWikipídiya: Yagba Westhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yagba_WestYagba West chi Local Government Area ka ki di ẹfu Kogi State, Nigeria, ẹju ọwọ west ẹyi state le adjoining Kwara State. headquarters nwu di efù ewó Odo Ere.Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yagba_West#ReferenceWikipídiya: Yahaya Bellohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_BelloYahaya Adoza Bello ma bi ẹgba ko’chu ẹkẹfa nolu ọjọ mẹgwẹjọ efu ọdọ 1975 Bello chi añyaja kpai arule uja-ibe i che ojanẹ Nijiria. I la chi agboji Kogi State kwefu ọdọ 2016.Abakwanẹ ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Bello#Abakwanẹ_ñwu_kpai_UkọchẹUkọlọ Uja-ibehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Bello#Ukọlọ_Uja-ibeMajor achievements in officehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Bello#Major_achievements_in_officeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Bello#ReferencesWikipídiya: Yemi Osibajohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_OsibajoOluyemi Oluleke Osinbajo (kuma bi ọjọ kí ejọ ,efu ochu March ọdọ 1957). Osinbajo chí ukolo ene oda í che ojane Nigerian, i la nwo chi professor, kpamani ya nwo chi ukolo Ijabe ke.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Osibajo#ReferencesWikipídiya: Yemi Shodimuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_ShodimuYemi Shodimu ,mi bi éfu óchu ejuodudu nolu ogwu nyo ke méla efu ódò 1960, ichi achí dràmá alí íyají , manyu í ya chene kíya akóla oji tv kpaí ene kíya dí ífímu ña àmone gé.https://en.Àbàkwéne kwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#Àbàkwéne_kwuÚkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#ÚkoloFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#FilmuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#ReferencesWikipídiya: Yobehttps://igl.wikipedia.org/wiki/YobeYobe state chi state ka ki d’ẹfu Ami state ogwu egwa nyo mèfa ki d‘efu northeastern state ki do ojane Nigeria. Ma chone state Yobe, ẹgba k’òchu ēkejo nolu ogwun yo mebie efu odo 1991.Anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#AneAfuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#AfuInabalihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#InabaliLocal Governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#Local_GovernmentiOkohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#OkoIchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#IchiIchi Kpai LGAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#Ichi_Kpai_LGAUnyi UkocheEducationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#Unyi_UkocheEducationOJohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#OJoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yobe#ReferencesWikipídiya: Yohanna Madakihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_MadakiBarrister (Colonel) Yohanna Anteyan Madaki (1941–2006) í chí gòminar ye í was Gongola State akubí kpaí ye í ẹgba kí Benue State, Nigeria ẹgba kí chí ama‘gimí dojí ofa oñwu chi‘ko kí eneowoja Ibrahim BabangidaÀbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_Madaki#Àbàkwéne_ñwuAgimí igọbina.https://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_Madaki#Agimí_igọbina.Efu amí chanwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_Madaki#Efu_amí_chanwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_Madaki#ReferencesWikipídiya: Yohanna madakihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_madakiBarrister (Colonel) Yohanna Anteyan Madaki ( ọdọ 1941 tefu ọdọ 2006) chi Governor yi Gongola State ki cgi Benue State iko lẹ, Nigeria ẹgba ẹrida ajimi General Ibrahim Babangida.Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_madaki#ỌhialaAgboji Am'ajimihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_madaki#Agboji_Am'ajimiUkọlọ ki che Anubi lẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_madaki#Ukọlọ_ki_che_Anubi_lẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yohanna_madaki#ReferencesWikipídiya: Yul Edochiehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_EdochieYul Chibuike Daniel Edochie ojilé odu ka amone a dó chí Yul Edochie ma bi égba k'òchu ejodudu nolu ojo ekebíe efu odo 1982 https://web.archive.Óhíla íle ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#Óhíla_íle_ñwuEñwu ki ya chàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#Eñwu_ki_ya_chàOla íjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#Ola_íjabeFilmuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#FilmuTVhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#TVReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yul_Edochie#ReferencesWikipídiya: Yvonne Orjihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yvonne_OrjiYvonne Anuli Orji https://biographyscoop.com/yvonne-orji/ (Mà bi efu ochu èke'gweji nolu meji efu òdò 1983) òmà onobulè ki là chuķòlò ífímu eì- Nigeria kpài ànè àmenefu i che.ilè kpài ukòlòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Orji#ilè_kpài_ukòlòAbune amonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Orji#Abune_amoneReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Orji#ReferencesWikipídiya: Zack Orjihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zack_OrjiZachee Ama Orji, ma bí efu óchu èkégwa nolu ojo ogwu egwa egwa efu ódò 1960 uķòlò ífimu ya ché ojànè Nigeria, ejuwe, kpài á chi fimuhttps://www.kemifilani.Òhàila àbàkwànè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zack_Orji#Òhàila_àbàkwànè_nwuFilmographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zack_Orji#FilmographyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zack_Orji#ReferencesWikipídiya: Zainab Abubakar Almanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abubakar_AlmanZainab Abubakar Alman ì chêne ka efu abo úkolo yí gometí ku ma chí Gombe State uyí abo ya Assembly kpai Director General,ye abobule kpai Social Development (ARC-P), kÍ ya chí ukolo kpai Muhammad Inuwa Yahaya administration akwubi le.Àbàkwéne nwu kpai ùkòché nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abubakar_Alman#Àbàkwéne_nwu_kpai_ùkòché_nwuUkolo nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abubakar_Alman#Ukolo_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abubakar_Alman#ReferencesWikipídiya: Zamfara Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_StateZamfara, chi state ka ki dẹ ojanẹ northwestern Nigeria. Ugbo ki chi ugwẹta alumeji Zamfara chi Gusau, ẹnẹ ki chi agboji ẹnẹ utọgba zamfara chi Dauda Lawal.Inabalihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#InabaliLocal Governmentihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#Local_GovernmentiAmonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#AmoneIchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#IchiOKOhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#OKOUnyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#Unyi_UkocheUnyi Ogwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#Unyi_OgwuAmone Ogbogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#Amone_OgbogagaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zamfara_State#ReferencesWikipídiya: Zayn Africahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zayn_AfricaAbdulmajid Aliyu (Ma bí ojo ejodudu ochù ékéfa ódò 1994) known professionally as Zayn Africa, is a Nigerian singer, songwriter and record producer.Àbàkwéne íleñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zayn_Africa#Àbàkwéne_íleñwAmi Eli ki kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zayn_Africa#Ami_Eli_ki_koReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zayn_Africa#ReferencesWikipídiya: Zlatanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/ZlatanOmoniyi Temidayo Raphael Ma bi égba k'òchu ékégwéjì nolu ojo ékégwéla efu odo 1994, Ódù kí amone mó nyo’yo chi Zlatan Ibile, eli ya kò ojane Niajeria.. Zlatan ní Zanku records.Àbàkwéne Kpaí Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#Àbàkwéne_Kpaí_UkólòZanku Recordshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#Zanku_RecordsUnyi ùgàéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#Unyi_ùgàéENDSARShttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#ENDSARSAmí élí kí kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#Amí_élí_kí_koStudio Abomuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#Studio_AbomuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zlatan#ReferencesWikipídiya: Zorohttps://igl.wikipedia.org/wiki/ZoroOwoh Chimaobi Chrismathner Ma bí ẹgba kochù ékéta nolu ojo ogwu efu ódò 1990 ódù élí kí amone mò chí Zoro gba kí Zoro Swagbag, ojane Niajeria ya kélí, í ya rap ichi Igbo.Ódù amí élí kí kòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zoro#Ódù_amí_élí_kí_kòReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zoro#ReferencesWikipídiya: Zulu Sofolahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_SofolaNwazuluwa Onuekwuke "Zulu" Sofola (efu óchu ékéfa nolu ogwu nyo mejí efu ódò 1935 lo tí efu óchu ekéla nolu melu efu ódò 1995)Biography , ′Zulu Sofola official website. chí ẹgba ejuodudu ku ma du kpogo kí chí omí onubule Nigerian kí ko otakíd íya kpayí dírama "Nigeria's female writers have arrived" , Sun newspaper (Nigeria), 11 December 2005.àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#àbàkwéne_ñwuenwu chana-nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#enwu_chana-nwuAmenwu kí néhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#Amenwu_kí_néSelected workshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#Selected_worksFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#Further_readingReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zulu_Sofola#Linki_ododaWikipídiya: Bayelsahttps://igl.wikipedia.org/wiki/BayelsaBayelsa chi stati ka dí efusouth south Nigeria, i la di agbade Niger Delta. Location, Facts, & Population|url=https://www.Inabalihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#InabaliEconomihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#EconomiAnehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#AneUche ku ma lohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Uche_ku_ma_loichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#ichiAmone Ogbogaga ki di Bayelsahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Amone_Ogbogaga_ki_di_BayelsaUnyi ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Unyi_ukocheLocal Government Areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Local_Government_AreasIjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#IjabeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#ReferencesLinki Ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bayelsa#Linki_OdodaWikipídiya: Abdulaziz Usmanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulaziz_UsmanAbdulaziz Usman Tarabu (Ku ma bi ọjọ ejodudu Ochu ejodudu efu ọdọ 1962) chi senator Nigeria ki dago Koji abo People's Democratic Party (PDP) efu ewo Jigawa State. I mu dẹnẹ ka efu Nigerian Senate efu ọdọ 2007.Àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulaziz_Usman#Àbàkwéne_ñwuUkólò Senatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulaziz_Usman#Ukólò_SenateReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulaziz_Usman#ReferencesWikipídiya: Abdullahi Ibrahim Alihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Ibrahim_AliAbdullahi Ibrahim Ali Halims Ma bi odo 1964) ukolo ki ya che chi ukolo ijabe ojane Nigeria Addullahi chi ene ki koji abo Ankpa/Omala/Olamaboro unyi ugbo ku ma koji amone ne, eko ku ma ji ijabe nwu ti unwa le chi odo 2019. Abdullahi nwo chi aboji commiti Steeli.Ukolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Ibrahim_Ali#Ukolo_IjabeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Ibrahim_Ali#ReferencesWikipídiya: Abdullahi Shellenghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_ShellengAbdullahi Shelleng (efu óchu ejuodudu nolu ogwu efu ódo 1942 oñwu ma bí ) onwu chí agimì ejodudu kí chi kominar yé Benue State, Nigeria kwí ẹgba óchu ékéji nolu méte efu ódò 1976 tí efu óchu ékébié efu ódò 1978 ëgbe kí che amí agimì achoda ownu chegba kí eneamone kpakpoo kwu ojí òfà onwu chêne ukpahu Olusegun Obasanjo, ubi kí Benue State lía mu gbéru ígbele yéBenue-Plateau State.Ọhiala kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Shelleng#Ọhiala_kpai_UkọchẹUkọlọ Ami Ajimihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Shelleng#Ukọlọ_Ami_AjimiGobinor Benue Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Shelleng#Gobinor_Benue_StateUkọlọ Anubihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Shelleng#Ukọlọ_AnubiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Shelleng#ReferencesWikipídiya: Abdullahi Sulehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_SuleAbdullahi Audu Sule, Ma bi égba kochu ékégweji nolù ogwu nyó méfa efu ódó 1959. ukóló ki ya che chi enjiniya, ukóló aja kpai ijabe.Àbákwâne Kpai Uyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule#Àbákwâne_Kpai_Uyi_UkocheÚKÒLÓhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule#ÚKÒLÓÍjabéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule#ÍjabéReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule#ReferencesWikipídiya: Abdulmumini Hassan Rafindadihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulmumini_Hassan_RafindadiAbdulmumini Hassan Rafindadi (màbi òjò kochu eju ododu nolu mègwèlu efuvòdò1957) ilà chòmà Nigerian professor ei pathology, educational administrator, kpài pioneer vice chancellor ei Federal University, Lokoja, located in Lokoja, Kogi State, Nigeria.àbàkŵànè ilè nwu kpài chekpulu ki lehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulmumini_Hassan_Rafindadi#àbàkŵànè_ilè_nwu_kpài_chekpulu_ki_leUche ilèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulmumini_Hassan_Rafindadi#Uche_ilèReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abdulmumini_Hassan_Rafindadi#ReferencesWikipídiya: Amarachihttps://igl.wikipedia.org/wiki/AmarachiAmarachi Uyanne Ma bí efu ochu ékebie nolu megwebie efódò 2004, odu ka‘moné mó nyónyó chí Amarachi, ojané najeriya . Eli imótó tineja ya kó, íla ñwo tido manyu kpaí violinist.Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amarachi#ÀbàkwéneUkochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amarachi#UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amarachi#UkoloEli kí kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amarachi#Eli_kí_koReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amarachi#ReferencesWikipídiya: Ameh Ebutehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ameh_EbuteAmeh Ebute kubma bi ọjọ 16 May 1946) chi Nigerian lawyer kpai politician ki chukọlọ eyi 6th President of the Nigerian Senate ẹgba ukpoji Third Republic.Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ameh_Ebute#ReferenceWikipídiya: Amina Lawalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_LawalAmina Lawal Kurami (ma bì efu ódò 1972) í che oma onubule efu Nigerian ku ma kajo-ñw tú kwu ku ma stoning Todu kí chí adultery kpaí í ñ ya anyʼefu oma ododa ye í wedlock. Ma kajo udu Lawal tí oná ye í Ọlọda amí ye íIslamic Sharia unyí -ajo efu Funtua, efu Ukpale state éí Katsina,efu Nigeria, ojo kochu ẹkẹta nolu ogwu nyo mejí efu ódò , 2002.Ola olawnuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Ola_olawnuOkoo atí Ako kpaí ulatanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Okoo_atí_Ako_kpaí_ulataneReactionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#ReactionsIn popular culturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#In_popular_cultureSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#See_alsoNoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#NotesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Linki_ododaWikipídiya: Aminu Isa Kontagorahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aminu_Isa_KontagoraAminu Isa Kontagora (ma bí efu óchu ekélé nolu ogwu efu ódò 1956 – tí efu óchu ejuodudu nolu megwa efu ódò 2021) í chí ene kàà ēfu amí achí ja íbe efu Naijerya,ene kí chí igọbina ye í Benue State, Nigeria, kwí óchu ékéjo efu ódò 1996 lo tí efu óchu ékéjo efu ódò 1998 adi‘ko kí chí ama agímí achí òfà onwu chí ẹgba yé ene amone kpakpoo Sani Abacha, abale í chí igọbina ye í Kano State kwí ẹgba ochù ekéla efu ódò 1998 lo tí efu óchu ékélu efu ódò 1999 ẹgba kí transitional regime yé General Abdulsalami Abubakar,í mu òfà igọbina du hadoba ñwu ene ojima ku ma chí dago kí chí agbojí ye í Kano state ki chí Rabiu Musa Kwankwaso ojo kochù ékélu nolu ogwu nyo mela efu ódò 1999.Àbàkwéne ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aminu_Isa_Kontagora#Àbàkwéne_ñwuUkwu ñwhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aminu_Isa_Kontagora#Ukwu_ñwReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aminu_Isa_Kontagora#ReferencesWikipídiya: Amobi Ogahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amobi_OgahAmobi Godwin Ogah chi ajuja Ibe kpai añyaja efu Nigeria. Ma fu chi tẹfu etẹgwu National Assembly ọjọ k'òchu ekeji nolu ogwu ñyọwọ melu efu Ọdọ 2023 uyi amakoji efu ijabẹ ki da go Koji abo ojanẹ ewo Isiuakwato/Umunneochi federal yi Abia state ñwu abo ujọ Labour Party, LP.Ukọlọ ku onwu Cha che chi Uja-ibe cheñwu ki achehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amobi_Ogah#Ukọlọ_ku_onwu_Cha_che_chi_Uja-ibe_cheñwu_ki_acheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Amobi_Ogah#ReferencesWikipídiya: David Solwayhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_SolwayMa bi David Solway ochu ekegweji nolu mi ejo odo 1941, canada i gwo otakada ya go, ya nwo ki otakada lugbo one ule geOlahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Solway#Olahi_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Solway#ReferencesSourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Solway#SourcesWikipídiya: Dayo Okeniyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dayo_Okeniyi̼̺Oladayo A. Okeniyi (Ma bí efu ochù ékéfa nolu ojo ékégwélé efu ódò 1988) īya chí ífímú amí Nigerian kpaí ya amenefu American ya actí ,http://www.Olahi ñwù kpaí Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dayo_Okeniyi#Olahi_ñwù_kpaí_UkólòReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dayo_Okeniyi#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dayo_Okeniyi#Linki_ododaWikipídiya: Deborah Omalehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_OmaleDeborah Omale ku ma bi ọjọ kochu ẹkẹfa nolu ogwu ñyọwọ mẹla efu ọdọ 1981, Ọla ọjọ ya ka churchi mañyi oji TV. Deborah chi agboji ami pastor uñyi ọlọjọ ọwọ ọjọ ọmẹmẹlẹ.Ọlayi Ñwu Kpai Ukọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_Omale#Ọlayi_Ñwu_Kpai_UkọlọÑyo umajahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_Omale#Ñyo_umajaURỌMẸhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_Omale#URỌMẸOlahi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_Omale#Olahi_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deborah_Omale#ReferencesWikipídiya: Dede One Dayhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dede_One_DayDede One Day ( ódù ñwu kí Attah ñwu kpaí iyé ñwu du ñwu chi Peter Onwuzurike Onyehidelam; í kwù ojo éké gwélé ochù ékégwéji ódò 2015) ójàné Nigerianí kwo, , í la‘chihi àmone, anyí, îya ñwo chí ífílmù anyí ge.http://www.Olahi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dede_One_Day#Olahi_ñwuUkwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dede_One_Day#UkwuFílmùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dede_One_Day#FílmùReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dede_One_Day#ReferencesWikipídiya: Deeper Life Bible Church shootinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shootingefu èkèjò nolu mebie efu òdò 2012, tàki ogu àkpà chànè0 jà mi àbo Deeper Life, kpài evangelical Christian church ki mèri Okene efu Nigeria's central Kogi State. àmonè mètè wà tàkpàlà tàki màfu onè mgwèlà kpà kpài ènè utògbà àkà òjò church.ètè nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shooting#ètè_nwuàkpàlà etàhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shooting#àkpàlà_etààkpàlà età efu churchhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shooting#àkpàlà_età_efu_churchàkpàlà età efu mosquehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shooting#àkpàlà_età_efu_mosqueReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Deeper_Life_Bible_Church_shooting#ReferencesWikipídiya: Dekinahttps://igl.wikipedia.org/wiki/DekinaDekina chi local government area efu Kogi State, Nigeria. Ìlà chi headquarters ei Dekina, oji A233 highway ki di alumeji Nigeria ejowo .eko òlòji kpài eko uwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dekina#eko_òlòji_kpài_eko_uwoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dekina#ReferencesWikipídiya: Dele Odulehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_OduleDele che oma ku bí efu ochù ekegwaka nolu ogwun nyo métà efu ódò 1961, Dele chi ìfimù ya actí ojane Nigerian ya ño chone īfimu ge.https://dailypost.Abakwane kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Abakwane_kpaí_UkocheUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#UkólòAmí ífímù kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Amí_ífímù_kí_chéAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Awards_and_nominationsNwo Gihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Nwo_GiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#External_linksWikipídiya: George Akumehttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_AkumeGeorge Akume ( ma bí efu óchu ekegweji nolu ogwu nyo mebie efu ódò 1953) í chene kía chí úja -íbe efu Naijerya oñwu che eke kí ogwu nyo kàà abjoí efu Secretary to the Government of the Federation, ene kí dí ofa kí de'wn chí ene ejuodudu kia aduoda efu Naijerya owñ che agboí abó Naijerya kpakpoo ódù ñw chí Bola Tinubu. onwu ma du eña ene kia chukolo ye í mínístrí ye úkolo ye okpuu kpaí ene kía dí agbadé gomentí ẹgba Muhammadu Buhari kwí ódo 2019 tí odo 2023.Àbàkwéne olaí kpaí ótakada kí chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#Àbàkwéne_olaí_kpaí_ótakada_kí_cheÍle enwu íja ìbehttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#Íle_enwu_íja_ìbeCareer in state governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#Career_in_state_governmentCareer in national governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#Career_in_national_governmentSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/George_Akume#ReferencesWikipídiya: Gillian chanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gillian_chanGillian Chan ma bi efu ọdọ 1954 chi Canadian children's author ki dẹ efí ewo Dundas, Ontario.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gillian_chan#ReferencesWikipídiya: Gishiri cuttinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gishiri_cuttingGishiri abekí gishiri cutting í Cha dabí eñwu kí chí female genital mutilation enwu kí Cha gbeju ache, chíye kí lugbo enwu-amí akachí ofulaní ye í Ukpale Nigeria kpaí Opata Niger. Ye kí oná‘labo-nw chí eñwu oguchekpo ma kedono akoche todu ku ma du fa‘mone oko ye í gynecologic ailments, àmàà ma ní amí a scientific basis ye kí deí chí oná okpa -nwu ku ma leí , kpai ku ma adeju góó pseudoscience.Etymologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gishiri_cutting#EtymologyOj'ona kpayí eju ekpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gishiri_cutting#Oj'ona_kpayí_eju_ekpaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gishiri_cutting#ReferencesWikipídiya: Godwin Obasekihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_ObasekiGodwin Nogheghase Obaseki ma bi ẹgba kochù ékefa nolu Ọjọ ejodudu efu ọdọ 1957 chi arule Uja Ibe Nigeria kpai Añyaja ó ñwu Chi Governor abo Edo State abajọi. Oñwu chẹnẹ eju odudu Ku ma dọ dago ki Che governor edujọ abo All Progressive Congress (APC) efu ọdọ 2016 ọmọ lẹ I du Mr.Àbàkwéne kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#Àbàkwéne_kpai_UkocheOlayi Ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#Olayi_ÑwuGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#Referenceslinki Ododohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#linki_OdodoWikipídiya: Godwin Ogbagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_OgbagaGodwin Ogbaga chi Nigerian ene íja íbe kpamani Seasoned administrator iko akwubi í chi Minister ye State yí Power manwu Steel ẹgba ukọlọ ye Maj. Gen Abdulsalami AbubakarAbakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Ogbaga#AbakwaneCabinet Abubakarhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Ogbaga#Cabinet_AbubakarAbekibohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Ogbaga#AbekiboReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Godwin_Ogbaga#ReferencesWikipídiya: Living Faith Church Worldwidehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_WorldwideLiving Faith Church Worldwide ku ma nwọ do kakini Winners' Chapel kí chí uyi abo olajo ku ma du‘kola ójó ta áíkoya kpaí édukpogo tí ojané íleí chakaduù. Ku ugbate nwu di Ota, ojiane Naijerya .Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#HistoryFaith Tabernaclehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#Faith_TabernacleOrganizationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#OrganizationDominion Publishing Househttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#Dominion_Publishing_HouseBeliefshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#BeliefsEducationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#EducationUnited Kingdomhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#United_KingdomShilohhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#ShilohSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Living_Faith_Church_Worldwide#External_linksWikipídiya: Liz Bensonhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_BensonElizabeth 'Liz' Benson Ma bí ẹgba kochù ekele nolu ojo ékélu efu ódò 1966 íFímù ya ché ojane Niajeria,í la kolà ojí TV.Àbàkwéne Manyí Unyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Àbàkwéne_Manyí_Unyi_UkocheUkolonwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#UkolonwuÉdabí wí Nollywood tohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Édabí_wí_Nollywood_toÓlayenwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#ÓlayenwuFílmù kí chéhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Fílmù_kí_chéReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Linki_ododaWikipídiya: Lloyd Burrusshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lloyd_BurrussLloyd Earl Burruss Jr. Ma bi efu ochu ekegwa, nolú ojo Ógwẹ́gwā ny’ẹ́yọ́ káà,efu ódò 1957, Ojanę amí enefu America í kwo, ballu ua to ir, abo ki ya ri ballu nwua chí Kansas City Chiefs kwí ódò 1981 atí ódò1991 efi National Football League (NFL).Linki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lloyd_Burruss#Linki_ododaWikipídiya: Logo, Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Logo,_NigeriaLogo chi Lócàl gometí ka dí efu Benue State, Nigeria. Ugwẹta ñwu dẹ efu ewo Ugba.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Logo,_Nigeria#ReferencesWikipídiya: Yakubu Osenihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yakubu_OseniYakubu Oseni (Ma bi efu ọdọ 1975) Ukọlọ ki ya che chi ukọlọ Uja-ibe, i la chi senator Nigeria abo ki ya koji ma chi abo abo ku ma di alumeji Kogi Ojane Nigeria. Eko ki ji ijabe chi odo 2019 eko ku ma chi ijabe ojane Nigeria ofe parti ki ji ijabe le chi APC.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Oseni#ReferencesWikipídiya: Yceehttps://igl.wikipedia.org/wiki/YceeOludemilade Martin Alejo Ma bí ẹgba kochù ejodudu ñolu ojo ogwun nyo mela efu ódò 1993, ódù ka amone mó nyo’yo chi Ycee. Élí Ycee a ko ójàné Niajeria.Abakwane Kpaí Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#Abakwane_Kpaí_UkocheUkólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#UkólòEli kí kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#Eli_kí_koAlbomuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#AlbomuEPshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#EPsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ycee#ReferencesWikipídiya: Yemi Ajibadehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_AjibadeYemi Ajibade ma bi ẹgba kochù ekebie nolu ogwu nyo méjo efu ódò 1929Africa Who's Who, London: Africa Journal Ltd, for Africa Books, 1981, p. 82.Àbàkwéne ñwu kpai ùkòché nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Ajibade#Àbàkwéne_ñwu_kpai_ùkòché_nwuÍchanée kpai ukólònwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Ajibade#Íchanée_kpai_ukólònwuÓla olahí ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Ajibade#Óla_olahí_ñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Ajibade#ReferencesWikipídiya: Abiahttps://igl.wikipedia.org/wiki/AbiaAbia State chi state ka, ki dẹ Ojanẹ Nigerian eju ọwọ South-East geopolitical zone efu Nigeria, ejuọwọ north kpai northeast eju owo Enugu kpai Ebonyi, ejuọwọ west ñwu chi Imo State dọmọ i. Cross River State di ọwọ east, Akwa Ibom State di ọwọ southeast, kpai Rivers State di ọwọ south.Ane Abiahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#Ane_AbiaỌhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#ỌhialaAbia state chi bi ami uñyi ukọchẹ, kpai ọna ọmẹmẹlẹ, acibiti ki chuñyi ogwu dọmọ kpai ameñwu ki di oji ñyọgba gẹ.https://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#Abia_state_chi_bi_ami_uñyi_ukọchẹ,_kpai_ọna_ọmẹmẹlẹ,_acibiti_ki_chuñyi_ogwu_dọmọ_kpai_ameñwu_ki_di_oji_ñyọgba_gẹ.Raw Materials k Abia Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#Raw_Materials_k_Abia_StateUyi Ukọchẹ utọgbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#Uyi_Ukọchẹ_utọgbaẸñwu Ulẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#Ẹñwu_UlẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia#ReferencesWikipídiya: Anambra Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anambra_StateAnambra State chi state ka ki di efí amí state ogwu meji nyo megwe‘fa ojane Nigerian , ki deju ọwọ southeastern region efu ojané Nigeria. state, Nigeria Britannica|url=https://www.britannica.com/place/Anambra|access-date=2022-03-12|website=www.britannica.com|language=en}} Ma fi State lẹ nyi ọjọ K’ochu ekejo nolu ogwu nyi ọwọ mebie efu ọdọ 1991. Anambra state dẹ agbade iba Delta State tẹ ọwọ west, Imo State tọwọ south, Enugu State teju ọwọ east kpai Kogi State teju ọwọ north .Anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anambra_State#AneOla Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anambra_State#Ola_IgbeleAmi Local governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anambra_State#Ami_Local_governmentReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anambra_State#ReferencesWikipídiya: Delta Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_StateDelta State chi state ka ki defu South-South geopolitical zon éfu Nigeria. Kodu ñwn wa ubi Niger Delta geographical region, Africa Britannica |url=https://www.Óla Ígbéléhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#Óla_ÍgbéléDemographicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#DemographicsAMi Govonor Delta Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#AMi_Govonor_Delta_StateLocal Governments/Kpai Ami onehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#Local_Governments/Kpai_Ami_oneUnyi ukoche utogba ki di ewo Deltahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#Unyi_ukoche_utogba_ki_di_ewo_DeltaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Delta_State#ReferencesWikipídiya: Gombe statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_stateGombe State oñwu chí state efí north eastern Nigeria, ki híoméa ti north kpaí northeast íba amí states yí Borno kpaí Yobe, yi south kpai íba Taraba State, tí southeast íba Adamawa State, kpaí west, íba Bauchi State. Gombe chu ugbẹta Ami gomati yi Gombe state, ma choné Gombe kwi efu etọ Bauchi State efu ochù ekegwe nolu kàa efu odó 1996.Inabalihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#InabaliEmirateshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#EmiratesLocal Government Areashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Local_Government_AreasIchihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#IchiAmi Ichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Ami_IchiUnyi Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Unyi_UkocheAmi One Ogbogagahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Ami_One_OgbogagaAmenwu Anehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Amenwu_AneAmi Tourist attractionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#Ami_Tourist_attractionsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gombe_state#ReferencesWikipídiya: Goodluck Jonathanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_JonathanGoodluck Ebele Azikiwe Jonathan Ma bi efu Ochu ẹkẹ gwaka efu ọdọ 1957 chi arule ìja Ibe ki ch'ukọlọ aboji adù odá chakaduù kpai ene ejuodudu efu Nigeria kwe efu ọdọ 2010 t’efu ọdọ 2015. Biography & Facts Britannica|url=https://www.britannica.com/biography/Goodluck-Jonathan|access-date=2023-06-03|website=www.britannica.com|language=en}} ì chukọlọ nwu ñyoyó agboji í adú oda efì ìjabe kó ogbagbo abo nejerya ko ọwọ dáme ku ma che efu odó 2015 oñwu kpaì Muhammadu Buhari,chi incumbent onwu che agboji ejodudu efu ohîíla Nigerian ki gba ẹdu ku ma du nwu ẹfu ijabẹ. Ọgba ta ki ch'ukọlọ arọne president yi Nigeria kwefu ọdọ 2007 tefu ọdọ 2010 ọgane administration ẹyi Umaru Musa Yar'Adua; Observer profile|url=http://www.theguardian.com/theobserver/2015/jan/18/president-nigeria-goodluck-jonathan-poor-boy-to-king-profile|access-date=2022-03-18|website=the Guardian|language=en}} kpai efu oil-rich Bayelsa State I chi governor kwefu ọdọ 2005 tefu �Àbàkwénehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#ÀbàkwéneOtakadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#OtakadaKa ki chi president Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Ka_ki_chi_president_NigeriaGovernorshiphttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#GovernorshipArone Presidenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Arone_PresidentPresidencyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#PresidencyOlayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Olayi_NwuAkwora unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Akwora_unyiHonourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#HonoursNational honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#National_honoursForeign honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Foreign_honoursOther honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Other_honoursGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#ReferencesFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Further_readingLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Linki_ododaWikipídiya: Yemi Aladehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_AladeYemi Eberechi Alade Ma bí efu óchu ékéta nolu ojo ékégwéta efu ódò 1989, ojane Niajeria I kwò. Yemi a ké élí Afropop, ya kélí tí efí Otakada, I la ñwo chí ífímù gé.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Alade#AbakwaneReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yemi_Alade#ReferencesWikipídiya: Japanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/JapanJapan Ódò Asia amone kù ma gbaluka kù ma ki Tokyo.Pages using the Kartographer extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipídiya: South Koreahttps://igl.wikipedia.org/wiki/South_KoreaSouth Korea (대한민국) Ódò Asia amone kù ma gbaluka kù ma ki Séoul.Pages using the Kartographer extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipídiya: Séoulhttps://igl.wikipedia.org/wiki/S%C3%A9oulSéoul (서울특별시) ché ñwu ké gbí é ñwu alù South Korea.Pages using the Kartographer extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipídiya: Wale Ojohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_OjoWale Ojo () chi ene ki ya chi filmu ojane Nigeria kpai British i che. Eko ki Wale chane chi filmu chi eko ki chi imojo .Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#Early_life_and_educationNew Nigeria Cinemahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#New_Nigeria_CinemaCareer performanceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#Career_performancesTV programshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#TV_programsFilmshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#FilmsTheatrehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#TheatreAwards and nominationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#Awards_and_nominationsSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wale_Ojo#Linki_ododaWikipídiya: Ayo Vincenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_VincentMa bi Ayodele Enitan Vincent ojo ekegewjo nolu mi eji odo 1980, Odu ki amone mo nwowo chi Ayo Vincent, Ayo chi eli olojo ya ko. Eko ki Ayo chane eli eko chi odo 20212, odu eli albomu nwu ki ko chi I Am Yours.Abakwane kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Abakwane_kpai_UkocheMusic careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Music_careerDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#DiscographyAlbumshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#AlbumsSelected singleshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Selected_singlesBibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#BibliographyAwardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#AwardsPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#Personal_lifeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ayo_Vincent#ReferencesWikipídiya: Junior popehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope| birth_place = Bamenda, CameroonÚchánẹ ìlẹ́ wñ kpaí úmahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#Úchánẹ_ìlẹ́_wñ_kpaí_úmaÌchane wnhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#Ìchane_wnaì ukwunwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#aì_ukwunwuSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Junior_pope#External_linksWikipídiya: Türkiyehttps://igl.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrkiyeTürkiye jẹ orilẹ-ede ti o wa ni agbegbe Asia ati Yuroopu.Wikipídiya: North Koreahttps://igl.wikipedia.org/wiki/North_KoreaNorth Korea (조선민주주의인민공화국) Ódò Asia amone kù ma gbaluka kù ma ki Pyongyang.Wikipídiya: Kim Jong-unhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kim_Jong-unKim Jong-un Ódò Asia (Pyongyang January 8, 1984, 김정은) Ódò Asia chi abo president ma ché North Korea.Wikipídiya: Pyongyanghttps://igl.wikipedia.org/wiki/PyongyangPyongyang (평양) ché ñwu ké gbí é ñwu alù North Korea.Wikipídiya: Korean language (한국어)https://igl.wikipedia.org/wiki/Korean_language_(%ED%95%9C%EA%B5%AD%EC%96%B4)Korean language (한국어) Ódò Asia language of South Korea (in Séoul) and North Korea (in Pyongyang).Wikipídiya: Bangkokhttps://igl.wikipedia.org/wiki/BangkokBangkok (กรุงเทพฯ) ché ñwu ké gbí é ñwu alù Thaildia Oriental (Thailand).Wikipídiya: Pusanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/PusanPusan (부산광역시) ché ñwu ké gbí é South Korea.Pages using the Kartographer extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipídiya: Australiahttps://igl.wikipedia.org/wiki/AustraliaAustralia ódò Oceania amone kù ma gbaluka kù ma ki Canberra.Pages using the Kartographer extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipídiya: Apa Ibe foto kpai itahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apa_Ibe_foto_kpai_ita==Ibe ejodudu==Ibe ejoduduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Apa_Ibe_foto_kpai_ita#Ibe_ejoduduAmi ítá kpai foto kẹ'tene lí efu ọdọ 2024https://igl.wikipedia.org/wiki/Apa_Ibe_foto_kpai_ita#Ami_ítá_kpai_foto_kẹ'tene_lí_efu_ọdọ_2024Wikipídiya: Wikimedia Foundationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation| founded_date = , St. Petersburg, Florida, USMissionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#MissionHistoryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#HistoryProjects and initiativeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Projects_and_initiativesWikimedia Enterprisehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Wikimedia_EnterpriseWikimedia projectshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Wikimedia_projectsAffiliates ===https://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Affiliates_===Wikimaniahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#WikimaniaTechnologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#TechnologyHardwarehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#HardwareSoftwarehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#SoftwareFinanceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#FinancesWikimedia Endowmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Wikimedia_EndowmentFinancial developmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Financial_developmentExpenseshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#ExpensesGrantshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#GrantsBoard of trusteeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Board_of_trusteesStaffhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#StaffPresent department structurehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Present_department_structureDisputeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#DisputesExcessive spending and fundraisinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Excessive_spending_and_fundraisingKnowledge Engine projecthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Knowledge_Engine_projectSocial justice campaignshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Social_justice_campaignsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Linki_ododaOrganizationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#OrganizationFinancialshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#FinancialsCharity statushttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#Charity_statusCommunityhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation#CommunityWikipídiya: Lahabali kɔligu:Igala Wiki Logo.svghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lahabali_k%C9%94ligu:Igala_Wiki_Logo.svgIgala Wiki LogoDeletehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:DeleteWikipídiya: David Woodardhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_WoodardDavid Woodard (David James Woodard, ; ma bi efu óchu ẹkẹlẹ efa ọdọ 1964) chi American conductor.Carpenter, S.Bibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#BibliographyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#ReferencesLinki ododahttps://igl.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Linki_ododaWikipídiya: Manisha Gangulyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Manisha_GangulyUkolo nwu Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Manisha_Ganguly#Ukolo_nwu_AbakwaneWikipídiya: Towa Millennium(Abuja)https://igl.wikipedia.org/wiki/Towa_Millennium(Abuja)Projecti ku ma do Millennium Tower kpai Cultural Centre chi project ku ma che efewo Abuja ejowo Central District At ujiji nwu nwate chi 170 metres (560 ft), Towa le chi enwu ki gbogba tule evewo Abuja chakadu. Ene ki chi designi towa le chi The t Manfredi Nicoletti towe milennium defu Nigeria National Complex kpai Nigerian Cultural Centre, ami nwu ojale ki defu nwu chi ejo eko ku ma chane ko chi odo 2006 eko ku ma ko kpa chi odo 2014, ma la domo a ki unyi cultural centre taba jio yi ta .Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towa_Millennium(Abuja)#ReferencesWikipídiya: Wikipediahttps://igl.wikipedia.org/wiki/WikipediaWikipedia chí ojí Ola kù ma ko kí chí alafa ojí encyclopedia kí dí ojí internet. Abo kù ma kí ojí Ola ojí Wikipedia chi abo kù mà do ma volunteer, ódù kù mà do ma chí Wikipedians.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Wikipedia#ReferencesWikipídiya: Gbugbé:Feature Articlehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gbugb%C3%A9:Feature_ArticleÉwn malábó:Feature Article/sectionDeletehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:DeleteWikipídiya: Educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/EducationEducation is the transmission of knowledge, skills, and character traits and manifests in various forms. Formal education occurs within a structured institutional framework, such as public schools, following a curriculum.Definitionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#DefinitionsTypeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#TypesFormal, non-formal, and informalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Formal,_non-formal,_and_informalLevelshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#LevelsOthershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#OthersRole in societyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Role_in_societyRole of institutionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Role_of_institutionsFactors of educational successhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Factors_of_educational_successPsychologicalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#PsychologicalSociologicalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#SociologicalTechnology and othershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Technology_and_othersEducation studieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Education_studiesSubfieldshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#SubfieldsAims and ideologieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Aims_and_ideologiesLearning theorieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Learning_theoriesTeaching methodshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#Teaching_methodsHistoryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#HistorySee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#ReferencesNoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#NotesCitationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#CitationsSourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#SourcesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Education#External_linksWikipídiya: Ùjẹñwùhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9thumb|upright=1.35|Display of various foods|alt=Table set with red meat, bread, pasta, vegetables, fruit, fish, and beansDefinition and classificationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Definition_and_classificationFood sourceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Food_sourcesPhotosynthesishttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#PhotosynthesisMicroorganismshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#MicroorganismsPlantshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#PlantsAnimalshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#AnimalsTastehttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#TasteDigestionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#DigestionFood safetyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Food_safetySee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#ReferencesFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#Further_readingExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99j%E1%BA%B9%C3%B1w%C3%B9#External_linksWikipídiya: MC ADEhttps://igl.wikipedia.org/wiki/MC_ADEM.C.Discographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/MC_ADE#DiscographyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/MC_ADE#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/MC_ADE#External_linksWikipídiya: Rafael E. Núñezhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rafael_E._N%C3%BA%C3%B1ezRafael E. Núñez chi akonẹ ẹnwu eyicognitive science yì unyí ukọchẹ University of California, San Diego kpai a proponent of embodied cognition.Linki eyì ugbọdahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rafael_E._N%C3%BA%C3%B1ez#Linki_eyì_ugbọdaWikipídiya: Water Scarcityhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Water_ScarcityOmi ki aña (ki ñọ chi ọbata omi abẹ ki iyañyi omi) chi am'i ut'ejugede Ẹñwu ekwu omi ẹfẹ ki at'eju álu k'amonẹ wewe atene . Omi aña lefu ọna ojoji meji.Articles with invalid date parameter in templatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_invalid_date_parameter_in_templateArticles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_descriptionCS1 English-language sources (en)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_English-language_sources_(en)CS1 errors: archive-urlhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_errors:_archive-urlCS1 maint: date formathttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_maint:_date_formatPages with reference errorshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_with_reference_errorsUse dmy dates from April 2021https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Use_dmy_dates_from_April_2021Wikipídiya: EToilethttps://igl.wikipedia.org/wiki/EToiletSheliga eyi kọmputa baki eToilet chi agunu sheliga eyi ki tọ ọtakala of ku ma du chekwu efu India. Unana efu edu chekwu eyi eToilets ki dẹyi Chi atodu ku ma jẹ dama kpai Swachh Bharat Abhiyan (eyi ki ami ẹnẹfu dọ ki, the Clean India Mission) atodu ku ma reduce ichi eyi echechu ugbo ọtakala .Wikipídiya: Audu Bakohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_BakoMá bí Audu Bako ódò 1924 í la kwú ódò 1980. Ukólò kí Audu na ché chí ukólò police, Audu ñwo chí govonor ejodudu utechí military regimu Yakubu Godwin.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#AbakwaneGovernor Ojane Kanohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#Governor_Ojane_KanoLegacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#LegacyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#ReferencesWikipídiya: Babban Gonahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babban_GonaOfe Babban Gona, ali ichi akechi chi oko egbiti. Babban Gona chi oji ukolo ku ma supportu ame luche keke ku ma di ojena Nigeria atodu ku ma ni le gwi oko ma.Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babban_Gona#Ola_IgbeleAlu ku ma chi Ukolo lehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babban_Gona#Alu_ku_ma_chi_Ukolo_leReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Babban_Gona#ReferencesWikipídiya: Ibrahim Dadahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_DadaWikipídiya: Onyeka Akumahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Onyeka_AkumahWikipídiya: Bank of Agriculturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bank_of_Agriculture| hq_location_city = KadunaHistoryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bank_of_Agriculture#HistoryReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bank_of_Agriculture#ReferencesWikipídiya: Jos Plateauhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau|protected = 1,199 km2 (9Unabẹ anẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#Unabẹ_anẹAlụ anẹ ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#Alụ_anẹ_ki_cheUbọla kpai Ukpuna Ọmọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#Ubọla_kpai_Ukpuna_ỌmọFlora kpai faunahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#Flora_kpai_faunaAmonẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#AmonẹThreats and conservationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#Threats_and_conservationReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jos_Plateau#External_linksWikipídiya: Ukpata efu Naijiriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpata_efu_NaijiriaẸñwù ki chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpata_efu_Naijiria#Ẹñwù_ki_cheÁkpáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpata_efu_Naijiria#ÁkpáUjọ Gomẹtihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpata_efu_Naijiria#Ujọ_GomẹtiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpata_efu_Naijiria#ReferencesWikipídiya: Unyi Ọpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8CpaUñyi Ọpa ch'uñyi ku ma kọ kpai achacha ọpa. Ma f'uñyi lẹ kọ efu northern Nigerian ku ma dọ Kano, ugbo ku ma chùkọlọ Ọpa nana. Ma fu li dabu ẹñwu ogo kpai ujiwe anana gẹ. Efu ọdọ1960 kpai 70, alu k'eju amonẹ mu rida kwefu ùkọlọ oko tefù ekpo, unyi ọpa lẹ leñyọ Abajọ-i, amì gomẹti Naijiria ache ku ma d'uñyi ọpa lẹ dabi ku ma la dabi k'uñyi lẹ gẹ. .Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8Cpa#ỌhialaÙkọlọ abilẹwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8Cpa#Ùkọlọ_abilẹwaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8Cpa#ReferencesWikipídiya: Uñyi Ọpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/U%C3%B1yi_%E1%BB%8CpaUñyi Ọpa ch'uñyi ku ma kọ kpai achacha ọpa. Ma f'uñyi lẹ kọ efu northern Nigerian ku ma dọ Kano, ugbo ku ma chùkọlọ Ọpa nana.Wikipídiya: Miyetti Allahhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_AllahNamehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#NameHistoryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#HistoryMissionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#MissionStructurehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#StructureSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#ReferencesWikipídiya: Agbekoyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbekoya|-Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbekoya#AbakwaneReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbekoya#ReferencesWikipídiya: Marina Resorthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_ResortMarina Resort che ùgbó ki ámonẹ áchè ẹñwù ìya ojoji ojoji kpai anẹ ọhiala efu ewó Calabar, ki ch'ugwẹta Cross River State, Nigeria. Ma fu kọ ọjọ ki óchù ẹlu nolu ọjọ ogwu nyoke mẹfaefu ọdọ 2007, ẹnẹ ki kọ che ágbojí Donald Duke, todu ki d'inabali amẹñwu igo ki dẹ efu ewó lẹ kpogo.Ọhialọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_Resort#ỌhialọÁchígílí ọkọ kpai ere-ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_Resort#Áchígílí_ọkọ_kpai_ere-ñwuEdabi bihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_Resort#Edabi_biGó gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_Resort#Gó_gẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Marina_Resort#ReferencesWikipídiya: Jabi Lakehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jabi_Lake|type=reservoir|etymology=|part_of=|inflow=|rivers=|outflow=|oceans=|catchment=|basin_countries=|agency=|designation=|date-built=|engineer=|date-flooded=|length=|width=|area=|depth=|max-depth=|volume=|residence_time=|salinity=|shore=|elevation=|temperature_high=|temperature_low=|frozen=|islands=|islands_category=|sections=|trenches=|benches=|cities=|pushpin_map=Nigeria|pushpin_label_position=|pushpin_map_alt=Location of Jabi Lake in Nigeria.|pushpin_map_caption=|website=|reference=}} Jabi Lake chi omi ki gbobo earth dam ki onẹ che tódù ki jẹñwu abo du ku dẹ efu ewó Abuja, NigeriaJabi Lake chi omi ki gbobo earth dam ki onẹ che tódù ki jẹñwu abo du ku dẹ efu ewó.Ogbegbele ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jabi_Lake#Ogbegbele_ñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jabi_Lake#ReferencesWikipídiya: Soap dispenserhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Soap_dispenserDeletehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:DeleteWikipídiya: Unyi Ọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8Cch%E1%BA%B9Unyi ọchẹ ch'ẹñwu, ki-a du ọchẹ dufu ẹgba du ku ma d'ọwọ tọ manẹ ọchẹ adufu (kẹkẹ, ukpẹ ku ma nẹ chekwù onu ka). Ìche nèkè ch'ukọlọ oji-ọla ñwu abẹ ki èkèjí ki onẹ agwọñyi ọwọ ñwu takì ch'ukọlọ ki defu ucheliga ugbọda kpai ugwọlaAlu ki a chùkọlọ lehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Unyi_%E1%BB%8Cch%E1%BA%B9#Alu_ki_a_chùkọlọ_leWikipídiya: Aji Bodo, Gokanahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Bodo,_GokanaPollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Bodo,_Gokana#PollutionInabali egbo ki dari efi aji Bodohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Bodo,_Gokana#Inabali_egbo_ki_dari_efi_aji_BodoReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Bodo,_Gokana#ReferenceWikipídiya: Abideen Olasupohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abideen_OlasupoOlasupo Abideen Opeyemi ( ki ma bi ọjọ October 17, 1993) efu Ifon, Osun State, ki chi ẹnẹNigeria ki ya ch'ukọlọ ọwọ, ẹnẹ ki chanẹ OPAB Gas and Brain Buiders Youth Development Initiative (BBYDI). I chi SDGs advocate.Shikuluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abideen_Olasupo#ShikuluỤkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abideen_Olasupo#ỤkọlọExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abideen_Olasupo#External_linksReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abideen_Olasupo#ReferencesWikipídiya: Portable toilethttps://igl.wikipedia.org/wiki/Portable_toiletÙnyì ubiko kèkè kumanekepkali (colloquial terms: thunderbox, porta-john, porta-potty or portaloo) ubiko kumanekekpali lulè kpaì eneka, ìya cheyi kimachini ákpáli lulè agunu truck and crane. Ojileñ dùkpa kumachetaneñ, kpáki egwucheligañ, manyù unyuenekaicheyi.Urine-diversion dehydration toiletshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Portable_toilet#Urine-diversion_dehydration_toiletsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Portable_toilet#Referenceslink eyì ugbọdahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Portable_toilet#link_eyì_ugbọdaWikipídiya: Akinwumi Adesinahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akinwumi_AdesinaWikipídiya: Water sachethttps://igl.wikipedia.org/wiki/Water_sachetOmi efi ari chi omi ku ma noche ki amone ki deke mo i che, ma ko nyi efi ari ma la nwo di una lo todu ku ma ji alu nwu todu ki amone ki neke mo, ugbo ku a ti omi ki de yi chi Africa. omi pure water che kpo to omi bottle water le, i l che me ku ma du la le ti omi bottle water le .Olayihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Water_sachet#OlayiReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Water_sachet#ReferenceWikipídiya: Kainji Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_DamKainji Dam chi dam ki di aji Niger efewo Niger State ki di alumeji Nigeria.http://saharareporters.Ujijihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Dam#UjijiPower stationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Dam#Power_stationLake Kainjihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Dam#Lake_KainjiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Dam#ReferencesWikipídiya: Kainji Lakehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_LakeKanji Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Lake#Kanji_DamNational Parkhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kainji_Lake#National_ParkWikipídiya: Amì áwo ki defu Federal Capital Territory, Naijiriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_%C3%A1wo_ki_defu_Federal_Capital_Territory,_NaijiriaBy postal codehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_%C3%A1wo_ki_defu_Federal_Capital_Territory,_Naijiria#By_postal_codeAmi electoral wardhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_%C3%A1wo_ki_defu_Federal_Capital_Territory,_Naijiria#Ami_electoral_wardReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_%C3%A1wo_ki_defu_Federal_Capital_Territory,_Naijiria#ReferencesWikipídiya: Amì ugwẹta ki defu Naijiriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_ugw%E1%BA%B9ta_ki_defu_NaijiriaAmì ugwẹta ki defu Naijiria dẹ ọganẹ-i.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_ugw%E1%BA%B9ta_ki_defu_Naijiria#ReferencesWikipídiya: Amì ewó ki defu Sokotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Am%C3%AC_ew%C3%B3_ki_defu_SokotoAmì ugbo ki ámonẹ wewe yì Sokoto State, Nigeria. ìchì ọgbọ ma dẹi-n ama odu am'ugbo ki nẹ uwewe amonẹ kpai efu ewó ma dẹ-i.Articles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_descriptionWikipídiya: List of dams and reservoirs in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_dams_and_reservoirs_in_NigeriaEnwu ku ma di ami Dams kpai reservoirs ki di Nigeria che chi ma du magbo mi nyi eluche oko, ma nwo du ma suppy omi kpai ma nwo du generate uba ge. Ugbo ku ma du che kwu nyoyo chi northern Nigeria todu ki omi ma gbeju lo nyoyo omon.Wikipídiya: Ami dam kpai reservoirs ki di Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_dam_kpai_reservoirs_ki_di_NigeriaEnwu ku ma di ami Dams kpai reservoirs ki di Nigeria che chi ma du magbo mi nyi eluche oko, ma nwo du ma suppy omi kpai ma nwo du generate uba ge. Ugbo ku ma du che kwu nyoyo chi northern Nigeria todu ki omi ma gbeju lo nyoyo omon.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_dam_kpai_reservoirs_ki_di_Nigeria#ReferencesWikipídiya: Oyan River Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oyan_River_DamAji Oyan Dam chi efewo Abeokuta North local government Ogun State West Nigeria i dey, ukaluka nwu chi 20 km north west efi state capital Abeokuta. dam che li oji aji Oyan River.Wikipídiya: Aji Oyan Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_DamAji Oyan Dam chi efewo Abeokuta North local government Ogun State West Nigeria i dey, ukaluka nwu chi 20 km north west efi state capital Abeokuta. dam che li oji aji Oyan River.Structurehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_Dam#StructureImpacthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_Dam#ImpactUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_Dam#UkoloPotentialhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_Dam#PotentialReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Oyan_Dam#ReferencesWikipídiya: Isu, Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria|subdivision_type1=State|subdivision_name1=Imo State|subdivision_type2=Headquarters|subdivision_name2=Umundugba|subdivision_type3=|subdivision_name3=|government_footnotes=|government_type=|leader_title=Chairman|leader_name=|established_title=|established_date=|area_magnitude=|unit_pref=Imperial|area_footnotes=|area_total_km2=|area_land_km2=40|population_as_of=2006|population_footnotes=|population_note=|population_total=164 428|population_density_km2=|timezone=WAT|utc_offset=+1|timezone_DST=|utc_offset_DST=|coordinates=|module=}}|elevation_footnotes=|elevation_m=|elevation_ft=|postal_code_type=|postal_code=|area_code=|blank_name=|blank_info=|website=http://www.isu.gov.ng/|footnotes=|name=}}Uwewehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#UweweAnẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#Anẹ_ñwuÁkpá ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#Ákpá_ñwuẸñwù Ọkọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#Ẹñwù_ỌkọReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isu,_Nigeria#External_linksWikipídiya: Okpehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okpe|module=}}|subdivision_type=Country|subdivision_name=Nigeria|subdivision_type1=State|subdivision_name1=Delta State|established_title=|established_date=|seat_type=Headquarters|seat=Orerokpe|leader_title=Orodje (King)|leader_name=H.R.Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okpe#ỌhialaÁkpáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okpe#ÁkpáReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Okpe#ReferencesWikipídiya: Owerri Westhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Owerri_West}}|elevation_footnotes=|elevation_m=|elevation_ft=|postal_code_type=|postal_code=|area_code=|blank_name=|blank_info=|website=|footnotes=}}Ákpáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Owerri_West#ÁkpáAmì ójanẹ ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Owerri_West#Amì_ójanẹ_ñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Owerri_West#ReferencesWikipídiya: Onuimohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Onuimo|subdivision_type1=State|subdivision_name1=Imo State|subdivision_type2=Capital|subdivision_name2=|subdivision_type3=|subdivision_name3=|government_footnotes=|government_type=|leader_title=|leader_name=|established_title=|established_date=|area_magnitude=|unit_pref=Imperial|area_footnotes=|area_total_km2=87|area_land_km2=|population_as_of=2006|population_footnotes=|population_note=|population_total=99,368|population_density_km2=1340.3|timezone=WAT|utc_offset=+1|timezone_DST=|utc_offset_DST=|coordinates=|module=}}|elevation_footnotes=|elevation_m=|elevation_ft=|postal_code_type=|postal_code=470|area_code=|blank_name=|blank_info=|website=|footnotes=}}Ákpáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Onuimo#ÁkpáẸñwù igohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Onuimo#Ẹñwù_igoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Onuimo#ReferencesWikipídiya: African Groundnut Councilhttps://igl.wikipedia.org/wiki/African_Groundnut_CouncilThe African Groundnut Council chi Intergovernmental organization mache kidunyogba wabokumakopa ójanecountries of the Gambia, Mali, Niger, Senegal, the Sudan manyi Nigeria.Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/African_Groundnut_Council#HistoryReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/African_Groundnut_Council#ReferencesLinki eyì ugbọdahttps://igl.wikipedia.org/wiki/African_Groundnut_Council#Linki_eyì_ugbọdaWikipídiya: Intelligent Toilethttps://igl.wikipedia.org/wiki/Intelligent_Toiletthumb|right|Ugbo ugwugwu eyi smart toilet ki ya ńwa gó blood pressure, weight, pulse kpai oxygen levelsArticles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_descriptionCS1 English-language sources (en)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_English-language_sources_(en)Pages with reference errorshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_with_reference_errorsWikipídiya: Ho Fuk Yanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ho_Fuk_Yanthumb|Ho Fuk Yan at 2023 Hong Kong Book FairReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ho_Fuk_Yan#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ho_Fuk_Yan#External_linksWikipídiya: Olusosun landfillhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olusosun_landfillThe Olusosun nigerian dumpsite chi yi 100-acreÈbí ènè ñuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olusosun_landfill#Èbí_ènè_ñuÈdè jù tọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olusosun_landfill#Èdè_jù_tọReferences Ugbó ètè ñuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olusosun_landfill#References_Ugbó_ètè_ñuLinki eyì ugbọdahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olusosun_landfill#Linki_eyì_ugbọdaWikipídiya: Dividohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido| birth_place = Atlanta, Georgia, U.S.Early life and educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#Early_life_and_educationCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#CareerEarly careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#Early_career2013–2016: Standalone releases, The Baddest and Son of Mercyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#2013–2016:_Standalone_releases,_The_Baddest_and_Son_of_Mercy2017–2018: "If", "Fall", "Fia" and "Assurance"https://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#2017–2018:_"If",_"Fall",_"Fia"_and_"Assurance"2019: O2 Arena concert, "Blow My Mind", "Risky", and A Good Timehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#2019:_O2_Arena_concert,_"Blow_My_Mind",_"Risky",_and_A_Good_Time2020–2022: A Better Time and social media fundraisinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#2020–2022:_A_Better_Time_and_social_media_fundraising2023–present : Timelesshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#2023–present_:_TimelessOther ventureshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#Other_venturesPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#Personal_lifeDiscographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#DiscographyTourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#ToursSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Divido#External_linksWikipídiya: Hezekiah Oluwasanmihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi| birth_place = Ipetu-Ijesha, Southern Region,British Nigeria (now in Osun State, Nigeria)Uchanẹ eyi Oliyi nwu Kpai Ukọche nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#Uchanẹ_eyi_Oliyi_nwu_Kpai_Ukọche_nwuUkọlọ nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#Ukọlọ_nwuDeathhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#DeathSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#ReferencesWikipídiya: Ùnyì ọko ama’luchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99ny%C3%AC_%E1%BB%8Dko_ama%E2%80%99luch%E1%BA%B9| hq_location_city = KadunaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C3%99ny%C3%AC_%E1%BB%8Dko_ama%E2%80%99luch%E1%BA%B9#ReferencesWikipídiya: Done P Dabalehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale| birth_place = Nyabalang-Yotti, Jereng District, Adamawa State, Middle-Belt, NigeriaEducationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#EducationPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#Personal_lifeAwardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#AwardsCareer and contributionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#Career_and_contributionsSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P_Dabale#ReferencesWikipídiya: Lokojahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja|subdivision_type1=State|subdivision_name1=Kogi State|subdivision_type2=|subdivision_name2=|subdivision_type3=|subdivision_name3=|government_footnotes=|government_type=|leader_title=|leader_name=|established_title=|established_date=|area_magnitude=|unit_pref=Imperial|area_footnotes=|area_total_km2=3,180|area_land_km2=|population_as_of=2020|population_footnotes=|population_note=|population_total=692,050HASC, population, area and Headquarters Statoids|population_density_km2=|timezone=WAT|utc_offset=+1|timezone_DST=|utc_offset_DST=|coordinates=|module=}}|elevation_footnotes=|elevation_m=|elevation_ft=|postal_code_type=|postal_code=|area_code=|blank_name=Climate|blank_info=Aw|website=|footnotes=|name=}}Etymologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#EtymologyHistoryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#HistoryClimatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#ClimateGeographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#GeographyReligion and culturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Religion_and_cultureMarketshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#MarketsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lokoja#External_linksWikipídiya: Zobe Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam| website =ẸRE ÁJÍhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam#ẸRE_ÁJÍEkwù uchẹ.https://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam#Ekwù_uchẹ.Ukpáhíu kwefomihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam#Ukpáhíu_kwefomiÙkọlọ omi edunwamonẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam#Ùkọlọ_omi_edunwamonẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zobe_Dam#ReferencesWikipídiya: Tiga Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Damthumb|right|300px|Catchment area of the Yobe River – Tiga dam to the west, south of KanoDescriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Dam#DescriptionDownstream impacthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Dam#Downstream_impactTourismhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Dam#Tourism2021 temporal closurehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Dam#2021_temporal_closureReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tiga_Dam#ReferencesWikipídiya: Bakolori Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_DamItalic textBackgroundhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#BackgroundPlanninghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#PlanningConstructionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#ConstructionDownstream impacthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#Downstream_impactReservoir and irrigation areahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#Reservoir_and_irrigation_areaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bakolori_Dam#ReferencesWikipídiya: Sokoto riverhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_riverAji Sokoto (formerly known as Gulbi 'n Kebbi),Aji ki defú north-west Nigeria and a tributary of the Aji Niger.https://www.Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_river#PollutionClimatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_river#ClimateSites suitable for water storage in Sokoto Basinhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_river#Sites_suitable_for_water_storage_in_Sokoto_BasinGeneral hydrology of Sokoto Basinhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_river#General_hydrology_of_Sokoto_BasinReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sokoto_river#ReferencesWikipídiya: Aji Abahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Aba| mouth_elevation =Ẹkpabiẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Aba#ẸkpabiẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Aba#ReferencesWikipídiya: Emedehttps://igl.wikipedia.org/wiki/EmedeEmede ch' ewo ki d' efu Isoko South Local Government Area Delta State, Ejowo southern Nigeria.Ija'be kpài governmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emede#Ija'be_kpài_governmentEconomyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emede#EconomyReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Emede#ReferencesWikipídiya: Aji Gadar Tamburawahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Gadar_TamburawaAji Gadar Tamburawa chi ájí efu Naijiria, ki dẹ ọwọ south efu Kano. Owe Gada chi ọgọlọchi efu Ichi Hausa.Ugbo ki omi akwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Gadar_Tamburawa#Ugbo_ki_omi_akwoÍlo Ùkọlọ Omihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Gadar_Tamburawa#Ílo_Ùkọlọ_OmiẸkpabiẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Gadar_Tamburawa#ẸkpabiẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Gadar_Tamburawa#ReferencesWikipídiya: Aji Nunhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nun| mouth_coordinates =Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nun#PollutionClimatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nun#ClimateEventshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nun#EventsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nun#ReferencesWikipídiya: AjiForcadoshttps://igl.wikipedia.org/wiki/AjiForcadosÀjí Forçados (Oduwu gédégédé kwà àbàkwàné chí Forcados)See Esmeraldo de situ orbis, II,8. íkpà ílànwóche tefu Niger Delta, kídí southern Nigeria.Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/AjiForcados#PollutionFloodhttps://igl.wikipedia.org/wiki/AjiForcados#FloodSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/AjiForcados#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/AjiForcados#ReferencesWikipídiya: Aji Kadunahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna| subdivision_type2 =Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna#PollutionFloodinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna#FloodingClimatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna#ClimateSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Kaduna#ReferencesWikipídiya: Done P. Dabalehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale| birth_place = Nyabalang-Yotti, Jereng District, Adamawa State, Middle-Belt, NigeriaEducationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#EducationPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#Personal_lifeAwardshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#AwardsCareer and contributionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#Career_and_contributionsSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Done_P._Dabale#ReferencesWikipídiya: Aji Escravoshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Escravosthumb|upright=1.0|Escravos River to Sapele 1979Referencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Escravos#ReferenceWikipídiya: Aji tarabahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_tarabathumb|Satellite image of the Tabara river as it join the Benue riverPollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_taraba#PollutionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_taraba#ReferencesWikipídiya: 2022 Bayelsa State floodshttps://igl.wikipedia.org/wiki/2022_Bayelsa_State_floodsCauses eñukichihttps://igl.wikipedia.org/wiki/2022_Bayelsa_State_floods#Causes_eñukichiArida kì newó jálèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2022_Bayelsa_State_floods#Arida_kì_newó_jálèReferences ùgbó keteñ kwọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/2022_Bayelsa_State_floods#References_ùgbó_keteñ_kwọWikipídiya: Agricultural Research Council of Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_NigeriaÁmu uchèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_Nigeria#Ámu_uchèAridahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_Nigeria#AridaEyitọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_Nigeria#EyitọUchè egba dufuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_Nigeria#Uchè_egba_dufuÈtè abirejuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agricultural_Research_Council_of_Nigeria#Ètè_abirejuWikipídiya: Aji líle Kwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_l%C3%ADle_KwaAji líle kwa lẹ (ku ma ñọ dọ Ájí Kwa Ibo Ab'ẹ ki Ájí Kwa ) acha kefu Cross River State, Nigeria, takì ya jẹñwu èju ọwọ East yì efu ewo Calabar ki gbẹ. ijẹñu amì ègbè ki dọmọ lẹ ki defu ọbata tudu amì ẹñwù ojoji ojoji ki ámonẹ ache.Ugbo ki dẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_l%C3%ADle_Kwa#Ugbo_ki_dẹUchè Amonẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_l%C3%ADle_Kwa#Uchè_AmonẹPollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_l%C3%ADle_Kwa#PollutionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_l%C3%ADle_Kwa#ReferencesWikipídiya: Aji Yewahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_YewaAji Yewa lẹ, ki Yoruba: adọ Yewa, chi ájí ki tẹru efu e wo meji Nigeria kpai Republic of Benin, ki a cha tẹ èju ọwọ south tẹ efu southwest Nigeria mañyi ya tẹ iba coastline ki dẹ Bight of Benin. Ẹgba ka ya dábá ọmẹ ki dẹ agbagba amì ójanẹ mèjí lẹ.Ẹñwù ki kpanẹ biẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Yewa#Ẹñwù_ki_kpanẹ_biẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Yewa#ReferencesWikipídiya: Ūgbo ku ma chì abácha efu naijiriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiriathumb|right|300px|Cassava processing in [[Obudu, southern Nigeria]]Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#HistoryProductionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#ProductionGovernment interventionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#Government_interventionUseshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#UsesSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/%C5%AAgbo_ku_ma_ch%C3%AC_ab%C3%A1cha_efu_naijiria#External_linksWikipídiya: Parishttps://igl.wikipedia.org/wiki/ParisParis Ódò Europ kù ma gbaluka kù ma ki France.Wikipídiya: Stray Kidshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Stray_KidsStray Kids Ódò Asia (Séoul, Koréa) kù ma gbaluka kù ma ki JYP Entertainment (Sister Of Twice).Wikipídiya: Ukpota ọmihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ukpota_%E1%BB%8DmiUkpota ọmi ( eki meru cha akanya ọmi ) ewn okpota ọmi ki che de eyi ki meru ọna kamone atene ọmi. Ego ọna komi kú ukpota dé cheji .Wikipídiya: Towel warmerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmerthumb|Towel rails radiator kpai towel hangersComposition and functioninghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#Composition_and_functioningAdvantae dn isadvantageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#Advantae_dn_isadvantagesAdvantageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#AdvantagesDisadvantageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#DisadvantagesNotehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#NoteSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Towel_warmer#See_alsoWikipídiya: Aji Ngaldahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_NgaldaAji Ngalda chi aji ojanẹ Nigeria I n ẹ ẹtẹ ñwu kwì efewo Ngalda, yi Fika local government ójanẹ Yobe State. Ngalda lẹ dama kpai Aji Ngaji ki dabù 40 kilometres tẹ èju ọwọ north.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ngalda#ReferencesWikipídiya: Aji Ngajihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_NgajiAji Ngaji chi aji èju ọwọ northern yi Nigeria. Ki dufu kwùgbó ki omi adagwu yi Gadaka efewo Yobe State, ya chá 40 kilometre ọwọ south tefu Ngalda mañyi ugbo ki dama kpa Aji Ngalda chi 22.See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ngaji#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ngaji#ReferencesWikipídiya: Aji Nworiehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_NworieAji Nworie chi ájí ojanẹ Nigeria ki lalẹ efu ewo Owerri takì a dáfo refu Aji Otamiri yì efewo Nekede. Unana ájí lẹ kwẹtẹ ñwu tẹ ugbo ki dèju chi 9.Ẹñwù ki kpanẹ biẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nworie#Ẹñwù_ki_kpanẹ_biẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Nworie#ReferencesWikipídiya: Speibeckenhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Speibeckenthumb|A SpeibeckenNameshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Speibecken#NamesReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Speibecken#ReferencesWikipídiya: Zauro polder projecthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zauro_polder_projectZauro polder project chi ami uche uchè elo ki mà tètè lu gbànèmè oji àji eyi Rima River todu kinà chà lefu Kebbi State, Nigeria. Uje nwu làchi eyi iyànyi kilà tene eju kpà ibe edu tànè.ugbo ki dèhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zauro_polder_project#ugbo_ki_dèPlanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zauro_polder_project#PlanPilot projecthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zauro_polder_project#Pilot_projectReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zauro_polder_project#ReferencesWikipídiya: Odu ami Aji ki dẹ ojanẹ Naijirihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odu_ami_Aji_ki_d%E1%BA%B9_ojan%E1%BA%B9_NaijiriOdu ami Aji ki dẹ ojanẹ Naijiria dẹ-i. abo ku ma ch'ukọlọ ugbo ki ómì ale kwì ọwọ west tẹ ọwọ east kọ amì odu ájí lẹ, kpai amì ẹñwù ojímá ogbogaga ki dẹ èfè amì odu ájí lile du.Atlantic Oceanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odu_ami_Aji_ki_d%E1%BA%B9_ojan%E1%BA%B9_Naijiri#Atlantic_OceanLake Chadhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odu_ami_Aji_ki_d%E1%BA%B9_ojan%E1%BA%B9_Naijiri#Lake_ChadReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Odu_ami_Aji_ki_d%E1%BA%B9_ojan%E1%BA%B9_Naijiri#ReferencesWikipídiya: Sanisettehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisettethumb|250px|right|A Sanisette on the boulevard Sébastopol in ParisDescriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisette#DescriptionAdvantages and disadvantageshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisette#Advantages_and_disadvantagesIn Parishttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisette#In_ParisSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisette#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanisette#ReferencesWikipídiya: Oluremi Atandahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oluremi_AtandaGCI Museum|url=http://www.gcimuseum.Articles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_descriptionCS1 American English-language sources (en-us)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_American_English-language_sources_(en-us)CS1 British English-language sources (en-gb)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_British_English-language_sources_(en-gb)Pages with reference errorshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_with_reference_errorsWikipídiya: Ogun Riverhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogun_River|source1_elevation=|mouth_elevation=|discharge1_avg=|basin_size=Fluid Flow Interactions in Ogun River, Nigeria|river_system=|tributaries_left=|tributaries_right=}}Aji Ogun (Iyaji: Odò Ògùn) chi aji ki di ojane is Nigeria ki omi nwu acha ri Lagos Lagoon.https://zodml.Enwu ku ma di Aji Chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogun_River#Enwu_ku_ma_di_Aji_CheOla Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogun_River#Ola_IgbelePhotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogun_River#PhotoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogun_River#ReferencesWikipídiya: Argungu Fishing Festivalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Argungu_Fishing_FestivalWikipídiya: Ucholo Eja Egba Argunguhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_ArgunguUcholo eja egba Argunguhttps://www.cambridge.Ola Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_Argungu#Ola_IgbeleCompetitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_Argungu#Competition2020 Argungu Fishing Festivalhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_Argungu#2020_Argungu_Fishing_FestivalGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_Argungu#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ucholo_Eja_Egba_Argungu#ReferencesWikipídiya: Cassava production in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Cassava_production_in_NigeriaWikipídiya: E dẹ abacha chewnu omunè efu Nigerianhttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerianthumb|right|300px|Cassava processing in [[Obudu, southern Nigeria]]Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#HistoryProductionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#ProductionGovernment interventionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#Government_interventionUseshttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#UsesSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/E_d%E1%BA%B9_abacha_chewnu_omun%C3%A8_efu_Nigerian#External_linksWikipídiya: Awhum Waterfallhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Awhum_WaterfallOla Igbelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Awhum_Waterfall#Ola_IgbeleFotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Awhum_Waterfall#FotoGo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Awhum_Waterfall#Go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Awhum_Waterfall#ReferencesWikipídiya: Jebba Hydroelectric Power Stationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jebba_Hydroelectric_Power_Station|location_map_relief=|country=Nigeria|location=Kwara State/Niger State|purpose=P|status=O|construction_began=|opening=13 April 1985|demolished=|cost=|owner=Federal Government of Nigeria|operator=Mainstream Energy|dam_type=|dam_crosses=Niger River|dam_height=|dam_height_foundation=|dam_height_thalweg=|dam_length=|dam_elevation_crest=|dam_width_crest=|dam_width_base=|dam_volume=|spillway_count=|spillway_type=|spillway_capacity=|res_name=|res_capacity_total=|res_capacity_active=|res_capacity_inactive=|res_catchment=|res_surface=|res_max_length=|res_max_width=|res_max_depth=|res_elevation=|res_tidal_range=|plant_name=|plant_coordinates=|plant_operator=Mainstream Energy|plant_commission=13 April 1985|plant_decommission=|plant_type=|plant_hydraulic_head=|plant_turbines=6 x 96.4 MW|plant_capacity=|plant_annual_gen=|website=|extra=}}Jebba Hydroelectric Power Station, ku ma nwo do Jebba Power Station, chi hydroelectric power plant i che, i gwo Niger River daba.Ujuwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jebba_Hydroelectric_Power_Station#UjuweOverviewhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jebba_Hydroelectric_Power_Station#OverviewEko ku ma Nwochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jebba_Hydroelectric_Power_Station#Eko_ku_ma_NwocheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jebba_Hydroelectric_Power_Station#ReferencesWikipídiya: Ngadda Riverhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngadda_RiverÀjí kí omí ófà dé yí Maiduguri Borno stateOMÍ ÓFÀhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngadda_River#OMÍ_ÓFÀPollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngadda_River#PollutionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ngadda_River#ReferencesWikipídiya: Bonny Estuaryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bonny_EstuaryBonny Estuary or abẹki Bight eyì Bonny chè estuary kidẹ ugbo ájí Ábo Riva, ójanẹ Naìjerìa alogbe pọta kọt near. Ìche da'ma afama jì kùma dèfí ájí Kampo ójanẹ Delta.Apkenwubiẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bonny_Estuary#ApkenwubiẹẸtẹ ínábálíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bonny_Estuary#Ẹtẹ_ínábálíWikipídiya: List of tributaries of the Nigerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_NigerAmi aji ki cha ri aji Niger. ma ko jio kpai country.Beninhttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#BeninBurkina Fasohttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#Burkina_FasoGuineahttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#GuineaMalihttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#MaliNigerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#NigerNigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#NigeriaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/List_of_tributaries_of_the_Niger#ReferencesWikipídiya: Zartech farmshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zartech_farms}}Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zartech_farms#ỌhialaẸTẸ ÍNÁBÁLÍhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zartech_farms#ẸTẸ_ÍNÁBÁLÍExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Zartech_farms#External_linksWikipídiya: Aji Anambrahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_AnambraOjo Aji Anambra kpai icholohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Anambra#Ojo_Aji_Anambra_kpai_icholoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Anambra#ReferencesWikipídiya: Songa Farmshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_FarmsOko choga Oko choga ch'enẹ unyí aja oko mẹgwẹta kì gọmẹti ójanẹ kwara dọwa efù Naìjìrìa, kùma duchẹ èlo nyọgba efewo kwara cháká kùma lañọ kukọlọ nw amónẹ, kẹñu ejẹ kila tupkọ tanẹ gẹ. Oko chọga kpotefọwọ Ábo Assets Management Corporation of Nigeria (AMCON) tódù ọmẹ N1.Ohialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_Farms#OhialaUjọ Uchẹ Ichọga.https://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_Farms#Ujọ_Uchẹ_Ichọga.Urọmehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_Farms#UrọmeENWÙ EKWÙhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_Farms#ENWÙ_EKWÙẸtẹ ínábálíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Songa_Farms#Ẹtẹ_ínábálíWikipídiya: Port Harcourt Water Corporationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Port_Harcourt_Water_Corporation|footnotes=}}Ùkọlọ mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Port_Harcourt_Water_Corporation#Ùkọlọ_maReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Port_Harcourt_Water_Corporation#ReferencesWikipídiya: Uchẹ Oko efu River Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_StateUchẹ èlo efu Rivers State che ẹtọ ogbogaga efu amẹñwu uñyọgba anẹ Rivers State, Nigeria. uchẹ oko chẹñwu ki amonẹ che ajìle ọmọ.Ọhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#ỌhialaUchẹ elohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Uchẹ_eloẸja ekpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Ẹja_ekpaSonghai Rivers Initiative Farmhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Songhai_Rivers_Initiative_FarmEdabi che ùkọlọ okohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Edabi_che_ùkọlọ_okoUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#UkọlọGó gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#Gó_gẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Uch%E1%BA%B9_Oko_efu_River_State#ReferencesWikipídiya: Animal agriculture in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Animal_agriculture_in_NigeriaÓjìle amanẹla ójanẹ Áfríká che nẹ amẹla kpaì ọla ma. Uchẹ ẹla èlo d'efù chẹ ẹlo ójanẹ Naìjerìa.Wikipídiya: Alau Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alau_Dam|website=|extra=}}Alau Dam Ugbokigwu chi efówó eyì Alau Konduga local government eyi Borno State hi Northeast region of Nigeria, makọ efì odọ 1984–1986. Eyi kì yagbo ominyi efi Ngadda River, oká efì tributaries ojí yì Lake Chad.History ọyaka etẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alau_Dam#History_ọyaka_etẹAreahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alau_Dam#AreaWikipídiya: Farin Ruwa Fallshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_FallsFarin Ruwa Falls chi omi ki ya wa ne ku ma do waterfall, ugbo ki de chi central region Nigeria. Farin Ruwa fall defu ami water fall ki nana tule ojane Nigeria.Locationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_Falls#LocationOdu Farin Ruwahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_Falls#Odu_Farin_RuwaEju e du tohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_Falls#Eju_e_du_togo gehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_Falls#go_geReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Farin_Ruwa_Falls#ReferencesWikipídiya: Rivers State Waste Management Agencyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Waste_Management_AgencyRivers State Waste Management Agency (RIWAMA) lẹ ujọ chi government of Rivers State ki dẹ uña ki ajẹ ñwu ẹñwù ki gbọgba ñyi ọgab yì ogbegbele ñwu tódù ki jẹñwù árida ẹñyọ ki wa ki la jẹ ñwu ọgbata ọlafiya añọla kpai ọga ki bulọ efu ójanẹ lẹ. Ma fu ñyi efu ọdọ 2013 abo Rivers State House of Assembly ñyi taki agboji state mu ọwọ du tẹ efu óchù ebie efu ọdọ 2014.See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Waste_Management_Agency#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Waste_Management_Agency#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Waste_Management_Agency#External_linksWikipídiya: Omi Ọfa Ọdọ 2017 efu Benue Statehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_%E1%BB%8Cfa_%E1%BB%8Cd%E1%BB%8D_2017_efu_Benue_StateOmi Ọga 2017 efu Benue State chanẹ efu óchù ẹla efu ọdọ 2017 yì Benue State, Nigeria. I fu uwewe amonẹ ki ma ñya ti 100,000 lẹ-n kpatuka, mañyi i fu ami ùnyì ki wewe tu 2,000 le kpabiẹ.Ẹñwu ki chihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_%E1%BB%8Cfa_%E1%BB%8Cd%E1%BB%8D_2017_efu_Benue_State#Ẹñwu_ki_chiArìda ki nẹ wa efu ákpáhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_%E1%BB%8Cfa_%E1%BB%8Cd%E1%BB%8D_2017_efu_Benue_State#Arìda_ki_nẹ_wa_efu_ákpáReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_%E1%BB%8Cfa_%E1%BB%8Cd%E1%BB%8D_2017_efu_Benue_State#ReferencesWikipídiya: Nigeria's Climate Change Act, 2021https://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria%27s_Climate_Change_Act,_2021Nigeria's Climate Change Act, 2021 chi Act eyi National Assembly eyi Nigeria. Act lẹ jẹnwu gọmenti ki chanẹ National Climate Change Action Plan kpai five-year carbon budget, kí ní targets ọdọ du.Backgroundhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria%27s_Climate_Change_Act,_2021#BackgroundReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria%27s_Climate_Change_Act,_2021#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nigeria%27s_Climate_Change_Act,_2021#External_linksWikipídiya: Aji Andonihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_AndoniAji Andoni (Okwan Obolo) lẹ chi aji ka efu ami ajị wewe ki di Rivers State, Nigeria. Aji Andoni dị agbada Aji Calabar Titọ lẹ Kpai Aji Imo.Faunahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Andoni#FaunaPollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Andoni#PollutionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Andoni#ReferencesWikipídiya: Ago-Obahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-ObaAgo-Oba chi ward ẹkọgwẹta efu ewó lile Abeokuta, Ogun State, Nigeria. I che ùgbó ka efu Abeokuta South Local Government Area.Locationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-Oba#LocationAbo ki èju mọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-Oba#Abo_ki_èju_mọArìda Akpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-Oba#Arìda_AkpaÁkpá Ago-Oba Abeokuta: Ákpá mañyi Ochuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-Oba#Ákpá_Ago-Oba_Abeokuta:_Ákpá_mañyi_OchuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ago-Oba#ReferencesWikipídiya: Ugbo ku ma cha abaàcha efu Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeriathumb|right|300px|Cassava processing in [[Obudu, southern Nigeria]]Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#HistoryProductionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#ProductionGovernment interventionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#Government_interventionUseshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#UsesSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ugbo_ku_ma_cha_aba%C3%A0cha_efu_Nigeria#External_linksWikipídiya: Agbokim Waterfallshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbokim_Waterfalls| coords_ref =Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbokim_Waterfalls#HistorySee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbokim_Waterfalls#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Agbokim_Waterfalls#ReferencesWikipídiya: Abia State Ministry of Environmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_EnvironmentAbia State Ministry of Environment lẹ chi Abia State Government ki du ma ki a ñọ ẹñwù che mañyi ama du ọda tẹ ejugede, programs and legislation todu ku ma dẹ èju tẹ ogbegbele Abia State ñwu amẹñwu uñyọgba ki atẹ alo. Statutory function|date=21 November 2011|publisher=Government of Abia State|access-date=26 September 2015}}See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Environment#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Environment#ReferencesWikipídiya: Omo forest Reservehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omo_forest_Reserve|area=|established=|visitation_num=|visitation_year=|governing_body=|world_heritage_site=|url=}}Ujiwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omo_forest_Reserve#UjiweBiodiversityhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omo_forest_Reserve#BiodiversityConservationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omo_forest_Reserve#ConservationReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omo_forest_Reserve#ReferencesWikipídiya: Asagie Ize-Iyamuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu|children=4}}Early life and familyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu#Early_life_and_familyEducationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu#EducationPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu#Personal_life2024 Governorship Racehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu#2024_Governorship_RaceReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asagie_Ize-Iyamu#ReferencesWikipídiya: Osagie Izu-Iyamuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu|children=4}}Abakwanẹ ólayì ñwu kpai Ákworá uñyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu#Abakwanẹ_ólayì_ñwu_kpai_Ákworá_uñyiUkọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu#UkọchẹOlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu#Olayi_ñwuUlè uja-ibe Govornor efu ọdọ 2024https://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu#Ulè_uja-ibe_Govornor_efu_ọdọ_2024Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Osagie_Izu-Iyamu#ReferencesWikipídiya: Igbekele Amos Ajibefunhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbekele_Amos_Ajibefun|birth_place=Irele, Western Region, Nigeria (now in Ondo State, Nigeria)|death_date=|death_place=|alma_mater=|residence=Abeokuta|profession=}} Igbekele Amos Ajibefun (ku ma bì ọjọ ki óchù ebie ogwu ñyọwọ mẹjọ efu ọdọ 1964) chi professor efu Agricultural economics ki kwefu Nigeria,Rector yi Rufus Giwa Polytechnic kpai Vice chancellor yì Adekunle Ajasin University. I ch'ẹnẹ ẹkẹlu ki che Vice Chancellor yì Adekunle Ajasin.Abakwanẹ Ọlayi ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbekele_Amos_Ajibefun#Abakwanẹ_Ọlayi_ñwuUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbekele_Amos_Ajibefun#UkọlọAmi ujọ ki dẹ efu ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbekele_Amos_Ajibefun#Ami_ujọ_ki_dẹ_efu_ñwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Igbekele_Amos_Ajibefun#ReferencesWikipídiya: Olalekan Sipasihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi|nationality=Nigerian|other_names=Ayodele|alma_mater=Federal University of Technology, Akure University of IbadanPan-African University, LagosKansas State University|awards=United States Consular General's Award.The Nigerian-American Partnership award.Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#UkọchẹAmì ẹñwù ki chẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Amì_ẹñwù_ki_chẹProtectOzonehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#ProtectOzoneL'Afrika Integrated Farmshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#L'Afrika_Integrated_FarmsMobile Kitchenhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Mobile_KitchenUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#UkọlọGlobal engagementhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Global_engagementUjọ ki defu ñwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Ujọ_ki_defu_ñwuUrọmẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#UrọmẹUgbo kẹ gohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#Ugbo_kẹ_goExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Olalekan_Sipasi#External_linksWikipídiya: Rural development in Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rural_development_in_NigeriaKwiọgba ominọlami, Amewo kèkè enwọche kpaì ukọchẹ enyọgba kpo nyanẹ ójanẹ Naìjerìa.Ñwọ gó gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rural_development_in_Nigeria#Ñwọ_gó_gẹẸtẹ ínábálíhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rural_development_in_Nigeria#Ẹtẹ_ínábálíWikipídiya: Ami ecoregions ki di Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeriabiogeographic regionalization eyi ojana ile yi terrestrial biodiversity, ku ma nwo do Terrestrial Ecoregions of the World (TEOW), chi 867 ecoregions de fu nwu ma la nwo gberu ti 14 biomes, TEOW contani ami ela manyi ami eru chakadu ojane ile yi 0.https://www.Terrestrial ecoregionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Terrestrial_ecoregionsTropical kpai subtropical moist broadleaf forestshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Tropical_kpai_subtropical_moist_broadleaf_forestsTropical manyi subtropical grasslands, savannas, kpai shrublandshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Tropical_manyi_subtropical_grasslands,_savannas,_kpai_shrublandsMontane grasslands kpai shrublandshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Montane_grasslands_kpai_shrublandsFlooded grasslands kpai savannashttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Flooded_grasslands_kpai_savannasMangroveshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#MangrovesFreshwater ecoregionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Freshwater_ecoregionsNilo-Sudanhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Nilo-SudanWest Coastal Equatorialhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#West_Coastal_EquatorialMarine ecoregionshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#Marine_ecoregionsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ami_ecoregions_ki_di_Nigeria#ReferencesWikipídiya: Savana Lake Chad ugbo ki omi kohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_koClimatihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#ClimatiEgbehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#EgbeElahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#ElaThreatshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#ThreatsAmi ugbo ki che Protectedhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#Ami_ugbo_ki_che_ProtectedReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Savana_Lake_Chad_ugbo_ki_omi_ko#ReferencesWikipídiya: Efeko Sambisahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_SambisaGeographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#GeographyClimatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#ClimateBoko Haram conflicthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#Boko_Haram_conflictSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#External_linksReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Efeko_Sambisa#ReferenceWikipídiya: Aji Okparahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Okparathumb|Omi eyi Aji Ọkpara ki dị BeninPollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Okpara#PollutionClimatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Okpara#ClimateReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Okpara#ReferencesWikipídiya: Umunnachihttps://igl.wikipedia.org/wiki/UmunnachiUmunnachi bụ obodo dị na Dunukofia, Anambra State, South-East Nigeria nke nwere obodo ise: Ozzuh, Mgbuke, Umueze, Nkwelle na Nagbana.[1] Ọ na-ekekọrịta obodo ndị gbara agbata obi dịka ndị a: Ogidi, Umudioka, Eziowelle na Ifitedunu.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umunnachi#ReferencesWikipídiya: Erin-Ijesha Waterfallshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Erin-Ijesha_WaterfallsErin-Ijesha Waterfalls Ku ma nwo do Olumirin waterfalls) chi Erin-Ijesha, Osun State i de. i chi ugbo igo nwi amone i la di Oriade local government area, Osun State, Nigeria.See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Erin-Ijesha_Waterfalls#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Erin-Ijesha_Waterfalls#ReferencesWikipídiya: Goronyo Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goronyo_Dam| website =Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Goronyo_Dam#ReferencesWikipídiya: Bight Eyi Biafrahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bight_Eyi_BiafraThe Bight of Biafra, also known as the Bight of Bonny, is a bight off the west-central African coast, in the easternmost part of the Gulf of Guinea.https://www.Ola Ibgelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bight_Eyi_Biafra#Ola_IbgeleEkohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bight_Eyi_Biafra#EkoAbo ku ma ti ami aduhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bight_Eyi_Biafra#Abo_ku_ma_ti_ami_aduReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bight_Eyi_Biafra#ReferencesWikipídiya: Aji Rimahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_RimaAji Rima chi aji ki di owo North ojane Nigeria. Aji Rima che dama kpai aji Goulbi de Maradi.Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Rima#PollutionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Rima#ReferencesWikipídiya: Mayo Kébbihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mayo_K%C3%A9bbiMayo Kébbi chi aji ki di Central kpai West Africa. Aji Moyo akpa nyate Chad,i la nwo cha ri Bénoué River.Pollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mayo_K%C3%A9bbi#PollutionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mayo_K%C3%A9bbi#ReferencesWikipídiya: Ogunpa Riverhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_RiverAji Ogunpa River chi aji ki chi eketa ki nana tule ujiji nwu chi 21.5 kilometres (13.Public safetyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_River#Public_safetyEnwu ki Omi Kpa biehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_River#Enwu_ki_Omi_Kpa_biePollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_River#PollutionChannelisation projecthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_River#Channelisation_projectReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ogunpa_River#ReferencesWikipídiya: Aji Ogunpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_OgunpaAji Ogunpa River chi aji ki chi eketa ki nana tule ujiji nwu chi 21.5 kilometres (13.Public safetyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ogunpa#Public_safetyEnwu ki Omi Kpa biehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ogunpa#Enwu_ki_Omi_Kpa_biePollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ogunpa#PollutionChannelisation projecthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ogunpa#Channelisation_projectReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ogunpa#ReferencesWikipídiya: Aji Ekuluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_EkuluUjiji Aji Ekulu chi 25-kilometre (16 mi) Aji Ekulu chi aji ki nana tule ojane Enuguhttps://portal.abuad.Climatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Ekulu#ClimateWikipídiya: Victor Adenuga Oyenugahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_OyenugaEarly lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_Oyenuga#Early_lifeukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_Oyenuga#ukọchẹMarrigi kpáí amọmañhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_Oyenuga#Marrigi_kpáí_amọmañFellowships lẹbọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_Oyenuga#Fellowships_lẹbọReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Victor_Adenuga_Oyenuga#ReferencesWikipídiya: Asejire Reservoirhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asejire_ReservoirAsejire Reservoir di Oyo State ejowo south west Nigeria oji Aji Osun, i dabi 30 kilometers east gwi Ibadan. eko ku ma ko chi odo 1960s.E nwo chehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asejire_Reservoir#E_nwo_cheReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Asejire_Reservoir#ReferencesWikipídiya: Sudanian savannahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sudanian_savannaEtymologyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sudanian_savanna#EtymologyFlorahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sudanian_savanna#FloraReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sudanian_savanna#ReferencesWikipídiya: Operation Feed the Nationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Operation_Feed_the_NationOperation di ujenwu nwi amone wewe chi projecti national agricultural extension kpai mobilization program Abo ku ma chene chi abo ku ma chi ukolo Soja ku ma di ojane Nigeria. odo ku ma chane projecti le chi odo 1976, ma tene ki ujenwu ki de nwowo manyi todu ki ami one wewe ki na luche.Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Operation_Feed_the_Nation#ReferencesWikipídiya: Rivers State Ministry of Environmenthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_EnvironmentVisioni mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Environment#Visioni_maMissioni mahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Environment#Missioni_maDepartments ñuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Environment#Departments_ñuList of commissionershttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Environment#List_of_commissionersReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Environment#ReferencesWikipídiya: Jacuzzihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi| dissolved =Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#HistoryBeginningshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#BeginningsHydrotherapyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#HydrotherapyChanges in ownershiphttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#Changes_in_ownershipGalleryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#GalleryReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#ReferencesFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#Further_readingExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Jacuzzi#External_linksWikipídiya: Aji Otamirihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_OtamiriAji Otamiri River lẹ che aji ogbogaga ka efu amì Ájí ki dẹ efu ewo Imo State, Nigeria. Ájí lẹ nẹ odu ñwu kwugbo Ota Miri, ẹbọ ki nẹ amì omi du ki ajẹ odu ñwu, ki la che ẹbọ ki ma ákworá unyi Mbari gba ñyi ọwọ chakadu.Ẹñwù ki kp'aji Otamiri biẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Otamiri#Ẹñwù_ki_kp'aji_Otamiri_biẹEnvironmental impacthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Otamiri#Environmental_impactAji Otamiri ki dẹfu Egbuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Otamiri#Aji_Otamiri_ki_dẹfu_EgbuUgbo ki ẹgohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Otamiri#Ugbo_ki_ẹgoWikipídiya: Kiri Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_DamAji kiri dẹ ogbe gbe lè Shelleng èwo Adamawa ópata atẹ Naìjerìa, kigwọwọ nyù ájí Gongola. Ují jinwu che kilomits It is a 1.Kọmpenì Ichuga.https://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#Kọmpenì_Ichuga.Uwobi omihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#Uwobi_omiUwobi omi 2015https://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#Uwobi_omi_2015ÙTEJÙ GÈDÈhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#ÙTEJÙ_GÈDÈEJỌ'GBAhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#EJỌ'GBAẸTẸ ÍNÁBÁLÍhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kiri_Dam#ẸTẸ_ÍNÁBÁLÍWikipídiya: Ikere Gorge Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ikere_Gorge_Dam|website=|extra=}}Failed hydropower projecthttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ikere_Gorge_Dam#Failed_hydropower_projectReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ikere_Gorge_Dam#ReferencesWikipídiya: Watari Damhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Watari_DamWatari Dam che dam ki dẹ efu Bagwai Local Government area ọwọ north west efu Kano State yi Nigeria. Ma fu kọ agbagba ọdọ 1977 kpai ọdọ 1980 ọkọ Nigerian Naira ku ma fu kọ che ₦7,108,000.Ugbo kẹ gohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Watari_Dam#Ugbo_kẹ_goWikipídiya: Aji Akwayafehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_AkwayafeAji Akwayafe lẹ (ku ma ñọ mọ ru Aji Akpakorum ) che Aji efu Africa ki ádágo rù efu Gulf of Guinea. Aji lẹ che umá ka efu ọmẹ anẹ agbagba Cameroon kpai Nigeria.Akpahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Akwayafe#AkpaGó gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Akwayafe#Gó_gẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Aji_Akwayafe#ReferencesWikipídiya: Omi Osunhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_OsunOmi-Ọṣun, ki owè/ofè ñwu che "Omi Ọṣun", lile ki dẹ èju ọwọ North Ọṣun River yi southwestern Nigeria.https://www.Galleryhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_Osun#GalleryPollutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_Osun#PollutionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omi_Osun#ReferencesWikipídiya: Sanitechttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanitec|founder =Historyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanitec#HistoryBrands (year acquisition by Sanitec)Sanitec brands ==https://igl.wikipedia.org/wiki/Sanitec#Brands_(year_acquisition_by_Sanitec)Sanitec_brands_==Wikipídiya: ONCEhttps://igl.wikipedia.org/wiki/ONCEONCE Ódò Asia (Séoul, Koréa) chi abo Twice ma ché, Twice.Wikipídiya: I.O.Ihttps://igl.wikipedia.org/wiki/I.O.II.O.Wikipídiya: Bathrooms.comhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bathrooms.com|programming_language =Overviewhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bathrooms.com#OverviewSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bathrooms.com#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bathrooms.com#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bathrooms.com#External_linksWikipídiya: Ọgedehttps://igl.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8CgedeỌgede chi:Plants kpai enwu erohttps://igl.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgede#Plants_kpai_enwu_eroẸkwu omunehttps://igl.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgede#Ẹkwu_omuneNwọ go tahttps://igl.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8Cgede#Nwọ_go_taWikipídiya: Oli okorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oli_okor== References ==Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Oli_okor#ReferencesWikipídiya: Tony Elumeluhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu| image = Tony Elumelu - 2020 (cropped).jpgEarly lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Early_lifeChildhood and familyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Childhood_and_familyEducationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#EducationCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#CareerEarly careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Early_careerUnited Bank for Africahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#United_Bank_for_AfricaHeirs Holdingshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Heirs_HoldingsTranscorp Plchttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Transcorp_PlcThe Tony Elumelu Foundationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#The_Tony_Elumelu_FoundationAwards and honourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Awards_and_honoursReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#ReferencesWikipídiya: Yahaya Abubakarhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar|birth_place=Bida|death_date=|death_place=|burial_date=|burial_place=|spouse=Married to Four Wives|full name=Yahaya Abubakar Sanganuwar Nakordi|era name=Etsu Yahaya|house=Usman Zaki Ruling house|house-type=Royal|Royal Ancestry/Heritage=Fulani|Tribe=Nupe|father=Alh. Abubakar Saganuwa (Nakordi Nupe)|mother=Haj.Backgroundhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#BackgroundAmi uña kibọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#Ami_uña_kibọReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#ReferencesWikipídiya: Umar eyi Bornohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno==Lugbo Umar==Lugbo Umarhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno#Lugbo_UmarỌfẹ ejẹ eyi Umarhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno#Ọfẹ_ejẹ_eyi_UmarFootnoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno#FootnotesBibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno#BibliographyExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Umar_eyi_Borno#External_linksWikipídiya: Adeniji Adelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeniji_AdeleMa bi Musendiku Buraimoh Adeniji Adele II, KBE ochu ẹkẹ-gwaka ọdọ 1893 iko ki kwu chi ochu ẹkẹlu nolu mi ẹgweji ọdọ 1964 Adeniji chi onu Lagos kwi ọdọ 1949 ochu ẹkẹgwa nolu ejodudu ati ọdọ1964 ochu ẹkẹlu nolu ejodudu.Olayihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeniji_Adele#OlayiPoliticshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeniji_Adele#PoliticsReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adeniji_Adele#ReferencesWikipídiya: Alfred Achebehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alfred_Achebe== Abakwanẹ kpai ukọche ==Abakwanẹ kpai ukọchehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alfred_Achebe#Abakwanẹ_kpai_ukọcheUkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alfred_Achebe#UkọlọOlayi nwu ali ki ti Ukọlọ nọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alfred_Achebe#Olayi_nwu_ali_ki_ti_Ukọlọ_nọReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alfred_Achebe#ReferencesWikipídiya: Samuel Akisanyahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Akisanyathumbnail|upright|Akisanya in his younger daysAbakwanẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Akisanya#AbakwanẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Samuel_Akisanya#ReferencesWikipídiya: Abubakar Ibn Umar Garbahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba| alt = Abubakar Ibn Umar Garba El-Kanemi Of BornoCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#CareerReignhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#ReignFootnoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#FootnotesBibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#BibliographyDynastyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#DynastyExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Ibn_Umar_Garba#External_linksWikipídiya: Akenzua IIhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akenzua_IIỌmọ n'Ọba n'Ẹdo Uku Akpọlọkpọlọ, Akenzua II (7 January 1899 – 11 June 1978) Chi Onu eki ogwu ẹgwa nyi Ebie ojanẹ Benin, iko ki chanẹ ọfẹ Oba eyi ojanẹ Benin che ọdọ 1933 i la kwu ọdọ 1978.Akwọra Unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akenzua_II#Akwọra_UnyiGo gẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akenzua_II#Go_gẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Akenzua_II#ReferencesWikipídiya: Folagbade Olateru Olagbegi IIIhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folagbade_Olateru_Olagbegi_III|birth_place = Ondo stateẸtẹ nwu kpai Ukọchẹ nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folagbade_Olateru_Olagbegi_III#Ẹtẹ_nwu_kpai_Ukọchẹ_nwuCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folagbade_Olateru_Olagbegi_III#CareerReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folagbade_Olateru_Olagbegi_III#ReferencesWikipídiya: Bobriskyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Bobrisky|birth_place=|alma_mater=University of Lagos|years_active=|children=|website=|nationality=Nigerian|other_names=}}Okuneye Idris Olanrewaju (ma bì ọjọ k'ochu Ẹkẹjọ n'olu Ogwu ẹgwa ny'oke ka ọdọ 1991), predominantly known as Bobrisky, is a Nigerian social media personality. She is a transgender woman.Articles with invalid date parameter in templatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_invalid_date_parameter_in_templateArticles with short descriptionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Articles_with_short_descriptionCS1 American English-language sources (en-us)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_American_English-language_sources_(en-us)CS1 British English-language sources (en-gb)https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_British_English-language_sources_(en-gb)CS1 errors: archive-urlhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_errors:_archive-urlCS1 maint: date formathttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:CS1_maint:_date_formatPages using the JsonConfig extensionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Pages_using_the_JsonConfig_extensionUse dmy dates from June 2022https://igl.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%BAgbe:Use_dmy_dates_from_June_2022Wikipídiya: Sanusi Lamido Sanusihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi| reign-type = 1st reignAkwọrahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#AkwọraUkọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#UkọchẹReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#External_linksWikipídiya: Philip Obelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Philip_ObelePhilip Osaro Obele JP (born 1958) iche Nigerian traditional ruler manyù eleventh Oneh Eh Eleme (onu Eleme) eyi Eleme Kingdom gwo odo 2019.Kóchehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Philip_Obele#KócheÁmè ènw ólayì wehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Philip_Obele#Ámè_ènw_ólayì_weRhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Philip_Obele#RWikipídiya: Nnamdi Azikiwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_AzikiweNnamdi Benjamin Azikiwe (Ku ma bi ọjọ ẹgwẹfa efu ochu ẹgwaka efu ọdọ 1904 tẹ ọjọ ki ochu ẹlu nolu ọjọ m'ẹgwaka efu ọdọ 1996), president of Nigeria Britannica|url=https://www.britannica.Abakwanẹ ólayì ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Abakwanẹ_ólayì_ñwu_kpai_UkọchẹYouth: education and backgroundhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Youth:_education_and_backgroundAthletics careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Athletics_careerWriting careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Writing_careerJournalism; newspaper and editinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Journalism;_newspaper_and_editingPolitical careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Political_careerConspiracy allegationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Conspiracy_allegationsZikist Movementhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Zikist_MovementOpposition to Richards constitutionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Opposition_to_Richards_constitution1950–1953https://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#1950–1953Premier of Eastern regionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Premier_of_Eastern_regionNigeria Independencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Nigeria_IndependenceGovernor General of Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Governor_General_of_NigeriaPresidency (1963-1966)https://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Presidency_(1963-1966)Post presidency and final yearshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Post_presidency_and_final_yearsFinal yearshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Final_yearsHistorical reputation and legacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Historical_reputation_and_legacyHonorshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#HonorsHonorary Degreeshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Honorary_DegreesMemorials and Monuments to Nnamdi Azikiwehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Memorials_and_Monuments_to_Nnamdi_AzikiweCurrency and Postage Stampshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Currency_and_Postage_StampsIn popular Culturehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#In_popular_CultureTraditional honorhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Traditional_honorPolitical ideologieshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Political_ideologiesWorkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#WorksSee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#ReferencesNoteshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#NotesFurther readinghttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Further_readingExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#External_linksWikipídiya: Remi Fani-Kayodehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Remi_Fani-KayodeAkwọra uñyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Remi_Fani-Kayode#Akwọra_uñyiReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Remi_Fani-Kayode#ReferenceWikipídiya: Chief Obafemi Awolowohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo*Obafemi Awolowohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#Obafemi_Awolowoly lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#ly_lifePoliticshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#PoliticsAs Premierhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#As_PremierIn oppositionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#In_oppositionAs National Leaderhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#As_National_LeaderAs Presidential Candidatehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#As_Presidential_CandidateLegacyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#LegacyHonourshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#HonoursBibliographyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#BibliographySee alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Chief_Obafemi_Awolowo#ReferencesWikipídiya: Herbert Macaulayhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Herbert_MacaulayMa bi Olayinka Herbert Samuel Heelas Badmus Macaulay ọchụ ẹgwaka nọlụ mi ẹgwẹlẹ ọdọ 1984 i la kwụ ọchụ ẹkẹlụ nolu mi ebie ọdọ 1946) ọjane Nigeria ikwọ ụkọlọ ki ya che chi ụkọlọ ijabe, ụkọlọ abọ kụ ma ku ụñyi, I la ñwọ keli kpai ene ki ya ki inabali ọji tv kpai radio ge.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Herbert_Macaulay#AbakwaneỤkọchehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Herbert_Macaulay#ỤkọcheỤkọlọhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Herbert_Macaulay#ỤkọlọWikipídiya: Joseph Sarwuan Tarkahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Sarwuan_TarkaMa bi Senator Joseph Sarwuan Tarka ọdọ 1932 o la kwụ ọdọ 1980, Joseph defu abọ ijabe Benue state, Nigeria. Joseph gwo ñwi ụkọlọ minister eyi ụle kpai ụkọla egba ki General Yakubu Gowon chi aboji Nigeria.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Sarwuan_Tarka#AbakwaneLater careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Sarwuan_Tarka#Later_careerReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Joseph_Sarwuan_Tarka#ReferencesWikipídiya: Anthony Enahorohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anthony_EnahoroMa bi ajọfẹ Anthony Eromosele Enahoro ọchụ ẹkẹbiẹ nọlụ ọgwụnyọmẹji ọdọ 1923 i la kwụ ọchụ ẹkẹgwa nọlụ mi ẹkẹgwẹlụ nọlụ ọdọ 2010 i defu abọ ki di ụjadụ ñwo abo Nigeria.Abakwanẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anthony_Enahoro#AbakwanẹUlatanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anthony_Enahoro#UlataneAkwora Unyi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anthony_Enahoro#Akwora_Unyi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Anthony_Enahoro#ReferencesWikipídiya: Ahmadu Bellohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_BelloMa bi Sir Ahmadu Bello ọchu ekefa nọlu mi egweji ọdọ 1910, ekọ ki kwu chi ọdọ 1966 ochu ejọdudu nolu mi egwelu, e nwu ki amone moru nyo nyo chi ka ki ni Ahmadu Bello chi Sardauna Sokoto, Sir Ahmadu Bello chi aboji abo ijabe abo ku ma gwi North ọdọ 1960 Ahmadu Bello chi premier ejọdudu gwi ọdọ 1954 ati ọdọ 1966 ka ku ma kpa.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#AbakwaneUkolo Ijabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#Ukolo_IjabeUlatane Nigeriahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#Ulatane_NigeriaPhotohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#PhotoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#ReferencesCitationshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#CitationsWikipídiya: Kashimawo Olawale Abiolahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kashimawo_Olawale_AbiolaMa bi Moshood Kashimawo Olawale Abiola (M. K.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kashimawo_Olawale_Abiola#AbakwaneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kashimawo_Olawale_Abiola#UkoloIjabehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kashimawo_Olawale_Abiola#IjabeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Kashimawo_Olawale_Abiola#ReferencesWikipídiya: Margret Ekpohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_EkpoMa bi Chief Margaret Ekpo ochu ekebie nolu ogwu nyomebie odo 1914, ikwu ochu ekela nolu ogwu nyoka odo 2006 Margarat chi ` Nigerian women's rights activist and social mobilizer who was a pioneering female politician in the country's First Republic and a leading member of a class of traditional Nigerian women activists, many of whom rallied women beyond notions of ethnic solidarity.Toyin Falola, Adebayo Oyebade.Abakwane kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#Abakwane_kpai_UkochePolitical careerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#Political_careerEarly politicshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#Early_politicsActivismhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#ActivismRecognitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#RecognitionReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Margret_Ekpo#ReferencesWikipídiya: Alakijahttps://igl.wikipedia.org/wiki/AlakijaAlakija chi is a surname of Yoruba origin.It means "Title of the ruler of Ìkijà".Referenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Alakija#ReferencesWikipídiya: Omoyemi Akerelehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omoyemi_AkereleOmoyemi Akerele (ma bì Egbá k'òchu èkélu nólu ekegwetè efu ódo 1978 efí-éwo Lagos. í chí àyànja ọnobule íche efu ábọ Níjaría executive, kpaí ẹne kí chì uchane ajá efu éwnu kí ne.Ukólòhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omoyemi_Akerele#UkólòOlahi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omoyemi_Akerele#Olahi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Omoyemi_Akerele#ReferencesWikipídiya: Folorunso Alakijahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_AlakijaMa bí Chief Folorunso Alakija ọchụ ekebie nolụ mi ekwelụ ọdọ 1951. Folorunso chi aja ya ñwa ọjane Nigeria i la ñwo chi ené philanthropist ge.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#AbakwaneCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#CareerRecognitionhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#RecognitionPhilanthropyhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#PhilanthropyPersonal lifehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#Personal_lifeReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#External_linksWikipídiya: Folorunsho Alakijahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunsho_AlakijaMa bi Chief Folorunso Alakija ochu ekebie nolu mi egwelu odo 1951 ukolo ki ya che chi aja ya nwa ojane Nigeria. O nwu chi agboji oji ukolo Rose of Sharon Group i la nwo chi arone ogboji oji ukolo Famfa Oil Limited.Abakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunsho_Alakija#AbakwaneOlayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunsho_Alakija#Olayi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folorunsho_Alakija#ReferencesWikipídiya: Mai Atafohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mai_Atafo== Olayi Nwu ==Olayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mai_Atafo#Olayi_NwuUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mai_Atafo#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mai_Atafo#ReferencesWikipídiya: Ituen Basihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ituen_BasiOlayihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ituen_Basi#OlayiReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ituen_Basi#ReferencesWikipídiya: Duro Olowuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Duro_OlowuDuro Olowu ichì Nigerìya igwo, british ènw mábí, ènè kìa gewn, kìa chìya wn ùkpó ìche, ìchì ene kùmama tódù amì oná kìa chìya èwn ùkpó wèwè kwi ójane amene fufu.Ùchane ílè kpáí ichekpulihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Duro_Olowu#Ùchane_ílè_kpáí_ichekpuliOyá lá ukolo èwnhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Duro_Olowu#Oyá_lá_ukolo_èwnReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Duro_Olowu#ReferencesWikipídiya: Og Okonkwohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Og_OkonkwoOgugua Okonkwo, uwewe amonẹ mọ ru Og Okonkwo, che ẹnẹ Nijeriya kì a ga ukpo ki abobulẹ anyi , ẹnẹ ki n'uma ugbo ẹnwu ki amonẹ anyi nyọnyọ, kpai ẹnẹ ki du ny'anẹ manyu ẹnẹ ki anẹ amonẹ le efu ẹnwu eche dufu eyi fashion brand Style Temple.Alu kuma amu ọlahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Og_Okonkwo#Alu_kuma_amu_ọlaAmi Uloko kpai Echi dagohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Og_Okonkwo#Ami_Uloko_kpai_Echi_dagoWikipídiya: Folake Cokerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folake_CokerAbakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folake_Coker#Abakwane_Kpai_UkocheUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folake_Coker#UkoloOlayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folake_Coker#Olayi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Folake_Coker#ReferencesWikipídiya: Lanre da Silvahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lanre_da_SilvaMa bi Lanre da Silva odo 1978) ene ki ya gi ugbo i che ojane Nigeria, ugbo ki dodo chi efewo Lagos. Odo 2005 i chaane ati ami ugbo ku ma ga jo.Abakwane Kpai Ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lanre_da_Silva#Abakwane_Kpai_UkocheReferencehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lanre_da_Silva#ReferenceWikipídiya: Mowalola Ogunlesihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mowalola_OgunlesiAbakwanehttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mowalola_Ogunlesi#AbakwaneUkolohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mowalola_Ogunlesi#UkoloReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Mowalola_Ogunlesi#ReferencesWikipídiya: Lisa Folawiyohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lisa_FolawiyoLisa Folawiyo chi ene ki ya ku ugbo iche ojane Nigerian.Ohailahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lisa_Folawiyo#OhailaOlayi Nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lisa_Folawiyo#Olayi_NwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lisa_Folawiyo#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Lisa_Folawiyo#External_linksWikipídiya: ReniF olawiyohttps://igl.wikipedia.org/wiki/ReniF_olawiyoReni Folawiyo chi ụñyi oda ya chi ukolo akwobi ka ki chane ugbo ega ojane Nigeria. Reni nyi Alara, store ejodudu ojane West Africa’s ki chi fashion luxury kpai lifestyle concept store Ene ki design ñwu chi ene British-Ghanaian architect David Adjaye.Abakwane kpai ukochehttps://igl.wikipedia.org/wiki/ReniF_olawiyo#Abakwane_kpai_ukocheOlayi nwuhttps://igl.wikipedia.org/wiki/ReniF_olawiyo#Olayi_nwuReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/ReniF_olawiyo#ReferencesExternal linkshttps://igl.wikipedia.org/wiki/ReniF_olawiyo#External_linksWikipídiya: Yeni Kutihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yeni_KutiAkwora Unyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yeni_Kuti#Akwora_UnyiOhialahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yeni_Kuti#OhialaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Yeni_Kuti#ReferencesWikipídiya: Adejoke Lasisihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adejoke_Lasisi|birth_place=Ibadan|death_date=|death_place=|nationality=Nigerian|occupation=|known_for=|net worth=|title=|spouse=|children=1}}Adejoke Lasisi chi ẹnẹ Nijiria ki aga ukpo, kpai añ'ẹfu ewo che|url=https://www.pulse.Abakwanẹ ọlayi ñwu kpai Ukọchẹhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adejoke_Lasisi#Abakwanẹ_ọlayi_ñwu_kpai_UkọchẹUloko kpai Ejumahttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adejoke_Lasisi#Uloko_kpai_EjumaReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Adejoke_Lasisi#ReferencesWikipídiya: Isoken Ogiemwonyihttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isoken_OgiemwonyiIsoken Ogiemwonyi chi ọjane Nigerian gwọ e ñwu ki ya chę chi filmụ, ya kọla ọji tv ya ñwọ gụ ụkpọ ge. Isokenhe is a producer of the Smart Money Woman TV Show, which was nominated for multiple Africa Magic Viewers Choice Awards in 2022 #amvca8 She is the founder and CEO of the fashion label "Obsidian" and retail store "ZAZAII".Educationhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isoken_Ogiemwonyi#EducationCareerhttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isoken_Ogiemwonyi#CareerReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Isoken_Ogiemwonyi#ReferencesWikipídiya: Ebanahttps://igl.wikipedia.org/wiki/EbanaEbana chi villagi ki di ęfęwụ Eket local government area ọjanę Akwa Ibom. It is one of the villages that make up the Afaha Clan in Eket.See alsohttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ebana#See_alsoReferenceshttps://igl.wikipedia.org/wiki/Ebana#References